Upozorňujeme, že výchozí řečtina verze této stránky byla v nedávné době aktualizována. Na překladu do jazyka, ve kterém se vám stránka právě zobrazuje, zatím pracujeme.

1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Kui pöördute politsei või muu pädeva asutuse poole, antakse Teile tarbetu viivituseta ja olemasolevate vahendite kaudu järgmist teavet: kuriteoteate vastuvõtmise tingimused ning õigus osaleda tsiviilkohtumenetluses, et nõuda tsiviilhagejana kahju hüvitamist (politikós enágon); kuidas ja millistel tingimustel taotleda õigusabi, esitada kahju hüvitamise nõue või taotleda kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid; kättesaadav restoratiivne õigus ja asutused, mis Teie ja kurjategija vahelise vahendajana aitavad kahju heastada; kuidas ja millistel tingimustel hüvitatakse Teile kriminaalmenetluses osalemisega seotud kulud ning kuidas saate esitada ametiasutuse vastu kaebuse, kui tunnete, et Teie õigusi on rikutud.

Lisaks Teie õigustele kriminaalmenetluses esitatakse Teile ka järgmine teave:

kuidas saada arstiabi ja spetsialiseeritud abi, sealhulgas psühholoogilist abi ja alternatiivset majutust, ning kuidas ja millistel tingimustel võidakse kohaldada kaitsemeetmeid.

Kui Te elate teises ELi liikmesriigis, saate konkreetset teavet selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel saate kasutada oma õigusi.

Teabe ulatus ja sisu sõltuvad Teie konkreetsetest vajadustest ja isiklikust olukorrast ning kuriteo liigist ja laadist. Menetluse käigus antakse Teile pädeva asutuse äranägemisel ja sõltuvalt Teie vajadustest täiendavat ja põhjalikumat teavet (seaduse 4478/2017 artikkel 57, milles on sätestatud õigus saada teavet alates esimesest kokkupuutest pädeva asutusega (direktiivi 2012/29/EL artikkel 4)).

Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kui Te elate kuriteo toimumise liikmesriigist erinevas ELi liikmesriigis, võetakse Teiega kohe pärast kuriteoteate esitamist ühendust, et saaksite anda oma ütlused. Seda tehakse kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga (Kódikas Poinikís Dikonomías – KPD), mille kohaselt võib ütluste andmiseks kasutada telekommunikatsioonivahendeid, näiteks videokonverentsi, telefoni või internetti (KPD artikli 233 lõige 1).

Kui Te elate Kreekas ja kuritegu pandi toime teises ELi liikmesriigis, võite esitada kuriteoteate oma elukoha järgse väärteokohtu (eisangeléas plimmeleiodikón) juures tegutsevale prokurörile, kes edastab selle tarbetu viivituseta apellatsioonikohtu (eisangeléas efetón) prokuröri kaudu asjaomase liikmesriigi pädevale õiguskaitseasutusele, välja arvatud juhul, kui asi kuulub Kreeka kohtu pädevusse. Prokurör ei ole kohustatud edastama Teie kaebust liikmesriigile, kus kuritegu toime pandi, kui kohaldatav on Kreeka õigus ja kriminaalmenetlus algatatakse Kreekas. Sellisel juhul teavitab asja menetleva väärteokohtu prokurör sellest tarbetu viivituseta apellatsioonikohtu prokuröri kaudu selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kuritegu toime pandi, et tagada, et saate piisavat teavet, ning edendada vastastikuse õigusabi andmist.

(Seaduse 4478/2017 artikkel 64, milles käsitletakse teises liikmesriigis elava kuriteoohvri õigusi (direktiivi 2012/29/EL artikkel 17))

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Kui esitate kuriteoteate, peab vastutav ametnik Teid teavitama sellest, et Teil on õigus saada kuriteoteate ärakiri.

(Seaduse 4478/2017 artikkel 58, milles käsitletakse kuriteoohvri õigusi kuriteokaebuse esitamisel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 5))

Kuriteost teatamisel antakse kuriteoteatele unikaalne registreerimisnumber (arithmós vivlíou mínysis). Selle numbri abil saate jälgida oma juhtumi menetlemise käiku, kasutades prokuratuuri registrit või võttes ühendust kaebuste lahendamise eest vastutava asutusega. Samuti võite taotleda ja saada tõendi juhtumi käigu kohta (pistopoiitikó poreías), milles täpsustatakse asjaomane menetlusetapp (nt et toimub uurimine kaebuse paikapidavuse kontrollimiseks või et toimub eeluurimine) ning kirjeldatakse iga etapi tulemust (nt et prokurör on menetluse lõpetanud; esitatud on kriminaalsüüdistus ja asi on kohtusse antud; viimasel juhul teatatakse Teile kohtuistungi aeg ja koht ning see, milline süüdistus on esitatud; toimub kohtuistungi eelne uurimine (kyría anákrisi) või on tehtud kohtumäärus, millega lükatakse süüdistus ümber või lõpetatakse menetlus; tehtud on kohtuotsus, kui osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana, nõudes kahju hüvitamist).

(Seaduse 4478/2017 artikkel 59, milles käsitletakse kuriteoohvri õigust saada teavet enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta (direktiivi 2012/29/EL artikkel 6))

Kui Teie asi kuulub Ateena Esimese Astme Kohtu (Protodikeío Athinón) pädevusse, saab Teie advokaat jälgida kohtumenetluse käiku Ateena advokatuuri veebisaidil (Dikigorikós Sýllogos AthinónLingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dsa.gr/). Kuriteoohver ise seda teha ei saa, sest juurdepääs on ainult volitatud kasutajatel.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kui Te ei mõista või ei räägi kreeka keelt, saate kuriteoteate esitada Teile arusaadavas keeles või Teile antakse vajalikku keeleabi vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus või konkreetses kriminaalõiguse seaduses sätestatud tingimustele. Vastutavad ametnikud teavitavad Teid sellest. Võite taotleda oma kuriteoteate tasuta tõlkimist.

