Kuidas ja kus saan ma kuriteost teatada?
Kuidas ma saan kontrollida, mida ametiasutused pärast kuriteoteate saamist teevad?
Milline võib olla minu osa eeluurimises?
Millised on minu õigused tunnistajana?
Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?
Millist teavet võin ma eeluurimise ajal saada politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt?
Kas mul on võimalik saada õigusabi?
Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?
Milliseid teenuseid ja millist abi võidakse mulle pakkuda eeluurimise ajal?
Kuidas jätkub mind käsitleva süüasja arutamine pärast eeluurimise lõppu?
Kas ma võin edasi kaevata, kui mind käsitlev süüasi lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?
Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?
Te võite kuriteost teatada kohalikule politseile, eelistatult seal piirkonnas, kus kuritegu toime pandi. Hädaolukorras võite politseiga ühenduse saamiseks alati helistada numbril 112. Kui ei ole tegemist hädaolukorraga, võite minna lähimasse politseijaoskonda. Politseijaoskondade aadressid on loetletud kohaliku politsei veebisaidil hollandi ja prantsuse keeles.
Kui Te olete Belgia kodanik või elanik (nt kui teil on alaline elamisluba), võite pisikuriteost (nt vandaalitsemine, poevargus või jalgratta vargus) teatada internetis hollandi, prantsuse või saksa keeles. Samuti võib igaüks (ka turistid) teatada internetiga seotud kuriteost veebisaidil, mis on kättesaadav hollandi, prantsuse, saksa ja inglise keeles.
Teatavate õigusrikkumiste korral (nt ebaseaduslik jälitamine, laimamine ja solvamine) on uurimine võimalik ainult siis, kui ohver esitab avalduse.
Kuriteost ei tule teatada kohe, kui see on toime pandud, kuid Teie huvides on teavitada politseid võimalikult varakult, et nad saaksid teavet kuriteo faktide ja asjaolude ning Teie kantud kahjude kohta. See on oluline ka seetõttu, et teatava ajavahemiku möödudes ei saa ametiasutused uurimisega enam tegeleda (aegumine). Tähtajad on kindlaks määratud seaduses ja on kuriteoliigiti erinevad, ulatudes kuuest kuust kuni 15 aastani.
Politsei kuulab Teid üle, et koostada protokoll. Ülekuulamise ajal on Teil mitmed õigused, mis kehtivad ka siis, kui teid on vaja uuesti üle kuulata. Olenemata sellest, kas Teid kuulatakse üle ohvri või tunnistajana, peab politseinik Teid teavitama järgmisest:
Kui Te ei valda menetluse keelt, kutsub politsei kohale vandetõlgi, välja arvatud juhul, kui politseiametnik suudab panna Teie ütlused kirja Teie keeles või palub Teil ütlused oma keeles kirja panna.
Teie avalduse põhjal koostatakse protokoll, mis sisaldab järgmist teavet:
Samuti võite märkida, kas Teil on vaja mingit liiki praktilist, sotsiaalset, psühholoogilist või õigusalast abi.
On soovitatav teha koopiad kõikidest dokumentidest, mis Te politseile annate. Teil võib originaale hiljem vaja minna, näiteks kindlustusfirmaga suhtlemisel.
Kui olete langenud seksuaalkuriteo ohvriks, toimub ülekuulamine võimaluse korral eraldi ruumis, et tagada vajalik diskreetsus.
Enamikul juhtudel koostab politsei protokolli ja saadab selle prokuratuuri. Prokurör otsustab seejärel, kas politseil tuleb algatada uurimine või mitte. Eeluurimist võib toimetada kas prokurör (tavaline eeluurimine) või eeluurimiskohtunik (kohtulik eeluurimine), kui on tegemist keerukamate süüasjadega või juhul, kui on vaja kohaldada suuremat sekkumist nõudvaid uurimismeetmeid, nagu läbiotsimine. Mõnel juhul võib politsei ise eeluurimist alustada ja anda pärast eeluurimist toimiku üle prokuratuurile (politseiuurimine). Mitmete pisikuritegude kohta (näiteks jalgrattavargus) ja asjaolusid arvestades (näiteks kui teo toimepanijast ei ole ühtegi jälge) koostab politsei lihtsustatud protokolli. Lihtsustatud protokoll jääb politseijaoskonda ja seda ei saadeta prokuratuuri. Iga kuu esitatakse prokuratuurile nimekiri kõikidest lihtsustatud protokollidest, teavitades nii prokuratuuri Teie avaldusest. Kui selgub uusi asjaolusid (näiteks tehakse kindlaks kuriteo toimepanija), mis võiksid uurimise käiku mõjutada, saadetakse protokoll prokuratuuri ning politsei annab Teile sellest teada.
Kui olete esitanud kuriteost teatamise avalduse, antakse Teile tõend. Sellelt tõendilt leiate juhtumi viitenumbri, selle politseiniku nime, kes Teid aitas, ja prokuratuuri kontaktandmed (kellega võtta ühendust, et olla kursis oma avalduse menetlemisega).
Teile antud tõendil on selgelt märgitud, kas Teie avalduse põhjal koostatud protokolli käsitletakse kui tavalist protokolli, politseiuurimist või lihtsustatud protokolli.
Pärast politseile avalduse esitamist ei ole Teil vaja astuda täiendavaid samme; Teil on vaid õigus saada prokurörilt süüdistuse esitamise korral teavet kohtuistungi kuupäeva, aja ja koha kohta.
Kui soovite teavet oma avalduse alusel võetud muudest meetmetest, on Teil õigus registreerida ennast kannatanuna. Te saate seda teha, kui esitate isiklikult või advokaadi kaudu protokolli koostanud politseiametnikule avalduse. Samuti võite selleks viia avalduse prokuratuuri kantseleisse või politseijaoskonda või saata selle tähitud kirjaga prokuratuuri kantseleisse. Kuriteost teatamisel antakse Teile sellise avalduse näidis.
Registreeritud kuriteoohvrina saate kirjalikku teavet prokuröri otsuste kohta (näiteks otsus süüasi lõpetada ja selle põhjused või otsus algatada kohtumenetlus) ja eeluurimiskohtu istungi eeldatava kuupäeva kohta. Võite paluda lisada toimikule tõendeid, mida Te vajalikuks peate. Lisaks sellele on Teil õigus toimikuga tutvuda või saada sellest koopia.
