A. Kus kohtumenetlus toimub?

Sõltuvalt kuriteo raskusastmest toimub kohtumenetlus kas ringkonnakohtus või piirkonnakohtus, mille tööpiirkonnas kuritegu toime pandi. Kui kuriteo toimumiskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui see pandi toime välismaal, toimub menetlus kohtus, mille tööpiirkonnas te elate, töötate või viibite; kui neid kohti ei ole võimalik kindlaks määrata või kui need asuvad väljaspool Tšehhi territooriumi, viib menetluse läbi kohus, kelle tööpiirkonnas kuritegu avastati (tuvastati).

B. Kas süüdistus saab muutuda? Kui jah, siis kas mul on õigus saada selle kohta teavet?

Kohtuliku arutelu ainus eesmärk on otsustada, milline tegu või akt on süüdistuse alus. Kui süüdistus on esitatud, ei saa prokurör seda muuta; selle saab ainult tagasi võtta.

Kui kohtumenetluse tulemused näitavad, et juhtumi asjaolud on oluliselt muutunud või kui kohtuasja selgitamiseks on vaja täiendavat uurimist või kui selgub, et olete toime pannud mõne muu teo, mis kujutab endast kuritegu, ja prokurör nõuab asja tagasisaatmist ühise kohtuistungi vajaduse tõttu, suunab kohus asja tagasi kohtueelsesse menetlusse. Seejärel esitab prokurör uue süüdistuse, mis kajastab toimunud muutusi. Uus süüdistus toimetatakse teile ja teie kaitsjale alati kätte hiljemalt koos kohtukutsega või sellest teatamise ajal. Süüdistuse ärakiri toimetatakse teile kätte koos kolleegiumi eesistuja lisatud teavitusega teie õiguse kohta esitada eesistuja määratud tähtaja jooksul märkusi süüdistuses esitatud asjaolude kohta, eelkõige järgmise kohta:

• kas te leiate, et olete süüdistuses osutatud teo või tegude toimepanemises süütu või süüdi ja mis põhjustel;
• kas soovite sõlmida prokuröriga kokkuleppe süü ja karistuse kohta või kas soovite end kohtulikul arutelul süüdi tunnistada;
• kas nõustute teo kirjelduse ja selle õigusliku kvalifikatsiooni ning kavandatava karistuse või ennetusmeetmega ning
• milliseid asjaolusid peate vaidlustamatuks.

Kolleegiumi eesistuja teavitab teid ka selliste avalduste tagajärgedest ning sellest, et ka teie kaitsja võib esitada teie eest avaldusi süüdistuse kohta, välja arvatud ülestunnistus või süüditunnistamine.

Samuti kutsub eesistuja teid üles teavitama kohut õigel ajal taotlusest koguda kohtulikul arutelul täiendavaid tõendeid ning osutama asjaoludele, mida tuleb nende tõenditega selgitada.

Teo või akti õiguslik kvalifikatsioon, mis on märgitud süüdistuses, ei ole kohtu suhtes siiski siduv ning kohus võib kvalifitseerida teo mõneks muuks (kergemaks või raskemaks) kuriteoks või järeldada, et tegu ei ole kuriteo, vaid pigem väärteoga. Kui kohus leiab, et tegu on kuriteoga, mille eest karistatakse rangemalt kui kuriteo puhul, mille eest süüdistus esitati, peab kohus teid muudatusest teavitama ja tagama, et teil on võimalus oma kaitses muudatusele reageerida ning et teil on piisavalt aega oma kaitset muuta.

C. Millised õigused on mul kohtuistungi ajal?

Teil on õigus

• saada õiguskaitseasutustelt teavet oma õiguste kohta ja neid õigusi täiel määral kasutada;
• tegu üles tunnistada, tunnistada end süüdi või esitada ettepanek süüd ja karistust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks enne tõendite kogumist;
• esitada märkusi teie vastu esitatud süüdistuste kohta;
• keelduda ütluste andmisest;
• tutvuda toimikutega, teha toimikutest väljavõtteid ja märkmeid ning teha omal kulul failidest või nende osadest koopiaid;
• osaleda asjaga seotud kohtulikul arutelul ja avalikel kohtuistungitel;
• teha lõplik avaldus kohtulikul arutelul ja apellatsioonkaebuse avalikul istungil;
• saada viimane sõna kohtulikul arutelul;
• esitada enda kaitseks fakte ja tõendeid;
• kommenteerida iga kogutud tõendit ja esitada vastuväiteid tõendite kogumise viisi kohta;
• esitada küsimusi ärakuulatavatele isikutele;
• esitada taotlusi ja ettepanekuid (seoses tõendite kogumise ja otsuse tegemise viisiga);
• kasutada nii tavapäraseid (apellatsioonkaebus, kaebused, vastuväited) kui ka erakorralisi õiguskaitsevahendeid (kassatsioonkaebus, teistmisavaldused) või teha ettepanek esitada kaebus seaduse rikkumise kohta;
• valida kaitsja (kui te ise kaitsjat ei vali, võib teie jaoks valida kaitsja nt pereliige) ja küsida kaitsjalt nõu ka õiguskaitseasutuse enda toimingute ajal;
• rääkida oma kaitsjaga ilma kolmanda isiku kohalolekuta;
• nõuda, et teid küsitletakse kaitsja juuresolekul ja et teie kaitsja osaleks kriminaalmenetluse igas toimingus;
• kasutada õiguskaitseasutustes oma emakeelt või muud keelt, mida te valdate, kui kinnitate, et te ei valda tšehhi keelt.

i. Kas ma pean kohtusse ilmuma? Millistel tingimustel ma võin kohtust puududa?

