Den sprogudgave, du kigger på nu, er i øjeblikket ved at blive oversat af vores oversættere.

1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Õigusasutused ja kõik muud riigiasutused, kellega te suhtlete, annavad teile teavet ohvriabiteenuste kohta, mida pakutakse sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraatides (Direcții Generale de Asistență Socială și Protecție a Copilului – DGASPCs) ja selliseid teenuseid osutavates vabaühendustes, kellega te saate ühendust võtta.

Te saate selle teabe nii suuliselt kui ka kirjalikult vormil, mille peate allkirjastama ja mis sisaldab vähemalt teavet andva asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluva ohvriabiteenistuse aadressi ja selle kohustuste loetelu.

Esimene õigusasutus (politsei/prokurör), kelle poole te pöördute, või vajaduse korral ohvriabiteenistus, teavitab teid esimese kontakti ajal teie õigustest ning tugi- ja kaitseteenustest, mida te võite saada.

Teavet antakse järgmise kohta:

  • mis liiki toetust te võite saada ja kes seda pakub, sealhulgas antakse põhiteave meditsiinilise abi, psühholoogilise nõustamise ja alternatiivse majutuse kohta;
  • kriminaaluurimisasutus, kuhu saate kaebuse esitada;
  • õigus õigusabile ja asutus, kuhu saate sel eesmärgil pöörduda;
  • tasuta õigusabi saamise tingimused ja kord;
  • teie õigused kriminaalmenetluse käigus (sealhulgas meetmed ohustatud tunnistaja kaitsmiseks);
  • riigilt rahalise hüvitise saamise tingimused ja kord;
  • õigus kasutada vahendaja teenuseid;
  • kui te elate mõnes teises ELi liikmesriigis, siis teavet selle kohta, kuidas esitada kuriteokaebus või taotleda rahalist hüvitist sellelt liikmesriigilt, ning teavet selle kohta, kuidas Rumeenia kohtuasutused saavad teid ära kuulata, ilma et te viibiksite ise Rumeenias.

Teave antakse teile keeles, millest te aru saate. Samuti saate kogu seda teavet sisaldava vormi, millele peate alla kirjutama. Esimest korda ametiasutustega ühendust võttes võib teiega kaasas olla teie valitud isik.

Kui esitate õigusasutusele kaebuse, saate selle kohta kirjaliku kinnituse. Kaebuse võib esitada kirjalikult või suuliselt. Te võite lasta ka mõnel teisel isikul kuriteost teatada, kuid peate andma sellele isikule kirjaliku volituse. Teie allkirjaga kirjalik volitus lisatakse menetlustoimikusse.

Ma ei ela selles ELi riigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kui Te olete välismaalane ja langenud Rumeenias kuriteo ohvriks, on teil kõik need õigused, mis on kuriteo ohvriks langenud Rumeenia kodanikel.

Kui te ei räägi rumeenia keelt, on teil õigus tasuta tõlgile, kes aitab teil ametiasutustega suhelda. See tähendab, et teil on võimalik esitada oma kaebus ja saada kuriteost teatamise ajal teavet, millele teil on õigus, sellises keeles, millest te aru saate.

Kui te elate teises liikmesriigis, võite esitada kuriteokaebuse või taotleda rahalist hüvitist selles liikmesriigis. Lisaks võivad Rumeenia kohtuasutused teid ära kuulata, ilma et te viibiksite ise Rumeenias.

Kui olete inimkaubanduse ohver, võite saada majutust spetsiaalses varjupaigas, kus te olete kaitstud. Kriminaalmenetluse ajal saate teavet menetluse kohta teile arusaadavas keeles, samuti võite saada psühholoogilist nõustamist ja arstiabi. Rumeenia ametiasutused annavad endast parima, et aidata teil võimalikult ruttu oma kodumaale tagasi pöörduda, ja tagavad kuni Rumeenia piirini turvalise transpordi.

Kui olete välismaalane, võite taotleda riigilt rahalist hüvitist, juhul kui te olete langenud mõne järgneva kuriteo ohvriks: kriminaalseadustiku artiklites 188 ja 189 sätestatud mõrvakatse või mõrvakatse raskendavatel asjaoludel; kriminaalseadustiku artiklis 194 sätestatud kehavigastus; kriminaalseadustiku artiklis 199 sätestatud tahtlikud kuriteod, mille tagajärjel saab ohver kehavigastusi, ja perevägivald; kriminaalseadustiku artiklites 218–220 sätestatud vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega või seksuaalne rünnak; kriminaalseadustiku artiklites 210 ja 211 sätestatud inimkaubandus või lastega kaubitsemine, terrorism või muu tahtlik vägivallakuritegu.

Teil on õigus tasuta õigusabile, kui olete langenud mõne järgmise kuriteo ohvriks: mõrvakatse, mõrvakatse raskendavatel asjaoludel, kehavigastus, kehavigastusi põhjustav tahtlik kuritegu, vägistamine, seksuaalne rünnak, seksuaalvahekord alaealisega või alaealise seksuaalne kuritarvitamine. Õigus tasuta õigusabile on ka mõrva, raskendavatel asjaoludel toime pandud mõrva ja tahtliku kuriteo tagajärjel surnud isiku abikaasal, lastel ja ülalpeetavatel.

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Kui te kuriteost teatate, selgitab politseiametnik, kes teie kaebuse registreerib, edasist menetlust. Teile antakse teavet teie õiguste kohta ja teenuste kohta, mida te võite saada. Politsei on kohustatud koostama kirjaliku aruande selle kohta, millist teavet teile on antud.

Teavet antakse järgmise kohta:

  • teie õigused kriminaalmenetluse ajal;
  • organisatsioonid, kelle poole te võite abi saamiseks pöörduda, ja teenused, mida nad pakuvad;
  • kuidas teil on võimalik kaitset saada;
  • riigilt rahalise hüvitise saamise tingimused ja kord;
  • tasuta õigusesindaja teenuste kasutamise tingimused ja kord;
  • tasuta õigusabi saamise tingimused ja kord;
  • õigus kasutada vahendaja teenuseid;
  • kui süüdistatavalt võetakse vabadus või ta saab vabadusekaotusliku karistuse, on teil õigus saada teavet tema vabastamise kohta;
  • kui te elate mõnes teises liikmesriigis, siis teave selle kohta, kuidas taotleda rahalist hüvitist sellelt liikmesriigilt, ning selle kohta, kuidas Rumeenia kohtuasutused võivad teid ära kuulata, ilma et te viibiksite ise Rumeenias.

Hiljem, menetluse ajal on teil võimalik saada teavet uurimise edenemise kohta, ja juhul kui prokurör otsustab juhtumit kohtusse mitte saata, on teil võimalik saada vastava otsuse koopia. Selle teabe saamiseks peate esitama oma juhtumit menetlevale politseiametnikule või prokurörile taotluse ja märkima teabe saamiseks postiaadressi Rumeenias või aadressi, kuhu saata e-kiri või elektrooniline sõnum.

Kui prokurör otsustab saata juhtumi kohtusse, kutsutakse teid kohtuistungile.

Juhul kui teid kavatsetakse kohtus üle kuulata, teavitatakse teid ka teie järgmistest õigustest ja kohustustest:

  • õigus advokaadi abile või vajaduse korral tasuta õigusesindaja teenustele;
  • õigus kasutada seadusega lubatud juhtudel vahendaja teenuseid;
  • õigus taotleda tõendite esitamist ning esitada vastuväiteid ja seisukohti kooskõlas seadusega;
  • õigus saada teavet menetluse edenemise kohta;
  • õigus esitada vajaduse korral eelnev kaebus (teatavat liiki kuritegude korral on õigusrikkuja suhtes algatatud menetluse jätkumiseks vajalik teie eelneva kaebuse vormis esitatav avaldus). Õigusasutused esitavad selles küsimuses vajaduse korral selgitusi. Eelneva kaebusega taotletakse õigusrikkuja suhtes algatatud kriminaalmenetluse jätkamist. Eelnev kaebus erineb kaebusest, mis esitatakse politseile või prokurörile, et teatada enda suhtes toime pandud kuriteost;
  • õigus hakata menetluses tsiviilhagejaks;
  • kohustus ilmuda kohale, kui õigusasutus teid kutsub;
  • kohustus teatada aadressi muutumisest;
  • õigus sellele, et teid teavitatakse õigusrikkuja vabanemisest, juhul kui õigusrikkuja on mõistetud vangi või teda hoitakse vahi all.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Jah. Teil on õigus suulise ja kirjaliku tõlke teenustele kogu kriminaalmenetluse kestel.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)?

