Ohvrite õigused riigiti

Millist teavet saan ma ametiasutustelt (nt politseilt, prokuratuurilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Enne kuriteost teatamist on teil võimalik saada oma õiguste kohta teavet föderaalse justiitsministeeriumi (Bundesministerium für Justiz) veebisaidilt (siit) ja ohvriabi telefonilt (Opfernotruf) (0800 112 112) või ohvriabi veebisaidilt (siit).

Kuriteoohvrina on teil õigus saada ametiasutustelt teavet oma õiguste kohta. Põhimõtteliselt tuleks see teave teile esitada uurimise alguses. Kui teil on õigus kasutada ohvriabiorganisatsiooni pakutavaid ohvriabiteenuseid, teavitatakse teid sellest enne teie esimest ülekuulamist. Ka kutses tulla ülekuulamisele on esitatud teave nende tugiteenuste kohta ja asjakohaste ohvriabiorganisatsioonide aadressid. Peale selle teavitatakse teid õigusest sellele, et teid saadaks usaldusisik.

Kui te olete seksuaalkuriteo ohver või alaealine või kui kaitsepolitsei seaduse (Sicherheitspolizeigesetz – SPG) § 38a lõike 1 kohaselt võidakse välja anda lähenemiskeeld teie kaitsmiseks vägivallategude eest, peetakse teid eriti haavatavaks ohvriks. See tähendab, et teil on veel täiendavad õigused. Eelkõige tuleb teid enne teie ülekuulamist ja ütluste andmist teavitada sellest, et

• võimaluse korral kuulab teid uurimise ajal üle samast soost isik;
• kui teid uurimise ja kohtumenetluse ajal üle kuulatakse, võite paluda, et suulise tõlke teenust osutaks võimaluse korral samast soost isik;
• te võite keelduda vastamast kuriteo üksikasju käsitlevatele küsimustele, näiteks seksuaalkuriteo korral, kui need on teie meelest vastuvõetamatud. Teid võidakse siiski kohustada nendele küsimustele vastama, kui teie ütlused on vaidluse eseme seisukohast eriti tähtsad;
• teil on uurimise ja kohtumenetluse ajal õigus taktitundelisele ülekuulamisele;
• te võite taotleda kinnist istungit;
• teid teavitatakse, kui õigusrikkuja põgeneb või vahi alt vabastatakse;
• ülekuulamisel võib teiega kaasas olla usaldusisik.

Lisateavet leiab ohvriabiorganisatsioonide avaldatud brošüüridest, mida saab politsei käest. Teavet teie õiguste kohta antakse teile igal juhul ka suuliselt.

Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiviga 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK, tagatakse, et ohvritel on ELi liikmesriikides võrreldavad õigused. Need õigused kehtivad olenemata sellest, milline on teie kui ohvri kodakondsus.

Et hõlbustada kuriteost teatamist olukorras, kus kuritegu on toime pandud mõnes teises ELi liikmesriigis, edastab prokurör kaebuse, mis on esitatud kuriteo kohta ohvri elukohariigis, asjaomase teise liikmesriigi pädevale asutusele.

Samuti on ohvril õigus kasutada kriminaalmenetluse ajal tasuta tõlketeenuseid.

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Teid kui kuriteoohvrit tuleb teie õigustest viivitamata teavitada. See teave hõlmab järgmist:

• teie õigused kriminaalmenetluse ajal;
• ohvriabiorganisatsioonide kontaktandmed ja teenused;
• võimalus nõuda hüvitist õigusrikkujalt;
• võimalus taotleda hüvitist riigilt.

Kui teil on õigus kasutada ohvriabiorganisatsiooni pakutavaid ohvriabiteenuseid, teavitatakse teid sellest enne teie esimest ülekuulamist. Ka kutses tulla ülekuulamisele on esitatud teave nende tugiteenuste kohta ja asjakohaste ohvriabiorganisatsioonide aadressid. Peale selle teavitatakse teid õigusest sellele, et teid saadaks usaldusisik. Lisateavet leiab ohvriabiorganisatsioonide avaldatud teabelehtedest või brošüüridest, mida saab politsei käest. Teavet teie õiguste kohta antakse teile igal juhul ka suuliselt.

