Ei.
Iga uurija võib nõuda igalt isikult, kelle puhul tal on põhjust eeldada, et isik on kursis uuritava kuriteo faktide või asjaoludega, ilmumist uurija nimetatud mõistlikul ajal uurija määratud kohta ülekuulamisele, et võtta kuriteoga seoses ütlusi.
Kohus võib talle esitatud asja menetlemise edasi lükata, kui ta peab seda asjakohaseks, ning uurimisaluse isiku sellise edasilükkamise alusel vabastada tingimustel, mida ta peab mõistlikeks, või anda korralduse hoida teda kuni kohtumenetluseni vahi all.
Kahtlustataval, kes ei mõista politsei või
muu pädeva asutuse kasutatavat keelt, on õigus saada tasuta abi tõlgilt. Tõlk
võib aidata kahtlustataval rääkida oma kaitsjaga ning ta on kohustatud hoidma selle vestluse sisu konfidentsiaalsena. Peale selle on kahtlustataval järgmised õigused.
Kinnipidamise ja vahi all pidamise korral on kahtlustataval ja tema kaitsjal õigus tutvuda oluliste dokumentidega (kinnipidamis- ja vahistamismääruse koopia, selle taotluse ja kirjaliku ütluse koopia, mille alusel määrus tehti), mida nad vajavad kahtlustatava kinnipidamise või vahi all pidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Kui asi on antud kohtusse, on kahtlustataval ja tema kaitsjal õigus tutvuda asja uurimise käigus kogutud ütluste ja dokumentidega, mis on seotud menetletava kuriteoga.
Kahtlustataval on õigus vestelda kaitsjaga konfidentsiaalselt. Kaitsja on politseist sõltumatu, kuid politsei võib aidata kahtlustataval kaitsjaga ühendust võtta.
Tulenevalt seadusest on kahtlustataval ka järgmised õigused.
a) enne ülekuulamist politseis või muu pädeva asutuse korraldatavat uurimist;
b) aegsasti enne kohtu ette toomist;
c) politsei või muu pädeva asutuse poolse uurimise või tõendite kogumise ajal;
d) tarbetu viivituseta pärast seda, kui kahtlustatavalt on võetud vabadus.
a) mis tahes ajal kohtuda nelja silma all ja võtta ühendust end esindava kaitsjaga;
b) nõuda oma kaitsja viibimist ülekuulamise juures ja selles osalemist, et saada selgitusi järgitava menetluse kohta ja nõu seoses enda menetlusõigustega ülekuulamise ajal;
c) nõuda oma kaitsja viibimist uurimise või tõendite kogumise juures, kui kahtlustataval on õigus kaitsja juuresviibimisele asjaomasel ülekuulamisel.
Politsei austab kahtlustatava ja tema kaitsja vahelise suhtluse, st kohtumiste, kirjavahetuse, telefonivestluste ja muus lubatud vormis suhtluse konfidentsiaalsust.
Ajutine erand kahtlustatava õigusest võtta pärast seda, kui temalt on võetud vabadus, tarbetu viivituseta ühendust kaistjaga on lubatud vaid erandlikel asjaoludel ja üksnes kohtueelses etapis, kui geograafilise eraldatuse tõttu ei ole võimalik kaitsjaga ühenduse võtmise õigust tagada.
i) kiireloomuline vajadus ära hoida tõsine kahju isiku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele;
ii) politsei vajadus kiiresti tegutseda, et ära hoida menetluse tõsisesse ohtu seadmine.
i) peavad olema proportsionaalsed ega tohi minna vajalikust kaugemale;
ii) peavad olema ajaliselt rangelt piiritletud;
iii) ei tohi põhineda üksnes väidetava kuriteo liigil või raskusastmel ning
iv) ei tohi kahjustada menetluse üldist õiglust.
i) võtta pärast seda, kui temalt on võetud vabadus, tarbetu viivituseta ühendust kaitsjaga;
ii) kohtuda näost näkku ja pidada sidet oma kaitsjaga ning
iii) oma kaitsja viibimisele ülekuulamise juures ja selles osalemisele ning kaitsja viibimisele uurimise või tõendite kogumise juures, võib ta esimest korda kohtusse ilmudes või esimese kohtuistungi kuupäeval paluda kohtul kontrollida põhjuseid, miks tal ei lastud neid õigusi kasutada.
