Politsei või prokuratuur teavitab ohvrit ohvrile arusaadavas keeles kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikli 3 lõikega 7 viivitamata järgmisest:
Peale selle pakuvad abi ja nõu vastuvõtu- ja õigusteabetalitus, sotsiaalabi keskteenistuse ohvriabitalitus ning justiitsiministeerium.
Kui ohver on välismaalane (Euroopa riigi või kolmanda riigi kodanik), on tal eespool nimetatud õigused ning teda teavitatakse sellest, kuidas kasutada oma õigusi mõnes teises ELi liikmesriigis elades, st õigusest esitada kaebus Luksemburgi politseiasutustele.
Kannatanul on eeskätt õigus sellele, et
Kannatanul või tsiviilhagejal, kes ei räägi või ei mõista menetluskeelt, on õigus saada tasuta abi talle arusaadava keele tõlgilt ning tasuta tõlge kõikidest dokumentidest, mis talle kätte toimetatakse või millega tal on õigus tutvuda.
Kui kannatanu ei räägi või ei mõista menetluskeelt, on tal õigus kasutada tasuta suulise tõlgi abi. Kui kannatanul on kõne- või kuulmishäire, aitab teda viipekeele tõlk või mõni muu kvalifitseeritud isik, kes valdab keelt või meetodit või omab seadet, mis võimaldab kannatanuga suhelda.
Kui kannatanu on laps, on tal õigus sellele, et teda saadab seaduslik esindaja või tema enda valitud isik.
Ohvril on õigus saada abi mitmesugustelt ohvriabiteenuste osutajatelt. Abi annab riik prokuratuuri keskse ohvriabitalituse kaudu, mis võtab ohvri vastu ning pakub tasuta sotsiaalset, psühholoogilist ja õiguslikku tuge. Leidub ka vabaühendusi, kes pakuvad ohvrile abi, kui tegemist on vägivalla ohvriks langenud naise või lapsega, haavatava isikuga vms.
Politsei ülesanne on teavitada ohvrit tema õigustest ja tegutseda ohvriabiteenuseid pakkuvate ühenduste vahendajana. Politsei on kohustatud süstemaatiliselt avaldama letseburgi-, prantsus-, saksa-, inglis- ja portugalikeelse teabelehe „Teave ja abi ohvritele“ (http://www.police.public.lu/fr/aide-victimes/flyer-aide-victime-fr.pdf) ning teabelehe „Infodroit“ (http://www.police.public.lu/fr/aide-victimes/infodroit-victime.pdf).
Ohvri eraelu puutumatus on kaitstud Luksemburgi põhiseadusega. Selle artikli 11 lõikes 3 on öeldud, et riik tagab eraelu puutumatuse kaitse, kohaldades seadusega ette nähtud erandeid.
Politseil ja kohtusüsteemil on kohustus pakkuda ohvrile kaitset, muu hulgas kuriteo toimepanija ähvarduste ja kättemaksu korral. See kaitse peaks olema kättesaadav alates eeluurimise algusest ja kogu eeluurimise kestel. Ohvril on ka õigus olla kaitstud kõikide sekkumiste eest oma eraellu, igal juhul vahetult pärast kuriteo toimepanekut.
Ohvriabiteenused on mõeldud kõikidele ohvritele (lapsed, noorukid, täiskasvanud), kes on kannatanud kuriteo tagajärjel füüsilist ja/või vaimset kahju. Ohvriabitalitus tegeleb psühholoogilise ja psühhoteraapilise nõustamisega, teavitab ohvrit tema õigustest ja võib saata ohvrit kohtumenetluse käigus. Talitus pakub ka teraapiarühma koduvägivalla ohvritele. Samuti osutab talitus teenuseid kõigile neile, kes tulenevalt oma suhtest ohvriga on pidanud jagama ohvri kannatusi, ning kuritegude tunnistajatele. Kõnealused isikud ei pea olema esitanud kaebust, et pääseda ligi ohvriabiteenustele.
Süüdistatava hoidmine eelvangistuses
Ohvreid kaitseb Luksemburgi politsei.
Kuriteo toimepanija eelvangistusse määramise üle otsustades võetakse arvesse eri elemente.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 48 lõike 1 alusel pakutakse lapsohvritele järgmist kaitset.
Inimkaubanduse ja koduvägivalla ohvrid saavad teatud tingimustel erikaitse.