Kui on rikutud teie seksuaalset puutumatust või te olete alaealine või kui kaitsepolitsei seaduse § 38a lõike 1 kohaselt võidakse välja anda lähenemiskeeld teie kaitsmiseks vägivallategude eest, on teil õigus sellele, et teid teavitataks enne ülekuulamist ja ütluste andmist järgmistest õigustest:

• õigus sellele, et võimaluse korral kuulab teid uurimise ajal üle samast soost isik;
• õigus paluda, et kui teid uurimise ja kohtumenetluse ajal üle kuulatakse, osutaks suulise tõlke teenust võimaluse korral samast soost isik;
• õigus keelduda vastamast näiteks seksuaalkuriteo üksikasju käsitlevatele küsimustele, kui need on teie meelest vastuvõetamatud. Teid võidakse siiski kohustada nendele küsimustele vastama, kui teie ütlused on vaidluse eseme seisukohast eriti tähtsad;
• õigus taktitundelisele ülekuulamisele uurimise ja kohtumenetluse ajal;
• õigus taotleda kinnist istungit;
• õigus saada teada sellest, kui õigusrikkuja põgeneb, uuesti vahi alla võetakse või eelvangistusest vabastatakse;
• võimalus, et ülekuulamisel on teiega kaasas usaldusisik.

Pärast kuriteost teatamist saate oma kuriteoteate kohta kirjaliku kinnituse. See sisaldab viitenumbrit. Kui te helistate pädevasse politseijaoskonda ja nimetate selle viitenumbri, saate rääkida politseinikuga, kes teie juhtumiga tegeleb. Politsei antud viitenumbrit võite kasutada ka selleks, et võtta ühendust oma juhtumit menetleva prokuröriga.

Prokuratuur teavitab teid protsessi olulistest etappidest. Näiteks antakse teile teada, kui ametiasutused otsustavad süüdistuse esitamises loobuda või kui nad kaaluvad võtta tavapärase kriminaalmenetluse korraldamise asemel alternatiivseid meetmeid. Samuti on teil õigus toimikuga tutvuda.

Kohus teavitab teid istungi toimumise ajast ja kohast, kui olete seda teavet eelnevalt taotlenud või tsiviilhagejana menetlusse astunud.

Kui te olete tahtliku kuriteo tõttu puutunud kokku vägivallaga või seisnud silmitsi tõsise ohuga, kui on rikutud teie seksuaalset puutumatust, kui sellise kuriteo toimepanekul on ära kasutatud teie sõltuvust teisest isikust või kui te olete eriti haavatav, teavitavad ametiasutused teid oma ametikohustustest tulenevalt, kui õigusrikkuja põgeneb, uuesti vahi alla võetakse või kui ta eelvangistusest vabastatakse. Muudel juhtudel teavitatakse teid sellest siis, kui te olete sellist teavitamist taotlenud. Politsei või prokuröri esitatav teave peab sisaldama vabastamise põhjuseid ja selles tuleb ära märkida, kas õigusrikkuja suhtes on võetud vahi all hoidmise asemel leebemaid meetmeid.

Taotluse korral teavitatakse teid viivitamata ka sellest, kui õigusrikkuja põgeneb või vanglast vabastatakse, samuti esimesest korrast, kui õigusrikkujal lubatakse kinnipidamisasutusest ilma järelevalveta lahkuda. Samuti antakse teile teada, kui põgenenud õigusrikkuja kinni peetakse. Kui õigusrikkujale on kehtestatud vabastamisel tingimused, mille eesmärk on kaitsta ohvrit, teavitatakse teid ka neist.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kui te ei oska piisavalt saksa keelt, on teil õigus tasuta tõlketeenustele. Neid teenuseid osutatakse ülekuulamise või kohtuistungi ajal. Samuti on teil õigus saada toimiku oluliste osade (kuriteoteate kirjalik kinnitus, kokkulepe uurimise lõpetamise kohta ja selle põhjendused, kohtuotsuse ja käskmenetluses tehtud otsuse ärakiri) kirjalik tõlge.

