1. Õigusalase nõu saamine

Kui te olete kaasatud mingil viisil kriminaalmenetlusse, on sõltumatu õigusalase nõu saamine väga tähtis. Teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt. Lisaks leiate nendelt teavet selle kohta, mida advokaat teie heaks teeb. Sellel üldisel teabelehel esitatakse teave selle kohta, kuidas leida advokaat ja kuidas kaetakse tema tasud, kui te ise maksta ei suuda.

Advokaadi leidmine

Kui te arvate, et teil on vaja advokaati, kuid ei tea ühtegi, võite valida advokaadi oma elukohajärgse piirkonna ringkonnakohtus töötavate advokaatide hulgast. Te võite leida Bulgaaria 27 advokatuuri kontaktandmed ka Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Advokatuurinõukogu veebisaidilt. Vahistamise korral on teil õigus kohtuda advokaadiga teie vahi alla võtmise hetkest. Kuna pärast vahistamist on teil samuti õigus võtta ühendust sugulase või sõbraga, võite neil paluda teile advokaat palgata.

Advokaadile tasumine

Kui te valite endale advokaadi, tasute talle teenuste eest teie ja advokaadi vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

Kui te soovite, et teid esindaks advokaat, kuid ei saa endale advokaati lubada, ja kui see on õigusemõistmise huvides nõutav, on teil õigus tasuta õigusabile. Seda võidakse anda kas teie taotlusel või seadusest tulenevalt, kui kaitse olemasolu on nõutav. Menetluse etapist olenevalt (vt Lingil klikates avaneb uus akenteabelehte nr 1) teeb sellekohase otsuse kas prokurör (kohtueelse menetluse ajal) või kohus (kohtumenetluse ajal) pärast teie varalise seisundi hindamist.

Kui teil on vaja õigusalast nõu, saadab prokurör või kohus oma otsuse viivitamata vastava advokatuuri nõukogule, et see määraks teile advokaadi. Võtke teadmiseks, et süüdimõistmise korral peate teile määratud advokaadile makstud tasu hüvitama.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuuri seadus

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusabi seadus

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustik

Lingil klikates avaneb uus akenRiiklik õigusteenistuse amet

Lingil klikates avaneb uus akenKõrgem Advokatuurinõukogu

Viimati uuendatud: 20/07/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2. Minu õigused kuriteo uurimise ajal (enne kohtumenetluse algust)

Mis on eeluurimise eesmärk?

Uurimise käigus kogutakse tõendeid, et tõendada või lükata ümber oletus, et isik on kuriteo toime pannud. Uurimise aluseks võib olla uurimisasutustele esitatud kaebus toime pandud kuriteo kohta või uurimisasutuste käsutuses olev teave, mis annab alust oletada kuriteo toimepanemist. Kui politsei tabab isiku kuriteo toimepanemiselt, võib ka see asjaolu tingida uurimise alustamise.

Tavaliselt viib kogu uurimise läbi politsei. Mõnel juhul tegelevad sellega eeluurimiskohtunikud või prokurörid. Eeluurimist võib juhtida ja kontrollida üksnes prokurör.

Millised on kohtueelse menetluse etapid?

Uurimine (sealhulgas süüdistuse esitamine ja ülekuulamine)

Uurimisasutused püüavad koguda tõendeid, mis tõendavad kuriteo toimepanemist või lükkavad selle ümber. Kui nad koguvad piisavalt tõendeid kahtluse kinnituseks, et konkreetne isik on kuriteo toime pannud, peab uurimist toimetav ametnik seda isikut kirjalikult teavitama. Asjaomane isik peab teatele alla kirjutama. Kohe pärast seda kuulatakse süüdistatav üle.

Vahistamine

Kui politsei leiab tõendeid, mis annavad alust arvata, et isik on kuriteo toime pannud, võib politsei selle isiku vahistada ja teda kuni 24 tundi kinni pidada. Ainult prokurör võib teha otsuse kinnipidamise pikendamise kohta, kuid see aeg ei või olla pikem kui 72 tundi. Vastasel korral tuleb kinnipeetud isik vabastada. Politsei poolt kinnipidamise eesmärk on teha kindlaks, kas isikule tuleks esitada süüdistus. Prokuratuuri poolt kinnipidamise eesmärk on tagada süüdistatava esimene kohtusse ilmumine.

Esimene kohtuistung

Prokurör otsustab, milliseid Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmeid tuleks süüdistatava suhtes kohaldada. Kui prokurör otsustab, et Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmena tuleks kohaldada kinnipidamist või koduaresti, esitab prokurör kohtule sellekohase taotluse ning tagab süüdistatava kohtusse ilmumise.

Kinnipidamine või vabastamine

Kui süüdistatav tuuakse kohtu ette, saab ainult kohus otsustada, kas Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmena kohaldatakse kinnipidamist või koduaresti või kas kinnipeetud isik tuleb vabastada.

Prokuröri ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks

Kui uurimine on lõpule viidud, saadab uurimist toimetav ametnik kogutud tõendid prokurörile. Prokurör uurib tõendeid ja otsustab, kas kuriteo toimepanekut on tõendatud väljaspool põhjendatud kahtlust. Ainult siis saab prokurör kriminaalasja kohtusse saata. Vastasel korral lõpetab prokurör kriminaalmenetluse.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks

Kui süüdistatavat ja tema kaitsjat on süüdistusest teavitatud, võivad nad esitada tõendeid süüdistatava kaitseks. Pärast uurimise lõppu peab uurimist toimetav ametnik süüdistatava ja tema kaitseadvokaadi taotlusel tegema kõik kogutud tõendid neile kättesaadavaks ning andma neile piisavalt aega tõenditega tutvumiseks.

