Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

Juhtumi üksikasjad
- Isikutunnistus: 2-10-51597
- Liikmesriik: Eesti
- Lühinimetus:N/A
- Otsuse liik: Esimese astme kohtuotsus
- Otsuse kuupäev: 02/03/2011
- Kohus: Viru Maakohus (Narva)
- Teema:
- Hageja: L.D.
- Kostja: Elisa Eesti AS
- Võtmesõnad: misleading omissions

Direktiivi artiklid

Unfair Commercial Practices Directive, Chapter 2, Section 1, Article 7, 2.
Põhimärkus

Charging for services when the consumer is not notified upon the conclusion of the agreement that the services are automatically activated (hence, the consumer must manually deactivate the service if not requested), constitutes an unfair commercial practice.
Faktid

The plaintiff, a mobile phone user, paid an invoice of EEK 4,919 based on the agreement with the defendant, a telephone company, for using roaming services. However, the plaintiff claimed he had not been in a foreign country during the time period for which the roaming services were charged.

The plaintiff claimed he had not ordered a roaming service. According to the plaintiff, the subscription agreement did not contain any provisions according to which the roaming services were automatically activated upon the conclusion of the subscription agreement and according to which the client should deactivate the roaming services himself.

On the other hand, the defendant argued that if the mobile phone has been set to choose the network automatically, it may happen that the mobile phone may automatically choose in some areas a network with a stronger signal or a less busy network. To prevent this from happening in areas that are near country border, the mobile phone has to be set to manual network selection function. Hence, according to the plaintiff, it did not matter whether the plaintiff was in fact abroad or not at the time when the roaming services were used and thus the invoice for roaming services was correct and grounded.
Õigusküsimus

Does charging services, when the consumer is not notified upon the conclusion of the agreement that the services are automatically activated (hence, the consumer must manually deactivate the service if not requested), constitute an unfair commercial practice?
Otsus

The court found that plaintiff’s claim was grounded. The plaintiff had not ordered roaming services and the defendant did not present any evidence that the plaintiff had expressed his wish to activate roaming services either upon conclusion of the subscription agreement or later.

According to the court, the defendant’s defense, namely that the roaming services were automatically activated upon the conclusion of the subscription agreement and the client could request to deactivate the services later on, was not in accordance with the information published on the defendant’s webpage about roaming services. According to the webpage, the customer had to order the roaming services and, in order to activate the service, the customer had to express his clear consent for such activation.

The court found that if due to some technical reasons the mobile phone switches to a foreign network in areas near country border, the defendant should have explained this risk to the plaintiff and also should have referred to the service de-activation possibility.

The court emphasized that the plaintiff is a consumer in the meaning of the Consumer Protection Act and the defendant, as a trader, has the obligation to provide the consumer with accurate information about the services offered and the risks related to the use of such services. The court further pointed out that the controversial information provided by the defendant about the roaming services can be regarded as a misleading commercial practice in the meaning of article 12 and article 12.3 section 1 of the Consumer Protection Act and article 7 of the UCP Directive.

Täistekst: Täistekst
Seotud juhtumid

Tulemused puuduvad
Õiguskirjandus

Tulemused puuduvad
Tulemus

The plaintiff’s request was granted.

Täistekst

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-51597

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2011. a, Narva

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Viljo Junolainen

Kohtuasi L. D. hagi Elisa Eesti AS vastu kahju 4 167 krooni ja

võlgnevuse tühistamiseks roaming side teenuse eest

summas 2 014,37 krooni

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Hagihind 395,06 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

L. D. (IK xxx, elukoht:xxx)

Elisa Eesti AS (RK 10178070,

asukoht: Sõpruse pst 145, tallinn

13417)

P. L.

xxx

RESOLUTSIOON

1. L. D. hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Elisa Eesti AS-lt hageja L. D. kasuks 266 (kakssada

kuuskümmend kuus) eurot 32 senti ehk 4 167 krooni.

3. Tuvastada L. D. kohustuse puudumine 128, 74 euro (2 014, 37 krooni) tasumiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta kostja Elisa Eesti AS kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. D. ja Elisa Eesti AS sõlmisid 14.06.2007. a liitumislepingu nr 1614954, liitumisleping

lõpetati 17.09.2009. a.

