1. Õigusalase nõu saamine

Kui te olete mingil viisil kaasatud kriminaalmenetlusse, on sõltumatu õigusalase nõu saamine väga tähtis. Nendelt teabelehtedelt leiate teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on teil õigus olla esindatud advokaadi poolt. Lisaks leiate nendelt teavet selle kohta, mida advokaat teie heaks teeb. Käesoleval üldisel teabelehel esitatakse teave selle kohta, kuidas leida advokaat ja kuidas kaetakse tema tasud, kui te ise maksta ei suuda.

Teie õigus kasutada riikliku kaitsja abi

Kui kohus nõuab teie kinnipidamist, määratakse teile viivitamata riiklik kaitsja. Samas kui teid ei peeta kinni, ei ole teil õigust kasutada riikliku kaitsja abi kuni kriminaalmenetluse alguseni. Kuid teil on alati õigus paluda, et teile määrataks riiklik kaitsja, kui teid kahtlustatakse kuriteos, mille eest on minimaalne karistus kuue kuu pikkune vangistus. Teil võib olla õigus kasutada riikliku kaitsja abi ka muudel juhtudel.

Advokaadi leidmine

Kui te soovite kasutada konkreetse advokaadi abi, on teil tavaliselt õigus paluda, et see isik määrataks teie riiklikuks kaitsjaks. Vastasel juhul määrab advokaadi teile piirkonnakohus. Sellisel juhul määratakse kaitsja nende advokaatide hulgast, kes tegutsevad korrapäraselt riikliku kaitsjana kõnealuses piirkonnakohtus. Igal piirkonnakohtul on kohalike advokaatide nimekiri, kes tavaliselt võtavad vastu ülesande tegutseda riikliku kaitsjana.

Te võite otsida kriminaalasjadega tegelevaid advokaate ka Lingil klikates avaneb uus akenRootsi advokatuuri veebisaidilt.

Advokaadile tasumine

Kui teile määratakse riiklik kaitsja, maksab advokaaditasud riik. Kui teid mõistetakse süüdi kuriteos, mille toimepanemises teid kahtlustatakse, võidakse nõuda, et te peate sõltuvalt oma rahalisest olukorrast kinni maksma kõik kulud või osa neist. Selle üle otsustab kohus.

Kui te soovite kasutada sellise advokaadi abi, kes ei tegutse kohtu tööpiirkonnas, vaid töötab riigi muus osas, peate te võib-olla advokaadi reisikulud ja reisimiseks kuluva aja ise hüvitama.

Te võite otsustada ka erakaitsja kasuks. Kui te seda teete, peate te kõik kulud ise kandma. Kuid kui teid mõistetakse õigeks, siis on võimalik, et teile hüvitatakse kõik kulud või osa neist.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenRootsi advokatuur

Lingil klikates avaneb uus akenRiiklik õigusabi amet

Viimati uuendatud: 09/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Let op: de oorspronkelijke versie van deze pagina (Zweeds) is onlangs gewijzigd. Aan de vertaling in het Nederlands wordt momenteel gewerkt.

2. Minu õigused eeluurimise ajal ja enne kohtumenetluse algust

Eeluurimise alustamise eeltingimus on see, et politseid või prokuröri peab olema kuriteost teavitatud. Eeluurimise eesmärk on selgitada, kas toime on pandud kuritegu, ning kui jah, siis keda kuriteo toimepanemises kahtlustada.

Kui tegemist on raskema kuriteoga ja kahtlustatav on teada, juhib eeluurimist prokurör. Muul juhul juhib eeluurimist politsei.

Millised on eeluurimise etapid?

Küsitlemine

Kõigepealt küsitletakse isikuid, kelle puhul on alust arvata, et neil on eeluurimise jaoks kasulikku teavet. Nende isikute hulka võivad kuuluda kuriteoohver, kuriteos kahtlustatav isik – kui kahtlustatav on teada – või tunnistajad. Isik, keda kahtlustatakse kuriteos, võib küsitlemise ajal viibida vahi all või vabaduses.

Samuti võib võtta erinevaid proove ning need proovid võib edastada teistele ametiasutustele analüüsimiseks. Küsitlemise korraldab politsei ning vaid erandkorras tehakse seda prokuröri juuresolekul. Kui te keelt ei oska, peab teie käsutuses olema tõlk. Kui on piisavalt alust kahtlustada, et isik on toime pannud kuriteo, tuleb teda küsitlemise ajal sellest kahtlusest teavitada.

Vahistamine

Kui prokurör leiab, et kahtlus on piisavalt põhjendatud, võib ta otsustada, et teid tuleb vahistada. Sel juhul peab olema ka oht, et te võite takistada eeluurimist või jätkata kuritegude toimepanemist või kaduda, kui teid jäetakse vabadusse. Seejärel peab prokurör teid teatava aja jooksul kas vabastama või esitama piirkonnakohtule taotluse eesmärgiga saada määrus teie kinnipidamiseks.

Kinnipidamine

Kui teid kahtlustatakse raskemas kuriteos ning on ka konkreetne põhjus teie kinnipidamiseks, võib prokurör taotleda piirkonnakohtult määrust teie kinnipidamiseks. Kinnipidamist käsitlev eelistung peab toimuma nelja päeva jooksul alates teie vahistamisest. Sel istungil kaalub piirkonnakohus, kas teid tuleks kinni pidada või vabastada. Kui teid peetakse kinni, tuleb kinnipidamist käsitlev määrus kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi vaadata.