Minu õigused uurimise ajal

Palun võtke teadmiseks, et „vahistamine”, „esimene kohtuistung” ja „kinnipidamine” ei ole menetlusetappidena vajalikud, vaid võimalikud. Klikkides alltoodud linkidel, saate rohkem teavet oma õiguste kohta igal menetlusetapil.

Uurimine (sh süüdistuse esitamine ja ülekuulamine) (1)

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Kui teie vastu on leitud piisavalt tõendeid, kutsub uurimist toimetav ametnik teid kohale ja teatab teile kirjalikult, millises kuriteos ta teid süüdistab. Kohe pärast seda peab ametnik teile teatama, millised on teie õigused uurimise ajal. Te allkirjastate dokumendi, kus öeldakse, et teid on teie õigustest teavitatud.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Jah. Te võite keelduda alla kirjutamast dokumendile, milles teid teavitatakse süüdistusest, kui teile ei ole tõlgi kasutamist võimaldatud. Tõlk abistab teid kogu uurimise jooksul. Te ei pea tõlgile maksma.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Kui uurimist toimetav ametnik kutsub teid süüdistuse esitamisele, peab ta teile ütlema, et te võite kohale ilmuda koos advokaadiga. Uurimist toimetav ametnik peab andma teile piisavalt aega advokaadiga kontakteerumiseks. Olukorrad, mille puhul kaitsja on nõutav, on määratud kindlaks Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadustikus. Advokaadi valimise ja tasuta õigusalase nõu saamise kohta leiate teavet Lingil klikates avaneb uus akensiit. Teil on õigus näha oma advokaati ja temaga rääkida privaatselt. Kui te keelt ei oska, on teil võimalus kasutada tõlgi abi.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Niipea kui teile on süüdistusest teatatud, kuulab uurimist toimetav ametnik teid üle. Te võite süüdistusega seoses kas kõnelda või vaikida. Te võite selgitusi anda ka hiljem igal ajal uurimise käigus.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Teie ülestunnistus võib teile kaasa tuua kergema karistuse. Vaikimine ei saa teie olukorda halvemaks muuta. Kohus ei saa teid süüdi mõista ainult teie ülestunnistuse põhjal.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Kahtlustatava ja süüdistatavana peaksite olema uurimisasutustele kättesaadav. Selleks võidakse teie suhtes kohaldada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meedet. Uurimist võib toimetada teie riigis mitteviibimise korral, kui:

  • teie elukoht ei ole teada,
  • teid ei saa kohale kutsuda muul põhjusel,
  • kui te pärast kutse saamist kohale ei ilmunud ja/või esitasite mitteilmumiseks mõjuvad põhjused.

Nendel juhtudel määratakse teile kaitsja Lingil klikates avaneb uus akensiin kirjeldatud menetluse kohaselt.

Teid võidakse üle kuulata videolingi kaudu, kui te ei viibi riigis ja kui see ei takista uurimist. Sellise ülekuulamise puhul on teil samad õigused kui sellel teabelehel eespool kirjeldatud.

Kas mind võidakse saata tagasi minu kodumaale?

Jah, kuid see toimub Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel. Teil läheb vaja advokaadi abi.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse?

Teid võidakse vahi all hoida. Täpsema teabe saamiseks vaadake osi Esimene kohtuistung (3) ja Kinnipidamine või vabastamine (4).

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Võite, kui teid ei hoita vahi all, kuid te peate uurimisasutust sellest teavitama. Kui nende arvates on oht, et te tahate uurimisest kõrvale hoiduda, võidakse teie suhtes kohaldada riigist lahkumise keeldu.

Kas minult tahetakse sõrmejälgi, DNA-proovi (nt juukse-, süljeproov) või muid kehavedelikke?

Teilt võidakse selliseid proove küsida, kui neid ei ole võimalik saada muul moel. Te peate need andma. Keeldumise korral võetakse need kohtu loal jõuga. Kui proovide võtmine nõuab teie kehasse tungimist, viib selle läbi arst. Teil on õigus paluda uurimist toimetavalt ametnikult teavet protseduuri kohta.

Kas isiku läbivaatus on lubatud?

Uurimist toimetav ametnik võib tõendite kogumiseks või uurimist takistada või teie põgenemisele kaasa aidata võivate esemete äravõtmiseks taotleda isiku läbivaatust. Läbivaatuseks peab olema kas kohtu määrus või kohtu hilisem nõusolek. Teil on õigus näha nii läbivaatuse protokolli kui ka kohtuotsust.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Vaadake eelmisele küsimusele antud vastust.

Kas ma võin end kõigis süüdistuse punktides või mõnes neist süüdi tunnistada enne asja kohtulikku arutamist?

Te võite end süüdi tunnistada esimesel ülekuulamisel pärast seda, kui olete ära kuulanud, milles teid süüdistatakse. Ülestunnistamise ja teie sellega seotud õiguste kohta vaadake sellel teabelehel eespool esitatud teavet.

Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Kui saadakse uusi tõendeid, võidakse süüdistust muuta. Teid tuleb kõigist uutest süüdistustest koheselt teavitada ja nendega seoses üle kuulata.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Jah, kui kehtiva rahvusvaheline lepinguga, mille osaline Bulgaaria on, ei ole ette nähtud teisiti.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Jah, olenemata teie soovist.

Vahistamine (sh Euroopa vahistamismäärus) (2)

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Vahistamise (politsei poolt kinnipidamise) korralduse annab politseiametnik. Teid ei tohi vahi all hoida rohkem kui 24 tundi. Kinnipidamise alused esitatakse vahistamismääruses. Teil on õigus nende alustega tutvuda, näha vahistamismäärust ja sellele alla kirjutada. Politsei peaks teid viivitamata vabastama, kui kinnipidamiseks enam alust ei ole.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Kui te keelt ei valda, on teil õigus oma vahistamise alused kohe teada saada. Teile võimaldatakse tasuta tõlgi abi.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Te võid võtta advokaadiga ühendust vahistamise hetkest alates. Täpsemat teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akensiit.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Teilt võidakse küsida teavet seoses kinnipidamisega. Te võite teavet anda, aga ei pea seda tegema.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja

Selles etapis ei käsitata teie antud teavet tõendina. Seepärast ei saa seda teie vastu kasutada. Tõendina saab kasutada ainult teavet, mis te andsite ülekuulamise ajal pärast seda, kui teile öeldi, milles teid süüdistatakse. Täpsemat teavet leiate osast Uurimine (sh süüdistuse esitamine ja ülekuulamine) (1).

Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?

Võite küll. Politseinik peab teie vahistamisest koheselt teatama teie poolt nimetatud isikule.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Teil on õigus arstiabile, kui te seda vajate. Politsei kutsub teile arsti.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Te saate võtta ühendust oma riigi konsulaadiga. Kinnipidamist teostav ametiasutus peaks teid sellest õigusest koheselt teavitama.

Kas isiku läbivaatus on lubatud?

Pärast vahistamist toimub teie isiku läbivaatus. Kohus peab hiljem kiitma heaks teie läbivaatuse tulemusena leitud isiklike asjade kasutamise tõenditena. Teil on õigus läbivaatuse protokolliga tutvuda.

Kas ma võin edasi kaevata?

Te saate kohtule kaebuse esitamisega seada kahtluse alla politsei poolt kinnipidamise seaduslikkuse. Kohus teeb teie kaebuse kohta otsuse kohe.

Mis juhtub, kui mind vahistatakse Euroopa vahistamismääruse alusel?

Kui liikmesriik teeb teie kohta Euroopa vahistamismääruse, võidakse teid teises liikmesriigis kinni pidada ja pärast kohtuistungit vahistamismääruse teinud riigile välja anda. Kohtuistungi ajal on teil õigus advokaadile ja tõlgile, kui teil peaks neid vaja minema.

Esimene kohtuistung (3)

Miks esimene kohtuistung toimub?

Kui teile on tutvustatud teie kui kahtlustatava vastu esitatud süüdistusi, võib prokurör taotleda teie suhtes eelvangistuse või koduaresti kohaldamist kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmena. Mõlema nimetatud meetme kohaldamise otsustab kohus prokuröri ettepaneku alusel. Kuna selle meetme kohaldamine ei ole võimalik teie puudumise korral, tuleb teid tuua kohtu ette, kes meetme kasutamise kohta otsuse teeb.

 

Millised on erinevate isikute ülesanded?

Prokuröri ülesanne on tagada, et te ilmute kohtusse. Kui politsei on teid kinni pidanud, võib prokurör kinnipidamise aega pikendada, kui mitte rohkem kui 72 tunniks. Selle kinnipidamise ainus eesmärk on tagada teie ilmumine kohtusse nende 72 tunni jooksul. Kohus kuulab teid ära, uurib kogutud tõendeid ning langetab vastavalt õigusnormidele otsuse teie kinnipidamise või vabastamise kohta.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Teil on õigus saada prokurörilt teada, miks teid kinni peeti ja kunas teid kohtu ette viiakse.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Kui te keelt ei valda, saate kohtuistungi ajal tasuta kasutada tõlgi teenuseid.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Te võite advokaadiga ühendust võtta enne esimest kohtuistungit. Advokaadi valimise ja tasuta õigusalase nõu saamise kohta leiate teavet siit.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Kohus palub teil kinnitada teie isikuandmeid. Teil on õigus kohtus sõna võtta küsimuses, kas teid tuleks kinni pidada või vabastada. Teie advokaat annab teile nõu selle kohta, mida öelda.

Mis juhtub, kui ma ütlen midagi, mis kahjustab minu kriminaalasja?

Selles etapis ei käsitata teie antud teavet tõendina. Seepärast ei saa teie öeldut kasutada teie vastu.

Kas mulle antakse teavet minu vastu kogutud tõendite kohta?

Nii teil kui ka teie advokaadil on õigus näha tõendeid, millele tuginedes on prokurör taotlenud teie kinnipidamist. Teil on enne kohtuistungit piisavalt aega tõendite uurimiseks.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Kohus palub näha teie karistusregistri teavet olenemata teie tahtest.