(Seaduse 4478 artikkel 58, milles käsitletakse kuriteoohvri õigusi kuriteokaebuse esitamisel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 5))

Kui Teid kuulatakse mõnes menetlusetapis üle tunnistajana ning Te ei räägi või ei mõista kreeka keelt piisavalt hästi, tagatakse Teile viivitamatult suulise tõlke teenused. Õigus suulise tõlke teenustele hõlmab kuulmis- või kõnepuudega isikute nõuetekohast abistamist. Vajaduse korral võidakse kasutada sellist kommunikatsioonitehnoloogiat nagu videokonverents, telefon või internet, välja arvatud juhul, kui Teid küsitlev isik peab hädavajalikuks tõlgi füüsilist kohalviibimist (KPD artikli 233 lõige 1).

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps; kui mul on puue)?

Esimesel kokkupuutel Teiega suhtlevad politsei ja muud asutused Teiega suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes arvesse Teie isikuomadusi, eelkõige vanust, küpsusastet, intellektuaalseid ja vaimseid võimeid, haridust, keeleoskust, kuulmis- või kõnepuuet või asjaolu, et olete emotsionaalselt nii raskes olukorras, et see mõjutab Teie võimet saada aru või teha ennast arusaadavaks. Kirjalik teave Teie õiguste kohta on kättesaadav kõige levinumates keeltes ja punktkirjas (seaduse 4478/2017 artikli 56 lõige 2 (direktiivi 2012/29/EL artikkel 3)). Kui Teil on kuulmis- või kõnepuue, abistab Teid nõuetekohaselt tõlk (KPD artikli 233 lõige 1).

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kui olete alaealine (alla 18aastane), võib kuriteoteate Teie eest esitada Teie esindaja (vanem või eestkostja). Kui olete vanem kui 12aastane, võite kuriteoteate esitada koos oma esindajaga (kriminaalseadustiku (Poinikós Kódikas – PK) artikli 118 lõige 2).

See, kas Teil on kriminaalmenetluses eriõigused, sõltub kuriteo laadist. Näiteks kui on piiratud Teie isiku- või seksuaalset vabadust või olete inimkaubanduse, seksiturismi, inimröövi, lapseröövi või seksuaalkuriteo ohver, on Teil järgmised õigused:

  • tutvuda oma toimikuga isegi siis, kui Te ei osale kriminaalmenetluses tsiviilhagejana (KPD artikkel 108A);
  • lasta ülekuulamine salvestada, et salvestist saaks kasutada kriminaalmenetluses ja Te ei peaks rohkem prokuröri juurde või kohtusse ilmuma (KPD artikkel 226A);
  • saada psühholoogilt või lastepsühhiaatrilt abi, kui Teid kuulatakse tunnistajana üle;
  • saada teavet kurjategija vabastamise kohta (KPD artikkel 108A);
  • taotleda kurjategija suhtes lähenemiskeeldu, mis keelab tal Teiega ühendust võtta või läheneda Teie kodule.
  • Lisaks sellele on Teil alati õigus
  • individuaalsele hindamisele, et teha kindlaks, kas tuleks kohaldada erikaitsemeetmeid, kui on korduva ohvristamise oht (seaduse 4478/2017 artikkel 68, milles käsitletakse kuriteoohvrite individuaalset hindamist eriliste kaitsevajaduste väljaselgitamiseks (direktiivi 2012/29/EL artikkel 22));
  • taotleda prokurörilt või kohtuasutuselt alaealisele seadusjärgse eestkostja (epimelitís anilikón) määramist, kes esindaks Teid kriminaalmenetluse kõikides etappides, kui Teie vanemad ei saa seda teha või olete saatjata või perekonnast lahutatud (seaduse 4478/2017 artikli 69 lõige 7, milles käsitletakse eriliste kaitsevajadustega kuriteoohvrite õigust saada kriminaalmenetluse ajal kaitset (direktiivi 2012/29/EL artiklid 23 ja 24));
  • taotleda menetluses osalemist kahju hüvitamist nõudva tsiviilhagejana, keda abistab esindaja (KPD artikli 82 lõige 2).

Millist teavet saan ma politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt kuriteo uurimise ajal?

Menetluse käigu kohta saate teavet prokurörilt, kui prokurörile on saadetud asja toimik (dikografía).

Kui osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana, võite tutvuda toimiku sisuga ning Teile antakse dokumentide koopiad pärast seda, kui süüdistatav on esitanud oma kaitseargumendid (apología) või kui on väljastatud vahistamismäärus (éntalma sýllipsis) või sundtoomise määrus (éntalma viaías prosagogís) (KPD artikkel 108) või kui ametivõimud on kutsunud kahtlusaluse välja selgituste andmiseks. Enne seda on menetlus konfidentsiaalne.

Ohvriabiteenistused pakkuvad teavet ja annavad nõu selle kohta, kuidas saate kasutada oma õigusi, sealhulgas õigust nõuda kuriteo tõttu kantud kahju hüvitamist, ning Teie rolli kohta kriminaalmenetluses tsiviilhagejana või tunnistajana (seaduse 4478/2017 artikkel 62, milles käsitletakse ohvriabiteenistuste pakutavat abi (direktiivi 2012/29/EL artikkel 9)).

Millised on minu õigused tunnistajana?