2. Liitumislepingu järgi oli hinnapakett ONLINE NR 6, osapoolte õigused ja kohustused

määrati kindlaks TeleYks Eritingimustega ja TeleYks Hinnakirjaga.

3. Hagiavalduse kohaselt 20.08.2010. a tasus hageja otsekorralduslepingu alusel 4 919 krooni

võlana roamingteenuse kasutamise eest. Hageja pöördus kostja poole seoses helistamisega

välisoperaatori võrgus. Kostja vastas hagejale, et piirialastes kohtades võib mobiiltelefon

sattuda välisoperaatori võrku ning tuleb jälgida, et mobiiltelefoni ekraanil oleks õige

operaatori logo (Elisa/TeleYks). Kostja selgitas, et kui telefon on seadistatud automaatsele

võrguvalimisele, võib juhtuda, et mõne operaatori tugevama võrgu olemasolul piirkonnas või

võrgu ülekoormuse tõttu valib telefon automaatselt võrgu (tugevama väljaga võrgu, vähem

koormatud võrgu). Et seda piiriäärsetes piirkondades või piiri ületades ei juhtuks, tuleb

telefon seadistada käsitsi võrguvalimise režiimile. Roamingteenus aktiveerub liitumislepingu

sõlmimisel automaatselt ning kui klient ei soovi kasutada roamingteenust, võib klient teenuse

deaktiviseerida kas ise läbi iseteenindusbüroo või helistades TeleYks klienditeeninduse

telefonile. Hageja märgib, et perioodil, mil talle välismaal vastuvõetud või välismaal

helistatud kõnede eest arved esitati, ei viibinud ta välismaal. Hageja on seisukohal, et poolte

vahel sõlmitud liitumislepingus puudub säte selle kohta, et roamingteenus aktiviseerub

automaatselt liitumislepingu sõlmimisel ning teenus tuleks deaktiviseerida kliendil ise. Klient

ei saa ise aktiveerida roamingteenust ning hageja arvab, et tegemist on tehnilise probleemiga,

kuna ainult telefonioperaator ise võib lülitada sisse roamingteenuse. Teenus ei saa ise

aktiviseeruda ka juhul, kui sekkub tugevam operaatori võrgu väli. Kostja väide, nagu oleks

hageja kasutanud roamingteenust on põhjendamatu ning hageja arvelt on põhjendamatult

võetud raha summa 4 919 krooni. Lisaks sellele nõuab kostja hagejalt võlga summas

2 014,367 krooni. Nõue on põhjendamatu, sest kostja nõuab tasu ajavahemiku eest, millal

hageja ei kasutanud TeleYks operaatori teenust ja oli sõlminud lepingu uue operaatoriga

Tele2. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks kahju 4 919 krooni ja tühistaks võlgnevuse summas

2 014,37 krooni, mille kostja on hagejalt välja nõudnud mobiilsideteenuse kasutamise eest.

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et võrguoperaatori valimine toimub automaatselt

ning hageja pidi ise väliskõnede teenuse deaktiviseerima kas läbi iseteenindusbüroo või

klienditeeninduses. kui telefon on seadistatud automaatsele võrguvalimisele, võib juhtuda, et

mõne operaatori tugevama võrgu olemasolul piirkonnas või võrgu ülekoormuse tõttu valib

telefon automaatselt võrgu (tugevama väljaga võrgu, vähem koormatud võrgu). Et seda

piiriäärsetes piirkondades või piiri ületades ei juhtuks, tuleb telefon seadistada käsitsi

võrguvalimise režiimile. Seega ei oma tähtsust ka asjaolu, kas hageja viibis roaming kõnede

ajal välisriigis või mitte. Seega on otsekorralduslepingu alusel hageja arvelt maha võetud

summa põhjendatud, sest hageja kasutas mobiilside teenust (sh roamingteenust). Hageja nõue

2 092,37 krooni suuruse võla tühistamiseks pole samuti põhjendatud, sest pooltevaheline

liitumisleping lõpetati 17.09.2009. a, 15.10.2009. a koostati arve mobiilside kasutamise eest

perioodil 15.09-14.10.2009. a.

5. Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja tunnistab seda, et on

omavoliliselt aktiviseerinud roaming teenuse, sest tegemist ei ole tehnilise probleemiga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Poolte vahel on põhiline vaidlusküsimus selles, kas hageja on kohustatud tasuma

roamingteenuse eest olukorras, kui teenus aktiviseerub piirialal (telefon häälestub välisriigi

operaatori võrku).

8. Hageja on seisukohal, et roamingteenus ei saa Eestis viibides lülituda roaming side

(välisoperaatori võrku) teenust saab aktiveerida ainult operaator (kostja), teenus ei aktiveeru

vaid põhjusel, et teise operaatori levi on tugevam. Kostja omakorda on seisukohal, et hagejal

oli võimalus teenus deaktiveerida (kas Elisa kaudu või valides telefonis käsitsi võrguvaliku)

ning äärealadel, kus Elisa levi jääb nõrgaks, vahetab telefon operaatorit ja kõne tehakse

välisoperaatori võrgus.

9. Kostja on 01.09.2009. a vastuses hagejale märkinud, et roaming side teenus aktiveerub

vaikimisi liitumislepingu sõlmimisel. Samas vastuses antakse ka juhised, kuidas teenust

deaktiveerida. Vastuses märgib kostja, et tegemist ei ole kostjapoolse veaga.

10. Kohus leiab et hageja väide, mille kohaselt hageja pole roamingteenust tellinud, on õige.

11. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja on avaldanud soovi kas

liitumislepingu sõlmimisel või hiljem roamingteenuse avamiseks.

12. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste (avaldatud:

http://www.teleyks.ee/et/Lepinguline-klient/Liitumine/Yldtingimused) kohaselt reguleerivad

üldtingimused osapoolte vahel sõlmitud Elisa liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Üldtingimuste punkt 1.3.12 sätestab, et roamingteenus ehk võrgukülastusteenus on kliendi

poolt välisriigis Elisa roamingpartneriks oleva sideettevõtja sideteenuste kasutamine, mille

eest tasumine toimub Elisa kaudu. Üldtingimuste punkti 6.2.2 kohaselt on Elisa kohustatud

osutama või vahendama kliendile teenuseid kooskõlas liitumislepingu tingimustega ning

lähtudes hinnakirjas fikseeritud tasumääradest. Elisa võimaldab kliendile

mobiiltelefoniteenuste kasutamist Eesti Vabariigi territooriumil mobiiltelefonivõrgu levialas

ning vahendab kliendile välisriikides, kus on Elisal sõlmitud kehtivad roaminglepingud,

roaming-teenuste kasutamist.

13. Poolte vahel sõlmitud liitumisleping ei sätesta seda, et lepingu sõlmides avaldas hageja

soovi roamingu aktiveerimiseks või tegi seda hiljem iseteenindusbüroo või Elisa kaudu.

Liitumisleping ega Elisa teenuste kasutamise üldtingimused ei sätesta ka seda, et

liitumislepinguga kaasnevad automaatselt teatud teenused, mille kasutamisest loobumiseks

tuleb vastav teenus deaktiveerida.

14. Kohus ei nõustu kostjaga, et roamingteenus aktiveerub liitumislepingu sõlmimisel

automaatselt ning teenust saab hiljem deaktiveerida kliendi soovi. Nimetatud seisukoht ei ole

kooskõlas internetis avaldatud informatsiooniga roamingu kohta (avaldatud:

http://www.teleyks.ee/et/Lepinguline-klient/Teenused/24/Roaming ). Roamingu kohta on

avaldatud järgmine informatsioon: „ kui soovid mobiiliga helistada välisriigis ehk roamingus

olles pead tellima Väliskõnede teenuse. Väliskõnede tellimine on tasuta ja teenusel puudub

kuumaks. Roaming ehk rändlusteenus on maksustatud riigisiseste kõnede hinnakirjast

erinevalt. Teenus annab kaks väärtust - esiteks on võimalik helistada Eestist rahvusvahelisi

kõnesid ja teiseks on võimalik helistada ja vastu võtta kõnesid välisriigis.“ Alajaotuses