Kinnipidamine või vabastamine (4)

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Pärast seda, kui kohus on kogutud materjalid läbi vaadanud ja kuulanud ära prokuröri, saate samal kohtuistungil koos oma advokaadiga teada kohtu otsuse.

Esimesel istungil võib kohus:

Sellel istungil ei langeta kohus otsust selle kohta, kui hästi on teie vastu esitatud süüdistus põhjendatud.

Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?

Kui kohus annab korralduse teie vahi alla võtmiseks, teatatakse sellest kohe teie perekonnale.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Vahialusena on teil õigus arstiabile, kui te seda vajate.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Kui teid on kinni peetud, annab kohus korralduse teatada sellest koheselt Bulgaaria välisministeeriumile, kes võtab seejärel ühendust teie riigi konsulaarasutusega.

Kas ma võin edasi kaevata?

Te võite esitada teie kinnipidamist või vabastamist käsitleva kohtuotsuse peale kaebuse kolme päeva jooksul otsuse tegemisest. Apellatsioonikohus vaatab teie kaebuse läbi seitsme päeva jooksul esimese astme otsuse väljakuulutamisest. Apellatsioonikohtu otsus on lõplik.

Prokuröri ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks (5)

Mis on selle menetlusetapi eesmärk?

See etapp saabub pärast uurimise lõpuleviimist (uurimise kohta leiate rohkem teavet siit). Selles etapis uurib prokurör kogutud tõendeid ja otsustab, kas kuriteo toimepanekut on tõendatud väljaspool igasugust kahtlust. Ainult siis saab kriminaalasja kohtusse arutamiseks saata.

Kellel on juhtiv roll?

Prokuröril. Selles etapis otsustab prokurör, kas saata asi kohtusse. Samuti võib prokurör kohtueelse menetluse lõpetada, kui see on seaduses sätestatud. Sellisel juhul asja kohtusse arutamiseks ei saadeta. Peale selle võib prokurör kohtueelse menetluse peatada, kui seadus seda võimaldab. Kui peatamise aluseks olnud põhjuseid enam ei eksisteeri, menetlust jätkatakse. Kui prokurör tuvastab, et kahtlustatav või süüdistatav ei ole uurimismaterjaliga nõuetekohaselt tutvunud, võib ta vea parandamiseks saata asja tagasi uurimist toimetavale ametnikule või ise vea parandada.

Kuidas ma tean, mis parajasti toimub?

Kui teie vastu esitatud süüdistus on saadetud kohtule, saadab kohus teile süüdistusakti koopia. Kui prokurör lõpetab või peatab menetluse, saadab ta teile sellekohase otsuse koopia.

Kas ma saan edasi kaevata?

Te saate prokuröri tehtud lõpetamisotsuse peale esitada kohtule kaebuse seitsme päeva jooksul otsuse koopia saamisest. Esimese astme kohus vaatab kaebuse läbi seitsme päeva jooksul kaebuse esitamisest. Kohtu otsuse peale saab esitada kaebuse apellatsioonikohtule, kes teeb lõpliku otsuse. Samuti saate esitada kohtule kaebuse prokuröri tehtud peatamisotsuse peale. Sellisel juhul on kohtu otsus lõplik.

Kas ma saan mingit täiendavat teavet?

Kui prokurör tuvastab, et te ei ole uurimismaterjalidega nõuetekohaselt tutvunud, ning saadab asja vigade parandamiseks tagasi uurimist toimetavale ametnikule või parandab vead ise, on teil õigus nende edasiste toimingute kohta teavet saada.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks (6)

Mis on selle menetlusetapi eesmärk?

Selles etapis on teil ja teie advokaadil võimalus pärast uurimise lõpuleviimist tutvuda kõigi uurimise käigus kogutud tõenditega, sealhulgas teie kasuks kõneleva materjaliga. Nii saate teada, millised tõendid toetavad prokuröri kohtus teie vastu süüdistuste esitamisel. See aitab teil ja teie advokaadil valmistada ette teie kaitset kohtuistungiks.

Kuidas ma tean, mis parajasti toimub?

Kui uurimine on lõpule viidud ning kui teie seda taotlete või teie advokaat seda taotleb, annab uurimist toimetav ametnik enne kogutud materjalide prokurörile edastamist teile ja teie advokaadile teada, kus, mis kuupäeval ja kellaajal on teil võimalik tõenditega tutvuda. Teil ja teie advokaadil on õigus saada selleks piisavalt aega.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Kui te keelt ei valda, peaksite tõenditega tutvuma tõlgi juuresolekul. Te ei pea tõlke eest tasu maksma.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Selles etapis teid üle ei kuulata ning te ei pea juhtumi kohta mingit teavet andma.

Millist teavet mulle antakse?

Te võite näha kõiki kogutud tõendeid ja lugeda kõiki tunnistajate ütlusi. Teie advokaat selgitab teile kogutud tõendite tähendust.

Millised on minu õigused pärast tõenditega tutvumist?

Advokaadi abiga võite paluda uusi tõendeid ja esitada märkusi või vastuväiteid uurimisega seotud toimingute kohta. Uurimist toimetav ametnik registreerib teie taotlused, märkused ja vastuväited, kuid prokurör otsustab, kas need on põhjendatud.