Kui Teid kuulatakse üle tunnistajana, saadab prokurör, eeluurimise eest vastutav politseiametnik, piirkonna kriminaalkohtu kohtunik (ptaismatodíkis) või eeluurimiskohtunik (anakritís) Teile kohtukutse. Te peate ilmuma nende juurde ütlusi andma niipea, kui olete kutse saanud. Teil palutakse juhtunut kirjeldada ning Teile võidakse esitada täiendavaid küsimusi. Kui olete kahtlusaluse sugulane, võite keelduda ütluste andmisest (KPD artikkel 222).

Kui Teil on kuulmis- või kõnepuue, võidakse Teid küsitleda kirjalikult. Kui Te ei räägi kreeka keelt, on Teil õigus tasuta suulise tõlke teenusele.

Kui Te olete inimkaubanduse ohver, siis kuulute tunnistajate erikategooriasse: enne ülekuulamist abistab Teid psühholoog või psühhiaater, kes kasutab nõuetekohaseid diagnostikameetodeid, et koostöös uurimise eest vastutavate politsei- või kohtuametnikega teha kindlaks Teie intellektuaalne võimekus ja psühholoogiline seisund. Psühholoog või psühhiaater viibib Teie ülekuulamise juures. Teiega võib kaasas olla ka Teie esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtunik keelab tal osalemise, täpsustades selle põhjused.

Teie ütlused protokollitakse ja võimaluse korral salvestatakse audiovisuaalselt, et esitada need kohtule elektroonilisel kujul; sellisel juhul ei pea Te menetluse järgmistes etappides ise kohal olema.

Kui tegemist on koduvägivalla juhtumiga ja Te olete pereliige, ei pea Te vande all ütlusi andma. Kui olete alaealine, siis Teid ei kutsuta kohtusse tunnistajana ütlusi andma. Kui Teie kohalolekut kohtus ei peeta vajalikuks, saate selle asemel teha kirjaliku avalduse, mis loetakse kohtus ette.

Ülekuulamise lõppedes võite taotleda Teid välja kutsunud asutuselt sellega seotud kulude (reisi- või majutuskulude) hüvitamist (KPD artikkel 288).

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Pakutav kaitse sõltub kuriteo laadist ja Teie rollist kriminaalmenetluses.

Kui olete organiseeritud kuritegevuse või terrorismi ohver ja Teid on kutsutud kuriteo kohtueelse uurimise käigus võtmetunnistajana ütlusi andma, võite taotleda erikaitset võimaliku kättemaksu või hirmutamise eest. Asjast sõltuvalt võidakse kohaldada politseikaitset, kaitsta Teie anonüümsust (Teie nimi, sünnikoht, kodune ja töökoha aadress, ametikoht, vanus jne jäetakse välja kõikidest kirjalikest dokumentidest) või isegi muuta Teie identiteeti ja paigutada Teid teise riiki. Võite taotleda ütluste andmist audiovisuaalseadmete abil. Kui töötate riigiasutuses, võite taotleda ajutist või püsivat üleviimist teisele ametikohale. Kaitsemeetmeid rakendatakse Teie nõusolekul ning need piiravad Teie vabadust ainult ulatuses, mis on vajalik Teie ohutuse tagamiseks; meetmed võidakse peatada, kui taotlete seda kirjalikult või ei tee koostööd, et tagada meetmete toimimine (seaduse 2928/2001 artikkel 9, milles käsitletakse tunnistajate kaitset).

Kui olete koduvägivalla ohver, ei tohi Teie juhtumiga tegelevad politseiametnikud mingil juhul avalikustada Teie isikut, kodust aadressi või muud teavet, mis võib paljastada Teie isiku (seaduse 3500/2006 artikkel 20).

Kuriteoohvrina saate esitada kirjaliku taotluse selliste meetmete rakendamiseks, millega keelatakse kurjategijal ühendust võtta Teiega või Teie pereliikmetega kohas, kus toimub kriminaalmenetlus. Teie taotlust arutab kriminaalmenetluse toimumise koha kolmeliikmeline väärteokohus (trimelés plimmeleiodikeío) menetluse mis tahes etapis kooskõlas kuritegude menetlemise kiirendatud menetlusega in flagrante delicto.

(Seaduse 4478/2017 artikkel 65, milles käsitletakse õigust vältida kokkupuudet kuriteoohvri ja kurjategija vahel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 19))

Viimati uuendatud: 22/06/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimise või kohtumenetluse ajal

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kui olete langenud kuriteo ohvriks, saate esitada kuriteoteate (énklisi või mínysi) prokurörile või politseile. (Énklisi on rangelt võttes kuriteoteade, mille esitab kuriteoohver. Teatavas olukorras algatatakse kriminaalmenetlus ilma kuriteoteateta (näiteks kui kahjustatud on isiku au või väärikust). Mínysi on kuriteoteade, mille esitab muu isik kui kuriteoohver, et ametiasutused saaksid kurjategija kohtu alla anda omal algatusel olenemata sellest, kas kuriteoohver esitab kuriteoteate või mitte. Tegelikult kasutatakse mõlemat liiki kuriteoteate puhul terminit „mínysi“. Kui prokurörile esitatakse ükskõik kumba liiki kuriteoteade, antakse sellele unikaalne registreerimisnumber – „arithmós vivlíou minýseon“, milles on kasutatud sõna „minýsi“.)

