Süüdistatavad (kriminaalmenetlused)

Denmark

Content provided by:
Denmark

Kus kohtumenetlus toimub?

Kohtumenetlus toimub kohalikus linnakohtus ja see istung on avalik. Kui te olete end süüdi tunnistanud õigusrikkumises või õigusrikkumistes, milles teid süüdistatakse, palub prokurör kasutada menetlust, mis tugineb süü omaksvõtmisele. Sellisel juhul koosneb kohus ainult ühest kutselisest kohtunikust. Sama kehtib siis, kui karistuseks nõutakse ainult rahatrahvi.

Kui te ei ole end süüdi tunnistanud, osalevad kohtulikul arutamisel ka kohtukaasistujad ning siis koosneb kohus ühest kutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast.

Kui prokurör nõuab karistuseks nelja-aastast või pikemat vangistust, mõistavad kohut vandekohtunikud. Siis koosneb kohus kolmest kutselisest kohtunikust ja kuuest vandekohtunikust. Erandiks on uimastitega seotud kuritegusid ja majanduskuritegusid käsitlevad kriminaalasjad. Neid arutavad kutselised kohtunikud ja kohtukaasistujad olenemata nõutavast karistusest.

Kas süüdistust saab kohtumenetluse ajal muuta?

Kui te olete end kohtuasjas süüdi tunnistanud, võidakse kokku leppida, et süüdistusi kohandatakse vastavalt kuriteole, milles te end süüdi tunnistasite.

Niipea, kui teie üle on hakatud kohut mõistma, tohib süüdistust muuta ainult minimaalselt määral. Teie nõusolekuta ei tohi teile esitada täiendavaid süüdistusi.

Millised on minu õigused kohtumenetluse ajal?

Te peate olema kohal kogu kohtumenetluse jooksul. Kohus võib lubada teil kohtulikult arutamiselt lahkuda, kui te olete oma tunnistuse andnud.

Kui teid on kohtuistungist teavitatud, kuid te ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib kohus otsustada, et tunnistajaid küsitletakse teie kohalolekuta. Kohus võib langetada otsuse teie eemalviibimisel, kui prokurör on nõudnud kuni kuuekuulist vangistust ning te olete andnud oma nõusoleku, et kohtumenetluse võib lõpetada. Kui teile määratakse tingimusteta karistuseks kuni kolmekuuline vangistus, võidakse kohtumenetlus lõpetada isegi teie nõusolekuta.

Alates 1. novembrist 2009 on võimalik osaleda kohtumenetluses videolingi kaudu, kui maksimaalne nõutav karistus on rahatrahv või kuni üheaastane vangistus. Kõik kohtud ei ole siiski paigaldanud seadmeid, mis on vajalikud selle võimaluse kasutamiseks.

Kui te ei räägi ega mõista kohtus kasutatavat keelt, on teil õigus kogu kohtumenetluse jooksul kasutada tõlgi abi. Tõlk abistab teid ka siis, kui te peate rääkima oma advokaadiga kohtuistungi ajal.

Kui teil veel ei ole advokaati, siis kohus määrab teile advokaadi, kui te ei tunnista end süüdi teie vastu esitatud süüdistustes ning kui nõutud karistus ei ole pelgalt rahatrahv. Kui te tunnistate end süüdi kriminaalasjas, mille eest prokurör nõuab karistuseks vangistust, määrab kohus teile soovi korral advokaadi. Kui te ei nõustu oma advokaadiga või soovite mingil muul põhjusel saada uut advokaati, siis tavaliselt teile seda ka võimaldatakse.

Kohtumenetluse jooksul ei pea te vastama ühelegi küsimusele ega rääkima tõtt. Teid ei saa karistada selle eest, kui annate kohtumenetluse jooksul valetunnistusi. Teie advokaat saab teid nõustada, kas teie huvides on anda kriminaalasjas ütlusi.

Millised on minu õigused seoses minu vastu esitatud tõenditega?