Eeluurimise jätkamine

Olenemata sellest, kas teid peeti kinni või mitte, jätkatakse eeluurimist eesmärgiga selgitada, kas on piisavalt alust teile süüdistus esitada. Eeluurimist tuleb toimetada võimalikult kiiresti. Seda eelkõige juhul, kui teid peetakse kinni. Kui eeluurimine peaks kestma kauem, võib toimuda mitu kinnipidamist käsitlevat eelistungit. Kui eeluurimine on lõpetatud, edastab politsei toimiku prokurörile ning samuti kahtlustatavale ja tema kaitseadvokaadile. Teil ja teie kaitseadvokaadil on õigus paluda, et toimikule lisataks kõik teie arvates olulised materjalid, enne kui prokurör teeb otsuse, kas teile tuleks esitada süüdistus.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks

Teil ja teie advokaadil on õigus esitada kohtumenetluse käigus kasutamiseks tõendeid. Samuti on teil ja teie advokaadil õigus kohtuda, et kohtuistungiks valmistuda.

Süüdistuse esitamine

Kui prokurör usub, et tal on piisavalt tõendeid teie süüdimõistmiseks, peab ta teile esitama süüdistuse. Süüdistusest peab selguma, millises kuriteos teid kahtlustatakse ning millise teo te toime olete pannud. Samuti peab süüdistus sisaldama teavet selle kohta, milliseid tõendeid kavatseb prokurör teie vastu esitada.

Lisateabe saamiseks teie õiguste kohta menetluse eri etappide ajal klikkige allolevatel linkidel.

Küsitlemine (1)

Miks võib politsei tahta mind küsitleda?

Küsitlemise eesmärk on teha kindlaks, kas toime on pandud kuritegu, ning kui jah, siis kas teil on selle kohta mingit teavet. Seda olenemata asjaolust, kas te olete tunnistaja, kuriteoohver või kuriteos kahtlustatav.

Kes viibivad küsitlemise juures?

Teid küsitleb politsei. Küsimusi võib esitada üks politseiametnik, kuid seda võib teha ka mitu politseiametnikku. Prokurör tavaliselt küsitlemise juures ei viibi. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, mille puhul teil on õigus kasutada advokaadi abi, võite te paluda, et teile määrataks advokaat ja et ta viibiks küsitlemise juures.

Kui te keelt ei oska, on teil ka õigus kasutada tõlgi abi. Tõlgi kulud katab politsei. Enne küsimustele vastamist peaksite te tavaliselt ootama, kuni teie advokaat kohale jõuab ja kuni teil on võimalik kasutada tõlgi abi. Prokurör või politsei otsustab, kellel on veel õigus viibida küsitlemise juures.

Kuidas küsitlemine toimub?

Küsitlemise alguses annab politsei teile teada, kas teid küsitletakse kahtlustatavana või mõnel muul põhjusel. Teile ei loeta ette teie õigusi. Teil on küsitlemise ajal nii õigus vaikida kui ka õigus rääkida. Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu. Küsitlemine võidakse salvestada või panna kirja teie ütluste kokkuvõttena.

Milline on advokaadi roll küsitlemise ajal?

Advokaadi ülesanne on olla küsitlemise ajal kohal, et vastata kõikidele teie küsimustele ning tagada, et küsitlemine toimub nõuetekohaselt. Advokaadil ei ole õigust sekkuda küsitlemisse, kui seda viiakse läbi nõuetekohaselt. Tal võib siiski olla õigus esitada teile küsimusi.

Kas küsitlemise ajal on midagi keelatud?

Küsitlemise ajal ei tohi politsei kasutada ülestunnistuse saamiseks teavet, mille puhul on teada, et see ei vasta tõele, või anda lubadusi või pakkuda eeliseid. Samuti ei tohi kahtlustatavat ähvardada, survestada või sihilikult väsitada. Küsitletaval on õigus tavapärastele söögikordadele ja vajalikule puhkusele.

Kui kaua võib mind küsitlemise eesmärgil kinni pidada?

Kui teid ei ole vahistatud, ei tohi teid tavaliselt küsitlemise eesmärgil kinni pidada kauem kui kuus tundi. Erandjuhtudel võidakse teid kinni pidada veel täiendava kuue tunni jooksul. Pärast seda on teil õigus lahkuda, kui teid ei vahistata. Laste suhtes kehtib erikord.

Kuidas küsitlemine lõpeb?

Küsitlemise lõpus pakutakse teile võimalust kuulata salvestist või lasta politsei märkmed teile ette lugeda. Seejärel küsitakse teilt, kas kirjapandu annab õige pildi sellest, mida te küsitlemise ajal ütlesite.

Mis toimub pärast küsitlemist?

Pärast küsitlemist edastab politsei eeluurimist juhtivale prokurörile või politseiametnikule raporti, mis sisaldab küsitlemise käigus selgunud teavet. Kui tegemist on kergema õigusrikkumisega, esitatakse raport prokurörile alles pärast eeluurimise lõppu. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, millega võib kaasneda kinnipidamine, saadetakse prokurörile raport sageli pärast iga küsitlemist. Seejärel otsustab prokurör, kas teid tuleks vahistada või vabastada.

Vahistamine (2)

Millal võib mind vahistada?

Kui on alust teie kinnipidamiseks, võidakse teid vahistada selleks ajaks, mil kohus kaalub teie kinnipidamist. Teie kinnipidamiseks vajalikke tingimusi selgitatakse osas „Kinnipidamine” (3). Teid võidakse vahistada ka siis, kui kinnipidamiseks vajalikud tingimused ei ole täiel määral täidetud, kuid kui on piisavalt põhjust kahtlustada, et teie panite kuriteo toime, ning teie kinnipidamist eeluurimise ajal peetakse väga oluliseks.

Kes teeb vahistamismääruse?

Teie vahistamise otsustab prokurör. Määrusest peab selguma, millise kuriteo toimepanemises teid kahtlustatakse ning miks teid vahistatakse. Kui prokurör ei tühista vahistamismäärust, peab ta esitama piirkonnakohtule taotluse teie kinnipidamiseks hiljemalt teie vahistamismääruse tegemise päevale järgneva kolmanda päeva keskpäevaks. Vastasel juhul peab ta teid vabastama. Piirkonnakohus peab korraldama kinnipidamist käsitleva eelistungi viivitamata ning mitte hiljem kui neli päeva pärast teie vahistamist või vahistamismääruse täitmisele pööramist.