Võite paluda teisel isikul esitada enda eest kuriteoteate. Sellisel juhul peate allkirjastama kirjaliku avalduse (dílosi või exousiodótisi), milles on täpsustatud isik, kes teie nimel kuriteoteate esitab. Avaldusel puudub tüüpvorm, kuid see tuleb allkirjastada keskvalitsusasutuse või kohaliku omavalitsusasutuse ametniku või advokaadi (sh olemasolul teie enda advokaadi) juuresolekul, kes tõendab allkirja õigsust. Isikuks, kes esitab teie nimel kuriteoteate, võib olla advokaat või mõni teine isik, keda te usaldate. Kui tegemist on sellise kuriteoga, mille puhul peab kuriteoohver kriminaalmenetluse algatamiseks ise kuriteost teatama, kuid kuriteoohver on surnud, läheb kuriteoteate esitamise õigus üle tema abikaasale ja lastele või vanematele (kriminaalmenetluse seadustiku (Kódikas Poinikís Dikonomías – KPD) artikli 118 lõige 4). Kui kuriteoohver sureb kuriteo tagajärjel, võivad nimetatud isikud ise osaleda kriminaalmenetluses tsiviilhagejana ning taotleda neile põhjustatud valu ja kannatuste eest hüvitist.

Kuriteoteate võite esitada suuliselt või kirjalikult. Kui eelistate teatada kuriteost suuliselt, koostab vastuvõttev ametnik selle kohta kirjaliku dokumendi.

Kuriteoteate esitamise eest tuleb maksta tasu; tasu summat korrigeeritakse korrapäraselt rahandusministri ning justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministri ühise otsusega. Erandjuhtudel lubatakse teil tasu maksta pärast kuriteoteate esitamist, kuid igal juhul peate te seda tegema kolme päeva jooksul. Kui te jätate tasu maksmata, lükatakse teie kuriteoteade vastuvõetamatuna tagasi. Te ei pea tasu maksma, kui teil on õigus tasuta õigusabile. Samuti ei pea te tasu maksma, kui olete seksuaalse vabaduse vastu suunatud kuriteo või seksuaalse ärakasutamise, koduvägivalla või rassilise diskrimineerimise ohver (kriminaalseadustiku (Poinikós Kódikas – PK) artiklid 81A ja 361B) või kui rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet (KPD artikli 46 lõige 2).

Kuritegude puhul, mida saab menetleda ametiasutuste algatusel olenemata sellest, kas kuriteoohver on seda taotlenud või mitte, ei ole kuriteost teatamise tähtaega kehtestatud, välja arvatud keskmise raskusega kuriteod (plimmelímata), millest tuleb teatada viie aasta jooksul. Teatavatel juhtudel saab kuritegu menetleda ainult siis, kui kriminaalmenetlust taotleb kuriteoohver. Sellisel juhul tuleb kuriteoteade (énklisi) esitada kolme kuu jooksul pärast kuriteost või kurjategija isikust (kui kurjategija isik on teile teada) teadasaamise kuupäeva.

Kuriteoteate tüüpvormi ei ole kehtestatud.

Kuriteoteade peab sisaldama järgmist teavet:

  • teie täielikud isikuandmed;
  • kurjategija nimi ja kontaktandmed, kui need on teile teada;
  • asjaolude põhjalik kirjeldus;
  • kuriteoteadet põhistavad dokumentaalsed tõendid;
  • tunnistajad, kellelt tuleks ütlused võtta;
  • kui teil on advokaat, siis advokaadi kontaktandmed.

Kui te ei mõista või ei räägi kreeka keelt, saate kuriteoteate esitada teile arusaadavas keeles või teile antakse vajalikku keeleabi vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus või konkreetses kriminaalõigusaktis sätestatud tingimustele. Võite taotleda dokumendi tasuta tõlget (seaduse 4478/2017 artikkel 58, milles käsitletakse kuriteoohvri õigusi kuriteoteate esitamisel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 5)).

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kuriteost teatamisel antakse kuriteoteatele unikaalne registreerimisnumber. Selle numbri abil saate jälgida oma juhtumi menetlemise kulgu, kasutades prokuratuuri registrit või võttes ühendust kuriteoteadete menetlemise eest vastutava asutusega. Samuti võite taotleda ja saada tõendi juhtumi kulu kohta (pistopoiitikó poreías), milles on täpsustatud asjaomane menetlusetapp.

Kui teie juhtum kuulub Ateena esimese astme kohtu (Protodikeío Athinón) pädevusse, saab teie advokaat jälgida kohtumenetluse kulgu Lingil klikates avaneb uus akenAteena advokatuuri veebisaidil (Dikigorikós Sýllogos Athinón). Kuriteoohver ise seda teha ei saa, sest juurdepääs on ainult volitatud kasutajatel.

Kas mul on õigus tasuta õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Kohtumenetluse ajal võite kasutada advokaadi abi, kuid te peate tema teenuste eest ise tasuma.

Kui teie leibkonna aastasissetulek on väiksem kui kaks kolmandikku üldises riiklikus kollektiivlepingus sätestatud aastasest miinimumsissetulekust, määratakse teile tasuta advokaat, kes koostab ja esitab kuriteoteate ning esindab teid kui tsiviilhagejat menetluse kõikides etappides, kui teie suhtes on toime pandud üks järgmistest kuritegudest: piinamine või muu inimväärikuse vastane kuritegu (kriminaalseadustiku artikli 137 lõiked A ja B); diskrimineerimine või ebavõrdne kohtlemine; elu, isiku- või seksuaalse vabaduse vastu suunatud kuritegu; rahalisel eesmärgil seksuaalne ärakasutamine; vara ja varaliste õiguste vastu suunatud kuritegu; kehavigastus; abielu või perega seotud kuritegu. Tegemist peab olema raske kuriteoga (kakoúrgima) või keskmise raskusega kuriteoga (plimmélima), mis kuulub kolmeliikmelise esimese astme kriminaalkohtu (trimeloús plimmeleiodikeío) pädevusse ja mille eest on ette nähtud vähemalt kuuekuuline vabadusekaotus (seadus 3226/2004 (valitsuse ametlik väljaanne, I seeria, nr 24, 4.2.2004), mida on muudetud ja täiendatud seadustega 4274/2014 ja 4689/2020). Kriminaalmenetluses hindab teie tasuta õigusabi taotlust, selle kohtu esimees, kus asja arutatakse või kuhu esitatakse apellatsioonkaebus.