Ohvril, kes on laps, on hulk lisaõigusi:
Igaühel, kelle sugulane on kuriteo tagajärjel surnud ja kes väidab, et talle on tekitatud kahju, on õigus esitada kaebus, esitades pädevale eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi.
Sellisel isikul on eelkõige õigus
Kolmandal isikul, keda on kahjustanud sugulase suhtes toime pandud süütegu, on õigus
Vahendus kriminaalasjades on alternatiiv süüdistuse esitamisele. Põhimõtteliselt võimaldab see lahendada vaidluse kohtu sekkumiseta. Kuriteo toimepanija ja ohvri vaheline vahendamine on võimalik üksnes enne kriminaalmenetluse algatamist. Prokurör võib otsustada kasutada vahendust, kui talle tundub, et sellega tõenäoliselt tagatakse tekitatud kahju hüvitamine, lõpetatakse kuriteo põhjustatud häired või aidatakse kaasa õigusrikkuja rehabiliteerimisele. Vahendus on välistatud, kui õigusrikkuja on ohvri elukaaslane. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja nii õigusrikkuja kui ka ohvri nõusolekut.
Kriminaalmenetluse seadustikust, millele pääseb ligi Legiluxi kaudu:
http://legilux.public.lu/eli/etat/leg/code/procedure_penaleKäesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kuriteo ohver võib teatada süüteost (esitada kaebuse)
Kuigi süüteost võib teatada igaüks, peab ohver, kes kavatseb astuda menetlusse tsiviilhagejana, esitama kaebuse kas isiklikult või oma advokaadi kaudu.
Samuti võib ohver algatada kuriteo toimepanija suhtes politseikohtus või ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis erasüüdistusmenetluse.
Kaebus tuleb esitada ühes Luksemburgi ametlikus keeles: letseburgi, prantsuse või saksa keeles. Ohvril, kes ei räägi ühtegi neist kolmest keelest, on õigus kasutada tasuta tõlgi abi. Kaebus tuleb esitada eelistatavalt kirjalikult vabas vormis ning see peab sisaldama järgmist teavet:
Aeg, mille jooksul ohver peab kaebuse esitama, sõltub eelkõige asjaomast liiki süüteo aegumise tähtajast, mis varieerub ühest aastast kümne aastani.
Ohvril on õigus sellele, et
Kui kaebus esitatakse prokurörile, teavitab prokurör 18 kuu jooksul pärast kaebuse või süüdistuse saamist ohvrit kõikidest võetud meetmetest, sealhulgas vajaduse korral juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest.
Et tagada juurdepääs õigusemõistmisele olukorras, kus ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid (eeskätt garanteeritud miinimumsissetulekut silmas pidades), on ohvril õigus saada oma huvide kaitsmiseks täies ulatuses tasuta õigusabi. Seda abi annab ohvri taotlusel advokatuuri nõukogu, kui ohver on
Rahaliste vahendite kindlaksmääramisel võetakse arvesse brutosissetulekut ja varalist olukorda, samuti samasse leibkonda kuuluvate isikute sissetulekut. Rahaliste vahendite piiratuse arvesse võtmise kõrval võidakse ohvrile anda tasuta õigusabi ka juhul, kui see on õigustatud muudel mõjuvatel põhjustel, mis on seotud ohvri sotsiaalse, perekondliku või materiaalse olukorraga.
Tasuta õigusabi taotlemisel tuleb kasutada sotsiaalabi keskteenistuse veebisaidil (http://www.guichet.public.lu/citoyens/fr/organismes/service-central-assistance-sociale/index.html) kättesaadavat küsimustikku, mille ohver peab allkirjastama ja saatma asjaomases ringkonnas (Diekirch või Luxembourg) pädeva advokatuuri esimehele.
Täidetav küsimustik sisaldab eelkõige järgmist teavet:
Ohver võib nimetada ka advokaadi(d), keda ta soovib endale õigusabi andma, või asjakohasel juhul ära märkida endale juba määratud advokaadi nime.
Ohver peab lisama taotlusele järgmised dokumendid:
Pärast vahendite piisavuse kontrollimist annab advokatuuri nõukogu esimees või esimehe volitatud liige teada tasuta õigusabi andmisest või selle andmisest keeldumisest, kasutades õigusabi andmise korral teavitamiseks tavaposti ja õigusabi andmisest keeldumise korral tähtkirja. Esimees määrab advokaadi, kelle ohver on vabalt valinud, või kui ohver ei ole valikut teinud või kui esimees peab tehtud valikut ebasobivaks, määrab ta ohvrile ise advokaadi.