Kes võib mind vahistada?

Kui on alust teie vahistamiseks, võib politseiametnik teid kiireloomuliste asjaolude korral vahistada isegi vahistamismääruseta. Kui teid tabatakse sellise kuriteo toimepanemiselt, mille eest võib karistuseks määrata vangistuse, või sellise kuriteo toimepanemise paigalt põgenemiselt, võib igaüks teid vahistada. Sama kehtib siis, kui teid otsitakse seoses kuriteoga taga. Teid vahistav isik peab teid siiski võimalikult kiiresti politseiametnikule üle andma.

Kas ma saan kohtuda advokaadiga?

Kui teid vahistatakse, on teil õigus nõuda, et teile määrataks riiklik kaitsja. Seda teeb piirkonnakohus prokuröri taotluse alusel.

Mis toimub minu vahi all olemise ajal?

Teie vahi all viibimise ajal on politseil õigus teid täiendavalt küsitleda. Sellisel juhul kehtivad samad eeskirjad nagu eelmiste küsitlemisvoorude ajal.

Millised on minu õigused vahi all olemise ajal?

Prokurör võib otsustada, et sel ajal, kui teid hoitakse vahi all, ei lubata teil kellegagi ühendust võtta. Kui te vajate arstiabi või peate ühendust võtma oma saatkonna või konsulaadiga, on politsei ülesanne toimida sel juhul teie vahendajana. Samuti on teil alati õigus võtta ühendust oma advokaadiga ning kohtuda temaga privaatselt. Tavaliselt hoitakse teid vahi all politseijaoskonna kongis.

Kinnipidamine (3)

Millal võidakse nõuda minu kinnipidamist?

Kui on tõenäoliselt alust kahtlustada teid kuriteos, mille eest võidakse karistuseks määrata vähemalt ühe aasta pikkune vangistus, võidakse esitada taotlus teie kinnipidamiseks. Kuid seejuures peab valitsema oht, et te:

  • põgenete või hoidute kohtumenetlusest või karistuse kandmisest või
  • hävitate tõendeid või takistate muul viisil asja eeluurimist, kui te viibite vabaduses, või
  • panete toime uusi kuritegusid.

Kui kõige kergem karistus kuriteo eest on kahe aasta pikkune vangistus, siis tavaliselt peetakse teid kinni, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et kinnipidamiseks puudub alus.

Olenemata sellest, kui raske kuriteoga on tegemist, võib kohus teha määruse teie kinnipidamiseks, kui teie isik ei ole teada ning te keeldute ütlemast oma nime ja aadressi või kui on alust arvata, et teie esitatud teave ei vasta tõele. Teid võidakse kinni pidada ka siis, kui teil puudub Rootsis elukoht ning valitseb oht, et te hoidute riigist lahkudes kõrvale kohtumenetlusest või karistuse kandmisest.

Mõnel juhul võib teid kinni pidada isegi siis, kui on vaid piisavalt alust teie kahtlustamiseks kuriteo toimepanemises. See on madalam kahtluse aste võrreldes tõenäoliste alustega.

Kui on alust arvata, et karistuseks määratakse ainult rahatrahv, siis teid kinni pidada ei saa.

Kas mingil minust tuleneval põhjusel ei saa mind kinni pidada?

Kohus peab kaaluma vajadust teid kinni pidada, võttes arvesse seda, mida kinnipidamine teile tähendab. Kui kinnipidamisega kaasneks teile ülemäärane sekkumine või kahju, siis ei tohi teid kinni pidada. See küsimus võib muutuda asjakohaseks näiteks siis, kui eeluurimine kestab kaua.

Kuidas toimitakse siis, kui ma olen alla 18-aastane?

15–18-aastaste noorte suhtes kohaldatakse erikorda. Selle korra kohaselt on nende kinnipidamiseks vaja täita rohkem tingimusi. Kuritegu peab olema väga raske või peavad olemas olema muud väga olulised alused nende noorte kinnipidamiseks.

Kas mul on õigus rääkida advokaadiga ja kasutada tõlgi abi kinnipidamist käsitleval eelistungil?

Te viibite piirkonnakohtus toimuval kinnipidamist käsitleval eelistungil isiklikult kohal ning seal viibib ka teie riiklik kaitsja, kes on elukutseline advokaat. Kui nõutakse teie kinnipidamist, on teil alati õigus kasutada riikliku kaitsja abi. Kui te vajate tõlki, võtab ka tema istungist osa ja tõlgib kõik öeldu.

Mis toimub kinnipidamist käsitleval eelistungil?

Prokurör ütleb istungil, milles teid kahtlustatakse. Ka teil on võimalus sõna võtta. Nii prokuröril, teie advokaadil kui ka kohtunikul on õigus esitada teile küsimusi. On teie otsustada, kas te soovite küsimustele vastata või mitte. Tavaliselt ei küsitleta kinnipidamist käsitleval eelistungil ei kuriteoohvrit ega ka tunnistajaid. Kuid ette võidakse lugeda see, mida te ütlesite, kui politsei teid küsitles. Samuti võib prokurör kirjeldada kohtumeditsiinilise uurimise või arstliku läbivaatuse tulemusi.

Kinnipidamismäärus

Pärast menetlust läheb piirkonnakohus arutama, kas teid tuleks kinni pidada. Seejärel teeb piirkonnakohus teie juuresolekul oma otsuse teatavaks. Kui teid ei peeta kinni, on teil õigus viivitamata lahkuda. Kui teid peetakse kinni, otsustab kohus samas, hiljemalt millisel kuupäeval peab prokurör menetlust alustama. Tavaliselt otsustab piirkonnakohus, et süüdistus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates kinnipidamismääruse tegemisest. Piirkonnakohtus toimuvat põhiistungit oodates hoitakse teid vahi all.

