Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Greece

Content provided by:
Greece

Mis on uurimise eesmärk?

Eesmärk on koguda ja säilitada tõendeid ning võtta kuriteo toimumiskohalt sinna jäetud jälgi.

Millised on uurimise etapid?

Esialgne analüüs / esialgne eeluurimine / eeluurimine

Esialgse analüüsi abil teeb prokurör kindlaks, kas süüdistus on hästi põhjendatud ja milline on tõenäosus, et pandi toime kuritegu.

Esialgne eeluurimine toimub peamiselt siis, kui kahtlustatav on võetud kinni õigusrikkumise toimepanemiselt või kui viivitamine võiks põhjustada otsest ohtu.

Eeluurimine toimub vaid raskemate kuritegude puhul.

Vahistamine – piiravad tingimused – eelvangistus

Kui kahtlustatav on tabatud kuriteo toimepanemiselt või kui ta on vahistatud ühe päeva jooksul pärast kuriteo toimepanemist, võib ta vahistada ilma määruseta.

Kui kahtlustatavat ei ole tabatud kuriteo toimepanemiselt, on vahistamiseks vaja määrust.

Vahistatud isik viiakse prokuröri ette 24 tunni jooksul.

Piiravaid tingimusi (nt kautsjon, kahtlustatava/süüdistatava kohustus ilmuda korrapäraselt politseijaoskonda, keeld riigist lahkuda) kohaldatakse selleks, et takistada täiendavate õigusrikkumiste toimepanemist ja tagada kahtlustatava/süüdistatava ilmumine politseis toimuvale ülekuulamisele ja kohtusse.

Eelvangistus: kui eelmainitud piirangud ei ole piisavad, siis raskemate kuritegude puhul võib nõuda kahtlustatavate eelvangistuses hoidmist. Selline eelvangistus võib kesta kuni 18 kuud raskemate kuritegude puhul või 12 kuud vähem raskete kuritegude puhul ning 6 kuud hooletusest tuleneva korduva tapmise puhul. See aeg kantakse ära vanglas.

Menetlused eeluurimiskolleegiumites

Te võite nende kolleegiumite poole pöörduda piirangute või eelvangistuse tühistamiseks või kaebuse esitamiseks eeskirjade eiramise kohta kohtueelse menetluse käigus.

Kes vastutab iga etapi läbiviimise eest?

Esialgse analüüsi viivad läbi uurimist toimetavad ametnikud ja prokurör.

Esialgset eeluurimist toimetavad eelpool nimetatud isikud, sealhulgas eeluurimiskohtunik, ning lõpuks viib eeluurimiskohtunik ainuisikuliselt läbi eeluurimise või ülekuulamise.

Vahistamismääruse annab eeluurimiskolleegium või eeluurimiskohtunik. Juhul kui kahtlustatav tabatakse kuriteo toimepanemiselt, on asjaomastel uurijatel ja politseinikel kohustus ning kõikidel kodanikel õigus kuriteo toimepanija vahistada. Isikuvabaduse piiramist ja eelvangistust taotleb eeluurimiskohtunik prokuröri ja eeluurimiskolleegiumi nõusolekul.

Eeluurimiskolleegiumis toimuva menetluse viivad läbi kolmeliikmelised kohtukoosseisud prokuröri osalemisel.

Minu õigused uurimise ajal

Täpsema teabe saamiseks teie õiguste kohta uurimise ajal klikkige allolevatel linkidel.

Esialgne analüüs, esialgne eeluurimine, eeluurimine (1)

Mis on nende menetluste eesmärk?

Esialgse analüüsi abil teeb prokurör kindlaks, kas süüdistus on hästi põhjendatud, ja otsustab, kas alustada kriminaalmenetlust.

Esialgne eeluurimine viiakse läbi nendel juhtudel, kui kahtlustatav on tabatud teolt või kui viivitamine võiks põhjustada otsest ohtu (nt jala- ja/või sõrmejälgede kadumise oht jne).

Eeluurimine viiakse läbi vaid kuritegude ja raskemate väärtegude puhul. Esialgne eeluurimine ja eeluurimine toimuvad eesmärgiga teha kindlaks tõendid, koguda ja säilitada neid ning samuti leida kuriteojälgi.

Kes on vastutav selles etapis?

Esialgse analüüsi korraldavad uurimist toimetavad ametnikud ja prokurör.