Kui soovite, et Teile tekitatud kahju hüvitatakse või et Teil oleksid täiendavad õigused, peate esitama tsiviilhagi (1). Te võite seda teha isiklikult või oma advokaadi kaudu. Seda saate teha menetluse igas etapis. Tsiviilhagejana võite taotleda juurdepääsu süüasja toimikule ja saada sellest koopia, paluda täiendavate uurimistoimingute tegemist, taotleda kahju hüvitamist või kaevata tehtud otsuse edasi ning Teil on õigus olla ära kuulatud ja saada teavet karistuse täideviimise kohta.
Kui olete tsiviilhageja või kuriteoohver, võib Teid ametiasutustega suhtlemisel esindada advokaat. Kuna eeluurimist toimetatakse Belgias salastatult, ei ole Teil võimalik viibida uurimistoimingute juures (nt õigusrikkuja küsitlemisel). Ainus erand on kuriteopaiga külastamine, et taastada kuriteo toimumise asjaolud: seal võite tsiviilhagejana kohal viibida.
Te ei pea tõendama, et pandi toime kuritegu või et süüdistatav on süüdi.
Teie kahju ei ole võimalik eeluurimisetapis hüvitada.
Kui protokoll on edasi antud prokuratuuri ja süüdistus juba esitatud, ei ole enam võimalik kriminaalmenetlust peatada. Seda isegi juhul, kui tegemist on õigusrikkumistega, mida menetletakse esitatud avalduse alusel, näiteks ebaseaduslik jälitamine.
Kui Te olete ohver, kuulatakse Teid tõenäoliselt eeluurimise ajal tunnistajana üle.
Tunnistajana saate Te (ja ka teie pereliikmed ja sugulased) kasutada järgmisi tunnistajakaitsemeetmeid:
Kui Te olete kannatanud kuritegeliku rühmituse toime pandud kuriteo või sellise tõsise õigusrikkumise tõttu nagu alaealise rööv või mõrv ning eespool loetletud meetmed ei ole Teie turvalisuse tagamiseks piisavad, võidakse kohaldada spetsiaalseid kaitsemeetmeid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
Hüvitada võidakse reisi- ja majutuskulud, mis tekkisid kriminaalmenetluses tunnistajaks olemise tõttu. Tunnistaja võib taotleda ka hüvitist poole töölt puudutud päeva eest, kui ta pidi puhkust võtma. Need kulud kantakse riigieelarvest, kuid need tuleb süüdistataval tagasi maksta, kui ta süüdi tunnistatakse.
Kui Teie suhtes kohaldatakse kaitsemeedet või kui Te viibite välismaal, võib Teid küsitleda video- või telekonverentsi vahendusel.
Kui olete noorem kui 18aastane ja Te olete kuriteo ohver, on Teil ülekuulamise ajal järgmised täiendavad õigused:
Korduva ülekuulamise vältimiseks võib Teie küsitlemise salvestada heli- ja videolindile. Kui olete noorem kui 12aastane, on audiovisuaalne salvestamine võimalik vaid pärast Teie teavitamist. Audiovisuaalne salvestamine on võimalik Teie loal, kui olete vanem kui 12aastane. Sellised ülekuulamised toimuvad selleks spetsiaalselt sisustatud ruumides.
Kui olete seksuaalse vägivalla, prostitutsiooni või lapsporno ohver, hakatakse tähtaega, millal enam süüdistust esitada ei saa, lugema alates Teie 18aastaseks saamisest.
Alaealise kuriteoohvri peab politsei ka suunama kuritarvitamise ohvriks langenud laste keskusesse.
Samuti tuleb Teie isikut kaitsta meedias kajastamise eest. Keelatakse Teie isikut paljastada võivate fotode, joonistuste ja muude materjalide avaldamine ja levitamine.
Politsei annab Teile järgmist teavet:
Sellist teavet võidakse esitada infolehtedel või suuliselt. Infolehed on kättesaadavad kolmes riigikeeles (hollandi, prantsuse ja saksa keeles). Politseinikud võivad suulist teavet esitada ka teistes keeltes (nt inglise keeles).
Kui Te olete registreeritud kuriteoohver või tsiviilhageja (1), saate teavet menetluse edasise käigu kohta. Teile antakse teavet järgmiste toimingute kohta:
Te võite teha toimikust koopiaid, kuid see on tasuline (umbes 0,25–0,50 eurot koopia eest). Kui Teiega seotud asja arutatakse vandekohtus, on koopiate tegemine tasuta.
Esialgset õigusnõustamist on Teil võimalik saada, kui pöördute esmase õigusabitalituse poole, kus juristid annavad kindlaksmääratud päevadel ja kellaaegadel tasuta õigusabi ning võivad Teid vajaduse korral suunata eriorganisatsioonide juurde. Konsultatsioone korraldatakse kohtumajades, magistraadikohtutes, õiguskeskustes, osades kohaliku omavalitsuse asutustes jne. Õiguskeskused asuvad kõikides kohturingkondades (kontaktandmed on kättesaadavad prantsuse ja hollandi keeles) või Te võite ühendust võtta ohvriabitalitusega.
Selleks et saada üksikasjalikku õigusabi ja toetust ning selleks, et Teid esindataks, peate pöörduma advokaadi poole. Olenevalt sissetulekust, võib tänu teisesele õigusabile advokaaditeenus Teie jaoks olla tasuta või osaliselt tasuta. Teatavatel isikute kategooriatel, nagu alaealised või vaimse puudega isikud, on alati õigus kasutada advokaadi abi tasuta.
Kui soovite teisest õigusabi, võite pöörduda õigusabibüroosse (rohkem teavet prantsuse ja hollandi keeles). Sellised bürood asuvad igas kohtumajas. Te peate esitama kõik dokumendid, mis tõendavad Teie kuulumist ühte neist kategooriatest või seda, et Teie netosissetulek on ebapiisav. Õigusabibüroo teeb otsuse Teie taotluse heakskiitmise kohta 15 päeva jooksul. Kui Teie taotlus kiidetakse heaks, antakse Teile määratud advokaadi kontaktandmed. Samuti on võimalik küsida enda valitud advokaadilt, kas ta on nõus andma teisest õigusabi. Sel juhul võtab Teie advokaat ühendust õigusabibürooga, et saada Teie taotlusele heakskiit.