Õigusasutus võib anda korralduse, et seaduse järgi kaitset vajavate ohvrite küsitlemine toimub psühholoogi või muu ohvrite nõustamisele spetsialiseerunud isiku kaudu või juuresolekul.

Kõne- või kuulmispuudega ohvrite küsitlemise juures viibivad isikud, kes oskavad suhelda viipekeeles. Sellistel juhtudel võite suhelda ka kirjalikult.

Ohvriabiteenused

Asjakohase toe ja kaitse saamiseks hinnatakse ohvreid individuaalselt. Ohvreid hindavad ohvriabiteenuste osutajad või eraõiguslikud sotsiaalteenuste osutajad. Vajaduse korral teevad need teenuseosutajad ohvri nõusolekul koostööd riiklike või eraõiguslike tervishoiuteenuse osutajatega.

Nii kuriteoohvritele kui ka nende pereliikmetele osutatavad tugi- ja kaitseteenused võivad hõlmata järgmist:

  • teave ohvri õiguste kohta;
  • psühholoogiline nõustamine, uue ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise või kättemaksu ohu alane nõustamine;
  • nõustamine kuriteost tulenevates rahalistes ja praktilistes küsimustes;
  • sotsiaalse integreerimise / taasintegreerimise teenused;
  • emotsionaalne ja sotsiaalne tugi sotsiaalsel taasintegreerimisel;
  • teave ja nõustamine seoses ohvri rolliga kriminaalmenetluses, sealhulgas tema ettevalmistamine kohtuprotsessil osalemiseks;
  • vajaduse korral ohvri juhatamine muude eriteenuste juurde: sotsiaalteenused, tervishoiuteenused, tööhõiveteenused, haridusteenused või muud seaduse alusel pakutavad üldhuviteenused.

Tugi- ja kaitseteenuseid võidakse pakkuda

  1. päevakeskustes, kus pakutakse peamiselt teavet, nõustamist, emotsionaalset ja sotsiaalset tuge sotsiaalseks taasintegreerumiseks, psühholoogilist nõustamist, õigusnõustamist, finantsnõustamist, sotsiaalse integreerimise/taasintegreerimise teenuseid jne;
  2. majutuskeskustes, kus pakutakse ohvritele, kes vajavad uuesti ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu vahetu ohu tõttu turvalist kohta, sobivat ajutist majutust.

Perevägivalla või inimkaubanduse ohvreid saab majutada vastuvõtukeskustes, kus nemad ja nende hoole all olevad alaealised saavad piiratud aja jooksul tasuta peretuge, kaitset õiguserikkuja eest, arstiabi ja hooldusteenuseid, toitu, majutust, psühholoogilist nõustamist ja õigusabi.

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Igas sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadis on ohvriabiteenistus.

Ohvriabiteenuseid saavad osutada ka eraõiguslikud sotsiaalteenuste pakkujad.

Kui te olete perevägivalla ohver, võite ühendust võtta riikliku naiste ja meeste võrdsete võimaluste ametiga (Agenția Națională pentru Egalitate de Șanse între Bărbați și Femei) ning sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadiga.

Kui te olete alla 18aastane ja olete langenud kuriteo ohvriks, võite ühendust võtta laste õiguste kaitse ja lapsendamise eest vastutava riikliku asutusega (Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului și Adopție – ANPDCA) ning sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadiga.

Kui te olete inimkaubanduse ohver, võite ühendust võtta siseministeeriumi (Ministerul Afacerilor Interne – MAI) alluvuses tegutseva riikliku inimkaubanduse tõkestamise ametiga (Agenția Națională împotriva Traficului de Persoane – ANITP).

Rumeenias vastutab muu kui ohvri seadusliku elukohaliikmesriigi territooriumil tahtlikult toime pandud vägivallakuriteo ohvritele rahalise hüvitise maksmise menetluse eest justiitsministeerium, mis on määratud abistavaks asutuseks.

On olemas ka hulk valitsusväliseid organisatsioone (vabaühendused), kes pakuvad eri liiki ohvriabi. Asutus, millega te ühendust võtate, juhatab teid asjakohase vabaühenduse juurde.

Kas politsei suunab mu automaatselt ohvriabiteenuste osutaja juurde?

Jah, õigusasutus peab suunama teid selliste teenuste osutaja juurde.

Kuidas kaitstakse mu eraelu puutumatust?

Kuriteoohvrile pakutakse teavet, tuge ja kaitset viisil, mis tagab tema isikuandmete ning tema eraelu ja olukorra konfidentsiaalsuse. Tugiteenuseid osutatakse anonüümselt ja nende jaoks ei ole vaja sõlmida abisaajatega lepingut.

Kuriteoohvrite andmeid säilitatakse üks aasta. Andmeid võib kasutada ohvriabi andmiseks ja kaitsetegevuseks või edastada õigusasutustele, kui need seda taotlevad. Üheaastase perioodi möödudes need säilitatud andmed kustutatakse.

Kui saate ohvriabi ja kaitset, säilitatakse teie isikuandmeid kogu aja jooksul, mil selliseid meetmeid rakendatakse, ja kolm kuud pärast selle perioodi lõppu.

Perevägivalla ja inimkaubanduse ohvrite majutuskeskuste asukoht on salajane.

Nii kriminaaluurimise kui ka kohtumenetluse ajal võivad õigusasutused juhul, kui nad leiavad, et teie privaatsus või väärikus võib teie esitatava teabe tõttu või muul põhjusel kannatada saada, võtta omal algatusel või teie taotluse korral teie konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse kaitsmiseks meetmeid, näiteks

  • kaitsta teie isikuandmeid;
  • kui muudest meetmetest ei piisa, kasutada teie küsitlemisel/ülekuulamisel teie häält ja välimust moonutavat audiovisuaalset seadet, ilma et teil tuleks endal kohal viibida;
  • muuta kohtuistung kogu teie küsitlemise ajaks kinniseks.

Lisaks võib kohus keelata kohtumenetluse vältel selliste tekstide, joonistuste, fotode või kujutiste avaldamise, mis võivad paljastada teie isiku.

Samuti võib kohus kuulutada kohtuistungi kinniseks, kui avalik istung võib kahjustada teie väärikust või privaatsust.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Kuriteoohvritele pakutava teabe, toe ja kaitse saamiseks ei pea te esitama kaebust kriminaaluurimisasutustele.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Nii kriminaaluurimise kui ka kohtumenetluse käigus on teil õigus kaitsemeetmetele, kui õigusasutused leiavad, et te võite olla ohus.

On väga oluline teada, et kui õigusasutused leiavad, et te võite olla teie esitatava teabe tõttu või muul põhjusel ohus, võivad nad võtta teie taotluse korral või omal algatusel teie kaitsmiseks teatavaid meetmeid, näiteks

  • tagada teie kodu või ajutise peavarju valve või turvalisuse;
  • tagada teile või teie pereliikmetele reisimise ajaks saatja ja kaitse;
  • kaitsta teie isikuandmeid (isikuandmed võib teie identiteedi varjamiseks toimikust välja jätta, määrates kindlaks, et see teave on salastatud);
  • kui muudest meetmetest ei piisa, kasutada teie ülekuulamisel teie häält ja välimust moonutavat audiovisuaalset seadet, ilma et teil tuleks endal kohal viibida (nii ei pea te ilmuma politseiametniku, prokuröri või kohtuniku ette ega pea viibima õigusrikkujaga samas paigas);
  • muuta kohtuistung kogu teie küsitlemise ajaks kinniseks.

Lisaks võib kohus keelata kohtumenetluse vältel selliste tekstide, joonistuste, fotode või kujutiste avaldamise, mis võivad paljastada teie isiku.