Esialgset eeluurimist toimetavad eespool nimetatud isikud ja nendele lisaks eeluurimiskohtunik.

Eeluurimist toimetab eeluurimiskohtunik ainuisikuliselt.

Esialgset analüüsi ja esialgset eeluurimist jälgib väärtegusid menetleva kohtu juures tegutsev prokurör ja eeluurimist jälgib apellatsioonikohtu prokurör.

Kas kohaldatakse ka mingeid tähtaegu?

Esialgne analüüs kestab 4–8 kuud. Eeluurimine kestab kõige kauem 18 kuud. Kui korraldatakse täiendav uurimine, siis kestab see 3–5 kuud.

Suuremates linnades võib tähtaegu pikendada. Tähtaegade eiramise korral karistusi ei kohaldata.

Esialgse analüüsi ajal selgituste andmise ning esialgse eeluurimise ja eeluurimise ajal vastuväite esitamise tähtaeg on vähemalt 48 tundi ning seda võib pikendada.

Kahe esimese menetluse puhul ei kohaldata tähtaegade eiramisel karistusi. Siiski, kui eeluurimisel ei peeta kehtestatud tähtaegadest kinni, on eeluurimiskohtunikul õigus anda välja määrus kahtlustatava/süüdistatava sunniviisiliseks kohtusse toomiseks ja/või vahistamiseks.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Nii pea kui teid kutsutakse osalema eespool nimetatud menetlustes, on teil õigus:

  • küsida oma kulul uurimist toimetavalt ametnikult koopiat kõikidest asjaomastest õigusdokumentidest, sealhulgas süüdistuste kirjeldust,
  • taotleda vähemalt 48-tunnist tähtaega ning
  • määrata advokaat.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma seda keelt ei valda?

Jah. Tõlk tõlgib uurimist toimetavatele ametnikele teie ütlused ning samamoodi ka nende küsimused teile.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Kohe pärast uurimist toimetava ametniku juurde ilmumist võite paluda, et teavitataks teie advokaati või et teil lubataks talle helistada. Samuti on teil õigus keelduda ütluste andmisest enne advokaadi saabumist.

Ametiasutustel on kohustus tagada tõlgi olemasolu ainult teie ülekuulamise ajal. Kui teil on vaja tõlgi abi muul ajal, peate selleks tegema oma advokaadiga vastavad korraldused.

Kas on kohustuslik, et advokaat mind esindab? Kas ma saan advokaati valida?

See on kohustuslik vaid kuritegude puhul. Advokaadi valik sõltub teist. Kui teil kuriteo menetlemisel ei ole advokaati, siis määrab eeluurimiskohtunik teile siiski advokaadi uurimise ajaks.

Kas minult küsitakse teavet? Kas ma peaksin teavet andma?

Teilt võitakse küsida teavet seoses süüdistustega. Teil on õigus osaliselt või täielikult vaikida ning õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi. Te võite keelduda vastamast, kui see võib teie kohtuasja kahjustada.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Teil on õigus suhelda oma pere ja sõpradega telefoni teel. Pereliikmete ja erandkorras ka sõprade külastused on lubatud.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Kui teil esineb terviseprobleeme, võite paluda luba arstiga kohtuda.

Kas ma võin võtta ühendust oma päritoluriigi saatkonnaga?

Jah, teil on selleks õigus.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Ei, te ei pea.

Kas ma võin osaleda videolingi kaudu?

Kreekas ei ole osalemine videolinkide kaudu õigusaktides sätestatud.

Kas mind võidakse minu päritolumaale tagasi saata?

Selles etapis ei või teid riigist välja saata.

Millistel tingimustel võidakse minu suhtes kohaldada eelvangistust või mind vabastada?

Teid hoitakse eelvangistuses, kui on kindlad viited, et te olete toime pannud rasked õigusrikkumised ja

  • teil ei ole teadaolevat aadressi Kreekas,
  • te olete teinud korraldusi riigist lahkumiseks,
  • te olete varem hoidnud kõrvale õigusemõistmise eest,
  • teid on mõistetud süüdi vanglast põgenemise eest või kinnipeetud isiku abistamise eest põgenemisel või elukohast lahkumise keelu rikkumise eest ning samuti, kui
  • on alust uskuda, et te kavatsete põgeneda,
  • teie suhtes on varem tehtud süüdimõistvad otsused, mille tõttu on tõenäoline, et te panete toime täiendavad kuriteod.

