Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?

1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?

Tsiviilkohtumenetluse seadusega on tagatud, et igal isikul, s.t nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul on õigus oma kodanikuõiguste kohtulikule kaitsele, kui nende õigusi rikutakse või need õigused vaidlustatakse, ning õigusaktidega tagatud mis tahes huvide kohtulikule kaitsele. Reeglina menetlevad kõiki tsiviilvaidlusi kohtud, kes järgivad tavapärast kohtumenetlust. Erandjuhtudel ja ainult siis, kui see on ette nähtud õigusaktidega, võidakse tsiviilvaidlusi lahendada muid kohtuväliseid menetlusi kasutades. Kui õigusaktidega on nii ette nähtud, menetleb kohus ka füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud hagisid, mis ei ole oma laadilt tsiviilvaidlused. Kuid igal juhul teeb vaidluse lahendamise pädevuse kohta otsuse kohus või kohtunik. Kui kohus või kohtunik leiab, et vaidlus ei kuulu kohtu pädevusse, näidatakse selles otsuses vaidluse menetlemise eest vastutav organ.

Lätis puuduvad erikohtud, kes menetleksid teatava kategooria tsiviilasju. Samas kehtivad tavapäraste kohtualluvust käsitlevate eeskirjade suhtes ka teatavad erandid, mille abil määratakse kindlaks, millise tasandi kohus menetleb asja esimeses astmes.

2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?

Tsiviilasju menetleb sisuliselt asjaomase asukoha esimese astme kohus; mõned õigusaktides täpsustatud kohtuasjad kuuluvad ringkonnakohtu pädevusse.

2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?

Kohtuasja asjaolusid ei saa kõrgema astme kohus läbi vaadata enne, kui seda kohtuasja on menetletud madalama astme kohtus. Tsiviilasjade puhul on esimese astme kohtuks piirkondlikud kohtud või linnakohtud (rajona (pilsētas) tiesa) või ringkonnakohtud (apgabaltiesa), kelle pädevusse kohtuasi kuulub. Tsiviilkohtumenetluse käigus menetleb kohtuasja sisuliselt see kohus, kelle pädevusse kuulub kohtuasja menetlemine lähtuvalt selle liigist ja sisust ning vaidluse kohast.

Kui kohtuasi kuulub kohtute pädevusse, siis menetletakse seda üldjuhul piirkondlikus kohtus või linnakohtus, kuid õigusaktides on sätestatud teatavad juhtumid, mille puhul viiakse menetlus läbi ringkonnakohtus. Esimeses astmes menetletakse ringkonnakohtus järgmisi kohtuasju:

• kinnisvaraga seotud omandiõigust käsitlevad vaidlused, välja abieluvara jagamisega seotud vaidlused;
• kohtuasjad, mis hõlmavad patendiõiguste, kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kaitset;
• kohtuasjad, mis hõlmavad krediidiasutuste maksejõuetust ja likvideerimist.

Kui ühe kohtuasja moodustab mitu nõuet ning ühed nõuded kuuluvad piirkondliku kohtu või linnakohtu pädevusse ja teised ringkonnakohtu pädevusse või kui ringkonnakohtu pädevusse kuuluv vastuhagi on esitatud piirkondlikule kohtule või linnakohtule, siis menetleb asja ringkonnakohus.

Ametisaladusega seotud tsiviilasju on esimese astme kohtuna pädev menetlema Riia ringkonnakohus (Rīgas apgabaltiesa).

2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)

Tsiviilasjad määratakse esimeses astmes menetlemiseks erineva tasandi kohtutele kohtuasja sisu alusel. Kohtuasjad liigitatakse hagi kategooria ja laadi järgi, kuid isegi siis on sama tasandi kohtutel oma territoriaalne pädevus.

2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel

Territoriaalset pädevust käsitlevates üldpõhimõtetes on sätestatud, et füüsilise isiku vastu tuleb hagiavaldus esitada selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 26). Juriidilise isiku vastu tuleb hagiavaldus esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Seega määratakse asjakohane esimese astme kohus kindlaks kohtuasja sisu ja territoriaalset pädevust reguleerivate eeskirjade järgi.

2.2.2 Erandid

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on esitatud ka tsiviilasjade puhul kohaldatavad erandid territoriaalset pädevust käsitlevatest eeskirjadest. Neist eranditest tulenevalt võib hageja valida, kas ta esitab hagiavalduse territoriaalset pädevust käsitlevatest üldpõhimõtetest lähtudes, s.t pöördub selle kohtu poole, kelle tööpiirkonnas asub hageja deklareeritud elukoht või registrijärgne asukoht, või esitab hagiavalduse mõnele teisele sama tasandi esimese astme kohtule, mis on õigusaktide kohaselt määratud alternatiivseks kohtuks.