Notarid ja kohtutäiturid määrab tasuta õigusabi raamistikus ex officio juhtumit menetlev kohus.
Kui tasuta õigusabi antakse menetluse käigus, hüvitatakse ohvri kantud kulud.
Kulud, mida ei hüvitata
Kui ohver saab tasuta õigusabi ja talle antakse korraldus kanda kulud, kannab need kulud riik.
Kriminaalasjades ei kaeta tasuta õigusabiga süüdimõistetu kulusid ja trahve.
Kui juhtum lõpetatakse enne kohtusse jõudmist, nimetatakse lõpetamisteates tingimused, mille alusel ohver võib algatada erasüüdistusmenetluse või esitada nõude tsiviilhagejana.
Kui asjaomase kuriteo eest on võimalik määrata kriminaalkaristus või vanglakaristus, sisaldab kõnealune teade teavet selle kohta, et ohver võib pöörduda peaprokuröri poole, kellel on õigus anda prokurörile korraldus esitada süüdistus.
Kui kohtunõukogu (Chambre du conseil) otsustab mitte suunata kriminaalasja kohtusse, kes teeks otsuse väidetava kuriteo toimepanija süü kohta, võib ohver esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtu nõukogule. Seepärast võib ohver esitada sellele nõukogule taotlusi ja märkusi.
Kui kohtunõukogu otsustab juhtumit mitte menetleda faktilistel, mitte õiguslikel põhjustel, võib ohver siiski esitada tsiviilkohtule kahju hüvitamise taotluse.
Nii nagu eeluurimise ajal, võib ohver osaleda menetluses eristaatust omamata või tsiviilhagejana.
Ohver võib osaleda nii avalikel kui ka kinnistel istungitel, kuid üksnes juhul, kui ta on kutsutud tunnistajaks. Samuti võidakse ohver kutsuda tunnistajana istungile, kus esitatakse suulised avaldused. Selleks saab ta prokurörilt kirjaliku kohtukutse ning ta peab vastama nii kohtu kui ka vastaspoole advokaadi küsimustele. Kohtuistungi ajal istub ohver kohtusaali tagaosas, et vältida tema otsest kokkupuutumist süüdistatavaga.
Tsiviilhageja saab kirjaliku kutse istungile, kus esitatakse suulised avaldused. Samuti on tal õigus osaleda avalikel ja kinnistel istungitel ning ta peab olema kohal, et esitada oma hagiavaldus. Põhimõtteliselt sekkub ta pärast tunnistajate ärakuulamist. Peale selle võib ta esitada väiteid kõigis oma tsiviilhuvidega seotud küsimustes ja anda ütlusi faktide kohta.
Teie ametlik roll kohtusüsteemis on eristaatust mitteomava ohvri oma. Ohvril on õigus astuda menetlusse tsiviilhagejana.
Ohvril on eelkõige õigus
Tsiviilhagejal on lisaks õigus
Tunnistaja võib osaleda kohtuistungitel ja rääkida kohtunikule vande all ära kõik, mida ta faktide kohta teab. Tunnistaja peab vastama nii kohtu kui ka vastaspoole advokaadi küsimustele.
Tsiviilhageja võib esitada väiteid kõigis oma tsiviilhuvidega seotud küsimustes ja anda ütlusi faktide kohta. Tsiviilhageja advokaat võib küsitleda nii eksperte kui ka tsiviilkostja tunnistajaid.
Põhimõtteliselt tunnistatakse vastuvõetavaks kõik tõendid, kui kogemuste põhjal on põhjust arvata, et kohtunik võib teha nende põhjal süüdimõistva otsuse. Tõendeid on võimalik esitada juhul, kui pooltel on olnud võimalik vahetada nendega seoses seisukohti ja väiteid.
Ohvrile edastatakse järgmine teave:
Kaebuse esitamisel politseile saab kaebuse esitaja kas kohe või ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist kaebuse tasuta koopia. Kaebuse esitaja võib paluda tema juhtumit menetleval kohtul astuda konkreetseid menetlussamme.
Kui kaebuse esitaja on astunud menetlusse tsiviilhagejana, on tal õigus tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vajalik õigusabi.
Kui menetlus on lõppenud, edastab eeluurimiskohtunik kohtuasja toimiku prokurörile. Tsiviilhagejana on Teil õigus toimikuga tutvuda vähemalt kaheksa tööpäeva enne juhtumi läbivaatamist kohtunõukogus.