Teie suhtes võidakse kohaldada piiravaid tingimusi või teid võidakse vabastada.

Millised õigused/kohustused mul on?

Teil on õigus saada aega tutvumiseks kohtutoimikuga ja määrata kuni kaks advokaati. Te peate isiklikult ilmuma uurimisele, kuna ainult advokaadi kohalolek ei ole piisav.

Kui eeluurimiskohtunik otsustab, et teid tuleb ajutiselt eelvangistuses hoida, võite viie päeva jooksul esitada kaebuse eeluurimiskolleegiumile. Samuti võite eeluurimiskohtunikule või eeluurimiskolleegiumile esitada taotluse tühistada teie kohta tehtud eelvangistuse otsus või asendada see teiste piirangutega.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Jah võite, kui teie suhtes ei ole kohaldatud ühtegi sellekohast piiravat tingimust.

Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid

Täiendava teabe saamiseks oma õiguste kohta vaadake osa Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid (4).

Kas ma võin edasi kaevata?

Kui kohtueelse menetluse käigus on tehtud kehtetu õigustoiming, võite esitada apellatsiooni eeluurimiskolleegiumile ning paluda see toiming tühistada ja kohtueelset menetlust korrata.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Te võite süüd tunnistada kohtueelse menetluse mis tahes etapis. Samuti võite enese süüditunnistamise tagasi võtta. Igal juhul on kohtul vabadus anda hinnang teie ülestunnistusele.

Kas süüdistust saab enne asja kohtumenetlust muuta?

Süüdistust muuta ei saa. Võimalik on süüdistust vaid täpsemalt sõnastada. Uusi punkte süüdistusele lisada ei saa.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võidakse esitada süüdistus, kui süütegu pandi toime välisriigis Kreeka kodaniku vastu ning Kreeka õigusaktide kohaselt klassifitseeritakse seda kuriteona või väärteona. Raskete kuritegude puhul kohaldatakse Kreeka õigusakte kõikide isikute suhtes, olenemata kuriteo toimepanemise kohas kehtivatest õigusaktidest.

Kas mind teavitatakse tunnistajatest, kes on andnud ütlusi minu vastu?

Teil on õigus sellist teavet saada, kuna teile võib anda kõik kohtutoimiku dokumendid, mille hulka kuuluvad ka tunnistajate ütlused. Teile võib sellist teavet anda enne oma kaitse ettevalmistamist ning samuti ka pärast seda.

Kas ma saan teavet muude minu vastu kogutud tõendite kohta?

Uurijal on kohustus anda teile koopiad kohtutoimikust ning näidata teile kõiki asjaomaseid materjale enne, kui te annate oma ütlused.

Kas minult küsitakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduvate andmete kohta?

Eeluurimiskohtunik saab teie karistusregistri andmed eeluurimise etapis tavatoiminguna.

Vahistamine / vabaduspiirangud / eelvangistus (2)

Miks neid meetmeid võetakse?

Kui õigusrikkuja on tabatud kuriteo toimepanemiselt, on tema vahistamise eesmärk tagada tema kohtu ette toomine. Muudel juhtudel on vahistamise, eelvangistuse ja vabaduspiirangute eesmärk tagada, et kahtlustatav või süüdistatav ilmuks uurimis- ja kohtuasutustesse.

Kes on vastutav?

Vahistamiseks annab käsu eeluurimiskolleegium või eeluurimiskohtunik. Samad isikud taotlevad eelvangistuse ja vabaduspiirangute kohaldamist. Kui kuriteo toimepanija tabatakse teolt, võivad ta vahistada uurijad või politseinikud.

Kas kohaldatakse mingeid tähtaegu?

Pärast vahistamist peab teid prokuröri ette viima 24 tunni jooksul. Selle tähtaja eiramise korral ei ole teile mingeid tagajärgi. Samuti on seatud tähtaeg mis tahes tingimusele, mille kohaselt peate end korrapäraselt politseis näitamas käima. Kui te eirate nimetatud tähtaega, võib tingimuse end korrapäraselt näitamas käia asendada eelvangistusega.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Kui teid on tabatud kuriteo toimepanemiselt, peavad politseinikud kohe pärast vahistamist teile teatama, miks teid vahistati. Kui teid viiakse eeluurimiskohtuniku juurde, teavitatakse teid põhjalikult teie vastu esitatud süüdistusest. Sama kehtib teie suhtes vabaduspiirangute ja eelvangistuse kohaldamise korral.