Mis juhtub siis, kui eeluurimist ei ole piirkonnakohtu määratud kuupäevaks lõpetatud?

Kui te olete jätkuvalt kahtlustatav sel ajal, kui saabub piirkonnakohtu poolt menetluse alustamiseks kindlaksmääratud tähtpäev, ning eeluurimist ei ole ikkagi lõpetatud, võib prokurör paluda süüdistuse esitamiseks ajapikendust. Selleks et teha kindlaks, kas teie kinnipidamist tuleks jätkata, võib osutuda vajalikuks korraldada uus istung. Need uued istungid toimuvad sageli videokonverentsi vahendusel, s.t te osalete istungil kinnipidamiskohas oma advokaadi juuresolekul, prokurör osaleb oma prokuratuuris ning kohtunik istub piirkonnakohtu saalis.

Mis juhtub siis, kui mind peetakse kinni väiksema kahtluse puhul?

Kui teid peetakse kinni, tuginedes piisavale alusele, peab prokurör esitama teie vastu täiendavad tõendid ühe nädala jooksul, nii et kahtlustus tugineks tõenäolistele alustele. Vastasel korral tuleb teid vabastada.

Mis juhtub Euroopa vahistamismääruse tegemise korral?

Kui mis tahes muu liikmesriik teeb Euroopa vahistamismääruse, võib selle taotluse läbi vaadata selle riigi kohus, kus te asute. Seejärel otsustab kohus, kas teid tuleks välja anda seda nõudvale riigile. Teil on ka õigus rääkida advokaadiga ja kasutada neil istungitel tõlgi abi. Enne istungite toimumist võib prokurör otsustada, et teid tuleks vahistada, ning kohus võib otsustada, et teid tuleks kinni pidada, kuni teid on võimalik välja saata. Kohus ei kaalu teie süüd, vaid ainult seda, kas täidetud on väljasaatmiseks vajalikud ametlikud nõuded.

Kuidas võidakse piirata minu õigust võtta ühendust teiste isikutega?

Kui piirkonnakohus teeb otsuse teie kinnipidamise kohta, otsustab ta ka selle üle, kas prokuröril on õigus piirata teie kontakte välismaailmaga, s.t lugeda ajalehti ja vaadata televiisorit ning samuti võtta ühendust sõprade ja pereliikmetega. Sama kehtib ka teie võimaluse kohta suhelda teiste kinnipeetavatega. Nende piirangute ulatuse üle otsustab prokurör. Teil on siiski õigus võtta igal ajal ühendust oma advokaadi ja saatkonnaga.

Kas mul on õigus saata või vastu võtta postisaadetisi?

Teil on õigus kirjutada kirju, kellele te soovite, kuid prokurör loeb läbi kogu teie kirjavahetuse. Kui kirjad sisaldavad mis tahes teavet kuriteo kohta, milles teid kahtlustatakse, siis kirja ei edastata saajale või siis muudetakse need osad kirjast loetamatuks. Teie ja advokaadi vahelist kirjavahetust ei loe kirjade sisust olenemata kunagi mitte keegi.

Kas ma võin esitada apellatsiooni kinnipidamismääruse peale?

Kui te ei ole rahul sellega, et teid peetakse kinni, võite te esitada apellatsioonikohtule kinnipidamismääruse peale apellatsiooni. Apellatsioonikohus uurib siis piirkonnakohtult saadud dokumente, kuid kohtuistungit ei korraldata, ning kaalub, kas teid tuleks kinni pidada või mitte. Apellatsioonikohtu otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon ülemkohtule, kuid selleks, et ülemkohus apellatsiooni arutaks, peavad olema täidetud eritingimused.

Kas miski võib põhjustada minu vabastamise?

Kui ei ole enam alust teid kinni pidada, peab prokurör tegema määruse teie kinnipidamise lõpetamiseks. Seda võidakse teha sellepärast, et teie vastu ei ole enam nii tugevaid tõendeid või ei ole enam alust teie kinnipidamiseks, sest näiteks enam ei arvata, et te võite takistada eeluurimist. Kui kohus otsustab uuel kinnipidamist käsitleval istungil, et teie kinnipidamiseks ei ole enam alust, peab kohus andma korralduse teie viivitamatuks vabastamiseks.

Kas mind võib vabastada kautsjoni vastu?

Rootsis ei ole teid võimalik vabastada kautsjoni vastu.

Eeluurimise jätkamine (4)

Kas politsei esitab ainult minu vastu rääkivaid tõendeid?

Politsei on kohustatud eeluurimise jätkamisel esitama tõendeid nii teie vastu kui ka teie kaitseks. Kui te soovite, et politsei küsitleks mõnda konkreetset isikut, peaksite te enne politseile taotluse esitamist arutama seda oma advokaadiga.

Kas politseil on õigus korraldada läbiotsimisi, võtta DNA-proove, sõrmejälgi jne?

Kui politseil on prokuröri määrus, on politseil õigus otsida läbi teie kodu, töökoht, auto või mis tahes muu eeluurimise seisukohast oluline koht. Seda tohib teha ainult siis, kui teid kahtlustatakse kuriteos, mille eest võib karistuseks määrata vangistuse. Samuti võidakse teha määrus teie isiku läbiotsimiseks ja füüsiliseks läbivaatuseks ning DNA-proovide võtmiseks. Mõnel juhul võib arstlik läbivaatus osutuda vajalikuks, kui teil on kehal mis tahes vigastusi ning kui need vigastused võivad olla seotud kuriteoga, mille toimepanemises teid kahtlustatakse. Kui teid vahistatakse või peetakse kinni, peate te nõustuma sõrmejälgede võtmise ja pildistamisega.

Kas mul on õigus tutvuda eeluurimise materjalidega?

