The language version you are now viewing is currently being prepared by our translators.
Please note that the following languages: GermanEnglish have already been translated.
Swipe to change

Ohvrite õigused riigiti

Austria

Content provided by:
Austria
There is no official translation of the language version you are viewing.
You can access a machine translated version of this content here. Please note that it is only provided for contextual purposes. The owner of this page accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to the quality of this machine translated text.

Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui ma olen kuriteoohver?

Föderaalne justiitsiministeerium on sõlminud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 66 artikli 2 alusel lepingud asjakohaste organisatsioonidega, kes pakuvad ohvritele abi pärast seda, kui nad on kontrollinud, et teatavad seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Nende organisatsioonide kontaktid leiab järgmisel lingil klõpsates (kõnealused organisatsioonid on rühmitatud liidumaade kaupa): Ohvriabiorganisatsioonid

Ohvriabitelefon

Sotsiaalhoolekandeamet: 0043 158831 ja üldine ohvriabitelefon: 0800 112 112 (kättesaadav ka Euroopa ohvriabi kriisitelefonil 116 006)

Kas ohvriabi on tasuta?

Jah.

Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?

Kuriteoohver saab rahalist hüvitist ohvritele hüvitise maksmist käsitleva seaduse alusel (Verbrechensopfergesetz (VOG)), föderaalne ametlik väljaanne (BGBl.) 288/1972).

Selle seaduse kohaselt on hüvitise maksmise kord on kõigi taotlejate jaoks (Austria kodanikud ja välisriikide kodanikud) sama. Tegemist on haldusmenetlusega, mille käigus ametiasutus peab tuvastama otsuse tegemiseks asjakohased faktid ja tegema taotletud teenuste kohta otsuse. Taotleja on kohustatud tegema menetluse raames koostööd ja esitama vajaliku teabe (sh tekitatud kahju tuvastamiseks).

Taotlus tuleb esitada föderaalsele sotsiaalhoolekandeametile, kes teeb ka taotluse kohta otsuse.

Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt?

Õigus psühhosotsiaalsele ja õiguslikule toele on järgmistel isikutel:

  • vägivallateo või seksuaalkuriteo ohvrid, isikud, kes on seisnud silmitsi tõsise ohuga, või isikud, kelle sõltuvust teisest isikust on tahtliku kuriteo toimepanekul ära kasutatud;
  • kuriteo tagajärjel surnud isiku abikaasa, elukaaslane, esimese astme sugulane, vend, õde või muu ülalpeetav ning muu isik, kes on olnud oma lähedase surma tunnistajaks;
  • terrorikuritegude ohvrid.

Nendele ohvritele tuleb pakkuda taotluse korral psühhosotsiaalset ja õiguslikku tuge, kui see on vajalik ohvri menetlusõiguste kaitsmiseks, võttes võimalikult suurel määral arvesse ohvri isiklikku kaasatust. Sellise abi vajalikkust hindavad ohvriabiorganisatsioonid. Seksuaalkuriteo ohvril, kes on alla 14aastane, on alati õigus psühhosotsiaalsele toele.

Psühhosotsiaalne tugi

Psühhosotsiaalse toe pakkumisel valmistatakse ohver ette menetlusega kaasnevaks psühholoogiliseks stressiks, tal aidatakse toime tulla oma emotsioonidega (ärevus, meeleheide, mure, viha) ning teda saadetakse eeluurimise või kohtumenetluse raames toimuvatel ärakuulamistel.

Õiguslik tugi

Õigusliku toe eesmärk on aidata ohvril kasutada kriminaalmenetluses oma õigusi. See on eriti kasulik ja vajalik, kui konkreetsed asjaolud annavad alust muretsemiseks, et ohvri õigusi ei austata menetluse käigus piisavalt. Kui ohver on kandnud kuriteo tagajärjel kahju, võib advokaat nõuda ohvri nimel (kui ohvril on tsiviilhageja staatus) hüvitist (nt mittevaralise kahju eest).

Viimati uuendatud: 03/02/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.