Enne mis tahes otsuse tegemist nendes küsimustes peaks eeluurimiskohtunik olema teie käsutusse andnud kõik asjaomased õigusdokumendid.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma menetluse keelt ei valda?

Kui te ei valda menetluse keelt, peate selle tegema kohe teatavaks ja paluma tõlgi abi. Tõlk tõlgib kõik teie öeldu, kõik teile esitatud küsimused ja kõik teile näidatud dokumendid.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Vahistamise korral võite taotleda oma advokaadi kohest teavitamist või luba helistada. Lisaks on teil õigus keelduda vastamast küsimustele, kui advokaat ei ilmu kohale.

Kui te ei tunne ühtegi advokaati, võite võtta ühendust oma riigi saatkonnaga või kohaliku advokatuuriga. Tõlgi kohaloleku oma advokaadiga suhtlemiseks peate korraldama teie, mitte uurimisasutused. Teie suhtes kohaldatavate vabaduspiirangute või eelvangistuse puhul rääkige esmalt oma advokaadiga. Advokaat esitab argumendid teie kaitseks ja on kohal eeluurimise ajal.

Kas mind peab esindama advokaat? Kas ma saan advokaati valida?

Esindamine on kohustuslik vaid kuritegude puhul. Teil on õigus valida oma advokaat. Kui teil ei ole advokaati, siis kuritegude puhul määratakse teile teie taotlusel siiski uurimise ajal advokaat.

Kas minult võidakse taotleda mis tahes teavet? Kas ma pean esitama teabe, mida minult palutakse?

Teilt küsitakse teavet seoses süüdistusega. Te võite keelduda vastamast, kui see võib teie kohtuasja kahjustada.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Teil on õigus paluda uurijatelt luba võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Jah, kui teil on terviseprobleeme.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Jah, teil on selleks õigus.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Te ei ole selleks kohustatud, välja arvatud isiku läbivaatuse tegemiseks.

Kas ma võin osaleda videolingi kaudu?

Õigusrikkumiste uurimine videolingi kaudu ei ole õigusaktides veel sätestatud.

Kas mind võidakse minu päritoluriiki tagasi saata?

Selles etapis ei või teid riigist välja saata.

Millistel tingimustel võidakse minu suhtes kohaldada eelvangistust või mind vabastada?

Teie suhtes võidakse kohaldata eelvangistust, kui eeluurimiskohtunik nõustub prokuröriga või kui eeluurimiskolleegium annab selle kohta määruse. Teid hoitakse eelvangistuses, kui kindlad viited, et te olete toime pannud rasked süüteod ja:

  • teil ei ole teadaolevat aadressi Kreekas,
  • te olete teinud korraldusi riigist lahkumiseks,
  • te olete varem hoidnud kõrvale õigusemõistmise eest,
  • teid on mõistetud süüdi vanglast põgenemise eest või kinnipeetud isiku abistamise eest põgenemisel või elukohast lahkumise keelu rikkumise eest ning samuti, kui
  • on alust uskuda, et te kavatsete põgeneda,
  • teie suhtes on varem tehtud süüdimõistvad otsused.

Teie suhtes võidakse kohaldada piiravaid tingimusi või teid võidakse vabastada.

Millised on mu õigused ja kohustused?

Teil on õigus saada aega kohtutoimikuga tutvumiseks ja määrata kuni kaks advokaati. Kui teie suhtes kohaldatakse eelvangistust, võite viie päeva jooksul esitada eeluurimiskohtuniku tehtud otsuse peale kaebuse eeluurimiskolleegiumile. Samuti võite eeluurimiskohtunikule või eeluurimiskolleegiumile esitada taotluse tühistada teie kohta tehtud eelvangistuse otsus või asendada see vabaduspiirangutega.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Te võite riigist lahkuda pärast vahistamise lõppemist ja tingimusel, et teie suhtes ei ole kohaldatud Kreekast lahkumise keeldu.

Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid

Täiendava teabe saamiseks oma õiguste kohta vaadake osa Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid (4).

Kas ma võin edasi kaevata?