Peale selle, kui te olete kriminaalmenetluses tunnistaja või kui te – isegi kui te ei ole juhtumiga seotud – esitate teavet, mis aitab õigusasutusel lahendada raske kuriteoga seotud juhtumit või hoida ära märkimisväärse kahju tekkimist, võite paluda uurimist toimetavalt politseiametnikult või prokurörilt end tunnistajakaitse programmi lülitada. See programm hõlmab suurt hulka meetmeid, nagu

  • identiteedi salastamine, sealhulgas kohtuistungitel osalemine nii, et teie häält või välimust moonutatakse;
  • politsei kaitse teie kodule ning politseieskort, kui olete kutsutud kriminaaluurimisasutusse;
  • ümberpaigutamine;
  • identiteedi, sealhulgas vajaduse korral teie välimuse muutmine.

Kui te liitute tunnistajakaitse programmiga, on teil võimalik saada täiendavat abi, näiteks

  • integreerumisel teistsugusesse sotsiaalsesse keskkonda;
  • uue kutsekvalifikatsiooni omandamisel;
  • uue töökoha leidmisel;
  • rahalist abi kuni uue töökoha leidmiseni.

Vajaduse korral võivad tunnistajakaitse programmiga liituda ka teie esimese astme sugulased (lapsed või vanemad) ja abikaasa.

Kui te ei ole liitunud tunnistajakaitse programmiga kriminaaluurimise käigus, võite taotleda sellega liitumist kohtumenetluse ajal.

Sõltuvalt kuriteo liigist on saadaval lisakaitse:

  • kui te olete perevägivalla ohver, võite paluda politseil õigusrikkuja viivitamatult teie ühisest kodust välja tõsta ajutise kohtumääruse alusel, mis jääb kehtima seni, kuni kohus on väljastanud kaitsemääruse. Teise võimalusena võidakse teid kui ohvrit majutada perevägivalla ohvrite keskusesse. Sellist majutust saab kasutada vaid pakilistel juhtudel või keskuse juhtkonna nõusolekul. Kui teid on keskusesse vastu võetud, pakutakse teile tasuta majutust, toitu, arstiabi, psühholoogilist nõustamist ja õigusabi.
  • Kui te olete inimkaubanduse ohver, võidakse teid majutada ohvrikaitse keskusesse. Kooskõlas seadusega pakutakse tavaliselt majutust kuni 90 päeva, kuid kohus võib pikendada teie keskuses viibimist kuni menetluse lõpuni. Lastega kaubitsemise juhtumite korral on kohtuistung kinnine. Lisaks sellele küsitletakse sellistel juhtudel alla 14aastaseid alaealisi psühholoogi ning sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadi esindaja juuresolekul.

Kui te olete enda arvates ohus, peaksite teavitama sellest politseiametnikku, prokuröri või kohtunikku ning andma talle nii palju teavet kui võimalik.

Eespool nimetatud meetmeid võib kohaldada nii kriminaaluurimise etapis kui ka kohtumenetluse ajal.

Kes mulle kaitset pakub?

Teid kaitseb Rumeenia politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Uuesti ohvriks langemise vältimiseks hinnatakse teid võimalikult kiiresti pärast teie isiku tuvastamist, nii et ütluste ja meditsiiniliste/psühholoogiliste/sotsiaalsete hindamiste arv oleks minimaalne.

Ohvriabi osakonnad / ohvriabiteenuste osutajad pakuvad teile nõu seoses hirmutamise ja kättemaksu ohuga. Hirmutamise ja kättemaksu ohu vältimiseks võidakse teid ajutiselt majutada majutuskeskuses.

Kui te olete kriminaalmenetluse lõppedes ikka veel ohus, kaaluvad õigusasutused, kas oleks mõistlik lülitada teid tunnistajakaitse programmi, kui te juba ei ole selle programmiga liitunud.

Kui olete langenud inimkaubanduse, lähisuhtevägivalla, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi või muud liiki kuriteo ohvriks, peetakse teid haavatavaks ohvriks ja te saate kaitset, mis on seadusega ette nähtud ohus olevatele või haavatavatele tunnistajatele.

Kas keegi annab minu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib põhjustada mulle täiendavat kahju (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Jah, teie juhtumit võidakse hinnata. Näiteks kui te olete langenud teatavat liiki kuriteo (perevägivalla, vägistamise, seksuaalse rünnaku jne) ohvriks, kuulavad teid ära vaid teiega samast soost isikud, kui te seda taotlete.

Et vältida ohvrile täiendava kahju tekitamist, küsitletakse ohvrit õigusasutuses teist korda üksnes juhul, kui see on kriminaalmenetluses tingimata vajalik.

Vältimaks ohvrile täiendava kahju tekitamist õiguskaitseasutuses toimuva korduva ülekuulamisega, on kriminaalmenetlust käsitlevates õigusaktides sätestatud, et kannatanu, kes on esitanud kuriteo kohta kaebuse, tuleks üle kuulata kohe või kui see ei ole võimalik, siis pärast kaebuse esitamist ja ilma tarbetu viivituseta.

Kuriteoohvritele pakutakse kohtus eraldi ooteruume.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Kui te olete haavatav ohver, võidakse teie suhtes kohaldada kaitsemeetmeid, mida on kirjeldatud eespool tunnistajakaitset käsitlevates vastustes.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kui te olete laps, kes on langenud ärakasutamise, vägivalla, kuritarvitamise, hooletusse jätmise, väärkohtlemise või mis tahes muu kuriteo ohvriks, võib kuriteost politseile teatada ükskõik kes, sealhulgas teie ise.

Alaealisi peetakse kohe algusest peale haavatavateks ohvriteks ja ametiasutused peaksid teavitama teid teile ette nähtud kaitsemeetmetest.

Vägivalla lapsohvreid hindavad ning neile pakuvad seadusekohast tuge ja kaitset sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadi spetsiaalsed osakonnad, kes vastutavad sekkumise eest väärkohtlemise, hooletusse jätmise, inimkaubanduse, rände ja kodumaale tagasipöördumise juhtudel.

Alaealised võivad abi saada laste õiguste kaitse ja lapsendamise eest vastutavalt riiklikult asutuselt.

Väärkoheldud või hooletusse jäetud või mis tahes vormis vägivalda kogenud lapse võib erakorralise meetmena paigutada ajutiselt teise perre, kasuvanema juurde või erikeskusesse.

Kui teid kutsutakse kriminaalasju menetlevasse uurimisasutusse ja te olete noorem kui 14aastane, peab teiega kaasas olema teie vanem või eestkostja. Kui teie vanem või eestkostja on samuti kriminaalmenetlusega seotud või teie ütluste mõjutamisest huvitatud, toimub küsitlemine muu sugulase või mõne muu politseiametniku/prokuröri/kohtuniku määratud isiku juuresolekul.

Peale selle võivad õigusasutused otsustada, et kohal peaks olema psühholoog, kes teid küsitlemise käigus abistab. Te võite seda õigusasutustelt ka ise taotleda.

Küsitlus tuleb salvestada. Kui see ei ole võimalik, tuleb see märkida teie avaldusse, esitades põhjused.

Teid võib ära kuulata sama isik spetsiaalselt sisse seatud / kohandatud ruumis, kui selline ruum on olemas.

Teatavate kuritegude uurimisel võib küsitlust toimetada vaid isik, kes on ohvriga samast soost. Teiega võib kaasas olla ka teie enda valitud isik.

Teil on kogu menetluse vältel õigus õigusesindajale. Kui teil õigusnõustajat ei ole, aitab kohus teil selle endale leida. Kui teie pere ei suuda nõustaja teenuste eest tasuda, on teil õigus tasuta õigusabile.

Inimkaubanduskuritegudega seotud juhtumites kuulatakse alla 14aastaseid alaealisi üle vähemalt ühe vanema või muu seadusliku esindaja juuresolekul. Lisaks tuleb kohale kutsuda psühholoog ning sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadi esindaja.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Sellisel juhul olete kuriteo ohver ja teil on õigus kõigile eespool nimetatud tugi- ja kaitseteenustele, sealhulgas teabele, psühholoogilisele nõustamisele, õigusabile, tervishoiuteenustele, sotsiaalse integreerimise / taasintegreerimise teenustele jne.

Kriminaalseadustiku artiklites 188 ja 189 määratletud mõrva või raskendavail asjaoludel toime pandud mõrva, samuti surmaga lõppenud tahtliku kuriteo tagajärjel surnud isiku abikaasal, lastel ja ülalpeetavatel on õigus saada tasuta õigusabi ja riigilt rahalist hüvitist.

