Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus

Estonia

Content provided by:
Estonia

FINDING COMPETENT COURTS

The search tool below will help you to identify court(s)/authority(ies) competent for a specific European legal instrument. Please note that although every effort has been made to ascertain the accuracy of the results, there may be some exceptional cases concerning the determination of competence that are not necessarily covered.

Estonia

Brussels I recast


*mandatory input

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Eesti menetlusõiguse kohaselt teavitatakse kolmandat isikut kohtumenetlusest kolmanda isiku kaasamise avalduse kättetoimetamisega. Menetluse pool, kes võib kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks esitada kolmanda isiku vastu enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus toimetab avalduse kolmandale isikule kätte ja teatab avaldusest teisele poolele ning annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks. Kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse, kaasab kohus määrusega kolmanda isiku menetlusse. Iseseisva nõudeta kolmas isik on Eesti menetlusõiguse kohaselt menetlusosaline, kuid ta ei ole menetluse pool (hageja või kostja). Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. Hageja või kostja poolel menetlusse kaasatud või sinna astunud iseseisva nõudeta kolmas isik peaks eelduslikult toetama vastava poole positsiooni menetluses, st esitama argumente selle poole toetuseks, olles huvitatud, et see pool menetluse võidaks. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetluses osaleb, kui seadusest ei tulene teisiti.

2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse, kuid kohus isikut menetlusse ei kaasa või on kolmanda isiku menetlusest kõrvaldanud, ei ole põhimenetluse lahend tema suhtes õiguslikult siduv.

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse ja isik kaasati menetlusse kolmanda isikuna, ei või ta hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, põhimenetlusele järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Kui menetluse pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata.

3) Kas põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul on siduv mõju?

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse, kuid kohus isikut menetlusse ei kaasanud või on kolmanda isiku menetlusest kõrvaldanud, ei ole põhimenetluse lahend kolmanda isiku suhtes õiguslikult siduv, sh õigusliku hinnangu osas

4) Kas tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid, on siduv mõju?

Kolmanda isiku suhtes ei ole õiguslikult siduvad kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhjusel, et pooled neid ei vaidlustanud või kui pool, kelle kasuks kolmas isik menetlusse kaasati, ei nõustunud asjaolu kolmanda isiku poolt vaidlustamisega.

5) Kas kolmanda isiku kaasamine jõustub sõltumata sellest, kas kolmas isik ühines põhimenetlusega või mitte?

Kuivõrd Eesti menetlusõiguse kohaselt ei toimu kolmanda isiku iseseisvat teavitamist, vaid kolmandat isikut teavitatakse poole esitatud kolmanda isiku kaasamise avalduse kättetoimetamisega, sõltuvad õiguslikud tagajärjed sellest, kas kolmas isik kaasati menetlusse või mitte.

6) Kas kolmanda isiku kaasamine mõjutab kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahelist suhet?

Kui pool esitas avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks, kuid kohus kolmandat isikut menetlusse ei kaasanud, ei mõjuta see suhteid tema ja kaasamise avalduse esitanud poole vastaspoole vahel, välja arvatud juhul, kui kolmas isik kaasati menetlusse.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamist ja kaasamise tagajärgi reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 214 ja 216.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Maakohus

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Ringkonnakohus selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Riigikohus

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Inglise keel

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 86 (kohtualluvus vara asukoha järgi) juhul, kui nõue ei ole seotud isiku selle varaga; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 100 (tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue) ulatuses, milles hagi esitatakse kohtusse, kelle tööpiirkonnas tüüptingimusi kasutati.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 212–216

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 11. novembril 1992 Tallinnas allakirjutatud Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline õigusabi ja õigussuhete leping,
  • 27. novembril 1998 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades,
Viimati uuendatud: 04/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Feedback

Use the form below to share your comments and feedback on our new website