

Leia sisu riikide kaupa
Tsiviilkohtumenetluse seadusega on tagatud, et igal isikul, s.t nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul on õigus oma kodanikuõiguste kohtulikule kaitsele, kui nende õigusi rikutakse või need õigused vaidlustatakse, ning õigusaktidega tagatud mis tahes huvide kohtulikule kaitsele. Reeglina menetlevad kõiki tsiviilvaidlusi kohtud, kes järgivad tavapärast kohtumenetlust. Erandjuhtudel ja ainult siis, kui see on ette nähtud õigusaktidega, võidakse tsiviilvaidlusi lahendada muid kohtuväliseid menetlusi kasutades. Kui õigusaktidega on nii ette nähtud, menetleb kohus ka füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud hagisid, mis ei ole oma laadilt tsiviilvaidlused. Kuid igal juhul teeb vaidluse lahendamise pädevuse kohta otsuse kohus või kohtunik. Kui kohus või kohtunik leiab, et vaidlus ei kuulu kohtu pädevusse, näidatakse selles otsuses vaidluse menetlemise eest vastutav organ.
Lätis puuduvad erikohtud, kes menetleksid teatava kategooria tsiviilasju. Samas kehtivad tavapäraste kohtualluvust käsitlevate eeskirjade suhtes ka teatavad erandid, mille abil määratakse kindlaks, millise tasandi kohus menetleb asja esimeses astmes.
Tsiviilasju menetleb sisuliselt asjaomase asukoha esimese astme kohus; mõned õigusaktides täpsustatud kohtuasjad kuuluvad ringkonnakohtu pädevusse.
Kohtuasja asjaolusid ei saa kõrgema astme kohus läbi vaadata enne, kui seda kohtuasja on menetletud madalama astme kohtus. Tsiviilasjade puhul on esimese astme kohtuks piirkondlikud kohtud või linnakohtud (rajona (pilsētas) tiesa) või ringkonnakohtud (apgabaltiesa), kelle pädevusse kohtuasi kuulub. Tsiviilkohtumenetluse käigus menetleb kohtuasja sisuliselt see kohus, kelle pädevusse kuulub kohtuasja menetlemine lähtuvalt selle liigist ja sisust ning vaidluse kohast.
Kui kohtuasi kuulub kohtute pädevusse, siis menetletakse seda üldjuhul piirkondlikus kohtus või linnakohtus, kuid õigusaktides on sätestatud teatavad juhtumid, mille puhul viiakse menetlus läbi ringkonnakohtus. Esimeses astmes menetletakse ringkonnakohtus järgmisi kohtuasju:
Kui ühe kohtuasja moodustab mitu nõuet ning ühed nõuded kuuluvad piirkondliku kohtu või linnakohtu pädevusse ja teised ringkonnakohtu pädevusse või kui ringkonnakohtu pädevusse kuuluv vastuhagi on esitatud piirkondlikule kohtule või linnakohtule, siis menetleb asja ringkonnakohus.
Ametisaladusega seotud tsiviilasju on esimese astme kohtuna pädev menetlema Riia ringkonnakohus (Rīgas apgabaltiesa).
Tsiviilasjad määratakse esimeses astmes menetlemiseks erineva tasandi kohtutele kohtuasja sisu alusel. Kohtuasjad liigitatakse hagi kategooria ja laadi järgi, kuid isegi siis on sama tasandi kohtutel oma territoriaalne pädevus.
Territoriaalset pädevust käsitlevates üldpõhimõtetes on sätestatud, et füüsilise isiku vastu tuleb hagiavaldus esitada selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 26). Juriidilise isiku vastu tuleb hagiavaldus esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Seega määratakse asjakohane esimese astme kohus kindlaks kohtuasja sisu ja territoriaalset pädevust reguleerivate eeskirjade järgi.
Tsiviilkohtumenetluse seaduses on esitatud ka tsiviilasjade puhul kohaldatavad erandid territoriaalset pädevust käsitlevatest eeskirjadest. Neist eranditest tulenevalt võib hageja valida, kas ta esitab hagiavalduse territoriaalset pädevust käsitlevatest üldpõhimõtetest lähtudes, s.t pöördub selle kohtu poole, kelle tööpiirkonnas asub hageja deklareeritud elukoht või registrijärgne asukoht, või esitab hagiavalduse mõnele teisele sama tasandi esimese astme kohtule, mis on õigusaktide kohaselt määratud alternatiivseks kohtuks.
Hagiavaldus kostja vastu, kellel puudub deklareeritud elukoht, esitatakse kostja tegeliku elukoha järgsele kohtule.
Kui kostja tegelik elukoht ei ole teada või kui kostjal puudub Lätis alaline elukoht, esitatakse hagiavaldus sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostjale kuuluv mis tahes kinnisvara või kelle tööpiirkonnas asus kostja viimane teadaolev elukoht.
Teatavatel õigusaktides sätestatud juhtudel on hagejal teatav õigus valida, kas esitada hagiavaldus sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja deklareeritud elukoht või registrijärgne asukoht, või mõnele muule kohtule.
Normid, millega reguleeritakse kohtualluvuse valimist hageja poolt, on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 28, kus esitatakse üksikasjalik loetelu kohtuasjade liikidest ja nendest alternatiivsetest kohtutest, kellele hagiavalduse võib esitada.