Kui Teie sissetulek on väike, võite teatud tingimustel taotleda ka vabastust teatavatest menetlustasudest (näiteks kohtutäituri tasu, dokumentidest koopiate tegemise tasu jne) õigusabi süsteemi raames. Selleks tuleb Teil esitada taotlus õigusabibüroole, mis asub Teie asja arutava kohtu majas. Kui Te juba osalete menetluses tsiviilhagejana (vt allpool), võite taotluse teha kohtus suuliselt.
Samuti on soovitatav, et kontrolliksite oma kindlustuspoliisi tegemaks kindlaks, kas Teie kindlustus katab kohtukulud. Selleks võtke ühendust oma kindlustusmaakleriga.
Politsei tagab Teie turvalisuse üldiste turvameetmetega. Täiendavat kaitset on Teile kui tunnistajale võimalik pakkuda siis, kui olete ohus eeluurimise ajal antud ütluste tõttu ning soovite neid kinnitada kohtus. Seda saab teha tunnistajakaitsekomisjon. Kui prokurör (tavaline eeluurimine) või eeluurimiskohtunik (kohtulik eeluurimine) on seisukohal, et täiendav kaitse on vajalik, esitab ta tunnistajakaitsekomisjonile taotluse.
Kui Te olete vägistamise või seksuaalkallaletungi ohver, kaitstakse Teid meedias kajastamise eest. Teie isikut paljastada võivate fotode, joonistuste ja muude materjalide avaldamine ja levitamine on karistatav.
Kui Te olete koduvägivalla ohver ja kardate naasta koju, otsib politsei teile (ja teie lastele) turvalise varjupaiga.
Te võite politseid paluda, et ta jätaks protokolli märkimata Teie isikuandmed. Peate siiski arvestama sellega, et politsei peab esitama need andmed prokuratuurile, kui esitatakse vastav taotlus.
Kui Teie olete või Teiega seotud isik on eriti ohtlikus olukorras, võib eeluurimiskohtunik anda Teile täieliku või osalise anonüümsuse (politseil ei ole selliseid volitusi), kui on täidetud teatavad tingimused. Eeluurimiskohtunik võib selle otsuse teha omal algatusel, kuid Te võite esitada ka asjaomase taotluse. Kui eeluurimiskohtunik Teie taotluse tagasi lükkab, ei saa Te seda otsust edasi kaevata.
Osaline anonüümsus tähendab, et Teie isikuandmeid ei avalikustata ülekuulamisprotokollis. Seda on võimalik tagada nii tavalise kui ka kohtuliku eeluurimise käigus.
Täielik anonüümsus tähendab, et Teie isikuandmed hoitakse saladuses kogu kriminaalmenetluse ajal ja see on võimalik vaid siis, kui:
Kõikidel politseis töötavatel riigiteenistujatel ja kohtuametkondadel on kohustus anda Teile kogu vajalik teave ja vajaduse korral suunata teid spetsiaalsete teenistuste juurde. Kuriteoohvritele pakuvad abi mitmed teenistused. Kogu kriminaalmenetluse jooksul ja ka pärast seda on Teil võimalik pöörduda järgmiste teenistuste poole:
Kõik teenused on tasuta ja nende kasutamine on vabatahtlik.
Kui olete inimkaubanduse ohver, võivad Teile abi anda mitmed abi andmisele ja inimkaubanduse ohvrite nõustamisele spetsialiseerunud erateenistused. Nende teenistuste tööd koordineerib ja koostööd korraldab võrdsete võimaluste ja rassismivastase võitluse Belgia keskus. Samuti on olemas mitmed erieeskirjad elamis- ja tööloa saamiseks, kui Teile antakse inimkaubanduse ohvri staatus (2).
Te võite saada arstiabi, kuid Teil võidakse paluda selle eest maksta, välja arvatud juhul, kui Teil on olemas kehtiv tervisekindlustus (Te võite nõuda nende kulude hüvitamist). ELi 27 liikmesriigi, Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud saavad kasutada Euroopa ravikindlustuskaarti.
Lepitusmenetlust võib kohaldada kõikides kriminaalmenetluse etappides: politsei tasandil (lepitus politsei tasandil), omavalitsuste tasandil (lepitus seoses halduskaristusega), prokuratuuri tasandil enne, kui tehakse otsus süüdistuse esitamise kohta (lepitusmenetlus), ja pärast seda, kui prokurör on otsustanud süüdistuse esitada (lepitusmenetlus heastamise eesmärgil). Lepitust heastamise eesmärgil võib kohaldada ka karistuse täideviimise ajal või pärast seda.
Lepitus on võimalik kõikide kuriteoliikide puhul. Prokurör, eeluurimiskohtunik ja kohtunik peavad Teid teavitama lepitusvõimalusest. Te võite lepitusmenetluse algatamist ka ise taotleda.
Lepitust politsei tasandil pakutakse väiksemate õigusrikkumiste puhul (nt graffiti, pisivargused ja vandalism), et jõuda kokkuleppele varale tekitatud kahju suuruses. Selline lepitus on võimalik Leuveni, Mecheleni ja Brüsseli piirkonnas. Lepitusmenetlus toimub enne asja edastamist prokurörile. Prokuröri teavitatakse lepituse tulemustest ning kui kahju suuruses on kokkuleppele jõutud, süüasi tavaliselt lõpetatakse.
Lepitus seoses halduskaristusega (3) on võimalik enne halduskaristuse määramist. Selline lepitus on kohustuslik, kui õigusrikkuja on noorem kui 16aastane. Lepitusmenetluse eesmärk on hüvitada tekitatud kahju ja seda korraldavad kohalike omavalitsuste ametnikud.
Lepitusmenetluse teel kokkuleppele jõudmiseks võib ettepaneku teha prokurör ja see on võimalik vaid siis, kui prokurör on arvamusel, et kuriteo eest saab määrata karistuseks kuni kaheaastase vangistuse. See toimub enne süüdistus esitamise otsuse tegemist ja seda korraldavad õigusabilised. Teie saate osaleda lepitusmenetluses, mille eesmärk on Teile tekitatud kahju hüvitamine. Prokurör võib teha ettepaneku võtta teo toimepanija suhtes lisameetmeid (hooldus või ravi, koolitus või nõustamine). Kui teo toimepanija ja kuriteo ohver saavutavad kokkuleppe kahju hüvitamise kohta ning kui teo toimepanija järgib talle esitatud lisanõudmisi, lõpetatakse süüasi (st prokurör ei saada asja kohtusse). Juhul kui teo toimepanija esitatud tingimustest kinni ei pea, on võimalik asi siiski kohtusse saata. Lepitusmenetlus ei ole võimalik, kui Te ei soovi koostööd teha. Sellisel juhul suunatakse süüasi tagasi prokurörile, kes otsustab edasise toimimise üle.