Eeluurimise käigus kogub politsei materjale, mille alusel oleks prokuröril võimalik otsustada, kas teile tuleks esitada süüdistus. Enne seda, kui prokurör teeb otsuse, on teil õigus tõlgi või tõlkija abiga tutvuda kõigi eeluurimise materjalidega. Tavaliselt ei ole piisavalt aega, et tõlkida kõik eeluurimise materjalid teie emakeelde, kuid teil on õigus tutvuda materjalide sisuga nii, et tõlk loeb teile nende materjalide sisu ette. Ka teie advokaadil on õigus nende materjalidega tutvuda.

Mis juhtub siis, kui kahtlustused eeluurimise käigus muutuvad?

Teie vastu esitatud kahtlustused võivad eeluurimise käigus muutuda. See tähendab, et võidakse lisada täiendavaid kuriteokahtlustusi, samas kui teised kahtlustused võivad osutuda alusetuks või on nende tõendamine raske. Lisaks võib muutuda see, millise kuriteo toimepanemises teid kahtlustatakse. Politsei on kohustatud teavitama teid kõigist kahtlustustesse tehtavatest muudatustest.

Kaitsja ettevalmistused kriminaalasja arutamiseks (5)

Kas mul on õigus nõuda eeluurimise materjalide täiendamist?

Teil ja teie advokaadil on õigus nõuda, et politsei käsitleks eeluurimise käigus täiendavaid punkte, mida te peate oluliseks. See hõlmab nii erinevate isikute küsitlemist kui ka kirjalikku teavet või ekspertide toimetatavat uurimist.

On väga oluline, et te tutvuksite hoolikalt kõigi eeluurimise materjalidega, nii et prokurörile otsuse tegemiseks esitatavad materjalid oleksid võimalikult täielikud. Kuigi eeluurimise materjale on võimalik täiendada ka pärast süüdistuse esitamist, võib teie seisukohast olla parem püüda saavutada see, et prokurör lõpetaks asja menetlemise, nii et teil õnnestuks süüdistust vältida.

Kas minu advokaat võib asja ise uurida?

Teil ja teie advokaadil on õigus asja ka ise uurida. Probleem seisneb siiski selles, et tavaliselt on selleks uurimiseks ette nähtud piiratud aeg, eelkõige kui teid peetakse kinni. Peale selle on teie advokaadil üldiselt raske saada kohtult hüvitist sellise uurimisega kaasnevate kulude eest. Kuid puuduvad seaduslikud takistused, mis keelaksid teil asja ise uurida.

Süüdistuse esitamine (6)

Millistel tingimustel on prokuröril õigus esitada süüdistus?

Kui prokurör usub, et tal õnnestub saavutada teie süüdimõistmine, on tal õigus esitada teie vastu süüdistus. Seejärel esitab ta piirkonnakohtule süüdistusakti, mis sisaldab teavet selle kohta, millise kuriteo toimepanemises teid kahtlustatakse, miks teid selles kahtlustatakse ning milliseid tõendeid prokurör kavatseb esitada.

Millal tuleb süüdistus esitada?

Kui teid peetakse kinni, peab prokurör süüdistuse esitama kohtu määratud aja jooksul. Vastasel juhul tühistab kohus kinnipidamismääruse.

Kui teid ei hoita vahi all, peab prokurör esitama süüdistuse enne seda, kui kuritegu aegub. Kuritegu aegub kahe või enama aasta jooksul. Mida raskem on kuritegu, seda pikem on aegumistähtaeg. Nüüd ei ole enam aegumistähtaega teatavate väga raskete kuritegude, näiteks mõrva puhul.

Millal piirkonnakohus asja arutab?

Kui süüdistus on esitatud, saadab piirkonnakohus kohtukutse teile ja teistele isikutele, keda istungil küsitletakse. Kui teid peetakse kinni, toimub kohtuistung võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui kaks nädalat pärast süüdistuse esitamise kuupäeva.

Alla 18-aastaste noorte puhul kehtivad eraldi ajapiirangud. Põhiistung toimub tavaliselt kahe nädala jooksul alates süüdistuse esitamisest.

Kas süüdistuse esitamisele on alternatiive?

Kui kuritegu ei ole väga raske ja te tunnistate end süüdi, võidakse teile määrata süüdistuse esitamise asemel rahatrahv lihtmenetluse raames. Prokurör teeb selle kohta määruse ja määrab kindlaks trahvisumma, mille te peate maksma. Kui te esitate avalduse süü omaksvõtmise kohta ja maksate rahatrahvi, siis kohtumenetlust ei toimu. Sel juhul ei saa te esitada kõnealust rahatrahvi käsitleva määruse peale apellatsiooni. Karistusregistri andmetesse lisatakse märge, et te nõustusite lihtmenetluse raames määratud rahatrahvi käsitleva määrusega.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenRootsi kohtud

Lingil klikates avaneb uus akenRootsi prokuratuur

Viimati uuendatud: 09/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Let op: de oorspronkelijke versie van deze pagina (Zweeds) is onlangs gewijzigd. Aan de vertaling in het Nederlands wordt momenteel gewerkt.

3. Minu õigused kohtumenetluse ajal

Kus toimub kohtumenetlus ning kellel on õigus viibida selle juures?

Kohtumenetlus toimub tavaliselt selles piirkonnakohtus, kelle tööpiirkonnas kuritegu toime on pandud. Kohtumenetlus on avalik, välja arvatud teatavate seksuaalkuritegude puhul ning selliste juhtumite puhul, mille puhul kahtlustatav on noor, ning riikliku julgeoleku vastaste kuritegude puhul. Kogu kohtumenetlus või osa sellest võidakse ka teatavatel muudel juhtudel kuulutada kinniseks. Kohtusaalist võib välja saata kõik isikud, kes segavad kohtumenetlust või mõjutavad tunnistajaid.

Kes teeb kohtuotsuse?