Kinnipidamise või vahi all hoidmise korral peab kahtlustatav teavitama politseid, kui ta soovib kellegagi, st pereliikme või oma tööandjaga telefoni teel ise ühendust võtta, et anda neile teada oma kinnipidamisest. Teatavatel juhtudel võidakse õigust teavitada teisi isikuid oma kinnipidamisest ajutiselt piirata. Sellistel juhtudel teavitab neid kinnipidamisest politsei.
Välisriigi kodanik peab teavitama politseid, kas ta soovib pöörduda ise telefoni teel oma riigi konsulaaresinduse või saatkonna poole. Peale selle peab ta teavitama politseid, kas ta soovib võtta ühendust oma riigi konsulaaresinduse või saatkonna ametnikuga. Sellega seoses teavitatakse asjaomast isikut, et loobumisel õigusest teavitada oma konsulaaresindust või saatkonda ja õigusest võtta oma konsulaaresinduse või saatkonnaga ühendust võivad olla tema jaoks tagajärjed.
Tulenevalt seadusest on kahtlustataval ka järgmised õigused.
a) kiireloomuline vajadus ära hoida tõsine kahju isiku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele või
b) kiireloomuline vajadus ära hoida olukord, kus menetlus võidakse seada tõsisesse ohtu, tingimusel et tehtav erand
i) on proportsionaalne ja ei lähe vajalikust kaugemale;
ii) on ajaliselt rangelt piiritletud;
iii) ei põhine üksnes väidetava kuriteo liigil või raskusastmel ning
iv) ei kahjusta menetluse üldist õiglust.
Kui kahtlustataval ei ole piisavalt vahendeid, et kasutada
kohtueelses etapis oma õigust kaitsjale, võib ta teavitada sellest ülekuulamise eest vastutavat politseiametnikku, allkirjastades asjakohase vormi. Seejärel antakse neile nimekiri, kuhu on märgitud nende kaitsjate nimed ja telefoninumbrid, kes on valmis pakkuma oma teenuseid. Kahtlustatav peab kinnitama, et on nimekirja kätte saanud. Nende valitud kaitsjat teavitab politsei.
Kui kahtlustatav soovib saada kaitsja teenuseid tasuta, võib ta siis, kui asi suunatud kohtusse menetlemiseks, esitada kohtule asjakohase taotluse ja kohus vaatab selle taotluse läbi.
Isikut, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanekus, peetakse süütuks seni, kuni ta mõistetakse seaduse alusel süüdi.
Süütuse presumptsioonis seisnevat õiguspõhimõtet kohaldatakse kriminaalmenetluses füüsilise isiku suhtes alates hetkest, mil teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanekus, kuni menetluse lõpetamiseni, st lõpliku kohtuotsuse tegemiseni.
Politsei või muu pädeva asutuse korraldatud ülekuulamisel ei ole kahtlustatav kohustatud vastama küsimustele väidetava kuriteo kohta. Samuti, kui kahtlustataval palutakse anda ütlusi või vastata küsimustele,
ei ole kahtlustatav kohustatud esitama tõendeid, dokumente ega teavet, mis võib kaasa tuua enesesüüstamise.
Politsei on kohustatud koguma tõendid, mille põhjal on võimalik põhjendatud kahtluseta tuvastada, et uurimise all olev kuritegu on toime pandud. Süüdistataval on õigus esitada oma versioon faktilistest asjaoludest ja teha uurimisasutusele kättesaadavaks ütlused või kaitseväited, et toetada oma versiooni süütusest.
Alla 14aastane isik ei ole kriminaalkorras karistatav ühegi teo ega tegemata jätmise eest (154. peatükk, artikkel 14) ja seega ei saa teda kinni pidada. Sellisel isikul palutakse tulla koos oma vanema/hooldajaga politseijaoskonda, kui tema kohalolekut peetakse vajalikuks.
2. Kinnipidamine
Lisaks õigustele, mis on antud kõigile kinnipeetavatele (seadus 163(Ι)/2005), on alla 18aastasel kinnipeetaval seoses enda kinnipidamisega järgmised õigused.
Lapsi loetakse haavatavateks isikuteks ja seepärast kohaldatakse ka siinkohal punktis vi loetletud eritagatisi.