Tsiviilhagejatel ja isikutel, kes suudavad tõendada õigustatud isiklikku huvi, on õigus saada toimikust, välja arvatud konfiskeeritud dokumentidest, koopia mõistliku aja jooksul enne istungi toimumiseks määratud kuupäeva. Selleks peavad nad esitama prokurörile taotluse.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Iga lõplik kohtuotsus omab seadusjõudu alates otsuse tegemise hetkest. Seni kuni otsust ei ole seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendi kasutamise teel tühistatud, väljendub selles tõde. Kohtunik teeb kriminaal- ja tsiviilhagi kohta otsuse tavaliselt samas kohtuotsuses.
Seoses õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele laieneb jõustunud otsus vaid kriminaalmenetluse pooltele ja seadusjõud on vaid nendel otsuse elementidel, mille kohta pooltel oli võimalik väljendada oma seisukohti. Ohvrina võite otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui olite menetlusosaline, olles astunud menetlusse tsiviilhagejana.
Tänu sellele rollile on Teil võimalik esitada apellatsioonkaebus, ent vaid seoses oma tsiviilhuvidega ja juhul, kui Teil on selleks põhjendatud huvi, st kui kohus on Teie hüvitisnõude tagasi lükanud või kui Te leiate, et välja mõistetud summa ei ole piisav.
Seega ei saa Te otsust edasi kaevata põhjusel, et Te ei ole nõus määratud karistusega või kostja õigeksmõistmisega kohtus. Menetluse kriminaalaspektidega seoses võib esitada apellatsioonkaebuse üksnes prokurör.
Pidage nõu oma advokaadiga, et teha kindlaks, kas apellatsioonkaebuse esitamine on mõistlik. Kui Teie advokaat kiidab selle heaks, tuleb kaebus esitada 40 päeva jooksul otsuse teinud kohtu kantseleisse.
Pärast otsuse tegemist võite saada selle koopia.
Samuti on Teil võimalik esitada apellatsioonkaebus, ent üksnes juhul, kui olite menetlusosaline, olles astunud menetlusse tsiviilhagejana, ja üksnes seoses oma tsiviilhuvidega (vt vastus esimesele küsimusele).
Kui on kavas tingimisi vabastamine, võite oma vastuseisust teavitada karistuse täideviimise eest vastutavat peaprokuröri.
Teid võib jätkuvalt esindada advokaat.
Tsiviilhagejana on Teil õigus saada tasuta õigusabi ükskõik millises kohtuotsuse täitmisega seotud küsimuses.
Kehavigastuse kaasa toonud tahtliku süüteo ohvrina saate teatud tingimustel taotleda justiitsministeeriumilt riigi makstavat hüvitist, kui kuriteo toimepanijalt ei ole võimalik hüvitist saada.
Politsei ja kohtusüsteem on kohustatud pakkuma Teile kui ohvrile kaitset. Süüdimõistetu tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tegemisel võidakse kohaldada eritingimusi, mis on seotud eelkõige ühiskonna ja ohvri kaitsega.
Teil on õigus saada taotluse korral teavet kriminaalmenetluses tehtud mis tahes lõpliku otsuse kohta.
Mis puudutab süüdimõistetule määratud karistust, siis tuleb arvestada sellega, et süüdimõistvas otsuses tuleb märkida kohaldatavad seadussätted, ilma neid uuesti lahti kirjutamata, asjaolud, milles isikut süüdistatakse, ja määratud karistus või karistused (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 195). Muudes karistuste elluviimisega seotud küsimustes võite ühendust võtta peaprokuratuuri karistuste täideviimise talitusega.
Luksemburgis saadetakse lõplikult süüdi mõistetud isik Schrassigi või Givenichi vanglasse.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4 lõike 1 alusel võidakse Teid – juhul kui olete esitanud peaprokurörile sellekohase taotluse – teavitada kurjategija vabastamisest või põgenemisest, kui on oht, et ta tekitab Teile kahju, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et selle teabe edastamine võib kahjustada kurjategijat.
Ei.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Enamikul juhtudel on teo toimepanija süüasja arutav kohus see, kes – juhul kui ta mõistab süüdistatava süüdi – määrab kindlaks ohvrile kantud kahju korvamiseks maksatava kahjuhüvitise suuruse.