„Võimalused“ aga alljärgnev info: „Rändlusteenus avatakse kliendi soovil. Teenuse

aktiveerimiseks peab klient avaldama soovi kas iseteenindusbüroo või kliendiinfotelefoni

56 123 123 kaudu. Rändlusteenust kasutades ei sõltu minutihinnad sinu kasutatavast

kõnepaketist.“

15. Kohus märgib, et juhul, kui piiriäärsetel aladel toimubki mingitel tehnilistel põhjustel

mobiiltelefoni lülitumine välisriigi võrku (tugevama levi või võrgu ülekoormuse tõttu),

tulnuks seda hagejale selgitada liitumislepingu sõlmimisel, samuti võimalust teenuse

deaktiveerimiseks. Kostja poolt 01.09.2009. a kirjas antud juhised ja selgitused roaminguga

seotud riskidest piirialadel on tagantjärgi tarkus. Selleks ajaks oli hageja mobiiltelefoniga

tahtmatult välisriigi (Venemaa) võrgus tehtud või vastu võetud 84 kõnet, samas

liitumislepingu sõlmimisel ei antud hagejale võimalust avaldada oma soovi teenuse

kasutamiseks või sellest loobumiseks ning teenuse kasutamisega seotud kohustustega

sidumiseks.

16. Kuna hageja näol on tegemist tarbijaga, oli hagejal tarbijakaitseseaduse (TKS) § 3 p 3

järgi õigus saada ning kostjal TKS § 4 lg 2 järgi kohustus anda pakutavate kaupade ja

teenuste ning nende kasutamistingimuste kohta õigeaegset, vajalikku ja tõest teavet teadliku

valiku tegemiseks ning kauba või teenusega seotud riskide kohta. Tarbijale antav teave peab

olema arusaadav. Kohus leiab, et kliendilt ei saa eelneva instrueerimiseta oodata operaatori

logo jälgmist piirialadel, võrguvalimise käsitsi seadistamist vms, samuti vastava

informatsiooni otsimist mobiilsideoperaatori kodulehelt.

Kohus märgib, et kostja esitatud vastuoluline teave roamingu vahendamise / kasutamise kohta

(st Elisa kodulehelt üldkättesaadava info järgi avatakse roaming teenus kliendi soovil /,

tegelikkuses aga aktiveerib operaator teenuse omavoliliselt liitumislepingu sõlmimisel) on

eksitav kauplemisvõte TKS ja Ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) mõttes

(eksitav tegevus / tegevusetus kui ettevõtja muuhulgas esitab olulist teavet ebaselgelt,

arusaamatult või mitmetähenduslikult, dir art 7 p 2, TKS § 12, § 123 lg 1 )

17. Vastavalt VÕS § 14 lg 2 peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu

sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel

poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus leiab, et aktiveeritud

teenusest, mille kasutamine on seotud teatud riskide ning võimalike rahaliste kohustuste

tekkimisega teisele lepingupoolele (hagejale) pidi mobiilsideoperaator (kostja) hagejat

sõlmimisel teavitama.

18. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et hageja tahet teenuste kasutamiseks avaldanud ei

ole, teenus aktiveeriti vaikimisi. Vastavalt TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või

tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks

tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Sama sätestab VÕS §

20 lg 2. Vaikimise nõustumuseks lugemist pooltevaheline liitumiselping ette ei näe.

19. Kuna hageja ei ole avaldanud soovi roamingu kasutamiseks, eelviidatud sätetest tulenevalt

ei saa ka vaikimist nõustumuseks lugeda, hageja ei ole ajavahemikul 15.07-14.09.2009. a

välisriigis viibinud (roamingut kasutanud), puudub alus nõuda L. D.lt roamingu eest tasu.

20. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu kaks nõuet:

- välja mõista kahju summas 4 167 krooni ja

- tühistada võlgnevuse roamingside teenuse eest summas 2 014, 37 krooni.