Tavaliselt koosneb kohus kohtu eesistujast – kes on jurist – ja kolmest rahvakohtunikust. Rahvakohtunikud ei ole kvalifitseeritud juristid, vaid nad nimetab piirkonnakohtu tööpiirkonna omavalitsuse juht. Lisaks viibib kohal protokolliv kohtusekretär. Piirkonnakohtu ametnikud istuvad ühe laua taga, süüdistaja teise laua taga ning teie ja teie kaitsja istute kolmanda laua taga. Kohal viibivad tunnistajad istuvad eraldi laua taga.

Mis juhtub, kui kohtumenetluse käigus ilmneb uut teavet?

Kui kohtumenetluse käigus ilmnevad uued asjaolud, võib prokurör süüdistusakti muuta. Kui te tunnistate end süüdistuse teatavates punktides süüdi, siis võib see tähendada, et prokurör ei pea nende punktidega seoses esitama teie vastu nii üksikasjalikke tõendeid. Kuid kui te tunnistate end süüdi, ei ole teil siiski võimalik pidada prokuröriga läbirääkimisi kergema karistuse saamiseks.

Kas ma pean kohtumenetluse ajal kohal viibima?

Kergemate õigusrikkumiste puhul, milles te tunnistate end süüdi, võib asja üle otsustada, ilma et te peaksite kohal viibima. Üldjuhul peate te siiski isiklikult kohal olema. Kui te ei osale kohtuistungil, võib kohus määrata teile karistuseks tingimusliku rahatrahvi või otsustada, et politsei peab teid kohale toimetama. Tingimuslik rahatrahv on eelnevalt kindlaksmääratud rahasumma, mille te peate ära maksma.

Kas ma saan kasutada tõlgi abi?

Kui te ei mõista rootsi keelt, on teil õigus saada abi tõlgilt, kes tõlgib ära kõik, mis kohtumenetluse käigus öeldakse. Sel juhul on oluline anda piirkonnakohtule piisavalt varakult enne kohtumenetluse algust teada, et te vajate tõlki. Tõlk viibib tavaliselt kohtusaalis kohal, kuid võimalik on pakkuda tõlketeenust ka telefoni teel.

Kas mul võib olla advokaat ja kas mul peab olema advokaat?

Advokaadi määramine ei ole kohustuslik ning teil on õigus end ise kaitsta. Kui teil on õigus kasutada riikliku kaitsja abi ja te ei ole esitanud vastuväiteid selle suhtes, et teile määratakse advokaat, määrab kohus teile advokaadi, kes tegutseb teie riikliku kaitsjana. Kui te soovite kasutada konkreetse advokaadi abi, peate te sellest kohut eelnevalt teavitama. Kui te ei ole oma advokaadiga rahul, võib teatavatel tingimustel olla võimalik vahetada oma riiklikku kaitsjat.

Kas ma võin kohtumenetluse käigus sõna võtta ning mis juhtub, kui ma seda ei tee?

Süüdistataval on alati õigus võtta kohtumenetluse ajal sõna. Samas teisest küljest ei ole te kohustatud rääkima. See, kas kasulik on rääkida või vaikida, sõltub konkreetsest juhtumist. Süüdistatav ei anna ühtegi vannet ning ta ei ole kohustatud rääkima tõtt. Kui te ei räägi tõtt ning prokurör või kohus avastavad selle, võib see mõjutada kõigi teie ülejäänud ütluste usaldusväärsust.

Mis toimub tõenditega?

Enne kohtumenetluse algust on teil õigus tutvuda prokuröri tõenditega. Tunnistajaid, keda kavatsetakse kohtumenetluse ajal küsitleda, peab küsitlema ka eeluurimise ajal ning nende ütluseid tuleb uurimistoimikus täies mahus tsiteerida. Teil on õigus esitada oma advokaadi kaudu prokuröri kutsutud tunnistajatele küsimusi ning vaidlustada nende esitatud teavet.

Soovi korral võite te esitada oma tõendeid. See hõlmab nii tunnistajaid kui ka dokumente jne. Ka teie kutsutud tunnistajaid peaks politsei eeluurimise ajal küsitlema. Kui neid tunnistajaid ei ole varem küsitletud, võib prokurör nõuda, et kõigepealt peaks neid küsitlema politsei, s.t kohtuistung võidakse lükata edasi ning see võib toimuda teisel päeval. Teie kutsutud tunnistajaid küsitleb kõigepealt teie advokaat, kuid nii prokuröril kui ka kohtul on õigus esitada neile tunnistajatele küsimusi.

Kohtul on õigus lükata tagasi tõendid, mis ei ole juhtumi puhul asjakohased. Tõenditel, mis näitavad, et te olete korralik inimene, või muudel iseloomustavatel tõenditel on tavaliselt väike väärtus või puudub selline väärtus üldse.

Kuidas kohtumenetlus algab?

Kohtumenetluse alguses loeb prokurör ette süüdistused, milles ta väidab teid süüdi olevat. Seejärel esitab kuriteoohvri advokaat kahjunõude. Teie advokaat ütleb kohtule, kas te tunnistate end süüdi kuriteos, milles teid süüdistatakse, ning milline on teie vastus kahjunõudele.

Seejärel räägib prokurör üksikasjalikumalt sellest, mis tema arvates juhtus, ning analüüsib kõiki kirjalikke tõendeid. Seejärel on teie advokaadil võimalus esitada oma arusaam juhtunust ja analüüsida kirjalikke tõendeid.

Kuidas küsitletakse mind ja kuriteoohvrit?

Kui kohal viibib kuriteoohver (kannatanud pool), siis küsitletakse seejärel teda. Küsitlemist alustab prokurör, kuid kuriteoohvrile võivad küsimusi esitada nii kuriteoohvri advokaat, teie advokaat kui ka kohus. Kui kuriteoohvri küsitlemine on lõppenud, on teie kord ütlusi anda. Soovi korral on teil õigus rääkida enda eest enne seda, kui prokurör hakkab teile küsimusi esitama. Teile võivad küsimusi esitada ka teie advokaat, kuriteoohvri advokaat ja kohus.