Kui kohtueelse menetluse käigus on tehtud kehtetu õigustoiming, võite esitada kaebuse eeluurimiskolleegiumile ning paluda see tühistada ja kohtueelset menetlust korrata.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Teil on õigus süü omaks võtta ning selline toimimine ei tohiks teile seaduse järgi tuua ei positiivseid ega negatiivseid tagajärgi.

Kas süüdistust saab enne asja kohtumenetlust muuta?

Süüdistust muuta ei saa; võimalik on süüdistust vaid täpsemalt sõnastada. Uusi punkte süüdistusele lisada ei saa.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võidakse esitada süüdistus, kui tegu pandi toime välisriigis Kreeka kodaniku vastu. Raskete kuritegude puhul kohaldatakse Kreeka õigusakte kõikide isikute suhtes, olenemata kuriteo toimepanemise kohas kehtivatest õigusaktidest.

Kas mind informeeritakse tunnistajatest, kes on andnud ütlusi minu vastu?

Kindlasti. Nii pea kui teid on vahistatud ja viidud esialgsele eeluurimisele või eeluurimisele, tuleb teile esitada nimetatud teave enne, kui annate oma ütluse.

Kas ma saan teavet muude minu vastu kogutud tõendite kohta?

Uurijal on kohustus anda teile koopiad kohtutoimiku kõikidest dokumentidest enne, kui te annate oma ütluse.

Kas minult küsitakse teavet karistusregistris minu kohta sisalduvate andmete kohta?

Ei. Seda teavet küsitakse vastavast osakonnast.

Menetlused eeluurimiskolleegiumis (3)

Mis on selle etapi eesmärk?

Eeluurimiskolleegiumid on pädevad õigusorganid kohtueelse menetluse läbiviimiseks. Kolleegiumid jälgivad uurimist toimetavate ametnike toimingute õiguspärasust, nad otsustavad, kas kahtlustatava/süüdistatava suhtes tuleks kohaldada eelvangistust või mitte, kas vabaduspiiranguid tuleks kohaldada või mitte; nad teevad otsuseid teistes tundlikes küsimustes, mis mõjutavad kohtueelset menetlust, ning otsustavad, kas kahtlustatav/süüdistatav peaks astuma kohtu ette või tuleks ta vabastada.

Kes on vastutav selles etapis?

Eeluurimiskolleegiumid – väärtegusid menetleva kohtu eeluurimiskolleegium, apellatsioonikohtu eeluurimiskolleegium ja kassatsioonikohtu eeluurimiskolleegium – koosnevad igaüks kolmest kohtunikust.

Kas kohaldatakse mingeid tähtaegu?

Jah, on kehtestatud tähtajad ja kui te neist kinni ei pea, ei saa te oma õigusi kasutada.

Mida mulle öeldakse toimuva kohta?

Te võite saada teavet teid käsitleva kriminaalasja edenemise kohta kohtukantseleist ja teid teavitatakse nõuetekohaselt kõikidest otsustest.

Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma menetluse keelt ei valda?

Kui te astute kohtukoosseisude ette, on teil õigus kasutada tõlgi abi.

Millises etapis saan ma rääkida advokaadiga?

Teil on õigus saada õigusalast nõu ning te võite suhelda oma õigusnõustajaga menetluse kõikides etappides. Kui tekib vajadus kirjaliku tõlke järele, peate selle eest hoolitsema teie või teie advokaat.

Kas mul peab olema õigusesindaja? Kas ma saan oma advokaati ise valida?

Esindamine ei ole kohustuslik. Kui soovite, võite ennast ise esindada või lasta seda teha advokaadil. Teil on õigus valida oma advokaat, kui teile ei ole advokaati juba määratud.

Kas minult võidakse nõuda mis tahes teavet? Kas ma pean sellele vastama?

Teilt võidakse küsida teavet kuriteo kohta, milles teid süüdistatakse. Teil on õigus vaikida ning õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi. Te võite keelduda vastamast mis tahes küsimusele, mis võib teie kohtuasja kahjustada.

Kas ma saan võtta ühendust perekonnaliikme või sõbraga?

Jah, võite küll. Kui te olete eelvangistuses, võite seda teha külastusajal.

Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?

Jah, kui teil on terviseprobleeme.

Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga, kui ma olen pärit teisest riigist?

Jah, teil on selleks õigus.

Ma olen pärit teisest riigist. Kas ma pean uurimise ajal kohal viibima?