Tasuta õigusabi on kättesaadav ka teist liiki kuritegude puhul, kui ohvri igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ole suurem riiklikust miinimumbrutopalgast aastal, mil tasuta õigusabi taotlus esitatakse.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Vt eespool esitatud teave.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Vahendusmenetlus on võimalik vaid kriminaalõiguses kergemate kuritegudena käsitatavate kuritegude korral. Seda menetlust saab kasutada üksnes juhul, kui mõlemad – nii teie kui ka õigusrikkuja – on nõus selles osalema. Vahendusmenetluse jooksul kutsutakse teid mitmele kohtumisele õigusrikkujaga, et arutada lepitamisvõimalusi. Kohtumisi korraldab isik, keda kutsutakse vahendajaks. Kui menetlus lõpeb lepitamisega, võite õigusrikkuja suhtes esitatud kaebuse tagasi võtta ja juhtum lõpetatakse. Ent kui menetlus ei ole olnud edukas, jätkub kriminaalmenetlus nii, nagu vahendusmenetlust ei oleks toimunudki.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

  • Seadus nr 135/2010 kriminaalmenetluse seadustiku kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea nr. 135/2010 privind Codul de procedură penală)
  • Seadus nr 678/2001 inimkaubanduse ennetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea nr. 678/2001 privind prevenirea și combaterea traficului de persoane)
  • Valitsuse otsus nr 1216/2001, millega kiidetakse heaks riiklik inimkaubanduse vastase võitluse tegevuskava (Hotărârea de Guvern nr. 1.216/2001 privind aprobarea Planului național de acțiune pentru combaterea traficului de ființe umane)
  • Seadus nr 211/2004 teatavate meetmete kohta, millega kaitstakse kuriteoohvreid (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 211/2004 privind unele măsuri pentru asigurarea protecției victimelor infracțiunilor)
  • Valitsuse 10. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1238, millega kiidetakse heaks inimkaubanduse ohvritele abiteenuste osutamise riiklikud standardid (Hotărârea Guvernului nr. 1238 din 10 octombrie 2007 pentru aprobarea Standardelor naționale specifice pentru serviciile specializate de asistență a victimelor traficului de persoane)
  • Seadus nr 217/2003 perevägivalla ennetamise ja perevägivalla vastu võitlemise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 217/2003 pentru prevenirea și combaterea violenței în familie)
  • Seadus nr 272/2004 laste õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 272/2004 privind protecția și promovarea drepturilor copilului)
  • Seadus nr 682/2002 tunnistajakaitse kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 682/2002 privind protecția martorilor)
  • Seadus nr 192/2006 vahenduse ja vahendaja kutseala korraldamise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 192/2006 privind medierea și organizarea profesiei de mediator)
Viimati uuendatud: 17/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimise või kohtumenetluse ajal

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks, võite teatada sellest politseile (või prokurörile) suuliselt või kirjalikult. Te võite lasta ka mõnel teisel isikul kuriteost teatada, kui olete teda selleks kirjalikult volitanud. Allkirjastatud kirjalikus vormis volitus lisatakse menetlustoimikusse.

Kuriteost võib teatada üks abikaasa teise abikaasa nimel või täiskasvanud laps vanemate nimel. Kui laps, kes on veel alaealine, teatab kuriteost, võib sellest teatada lapse esindaja või tema nõusolekul.

Kui Te otsustate teatada kuriteost suuliselt, peate minema politseijaoskonda. Politseiametnik, kes Teie kuriteoteate vastu võtab, registreerib selle ja palub Teil anda oma allkirja. Allkirjastatud peab olema ka kirjalik kuriteoteade.

Kuriteoteade peab sisaldama Teie nime, ametit, kodust aadressi ja toimunu üksikasjalikku kirjeldust. Kui õigusrikkuja isik on Teile teada, peate esitama kogu teabe, mis Teil tema kohta on, ja kõik vahejuhtumiga seotud tõendid. Kuriteo uurimise ajal võite anda juhtumi kohta lisateavet.

Kui Te ei räägi või ei mõista rumeenia keelt, võite esitada kuriteoteate keeles, mida oskate, ja õigusasutus laseb selle ära tõlkida. Sellisel juhul võite paluda, et Teile saadetav kohtukutse oleks keeles, millest Te aru saate.

Kui olete koduvägivalla ohver, võite taotleda, et politsei annaks välja ajutise lähenemiskeelu või paluda selle väljaandmist pädeval kohtul. Selleks tuleb Teil täita standardvormis taotlus, mis esitatakse Teie alalise elukoha järgsele ringkonnakohtule (judecătoria). Taotluse võib esitada isiklikult või Teie nõusolekul koduvägivallaga tegeleva sotsiaalteenistuse töötaja, aga ka prokurör või politseiametnik.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Pärast Teie kuriteoteate saamist edastab politsei juhtumi prokurörile, kes määrab juhtumile kordumatu numbri.

Kui Te olete teatanud kuriteost, saate jälgida oma juhtumi menetlemise kulgu, esitades selleks kirjaliku taotluse, millesse on märgitud postiaadress Rumeenias, kuhu ametiasutused peaksid saatma asjaomase teabe, või aadress, kuhu saata seda teavet sisaldav e-kiri või elektrooniline sõnum.

Kui prokurör otsustab juhtumi kohtusse viia, on Teil õigus tutvuda kohtumenetluse käigus kohtu ruumides toimikuga. Lisaks palutakse Teil ilmuda kohtusse.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Kui Te olete kannatanu, on Teil õigus saada õigusabi või kasutada esindajat.

a) Teil on kogu kriminaalmenetluse kestel õigus sellele, et Teid abistab Teie enda valitud õigusnõustaja, kellele Te ka ise maksate. Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, saate õigusnõustaja kasutamisega tekkinud kulud süüdimõistetult sisse nõuda.

b) Soovi korral võite kasutada kogu kriminaalmenetluse vältel esindajat, välja arvatud juhul, kui Teie kohalviibimine on kohustuslik või kui prokurör või kohtunik peab Teie kohalolekut vajalikuks (nt Teie ülekuulamiseks).

c) Teatud juhtudel võidakse kriminaalmenetluse raames anda tasuta õigusabi:

  • kui prokurör või kohtunik leiab, et Te ei suuda enda kaitsmise eest ise hoolt kanda, ja Teil ei ole tasulist õigusnõustajat;
  • kui Te olete alaealine ja Teil ei ole veel täielikku teovõimet (abiellumise või kohtuotsusega);
  • taotluse korral, kui Te olete langenud sellise kuriteo ohvriks nagu mõrvakatse või mõrvakatse raskendavail asjaoludel, kehavigastus, ohvrile kehavigastusi põhjustav tahtlik kuritegu (kehavigastuse mõiste on määratletud kriminaalseadustikus), vägistamine, seksuaalne rünnak, seksuaalvahekord alaealisega või alaealise seksuaalne kuritarvitamine;
  • taotluse korral, kui Te olete mõrva, raskendavail asjaoludel toime pandud mõrva või mõne muu tahtliku kuriteo tagajärjel surnud isiku abikaasa, vanem või ülalpeetav;
  • taotluse korral, kui Te olete mõne muu kuriteo ohver ja Teie igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ole suurem riiklikust miinimumbrutopalgast. Tasuta õigusabi taotlus tuleks esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate.

Tasuta õigusabi on nimetatud juhtudel kättesaadav vaid siis, kui olete teatanud kuriteost politseile või prokurörile 60 päeva jooksul pärast kuriteo toimepanekut või, kui see on asjakohane, 60 päeva jooksul pärast seda, kui Te saite kuriteost teada. Kui Teil ei olnud võimalik kuriteost teatada, arvestatakse 60 päeva alates kuupäevast, kui teatamist takistavad asjaolud ära langesid.

Kui soovite saada tasuta õigusabi, peate esitama taotluse kas prokurörile või kohtule, kes astub vajalikud sammud. Tasuta õigusabi on Teile kättesaadav kuni kriminaalmenetluse lõpuni.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Te võite nõuda oma õiguskulude hüvitamist. Kohus otsustab, milline osa Teie kuludest hüvitatakse ja kes seda teeb.