Kui eespool osutatud juhtumite korral ei ole hagejal deklareeritud elukohta, võib hagiavalduse esitada hageja tegeliku elukoha järgsele kohtule.
Samuti on tsiviilasjade puhul olemas säte kohtu ainupädevuse kohta. Selline pädevus on ülimuslik mitte ainult tavapärase territoriaalse pädevuse, vaid ka kõigi muude territoriaalse pädevuse liikide suhtes. Pädevus määratakse järgmistel juhtudel kindlaks kohtuasja liigi alusel.
Hagiavaldus, mis käsitleb omandiõigust või mis tahes muud varalist õigust seoses kinnisvara või selle juurde kuuluvate mis tahes osadega või selliste õiguste registreerimist kinnistusraamatus või selliste õiguste võõrandamist ja vara eemaldamist katastrist, tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule.
Kui hagiavaldus esitatakse seoses surnud isiku varaga ja puuduvad teadaolevad pärijad, kes oleksid pärijana üles astunud või pärandi vastu võtnud, on pädev surnud isiku deklareeritud elukoha järgne või tegeliku elukoha järgne kohus, kuid kui surnud isiku deklareeritud elukoht või tegelik elukoht ei asu Lätis või ei ole teada, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara või osa sellest.
Ainupädevus võib olla ette nähtud ka muude õigusaktidega.
Allpool esitatud sätteid kohaldatakse ka kohtuasjade korral, mille puhul kasutatakse erikohtumenetlusi.
Hagiavaldus lapsendamise heakskiitmiseks tuleb esitada lapsendaja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule. Hagiavaldus lapsendamise tühistamiseks tuleb esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule.
Välisriigi kodaniku või välisriigis elava isiku esitatav hagiavaldus lapsendamise heakskiitmiseks tuleb esitada lapsendatava deklareeritud elukoha järgsele kohtule, kuid kui lapsendatav on perevälisel hooldusel, tuleb hagiavaldus esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas perevälist hooldust pakutakse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 259 lõige 2).
Hagiavaldus eesmärgiga piirata isiku teovõimet vaimse häire või mõne muu tervisliku põhjuse tõttu esitatakse selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule. Kui isik on paigutatud raviasutusse, tuleb hagiavaldus esitada raviasutuse asukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 264).
Juriidilise isiku maksejõuetust käsitlevaid kohtuasju menetleb võlgniku registrijärgse asukoha järgne kohus. Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse algatamise pädevus on sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku põhihuvide kese. Kuid kui maksejõuetusmenetlus algatatakse nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 alusel, menetleb seda see kohus, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku tegevuskoht määruse artikli 2 punkti h tähenduses (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 363.1).
Füüsilise isiku maksejõuetust käsitlevat kohtuasja menetleb võlgniku deklareeritud elukoha järgne kohus või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgne kohus. Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse algatamise pädevus on sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku põhihuvide kese. Kuid kui maksejõuetusmenetlus algatatakse nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 alusel, menetleb seda see kohus, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku tegevuskoht määruse artikli 2 punkti h tähenduses (seaduse artikkel 363.22).
Krediidiasutuste maksejõuetust või likvideerimist käsitlevaid küsimusi menetleb krediidiasutuse registrijärgse asukoha järgne kohus (seaduse artikkel 364).
Kohtuasjad, mis on seotud nõuete sundtäitmisega (saistību bezstrīdus piespiedu izpildīšana)
Kohtuasjad, mis on seotud nõude täitmisele pööramisega kohtuteatise alusel (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtībā)
Hagiavaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel tuleb esitada võlgniku deklareeritud elukoha järgse piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile või sellise elukoha puudumise korral võlgniku tegeliku elukoha järgse või registreeritud asukoha järgse piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 406.2).
Jah, selline võimalus on olemas. Läti õigusaktide kohaselt võivad pooled kokku leppida, millisel kohtul on nendevahelise kohtuasja seisukohast territoriaalne pädevus. Lepingu sõlmimisel võivad pooled kindlaks määrata esimese astme kohtu, kus lahendatakse lepinguga või lepingu tingimuste täitmisega seotud mis tahes tulevikus tekkivad vaidlused. Nad ei tohi muuta vaidluse sisuga seotud kohtualluvust, s.t määrata asja esimeses astmes menetlemiseks pädevast kohtust erinevat muu tasandi kohut (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 25). Samuti ei ole pädevuse muutmine lubatud ainupädevuse korral (seaduse artikkel 29). Kokkuleppelise kohtualluvuse suhtes kohaldatakse kahte piirangut.
Läti õigusaktide kohaselt menetlevad üldise pädevusega kohtud nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Erinevalt teistest riikidest ei ole Lätis erikohtuid (näiteks perekonnakohtuid) ega konkreetsetele õigusküsimustele spetsialiseerunud kohtunikke.
Nagu eespool selgitatud, menetletakse tsiviilasja sisuliselt esimese astme kohtus ning kõrgema astme kohus ei saa seda asja menetleda enne, kui see on läbinud menetluse madalama astme kohtus. Tsiviilasjade puhul on esimese astme kohtuks piirkondlik kohus või linnakohus või ringkonnakohus, kelle pädevusse kohtuasi kuulub. Üldjuhul kuuluvad kõik tsiviilvaidlused kohtute pädevusse, kes kasutavad nende menetlemiseks üldist kohtumenetlust.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.