Mis juhtub, kui minu taotlused, märkused ja vastuväited on põhjendatud?

Prokurör annab uurimist toimetavale ametnikule korralduse võtta uurimisega seoses täiendavaid meetmeid. Teil on seni kirjeldatud menetluse kohaselt õigus saada teavet selliste meetmete ja uute tõendite kohta, kui neid on.

Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmed (7)

Teie suhtes võidakse kohaldada sunnimeetmeid, kui tõendite põhjal on põhjendatud alust arvata, et te olete pannud toime kuriteo, milles teid süüdistatakse. Meetmete eesmärk on vältida teie pakkuminekut, uute õigusrikkumiste toimepanekut või võimaliku karistuse jõustamise takistamist.

Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmed on:

  • allkiri elukohast mittelahkumise kohta – te võtate endale kohustuse mitte lahkuda oma elukohast ilma pädeva asutuse loata;
  • kautsjon – te maksate teatava summa rahas või tagatistena. Kui te hoidute kriminaalmenetlusest kõrvale, siis see summa arvatakse riigituludesse ning teie suhtes kohaldatakse rangemaid meetmeid;
  • koduarest – teil on keelatud oma kodust loata lahkuda;
  • eelvangistus – teid hoitakse sunniviisiliselt isolatsioonis.

Isikut hoitakse vahi all politseiruumides või vanglas.

Teil on õigus allkirja vastu teada saada, millist kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meedet teie suhtes kohaldatakse. Allkirja elukohast mittelahkumise kohta ja kautsjonit kohaldab prokurör. Koduaresti ja eelvangistuse kohaldamise otsustab kohus prokuröri taotlusel. Meede sõltub süüdistuse raskusastmest, tõenditest ja teie isikust. Nende tegurite põhjal võidakse otsustada selliseid ennetavaid meetmeid teie suhtes mitte kohaldada.

Teie puudumisel ei saa teie suhtes kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meedet kohaldada. Kohus peab arvesse võtma kõiki teie esitatud taotlusi eelvangistuse ja koduaresti asendamiseks kergema meetmega.

Politsei poolt kuni 72 tunniks vahi alla võtmine ja kinnipidamine, milleks on korralduse andnud prokurör, on ettevalmistavad meetmed ning need ei ole seaduses sätestatud kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmed.

Bulgaariast lahkumise keeld (8)

Kui teid süüdistatakse kuriteos, mille eest on karistusena ette nähtud üle viieaastane vangistus, võib prokurör keelata teil Bulgaariast ilma tema loata lahkuda. Piirikontrollipunktidele teatatakse koheselt sellest keelust. Meetme eesmärk on hoida ära teie uurimisest kõrvalehoidumine.

Teie võite või teie advokaat võib taotleda prokurörilt teie ühekordset riigist lahkumise lubamist kindlaksmääratud ajaks. Prokurör vastab kolme päeva jooksul alates teie taotluse saamise kuupäevast. Kui taotlus lükatakse tagasi, on teil õigus see kohtus vaidlustada. Kohus vaatab teie taotluse läbi ilma istungit korraldamata. Kohus võib kinnitada prokuröri keeldumist või lubada teil riigist kindlaksmääratud ajaks lahkuda. Kohtu otsus on lõplik.

Samuti võite teie ise või võib teie advokaat taotleda kohtult Bulgaariast lahkumise keelu täielikku tühistamist. Kohus teeb seda, kui ta leiab, et puudub teie välismaale pakku minemise oht.

Eespool nimetatud kohtumenetluses ei võeta arvesse teie vastu esitatud süüdistuse aluseid.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustik

Lingil klikates avaneb uus akenSiseministeeriumi seadus

Lingil klikates avaneb uus akenVäljaandmist ja Euroopa vahistamismäärust käsitlev seadus

Lingil klikates avaneb uus akenSiseministeeriumi seaduse jõustamist käsitlevad õigusnormid

Viimati uuendatud: 20/07/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3. Minu õigused kohtumenetluse ajal

Kus ja kuidas kohtumenetlus toimub?

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud, kas teie asja arutab esimese astme kohtuna ringkonna- või piirkondlik kohus. Täpsema teabe saamiseks kohtute kohta külastage Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Justiitsnõukogu veebisaiti.

Kohtumenetlus on üldjuhul avalik. On siiski võimalik, et kogu kohtumenetlus toimub või üksikud istungid toimuvad kinniste uste taga. Seda tehakse riigisaladuse ja kõlbluse kaitseks või kaitstud tunnistaja isiku varjamiseks.

Süüdistuse raskusest olenevalt arutab asja kas üks kohtunik või kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast koosnev kohtukoosseis. Kõige raskemaid kuritegusid arutab kahest kohtunikust ja kolmest kohtukaasistujast koosnev kohtukoosseis. Kohtunikul ja kohtukaasistujatel on menetluses võrdne hääleõigus.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

See on võimalik, kui kohtumenetluse ajal ilmnevad süüdistust toetavad uued faktilised asjaolud, millest uurimisasutused seni teadlikud ei olnud. Uusi süüdistusi saab siiski esitada üksnes järgmistel juhtudel:

  • algses süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid on vaja palju muuta;
  • ka muudatusi tegemata on uued süüdistused seotud raskema astme kuriteoga.

Uue süüdistuse korral võite paluda aega, et selleks ette valmistuda enne asja kohtuliku arutamise jätkumist.