Kinni peetud isikute ja kinnipeetavate õigusi käsitleva seaduse (seadus 163(I)/2005) kohaldamisel on haavatav isik kahtlustatav või süüdistatav, kes oma vanuse või vaimse või füüsilise seisundi või puude tõttu ei saa kriminaalmenetlusest aru või ei ole võimeline selles tõhusalt osalema.
Vaimse või füüsilise puudega isiku kinnipidamise korral antakse asjaomasele isikule teavet tema seadusest 163(I)/2005 tulenevate õiguste kohta lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes arvesse isiku erivajadusi.
Sellisel juhul tagatakse isiku teenused, kes suudab edastada asjaomase teabe kinni peetud isikule või teistele seotud isikutele nii, et nad saavad sellest teabest oma puudest hoolimata aru.
Peale selle, kui peetakse kinni isik, kelle puhul on selge, et ta ei ole oma vaimse või füüsilise puude tõttu võimeline kasutama seadusega (seadus 163(I)/2005) ette nähtud ühenduse võtmise õigust, on asjaomasel isikul õigus kasutada seda õigust riigi meditsiini- ja/või sotsiaalteenistuse ametniku abiga ja/või juuresolekul, kusjuures selline abi tuleb teha asjaomasele isikule kättesaadavaks kohe pärast tema kinnipidamist ja igal juhul niipea, kui see on võimalik.
Isik, kes on peetud kinni kahtlustatuna kuriteo toimepanemises, viiakse 24 tunni jooksul pärast kinnipidamist kohtuniku ette, kui tema kinnipidamise aluseks olnud kuriteoga seotud ülekuulamine ei ole lõpule viidud. Kohtuniku ette viimisel taotleb politsei isiku kinnipidamist teatud ajaks, mis ei tohi ületada korraga kaheksat päeva ega kokku kolme kuud.
Kinnipidamismääruse kehtivuse lõppemisel on politseil juhul, kui ülekuulamist ja uurimist ei ole lõpule viidud, võimalus esitada kohtule taotlus pikendada määrust kaheksa päeva võrra ja määruse pikendamise korral võib seda taotlust korrata iga kaheksa päeva tagant, seni kuni vahi all hoidmise aeg kokku ei ületa kolme kuud.
Kahtlustatava kinnipidamist peetakse tavaliselt vajalikuks siis, kui on oht, et kahtlustatav võib vabastamise korral mõjutada tunnistajaid või hävitada tõendeid. Politsei ülesanne on kohtule piisavalt tõendada, et tingimused kinnipidamismääruse tegemiseks on täidetud.
Kriminaalasju lahendav kohus võib anda omal äranägemisel korralduse pidada süüdistatavat tema asja kohtus menetlemise ajal kinni. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 48 (155. peatükk) piirdub lihtmenetluse asja menetleva esimese astme kohtu volitus kaheksa päevaga, iga kord, kui kohtuasi edasi lükatakse. Kõrgeima kohtu ja kriminaalkohtu volitus anda korraldus süüdistatavat kriminaalasja kohtus menetlemise ajal kinni pidada sel moel piiratud ei ole.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 157 lõikes 1 (155. peatükk) on sätestatud, et kriminaalasju lahendav kohus võib anda loa vabastada kinnipeetav kautsjoni vastu. Kohtul on õigus süüdistatav vabastada, kehtestades teatavad tingimused ja nõudes süüdistatavalt kautsjonit käsitleva dokumendi allkirjastamist. See õigus tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku artiklist 48 ja artikli 157 lõikest 1.
Küprose Vabariigi pädev asutus võib edastada otsuse, mille ta on teinud järelevalvemeetmete kohta, selle liikmesriigi pädevale tunnustamise eest vastutavale asutusele, kus asub asjaomase isiku seaduslik ja alaline elukoht, kui asjaomane isik nõustub pärast neist meetmetest teavitamist naasma sellesse liikmesriiki.
Küprose Vabariigi pädev otsuse teinud asutus võib asjaomase isiku taotlusel edastada järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse
mõne teise liikmesriigi pädevale asutusele kui riik,
kus asub asjaomase isiku seaduslik ja alaline elukoht, tingimusel et selle teise liikmesriigi pädev asutus
on sellise üleandmisega nõus.