Lepitusmenetlus heastamise eesmärgil toimub kohtumenetlusest eraldi ega asenda seda. Kohus on seetõttu kohustatud tegelema kriminaalasja uurimise, karistuse määramise ja karistuse täideviimisega. See ei takista Teil siiski ükskõik millises menetluse etapis lepitusmenetlust alustamast: veel enne, kui kohus hakkab asja arutama, asja kohtuliku arutamise ajal ja pärast seda, kui kohus on teinud süüdimõistva otsuse. Kõik kriminaalasjaga seotud isikud võivad esitada taotluse lepitusmenetluse alustamiseks. Seega võib seda teha ohver või teo toimepanija, aga ka näiteks elukaaslane, pereliige või mõni teine lähedane. Lepitusmenetlust heastamise eesmärgil viivad läbi kaks valitsusvälist organisatsiooni: Suggnomè Flandrias ja Médiante Valloonias. Nendel organisatsioonidel on kohalikud osakonnad igas kohturingkonnas. Lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkulepe on konfidentsiaalne ja see saadetakse kohtule üksnes juhul, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Kohtunik on kohustatud karistuse määramisel märkima lepituskokkuleppe olemasolu kohtutoimikusse, kuid kohtunikul ei ole kohustust karistuse määramisel kokkuleppe sisu tegelikult arvesse võtta.
Lepitus on samuti võimalik alaealistega seotud juhtumite menetlemisel. Lepitusmenetlust heastamise eesmärgil võivad läbi viia nii prokurör kui ka alaealiste asjade kohtunik. Rühmanõustamise ettepaneku võib esitada ainult alaealiste asjade kohtunik. Kohtunikult oodatakse, et ta eelistab lepitusmenetlust (selle asemel, et alaealisele kurjategijale kohe karistus määrata) ja et ta menetluse pooli sellest võimalusest teavitab. Kui lepitusmenetluse käigus jõutakse kokkuleppele, peab kohtunik selle kokkuleppe heaks kiitma. Ta ei tohi kokkuleppe sisu muuta, kuid ta võib keelduda selle heakskiitmisest, kui kokkuleppe sisus on selgelt olemas oht üldsuse turvalisusele. Lepitusmenetlust heastamise eesmärgil ja rühmanõustamist korraldavad kohalikud valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad alaealiste abistamisega.
Teiega seotud süüasja areng pärast eeluurimise lõppu oleneb eeluurimise liigist.
Kui eeluurimist toimetas prokurör, võib ta otsustada:
Teid kui kuriteoohvrit või tsiviilhagejat teavitatakse prokuröri otsusest.
Kui toimub kohtulik eeluurimine, saadab eeluurimiskohtunik toimiku eeluurimiskohtule. Eeluurimiskohtu istungid on kinnised: see tähendab, et ajakirjanikud ja publik ei tohi kohal viibida. See tähendab, et kohal võite olla Teie ja Teie advokaat, kuid sugulastel ja sõpradel ei lubata osaleda. Eeluurimiskohtu kohtunike kolleegium võib otsustada:
Kui kohtunike kolleegium teeb otsuse raviasutusse paigutamise või menetluse peatamise kohta, on see otsus samaväärne lõpliku kohtuotsusega ja kehtib ka Teie tsiviilhagi suhtes.
Kui Te olete kuriteoohver või tsiviilhageja (1), teatatakse Teile kohtuistungi toimumise kuupäev. Ka siis, kui kohtuasi saadetakse kriminaalkohtusse, teavitatakse Teid kohtuistungi toimumise kuupäevast.
Te ei saa kaevata edasi prokuröri otsuse peale kohtuasi lõpetada. Võttes arvesse asjaolusid ja tingimusi ning kohtuasja lõpetamise põhjusi, võib siiski olla võimalik nõuda kriminaalkohtus hüvitist tekitatud kahju eest (eraldi menetlusest tsiviilkohtus):
Kui õigusrikkuja on alaealine, ei saa Te teda otse kohtusse kutsuda ega tema vastu tsiviilhagi esitada.
Te saate tsiviilhagejana (1) kõik kohtunike kolleegiumi otsused, sealhulgas otsuse kahtlustatavale süüdistust mitte esitada, apellatsioonikohtu süüdistuskolleegiumile edasi kaevata. Te ei saa edasi kaevata apellatsioonikohtu süüdistuskolleegiumi otsust, samuti ei saa Te seejärel algatada kriminaalmenetlust ise.
Kui kohtunike kolleegium on teinud otsuse kahju hüvitamise kohta (juhul, kui teo toimepanija on saadetud raviasutusse või kui menetlus on lõpetatud), võite edasi kaevata kahju hüvitamise otsuse, kuid Te ei saa edasi kaevata kriminaalkohtu otsust. Te peate apellatsiooni esitama 15 päeva jooksul (või kolme päeva jooksul, kui süüdimõistetu on eelvangistuses) kohtu registriosakonnale. Apellatsioonikohtu süüdistuskolleegium vaatab seejärel Teie hüvitisnõude läbi.
Samuti võite asja anda tsiviilkohtusse, kui Te mingil põhjusel otsustasite mitte osaleda kriminaalmenetluses. See on võimalik isegi siis, kui prokurör on otsustanud süüdistustest loobuda. Te võite esitada asja tsiviilkohtule arutamiseks otse, kutsudes kahju tekitaja kohtusse, välja arvatud juhul, kui pooled ilmuvad vabatahtlikult kohtusse. Samuti võib menetlusest osa võtta kindlustusfirma (näiteks kui on toimunud liiklusõnnetus). Menetlus tsiviilkohtus erineb oluliselt kriminaalmenetlusest. Tsiviilhagi võite esitada ka tsiviilkohtusse (näiteks juhul, kui Te ei osalenud kriminaalmenetluses või kui asja menetlemine peatati). Tsiviilkohtus peate Te tõendama, et toime on pandud õigusrikkumine. Kui kriminaalasja menetlemine on pooleli, ootab tsiviilkohus ära kriminaalkohtu otsuse, enne kui teeb otsuse tsiviilhagi suhtes. Tsiviilkohtu jaoks on kriminaalkohtu otsus siduv. Kui annate asja tsiviilkohtusse, kaasnevad sellega ka kulud.