Kohtulik arutelu saab teie puudumisel toimuda ainult juhul, kui kohus leiab, et asja saab usaldusväärselt lahendada ja kriminaalmenetluse eesmärki saavutada isegi teie puudumisel, ning

• teile on süüdistus nõuetekohaselt kätte toimetatud ning teid on nõuetekohaselt ja õigel ajal kutsutud kohtulikule arutelule ja
• õiguskaitseasutus on teid juba küsitlenud seoses süüdistuse aluseks oleva teoga, järgitud on kriminaalmenetluse alustamist käsitlevat õigusnormi ning teid on teavitatud võimalusest tutvuda toimikuga ja teha ettepanekuid uurimise täiendamiseks.

Kohtukutse peab sisaldama teavitust kohtulikul arutelul mitteosalemise tagajärgede kohta.

Seega võib kohtulik arutelu toimuda teie puudumisel, kuid mitte juhul, kui

• olete vahi all;
• kannate vabadusekaotuslikku karistust;
• tegemist on kuriteoga, mille eest karistatakse üle viieaastase vangistusega.

Kuid isegi sellistel juhtudel ei pea te kohtulikul arutelul kohal viibima, kui taotlete kohtult sõnaselgelt, et kohtulik arutelu korraldataks teie puudumisel, välja arvatud juhul, kui kohus peab teie isiklikku kohalviibimist vajalikuks.

Kohustusliku kaitse korral ei saa kohtulikku arutelu läbi viia ilma teie kaitsja kohalolekuta.

ii. Kas mul on õigus kasutada tõlki ja lasta dokumente tõlkida? Mil määral?

Kui teatate, et te ei valda tšehhi keelt, on teil õigus kasutada õiguskaitseasutustega suhtlemisel oma emakeelt või keelt, mida te väidate end valdavat.

Kui menetluses on vaja tõlkida dokumendi, ütluste või mõne muu menetlustoimingu sisu või kui teatate, et te ei valda tšehhi keelt, määratakse tõlk, kes tõlgib teile kriminaalmenetluse toiminguid. Teie taotluse korral võib määratud tõlk tõlkida ka teie konsulteerimist kaitsjaga, kui konsulteerimine on otseselt seotud menetlustoimingutega; tõlk võib tõlkida ka nõupidamist menetlustoimingute käigus.

Sellisel juhul peavad õiguskaitseasutused esitama seaduses määratletud dokumentide kirjaliku tõlke (nt eelotsus, kohtuotsus, kohtuotsus käskmenetluses, apellatsiooniotsus jne); võite sellest tõlke kasutamise õigusest loobuda.

Teil on õigus paluda õiguskaitseasutusel lisaks tõlkida mis tahes muid dokumente, mis on teie kaitseõiguse kasutamise seisukohast olulised.

iii. Kas mul on õigus kaitsjale?

• Kui teid süüdistatakse kuriteo toimepanemises, on teil õigus kaitsjale. Kui te ise kaitsjat ei vali, võib mõni teie pereliige valida teile kaitsja või võite end ise kaitsta. Teatavatel juhtudel peab teil siiski olema kaitsja (seda nimetatakse kohustuslikuks kaitseks); sellisel juhul määrab kohtunik teile kaitsja, välja arvatud juhul, kui te kindlaksmääratud tähtaja jooksul valite ise kaitsja. Järgmistel juhtudel peab teil kohtumenetluses olema kaitsja, kuni otsus, millega menetlus lõpeb, muutub lõplikuks:
  • kui viibite eelvangistuses või kannate vanglakaristust või kui teie suhtes kohaldatakse ennetusmeedet, mis on seotud vabadusekaotusega, või kui olete meditsiiniasutuses jälgimisel;
  • kui teie õigus- ja teovõime on piiratud (nt vaimse tervise häire tõttu);
  • tagaotsitava vastu algatatud menetluses (kui olete põgenenud ja menetlus toimub teie puudumisel);
  • kui menetlus on seotud kuriteoga, mille eest võidakse karistada üle viieaastase vabadusekaotusega;
  • kui kohus peab seda vajalikuks, sest teie praegust olukorda arvesse võttes kahtleb kohus, kas te olete võimeline end nõuetekohaselt kaitsma;
  • kui olete alaealine õigusrikkuja (15–18aastane);
  • kohtulikul arutelul, kui olete kinni peetud;
  • menetlustes, mis käsitlevad ennetava kinnipidamise määramist või tingimuste muutmist või kohtuekspertiisi tingimuste määramist või muutmist, välja arvatud institutsiooniline alkoholisõltuvuse kohtuekspertiis.