Kui Te osalete menetluses kannatanuna või tsiviilhagejana (kui Teie tsiviilhagi on lubatud) ning süüdistatav mõistetakse süüdi, mõistetakse kohtualuselt (isegi kui talle teatud põhjusel karistust ei määrata) Teie õiguskulud välja.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui prokurör otsustab lõpetada juhtumi seda kohtusse viimata, võite tema otsuse edasi kaevata 20 päeva jooksul pärast sellise otsuse koopia saamist. Te peate esitama oma apellatsioonkaebuse kõrgema astme prokurörile.

Kui kõrgema astme prokurör lükkab Teie kaebuse tagasi, võite esitada tema otsuse peale apellatsioonkaebuse kohtu eelkoja kohtunikule.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Te võite osaleda kriminaalmenetluses

ohvrina (kannatanuna) –

kui Te olete kandnud kuriteo tõttu kahju, võite osaleda menetluses ohvrina ja Teil on hulk allpool kirjeldatud menetlusõigusi;

tunnistajana –

kui Te ei soovi osaleda kriminaalmenetluses kannatanuna, peaksite teavitama sellest Teie juhtumit menetlevat õigusasutust, kes võib vajaduse korral ikkagi kutsuda Teid ärakuulamisele kui tunnistaja. Kui Teid kutsutakse tunnistajana ärakuulamisele, peate kohale ilmuma ja ära rääkima kõik, mida Te juhtumi kohta teate;

tsiviilhagejana –

kui Te soovite nõuda kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist, peate esitama tsiviilhagi, millega Teist saab kriminaalmenetluses tsiviilhageja.

Kohtuistungid on üldjuhul üldsusele avatud ja Te võite neil viibida, olenemata oma rollist menetluses. Kohus võib siiski otsustada pidada kinnise istungi, kui selle otsuse tegemiseks on piisavalt põhjust. Sellisel juhul on Teil võimalik viibida istungil vaid siis, kui olete kannatanu või tsiviilhageja.

Teie kohalolek kohtusaalis on kohustuslik üksnes juhul, kui Teid on kutsutud küsitlemisele (nt tunnistajana).

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks, võib Teil olla kohtusüsteemis üks järgmistest rollidest:

ohver (kannatanu) –

kui Te olete kandnud kuriteo tõttu kahju, võite osaleda menetluses ohvrina ja Teil on hulk allpool kirjeldatud menetlusõigusi;

tsiviilhageja –

kui Te soovite nõuda kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist, võite esitada tsiviilhagi, millega Teist saab kriminaalmenetluses tsiviilhageja;

tunnistaja –

kui Te ei soovi osaleda kriminaalmenetluses kannatanuna, peaksite teavitama sellest Teie juhtumit menetlevat õigusasutust, kes võib vajaduse korral ikkagi kutsuda Teid ärakuulamisele kui tunnistaja. Sellisel juhul kutsutakse Teid ülekuulamisele ja Teil palutakse anda vahejuhtumi kohta üksikasjalikku teavet. Teie kohalolek ülekuulamisel on kohustuslik, kui Teid on selleks kohtusse kutsutud.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Kui Te osalete kriminaalmenetluses kannatanuna/tsiviilhagejana, on Teil hulk menetlusõigusi.

Kriminaaluurimise ajal

  • Teil on õigus nõuda kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist. Selleks peate hakkama kriminaalmenetluses tsiviilhagejaks või esitama eraldi tsiviilhagi. Võite hakata tsiviilhagejaks ükskõik millal kriminaalluurimise jooksul.
    Selleks peate esitama juhtumit menetlevale politseiametnikule või prokurörile suulise või kirjaliku taotluse. Taotluses tuleks täpsustada, millist hüvitist Te nõuate, ning esitada hüvitise nõudmise põhjused ja seonduvad tõendid.
    Prokurör või politseiametnik teavitab Teid võimalusest hakata menetluses tsiviilhagejaks Teie esimesel küsitlemisel.
  • Teil on õigus nõuda õiguskulude hüvitamist. Kohus otsustab, milline osa Teie kuludest hüvitatakse ja kes seda teeb.
    Kui Te osalete menetluses kannatanuna või tsiviilhagejana (kui Teie tsiviilhagi on lubatud) ning süüdistatav mõistetakse süüdi, mõistetakse kohtualuselt (isegi kui talle teatud põhjusel karistust ei määrata) Teie õiguskulud välja.
  • Teil on õigus saada teavet uurimise edenemise kohta ja juhul, kui prokurör otsustab juhtumit kohtusse mitte saata, on Teil õigus saada vastava otsuse koopia. Selleks peate esitama juhtumit menetlevale politseiametnikule või prokurörile taotluse ja märkima teabe saamiseks postiaadressi Rumeenias või aadressi, kuhu saata e-kiri või elektrooniline sõnum. Kui prokurör otsustab saata juhtumi kohtusse, kutsutakse Teid kohtusse.
  • Teil on õigus suulise ja kirjaliku tõlke teenustele, kui Te ei räägi või ei mõista rumeenia keelt. Kui Te ei räägi rumeenia keelt, võimaldatakse Teil kasutada kogu kriminaalmenetluse kestel tasuta tõlki.
  • Teil on õigus saada kogu kriminaalmenetluse vältel abi advokaadilt. Teatud juhtudel (nt kui prokurör leiab, et Te ei suuda enda kaitsmise eest ise hoolt kanda, kui Te olete alaealine ja ei ole veel omandanud täielikku teovõimet, kui Te olete teatud kuriteo ohver, kui Teie sissetulek jääb allapoole teatavat künnist jne (vt eespool)) on Teil õigus saada tasuta õigusabi.
  • Teil on õigus kasutada kogu kriminaalmenetluse vältel esindajat, välja arvatud juhul, kui Teie kohalviibimine on kohustuslik või kui prokurör või kohtunik peab Teie kohalolekut vajalikuks (nt Teie ärakuulamiseks).
  • Teil või Teie nõustajal on õigus tutvuda toimikuga. Toimikuga tutvumisel kehtivad siiski teatud reeglid, millest Teid teavitab prokuratuuri kantselei.
  • Teil on õigus olla kutsutud juhtumit menetleva politseiametniku või prokuröri teostatavale küsitlemisele. Võite taotleda luba selleks, et küsitlemise ajal oleks Teie kõrval nii Teie õigusesindaja kui ka Teie enda valitud isik, kelle kohalolekust küsitlemisel oleks Teie meelest abi. Õigusasutus võib Teie taotluse tagasi lükata vaid mõistlikel alustel.
    Kui Te teatate enda suhtes toime pandud kuriteost, peab õigusasutus Teid kohe ära kuulama. Kui see ei ole võimalik, tuleb Teid pärast kuriteost teatamist ära kuulata nii ruttu kui võimalik.
    Olles langenud sellise kuriteo ohvriks nagu koduvägivald, vägistamine või muud liiki seksuaalne rünnak, alaealise väärkohtlemine, ahistamine või seksuaalne ahistamine, nagu ka mis tahes muul juhul, kui Teil tuleb kaitsta oma eraelu puutumatust, võite paluda, et Teid kuulaks ära Teiega samast soost isik. Õigusasutus võib Teie taotluse tagasi lükata vaid mõistlikel alustel.
  • Teil on õigus esitada tõendeid ja ükskõik milliseid juhtumi lahendamisega seotud nõudeid. Te võite teha seda küsitlemise käigus või Teie juhtumit menetlevale õigusasutusele esitatavas eraldi avalduses.
  • Kui õigusrikkuja on vahi alla võetud ja ta seejärel vabastatakse, on Teil õigus sellele, et Teid tema vabastamisest teavitatakse. Teile antakse teada sellest õigusest Teie esimesel küsitlemisel, kus küsitakse, kas Te soovite enda teavitamist õigusrikkuja vabastamisest.
  • Te võite esitada oma juhtumi raames tehtud toiminguga seoses apellatsioonkaebuse. Kui toimingu on sooritanud politseiametnik, tuleks kaebus esitada juhtumit menetlevale prokurörile, kui aga juhtumit menetlev prokurör, tuleks kaebus esitada kõrgema astme prokurörile.
    Kui Te kaebate edasi prokuröri otsuse kriminaalasi lõpetada ja Teie apellatsioonkaebus lükatakse tagasi, võite esitada tagasilükkamisotsuse peale apellatsioonkaebuse eelkoja kohtunikule.

