

Leia sisu riikide kaupa
Teatavate tsiviilvaidlustega seoses tuleb pöörduda erikohtute poole. Põllumajandusküsimustega seotud vaidlusi menetlevad üldkohtute spetsialiseerunud üksused ning äri- ja korporatiivküsimustega seotud vaidlusi menetleb ärikohus (tribunale delle imprese). Muud erikohtud on alaealiste kohus ja avaliku veemajandusega seotud juhtumeid menetlev kohus. Kõigil muudel juhtudel menetlevad tsiviilasju üldkohtud, mis võivad siiski kasutada erimenetlusi, näiteks töövaidluste ja üüriküsimuste korral.
Pädev kohus määratakse kindlaks territoriaalse pädevuse alusel – n-ö füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus (foro generale delle persone fisiche) on kostja elukohajärgne kohus – või nõude summa alusel – sel juhul menetleb hagi kas rahukohus (giudice di pace) või madalama astme kohus (tribunale). Teatavaid asju menetleb konkreetne kohus nõude summast olenemata: näiteks menetleb avaldusi, milles taotletakse abielu kehtetuks tunnistamist, kohtunike kolleegiumist koosnev madalama astme kohus.
Kohtute vahel puudub hierarhiline suhe: on olemas vaid erineva pädevusega kohtud. Hagi summast lähtuvalt menetleb juhtumit esimeses astmes kas rahukohus või madalama astme kohus. Madalama astme kohus koosneb olenevalt menetletavast asjast kas ühest kohtunikust või kohtunike kolleegiumist. Esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale esitatud apellatsioone menetleb tavaliselt apellatsioonikohus (corti d’appello). Kuid mõnel juhul peab menetluse algatama apellatsioonikohtus (juhtumid, mille puhul apellatsioonikohtul on n‑ö funktsionaalne pädevus (competenza funzionale), näiteks kui esitatakse avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks). Üldjuhul menetleb asja kostja elukohajärgne esimese astme kohus.
Selleks et tuvastada, millisel esimese astme kohtul on territoriaalne pädevus, peate te kindlaks tegema, milline linn on märgitud kostja elukohaks – sel juhul on pädev kohus n‑ö füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus –, või siis tegema kindlaks mõnes muus kohas asuva kohtu, juhul kui kohtutel võib olla alternatiivne pädevus seoses juhtumitega, mis kuuluvad konkreetsesse klassi; näiteks lepinguliste kohustustega seotud vaidluste puhul on selleks kohustuse tekkimise koha järgne kohus.
Mõne vaidluse menetlemiseks on olemas ainupädevusega erikohtud. Tarbijatega seotud juhtumite korral on pädev tarbija elukohajärgne või alalise asukoha järgne kohus ning omandiõigusi ja väljatõstmist või sundtäitmist käsitlevate juhtumite korral selle piirkonna kohus, kus kinnisvara asub.
Füüsiliste isikute korral on pädev kohus tavaliselt kostja elukoha (residenza), alalise asukoha (domicilio) või – kui need mõlemad ei ole teada – ajutise elukoha (dimora) järgne kohus. Kui kostjal puudub Itaalias elukoht, alaline asukoht või ajutine elukoht või kui ajutine elukoht ei ole teada, on pädev kohus hageja elukohajärgne kohus.
Juriidiliste isikute korral on pädev kohus selle piirkonna kohus, kus asub nende isikute peakontor või kus ettevõtja on asutatud ja tema esindaja on volitatud ettevõtja nimel tegutsema (hageja valik). Juriidilise isiku staatuseta partnerluste, ühenduste ja komiteede peakontor asub seal, kus toimub nende igapäevane tegevus.
Erandina ei kohaldata eespool kirjeldatud üldreeglit nende kohtute korral, kellel on ainupädevus. Nii on see näiteks tarbijaküsimuste puhul, kus pädev kohus on tarbija elukohajärgne kohus.
Mõnikord on võimalik valida, kas pöörduda üldkohtusse või mõnda teise kohtusse. Näiteks võib hageja valida füüsiliste või juriidiliste isikute jaoks mõeldud üldkohtu asemel teise kohtu, kes on samuti määratud menetlema juhtumeid, mis hõlmavad õigusi seoses konkreetsete isikutega (diritti di obbligazione). Sel juhul võib hageja pöörduda kas üldkohtu poole või selle piirkonna kohtu poole, kus kohustus tekkis (kohustuse tekkimisega seotud sündmus võib olla lepinguline või lepinguväline), või selle piirkonna kohtu poole, kus kohustus tuleb täita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 20).
Selline olukord tekib siis, kui kohtul on ainupädevus. Üks näide on kinnisvara asukohajärgne kohus väljatõstmisi või omandiõigusi hõlmavate vaidluste korral. Teine näide on tarbijavaidlused, kus pädev kohus on alati tarbija elukohajärgne kohus.
Pooled võivad koos valida mõne teise kohtu, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud kohustuslik kohtualluvus, näiteks territoriaalne pädevus kinnisvaraga seotud juhtumite korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 20).
Vaidluse laadist lähtuvalt on pädevus kas üldkohtutel, kes menetlevad isiklike õiguste ja muude õigustega seotud juhtumeid, või erikohtutel (näiteks halduskohus, riigikontroll või maksukohus), kes menetlevad juhtumeid, mis on seotud õigustatud huvidega ametiasutustega suheldes, või muid spetsiifilisi küsimusi.
Üldkohtute süsteemis määrab vaidluse teema kindlaks selle, kas asja hakkab menetlema spetsialiseerunud üksus või kohtunik. Näiteks äriühingutega seotud vaidlusi menetleb ärikohus.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.