Ohvriabiteenused hõlmavad tõlketuge ja neid rahastab föderaalne justiitsministeerium.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)?

Õiguslikud juhised ja küsitlused peavad alati olema arusaadavad. Seepärast peab ametiasutus oma juhiseid ja küsimusi ohvri vajadusi ja suutlikkust arvesse võttes kohandama. Pärast juhiste andmist küsitakse teilt, kas te saite kõigest aru.

Kui te ei oska piisavalt saksa keelt, on teil õigus tasuta tõlketeenustele. Neid teenuseid osutatakse ülekuulamise või kohtuistungi ajal. Samuti on teil õigus saada toimiku oluliste osade (kuriteoteate kirjalik kinnitus, kokkulepe uurimise lõpetamise kohta ja selle põhjendused, kohtuotsuse ja käskmenetluses tehtud otsuse ärakiri) kirjalik tõlge.

Et abistada ohvrit, kes on tumm või kurt, peab olema kohal viipekeele tõlk. Vajaduse korral on teil ka võimalus suhelda kirjalikult või muul sobilikul viisil.

Hinnates seda, kas ohvrit tuleks käsitada eriti haavatavana – staatus, millega kaasnevad eriõigused –, võetakse arvesse mis tahes puuet. Puude korvamiseks võidakse anda võimalus saada tasuta õigusabi.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Võite ühendust võtta ohvriabiorganisatsiooniga. Perevägivalla ja ahistava jälitamise ohvritele, inimkaubanduse ohvritele ning alaealistele ohvritele on olemas eraldi organisatsioonid. Et aidata ohvritel asjakohase organisatsiooniga ühendust võtta, on sisse seatud föderaalse justiitsministeeriumi rahastatav ohvriabitelefon (0800 112 112 ja http://www.opfer-notruf.at/), kust saab ööpäev läbi tasuta tuge.

Teatavatel ohvritel on õigus psühhosotsiaalsetele ja juriidilistele ohvriabiteenustele.

Kui te olete perevägivalla või ahistava jälitamise ohver, saate tuge spetsiaalsetelt organisatsioonidelt, nagu perevägivalla sekkumiskeskus (Interventionsstelle gegen Gewalt in der Familie) või vägivallavastase kaitse keskus (Gewaltschutzzentrum). Kui politsei on välja andnud lähenemiskeelu, teavitab ta sellest kohalikku perevägivalla sekkumiskeskust või kohalikku vägivallavastase kaitse keskust. Nende keskuste töötajad võtavad teiega ühendust ja pakuvad teile tuge, sealhulgas koostavad kava teie turvalisuse tagamiseks ning annavad õigusalast nõu (eelkõige ajutise kohtumääruse taotluse esitamiseks) ja pakuvad psühhosotsiaalset tuge.

Sekkumiskeskuse või mõne vägivallavastase kaitse keskuse poole saab pöörduda ka otse. Te ei pea ootama seni, kuni politsei on astunud samme või kuni olete kuriteost teatanud.

Kas politsei aitab mul kohe võtta ühendust ohvriabiteenuste osutajatega?

Kui te olete perevägivalla või ahistava jälitamise ohver, saate tuge spetsiaalsetelt organisatsioonidelt, nagu perevägivalla sekkumiskeskus või vägivallavastase kaitse keskus. Kui politsei on välja andnud lähenemiskeelu, teavitab ta sellest kohalikku perevägivalla sekkumiskeskust või kohalikku vägivallavastase kaitse keskust. Nende keskuste töötajad võtavad teiega ühendust ja pakuvad teile tuge, sealhulgas koostavad kava teie turvalisuse tagamiseks ning annavad õigusalast nõu (eelkõige ajutise kohtumääruse taotluse esitamiseks) ja pakuvad psühhosotsiaalset tuge.

Kõikidel muudel juhtudel võtke palun ise ühendust teile sobiva ohvriabiorganisatsiooniga.