Kriminaalmenetluse ajal

  • Teil on õigus nõuda kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist. Selleks peate hakkama kriminaalmenetluses tsiviilhagejaks või esitama eraldi tsiviilhagi.
    Kui Te olete osalenud kriminaaluurimises tsiviilhagejana, võite säilitada kohtumenetluses sama staatuse.
    Kui Te ei ole osalenud kriminaaluurimises tsiviilhagejana, võite kohtumenetluses selleks siiski hakata, enne kui algab küsitlemine. Kui Teid kutsutakse kohtusse esimesele ärakuulamisele, teavitatakse Teid sellest.
    Te võite taotleda kohtult tsiviilhagejaks hakkamist suuliselt või esitada selleks kirjaliku taotluse. Taotluses tuleks täpsustada, millist hüvitist Te nõuate, ning esitada hüvitise nõudmise põhjused ja seonduvad tõendid.
  • Teil on õigus nõuda õiguskulude hüvitamist. Kohus otsustab, milline osa Teie kuludest hüvitatakse ja kes seda teeb.
    Kui Te osalete menetluses kannatanuna või tsiviilhagejana (kui Teie tsiviilhagi on lubatud) ning süüdistatav mõistetakse süüdi, mõistetakse kohtualuselt (isegi kui talle teatud põhjusel karistust ei määrata) Teie õiguskulud välja.
  • Teil on õigus suulise ja kirjaliku tõlke teenustele, kui Te ei räägi või ei mõista rumeenia keelt. Kui Te ei räägi rumeenia keelt, võimaldatakse Teil kasutada kogu kriminaalmenetluse kestel tasuta tõlki.
  • Teil on õigus saada kogu kriminaalmenetluse vältel abi advokaadilt. Teatud juhtudel (nt kui prokurör leiab, et Te ei suuda enda kaitsmise eest ise hoolt kanda, kui Te olete alaealine ja ei ole veel omandanud täielikku teovõimet, kui Te olete teatud kuriteo ohver, kui Teie sissetulek jääb allapoole teatavat künnist jne (vt eespool)) on Teil õigus saada tasuta õigusabi.
  • Teil on õigus kasutada kogu kriminaalmenetluse vältel esindajat, välja arvatud juhul, kui Teie kohalviibimine on kohustuslik või kui prokurör või kohtunik peab Teie kohalolekut vajalikuks (nt Teie ärakuulamiseks).
  • Teil või Teie nõustajal on õigus tutvuda toimikuga. Toimikuga tutvumisel kehtivad siiski teatud eeskirjad, millest Teid teavitab kohtu kantselei.
  • Teil on õigus olla kohtumenetluse käigus ära kuulatud. Kohus kutsub Teid ärakuulamisele ja Teile esitatakse kuriteoga seotud küsimusi. Samuti palutakse Teil ära rääkida kõik, mida Te vahejuhtumi kohta mäletate.
  • Teil on õigus esitada kohtualusele, tunnistajatele ja ekspertidele nende ülekuulamisel küsimusi.
  • Teil on õigus esitada vastuväiteid ja teha järeldusi juhtumiga seotud küsimustes.
  • Teil on õigus esitada tõendeid ja ükskõik milliseid juhtumi lahendamisega seotud nõudeid.
  • Kui õigusrikkuja on vahi alla võetud või mõistetud karistust kandma, on Teil õigus sellele, et Teid teavitatakse õigusrikkuja vabastamisest. Kui Te ei ole taotlenud enda teavitamist õigusrikkuja vabastamisest kriminaaluurimise raames toimunud esimesel küsitlemisel, kui Teid sellest õigusest teavitati, võite taotleda seda kohtult kas suuliselt või kirjalikult kohtumenetluse ajal.
  • Teid teavitatakse tehtud otsusest ja Teil on õigus otsus edasi kaevata.
Kannatanul, tsiviilhagejal ja tunnistajal on kriminaalmenetluses ka hulk kohustusi, mis tulenevad õigusasutuste vajadusest selgitada juhtumi puhul välja tõde ja õigusrikkuja vastutusele võtta:
  • kohustus ilmuda politseiametniku, prokuröri või kohtuniku ette, kui Teid kutsutakse ütlusi andma;
  • kohustus ära rääkida kõik, mida Te vahejuhtumi kohta teate; Te peaksite olema teadlik sellest, et õigusasutustele valeandmete esitamise korral võidakse Teid süüdistada ja süüdi mõista valeütluste andmises. Kahtlusaluse/kohtualuse abikaasa või lähedasena võite ütluste andmisest keelduda. Samuti võite keelduda vastamast, kui küsimused on seotud ametisaladusega, mida Te olete kohustatud hoidma;
  • kohustus teavitada õigusasutusi kontaktandmete muutumisest, et nad saaksid Teile helistada ja saata Teile menetlusega seotud teateid;
  • kohustus käituda viisakalt ja suhtuda istungitesse aupaklikult. Vastasel juhul võib kohus anda korralduse Teid kohtusaalist välja viia.
Nii kriminaaluurimise kui ka kohtumenetluse ajal on Teil õigus kaitsemeetmetele, kui õigusasutused leiavad, et Te võite olla ohus, või kui Te olete sellise kuriteo ohver, mis võib kahjustada Teie eraelu puutumatust või väärikust.

On väga oluline teada, et kui õigusasutused leiavad, et Te võite olla Teie esitatava teabe tõttu või muul põhjusel ohus või et Teie eraelu puutumatus või väärikus võib saada kahjustada, võivad nad võtta Teie taotluse korral või omal algatusel (ex officio) Teie kaitse tagamiseks teatud meetmeid, näiteks

  • tagada Teie kodu või ajutise peavarju valve või turvalisuse;
  • tagada Teile või Teie pereliikmetele reisimise ajaks saatja ja kaitse;
  • kaitsta Teie isikuandmeid;
  • kui muudest meetmetest ei piisa, kasutada Teie ärakuulamisel Teie häält ja välimust moonutavat audiovisuaalset seadet, ilma et Teil tuleks endal kohal viibida;
  • muuta kohtuistung kogu Teie küsitlemise ajaks kinniseks.

Kohus võib otsustada kuulutada istungi kinniseks, kui seda peetakse vajalikuks, et Teid kohtumenetluse ajal kaitsta. Te võite seda ka ise kohtunikult paluda.

Lisaks võib kohus keelata kohtumenetluse vältel selliste tekstide, joonistuste, fotode või kujutiste avaldamise, mis võivad paljastada Teie isiku.

Kui Te olete tunnistaja, on Teil õigus ka muudele tunnistajakaitse tagamise vahenditele. Kui Te olete enda arvates ohus, peaksite teavitama sellest politseiametnikku, prokuröri või kohtunikku ning andma talle nii palju teavet kui võimalik.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Jah. Kui Te olete otsustanud menetluses osaleda, võib nii prokurör/politseiametnik kui ka kohus Teid kannatanuna/tsiviilhagejana ära kuulata.

Prokurör või politseiametnik kutsub Teid küsitlemiseks oma ametiruumidesse ning kohtumenetluse ajal kutsutakse Teid menetluse raames toimuvale ärakuulamisele.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Kriminaaluurimise ajal võite saada teavet, mis käsitleb juhtumi menetlemisel tehtavaid edusamme, ja koopia prokuröri otsusest selle kohta, kas oleks mõistlik suunata juhtum kohtusse. Selleks peate esitama juhtumit menetlevale politseiametnikule või prokurörile taotluse ja märkima teabe saamiseks postiaadressi Rumeenias või aadressi, kuhu saata e-kiri või elektrooniline sõnum.

Kohtumenetluse ajal kutsutakse Teid esimesele istungile ja Teid teavitatakse sellest, et Teil on võimalik hakata menetluses tsiviilhagejaks. Järgmistele istungitele Te enam kutset ei saa. Te saate teavet juhtumi menetlemisel tehtavate edusammude ja järgmiste istungite toimumise kuupäevade kohta istungitel käies ja toimikuga tutvudes. Kui Teid on vaja küsitleda, saate Te siiski kutse.