Kui te ennast mingis punktis süüdi tunnistate, võite saada kergema karistuse. Kuid kohus ei saa teha otsust ainult teie ülestunnistuse põhjal.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Kuid teid süüdistatakse kuriteos, mille eest on ette nähtud rohkem kui viie aasta pikkune vangistus, peate kohtumenetlusest osa võtma. Kui te olete pärit mõnest teisest riigist ja teie kohalviibimine on kohustuslik, võidakse kohtuistungit pidada ilma teieta Lingil klikates avaneb uus akensiin täpsustatud tingimustel. Nendel juhtudel määratakse teile kaitsja Lingil klikates avaneb uus akensiin kirjeldatud menetluse kohaselt.

Üldjuhul ei ole kohtumenetluses videolingi kaudu osalemine lubatud. Kui kohus leiab, et see ei kahjusta õigusemõistmist, võib kohus teid videolingi kaudu üksnes üle kuulata – ja seda ainult sellisel juhul, kui te ei viibi Bulgaarias. Osalemiskohustus tähendab, et te peate kogu kohtumenetluse ajal isiklikul kohal viibima. Kui teie osalemine ei ole kohustuslik, on teil õigus kohal viibida. Kui te keelt ei valda, saate kohtumenetluse ajal tasuta kasutada tõlgi teenuseid.

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustikus on täpsustatud, millistel juhtudel peab teil olema kaitsja. Advokaadi valimise ja tasuta õigusabi saamise õiguse kohta leiate teavet Lingil klikates avaneb uus akensiit . Te võite advokaati vahetada. Kinnipidamise korral võite kohtuda ja vestelda oma advokaadiga privaatselt. Kui te keelt ei oska, on teil võimalus kasutada tõlgi abi.

Te võite kohtumenetluse ajal sõna võtta, kuid te ei pruugi seda teha. Kui te ka ütlete midagi, mis ei vasta tõele, ei ole sellel teie jaoks mingeid kahjulikke tagajärgi. Kuid te peate oma isikuandmeid kinnitama.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Te võite teie vastu esitatud tõendid vaidlustada. Te võite väita, et tõend ei ole vastuvõetav, sest see ei ole saadud seaduslikul viisil, või tõend ei ole süüdistuse jaoks asjakohane, kuigi on vastuvõetav. Tavaliselt vaidlustatakse tõendid kohtumenetluse lõpus, kui advokaat esitab kaitseväited. Tõendite vastuvõetavuse võib ka kohtumenetluse ajal vaidlustada.

Teil on õigus küsida seaduse kohaselt vastuvõetavaid tõendeid, mis räägivad teie kasuks. Te võite taotleda kaitse esitatud tunnistajate küsitlemist. Te võite nõuda tõendite esitamist igal ajal kohtumenetluse ajal. Eradetektiivi abiga saadud tõendid on vastuvõetavad, kui need on kogutud seaduslikult. Teie advokaat saab hinnata nende väärtust.

Teie ja teie advokaat võite prokuröri tunnistajatele esitada mis tahes küsimusi nende juuresolekul. Lingil klikates avaneb uus akenKaitstud tunnistajate küsitlemise menetlus on spetsiifilisem. Te võite tunnistajate poolt teie vastu antud ütlusi vaidlustada. Tavaliselt vaidlustatakse ütlusi kohtumenetluse lõpus, kui advokaat esitab kaitseväited.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Kohus kogub teavet teie varasemate kuriteos süüdimõistmiste kohta olenemata sellest, kas teie sellega nõustute või ei. Kuid teid mõistetakse süüdi ja teid on ka varem kuriteos süüdi mõistetud, võib see tuua kaasa rangema karistuse. Teave peab olema esitatud kohtumenetluse lõpu seisuga. Varasemaid süüdimõistmisi teises liikmesriigis võetakse arvesse, kui Bulgaaria kohus on neid eelnevalt tunnistanud.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Kui kohus otsustab, et süüdistus on tõendatud väljaspool põhjendatud kahtlust, mõistab kohus teid süüdi ja karistab teid vastavalt seadusele. Vastasel korral mõistab kohus teid õigeks.

Võimalikud karistused:

  • eluaegne vangistus – karistuse asendamise õigusega või õiguseta: see määratakse kõige raskemate kuritegude eest. Eluaegset vangistust, mis on määratud ilma karistuse asendamise õiguseta, ei või asendada tähtajalise vangistusega; tähtajaline vangistus – maksimaalselt 20 aastat või erandina kuni 30 aastat. Karistust kantakse vanglas;
  • tähtajaline katseaeg – hõlmab kontrolli- ja mõjutamise meetmeid ilma teilt vabadust võtmata. Selliseks meetmeks võib olla üldkasulik töö;
  • konfiskeerimine – teie vara või osa sellest võetakse teilt jõuga ära;
  • rahatrahv – te peate tasuma kindlaksmääratud rahasumma;
  • teataval ametikohal või teatava elukutse esindajana töötamise õiguse, autasude või sõjaliste tiitlite saamise õiguse äravõtmine kindlaksmääratud ajaks;
  • avalikustamine – teie karistus tehakse avalikuks asjakohasel viisil.

Milline on kannatanu roll kohtumenetluse käigus?