Kuidas kaitstakse mu eraelu puutumatust?

Ohvrina on teil mitmesugused õigused, millega kantakse hoolt selle eest, et teie privaatsus on võimalikult hästi kaitstud, hoolimata sellest, et kohtumenetlus on oma laadilt avalik.

Näiteks on teil õigus nimetada kättetoimetamisaadress, mis erineb teie tegelikust kodusest aadressist. Kohus peab tagama ka selle, et ei avalikustataks teie kui tunnistaja isiklikke olusid.

On keelatud avaldada toimiku sisu ning teha istungi ajal tele- või raadiosalvestusi või -ülekandeid, salvestada videoid või pildistada.

Kui see on vajalik, et kaitsta ohvrite ja tunnistajate privaatsust, võidakse külastajad kohtusaalist välja saata.

Kui te olete seksuaalkuriteo ohver, on teil õigus keelduda vastamast küsimustele teatavate kuriteo üksikasjade kohta, välja arvatud juhul, kui need üksikasjad on menetluse seisukohast olulised. Erandjuhtudel on teil koguni võimalik anda ütlusi anonüümselt, kui teie identiteedi avalikustamine seaks teie või teiste isikute elu, tervise, kehalise puutumatuse või vabaduse tõsisesse ohtu. Lisaks võib tunnistaja muuta kohtus ütluste andmiseks oma välimust, et teda ei oleks võimalik ära tunda (tingimusel et tema näoilmet on siiski võimalik näha).

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Ohvriabiteenuste kasutamiseks ei pea kuriteost teatama. See tähendab, et te võite võtta ohvriabiorganisatsiooniga ühendust enne, kui kuriteost teada annate. Ohvriabiorganisatsioon saab teid kuriteost teatamise protsessis vajaduse korral aidata.

Ka ohvriabiliini (0800 112 112) teenuseid saab kasutada olenemata sellest, kas olete kuriteost teatanud.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

On olemas eri liiki tunnistajakaitse, mille tase sõltub ohust, millega tunnistaja silmitsi seisab. Näiteks hõlmab kaitsepolitsei pakutav tunnistajakaitse ennetus- ja kaitsemeetmeid, nagu sagedasemad patrullid, tunnistaja valvamine või tunnistaja paigutamine spetsiaalsetesse ruumidesse, kus on tagatud tema kaitse. Kõige ulatuslikum kaitse tagatakse tunnistaja kaasamisega tunnistajakaitseprogrammi.

Kes mulle kaitset pakub?

Tunnistajate ja ohvrite isikukaitse tagamise eest vastutavad julgeolekuasutused.

Tuge ja nõu pakuvad ohvriabiorganisatsioonid. Perevägivalla ja ahistava jälitamise ohvritele, inimkaubanduse ohvritele ning alaealistele ohvritele on olemas eraldi organisatsioonid. Et aidata ohvritel asjakohase organisatsiooniga ühendust võtta, on sisse seatud föderaalse justiitsministeeriumi rahastatav ohvriabitelefon (0800 112 112 ja http://www.opfer-notruf.at/), kust saab ööpäev läbi tasuta tuge.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Kui menetluse käigus ilmnevad uued asjaolud (nt ohvriabiorganisatsioonilt saadud teabe põhjal), peab prokurör või kohus muudetud hinnangu dokumenteerima ja andma teile õigused, mis kaasnevad eriti haavatava isiku staatusega.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib mind ka edaspidi ohustada (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Kriminaalpolitsei, prokurör ja kohus on kohustatud võtma nõuetekohaselt arvesse ohvri õigusi, huve ja haavatavust. Kõik kriminaalmenetlusse kaasatud asutused peavad menetluse kestel austama ohvri inimväärikust ja tema soovi kaitsta oma eraelu puutumatust. Üldine kohustus kaitsta ohvri huve tähendab ka selle ärahoidmist, et kriminaalmenetlus ise ohvrit mingil viisil kahjustab. See tagatakse muu hulgas ohvri eriõigustega, näiteks õigusega taktitundelisele ülekuulamisele või õigusega paluda külastajad kohtusaalist välja saata ning keeluga avalikustada ohvri fotosid või isikuandmeid.