Teile saadetakse tehtud otsuse koopia.

Kui Te ei mõista rumeenia keelt, esitatakse Teile otsuse kokkuvõte (ülevaade kohtu otsusest ilma ulatuslike põhjendusteta) keeles, millest Te aru saate. Põhjendused esitatakse Teile rumeenia keeles ja Te võite kasutada Teile kättesaadavaid tõlketeenuseid, et lasta need ära tõlkida.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Jah, Teil või Teie nõustajal on õigus tutvuda toimikuga. Selleks peate minema selle prokuratuuri või kohtu kantseleisse, kus Teie toimikut hoitakse, ja esitama vastava taotluse.

Toimikuga tutvumisel kehtivad siiski teatud eeskirjad, millest Teid teavitab kantselei.

Teil on õigus saada teavet tunnistajakaitse programmiga liitumise tingimuste ja korra kohta.

Viimati uuendatud: 17/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Den sprogudgave, du kigger på nu, er i øjeblikket ved at blive oversat af vores oversættere.

3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Kohtumenetlus lõpeb otsusega, millega kohus võib süüdistatava süüdi või õigeks mõista, loobuda tema karistamisest või karistamise edasi lükata või kriminaalmenetluse lõpetada. Otsus tehakse teatavaks avalikul kohtuistungil. Kui Te olete osalenud kohtumenetluses kannatanuna ja/või tsiviilhagejana, saate kohtuotsuse koopia postiga.

Kui Te ei ole kohtu otsusega rahul, võite selle edasi kaevata. Te saate esitada apellatsioonkaebuse vaid siis, kui olete osalenud menetluses kannatanu või tsiviilhagejana.

Te saate otsuse edasi kaevata ka tunnistajana, kuid üksnes seoses õiguskulude hüvitamisega ja kahjuhüvitisega, millele Teil õigus on.

Kui Te olete kannatanu või tsiviilhageja, tuleb apellatsioonkaebus esitada kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kokkuvõtte koopia saamisest.

Kui Te olete tegutsenud tunnistajana, võite esitada apellatsioonkaebuse kohe pärast õiguskulusid või kahjuhüvitist käsitleva otsuse tegemist, kuid mitte hiljem kui kümme päeva pärast juhtumi lahendanud otsuse tegemist või õiguskulusid või kahjuhüvitist käsitlevast otsusest teavitamist.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema allkirjastatud. Apellatsioonkaebus esitatakse samale kohtule, kelle otsuse Te edasi kaebate.

Pärast apellatsioonkaebuse saamist edastab kohus selle pädevale kõrgema astme kohtule. Kohtuotsuse koopia sisaldab teavet selle kohta, millal ja kuhu Te saate apellatsioonkaebuse esitada.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Kohtuotsus jõustub pärast kõikide edasikaebamisvõimaluste ammendumist. Pärast kohtuotsuse jõustumist Teie roll menetluses lõpeb. Kui Teid on lülitatud menetluse käigus tunnistajakaitse programmi, võite jätkata selle raames pakutavate hüvede kasutamist, kuni kohus otsustab, et Te ei ole enam ohus.

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

Mõned abimeetmed võetakse kohtumenetluse ajal või kindlaksmääratud aja jooksul, teised aga ohvri konkreetsetest vajadustest lähtuvalt.

Tasuta õigusabi on kuriteoohvritele kättesaadav kogu kohtumenetluse ajal.

Kui Te olete inimkaubanduse ohver, võite kasutada kuni 90 päeva pikkust taastumis- ja järelemõtlemisaega, mille jooksul Teil on õigus psühholoogilisele nõustamisele, meditsiinilisele ja sotsiaalabile, ravimitele, toidule ja taotluse korral majutusele turvakeskustes või -kodudes, ning Teid teavitatakse kohaldatavatest kohtu- ja haldusmenetlustest.

Kui Te olete välismaalane, kelle puhul on tõsine alus arvata, et olete langenud inimkaubanduse ohvriks, võite samuti kasutada kuni 90 päeva pikkust taastumis- ja järelemõtlemisaega, mille jooksul antakse Teile kohtuasutuse taotlusel luba Rumeenia territooriumile jääda ja Teid võidakse majutada selleks ette nähtud kohtades. Samuti võidakse Teile anda ajutine elamisluba Rumeenia territooriumil elamiseks taastumisperioodi ajal või pärast seda.

Koduvägivalla ohvrite puhul antakse lähenemiskeeld välja maksimaalselt kuueks kuuks.

Tunnistajakaitseprogrammi kaasatud tunnistaja puhul võib kaitsemeede jätkuda ka pärast kohtuliku arutelu lõppu, kuid kui kaitseprogramm lõpeb, vaadatakse see läbi ja kohandatakse vastavalt uuele olukorrale. Sellise kaitse kehtivuse tähtaja otsustab kohus.

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

Kui õigusrikkuja mõistetakse süüdi, on Teil võimalik saada teavet karistuse liigi ja kestuse kohta (kohtuotsus tehakse teatavaks avalikul istungil ja edastatakse seejärel Teile) ning teavet süüdimõistetu põgenemise või ükskõik millistel tingimustel vabastamise kohta, kui Te olete sellist teavet taotlenud.

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Jah, Teid teavitatakse kurjategija vanglast vabastamisest või põgenemisest, kui Te avaldasite selleks soovi, siis kui õigusasutused selle kohta küsisid. Vt eespool esitatud vastus.

Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Teie roll kriminaalmenetluses lõpeb, kui kohus teeb lõpliku otsuse (mõistes süüdistatava süüdi või õigeks, loobudes karistuse kohaldamisest või lükates karistuse kohaldamise edasi või lõpetades kriminaalmenetluse).

Teid ei kaasata kurjategija (tingimisi) vabastamise menetlusse.

Viimati uuendatud: 17/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Den sprogudgave, du kigger på nu, er i øjeblikket ved at blive oversat af vores oversættere.

4 - Hüvitis

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist? (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)

Te võite nõuda teo toimepanijalt kahju hüvitamist, esitades kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Te peaksite võtma endale selle rolli enne menetlustoimingute algust. Õigusasutused peavad Teid sellest õigusest teavitama. Võite esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi kas suuliselt või kirjalikult. Igal juhul peate täpsustama nõutava kahjuhüvitise ning esitama nõude põhjused ja nõude aluseks olevad tõendid.

Nõude võib esitada kas prokuratuurile või kohtule, kes juhtumiga tegeleb.

Tehtav kohtuotsus hõlmab ka kahjuhüvitist, mille maksmist kohus õigusrikkujalt nõuab.

Kui Te ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhageja, võite esitada eraldi hagi tsiviilkohtule, et nõuda kahju hüvitamist.

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Kui on olemas kohtuotsus, millega kohtualuselt mõistetakse välja kahjuhüvitis, peab ta seda maksma, ilma et Teil tuleks astuda mingeid lisasamme. Kui kohtualune jätab kahjuhüvitise maksmata, võite taotleda kohtuotsuse sundtäitmist.

Selleks peate esitama kohtuotsuse, millega on määratud Teile hüvitis, kohtutäiturile. Kohtutäitur võtab meetmeid kohtuotsuse täitmiseks ja ütleb Teile, mida teha järgmisena.

Kas riik võib teha mulle ettemakse, juhul kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel?

Riik võib maksta Teile teatud tingimustel hüvitist.

Kui süüdimõistetu on maksejõuetu või kadunud, võib riik maksta Teile hüvitist, tingimusel et Te esitate rahalise hüvitise saamiseks taotluse. Te peaksite esitama taotluse ühe aasta jooksul. Kuupäev, millest alates hakatakse seda tähtaega arvestama, sõltub kohtuasutuse ette nähtud lahendusest.

Kui teo toimepanija isik ei ole teada, peaksite esitama rahalise hüvitise taotluse kolme aasta jooksul alates süüteo toimepanekust, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja on Teie kahju täies ulatuses hüvitanud.

Te võite esitada rahalise hüvitise ettemakse tegemise taotluse. Selleks peaksite kõigepealt esitama eespool nimetatud viisil rahalise hüvitise taotluse. Ettemakset võib taotleda rahalise hüvitise taotluses või hiljemalt 30 päeva jooksul. Teil on õigus ettemaksele, kui Teie rahaline olukord on ebakindel.