Selleks et kohus saaks hüvitise üle otsustada, tuleb kannatanul esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. Kannatanu võib esitada tsiviilhagi ükskõik millal eeluurimise jooksul. Kannatanu ei pea ilmuma kohtuistungile. Kannatanut võib esindada advokaat ja ta võib esitada oma taotlused kirjalikult enne istungit.
Kui ohver ei esita tsiviilhagi ega ühtki taotlust, ei saa kohus kannatanule omal algatusel kahjuhüvitist välja mõista.
Kui kannatanu ei esita kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi, ei kaota oma õigust saada hüvitist.
Kannatanul on endiselt võimalik esitada kuriteo toimepanija suhtes hagi tsiviilkohtule, tingimusel et ta teeb seda enne tsiviilõiguses sätestatud aegumistähtaja lõppu ning tõendab, et tegemist on eraõigusliku rikkumisega.
Kriminaalkohtu ülesanne on määrata kindlaks ohvri kantud kahju suurus, kuid väljamõistetud hüvitise sissenõudmisega ta ei tegele.
Sammud selle tagamiseks, et süüdimõistetu selle kahjuhüvitise maksab, peab astuma pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist kannatanu.
Enamasti kannab kahju hüvitamise eest hoolt advokaat: alguses rahumeelselt, võttes ühendust süüdimõistetu advokaadiga, seejärel kasutades kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturit.
Kui süüdimõistva otsuse teinud kohus on määranud tingimisi karistuse, millega kaasneb kohustus maksta hüvitist, kontrollib karistuse täidesaatmise eest vastutav peaprokurör, kas süüdimõistetu täidab oma kohustust.
Kohtumenetluse ajal võib kohus ette näha vahemakse tegemise, näiteks enne eksperdiaruande tulemuste selgumist. Kui süüdistatav keeldub makset tegemast või ei suuda seda teha, võib põhjendatud vajaduse korral teha selle justiitsministeerium.
12. märtsi 1984. aasta muudetud seadusega, milles käsitletakse hüvitise maksmist teatavatele kuriteo tagajärjel kehavigastuse saanud ohvritele, on teatud kuriteoohvritele antud õigus riigieelarvest makstavale hüvitisele. See on ohvrile oluline meede, juhul kui
rünnaku toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, rünnaku toimepanija on küll kindlaks tehtud, kuid teda ei leita, või teo toimepanija on maksejõuetu.
Selle õiguse kasutamiseks peab ohver esitama taotluse justiitsministeeriumile, kes teeb hüvitisnõude kohta otsuse kuue kuu jooksul. Nõue tuleb koostada prantsuse, saksa või letseburgi keeles, sellesse tuleb märkida kuupäev ja koht ning kirjeldada täpselt asjaolude laadi. Nõudele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid asjaolude ja ohvri kantud kahju kohta.
Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud teatud tingimused.
Ohver peab kas elama alaliselt Luksemburgi Suurhertsogiriigis või olema mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Nõukogusse kuuluva riigi kodanik. Peale selle pidid ohvri dokumendid Luksemburgi Suurhertsogiriigis olema süüteo toimepaneku ajal korras või peab ohver olema langenud kriminaalseadustiku artikli 382 lõikes 1 osutatud kuriteo [inimkaubandus] ohvriks.
Kahju peab olema kantud tahtliku teo tõttu, mis on oma olemuselt õigusrikkumine.
Kahju peab seisnema kehavigastuses, mitte pelgalt varalises kahjus (millega on välistatud hüvitise maksmine näiteks lihtsa varguse korral).
Kahju kandmise tagajärjel peavad halvenema märkimisväärselt elamistingimused, mille põhjuseks võib olla sissetuleku vähenemine või sellest ilmajäämine, erakorraliste kulude või väljaminekute suurenemine, suutmatus harrastada kutsetegevust, õppeaasta kaotsiminek, füüsiline või vaimne kahjustus, moraalne või esteetiline kahju ning füüsilised või vaimsed kannatused. Kriminaalseadustiku artiklites 372–376 osutatud kuriteo ohver ei pea esitama tõendeid füüsilise või vaimse kahjustuse kohta, mille olemasolu eeldatakse.
Riik maksab hüvitist üksnes juhul, kui ohvril ei ole võimalik saada piisavat hüvitist ühelgi moel (nt kuriteo toimepanijalt, sotsiaalkindlustuselt või isikliku kindlustuslepingu alusel).