Kuidas toimub tunnistajate küsitlemine?

Kui teie küsitlemine on lõppenud, on aeg küsitleda tunnistajaid. Kõigepealt küsitletakse prokuröri kutsutud tunnistajaid ning seejärel teie kutsutud tunnistajaid. Tunnistajatele võivad küsimusi esitada nii prokurör, advokaadid kui ka kohus. Kogu küsitlemine – nii kuriteoohvri, teie kui ka tunnistajate küsitlemine – salvestatakse audiovisuaalselt.

Minu isiklike asjaolude uurimine

Pärast tõendite uurimist on aeg tutvuda teie isiklike asjaoludega. See tähendab, et uuritakse teie rahalist seisu, eluaseme olukorda, perekonnaseisu, mis tahes ainete kuritarvitamisega seotud probleeme ning varasemaid süüdimõistmisi Rootsis või muudes riikides. Seda tehakse eesmärgiga uurida, milline karistus oleks kõige asjakohasem, pidades silmas teie juhtumi puhul olemasolevaid võimalusi.

Kuidas kohtumenetlus lõpeb?

Kohtumenetluse lõpus esitavad prokurör, kuriteoohver või tema õigusnõustaja ning lõpuks teie advokaat lõppsõna. Nii prokurör kui ka advokaadid esitavad oma väited selle kohta, kuidas kohus antud asjas otsustama peaks ning milline karistus tuleks teile süüdimõistmise korral määrata.

Millal ja kuidas saan ma teada, mida kohus otsustas?

Kohus võib teha otsuse kas samal päeval pärast arutelu või anda kohtuotsusest teada umbes nädala pärast. Kohtuotsuse väljakuulutamine tähendab, et kohus loeb teie juuresolekul ette kohtuotsuse kokkuvõtte. Kui kohtuotsus tehakse teatavaks mõnel muul päeval pärast kohtuistungit, ei pea te kohale minema ning kohtuotsus saadetakse teile ja teie advokaadile. Kohtuotsus on alati kirjalik.

Millise karistuse võib määrata?

Vangistus – kindlaksmääratud kestusega, mis võib minimaalselt olla 14 päeva ja maksimaalselt 18 aastat, või eluaegne. Vanglakaristust, mis on pikem kui kuus kuud, kantakse kinnipidamisasutuses. Lühemat vanglakaristust võib teatavatel tingimustel kanda elektroonilise jälitusseadme kasutamisega.

Kaitsev kriminaalhooldus – järelevalve tegemine teatava aja, tavaliselt ühe aasta jooksul, millele järgneb kahe aasta pikkune katseaeg. Seda karistust võib kombineerida rahatrahvi, maksimaalselt kolme kuu pikkuse vangistuse, üldkasuliku töö ja/või võõrutus- või haiguse raviga.

Tingimuslik karistus – alla kahe aasta pikkune katseaeg. Tingimuslikku karistust kombineeritakse tavaliselt rahatrahvi või üldkasuliku tööga.

Rahatrahv – konkreetne kindlasummaline rahatrahv või vahenditest sõltuv rahatrahv, mis on seotud kuriteo raskusastme ja teie päevase sissetulekuga. Minimaalne kindlasummaline rahatrahv on 200 Rootsi krooni (umbes 20 eurot) ja minimaalne vahenditest sõltuv rahatrahv on 30 trahvi päevaühikut suurusega 50 Rootsi krooni (umbes 150 eurot).

Üldkasulik töö – kombineerituna kaitsva kriminaalhooldusega või tingimusliku karistusega. See tähendab tasustamata töö tegemist oma vabal ajal konkreetse arvu tundide ulatuses (40–240 tundi).

Erihooldus – ainete kuritarvitajad võib saata ravile seoses nende sõltuvusega ning isiku, kes kannatab tõsise vaimse häire all, võib suunata kohtumeditsiinilisele psühhiaatriaravile.

Noorte suhtes võib kasutada ka muid karistusi: noorte õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenistuse kasutamine ja noorte hoolekande kohaldamine.

Viimati uuendatud: 09/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4. Minu õigused pärast seda, kui kohus langetab otsuse

Kas ma võin esitada apellatsiooni piirkonnakohtu otsuse peale?

Piirkonnakohtu otsuse peale võivad apellatsiooni esitada nii prokurör kui ka süüdimõistetud isik. Erandeid kohaldatakse aga siis, kui karistuseks on määratud ainult rahatrahv või prokuröri seisukohast siis, kui teid on õigeks mõistetud kergemas õigusrikkumises. Neil juhtudel on apellatsiooni arutamiseks apellatsioonikohtus vaja eriluba.

Milliste muudatuste tegemist võin ma seoses piirkonnakohtu otsusega taotleda?

Te võite esitada apellatsiooni ja taotleda kas enda õigeksmõistmist või kergemat karistust. Te ei pea apellatsiooni esitamist üksikasjalikult põhjendama, kuid mõnikord on selliste selgituste andmine teile kasulik.

Mida tehakse piirkonnakohtus esitatud tõenditega?

Apellatsiooni esitades peate te ütlema, milliseid tõendeid apellatsioonikohus peaks uurima. Samuti on teil õigus esitada apellatsioonikohtus uusi tõendeid. Ette mängitakse piirkonnakohtus ära kuulatud isikute küsitlemise audiovisuaalne salvestis. Seetõttu neid üldjuhul apellatsioonikohtus uuesti ei küsitleta. Sama kehtib ka teie küsitlemise kohta. Apellatsioonikohtus võidakse esitada mõni täiendav küsimus vaid erandkorras.

Millised on ajapiirangud apellatsiooni esitamisel?