2.2.2.1 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Hagiavaldus kostja vastu, kellel puudub deklareeritud elukoht, esitatakse kostja tegeliku elukoha järgsele kohtule.

Kui kostja tegelik elukoht ei ole teada või kui kostjal puudub Lätis alaline elukoht, esitatakse hagiavaldus sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostjale kuuluv mis tahes kinnisvara või kelle tööpiirkonnas asus kostja viimane teadaolev elukoht.

Teatavatel õigusaktides sätestatud juhtudel on hagejal teatav õigus valida, kas esitada hagiavaldus sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja deklareeritud elukoht või registrijärgne asukoht, või mõnele muule kohtule.

2.2.2.2 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Normid, millega reguleeritakse kohtualluvuse valimist hageja poolt, on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 28, kus esitatakse üksikasjalik loetelu kohtuasjade liikidest ja nendest alternatiivsetest kohtutest, kellele hagiavalduse võib esitada.

• Juriidilise isiku tütarettevõtja või esinduse tegevusega seotud hagi võib esitada ka tütarettevõtja või esinduse registrijärgse asukoha järgsele kohtule.
• Lastele või vanematele ette nähtud elatise sissenõudmisega või isaduse tuvastamisega seotud hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule.
• Puudega, muu tervisekahjustusega või asjaomase isiku surmaga lõppenud isikukahjust (tsiviilseaduse artiklid 2347–2353) tuleneva hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või kahju tekkimise asukoha järgsele kohtule.
• Füüsilise või juriidilise isiku varale tekitatud kahjuga seotud hagi võib esitada ka kahju tekitamise asukoha järgsele kohtule.
• Vara tagastamisega või vara väärtuse hüvitamisega seotud hagi võib esitada ka hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule.
• Merinõuded võib esitada ka sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas kostjale kuuluv laev arestiti.
• Mitme sellise kostja vastu, kes elavad või asuvad erinevates kohtades, võib hagiavalduse esitada ka sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub ühe kostja elukoht või registrijärgne asukoht.
• Abielu lahutamise või tühistamisega seotud hagiavalduse võib esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule, kui:
  • hagejaga elavad koos alaealised;
  • lõpetada soovitakse abielu, mis on sõlmitud isikuga, kes kannab vanglakaristust;
  • lõpetada soovitakse abielu, mis on sõlmitud isikuga, kelle elukoht on teadmata või kes elab välisriigis.
• Töösuhtest tuleneva hagiavalduse võib esitada ka sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas asub hageja deklareeritud elukoht või töökoht.

Kui eespool osutatud juhtumite korral ei ole hagejal deklareeritud elukohta, võib hagiavalduse esitada hageja tegeliku elukoha järgsele kohtule.

Samuti on tsiviilasjade puhul olemas säte kohtu ainupädevuse kohta. Selline pädevus on ülimuslik mitte ainult tavapärase territoriaalse pädevuse, vaid ka kõigi muude territoriaalse pädevuse liikide suhtes. Pädevus määratakse järgmistel juhtudel kindlaks kohtuasja liigi alusel.

Hagiavaldus, mis käsitleb omandiõigust või mis tahes muud varalist õigust seoses kinnisvara või selle juurde kuuluvate mis tahes osadega või selliste õiguste registreerimist kinnistusraamatus või selliste õiguste võõrandamist ja vara eemaldamist katastrist, tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule.

Kui hagiavaldus esitatakse seoses surnud isiku varaga ja puuduvad teadaolevad pärijad, kes oleksid pärijana üles astunud või pärandi vastu võtnud, on pädev surnud isiku deklareeritud elukoha järgne või tegeliku elukoha järgne kohus, kuid kui surnud isiku deklareeritud elukoht või tegelik elukoht ei asu Lätis või ei ole teada, on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara või osa sellest.

Ainupädevus võib olla ette nähtud ka muude õigusaktidega.

Allpool esitatud sätteid kohaldatakse ka kohtuasjade korral, mille puhul kasutatakse erikohtumenetlusi.

Hagiavaldus lapsendamise heakskiitmiseks tuleb esitada lapsendaja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule. Hagiavaldus lapsendamise tühistamiseks tuleb esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule.