On oluline teada, et hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitist võidakse vähendada ohvri käitumise tõttu asjaolude aset leidmise ajal või ohvri ja kuriteo toimepanija vahelise suhte tõttu.
Kui riik maksab ohvrile hüvitist, võib ohver siiski esitada tsiviilhagi ja nõuda kuriteo toimepanijalt lisasummat, kui ta leiab, et hüvitis ei ole piisav. Sellisel juhul peab ohver teavitama kohut sellest, et ta on esitanud riigile hüvitisnõude või on saanud riigilt hüvitist.
Ohvril on õigus saada teo toimepanija süüdi mõistmata jätmise korral hüvitist, juhul kui ta on kuriteo ohver ja rünnaku toimepanijat ei ole kindlaks tehtud või rünnaku toimepanija on küll kindlaks tehtud, kuid teda ei leita, või kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu.
Kui kohtumenetlust ei toimu ja kohus seega hüvitist ei määra, võib justiitsiministeerium eraldada kindlaksmääratud summa ja/või tellida omal kulul eksperdiaruande, et määrata kindlaks ohvrile makstava hüvitise suurus.
Nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse korral võib justiitsiministeerium teha makse nõude läbivaatamise ajal.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kuriteoohvrina võite ühendust võtta järgmiste peamiste ohvriabiteenuste osutajatega.
Sotsiaalabi keskteenistuse ohvriabitalitus (Service central d’assistance sociale (SCAS) – Services d’Aide aux Victimes (SAV)) Luxembourgis
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
Plaza Liberty Building, Entrance C
12-18 rue Joseph Junck
L-1839 Luxembourg
Tel: (+352) 47 58 21-627
(+352) 47 58 21-628
GSM: (+352) 621 32 65 95
E-post: scas-sav@justice.etat.lu
Veebisait: https://justice.public.lu/fr/aides-informations/assistance-sociale/scas-service-aide-victimes.html
1. Kuriteoohvrite toetamine (Aide aux Victimes de la Criminalité) – Wäisse Rank Lëtzebuerg Asbl
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
84 rue Adolphe Fischer
L-1521 Luxembourg
Tel: (+352) 40 20 40
E-post: wrl@pt.lu
Veebisait: http://www.benevolat.public.lu/de/espace-benevole/decouvrir-associations/chercher-association/associations/?~=/de/assoc/212
2. Tugiteenused koduvägivalla ohvritele
Selliste teenuste pakkujaid on kolm:
– SAVVD Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
BP 1024
L-1010 Luxembourg
Tel: (+352) 26 48 18 62
Faks: (+352) 26 48 18 63
E-post: contact@savvd.lu
Veebisait: http://fed.lu/wp/services/savvd/
– PSY EA Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)
Lastele, kes on langenud seoses väljatõstmiskorraldusega otseselt või kaudselt koduvägivalla ohvriks.
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
BP 1024
L-1010 Luxembourg
Tel: (+352) 26 48 20 50
Faks: (+352) 26 48 18 63
E-post: contact@psyea.lu
Veebisait: http://fed.lu/wp/services/psyea/
– ALTERNATIVES Dudelange’is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia)
Tugikeskus lastele, kes on langenud seoses väljatõstmiskorraldusega otseselt või kaudselt koduvägivalla ohvriks.
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
5, Route de Zoufftgen
L-3598 Dudelange L-1010 Luxembourg
Tel: (+352) 51 72 72 89
E-post: alternatives@profamilia.lu
Veebisait: http://www.profamilia.lu/Enfants+Adolescents/ALTERNATIVES+_+Centre+de+consultation+pour+enfants+et+adolescents+victimes+de+violence-p-470.html
3. Nõustamisteenused vägivalla ohvriks langenud naistele
Pakutav toetus:
Selliste teenuste osutajaid on neli:
– VISAVI ((Elu Ilma Vägivallata)(VISAVI (Vivre Sans Violence)) Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)
Nõustamiskeskus koduvägivalla ohvriks langenud naistele.
KONTAKTANDMED:
2, rue du Fort Wallis
L-2714 Luxembourg
Tel: (+352) 49 08 77-1
Faks: (+352) 26 48 26 82
E-post: feminfo@visavi.lu
Veebisait: http://fed.lu/wp/services/visavi/
– Luksemburgi riikliku naistenõukogu (Conseil national des femmes du Luxembourg) LÕUNAKESKUS (FOYER SUD) Esch-sur-Alzette’is
Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele.