Apellatsioon tuleb esitada kolme nädala jooksul alates kuupäevast, mil piirkonnakohus otsuse tegi. Kui te olete apellatsiooni esitanud selle aja jooksul, on prokuröril aega üks nädal, et otsustada, kas ta soovib samuti apellatsiooni esitada.

Millal apellatsiooni arutatakse?

Kui teid peetakse apellatsiooni esitamise ajal kinni, peab apellatsioonikohus alustama menetlust kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, mil piirkonnakohus tegi otsuse. Muudel juhtudel võib eeldada, et apellatsioonikohus arutab apellatsiooni 3–12 kuu jooksul.

Mis toimub apellatsiooni arutamisel?

Apellatsioonikohtu põhiistungil järgitakse üldjoontes sama menetlust nagu piirkonnakohtus. Suurim erinevus seisneb selles, et teid ja teisi küsitletud isikuid ei küsitleta uuesti ning selle asemel vaadatakse ja kuulatakse piirkonnakohtus tehtud salvestist.

Kas apellatsioonikohus võib mulle määrata karmima karistuse?

Kui apellatsiooni esitasite ainult teie, ei saa apellatsioonikohus määrata piirkonnakohtus määratud karistusest rangemat karistust. Kui apellatsiooni on esitanud ka prokurör, võib apellatsioonikohus määrata kas leebema või rangema karistuse.

Mis juhtub, kui apellatsioonikohtus minu apellatsiooni ei rahuldata?

Kui apellatsioonikohus ei rahulda teie apellatsiooni, on võimalik esitada apellatsioon ülemkohtule. Kuid selleks, et ülemkohus arutaks teie juhtumit, on vajalik apellatsioonimenetluse luba, mis tähendab, et teie asja arutamiseks peavad olema erilised põhjused.

Kas mul on õigus saada hüvitist, kui mind mõistetakse õigeks?

Kui teid mõistetakse õigeks ja kohtuotsuse peale ei esitata apellatsiooni, on teil õigus saada hüvitist vahi all viibitud ja kinnipidamise aja eest. Hüvitis hõlmab saamata jäänud sissetulekut ja tegelikku vabaduse kaotust. Teie hüvitisnõude vaatab läbi õiguskantsleri büroo. Kui teilt ei ole vabadust võetud, hüvitatakse teile vaid teie tõendite esitamisega kaasnevad kulud jmt.

Kas kohtuotsust käsitlevad andmed säilitatakse?

Süüdimõistev otsus kantakse karistusregistrisse. See, kui kaua seal andmeid hoitakse, sõltub teile määratud karistusest. Kui teid on õigeks mõistetud, siis andmed kustutatakse. Te ei saa neid andmeid ise muuta. Andmetele on juurdepääs teil ja teatavatel Rootsi ja muude liikmesriikide kohtusüsteemi kuuluvatel ametiisikutel.

Millal muutub süüdimõistev kohtuotsus lõplikuks?

Süüdimõistev otsus muutub lõplikuks, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud või ülemkohus on teinud juhtumiga seoses otsuse, kas siis keeldudes andmast menetlusluba või tehes kohtuotsuse. Teatavatel juhtudel on kohtuotsusega võimalik nõustuda ja seega hakata karistust kandma ka enne apellatsiooniperioodi möödumist.

Kas minu üle võib pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist veel kord kohut mõista?

Kui kohus on teie üle kuriteo toimepanemise eest kohut mõistnud, saab teie üle samas asjas veel kord kohut mõista ainult väga erandlike asjaolude korral. Seda juhtub ainult umbes kord aastas. Üldjuhul kehtib see ka selliste kuritegude puhul, mille eest teid on süüdi mõistetud teises liikmesriigis.

Kas ma võin karistust kanda oma päritoluriigis?

Teil võidakse lubada kanda karistust oma päritoluriigis, kui te seda soovite. Te peaksite esitama taotluse Lingil klikates avaneb uus akenRootsi vanglate ja kriminaalhooldusteenistusele. Vastasel korral peate te karistust kandma Rootsis.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenÕiguskantsleri büroo

Lingil klikates avaneb uus akenRootsi vanglate ja kriminaalhooldusteenistus

Viimati uuendatud: 09/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Let op: de oorspronkelijke versie van deze pagina (Zweeds) is onlangs gewijzigd. Aan de vertaling in het Nederlands wordt momenteel gewerkt.

5. Väiksemad õigusrikkumised

Milline on tavaline karistus liiklusnõuete rikkumise eest?

Kui teid süüdistatakse väiksemas liiklusnõuete rikkumises, on karistuseks tavaliselt rahatrahv. Kui politsei on teid sündmuskohal peatanud ja te võtate õigusrikkumise omaks, võib ta väljastada teile trahvinõude.

Mis juhtub siis, kui ma eitan õigusrikkumise toimepanemist?

Kui te eitate õigusrikkumise toimepanemist, korraldab politsei eeluurimise ning pärast seda edastatakse asi prokurörile, kes teeb otsuse süüdistuse esitamise kohta. Kui alustatakse kriminaalmenetlust, siis seejärel toimub piirkonnakohtu istung. Tavaliselt ei ole teil õigus kasutada selliste juhtumite puhul riikliku kaitsja abi. Samas on teil õigus kasutada advokaadi abi, kui te katate tema kulud ise, ning tõlgi abi, kui te ei oska rootsi keelt.

Mis juhtub raskemate liiklusnõuete rikkumiste puhul?

Kui teid kahtlustatakse raskemas liiklusnõuete rikkumises, näiteks raskes joobes (üle 100 mg/ml) juhtimises, on tavapäraseks karistuseks vähemalt ühe kuu pikkune vangistus. Kui prokurör arvab, et ta suudab teie süüd tõendada, saadetakse asi ka kohtusse. Sel juhul võib teil olla õigus kasutada riikliku kaitsja abi.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenRootsi politsei

Viimati uuendatud: 09/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.