Kui olete välismaalane, on teil kõik eespool loetletud õigused. Neile lisanduvad täiendavad õigused, mille eesmärk on hõlbustada Teie osalemist menetluses.
Teil on õigus tasuta tõlgi abile, kui Te ei valda ametlikku keelt. Samuti võite Te oma ütlused ise kirja panna (või teeb seda Teie eest Teie emakeeles politseinik). Kui Te ei viibi Belgias, võib prokurör või eeluurimiskohtunik Teid üle kuulata video- või telekonverentsi vahendusel.
Kui Te olete varjupaigataotleja, on Teil teisese õigusabi raames õigus advokaadi abile.
Te võite end kohtuniku juures tsiviilhagejana registreerida menetluse igas etapis, isegi kui Te ei ole politseile kuriteost teatanud. See seisund annab teile lisaks ohvriga samalaadsetele õigustele täiendavad õigused:
taotleda hüvitist, saada kohtuistungil ära kuulatud, saada pärast kohtumenetlust kulude katteks hüvitist, kasutada menetluse ajal tasuta tõlgi abi, kui kohus leiab, et Teie osalemine tsiviilhagejana on vastuvõetav ja põhjendatud, on Teil kriminaalmenetluses hulk õigusi, ilma et peaksite kriminaalhoolduskohtule nende saamiseks esitama asjaomase taotluse. Te võite samuti liituda tsiviilhagejana prokuröri poolt juba algatatud menetlusega, esitades asjaomase avalduse. See on võimalik kogu eeluurimise ja kohtumenetluse etapis, kuid mitte enam kohtu otsuse peale apellatsiooni esitamise ajal. Juhul kui tegemist on väiksema õigusrikkumise või väärteoga, võite esitada tsiviilhagejana registreerimise taotluse eeluurimiskohtunikule. Seejärel peab eeluurimiskohtunik alustama kohtulikku eeluurimist. Peate arvestama sellega, et pärast eeluurimise lõppu jääb ikkagi kohtu otsustada, kas kahtlustatava kohtu alla andmiseks on piisavalt tõendeid. Kui taotlete kahju hüvitamist, peate esitama tõendid kahju kohta, mille hüvitamist taotlete. Kohus hindab Teie taotluse asjakohasust ning võtab selle vastu või lükkab tagasi. Kui olete tsiviilhageja ja juhul kui kohtulik uurimine on pooleli, on Teil õigus ühe aasta jooksul selle algatamisest esitada asi apellatsioonikohtu süüdistuskolleegiumile. See annab teile kaudse kontrolli eeluurimise edenemise üle. 2. Inimkaubanduse ohvri staatus Alates 1990. aastate algusest kehtib Belgias inimkaubanduse ohvri staatuse andmise kord. Seda kohaldatakse järgmiste ohvrite kategooriate suhtes: inimkaubanduse ohvrid (st seksuaalse ärakasutamise erinevad vormid, kerjamine ärakasutamise vormina, majanduslik ärakasutamine, elundite eemaldamine, kuritegevusele sundimine); inimeste salaja üle piiri toimetamise ohvrid (st ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamine eesmärgiga saada kasu), kui kaasnevad raskendavad asjaolud. Ohvritel, kelle suhtes on kohaldatud vägivalda või kelle elu on ohus, on õigus sellele staatusele. Kui Teile antakse inimkaubanduse ohvri staatus, on Teil õigus erikohtlemisele seoses elamis- ja tööloa saamisega, juhul kui Te: katkestate suhted kahtlusalustega; nõustute vastu võtma kohustusliku abi, mida annab spetsialiseerunud ja heakskiidetud asutus; teete koostööd kohtuasutustega, esitades avalduse või kaebuse. 3. Halduskaristused Halduskaristusi kohaldavad kohalikud omavalitsused ja need ei ole kriminaalkaristused. Kohalikel omavalitsustel on volitused määrata karistus teatavat liiki pisikuritegude ja kahju eest omavalitsuslike halduskaristuste vormis (haldustrahvid, asutuste või tööruumide sulgemine ning volituste või lubade peatamine). Omavalitsus võib kohaldada neid karistusi eeskirjade rikkumise, vandalismi teatavate vormide jms eest ning süüdistuse esitamine ei sõltu prokurörist.Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Milline võib olla minu osa kohtumenetluses?
Millised on minu õigused tunnistajana?
Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavad õigused?
Kas mul on võimalik saada õigusabi?
Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?
Kuidas saan ma taotleda õigusrikkujalt kahju hüvitamist või saada riigilt kompensatsiooni?
Ma olen välismaalane. Kuidas kaitstakse minu õigusi ja huve?
Kui Te olete kuriteoohver või tsiviilhageja (1), teatatakse Teile kirja teel kuupäev, millal Teie asja hakatakse kohtus arutama. Teil on võimalik end registreerida tsiviilhagejana kohtumenetluse ajal kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja esitada kohtunikule hüvitise nõue. Kui Teil ei ole advokaati ja te soovite esitada oma tsiviilhagi kohtuistungi ajal, tuleb Teil:
Põhimõtteliselt on kohtumenetlus avalik. Iga üle 14aastane isik võib sellel osaleda. Seega on Teie sõpradel, naabritel ja perel, aga ka ajakirjanikel ning kõigil huvitatud isikutel lubatud kohtumenetluse ajal kohtusaalis viibida. Vaid erandjuhtudel (nt seksuaalkuriteod) on istungid kinnised. See tähendab, et kodanikud ja ajakirjanikud ei pääse kohtusaali. Te võite paluda kohtunikult kinnise istungi pidamist. Seaduses on selline võimalus sätestatud, kui olete seksuaalkuriteo, näiteks vägistamise või seksuaalkallaletungi ohver. Kohus võib pidada kinnise istungi ka siis, kui see on vajalik alaealise või poolte eraelu kaitsmise huvides. Kohtuasjas tehtav lõplik otsus kuulutatakse alati avalikult.
Kui esitate hüvitisnõude (tsiviilhagi), peate tõendama, et kandsite kahju. Kohtunik hindab Teie tsiviilhagi kohtumenetlus lõpus. Tsiviilhageja peab kohtuliku arutamise ajal kohal viibima. Kui soovite vältida otsekontakti süüdistatavaga, võib Teid esindada Teie advokaat (süüdistatava kohaloleku keelamine kohtusaalis ei ole siiski võimalik). Ainus kord, kui Teil tuleb isiklikult kohale ilmuda, on siis, kui Teid kutsutakse tunnistajaks.