KONTAKTANDMED:
41, rue de Luxembourg
L-4220 Esch sur Alzette
Tel: (+352) 54 55 77 / 26 53 03 26 / 54 57 57
Faks: (+352) 54 57 57 57
E-post: foyersud@pt.lu
Veebisait: http://www.cnfl.lu/site/foyersud.html
– Keskus OZANAM Luxembourgis
– Keskuse OZANAM Põhja-Luksemburgi osakond (Centre OZANAM Nord) Wiltzis, mida haldab sihtasutus Avatud Ustega Maja (Fondation Maison de la Porte Ouverte)
Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele.
KONTAKTANDMED:
Ozanam Luxembourg
64, rue Michel Welter
L-2730 Luxembourg
Tel: (+352) 48 83 47
E-post: ozanam@fmpo.lu
Veebisait: http://fmpo.lu/foyers/centre-ozanam/
KONTAKTANDMED:
Ozanam Nord
49, Grand-Rue
L-9530 Wiltz
Tel: (+352) 26 95 39 59
E-post: ozanam.nord@fmpo.lu
Veebisait: http://fmpo.lu/foyers/centre-ozanam-nord/
– PROFAMILIA Dudelange’is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia)
Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele.
KONTAKTANDMED:
5, route de Zoufftgen
L-3598 Dudelange
Tel: (+352) 51 72 72-41
Faks: (+352) 52 21 88
E-post: femmes@profamilia.lu
Veebisait: http://www.cnfl.lu/
4. Nõustamiskeskused registreeritud vägivallaohvritest lastele ja noorukitele
Selliseid keskusi on neli:
– PSY EA Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)
Psühholoogilise nõustamise keskus 3–21aastastele lastele ja noorukitele, kes on koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele.
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
BP 1024
L-1010 Luxembourg
Tel: (+352) 26 48 20 50
Faks: (+352) 26 48 18 63
E-post: contact@psyea.lu
Veebisait: http://fed.lu/wp/services/psyea/
– ALTERNATIVES Dudelange’is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia)
Nõustamiskeskus 0–27aastastele lastele ja noorukitele, kes on füüsilise või vaimse vägivalla, sealhulgas koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele.
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
5, Route de Zoufftgen
L-3598 Dudelange L-1010 Luxembourg
Tel: (+352) 51 72 72 89
E-post: alternatives@profamilia.lu
Veebisait: http://www.profamilia.lu/Enfants+Adolescents/ALTERNATIVES+_+Centre+de+consultation+pour+enfants+et+adolescents+victimes+de+violence-p-470.html
– OXYGENE Dudelange’is, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)
Nõustamis- ja teabekeskus tüdrukutele (vanuses 12–21 aastat), kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks.
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
2, rue du Fort Wallis
L-2714 Luxembourg
Tel: (+352) 49 41 49
Faks: (+352) 27 12 59 89
E-post: infofilles@pt.lu
Veebisait: http://fed.lu/wp/services/oxygene/
– ALUPSE DIALOGUE Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Alupse
Psühholoogilise nõustamise ja ravi keskus 0–21aastastele lastele ja noorukitele, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, ning nende peredele.
KONTAKTANDMED:
8, rue Tony Bourg
L-1278 Luxembourg
Tel: (+352) 26 18 48-1
Faks: (+352) 26 19 65 55
E-post: alupse@pt.lu
Veebisait: http://www.alupse.lu/fr/lassociation-alupse/
5. Akrediteeritud nõustamis-, teabe- ja abikeskus vägivalla ohvriks langenud meestele ja poistele – infoMann Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus actTogether
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
5, Cour du Couvent
L-1362 Luxembourg
Tel: (+352) 27 49 65
Faks: (+352) 27 49 65 65
E-post: info@infomann.lu
Veebisait: http://www.infomann.lu/
6. Akrediteeritud nõustamis- ja abikeskus vägivalla, sealhulgas perevägivalla toimepanijatele – Riicht eraus Luxembourgis, mida haldab Luksemburgi Punane Rist
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
73 rue Adolph Fischer
L-1520 Luxembourg
Tel: (+352) 27 55-5800
Punase Risti abitelefon: (+352) 27 55
Faks: (+352) 27 55-5801
E-post: riichteraus@croix-rouge.lu
Veebisait: http://www.croix-rouge.lu/riichteraus/
7. Abikeskused inimkaubanduse ohvritele
Ambulatoorne ja statsionaarne ravi kõikidele inimkaubanduse ohvritele (naised, mehed ja lapsed).