Millist kaitset pakutakse eriti haavatavatele ohvritele?

Eriti haavatavateks ohvriteks peetakse seksuaalkuritegude ohvreid, kõiki alaealisi ohvreid ning ohvreid, kelle kaitsmiseks võidakse kaitsepolitsei seaduse § 38a lõike 1 kohaselt välja anda lähenemiskeeld.

See staatus võidakse anda ka ükskõik millisele teisele ohvrile, lähtudes ohvri vanusest, vaimsest seisundist, tervisest ja kuriteo konkreetsetest asjaoludest.

Lisaks õigustele, mis on tagatud kõikidele ohvritele, on eriti haavataval ohvril õigus sellele, et teda küsitleb uurimise käigus võimaluse korral samast soost isik. Samuti on tal õigus paluda, et kui teda uurimise ja kohtumenetluse ajal üle kuulatakse, osutaks suulise tõlke teenust võimaluse korral samast soost isik. Ta võib keelduda vastamast küsimustele kuriteo üksikasjade kohta, kui ta peab nende üksikasjade kirjeldamist vastuvõetamatuks, või küsimustele väga isiklikku laadi asjaolude kohta. Uurimise ja kohtumenetluse ajal on eriti haavataval ohvril taotluse korral õigus taktitundelisele ülekuulamisele. Kohtuistungi ajal võib ta paluda, et külastajad kohtusaalist välja saadetaks. Eriti haavatavat ohvrit võib ülekuulamisel alati saata usaldusisik.

Kui on alust eeldada, et tunnistajat ei saa kohtuistungil faktilistel või õiguslikel põhjustel üle kuulata, peab kohus prokuröri taotlusel korraldama kaugülekuulamise. Selleks kuulab kinnipidamise ja kohtuliku kaitse eest vastutav kohtunik tunnistajad uurimise käigus üle menetlusosaliste ja nende esindajate osalusel (eraldi asukohas), kasutades piltide ja heli edastamiseks tehnilisi seadmeid. Vajaduse korral võib paluda tunnistajaid küsitlema eksperdi. Kui vähegi võimalik, tuleb hoolt kanda selle eest, et ohver ei kohtuks süüdistatava ega teiste menetlusosalistega. Pärast kaugülekuulamist võib salvestatud videomaterjali esitada uue ülekuulamise asemel hoopis kohtuistungil. Sellist tunnistajaid kaitsvat küsitlemist uurimismenetluses võib rakendada ka kohtumenetluses.

Kohtuistungil võib kohus erandkorras saata süüdistatava tunnistajate küsitlemise ajaks – näiteks tunnistajakaitse kaalutlustel – kohtusaalist välja, tingimusel et süüdistatavat teavitatakse hiljem kõigest, mis tema äraolekul toimus, ja eelkõige kõigist vahepeal antud ütlustest.

Kui õigusrikkuja vabastatakse, uuesti vahi alla võetakse või kui ta kinnipidamisasutusest või eelvangistusest põgeneb, tuleb eriti haavatavat ohvrit viivitamata teavitada. Taotluse korral teavitatakse teda ka sellest, kui õigusrikkuja põgeneb või vanglast vabastatakse, samuti esimesest korrast, kui õigusrikkujal lubatakse kinnipidamisasutusest ilma järelevalveta lahkuda.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Alaealist ohvrit peetakse alati eriti haavatavaks.

Uurimise käigus on sellisel ohvril õigus sellele, et võimaluse korral küsitleb teda samast soost isik. Samuti on tal õigus paluda, et kui teda uurimise ja kohtumenetluse ajal üle kuulatakse, osutaks suulise tõlke teenust võimaluse korral samast soost isik. Ta võib keelduda vastamast küsimustele kuriteo üksikasjade kohta, kui ta peab nende üksikasjade kirjeldamist vastuvõetamatuks, või küsimustele väga isiklikku laadi asjaolude kohta. Uurimise ja kohtumenetluse ajal on eriti haavataval ohvril taotluse korral õigus taktitundelisele ülekuulamisele. Sellise alaealise ülekuulamisel, kelle seksuaalset puutumatust on tõenäoliselt rikutud, tuleb alati olla taktitundeline. Ta võib paluda, et külastajad kohtusaalist välja saadetaks. Ülekuulamisel võib teda saata usaldusisik.