Välisriigi kodaniku või välisriigis elava isiku esitatav hagiavaldus lapsendamise heakskiitmiseks tuleb esitada lapsendatava deklareeritud elukoha järgsele kohtule, kuid kui lapsendatav on perevälisel hooldusel, tuleb hagiavaldus esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas perevälist hooldust pakutakse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 259 lõige 2).

Hagiavaldus eesmärgiga piirata isiku teovõimet vaimse häire või mõne muu tervisliku põhjuse tõttu esitatakse selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule. Kui isik on paigutatud raviasutusse, tuleb hagiavaldus esitada raviasutuse asukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 264).

• Hagiavaldus eesmärgiga piirata isiku teovõimet ja määrata talle eestkostja tema moraalitu või pillava elustiili tõttu või alkoholi või mis tahes muu joovastava aine liigtarvitamise tõttu tuleb esitada selle isiku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumisel tema tegeliku elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 271).
• Äraoleva või kadunud isiku vara hooldamisega seotud küsimusi menetleb isiku viimase elukoha järgne kohus (seaduse artikkel 278).
• Hagiavaldus kadunud isiku surnuks tunnistamiseks tuleb esitada isiku viimase deklareeritud elukoha järgsele kohtule (seaduse artikkel 282).
• Hagiavaldus õigusliku tähtsusega asjaolude kindlakstegemiseks tuleb esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule (seaduse artikkel 290).
• Hagiavaldus kinnisvaraga seotud õiguste lõpetamiseks tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule; mis tahes muude õiguste lõpetamiseks tuleb hagiavaldus esitada hageja deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule või juriidilise isiku puhul tema registrijärgse asukoha järgsele kohtule, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti (seaduse artikli 294 lõige 2).
• Hagiavaldus kaotatud, varastatud või hävitatud dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja selle dokumendiga seotud õiguste taastamiseks tuleb esitada dokumendil märgitud maksekoha järgsele kohtule või kui maksekoht ei ole teada, siis võlgniku deklareeritud elukoha järgsele kohtule või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgsele kohtule või juriidilise isiku korral tema registrijärgse asukoha järgsele kohtule; kui ka võlgniku tegelik elukoht või registreeritud asukoht ei ole teada, tuleb hagiavaldus esitada dokumendi väljastamise koha järgsele kohtule (seaduse artikkel 299).
• Hagiavaldus kinnisvara väljaostmiseks tuleb esitada vara asukoha järgsele kohtule (seaduse artikkel 336).
• Hagiavaldust nõude tagamise abinõu rakendamiseks menetleb võlgniku registrijärgse asukoha järgne kohus (seaduse artikkel 341.¹).

Juriidilise isiku maksejõuetust käsitlevaid kohtuasju menetleb võlgniku registrijärgse asukoha järgne kohus. Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse algatamise pädevus on sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku põhihuvide kese. Kuid kui maksejõuetusmenetlus algatatakse nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 alusel, menetleb seda see kohus, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku tegevuskoht määruse artikli 2 punkti h tähenduses (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 363.¹).

Füüsilise isiku maksejõuetust käsitlevat kohtuasja menetleb võlgniku deklareeritud elukoha järgne kohus või sellise elukoha puudumise korral tema tegeliku elukoha järgne kohus. Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse algatamise pädevus on sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku põhihuvide kese. Kuid kui maksejõuetusmenetlus algatatakse nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 alusel, menetleb seda see kohus, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku tegevuskoht määruse artikli 2 punkti h tähenduses (seaduse artikkel 363.²²).

Krediidiasutuste maksejõuetust või likvideerimist käsitlevaid küsimusi menetleb krediidiasutuse registrijärgse asukoha järgne kohus (seaduse artikkel 364).

• Tööandja võib esitada hagiavalduse streigi või streigiteate ebaseaduslikuks tunnistamiseks streigiseaduses sätestatud alustel ja vastavalt seal kehtestatud menetlusele. Hagiavaldus streigi või streigiteate ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas streik toimuma peaks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 390).
• Töötajate esindajad võivad esitada hagiavalduse äriühingu ajutise sulgemise või sellist sulgemist käsitleva teate ebaseaduslikuks tunnistamiseks töövaidlusi käsitlevas seaduses sätestatud alustel ja vastavalt seal kehtestatud menetlusele. Hagiavaldus äriühingu ajutise sulgemise või sellist sulgemist käsitleva teate ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb esitada sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas sulgemine toimuma peaks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 394.¹).

