1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Teatavate tsiviilvaidlustega seoses tuleb pöörduda erikohtute poole. Põllumajandusküsimustega seotud vaidlusi menetlevad üldkohtute spetsialiseerunud üksused ning äri- ja korporatiivküsimustega seotud vaidlusi menetleb ärikohus (tribunale delle imprese). Muud erikohtud on alaealiste kohus ja avaliku veemajandusega seotud juhtumeid menetlev kohus. Kõigil muudel juhtudel menetlevad tsiviilasju üldkohtud, mis võivad siiski kasutada erimenetlusi, näiteks töövaidluste ja üüriküsimuste korral.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?
Pädev kohus määratakse kindlaks territoriaalse pädevuse alusel – n-ö füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus (foro generale delle persone fisiche) on kostja elukohajärgne kohus – või nõude summa alusel – sel juhul menetleb hagi kas rahukohus (giudice di pace) või madalama astme kohus (tribunale). Teatavaid asju menetleb konkreetne kohus nõude summast olenemata: näiteks menetleb avaldusi, milles taotletakse abielu kehtetuks tunnistamist, kohtunike kolleegiumist koosnev madalama astme kohus.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Kohtute vahel puudub hierarhiline suhe: on olemas vaid erineva pädevusega kohtud. Hagi summast lähtuvalt menetleb juhtumit esimeses astmes kas rahukohus või madalama astme kohus. Madalama astme kohus koosneb olenevalt menetletavast asjast kas ühest kohtunikust või kohtunike kolleegiumist. Esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale esitatud apellatsioone menetleb tavaliselt apellatsioonikohus (corti d’appello). Kuid mõnel juhul peab menetluse algatama apellatsioonikohtus (juhtumid, mille puhul apellatsioonikohtul on n‑ö funktsionaalne pädevus (competenza funzionale), näiteks kui esitatakse avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks). Üldjuhul menetleb asja kostja elukohajärgne esimese astme kohus.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
Selleks et tuvastada, millisel esimese astme kohtul on territoriaalne pädevus, peate te kindlaks tegema, milline linn on märgitud kostja elukohaks – sel juhul on pädev kohus n‑ö füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus –, või siis tegema kindlaks mõnes muus kohas asuva kohtu, juhul kui kohtutel võib olla alternatiivne pädevus seoses juhtumitega, mis kuuluvad konkreetsesse klassi; näiteks lepinguliste kohustustega seotud vaidluste puhul on selleks kohustuse tekkimise koha järgne kohus.
Mõne vaidluse menetlemiseks on olemas ainupädevusega erikohtud. Tarbijatega seotud juhtumite korral on pädev tarbija elukohajärgne või alalise asukoha järgne kohus ning omandiõigusi ja väljatõstmist või sundtäitmist käsitlevate juhtumite korral selle piirkonna kohus, kus kinnisvara asub.
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Füüsiliste isikute korral on pädev kohus tavaliselt kostja elukoha (residenza), alalise asukoha (domicilio) või – kui need mõlemad ei ole teada – ajutise elukoha (dimora) järgne kohus. Kui kostjal puudub Itaalias elukoht, alaline asukoht või ajutine elukoht või kui ajutine elukoht ei ole teada, on pädev kohus hageja elukohajärgne kohus.
Juriidiliste isikute korral on pädev kohus selle piirkonna kohus, kus asub nende isikute peakontor või kus ettevõtja on asutatud ja tema esindaja on volitatud ettevõtja nimel tegutsema (hageja valik). Juriidilise isiku staatuseta partnerluste, ühenduste ja komiteede peakontor asub seal, kus toimub nende igapäevane tegevus.
2.2.2 Erandid
Erandina ei kohaldata eespool kirjeldatud üldreeglit nende kohtute korral, kellel on ainupädevus. Nii on see näiteks tarbijaküsimuste puhul, kus pädev kohus on tarbija elukohajärgne kohus.
2.2.2.1 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?
Mõnikord on võimalik valida, kas pöörduda üldkohtusse või mõnda teise kohtusse. Näiteks võib hageja valida füüsiliste või juriidiliste isikute jaoks mõeldud üldkohtu asemel teise kohtu, kes on samuti määratud menetlema juhtumeid, mis hõlmavad õigusi seoses konkreetsete isikutega (diritti di obbligazione). Sel juhul võib hageja pöörduda kas üldkohtu poole või selle piirkonna kohtu poole, kus kohustus tekkis (kohustuse tekkimisega seotud sündmus võib olla lepinguline või lepinguväline), või selle piirkonna kohtu poole, kus kohustus tuleb täita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 20).
2.2.2.2 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Selline olukord tekib siis, kui kohtul on ainupädevus. Üks näide on kinnisvara asukohajärgne kohus väljatõstmisi või omandiõigusi hõlmavate vaidluste korral. Teine näide on tarbijavaidlused, kus pädev kohus on alati tarbija elukohajärgne kohus.
2.2.2.3 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Pooled võivad koos valida mõne teise kohtu, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud kohustuslik kohtualluvus, näiteks territoriaalne pädevus kinnisvaraga seotud juhtumite korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 20).
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Vaidluse laadist lähtuvalt on pädevus kas üldkohtutel, kes menetlevad isiklike õiguste ja muude õigustega seotud juhtumeid, või erikohtutel (näiteks halduskohus, riigikontroll või maksukohus), kes menetlevad juhtumeid, mis on seotud õigustatud huvidega ametiasutustega suheldes, või muid spetsiifilisi küsimusi.
Üldkohtute süsteemis määrab vaidluse teema kindlaks selle, kas asja hakkab menetlema spetsialiseerunud üksus või kohtunik. Näiteks äriühingutega seotud vaidlusi menetleb ärikohus.
Seonduvad lingid
http://www.giustizia.it/
Seonduvad lisad
Tsiviilkohtumenetluse seadustik: artiklid 1–30bis 
(125 Kb) 