Erasüüdistajana kinnitab kannatanu prokuröri esitatud süüdistusi ja palub teid süüdi mõista. Tsiviilhagejana soovib kannatanu teilt karistusena kuriteoga põhjustatud kahju väljamõistmist. Kannatanu esitab kohtumenetluse alguses hagiavalduse ning osaleb hageja ja tunnistajana, kui kohus seda otsustab.

Kaitstud tunnistaja küsitlemine

Ütluste andmine võib ohustada tunnistaja või tema pereliikmete ja sõprade elu või tervist. Kui kohus on veendunud, et oht on reaalne, võtab ta tunnistaja taotlusel või nõusolekul meetmeid tunnistaja julgeoleku kiireloomuliseks tagamiseks. Selliseks meetmeks võib olla ohus oleva tunnistaja isikuandmete mitteavaldamine.

Kui anonüümne kaitstud tunnistaja peab tunnistusi andma, küsitleb kohus teda kohtumenetluse poolte juuresolekuta. Kohtul on seadusest tulenev kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud ettevaatusabinõud tunnistaja identiteedi varjamiseks. Pärast küsitlemist edastab kohus teile ja teie advokaadile tunnistaja ütluste allkirjastamata ärakirja. Teil ja teie advokaadil on võimalik tunnistajale kirjalikult küsimusi esitada.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.lex.bg/bg/laws/ldoc/2135512224Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustik

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.lex.bg/bg/laws/ldoc/1589654529Lingil klikates avaneb uus akenKaristusseadustik

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.lex.bg/bg/laws/ldoc/2135560660Lingil klikates avaneb uus akenKohtute seadus

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.vss.justice.bg/bg/vlast/1.htmLingil klikates avaneb uus akenKõrgem Justiitsnõukogu

Viimati uuendatud: 20/07/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4. Minu õigused pärast seda, kui kohus langetab otsuse

Kas ma võin edasi kaevata?

Kui kohus teid süüdi või õigeks mõistab, teeb kohus otsuse, mis tehakse teile teatavaks kohtumenetluse lõpus. Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud, millal võib kohus kriminaalasja arutamise lõpetada ilma kohtuotsust langetamata. Sellisel juhul annab kohus kriminaalasja lõpetamise määruse. Te võite nii kohtuotsuse kui ka kohtu määruse edasi kaevata.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult ja te peate selle allkirjastama. See esitatakse apellatsioonikohtule esimese astme kohtu kaudu. Kui esimese astme kohtuks on ringkonnakohus, on apellatsioonikohtuks piirkondlik kohus. Piirkondliku kohtu määruste ja otsuste peale saab edasi kaevata apellatsioonikohtule. Rohkem teavet kohtute kohta leiate Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Justiitsnõukogu veebisaidilt. Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates otsuse väljakuulutamisest. Kriminaalasja lõpetamise määruse peale saab apellatsiooni esitada 7 päeva jooksul pärast määruse teatavakstegemist.

 

Apellatsioonis võite vaidlustada kohtu järeldusi seoses põhjendatuks tunnistatud asjaoludega, asjakohaste õigusnormide kohaldamist ja ebaõiglast karistust. Kaebuste arvust ja sisust olenemata otsustab apellatsioonikohus, kas kohtuotsus tervikuna on korrektne või ei.

Mis juhtub siis, kui ma esitan apellatsiooni?

Pärast teie apellatsiooni saamist saadab esimese astme kohus selle koopia prokurörile ja teistele kohtumenetluse pooltele. Sama kohus edastab asja koos oma otsuse põhjendustega ja koos apellatsiooniga apellatsioonikohtule. Kui kohus on Lingil klikates avaneb uus akenkohtumenetlusest kõrvalehoidumise vältimise meetmena andnud korralduse teie vahi all hoidmiseks, ei too apellatsiooni esitamine kaasa teie automaatset vabastamist. Kuid te võite taotleda apellatsioonikohtult selle meetme asendamist leebema meetmega. Kohus teeb otsuse teie apellatsiooni kohta eraldi istungil.

Apellatsioonikohtu istungi kuupäeva määramiseks ei ole ajalisi piiranguid. See sõltub sellest, millal valmistatakse ette kohtuotsuse põhjendused, ning apellatsioonikohtu töökoormusest.

Te võite esitada apellatsioonikohtule uusi tõendeid, sest see kohus saab tuvastada uusi asjaolusid. Ka siin kehtivad samad tõendamisreeglid, mis esimese astme kohtu puhul.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Te võite istungil kohal viibida, kuid te ei pea seda tegema. Teie ja teie advokaat võite teha suulisi avaldusi apellatsioonis esitatud kaebuste kohta. Teised kohalviibivad pooled võivad öelda, mida nad apellatsioonist arvavad.

Apellatsioonikohus võib:

  • otsustada kohtuotsuse tühistada ja saata kohtuasja prokurörile või esimese astme kohtule uuesti arutamiseks;
  • tühistada esimese astme kohtu otsuse ja teha uue otsuse;
  • otsustada kohtuotsust muuta ja määrata kergema karistuse;
  • otsustada kohtuotsuse tühistada ja kriminaalmenetluse lõpetada;
  • kriminaalmenetluse peatada Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel;
  • otsustada esimese astme kohtu otsuse jõusse jätta.