Küprose Vabariigi pädev tunnustamise eest vastutav asutus nõustub järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse edastamisega isiku puhul, kelle seaduslik ja alaline elukoht ei asu Küprose Vabariigis, vaid siis,
kui asjaomane isik on viibinud Küprose territooriumil vähemalt kolm kuud.
Küprose Vabariigi pädev otsuse teinud asutus on kriminaalkohus või kriminaalasju lahendav esimese astme kohus, kelle kohtualluvusse kuulub asjaomane kuritegu või kes andis tegi järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse.
Küprose Vabariigi pädev tunnustamise eest vastutav asutus järelevalvemeetmeid käsitlevate otsuste puhul, mille on teinud teine liikmesriik, on
a) esimese astme kohus (Eparchiako Dikastirio), kellel on territoriaalne pädevus piirkonnas, kus elab isik, kelle suhtes teine liikmesriik on teinud järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse;
b) Nikosia esimese astme kohus (Eparchiako Dikastirio Lefkosias), kui asjaomase isiku elukoht ei ole teada või kui asjaomane isik ei ela Küprose Vabariigis.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kui kriminaalasi puudutab kuritegu(sid), mis on karistatav(ad) kuni viieaastase vangistusega, toimub kohtumenetlus esimese astme kohtus (Eparchiako Dikastirio) (üks kohtunik). Peaprokuröri (Genikos Eisaggeleas) kirjalikul nõusolekul võib esimese astme kohus menetleda ka kuritegu, mis on karistatav enam kui viieaastase vangistusega.
Kui kuritegu on karistatav pikema kui viieaastase vangistusega, toimub menetlus kriminaalkohtus (kolm liiget).
Süüdistust tohib muuta kohtumenetluse alguses või käigus. Kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 83, 84 ja 85 (155. peatükk) on sätestatud süüdistuse muutmise kord ja süüdistatava õigused.
Artikkel 83 – 1) Kui kohus otsustab tõendite põhjal ükskõik millises kohtumenetluse etapis, et süüdistusakt või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkt on kas sisult või vormilt puudulik, võib kohus anda korralduse süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti muuta, kohandades seda, asendades selle või lisades sellesse uusi süüdistusi, nii nagu kohus peab vajalikuks, et see kajastaks juhtumi faktilisi asjaolusid.
2) Kui süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti sel moel muudetakse, registreeritakse muutmiskorraldus süüdistusaktis või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunktis ja neid dokumente kasutatakse seonduvas menetluses nii, nagu need olekski sellisel kujul esitatud.
Artikkel 84 – 1) Kui süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti muudetakse artikli 83 alusel, kutsub kohus süüdistatavat viivitamata üles esitama kohtule oma kaitseargumendid ja teatama, kas ta on valmis selleks, et tema üle mõistetakse kohut süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti põhjal selle muudetud kujul.
2) Kui süüdistatav teatab, et ta ei ole selleks valmis, vaatab kohus läbi esitatud põhjused ning kui ta leiab, et menetluse kohene jätkamine tõenäoliselt ei avalda kahjulikku mõju süüdistatava kaitsele ega prokuröripoolsele asja menetlemisele, võib ta jätkata kohtumenetlusega nii, nagu muudetud süüdistusakt või kriminaalkohtule esitatud muudetud süüdistuspunkt oleks algselt esitatu.
3) Kui muudetud süüdistusakt või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkt on selline, et kohtumenetluse kohene jätkamine võib kohtu arvates avaldada süüdistatavale või prokurörile kahjulikku mõju, võib kohus anda korralduse korraldada uus kohtumenetlus või lükata kohtumenetlus edasi nii kauaks, kui ta peab vajalikuks.
4) Kui kohus muudab süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti pärast seda, kui kohtumenetlus on alanud, võib kasutada ütlusi, mis on kohtumenetluse käigus juba antud, ilma et oleks vaja uut ärakuulamist, kuid pooltel on lubatud kutsuda uuesti kohtusse tunnistajaid, kes on oma tunnistuse juba andnud, ja küsitleda või ristküsitleda neid seoses asjaomase muutmisega.
Artikkel 85 – 1) Kui süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti on võimalik tõendada vaid osaliselt ja selles osas tuvastatu kujutab endast kuritegu, võidakse süüdistatav ilma süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti muutmata mõista süüdi kuriteos, mille ta on toime pannud ja mida on õnnestunud tõendada.