Üksnes siis, kui te seda taotlete ja kui kohus seda lubab.

Kas ma võin osaleda videolingi vms kaudu?

Videolingi kaudu läbiviidavad menetlused ei ole seaduses veel sätestatud.

Kas mind võidakse minu päritoluriiki tagasi saata?

Selles etapis ei või teid riigist välja saata.

Kas mind hoitakse vahi all või vabastatakse? Millistel tingimustel?

Teid hoitakse eelvangistuses, kui eeluurimiskolleegium seda taotleb. Samuti võib teie liikumisvabadusele seada piiranguid või teid võidakse vabastada.

Kas ma võin uurimise ajal riigist lahkuda?

Te võite riigist lahkuda pärast vahistamise lõppemist ja tingimusel, et teie suhtes ei ole kohaldatud Kreekast lahkumise keeldu.

Kas mul palutakse anda sõrmejälgi, minu geneetilise materjali proove (DNA) (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke?

Eeluurimiskolleegium võib selleks korralduse anda.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Kohtukolleegiumi korraldusega ei või, kuid seda võib teha uurijate või eeluurijate korraldusel. Igal juhul võite taotleda oma advokaadi juuresolekut läbiotsimise ajal.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Seda liiki läbiotsimist ei saa korraldada etapis, milles osalevad kohtukolleegiumid.

Kas ma võin edasi kaevata?

Kohtukolleegiumide otsuste peale apellatsiooni esitamiseks saate kasutada asjaomaseid õiguskaitsevahendeid.

Kas ma võin ennast enne kohtumenetlust süüdistuse kõigis või osades punktides süüdi tunnistada?

Te võite ennast süüdi tunnistada, esitades kohtukolleegiumidele seletuskirja. Sellised avaldused on siduvad ja need võivad mõjutada kohtu otsust.

Kas süüdistust saab enne asja kohtulikku arutamist muuta?

Süüdistust muuta ei saa. Süüdistust võivad kohtukolleegiumid vaid täpsustada. Uusi punkte süüdistusele lisada ei saa.

Kas mind võib süüdistada kuriteos, milles on mulle teises liikmesriigis juba süüdistus esitatud?

Teile võidakse esitada süüdistus, kui tegu pandi toime Kreeka kodaniku vastu. Raskete kuritegude puhul kohaldatakse Kreeka õigusakte kõikide isikute suhtes, olenemata kuriteo toimepanemise kohas kehtivatest õigusaktidest.

Kas mind informeeritakse tunnistajatest, kes on andnud ütlusi minu vastu?

Kahtlemata. Te võite saada teavet nii selle etapi jooksul kui ka enne seda. Teil on õigus saada teavet kohtutoimiku mis tahes üksikasja kohta.

Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?

Ei, teavet küsitakse asjaomasest osakonnast.

Läbiotsimised, sõrmejälgede võtmine ja DNA-proovid (4)

Kas mul palutakse anda sõrmejälgi, minu geneetilise materjali proove (DNA) (näiteks juukse- või süljeproove) või muid kehavedelikke?

Kui teid vahistatakse, palutakse teil anda sõrmejäljed ja teil on selleks kohustus. Samuti on kohustuslik anda DNA-proovid, kui esinevad selged viited, et te olete toime pannud raske kuriteo. Positiivse DNA-proovi korral on teil õigus taotleda kordusproovi; kui te seda ei soovi, hävitatakse prooviks võetud geneetiline materjal.

Kas minu isik võidakse läbi otsida?

Teie isik võidakse läbi otsida, kui uurimist toimetav isik peab seda vajalikuks. Läbiotsimine ei tohi alandada teie väärikust ja seda tuleb teha kõrvalises kohas. Kui te olete naissoost, peab läbiotsimist toimetama naisterahvas. Kui teil palutakse anda üle teatud ese või dokument ja te teete seda, ei tuleks teie isikut enam läbi otsida.

Kas minu kodu, töökoht, auto jne võidakse läbi otsida?

Teie kodu võib läbi otsida tingimusel, et seda teeb kohtuametnik ja uurimist toimetav ametnik eeluurimise või esialgse eeluurimise raames. Autod otsitakse läbi siis, kui on tõsine kahtlus, et toime on pandud kuritegu või kui see on vältimatult vajalik.

Viimati uuendatud: 29/02/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.