Hageja mõlemad nõuded hõlmavad küsimust, kas hageja on kohustatud tasuma

roamingteenuse eest olukorras, kui teenus aktiviseerub piirialal (telefon häälestub välisriigi

operaatori võrku). Nõuded tulenevad otsekorralduse alusel kostja poolt kinnipeetud arvest nr

1000124195 ja tasumata arvest nr 1000141251. Sisuliselt soovib hageja arve 1000124195

järgi alusetult arvestatud ja kinnipeetud raha tagastamist ning arve 1000141251 tasumise

kohustuse puudumise tuvastamist.

21. Elisa Eesti AS on esitanud hagejale tasumiseks järgmised arved:

- arve nr 1000124195 17.08.2009. a, perioodi 15.07.-14.08.2009. a eest summas 4 919,

31 krooni (tl 56);

- arve nr 1000141251 16.09.2009. a, perioodi 15.08-14.09.2009. a eest summas 2 014,

37 krooni (tl 40);

- arve nr 1000164947 15.10.2009. a, perioodi 15.09-14.10.2009. a eest summas 2 092,

37 (hõlmab eelmise arve eest tasumata 2 014, 37 + 78 krooni (tl 57, 58).

Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et arve nr 1000141251 alusel võlg 2 014, 37 on

arvestatud ajavahemiku eest, mil hageja ei kasutanud TeleYks operaatorteenust ning oli juba

sõlminud uue opreaatoriga lepingu. Liitumisleping Tele2-ga sõlmiti 08.09.2009. a. Arve

1000141251 hõlmab perioodi alates 15.08.2009. a, so aega mil hageja kasutas veel TeleYks

operaatorteenust.

22. Hageja arveldusarvelt pidas kostja 20.08.2009. a otsekorralduse alusel kinni 4 919 krooni.

Hageja on teinud kõneeristuste alusel arvutuse ning leiab, et lähtudes operaatori hinnakirjas

märgitud Eesti sisetest tariifidest oleks tulnuks hagejal tasuda kõnede eest perioodil 15.07-

14.08.2009. a 343, 40 krooni (tl 5-19) ja ajavahemikul 15.08-14.09.2009. a 408, 50 krooni

(tl 20-29)

23. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on hagejalt arve nr 1000124195 alusel alusetult

kinni pidanud 4 575, 91 (4 919, 31 – 343, 40) krooni. Kohus on seisukohal, et 4 575, 91

krooni osas on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kinnipeetud summa tuleb

hagejale tagastada VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel.

Arve nr 1000141251 järgi tunnistab hageja nõuet 408,50 krooni, seega nõuab kostja

põhjendamatult hagejalt roamingu kasutamise eest 1 605, 87 krooni (2 014, 37 – 408, 50).

Kuna kohus on eeltoodud põhjendustel leidnud, et hageja ei ole kohustatud tasuma

roamingteenuse eest olukorras, kus väidetavalt teenus aktiveerub vaikimisi liitumislepingu

sõlmimisel ning häälestub välisriigi operaatori võrku välisriigis viibimata, on tuvastatud ka

hageja kohustuse puudumine tasuda arve 1000141251 alusel 1 605, 87 krooni. (2 014, 37 –

408, 50).

24. Hageja tasaarvestab kostja poolt alusetult kinni peetud 4 575, 91 krooni arve 1000141251

järgi tasumata summaga 408,50 krooni ning leiab, et kostja on hagejale tekitanud kahju

summas 4 167, 41 krooni.

VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise

poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

25. Hageja nõude aluseks olevate arvete nr 1000124195, 1000141251 järgi tuli hagejal

kasutatud teenuste eest tasuda kostjale kokku 751, 90 krooni (343, 50 + 408, 50) . Kohaldades

VÕS § 197 lg 1, tuleb kostja Elisa Eesti AS-l tagastada L. D.le alusetult kinnipeetud 4 167, 41

krooni ehk 266 eurot 35 senti ning hagejal L. D.l ei ole kohustust tasuda Elisa Eesti AS-le

2014, 37 krooni ehk 128, 74 eurot.

Menetluskulude jaotus

26. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab täies ulatuses kostja.

27. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Kohtupraktika

Täistekst