2) Kui isikut süüdistatakse kuriteos, võidakse ta süüdi mõista asjaomase kuriteo toimepaneku katse eest, ilma et süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti oleks vaja muuta.
3) Kui on tuvastatud, et isik on toime pannud mis tahes teo eesmärgiga sooritada kuritegu, milles teda süüdistatakse, ja kui selle teo tahtlik toimepanek kujutab endast kuritegu, võib asjaomase isiku, kellele ei ole esitatud selle kuriteoga seoses süüdistust, selles kuriteos süüdi mõista, ilma et süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti oleks vaja muuta.
4) Kui kohus leiab kohtumenetluse lõpus, et tunnistuste põhjal on selgunud, et süüdistatav on toime pannud kuriteo(d), mida ei ole süüdistusaktis või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunktis nimetatud ja milles süüdistatavat ei saa süüdi mõista ilma seda muutmata, ning et selles kuriteos (neis kuritegudes) süüdi mõistmise korral ei määrataks süüdistatavale rangemat karistust kui karistus, mis määratakse süüdimõistmisel süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti põhjal, ning seega ei avaldata kahjulikku mõju süüdistatava kaitsele, võib kohus anda korralduse lisada süüdistusakti või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunkti asjaomas(t)e kuriteoga (kuritegudega) seotud süüdistuse(d) ning teha otsuse nii, nagu selline (sellised) süüdistus(ed) oleks(id) osa algsest süüdistusaktist või kriminaalkohtule esitatud süüdistuspunktist.
Süüdistatava õigus viibida kohtulikul arutelul on tagatud põhiseaduse artiklite 12 ja 30 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 alusel. Peale selle on süüdistataval kohustus viibida kohtulikul arutelul, välja arvatud juhul, kui tema puudumine kuulub kriminaalmenetluse seadustiku artikli 45 lõikes 1 või artikli 63 lõikes 3 (155. peatükk) sätestatud erandi alla.
Artikli 45 lõige 1
Kohtunik või – kui tegemist on sellist liiki kuritegudega, mille kohta esimese astme kohtu (Eparchiako Dikastirio) esimees võib teha üldmääruse – määratud kohtusekretär (Protokollitis) võib kohtukutses erikorraldusega vabastada süüdistatava kohustusest ilmuda isiklikult kohtusse ning
a) lubada süüdistataval olla kohtus esindatud ja vastata süüdistusele kaitsja kaudu;
kui süüdistatavat süüdistatakse pelgalt ettevõtte juhi või sekretärina ja teda isiklikult ei süüdistata üheski kuriteos, ei pea ta ilmuma isiklikult kohtusse, et vastata süüdistusele, ega ka üheski muus etapis, välja arvatud ärakuulamise etapp, kuid tal on õigus lasta end esindada kaitsjal;
b) lubada süüdistataval, kui ta soovib end süüdi tunnistada, saata kohtule vastus, mille on nõuetekohaselt kinnitanud kohtusekretär või lochias, politseiametnik või politsei vanemametnik (kooskõlas politseiseadusega) või kinnitav ametnik (kinnitavate ametnike seaduse alusel) või advokaat (advokatuuriseaduse alusel), kes on kasutanud selleks oma isiklikku templit, millel on selgelt näha kinnitaja täielik nimi ja aadress, või omavalitsuse juht (koinotarchis), koos kohtukutsega, mille peale vastus saadetakse, ning seda vastust käsitatakse menetluse läbiviimisel süü omaksvõtmisena.
Artikkel 63 – 1) Süüdistataval on õigus viibida kohtus kogu kohtuliku arutelu vältel, tingimusel et ta käitub korralikult.
2) Kui süüdistatav ei käitu korralikult, võib kohus anda oma äranägemisel korralduse isik kohtusaalist eemaldada ja jätta ta vahi alla ning jätkata arutelu ilma isiku kohalviibimiseta, tehes enda hinnangul piisavad korraldused
süüdistatava teavitamiseks kõigest, mis kohtuliku arutelu ajal juhtub, et süüdistatav saaks valmistada ette oma kaitse.
3) Kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, lubada, et süüdistatav võib viibida väljaspool kohtusaali ja ei osale kohtulikul arutelul üldse või teeb seda osaliselt, tingimustel, mida kohus peab asjakohaseks.
Küprose kohtupraktika põhjal võib kohtulik arutelu toimuda ilma süüdistatava kohalviibimiseta, kui see on õigusemõistmise huvides.
Õigus suulisele tõlkele on tagatud nii põhiseaduse alusel kui ka kooskõlas 2014. aasta seadusega, mis käsitleb õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluse ajal (18(I)/2014). Peale selle on õigus suulisele tõlkele tagatud kriminaalmenetluse seadustiku artikli 65 alusel (155. peatükk).
Põhiseaduse artikli 12 lõike 5 punktides a ja e on sätestatud, et
igal kuriteos süüdistataval isikul on vähemalt järgmised õigused:
a) õigus saada talle arusaadavas keeles viivitamata üksikasjalikku teavet süüdistuse laadi ja põhjuste kohta;
e) õigus saada tasuta abi tõlgilt, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.
Põhiseaduse artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et igal süüdistataval on õigus tasuta tõlgile, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.
2014. aasta seadusega, mis käsitleb õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluse ajal (18(I)/2014), on ette nähtud õigus suulisele tõlkele.
Artikkel 4 – 1) Pädev asutus korraldab kahtlustatavale või süüdistatavale, kes ei räägi ja/või ei mõista keelt, milles kriminaalmenetlus toimub, uurimis- ja/või kohtuasutuses toimetatava kriminaalmenetluse ajaks, sealhulgas politseis toimuva ülekuulamise, kõigi kohtuistungite ja vajalike vahepealsete ärakuulamiste jaoks viivitamata suulise tõlke teenused.
2) Euroopa vahistamismääruse täitmise eest vastutav õigusasutus korraldab kooskõlas Euroopa vahistamismäärust ja tagaotsitavate Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise üleandmise korda käsitleva seaduse artikliga 11 viivitamata suulise tõlke teenuste osutamise igale tagaotsitavale, kes ei räägi ja/või ei mõista keelt, milles asjaomast menetlust toimetatakse.
3) Kui see on vajalik õiglase kohtumenetluse tagamiseks, korraldab pädev asutus suulise tõlke teenused, et tagada kahtlustatava, süüdistatava ja/või tagaotsitava suhtlemine oma kaitsjaga, kui selline suhtlus on otseselt seotud kriminaalmenetluse käigus toimuva ülekuulamise ja/või ärakuulamisega ja/või Euroopa vahistamismääruse täitmisega ja/või apellatsioonkaebuse ja/või muude menetluslike nõuete, sealhulgas kautsjoni määramise taotluse esitamisega.
4) Selle artikli kohaselt
a) tagatakse suuline tõlge kahtlustatava, süüdistatava või tagaotsitava emakeeles või mis tahes muus keeles, mida asjaomane isik räägib ja/või mõistab, ning
b) suuline tõlge hõlmab vajaduse korral täiendavat abi, nagu viipekeele kasutamine, et täita kuulmis- ja/või kõnehäirega kahtlustatavate, süüdistatavate või tagaotsitavate vajadusi.
5) Pädev asutus kontrollib, kasutades mis tahes vahendit, mida ta peab asjakohaseks, kas kahtlustatav, süüdistatav või tagaotsitav räägib ja mõistab kriminaalmenetluses või Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses kasutatavat keelt ning kas asjaomane isik vajab tõlgi abi.
6) Käesoleva artikliga ette nähtud suulise tõlke teenused peavad olema piisava kvaliteediga, et tagada õiglane kohtumenetlus, eelkõige kandes hoolt selle eest, et kahtlustatav, süüdistatav või tagaotsitav saab aru tema vastu algatatud kohtuasjast, et ta saaks kasutada oma õigust kaitsele. Sellega seoses peab pädev asutus pöörama erilist tähelepanu tõlgi abil toimuva suhtluse eripäradele.
7) Vajaduse korral võib pädev asutus korraldada suulise tõlke teenuste osutamise kommunikatsioonitehnoloogia abil, näiteks videokonverentsi, telefoni ja/või interneti teel, välja arvatud juhul, kui õiglase kohtumenetluse tagamiseks on vajalik tõlgi füüsiline kohalolek.