Kui Teie kahju hüvitamise / hüvitise saamise taotlus lükatakse tagasi, peate saadud ettemakse tagasi maksma. Rahalise hüvitise taotlus tuleks esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

Jah. Vt eespool esitatud vastus.

Kas mul on õigus saada hüvitist, juhul kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Kui kriminaalkohus ei määra Teile seoses tsiviilnõudega hüvitist, võite esitada eraldi hagi tsiviilkohtule, et nõuda kahju hüvitamist.

Kui kriminaalkohus otsustab, et süütegu ei ole toime pandud või et seda ei ole toime pannud isik, kelle suhtes Te olete esitanud kaebuse, ei ole Teil õigust kahju hüvitamisele / hüvitisele ei kriminaalkohtus ega eraldi tsiviilhagi alusel, kuna kriminaalkohtu otsusel on ka tsiviilkohtus seadusjõud.

Kui Te ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhageja, võite esitada kriminaalmenetluse ajal või isegi pärast kriminaalmenetlust eraldi hagi tsiviilkohtule, järgides üldiseid aegumistähtaegu.

Kas mul on õigus erakorralisele ettemaksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Jah, teatud tingimustel võite esitada taotluse rahalise hüvitise ettemakse tegemiseks. Vt vastus ettemakset käsitlevale küsimusele.

Viimati uuendatud: 17/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5 - Minu õigus saada abi ja toetust

Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui olen kuriteoohver?

Võite pöörduda sellise sotsiaalabi ja lastekaitse peadirektoraadi poole (Direcţia generale de asistență socială și protecția copilului – DGASPC), mille jurisdiktsiooni alla kuulub teie alaline viibimiskoht või elukoht (st kus te praegu elate), ja otse eraõigusliku või riikliku sotsiaalteenuste osutaja poole, ent sel juhul peab teenuseosutaja sellest asjaomast peadirektoraati kirjalikult teavitama.

Olenevalt sellest, millisesse kategooriasse teie juhtum kuulub, võite pöörduda eri asutuste poole.

Riiklik naiste ja meeste võrdsete võimaluste amet (Agenția Națională pentru Egalitatea între Femei și Bărbați – ANES)

Amet pakub eri liiki teenuseid, näiteks

  • tasuta ja anonüümne abitelefon perevägivalla ohvritele – kõigil nädalapäevadel ööpäev läbi töötav kõnekeskus – 0800 500 333;
  • spetsiaalsed sotsiaalteenused perevägivalla ohvrite erakorralise vastuvõtu keskustes;
  • nõustamine, teave ja juhised perevägivalla ohvritele.

Kontakt:

Aadress: 5 Intrarea Camil Petrescu, Sector 1, Bucharest

Telefon: +40 21 313 0059
E-post: Lingil klikates avaneb uus akensecretariat@anes.gov.ro

Veebisait:

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://anes.gov.ro

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://anes.gov.ro/informatii-utile-pentru-victime/

Siseministeeriumi alluvuses tegutsev riiklik inimkaubanduse vastase võitluse amet (Agenția Națională împotriva Traficului de Persoane – ANITP)

Apellatsioonikohtute võrgustikku kuulub 15 piirkondlikku keskust. Iga keskus tegutseb mõne apellatsioonikohtu juures.

Keskused pakuvad eri liiki teenuseid, sealhulgas järgmisi:

  • ööpäev läbi töötav abitelefon, mis võimaldab kodanikel saada teavet ja teavitada võimalikest inimkaubanduse juhtumitest: abiliin 0800 800 678 (riigisisene tasuta number) või +40 21 313 3100 (välismaalt helistamiseks). Tööaeg: esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00;
  • asjaomaste ametiasutuste teavitamine võimalikest inimkaubanduse juhtumitest;
  • ohvrite abistamine 15 piirkondliku keskuse kaudu.

Kontakt:

Aadress: Str. Ion Câmpineanu 20, 5th floor, Sector 1, Bucharest

Tel: +40 21 311 89 82 / 021 313 31 00
Faks: +40 21 319 01 83

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenanitp@mai.gov.ro
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://anitp.mai.gov.ro/english/

Töö- ja sotsiaalse õigluse ministeeriumi alluvuses tegutsev riiklik tööhõiveamet (Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă – ANOFM)

ANOFM pakub oma territoriaalsete struktuuride kaudu kutsealaseid tööhõive- ja koolitusteenuseid registreeritud isikutele, kes otsivad tööd, sealhulgas neile, kes on langenud kuriteo ohvriks ja eelkõige inimkaubanduse ohvritele.

Kontakt:

Str. Avalanșei 20-22, Sector 4, Bucharest, sihtnumber: 040305

Tel: +40 21 303 98 31
Faks: +40 21 303 98 38

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenanofm@anofm.ro
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.anofm.ro

Rumeenia politsei peainspektsioon (Inspectoratul General al Poliției Române – IGPR)

Peainspektsioon, millel on territoriaalsed struktuurid üksnes piiriäärsetes maakondades, pakub riikliku inimkaubanduse vastase võitluse ameti (ANITP) taotlusel tuge, et aidata ohvril osaleda kriminaalmenetluse eri etappides.

Politsei teavitab teid õigustest, mis teil ohvrina on.

Peainspektsiooni eristruktuurid võivad pakkuda kohtumenetluse ajal ka füüsilist kaitset.

Töö- ja sotsiaalse õigluse ministeeriumi alluvuses tegutsev laste õiguste kaitse ja lapsendamise eest vastutav riiklik asutus (Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului și Adopție – ANPDCA)

ANPDCA on institutsioon, mis vastutab laste ja lapsendamisega seotud õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamise ja täitmise järelevalve ning riiklike või eraõiguslike teenuseosutajate selles valdkonnas tehtava töö koordineerimise eest.

Lastekaitse süsteem on detsentraliseeritud, sest DGASPCd ehk sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadid (Direcțiile Generale de Asistență Socială și Protecția Copilului) annavad aru maakondade volikogudele või Bukaresti kohalikele omavalitsustele.

Sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadid osutavad mitmesuguseid teenuseid, nagu lastevastase vägivalla juhtumite hindamine ja väljatöötatud kava kohaste teenuste osutamine, puudega laste komplekshindamine, teiste puudega isikute komplekshindamine, sotsiaalkiirabi, sotsiaalhoolekande abitelefon, perevägivalda ja inimkaubandust ennetavad sotsiaalteenused, eri asutuste spetsiaalsed sotsiaalteenused.

Kontakt: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.copii.ro

Vabaühendused

Inimkaubanduse valdkond; juurdepääsuks klõpsata lingil:

Perevägivalla ennetamise ja tõkestamise valdkond; juurdepääsuks klõpsata lingil:

Laste õiguste kaitse valdkonnas:

Päästke Lapsed (Salvați copiii)

Aadress: Intr. Ștefan Furtună 3, Sector 1, Bucharest, sihtnumber: 010899, Romania

Tel: +40 21 316 61 76

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.salvaticopiii.ro/;

Sotsiaalsed Alternatiivid (Alternative Sociale)

Șoseaua Nicolina 24, Bl. 949, parter, sihtnumber 700722, Iași

Telefon: +40 332 407 178

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.alternativesociale.ro/

Ohvriabitelefon

Kuriteo tagajärjel vigastusi saanud inimesed võivad politseiga ühendust võtta ka ühtsel riiklikul hädaabinumbril 112.

Tasuta ja anonüümne abitelefon perevägivalla ohvritele – kõigil nädalapäevadel ööpäev läbi töötav kõnekeskus – 0800 500 333

Riikliku inimkaubanduse vastase võitluse ameti abitelefon Telverde: 0800 800 678 – riigisisene tasuta telefoninumber – ja 0040213133100 helistamiseks välismaalt. Tööaeg: esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00

Laste abitelefon: 116111 (tasuta number). Tööaeg: esmaspäevast pühapäevani: kell 8.00–00.00.

Kas ohvriabi on tasuta?

Rumeenia kehtivate seaduste kohaselt on kuriteoohvritel õigus tasuta kaitsele ja abile.

Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?

Vt vastused eespool.

Viimati uuendatud: 17/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.