Te ei saa kohtuasja prokuröriga isiklikult arutada.
Kui Teid on eeluurimise käigus tunnistajana üle kuulatud, ei tähenda see seda, et Teid kutsutakse kindlasti kohtusse, et kinnitaksite esitatud asjaolusid. Erandiks on see, kui menetlus toimub vandekohtus (2).
Kui Teid kutsutakse isiklikult kohale ja kui Teie suhtes kohaldatakse kaitsemeedet ja/või Te viibite välismaal, võidakse Teid üle kuulata video- või telekonverentsi vahendusel. Vajaduse korral saab Teie häält moondada ja varjata Teie nägu.
Kui Teid kutsutakse kohtusse tunnistajana, võite taotleda hüvitist, mis koosneb kindlaksmääratud summast (kohaleilmumishüvitis) ja hüvitisest iga reisikilomeetri eest (reisihüvitis). Hüvitise saamiseks peate pöörduma selle kohtu registriosakonda, kuhu Teid tunnistajaks kutsuti. Te peate esitama kohtuametnikult saadud kohtukutse ja oma isikutunnistuse. Hüvitis makstakse Teile kohtu registriosakonna lahtiolekuajal kohe välja.
Kui olete alaealine, kaitstakse Teid meedias kajastamise eest. Teie isikut paljastada võivate fotode, joonistuste ja muude materjalide avaldamine ja levitamine on karistatav.
Kui eeluurimise käigus on ülekuulamine audiovisuaalselt salvestatud, ei ole Teil isiklikult vaja kohale ilmuda, välja arvatud juhul, kui kohus peab seda tõe kindlakstegemiseks vajalikuks. Sel juhul palub kohus Teil kohale ilmuda ja ta peab seda põhjendama. Te võite paluda kohtunikult kinnise istungi pidamist. Seaduses on selline võimalus sätestatud, kui olete seksuaalkuriteo, näiteks vägistamise või seksuaalkallaletungi ohver. Kohus võib pidada kinnise istungi ka siis, kui see on vajalik alaealise või poolte eraelu kaitsmise huvides.
Tsiviilhagejana on Teil õigus valida, kas soovite olla kohtuistungil kohal või lasta end esindada advokaadil.
Esialgset õigusnõustamist on Teil võimalik saada, kui pöördute esmase õigusabitalituse poole, kus juristid annavad kindlaksmääratud päevadel ja kellaaegadel tasuta õigusabi ning võivad Teid vajaduse korral suunata eriorganisatsioonide juurde. Konsultatsioone korraldatakse kohtumajades, magistraadikohtutes, õiguskeskustes, osades kohaliku omavalitsuse asutustes ja mujal. Õiguskeskused asuvad kõikides kohturingkondades (kontaktandmed on kättesaadavad prantsuse ja hollandi keeles) või Te võite ühendust võtta ohvriabitalitusega.
Selleks et saada üksikasjalikku õigusabi ja toetust ning selleks, et Teid esindataks, peate pöörduma advokaadi poole. Olenevalt sissetulekust, võib tänu teisesele õigusabile advokaaditeenus Teie jaoks olla tasuta või osaliselt tasuta. Teatavatel isikute kategooriatel, nagu alaealised või vaimse puudega isikud, on alati õigus kasutada advokaadi abi tasuta.
Kui soovite kasutada teisest õigusabi, peate pöörduma õigusabibüroosse. Sellised bürood asuvad igas kohtumajas. Te peate esitama kõik dokumendid, mis tõendavad Teie kuulumist ühte neist kategooriatest või seda, et Teie netosissetulek on ebapiisav. Õigusabibüroo teeb otsuse Teie taotluse heakskiitmise kohta 15 päeva jooksul. Kui Teie taotlus kiidetakse heaks, antakse Teile määratud advokaadi kontaktandmed. Samuti on võimalik küsida enda valitud advokaadilt, kas ta on nõus andma teisest õigusabi. Sel juhul võtab Teie advokaat ühendust õigusabibürooga, et saada Teie taotlusele heakskiit.
Kui Teie sissetulek on väike, võite teatud tingimustel taotleda ka vabastust teatavatest menetlustasudest (näiteks kohtutäituri tasu, dokumentidest koopiate tegemise tasu jne) õigusabi süsteemi raames. Teil tuleb esitada taotlus õigusabibüroole, mis asub Teie asja arutava kohtu majas. Kui Te juba osalete menetluses tsiviilhagejana (vt allpool), võite taotluse teha kohtus suuliselt.
Samuti on soovitatav, et kontrolliksite oma kindlustuspoliisi tegemaks kindlaks, kas Teie kindlustus katab kohtukulud. Selleks võtke ühendust oma kindlustusmaakleriga.
Kohtuistungi ajal võivad Teid abistada õiguskeskuse töötajad või ohvriabitalituse töötajad.
Kui Te olete ohus ja eeluurimiskohtunik on taganud Teile eeluurimise ajal osalise või täieliku anonüümsuse, võib Teid kohtumenetluse ajal üle kuulata video- või telekonverentsi teel. Vajaduse korral saab Teie häält moondada ja varjata Teie nägu.
Kui peate kohtusse ilmuma tunnistajana ja Teid ei ole eeluurimise ajal üle kuulatud, võib kohtunik anda korralduse Teie isikuandmeid ülekuulamise protokollis mitte avaldada.
Kui Te olete vägistamise või seksuaalkallaletungi ohver, kaitstakse Teid meedias kajastamise eest. Teie isikut paljastada võivate fotode, joonistuste ja muude materjalide avaldamine ja levitamine on karistatav.
Kui süüdistatavat ei ole eeluurimise ajal vahi alla võetud ja Te kardate, et peate temaga enne kohtuistungit näost näkku kohtuma, võite võtta ühendust õiguskeskuse töötajaga. Mõnes kohtumajas on eraldi ooteruumid, et vältida vahetut kohtumist süüdistatavaga.
Kui Te soovite nõuda kahjude eest hüvitist, peate end registreerima tsiviilhagejana. Te võite nõuda hüvitist füüsiliste vigastuste ja ravikulude, moraalse kahju, varalise kahju (nt sissetuleku kaotus, kooliaasta vahelejätmine, töökoha kaotus ning kahjud sõidukitele või rõivastele), matusekulude jms eest.