Kui õigusrikkuja vabastatakse, uuesti vahi alla võetakse või kui ta kinnipidamisasutusest või eelvangistusest põgeneb, tuleb eriti haavatavat ohvrit viivitamata teavitada. Taotluse korral teavitatakse teda ka sellest, kui õigusrikkuja põgeneb või vanglast vabastatakse, samuti esimesest korrast, kui õigusrikkujal lubatakse kinnipidamisasutusest ilma järelevalveta lahkuda.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Kui teie abikaasa või registreeritud partner, elukaaslane, vanem või laps, õde, vend või muu ülalpeetav kuriteo tagajärjel suri, on teil õigus psühhosotsiaalsetele ja õiguslikele ohvriabiteenustele. Sama kehtib juhul, kui kuriteo tõttu hukkus mõni teine lähedane ja te olite kuriteo tunnistajaks.

Kui teie abikaasa või registreeritud partner, elukaaslane, vanem või laps, õde, vend või muu ülalpeetav kuriteo tagajärjel suri, on teil õigus psühhosotsiaalsetele ja õiguslikele ohvriabiteenustele. Sama kehtib juhul, kui kuriteo tõttu hukkus mõni teine lähedane ja te olite kuriteo tunnistajaks.

Kui kuriteo tagajärjel suri isik, kellel oli seadusest tulenev kohustus teid ülal pidada, võib teil olla õigus saada hüvitist ohvritele hüvitise maksmise seaduse alusel. Selliste abitaotluste kohta teeb otsuse föderaalne sotsiaalkindlustus- ja puuetega isikute amet (Bundesamt für Soziales und Behindertenwesen).

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Juhul kui kahjustatud võib olla laste või noorukite füüsiline ja/või seksuaalne puutumatus, antakse kriminaalmenetluses abi ka nende hooldajatele.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Politsei, prokurör või kohtunik peab võtma arvesse teie huve ning teavitama teid menetluse kulgemisest, sealhulgas kõikidest alternatiivsetest meetmetest, mida rakendatakse tavapärase kriminaalmenetluse asemel väiksemate ja mõõdukalt raskete kuritegude korral (Diversion). Kui prokurör kaalub selliste alternatiivsete meetmete võtmist, peab ta andma teile võimaluse avaldada arvamust, kui see on vajalik kaitsmaks teie õigusi ja huve, eelkõige teie õigust saada hüvitist.

Prokurör võib paluda asjakohaste organisatsioonide koolitatud vahendajatel pakkuda õigusrikkujale ja ohvrile vahenduse kasutamisel tuge. Vahendusmenetlust saab alustada üksnes teie nõusolekul, välja arvatud juhul, kui põhjused, mille olete esitanud vahendusest keeldumiseks, ei ole kriminaalmenetluse raames vastuvõetavad. Kui õigusrikkuja on alla 18aastane, ei ole teie nõusolek vajalik.

Soovi korral võite vahendusprotsessis kaasa rääkida. Teie huve võetakse arvesse. Kui see on asjakohane, et kaitsta teie huve, eeskätt õigust saada hüvitist, kutsutakse teid ütlusi andma.

Vahendusprotsessi käigus on teil õigus sellele, et teid saadab usaldusisik. Teid tuleb esimesel võimalusel teavitada teie õigustest ja asjakohastest ohvriabiorganisatsioonidest.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

Ohvri õigused kriminaalmenetluses on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga (Strafprozessordnung (StPO)). Kõnealusele seadustikule ja muudele õigusaktidele pääseb tasuta ligi Austria Vabariigi õigusteabe süsteemi kaudu.