Teie nimel tegutsev advokaat aitab teil ette valmistada ja esitada vajalikud dokumendid, et saaksite osaleda menetluses tsiviilhagejana, ning abistab teid menetluse jooksul.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui esimese astme kriminaalkohtu juures tegutsev prokurör (eisangeléas plimmeleiodikón) teeb määruse, millega teie kuriteoteade tagasi lükatakse, kuna sellel puudub seaduslik alus või see on ilmselgelt põhjendamatu või kohus ei saa seda hinnata, võite määruse edasi kaevata apellatsioonikohtu juures tegutsevale vastutavale prokurörile (eisangeléas efetón) (KPD artiklid 47 ja 48) kolme kuu jooksul alates määruse kuupäevast (seda tähtaega ei pikendata). Määruse vaidlustamiseks peate maksma tasu, mis tagastatakse teile, kui prokurör toetab teie vaiet.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Te saate osaleda kohtumenetluses ainult tsiviilhagejana (politikó enágon) ja taotleda hüvitist rahalise või moraalse kahju või valu ja kannatuste eest. Võite taotleda kriminaalmenetluses osalemist tsiviilhagejana, esitades vastutavale prokurörile taotluse oma kuriteoteates või eraldi dokumendina eeluurimise lõpuks (KPD artikkel 308) kas isiklikult või advokaadi kaudu, kellele on selleks antud üld- või erivolitus. Teie tsiviilhagi koos advokaadi volikirjaga lisatakse toimikule (KPD artikkel 83). Kui te ei taotle tsiviilhagejana menetluses osalemist oma kuriteoteates, saate seda teha kriminaalkohtus (KPD artikkel 82) enne seda, kui kohus asub tõendeid hindama.

Teie taotlus osaleda tsiviilhagejana lükatakse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, kui see ei sisalda juhtumi lühikirjeldust ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui te ei ole asjaomase kohtu tööpiirkonna alaline elanik, tuleb teil määrata enda esindaja selles piirkonnas. Esindajal on õigus võtta vastu kõiki teile kui tsiviilhagejale adresseeritud dokumente ja teateid (KPD artikkel 84). Selleks et teid kuulataks kriminaalkohtus ära tsiviilhagejana, peate määrama volitatud advokaadi ja maksma kindlasummalise riigilõivu, mis katab kogu menetluse kuni sellise lõpliku otsuse tegemiseni, mida ei saa enam edasi kaevata. Tasu summat korrigeeritakse korrapäraselt majandus- ja rahandusministri ning justiitsministri ühise otsusega.

Tsiviilhagejana on teil mitmesugused õigused. Te võite osaleda kõikidel kohtuistungitel, sealhulgas kinnistel istungitel, ning teil on juurdepääs kõikidele dokumentidele. Teil on õigus esitada kohtule oma nõue ning te saate esitada oma märkused pärast tunnistajate ütlusi või selgitada antud ütlusi või esitatud tõendeid (KPD artikkel 358). Võite advokaadi kaudu esitada küsimusi kurjategijale, tunnistajatele ja teistele menetlusosalistele (nt määratud tehnilistele ekspertidele). Teil palutakse anda ütlusi tunnistajana (kuid mitte vande all) ning saate pakkuda välja tunnistajaid, tingimusel et sellest teatatakse aegsasti kohtule. Teil on õigus taotleda kohtumenetluse katkestamist ja kohtuniku asendamist.

Kuriteoohvrina kutsutakse teid igal juhul kohtusse ütlusi andma. Sellisel juhul olete kohustatud kohtusse ilmuma. Kui teid kuulatakse üle tunnistajana, on teil võimalus selgitada kohtule kuriteoga seotud asjaolusid. Kohtunik võib ka esitada teile täiendavaid küsimusi.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja? Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Võite valida, kas osalete menetluses tsiviilhagejana (sellisel juhul olete kogu menetluse osaline ning teil on olulised menetluslikud õigused) või annate lihtsalt ütlusi olulise tunnistajana, võttes arvesse, et kriminaalmenetlus toimub just seetõttu, et teie vastu on toime pandud kuritegu. Kreeka kohtusüsteemis ei ole erasüüdistust ette nähtud.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Saate esitada dokumente, mis loetakse kohtus ette (KPD artikkel 364) ning lisatakse kohtuasja toimikule, samuti saate kutsuda tunnistajaid ja teatada sellest kohtule (KPD artikli 326 lõike 2 punkt 1).

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Võite kogu menetluse ajal osaleda avalikel kohtuistungitel, tõendite kogumisel, kostja kaitseargumentide esitamisel, advokaatide seisukohtade esitamisel ja kohtuotsuse langetamisel.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Tsiviilhagejana on teil juurdepääs kohtuasja toimiku sisule ning te saate kohtuotsuse ärakirja.