8) Lõike 5 paremaks rakendamiseks võib määrusega näha ette korra või mehhanismi, mille abil kontrollitakse, kas kahtlustatav, süüdistatav või tagaotsitav räägib ja mõistab kriminaalmenetluses või Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses kasutatavat keelt.
Artikkel 5 – 1) Kandmaks hoolt selle eest, et kahtlustatav või süüdistatav saab kasutada oma õigust kaitsele, ning selleks, et tagada õiglane kohtumenetlus, annab pädev asutus kahtlustatavale või süüdistatavale, kes ei mõista asjaomases kriminaalmenetluses kasutatavat keelt, mõistliku aja jooksul kõigi oluliste dokumentide kirjaliku tõlke.
2) Käesoleva seaduse kohaldamisel loetakse oluliste dokumentide hulka
a) kõikidel juhtudel vahistamis- ja/või kinnipidamismäärus, süüdistusakt ning menetlusega seotud kohtu otsused ja määrused ning
b) muud dokumendid, mille pädev asutus tunnistab oluliseks kas ex officio või kahtlustatava või süüdistatava või nende kaitsja põhjendatud taotlusel.
3) Pädevad asutused ei pea esitama oluliste dokumentide selliste väljavõtete tõlkeid, mis ei aita süüdistataval või kahtlustataval mõista tema vastu algatatud kohtuasja.
4) Selleks et tagada õiglane kohtumenetlus, annab pädev asutus Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses tagaotsitavale, kes ei mõista keelt, milles vahistamismäärus on koostatud, või keelt, millesse vahistamismääruse teinud liikmesriik on vahistamismääruse tõlkinud, mõistliku aja jooksul selle dokumendi kirjaliku tõlke.
5) Olenemata lõigetest 1, 2 ja 4 võib pädev asutus esitada kirjaliku tõlke asemel oluliste dokumentide suulise tõlke ja/või suulise kokkuvõtte, tingimusel et selline suuline tõlge ja/või kokkuvõte ei kahjusta menetluse õiglust.
6) Kahtlustataval, süüdistataval või tagaotsitaval on õigus loobuda õigusest saada käesoleva artikliga ette nähtud kirjalik ja/või suuline tõlge ja/või suuline kokkuvõte, kui pädevale asutusele esitatakse piisavad tõendid selle kohta, et
a) asjaomane isik on eelnevalt konsulteerinud kaitsjaga ja/või on muul moel täiesti teadlik sellise loobumise tagajärgedest ning
b) loobumine on õiguslikult kehtiv ja vabatahtlik.
7) Käesoleva artikliga ette nähtud kirjalik ja/või suuline tõlge ja/või suuline kokkuvõte esitatakse kahtlustatava, süüdistatava või tagaotsitava emakeeles või mis tahes muus keeles, mida asjaomane isik räägib ja/või mõistab.
8) Käesoleva artikliga ette nähtud kirjalik ja/või suuline tõlge ja/või suuline kokkuvõte peavad olema piisava kvaliteediga, et tagada õiglane kohtumenetlus, eelkõige kandes hoolt selle eest, et kahtlustatav, süüdistatav või tagaotsitav on kursis tema vastu algatatud kohtuasjaga ja on võimeline kasutama oma õigust kaitsele.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 65 lõikes 1 (155. peatükk) on sätestatud, et
kui avalikul kohtuistungil antakse ütlusi keeles, millest süüdistatav ei saa aru, ja süüdistatav on kohal, tõlgib tõlk need ütlused süüdistatava jaoks keelde, millest süüdistatav aru saab.
Kui on olemas kaitsja, võib tõlkimise kaitsja nõusolekul ära jätta.
2) Kui esitatakse dokumente kui ametlikke tõendeid, on kohtu otsustada, kui suures ulatuses on nende dokumentide sisu tõlkimine vajalik.
Põhiseaduse artiklis 12 on sätestatud, et
igal kuriteos süüdistataval isikul on vähemalt järgmised õigused:
c) kaitsta end ise või kasutada enda valitud kaitsjat või kui isik ei saa endale kaitsjat lubada, saada tasuta õigusabi, kui see on õigusemõistmise eesmärgil vajalik.