Kohtuasjad, mis on seotud nõuete sundtäitmisega (saistību bezstrīdus piespiedu izpildīšana)

• Hagiavaldus kinnisvara vabatahtlikuks müügiks oksjonil kohtu kaudu tuleb esitada sellele piirkondlikule kohtule või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas kinnisvara asub (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 395).
• Hagiavaldus rahaliste nõuete sundtäitmiseks või vallasvara tagastamiseks või nõuete sundtäitmiseks selliste lepingute alusel, mis on tagatud kommertspandiga, tuleb esitada võlgniku deklareeritud elukoha järgse piirkondliku või linnakohtu kinnistusametile või sellise elukoha puudumise korral võlgniku tegeliku elukoha järgse piirkondliku või linnakohtu kinnistusametile (seaduse artikli 403 lõige 1).
• Hagiavaldus, mis on seotud nõuete sundtäitmisega selliste dokumentide alusel, millega panditakse kinnisvara, või hagiavaldus, mis on seotud sellise nõude sundtäitmisega, mis käsitleb üüritud või renditud kinnisvara vabastamist või tagastamist, tuleb esitada kinnisvara asukoha järgse piirkondliku või linnakohtu kinnistusametile. Kui nõue on tagatud mitme kinnisvaraga ja avalduse menetlemine kuuluks eri piirkondlike kohtute või linnakohtute kinnistusametite pädevusse, menetleb avaldust selle piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusamet, kelle tööpiirkonnas üks kinnisvara asub, kusjuures valiku teeb avalduse esitaja (seaduse artikli 403 lõige 2).
• Laevahüpoteegil põhinev hagiavaldus nõude sundtäitmiseks tuleb esitada laevahüpoteegiga seotud kohustuse registreerimise asukoha järgse piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile (seaduse artikli 403 lõige 3).

Kohtuasjad, mis on seotud nõude täitmisele pööramisega kohtuteatise alusel (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtībā)

Hagiavaldus nõude täitmisele pööramiseks kohtuteatise alusel tuleb esitada võlgniku deklareeritud elukoha järgse piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile või sellise elukoha puudumise korral võlgniku tegeliku elukoha järgse või registreeritud asukoha järgse piirkondliku kohtu või linnakohtu kinnistusametile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 406.²).

2.2.2.3 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Jah, selline võimalus on olemas. Läti õigusaktide kohaselt võivad pooled kokku leppida, millisel kohtul on nendevahelise kohtuasja seisukohast territoriaalne pädevus. Lepingu sõlmimisel võivad pooled kindlaks määrata esimese astme kohtu, kus lahendatakse lepinguga või lepingu tingimuste täitmisega seotud mis tahes tulevikus tekkivad vaidlused. Nad ei tohi muuta vaidluse sisuga seotud kohtualluvust, s.t määrata asja esimeses astmes menetlemiseks pädevast kohtust erinevat muu tasandi kohut (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 25). Samuti ei ole pädevuse muutmine lubatud ainupädevuse korral (seaduse artikkel 29). Kokkuleppelise kohtualluvuse suhtes kohaldatakse kahte piirangut.

• Kohtualluvuse võib kokku leppida ainult lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks.
• Territoriaalse pädevuse kindlaksmääramise kokkulepe tuleb sõlmida lepingu sõlmimise ajal ning kindlaks tuleb määrata konkreetne kohus, mis menetleks võimalikke vaidlusi esimeses astmes. Kui pooled sõlmivad lepingu, ei ole neil võimalik eelnevalt kindlaks määrata potentsiaalse nõude summat, ning sellepärast peab lepinguga olema lubatud valida alternatiivne esimese astme kohus: lepingus peab olema kindlaks määratud nii konkreetne piirkondlik kohus või linnakohus kui ka konkreetne ringkonnakohus, kellele pooled esitaksid lahendamiseks mis tahes vaidluse sõltuvalt nõude summast.

3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Läti õigusaktide kohaselt menetlevad üldise pädevusega kohtud nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Erinevalt teistest riikidest ei ole Lätis erikohtuid (näiteks perekonnakohtuid) ega konkreetsetele õigusküsimustele spetsialiseerunud kohtunikke.

Nagu eespool selgitatud, menetletakse tsiviilasja sisuliselt esimese astme kohtus ning kõrgema astme kohus ei saa seda asja menetleda enne, kui see on läbinud menetluse madalama astme kohtus. Tsiviilasjade puhul on esimese astme kohtuks piirkondlik kohus või linnakohus või ringkonnakohus, kelle pädevusse kohtuasi kuulub. Üldjuhul kuuluvad kõik tsiviilvaidlused kohtute pädevusse, kes kasutavad nende menetlemiseks üldist kohtumenetlust.