• Täitemenetluses, kus kohus teeb otsuse avalikul kohtuistungil, peab teil olema kaitsja, kui
  • teie õigus- ja teovõime on piiratud;
  • olete vahi all;
  • teie võime end nõuetekohaselt kaitsta on kahtluse all.

• Erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes (õigusrikkumisega seotud kaebused, kassatsioonkaebused, teistmisavaldused) peab teil olema kaitsja:
  • kui viibite eelvangistuses või kannate vanglakaristust või kui teie suhtes kohaldatakse ennetusmeedet, mis on seotud vabadusekaotusega, või kui olete meditsiiniasutuses jälgimisel;
  • teie õigus- ja teovõime on piiratud;
  • kui menetlus on seotud kuriteoga, mille eest võidakse karistada üle viieaastase vabadusekaotusega;
  • teie võime end nõuetekohaselt kaitsta on kahtluse all.

• Menetlustes, mis on seotud kuriteoga, mille eest võidakse karistada üle viieaastase vangistusega, võite loobuda õigusest kaitsjale, välja arvatud juhul, kui kuriteo eest võidakse määrata erakorraline karistus (eluaegne karistus või üle 20 aasta ja kuni 30 aasta pikkune vangistus). Samuti võite loobuda oma õigusest kaitsjale, kui teid peetakse kinni ja toimub kohtulik arutelu.

iv. Millised muud menetlusõigused peaksid olema teada (nt kahtlustatavate esitamine kohtus)?

Kõik istuvad oma kohtadel kogu kohtuliku arutelu vältel. Küsimusi saab küsida ja avaldusi teha ainult kolleegiumi eesistuja (ainukohtuniku) nõusolekul; te peate kohtuniku poole pöördudes seisma, isegi kõige lühemate kõnede puhul (eesistuja võib siiski lubada isikutel, kelle vanus või tervislik seisund seda nõuab, jääda nii oma kõne kui ka ütluste andmise ajal istuma). Kolleegiumi eesistuja (ainukohtunik) annab kõigile kohalviibijatele korralduse kohtuotsuse resolutsiooni ärakuulamiseks tõusta. Tšehhi keeles peavad nii kohtuametnikud kui ka teised kohalviibijad üksteist kõnetades nimetama vastava isiku ametikohta või rolli, lisades selle ette kõnetlussõna pane/paní/slečno (härra/proua/preili) (nt kolleegiumi eesistuja, kohtukaasistuja, kaitsja, advokaadi/arsti, prokuröri, eksperdi või tunnistaja poole pöördudes vastavalt pane předsedo, pane přísedící, pane doktore, paní státní zástupkyně, pane znalče, pane svědku jne). Kohtusaalis ei ole lubatud kolleegiumi eesistuja (ainukohtuniku) nõusolekuta sõna võtta ega süüa, juua või suitsetada, sh vaheajal. Kohtusaalis viibivad isikud peavad hoiduma kõigest, mis võiks häirida kohtuistungi kulgu või väärikust, sealhulgas ärakuulamise rahulolu või rahulolematuse väljendamisest kohtuistungi käigu, tunnistajate ütluste või tehtud otsuste jne üle. Kõik seadmed (eriti mobiiltelefonid) tuleks samuti välja lülitada, kui need võivad häirida kohtuistungi kulgu või väärikust.

Pilte või helisid võib edastada ning kohtuistungi ajal võib visuaalseid salvestisi teha ainult kolleegiumi eesistuja (ainukohtuniku) eelneval nõusolekul. Helisalvestisi võib teha kolleegiumi eesistuja või ainukohtuniku teadmisel; kui nende tegemise viis võib häirida kohtuistungi kulgu või väärikust, võib kolleegiumi eesistuja või ainukohtunik salvestamise keelata.

Relvad ei ole kohtusaalis lubatud.

D. Võimalikud karistused

• koduarest;
• üldkasulik töö;
• vara konfiskeerimine;
• trahv;
• asja konfiskeerimine;
• tegevuse keelamine;
• loomapidamise või -kasvatuse keelamine;
• elamiskeeld;
• spordi-, kultuuri- ja muudel üritustel osalemise keeld;
• aunimetuste või auhindade äravõtmine;
• sõjaväelise auastme äravõtmine;
• väljasaatmine.

Ennetusmeetmed on ennetavat laadi meetmed, mida saab erinevalt karistustest kohaldada karistatavate tegude eest ka isikute suhtes, keda ei saa vaimuhaiguse või alaealisuse tõttu kriminaalvastutusele võtta. Ennetusmeetmeid võib rakendada kas eraldi või lisaks karistusele, kui kõik seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Kaitsemeetmete hulka kuuluvad:

• kohtuekspertiis;
• ennetav kinnipidamine;
• asjade konfiskeerimine;
• vara osaline konfiskeerimine;
• alaealisele kohaldatav sotsiaalprogramm.