Lisaks on põhiseaduse artikli 30 lõikes 3 sätestatud, et
igaühel on õigus
d) valida endale kaitsja ja saada tasuta õigusabi, kui see on õigusemõistmise eesmärgil vajalik ja seadusega kooskõlas.
Peale selle on tasuta õigusabi seadusega (seadus 165(Ι)/2002) ette nähtud, et kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, on süüdistataval õigus kasutada istungi ajal enda valitud kaitsjat ja saada tasuta õigusabi.
Kui süüdistatav jätab lihtmenetluses kindlaksmääratud ajal kohtusse ilmumata ja kui esitatakse tõendid selle kohta, et kohtukutse on asjaomasele isikule kätte toimetatud, võib kohus jätkata kohtuasja arutamist ja teha otsuse ilma süüdistatava kohalolekuta, või kui kohus peab seda asjakohaseks, lükata asja arutamise edasi ja teha määruse süüdistatava vahistamiseks.
Kohtunik või – kui tegemist on sellist liiki kuritegudega, mille kohta esimese astme kohtu (Eparchiako Dikastirio) esimees võib teha üldmääruse – määratud kohtusekretär (Protokollitis) võib kohtukutses erikorraldusega vabastada süüdistatava kohustusest ilmuda isiklikult kohtusse ning
Kui süüdistatavat süüdistatakse pelgalt ettevõtte juhi või sekretärina ja teda isiklikult ei süüdistata üheski kuriteos, ei pea ta ilmuma isiklikult kohtusse, et vastata süüdistusele, ega ka üheski muus etapis, välja arvatud ärakuulamise etapp, kuid tal on õigus lasta end esindada kaitsjal.
Kui süüdistataval palutakse vastata süüdistusele, võib ta oma süüd tunnistada või mitte tunnistada või esitada konkreetsed kaitseväited ning kohus registreerib tema vastuse.
Selliste kaitseväidete hulka kuuluvad muu hulgas järgmised väited:
Kui kohus otsustab, et süüdistatava esitatud faktilised asjaolud ei tõenda esitatud väidet või et esitatud väide on väär, peab süüdistatav vastama süüdistusele.
Kui süüdistatav tunnistab end süüdi ja kohtul on piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatav on oma vastuse olemusest aru saanud, võib kohus jätkata nii, nagu süüdistatav oleks süüdi mõistetud kohtu otsusega.
Kui süüdistatav ei tunnista oma süüd, suundub kohus asja arutamise juurde. Kui süüdistatav keeldub vastamast või ei vasta viivitamata või ei ole võimeline vastama oma füüsilise puude tõttu, jätkab kohus nii, nagu süüdistatav ei oleks enda süüd tunnistanud.
Esimese astme kohus menetleb lihtmenetluses kuritegusid, mis on seaduse alusel karistatavad kuni viieaastase vangistusega või kuni 85 000 eurose rahatrahviga või mõlemaga.
Kriminaalkohus (Kakourgiodikeio) menetleb kuritegusid, mille eest karistatakse pikema kui viieaastase vangistusega.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Isik, kelle kriminaalkohus või esimese astme kohus on süüdi mõistnud ja kellele on mõistetud vanglakaristus või rahaline karistus, võib süüdimõistva kohtuotsuse või karistuse edasi kaevata kõrgeimasse kohtusse.
Kohtuotsuse vaidlustamiseks muid võimalusi pole.
Politsei kannab kohtu määratud karistuse toimikusse, mida nimetatakse „varasemate süüdimõistmiste registriks“. Karistuste kustutamine toimub süüdimõistetute karistuste kustutamise seaduse (seadus 70/1981) alusel. Eluaegne või üle kaheaastane vangistus ei kustu.
Vanglakaristust tuleb hakata kandma alates asjakohase otsuse ettelugemise päevast, kuid kui kohus ei otsusta teisiti, võib sellest maha arvata aja, mil isik viibis nimetatud seaduse alusel eelvangistuses.
Kohus teeb määruse kuni kolmeaastase vangistuse täitmisele pööramise peatamise kohta, kui see on kõiki asjaga seotud asjaolusid ja süüdistatava isikliku olukorda arvestades põhjendatud.
Kohus, kes teeb määruse vangistuse täitmisele pööramise peatamise kohta, võib määrata süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ajaks, mis ei ületa määruse kohaldamisaega (kolm aastat).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.