Kirjalike tõendite kasutamine kohtumenetluse käigus on üksikasjalikult reguleeritud seadusega. Muudel juhtudel reeglid peaaegu puuduvad ning teil on õigus esitada mis tahes liiki tõendeid. Teie ja teie advokaat võite vaidlustada tunnistajate või tõendite vastuvõetavuse. Seda eelkõige juhul, kui need tunnistajad või tõendid ei ole teie kriminaalasja puhul asjakohased või kui tõendid on saadud ebaseaduslikult. Kohus otsustab, kas ta lubab kasutada teie poolt vaidlustatud tunnistajaid või tõendeid. Enamikul juhtudel ei peeta ebaseaduslikult saadud tõendeid kohtus vastuvõetavateks. Kohus otsustab kõnealuste tõendite kaalukuse üle pärast muude tõendite läbivaatamist.

Te võite paluda kutsuda kohtulikule arutamisele teatavaid tunnistajaid või esitada teatavaid tõendeid enda kaitseks. Näiteks võib selliseks tõendiks olla reisijate nimekiri, mis tõendab, et te ei viibinud kuriteopaigas kuriteo toimepanemise ajal. Kui prokurör ei pea teatavat tõendit asjakohaseks, otsustab asjakohasuse üle kohus.

Tunnistaja kutsunud pool küsitleb tunnistajat esimesena. Pärast seda on teisel poolel võimalus tunnistajat ristküsitleda. Kohtuotsuse langetamisel hindab kohus kohtumenetluse ajal tunnistaja antud ütluste kindlust ja usaldusväärsust.

Kas arvesse võetakse minu kohta karistusregistris sisalduvat teavet?

Teavet eelmiste süüdimõistmiste kohta võetakse arvesse juhul, kui õigusrikkumise asjaoludest järeldub, et tegemist on korduva rikkumisega. Harvadel juhtudel võib eelmise kuriteo toimepanemisega seotud tegutsemisviis kaasa tuua raskendavad või kergendavad asjaolud arutatava kohtuasja raames. Kui teid on varem samasuguses õigusrikkumises süüdi mõistetud või kui te panite õigusrikkumise toime katseajal pärast tingimisi karistuse määramist või tingimisi vabastamist, mõjutab see tavaliselt teie karistuse pikkust.

Tavaliselt ei tehta järelepärimisi mis tahes varasemate süüdimõistmiste kohta teistes liikmesriikides.

Mis juhtub kohtumenetluse lõpus?

Kohtumenetluse lõpus teeb kohus otsuse. Tulemuseks võib olla:

  • õigeksmõistmine;
  • rahatrahvi määramine;
  • tingimisi karistus, milleks võib olla ka korraldus minna ravile või teha üldkasulikku tööd;
  • tingimusteta vangistus.

Tingimisi karistuse korral määrab kohus tavaliselt vangistuse, mida te ei pea kandma, kui te ei pane katseajal – mis on tavaliselt üks või kaks aastat – toime uut õigusrikkumist. Katseaja tingimustena võib kohus nõuda, et te jääksite kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, läheksite alkoholismi ravile, saaksite psühhiaatrilist ravi ja/või teeksite kohtu poolt kindlaks määratud arvu tunde tasuta üldkasulikku tööd.

Alaealiste õigusrikkujate (alla 18-aastased õigusrikkujad) jaoks on eraldi karistused.

Milline on kannatanu roll kohtumenetluse ajal?

Kannatanut käsitatakse tunnistajana, nagu kõiki teisi tunnistajaid. Teatavatel juhtudel on kannatanul õigus kasutada advokaati, kelle on eraldi määranud kohus, ja/või nõuda kohtumenetluse käigus kahju hüvitamist, tingimusel et kahjunõue on lihtne ja korralikult dokumenteeritud ning et kahju hüvitamise määramine kohtu poolt ei takista kohtuasja sisulist arutamist.

Seonduvad lingid

Taani õigusemõistmise korralduse seadus

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.