Mis juhtub, kui apellatsioon rahuldatakse / apellatsiooni ei rahuldata?

Kui te ei ole apellatsioonikohtu otsusega rahul, võite esitada kaebuse Kõrgemale Kassatsioonikohtule. Kui apellatsioonikohtuks on piirkondlik kohus, võite esitada kaebuse Kõrgemale Kassatsioonikohtule ainult siis, kui piirkondlik kohus on teinud uue otsuse.

Kõrgem Kassatsioonikohus ei tuvasta uusi asjaolusid ja seega ei saa talle uusi tõendeid esitada. Kõrgem Kassatsioonikohus saab ainult öelda, kas õigusnorme on kohaldatud õigesti ja kas määratud karistus on õiglane. Kõrgem Kassatsioonikohus arutab ainult apellatsioonis esitatud kaebusi.

Teil on õigus saada hüvitist ainult juhul, kui teie kohtuotsus tühistatakse ja apellatsioonikohus teeb uue õigeksmõistva otsuse. Täpsema teabe saamiseks vaadake erikompensatsiooni käsitlevat seadust Lingil klikates avaneb uus akensiit. Kui apellatsioonimenetluse tulemusel jäetakse süüdimõistev otsus jõusse, kantakse see teie kohta karistusregistrisse, isegi kui karistust vähendatakse. Õigeksmõistvat kohtuotsust karistusregistrisse ei kanta.

Kui te olete ära kasutanud kõik edasikaebamise võimalused apellatsioonikohtus ja Kõrgemas Kassatsioonikohtus, ei ole edasikaebamine rohkem võimalik. Kohtuotsus on lõplik, kui selle peale kaebust ei esitata või kui kaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist või kui Kõrgem Kassatsioonikohus on oma otsuse välja kuulutanud.

Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas mind võidakse pärast kohtumenetlust saata tagasi sellesse liikmesriiki?

Teid võidakse tagasi saata. Mõnel juhul võib see toimuda vastu teie tahtmist. Teie üleviimine ei toimu automaatselt pärast karistuse jõustumist. Tuleb järgida Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadustikus üksikasjalikult kirjeldatud menetlust. Teil on vaja õigusalast nõu.

Kui mind mõistetakse süüdi, siis kas selle sama rikkumisega seoses saab minu üle taas kohut mõista?

Seadus ei luba teie üle teist korda kohut mõista kuriteo eest, milles teid on juba süüdi mõistetud. See keeld kehtib ka juhul, kui teid on teises liikmesriigis juba süüdi mõistetud.

Teave süüdistuste/süüdimõistmiste kohta

Teie vastu esitatud süüdistuste kohta säilitatakse teavet politseiregistris. Kui teid on õigeks mõistetud, võite taotleda politseilt selle teabe kustutamist.

Süüdimõistmist käsitlev teave kantakse teie kohta karistusregistrisse. Seda peab vastav piirkonnakohus. Kui te sündisite väljaspool Bulgaariat, säilitab teie karistusregistri andmeid justiitsministeerium.

Karistusregistri andmeid ei kustutata enne teie 100-aastaseks saamist. Siis võetakse see mikrofilmile ja hävitatakse. Karistusregistri andmete säilitamiseks teie nõusolekut ei küsita. Teil ei ole ka õigust esitada nende andmete säilitamise suhtes vastuväiteid.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustik

Lingil klikates avaneb uus akenSeadus, mis käsitleb riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutust kodanikele tekitatud kahju eest

Lingil klikates avaneb uus aken26. veebruari 2008. aasta määrus nr 8, mis käsitleb karistusregistri ülesandeid ja töökorraldust

Viimati uuendatud: 20/07/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5. Väiksemad liiklusnõuete rikkumised

Kuidas käsitletakse väiksemaid liiklusnõuete rikkumisi?

Kiiruse ületamisega, parkimisega jmt seotud väiksemaid liiklusnõuete rikkumisi käsitatakse haldusrikkumistena. Neid käsitletakse halduskorras. Võimalikuks karistuseks võib olla kas rahatrahv või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kindlaksmääratud ajaks. Raskemate rikkumiste korral võib määrata mõlemad karistused.

Rikkumisi avastab ja nende eest määrab karistusi liikluspolitsei. Te võite enda kohta tehtud halduskaristuse otsuse vaidlustada asjakohases ringkonnakohtus 7 päeva jooksul alates otsuse teile kättetoimetamisest. Teil on õigus lasta end kaitsta advokaadil. Kuni 50 Bulgaaria leevi suurused rahatrahvid edasikaebamisele ei kuulu.

Ringkonnakohus võib karistuse jõusse jätta või selle tühistada. Te võite esitada asjakohasele halduskohtule apellatsiooni ringkonnakohtu otsuse peale. Halduskohtu otsus on lõplik. Rohkem teavet kohtute kohta leiate Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Justiitsnõukogu veebisaidilt.

Sama menetlust kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike toime pandud rikkumiste puhul.

Kas need rikkumised kajastuvad minu karistusregistri andmetes?

Need rikkumised ei kajastu teie karistusregistri andmetes.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenHaldusrikkumiste ja -karistuste seadus

Lingil klikates avaneb uus akenLiikluseeskiri

Lingil klikates avaneb uus akenLiikluseeskirja jõustamise kord

Viimati uuendatud: 20/07/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.