Viimati uuendatud: 22/06/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Kohtumenetluse lõppedes mõistab kohus süüdistatava süüdi või õigeks, olenevalt esitatud tõenditest. Kui kohus leiab, et süüdistatav ei ole süüdi, mõistab ta süüdistatava õigeks, ning kui osalete menetluses tsiviilhagejana (politikós enágon), ei mõisteta Teie kasuks välja kahjutasu või rahalist hüvitist Teile põhjustatud moraalse kahju või valu ja kannatuste eest. Sellisel juhul on süüdistataval õigus esitada vastuhagi ning nõuda seoses kohtuasjaga kantud kulude hüvitamist (kriminaalmenetluse seadustiku (Kódikas Poinikís Dikonomías – KPD) artikkel 71). Kui kohus mõistab süüdistatava süüdi, määratakse talle karistus ning täpsustatakse hüvitise summa, mille süüdistatav peab Teile tasuma tsiviilnõude alusel.

Kui kohus mõistab süüdistatava õigeks, saate vastavalt KPD artikli 486 lõike 1 punktile b kohtuotsuse edasi kaevata ainult siis, kui Teilt on süüdistatava kasuks välja mõistetud hüvitis, ning ainult seoses sellega. Tsiviilhagejana saate edasi kaevata kohtuotsuse selle osa, millega Teie hagi jäeti õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata, või selle osa, millega Teie kasuks mõisteti välja rahaline hüvitis (KPD artikkel 488).

Teise võimalusena saate paluda prokuröril kohtuotsus edasi kaevata.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Kohtuotsuse jõustudes on Teie roll kriminaalmenetluses üldiselt lõppenud. Kreeka õigusnormidega ei ole kuriteoohvritele pärast kohtuotsuse jõustumist täiendavaid õigusi ette nähtud. On ainult üks erand: kui olete isiku- või seksuaalse vabaduse vastu suunatud kuriteo alaealine ohver, on Teil kõik sellega seotud õigused isegi siis, kui Te ei osale menetluses tsiviilhagejana, sealhulgas õigus saada prokurörilt teavet, kui kurjategija vabastatakse tingimisi või lõplikult või kui tal lubatakse ajutiselt vanglast lahkuda (KPD artikkel 108A).

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

Kuriteoohvrina on Teil õigus saada sõltuvalt Teie vajadustest tasuta konfidentsiaalseid üldisi või spetsialiseeritud abi- ja hooldusteenuseid enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning mõistliku aja jooksul pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Need õigused laienevad ka Teie pereliikmetele sõltuvalt nende vajadustest ja Teie vastu toime pandud kuriteo tagajärjel kantud kahju suurusest. Politsei või pädev asutus, kellele esitasite kuriteoteate, võib anda Teile Teie taotluse korral teavet ning suunata Teid järgmistesse asutustesse ja organisatsioonidesse: esimese ja teise astme kohaliku omavalitsusasutuse sotsiaalamet; vaimse tervise keskused; kogukonnakeskused (Kéntra Koinótitas), soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaadi juures tegutsevad nõustamiskeskused (symvoulevtiká kéntra); riikliku sotsiaalse solidaarsuse keskuse (Ethnikó Kéntro Koinonikís Allilengýis) tugiteenistused; justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi juures tegutsev sõltumatu alaealiste kuriteoohvrite kaitse amet (Avtotelí Grafeía Prostasías Anílikon Thymáton) või eraõiguslikud asutused ning kutseliidud ja vabatahtlike ühendused. Kui olete naine, kes on langenud isiku- või seksuaalse vabaduse vastu suunatud kuriteo, rahalisel eesmärgil seksuaalse ärakasutamise, koduvägivalla, inimkaubanduse, kupeldamise või rassistliku kuriteo ohvriks, on ka Teie lastel õigus abi- ja hooldusteenustele (seaduse 4478/2017 artikkel 61, milles käsitletakse õigust ohvriabiteenustele (direktiivi 2012/29/EL artikkel 8)).

Üldised abi- ja hooldusteenistused annavad Teile muu hulgas teavet ja nõu Teie õiguste kohta kuriteoohvrina ning õiguse kohta nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist, annavad teavet selle kohta, kuidas osaleda kriminaalmenetluses tsiviilhageja või tunnistajana, annavad teavet spetsialiseeritud abiteenuste kohta ja suunavad nende juurde, pakuvad emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, annavad nõu kuriteoga seotud rahalistes ja praktilistes küsimustes ning selles, kuidas ennetada teisest ja korduvat ohvristamist, hirmutamist ja kättemaksu.

Spetsialiseeritud abi- ja hooldusteenistused suunavad kuriteoohvrid, kes vajavad teisese või korduva ohvristamise, hirmutamise või kättemaksu ohu tõttu ohutut kohta, varjupaika, või tagavad neile muu asjakohase ajutise majutuse ning osutavad integreeritud tugiteenuseid erivajadustega kuriteoohvritele, näiteks rassipõhise või seksuaalse vägivalla, identiteedi või soopõhise vägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvritele (seaduse 4478/2017 artikkel 62, milles käsitletakse ohvriabiteenistuste pakutavat abi (direktiivi 2012/29/EL artikkel 9)).

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

Kuriteoohvrina hoitakse Teid kursis kriminaalmenetluse käiguga ning Teile edastatakse Teie taotluse korral tarbetu viivituseta kohtuotsus kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku asjakohaste sätetega, tingimusel et osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana. Kui osalete menetluses tsiviilhagejana, võidakse Teid teavitada e-posti teel, isiklikult või Teie advokaadi vahendusel (seaduse 4478/2017 artikkel 59, milles käsitletakse kuriteoohvri õigust saada teavet enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta (direktiivi 2012/29/EL artikkel 6)).