Selliseid keskusi on kaks:
– SAVTEH Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)
– COTEH Luxembourgis, mida haldab sihtasutus Avatud Ustega Maja (Fondation Maison de la Porte Ouverte)
Pakutav toetus:
KONTAKTANDMED:
SAVTEH
BP 1024
L-1010 Luxembourg
Tel: (+352) 26 48 26 31
Faks: (+352) 26 48 26 82
GSM: (+352) 621 316 919
E-post: traite.humains@visavi.lu
Veebisait: http://fed.lu/wp/services/savteh/
COTEH
Tel: (+352) 24 87 36 22
GSM: (+352) 621 351 884
E-post: coteh@fmpo.lu
Veebisait: http://fmpo.lu/services/service-dassistance-aux-victimes-de-la-traite-des-etres-humains/
C. Politsei:
Luksemburgi politsei
peadirektoraat
(Police Grand-Ducale Direction Générale) L-2957 Luxembourg
Tel: (+352) 49 97-1
Hädaabitelefon: 113
Faks: (+352) 49 97-20 99
E-post: contact@police.public.lu
Veebisait: http://www.police.public.lu/fr/aide-victimes/
D. Kohalikud omavalitsused
Vastuvõtu- ja õigusteabetalitused (Service d’accueil et d’information juridique):
– DIEKIRCH
Justice de paix
Place Joseph Bech
L-9211 Diekirch
Tel: (+352) 80 23 15
– ESCH-SUR-ALZETTE
Justice de Paix
Place Norbert Metz
L-4239 Esch-sur-Alzette
Tel: (+352) 54 15 52
– LUXEMBOURG
Cité judiciaire
Building BC
L-2080 Luxembourg
Tel: (+352) 22 18 46
Veebisait: http://www.justice.public.lu/fr/aides-informations/accueil-info-juridique/
Naiste õigustele keskenduv õigusteabetalitus:
PEAPROKURATUUR (PARQUET GÉNÉRAL)
Cité judiciaire
Building BC or CR
L-2080 Luxembourg
Veebisait: http://www.justice.public.lu/fr/aides-informations/droits-femme/index.html
E. Ministeeriumid
– Justiitsministeerium (Ministère de la Justice)
13 rue Erasme
L-2934 Luxembourg
Tel: (+352) 247-84537
Faks: (+352) 26 68 48 61
E-post: info@mj.public.lu
Veebisait: http://www.mj.public.lu/
Vastutusvaldkonnad:
– Siseministeerium (Ministère de l’Intérieur)
BP 10
L-2010 Luxembourg
Tel: (+352) 247-84600
Faks: (+352) 22 11 25
E-post: info@miat.public.lu
Veebisait: http://www.mi.public.lu/
Vastutusvaldkonnad vastavalt suurhertsogi 28. jaanuari 2015. aasta dekreedile:
– Siseministeerium (Ministère de l’Intérieur)
19-21 Boulevard Royal
L-2449 Luxembourg
Tel: (+352) 247-84659
Faks: (+352) 22 72 76
E-post: secretariat@msi.etat.lu
Veebisait: http://www.gouvernement.lu/3313529/minist_securite_interieure
Ohvriabi vastavalt suurhertsogi 28. jaanuari 2015. aasta dekreedile:
– Võrdsete võimaluste ministeerium (Ministère de l’Égalité des Chances (MEGA))
6A, bd. F. D. Roosevelt
Hôtel Terres Rouges
L-2921 Luxembourg
Tel: (+352) 247-85806
Faks: (+352) 24 18 86
E-post> : info@mega.public.lu
Veebisait: http://www.mega.public.lu/fr/index.html
Vastutusvaldkonnad:
– Luksemburgi politsei
Abitelefon: 113
Esmaspäevast pühapäevani ööpäev läbi
– Luksemburgi Punane Rist
Abitelefon: 2755
Esmaspäevast pühapäevani 7.00 kuni 22.00
– Fraenhaus (hättasattunud naised)
Abitelefon: (+352) 44 81 81
Esmaspäevast pühapäevani ööpäev läbi
– Fraentelefon (hättasattunud naised)
Abitelefon: (+352) 44 81 81
Esmaspäevast reedeni 9.00 kuni 15.00
Jah, ohvriabi antakse tasuta.
Vt punkti B alapunkt 1.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.