Kriminaalkohus hindab Teie tsiviilhagi ja annab korralduse maksta hüvitist vaid siis, kui süüdistatav mõistetakse süüdi. Seejärel hindab kohus Teie kahjunõuet.
Samuti võite asja anda tsiviilkohtusse, kui Te mingil põhjusel otsustasite mitte osaleda kriminaalmenetluses. See on võimalik isegi siis, kui prokurör on otsustanud süüdistustest loobuda. Te võite esitada asja tsiviilkohtule arutamiseks otse, kutsudes kahju tekitaja kohtusse, välja arvatud juhul, kui pooled ilmuvad vabatahtlikult kohtusse. Samuti võib menetlusest osa võtta kindlustusfirma (näiteks kui on toimunud liiklusõnnetus). Tsiviilkohtumenetlus erineb oluliselt kriminaalmenetlusest. Näiteks peate Te ise tõestama, et vastaspool vastutab kahju tekitamise eest. Selleks võite kasutada (lõpetatud) kriminaalmenetluse toimiku koopiat. Kui kriminaalasja menetlemine on pooleli, ootab tsiviilkohus ära kriminaalkohtu otsuse, enne kui teeb otsuse tsiviilhagi suhtes. Tsiviilkohtu jaoks on kriminaalkohtu otsus siduv. Pidage meeles, et asja tsiviilkohtusse andmisega kaasnevad kulud.
Kui prokurör on esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks (kriminaalasjades kas lepituskokkulepe või lepitusmenetlus), saate ka sel viisil nõuda teo toimepanijalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamist saate nõuda ka lepitusmenetluse raames. Enamasti saate teo toimepanijalt hüvitist, kui prokurör otsustab teha lepitusmenetluse või lepituskokkuleppe ettepaneku.
Alati ei ole võimalik hüvitist nõuda õigusrikkujalt (näiteks õigusrikkujat ei ole võimalik kindlaks teha või teda ei suudeta leida) või saada kompensatsiooni kindlustusfirmalt. Kui olete tahtliku vägivaldse kuriteo ohver, võite teatavatel tingimustel hüvitist saada riigilt. Rohkem teavet võimaluse kohta saada hüvitist riigilt leiate Euroopa justiitsvõrgustiku vastavalt teabelehelt, kus käsitletakse Belgias kuriteoohvritele makstavat hüvitist (teabelehed on kättesaadavad prantsuse, hollandi, saksa ja inglise keeles ning teistes keeltes).
Kui süüdistatav mõistetakse süüdi ja talle määratakse karistus, on tal kohustus hüvitada Teile kulud, mida kandsite seoses osalemisega tsiviilhagejana. Need kulud hõlmavad teatavat osa advokaaditasust. Kohtunik teeb hüvitatava summa kohta otsuse kohtuistungil samal ajal, kui ta teeb otsuse karistuse kohta.
Kui kriminaalmenetlus põhineb süüdistatavale esitatud kohtukutsel või Te esitasite ka tsiviilhagi ning menetlus lõpeb õigeksmõistva kohtuotsusega, võib kohus otsustada, et Te peate riigile ja süüdistatule hüvitama kõik või teatava osa kuludest.
Lepitusmenetluse alustamist on võimalik taotleda igal menetluse etapil: veel enne, kui kohus hakkab asja arutama, asja kohtuliku arutamise ajal ja pärast seda, kui kohus on teinud süüdimõistva otsuse. Lepitusmenetlus toimub kohtumenetlusest eraldi ega asenda seda. Kohus on seetõttu kohustatud tegelema kriminaalasja uurimise, karistuse määramise ja karistuse täideviimisega.
Lepitusmenetlust ei vii läbi riigiasutused, vaid seda teevad kaks valitsusvälist organisatsiooni: Suggnomè Flandrias ja Médiante Valloonias. Nendel organisatsioonidel on kohalikud osakonnad igas kohturingkonnas.
Lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkulepe on konfidentsiaalne ja see saadetakse kohtunikule üksnes juhul, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Kohtunik on kohustatud karistuse määramisel märkima lepituskokkuleppe olemasolu kohtutoimikusse, kuid kohtunikul ei ole kohustust karistuse määramisel kokkuleppe sisu tegelikult arvesse võtta.
Alaealiste asjade kohtunik võib kohtuotsusega määrata kas lepitusmenetluse või selleteemalise rühmanõustamise.
Kui Teie kui tsiviilhageja (1) või tunnistaja ei räägi menetluse piirkonna ametlikku keelt, määratakse Teile tõlk. Dokumentide tõlkimine on tasuline.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kas ma võin kaevata kohtuotsuse peale või kui süüdistatav kuulutatakse süütuks?
Kas edasine apellatsioon on võimalik?
Mis õigused on mul pärast seda, kui kohtuotsus jõustub?
Kui olete tsiviilhageja, võite esitada apellatsiooni, kui kohus on Teie hüvitisetaotluse tagasi lükanud või kui määratud summa on Teie arvates liiga väike. Seega ei või Te apellatsiooni karistuse või õigeksmõistva otsuse peale esitada ise. Seda saab teha ainult prokuratuur.
Otsustada tuleb kiiresti, sest tavaliselt peate apellatsiooni esitama 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Apellatsioon esitatakse selle kohtu registriosakonda, kus karistus välja kuulutati. Registriosakonnast saate ka täiendavat teavet. Seejärel vaadatakse kohtuasi kõrgemas astmes uuesti läbi. Teile teatatakse uue kohtuliku arutamise koht ja aeg. Kõrgemas astmes toimub umbes samalaadne menetlus kui esimeses astmes. Te ei pea end uuesti tsiviilhagejana registreerima. Teil ei ole võimalik end alles nüüd tsiviilhagejana registreerida, kui Te seda varem ei ole teinud.
Vandekohtu otsuse peale ei ole võimalik apellatsiooni esitada, vaid on võimalik taotleda otsuse läbivaatamist kassatsioonikohtus.
Apellatsioonikohtu otsuse peale ei ole võimalik apellatsiooni esitada.
Vandekohtu otsuse peale ei ole võimalik apellatsiooni esitada, vaid on võimalik taotleda otsuse läbivaatamist kassatsioonikohtus.