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Teil on õigus saada teavet selle kohta, kui pädev kohtuasutus on tühistanud kurjategija ajutise kinnipidamise või seda muutnud või kui kurjategija vabastatakse või on vanglast põgenenud või kui kinnipidamisasutuse vastutavad ametnikud on andnud talle loa ajutiselt vanglast lahkuda, sealhulgas teavet meetmete kohta, mida võidakse võtta Teie kaitseks, kui kurjategija on vanglast vabastatud või põgenenud. Sellist teavet antakse Teile prokuröri loaga, kui Teie ohutust ähvardab tegelik või potentsiaalne oht, tingimusel et sellise teabe avalikustamine ei sea ohtu kurjategijat (seaduse 4478/2017 artikkel 59, milles käsitletakse kuriteoohvri õigust saada teavet enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta (direktiivi 2012/29/EL artikkel 6)).

Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Ei. Kohus võib siiski anda korralduse hüvitada kuriteoohvrile kuriteoga tekitatud kahju (kriminaalseadustiku (Poinikós Kódikas – PK) artikli 100 lõige 3a)) karistuse alternatiivina või tingimisi karistuse tingimusena, mille üle teostab järelevalvet sotsiaalabiametnik (epimelitís koinonikís arogís) (PK artikkel 100). Seda, kas kurjategija täidab kohtu seatud tingimusi, kontrollib sotsiaalabiametnik ning rikkumise korral võib pädev prokurör teha tingimisi karistuse määranud kohtule ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks.

Viimati uuendatud: 22/06/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4 - Hüvitis

Saate nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist, esitades tsiviilhagi. Saate esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse osana eeluurimise ajal või kohtuistungi ajal. Hagi esitades osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana (politikós enágon). Saate nõuda rahalist hüvitist Teie varale tekitatud kahju ja/või Teile tekitatud moraalse kahju ning valu ja kannatuste eest. Saate lisada nõudele kohtuasjaga seoses kantud kulud (advokaadi ja kohtutäituri tasud, reisikulud jne).

Kui kohus mõistab kurjategija süüdi, annab ta korralduse maksta Teile hüvitist. Tegelikult on hüvitis sageli pigem sümboolne ja ei kata Teile tegelikult tekitatud kahju. Ülejäänud summa hüvitamiseks peate esitama eraldi hagi tsiviilkohtule.

Teise võimalusena saate esitada hagi otse tsiviilkohtule. Tsiviilkohus mõistab kurjategijalt välja kahjutasu, mis vastab Teile tegelikult tekitatud kahjule.

Kui olete esitanud hagi tsiviilkohtule, saate selle uuesti esitada kriminaalmenetluses; sellisel juhul tsiviilkohtumenetlus lõpetatakse.

Kui olete tahtlikult toime pandud vägivallakuriteo ohver, on Teil õigus saada hüvitist riigilt. Palun tutvuge Euroopa Justiitsvõrgustiku teabelehega, mis käsitleb kuriteoohvritele kahju hüvitamist Kreekas (restoratiivne õigus) (kättesaadav inglise ja kreeka keeles ning muudes keeltes).

Viimati uuendatud: 22/06/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5 - Minu õigus saada abi ja toetust

Siseministeeriumi haldusalas tegutseval soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaadil (Genikí Grammateía Isótitas ton Fýlon) on nõustamiskeskused vägivallakuritegude ohvriks langenud naistele.

Selliste naiste abistamiseks on loodud 62 üksusest koosnev integreeritud võrgustik.

Võrgustikku kuuluvad ööpäev läbi töötav abitelefon (SOS15900), 40 nõustamiskeskust ja 21 majutusasutust naistele ja nende lastele.

Abitelefoniga SOS15900 saab ühendust võtta ka e-posti aadressil Lingil klikates avaneb uus akensos15900@isotita.gr. Abitelefon töötab ööpäev läbi 365 päeva aastas nii kreeka kui ka inglise keeles. Kõne maksumus on kohalik kõnetasu.

Nõustamiskeskused pakuvad tasuta psühholoogilist tuge ja õigusnõu. Pakutavate teenuste hulka on suurendatud ning nüüd pakutakse abi ka naiste tööhõive küsimustes ning eri vormis diskrimineerimise ohvriks sattunud naistele (pagulastele, üksikvanematele, roma kogukonna liikmetele jne). Nõustamiskeskuste kontaktandmed (aadressid ja telefoninumbrid) on avaldatud veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.womensos.gr/ ja Facebookis: WomenSOS.gr

KONTAKTANDMED:

Soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaadi veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.isotita.gr/

Soolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus (Kéntro Erevnón gia Thémata Isótitas – KEThl)

Soolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus pakub psühholoogilist tuge ja õigusabi koduvägivalla ohvritele ning haldab vägivallakuritegude ohvriks langenud naistele ja nende lastele mõeldud majutusasutust.

Soolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus

  • on 1994. aastal loodud eraõiguslik organisatsioon, mille järele valvab soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaat;
  • koosneb piirkondlikest ja kohalikest teenistustest, mis pakuvad psühholoogilist tuge ja õigusabi koduvägivalla ohvritele;
  • pakub tasuta psühholoogilist tuge ja õigusabi;
  • annab teavet, nõu ja tuge naistele, kellel on probleeme seoses tööhõive ja sotsiaalse tõrjutusega;
  • haldab alates 1993. aastast koostöös Ateena prefektuuriga vägivallakuritegude ohvriks langenud naistele ja nende lastele mõeldud majutusasutust.
  • KONTAKTANDMED:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://kethi.gr/

Riiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus (Ethnikó Kéntro Koinonikís Allilengýis – EKKA)

Riiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus haldab tugivõrgustikku, mis pakub sotsiaalabiteenuseid üksikisikutele, peredele ja ühiskonnarühmadele, kes on sattunud psühhosotsiaalsetesse raskustesse või vajavad kiiresti sotsiaalabi.

Riiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus

  • on Ateenas asuv eraõiguslik organisatsioon, mille järele valvab töö-, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium.
  • Organisatsioon pakub järgmisi teenuseid:
  • ööpäev läbi toimiv, kõigile kodanikele mõeldud sotsiaalabitelefon 197. Helistamine on tasuta;
  • ööpäev läbi toimiv riiklik lastekaitsetelefon 1107, millele saab helistada lastega seotud küsimustes;
  • sotsiaalabikeskused Ateenas, Pireuses ja Thessaloníkis;
  • majutusasutused suurtesse sotsiaalsetesse ja rahalistesse raskustesse sattunud kodanikele Atika piirkonnas;
  • varjupaigad ohtu sattunud naistele ja nende lastele Atikas ja Thessaloníkis.
  • Pakutavad teenused:
  • sotsiaalkindlustust käsitlevad nõuanded ja teave;
  • sotsiaalne ja psühholoogiline tugi üksikisikutele ja peredele; varjupaigateenus ohtu sattunud naistele ja nende lastele (peamiselt koduvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele);
  • kriisis või sotsiaalses hädaolukorras olevate inimeste lühiajaline majutus;
  • koostöö ja vahendamine, et hõlbustada juurdepääsu teiste organisatsioonide pakutavatele sotsiaalse solidaarsuse teenustele.
  • Keskusel on ka peamiselt psühholoogidest ja sotsiaaltöötajatest koosnevad kiirreageerimisrühmad, mis pakuvad psühhosotsiaalset tuge paljude ohvritega loodusõnnetuste (maavärin, üleujutus, tulekahju), õnnetuste ja laevahukkude korral, kui sellise meeskonna kohalolekut peetakse vajalikuks.

KONTAKTANDMED:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ekka.org.gr/

Rassistliku vägivalla juhtumite registreerimise võrgustik

KONTAKTANDMED:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenRASSISTLIKU VÄGIVALLA JUHTUMITE REGISTREERIMISE VÕRGUSTIK

Kreeka pagulasnõukogu (Ellinikó Symvoúlio gia tous Prósfyges)

Kreeka pagulasnõukogu on valitsusväline organisatsioon, mis pakub Kreekas pagulastele ja varjupaigataotlejatele paljusid psühhosotsiaalseid ja õigusteenuseid.

Kreeka pagulasnõukogu

  • on 1989. aastal loodud valitsusväline organisatsioon, mis pakub Kreekas tuge pagulastele ja varjupaigataotlejatele;
  • pakub Kreekas pagulastele paljusid psühhosotsiaalseid ja õigusteenuseid, et aidata neil integreeruda Kreeka ühiskonda;
  • on ainus valitsusväline mittetulundusühing Kreekas, mis tegeleb ainult Kreekas varjupaika palunud inimestega, keda käsitatakse pagulastena;
  • on registreeritud välisministeeriumis ja tervise- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumis eriotstarbelise heategevusliku organisatsioonina;
  • on üks kuuest valitsusvälisest organisatsioonist, mis kaitseb Kreekas inimõigusi, ning on riikliku inimõiguste komisjoni (Ethnikí Epitropí gia ta Dikaiómata tou Anthrópou) liige;
  • on ÜRO pagulaste ülemvoliniku rakenduspartner ja Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu liige.

KONTAKTANDMED:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gcr.gr/

Kreeka Helsingi seirekeskus (Ellinikó Paratiritírio ton Symfonión tou Elsínki)

Helsingi seirekeskus tegeleb Kreekas inimõiguste järelevalvega, inimõigusi käsitlevate artiklite avaldamise ja inimõiguste alase lobitööga.

Kreeka Helsingi seirekeskus

  • loodi 1992. aastal;
  • on Rahvusvahelise Helsingi Inimõiguste Föderatsiooni liige Kreekas;
  • tegeleb inimõiguste järelevalvega, inimõigusi käsitlevate artiklite avaldamise ja inimõiguste alase lobitööga Kreekas ning aeg-ajalt ka Balkanimaades;
  • on osalenud ja sageli koordineerinud Kreeka ja Balkanimaade meedia järelevalvet stereotüüpide ja vihakõne avastamiseks ning koostanud üksikasjalikke aastaaruandeid, kõrvalaruandeid või mitteametlikke aruandeid ÜRO lepinguorganitele ning eriaruandeid väärkohtlemise, rahvuslike, keeleliste, religioossete ja sisserändajate kogukondade kohta.

KONTAKTANDMED:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://greekhelsinki.wordpress.com/

Amnesty Internationali Kreeka osakond (Diethnís Amnistía Ellinikó Tmíma)

Amnesty International survestab valitsusi, valitsustevahelisi organisatsioone, relvastatud poliitilisi rühmitusi, ettevõtteid ja muid valitsusväliseid organisatsioone ning uurib süstemaatiliselt ja erapooletult inimõiguste rikkumise üksikjuhtumeid ja vorme.

Amnesty International

  • on inimõiguste kaitseks loodud ülemaailmne sõltumatu vabatahtlik liikumine;
  • kaitseb süümevange, vägivalla ohvreid ja vaeseid;
  • soovib kaotada naistevastase vägivalla;
  • soovib kaotada surmanuhtluse, piinamise ja vabaduse piiramise „terrorismivastase sõja“ ettekäändel;
  • võitleb pagulaste, sisserändajate, vähemuste ja inimõiguste kaitsjate diskrimineerimise vastu.

KONTAKTANDMED:

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.amnesty.org.gr/

Viimati uuendatud: 22/06/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.