Kassatsioonikohus ei analüüsi süüasjaga seotud asjaolusid, vaid kontrollib ainult, kas esines menetluskorra rikkumisi või seaduse ebaõiget kohaldamist või tõlgendamist. Kassatsioonikohus saab kohtuotsust vaid kinnitada või selle tühistada. Ta ei saa kohtuasja menetleda ega teha uut kohtuotsust. Kui kassatsioonikohus tühistab otsuse, saadetakse kohtuasi tagasi samale kohtuastmele, kuid teise kohtusse. Kassatsioonikohtu otsus ei ole siduv.
Kui Te olete ohver, peate teadma, et Teid ei teavitata kohtuotsusest automaatselt (seda tehakse ainult siis, kui olete tsiviilhageja). Kui Teie või Teie advokaat ei olnud kohtuistungil kohal, tuleb Teil ise ametiasutusega ühendust võtta või paluda teavet õigusabilistelt.
Ohvrina võite teatud tingimustel paluda, et Teid seoses karistuse täideviimist käsitlevate üksikasjadega ära kuulataks ja/või nendest teavitataks; selliste üksikasjade hulka kuuluvad nt otsused, mis käsitlevad lühiajalist väljasõitu, piiratud vangistust, elektroonilist valvet, ajutist vabastamist, mis võib olla tingitud riigi territooriumilt väljasaatmisest või väljaandmisest, või tingimisi vabastamist.
Kui te osalesite menetluses tsiviilhagejana ja Teie tsiviilhagi rahuldati, võite teatud tingimustel paluda, et Teid seoses karistuse täideviimist käsitlevate üksikasjadega ära kuulataks ja/või nendest teavitataks, juhul kui süüdimõistetule nähakse ette eritingimused.
Kui Te ei osalenud menetluses tsiviilhagejana, võite esitada kriminaalhoolduskohtule taotluse, et Teid tunnistataks ohvriks. Kriminaalhoolduskohus otsustab, kas Teil on selleks seaduslik huvi.
Teatud tingimustel on Teil ohvrina järgmised õigused:
Näiteks:
Kui soovite kasutada mõnda neist õigustest, peate täitma ja allkirjastama ohvri avalduse vormi ning esitama või saatma selle kriminaalhoolduskohtu või kohtumaja registriosakonda.
Kriminaalhoolduskohtus võib Teid alati abistada või esindada advokaat. Te võite paluda abi ka mõnelt ametlikult tunnustatud ühenduselt, nagu ohvriabitalituselt, või ohvriabiorganisatsioonilt, näiteks kui võtate osa kohtuistungist.
Täiendavat teavet võte saada õiguskeskusest, ohvriabiorganisatsioonilt või oma advokaadilt.
Vahendusmenetluse kasutamine on võimalik nii karistuse täideviimise ajal kui ka pärast seda.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Tahtliku vägivalla ohvritele rahalise abi andmise komisjon
Menetlusosaliste abistamisteenistuste liit
Sotsiaal- ja psühholoogiakeskus
Rühmad väärkoheldud laste abistamiseks (Equipes SOS Enfants)
Alaealiste abistamise teenistus
Kohalik ja föderaalpolitsei kuuluvad siseministeeriumi haldusalasse. Kohalik politsei täidab politsei peamisi ülesannete ja tegutseb kogukonna huvides. Föderaalpolitsei vastutab politsei eriülesannete täitmise eest.
Kohalik ja föderaalpolitsei:
KONTAKTANDMED:
E-post: ibznet@ibz.fgov.be
Föderaalsel õigusteenistusel on palju osakondi ja komisjone, mis vastutavad ohvrite huvide kaitsmise eest, näiteks õigusloome, põhiõiguste ja -vabaduste peadirektoraat ning õiguskeskuste peadirektoraat.
Õigusloome ning põhiõiguste ja -vabaduste peadirektoraat:
Õiguskeskuste peadirektoraat:
KONTAKTANDMED:
Föderaalne õigusteenistus: veebisait: https://justitie.belgium.be
Õiguskeskuste kontaktandmed leiate, kui klõpsate siin.
Tahtliku vägivalla ohvritele rahalise abi andmise komisjon on moodustatud 1. augusti 1985. aasta seadusega ning selle põhiülesanne on tagada kuriteoohvritele riigi antav rahaline abi.
Tahtliku vägivalla ohvritele rahalise abi andmise komisjon:
KONTAKTANDMED:
Veebisait: https://justice.belgium.be
Flandrias ja Brüsselis on 11 hoolekandekeskust ja igal keskusel on ohvriabi osakond.
Hoolekandekeskused:
KONTAKTANDMED:
Veebisait: http://https://www.caw.be
Kõigi 25 hoolekandekeskuse kontaktandmed leiate, kui klõpsate siin.
Menetlusosaliste abistamisteenistuste liit on organisatsioon, mis tegutseb Valloonias ning pakub abi kuriteoohvritele ja aitab ka näiteks vange ja endisi vange.
Menetlusosaliste abistamisteenistuste liit:
KONTAKTANDMED:
Veebisait: http://www.ulb.ac.be/
Menetlusosaliste abistamisteenistuste liidu kohalike üksuste kontaktandmed leiate, kui klõpsate siin.
Sotsiaal- ja psühholoogiakeskus tegutseb riigi saksakeelses osas ja pakub abi kuriteoohvritele.
Sotsiaal- ja psühholoogiakeskus:
KONTAKTANDMED:
SPZ Eupen: info.eupen@spz.be
SPZ St. Vith: http://www.ulb.ac.be/
Laste varjupaigad on Flaami kogukonna valitsuse loodud spetsiaalsed keskused. Neil on oma töömeetodid, et tagada laste turvalisus ja heaolu.
Laste varjupaigad:
KONTAKTANDMED:
Veebisait: http://www.kindinnood.org/
Laste varjupaikade kontaktandmed leiate, kui klõpsate siin.
Ühendus Equipes SOS Enfants tegutseb Valloonias ja pakub abi väärkohtlemise all kannatanud lastele.
Equipes SOS Enfants:
KONTAKTANDMED:
Veebisait: http://www.federationsosenfants.be/
Alaealiste abistamise teenistus tegutseb Belgia saksakeelses osas ja pakub konkreetset abi alaealistele kuriteoohvritele.
Alaealiste abistamise teenistus:
KONTAKTANDMED:
Veebisait: https://ostbelgienlive.be/desktopdefault.aspx/tabid-6204/10670_read-3830/
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.