Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?

Belgia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?

Ei ole asjakohane.

2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma?

2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?

Sissejuhatus

Belgia õigussüsteemi spetsiifilisi tunnusjooni silmas pidades tuleb selguse huvides käsitleda küsimusi nr 1 ja nr 2.1 koos.

Esiteks tuleks eristada absoluutset pädevust (millele mõnikord osutatakse ka kui sisulisele pädevusele) ja territoriaalset pädevust.

Igal nõudel on ese ja paljudel juhtudel ka rahaline väärtus. Seadusandja määrab kindlaks absoluutse pädevuse ulatuse, täpsustades nende nõuete laadi ja väärtust, mida kohtul on lubatud menetleda.

Absoluutset pädevust kirjeldatakse sellel teabelehel küsimustele nr 1 ja nr 2.1 antud vastustes.

Kohtute pädevus ei hõlma kogu Belgia territooriumi. Seadusega on riik jaotatud territoriaalseteks pädevusüksusteks (alampiirkondadeks, piirkondadeks jne). Iga kohus on pädev ainult tema territooriumil. Seda nimetatakse territoriaalseks pädevuseks ning seda on kirjeldatud küsimusele nr 2.2 antud vastuses.

Täielik pädevus: esimese astme kohus (rechtbank van eerste aanleg).

Esimese astme kohtul on täielik pädevus. See tähendab, et esimese astme kohus võib erinevalt teistest kohtutest menetleda kõiki juhtumeid, sealhulgas neid juhtumeid, mis kuuluvad teiste kohtute pädevusse.

Kohtumenetluse seadustiku (Gerechtelijk Wetboek) artiklis 568 on sätestatud, et esimese astme kohus menetleb kõiki nõudeid, välja arvatud neid, mis esitatakse otse apellatsioonikohtule ja kassatsioonikohtule. Seega on esimese astme kohtul tingimuslik täielik pädevus. Täielik pädevus on tingimuslik selles mõttes, et kostja võib tugineda pädevuse puudumisele, lähtudes teise kohtu eripädevusest. Esimese astme kohtul on ka mitmes valdkonnas ainupädevus. Mitmed vaidlused tuleb esitada lahendamiseks just sellele kohtule isegi juhul, kui nõude väärtus on alla 2500 euro, näiteks isikliku seisundiga seotud nõuete puhul.

Muud kohtud

Allpool esitatakse muude kohtute loetelu koos nende absoluutse pädevuse lühikirjeldusega.

a. Tsiviilkohus (Vrederechter)

Kohtumenetluse seadustiku artikli 590 kohaselt hõlmab tsiviilkohtute üldine pädevus kõiki nõudeid, mille väärtus on alla 2500 euro, välja arvatud need nõuded, mille menetlemine on spetsiaalselt antud teisele kohtule. Lisaks sellele üldisele pädevusele on tsiviilkohtule antud mitmes valdkonnas eripädevus (vt kohtumenetluse seadustiku artiklid 591, 593 ja 594) ja ainupädevus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 595 ja 597) olenemata nõude suurusest. Selle eripädevuse näited on rendi, kaasomandi, servituutide ja ülalpidamismaksetega seotud vaidlused. Peale selle on tsiviilkohus pädev koostama lapsendamistõendeid ja kirjalikke tunnistusi. Kiireloomulised sundvõõrandamised ja tõkendi seadmine kuulub samuti tsiviilkohtu ainupädevusse.

b. Politseikohus (Politierechtbank)

Kohtumenetluse seadustiku artikli 601a kohaselt menetleb politseikohus kõiki liiklusõnnetustest tulenevaid hüvitisnõudeid olenemata nõude summast. See küsimus kuulub politseikohtu ainupädevusse.

c. Kaubanduskohus (Rechtbank van koophandel)

Kohtumenetluse seadustiku artikli 573 kohaselt menetleb kaubanduskohus esimeses astmes neid ettevõtjate vahelisi vaidlusi, mis on seotud toimingutega, mis seaduse kohaselt kujutavad endast äritehinguid ja mis ei kuulu tsiviilkohtu üldisesse pädevusse või politseikohtute pädevusse.

Mitteettevõtja, kes on algatanud menetluse ettevõtja vastu, võib valida, kas lasta menetleda juhtumit kaubanduskohtus, kuid ettevõtja ei saa algatada kaubanduskohtus menetlust mitteettevõtja vastu. Kaubanduskohus menetleb ka käskvekslite ja võlakirjadega seotud vaidlusi, kui nõude summa on suurem kui 2500 eurot.

Lisaks sellele üldisele pädevusele on kaubanduskohtul mitmes valdkonnas ka eri- ja ainupädevus. Valdkonnad, kus kaubanduskohtul on eripädevus, on loetletud kohtumenetluse seadustiku artiklis 574. Need valdkonnad hõlmavad muu hulgas vaidlusi, mis käsitlevad kauplemisettevõtjaid ning kaubaveo ja riigisisese kaubaveoga seotud nõudeid. Kohtumenetluse seadustiku artikli 574 lõikes 2 on kirjeldatud kaubanduskohtu ainupädevust: see hõlmab nõudeid ja vaidlusi, mis tulenevad otseselt pankrotimenetlustest ja kohtulikest restruktureerimismenetlustest vastavalt 8. augusti 1997. aasta pankrotiseadusele ja 31. jaanuari 2009. aasta seadusele talitluspidevuse kohta ning mille lahendamiseks võib teavet leida eriõigusnormidest, mida kohaldatakse pankrotimenetluste ja kohtulike restruktureerimismenetluste suhtes.

d. Töökohtud (Arbeidsrechtbank)

Töökohus on peamine erikohus ja tal on valdavalt eripädevus. Seda pädevust on kirjeldatud kohtumenetluse seadustiku artiklis 578 ja sellele järgnevates artiklites:

  • töövaidlused;
  • tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud vaidlused;
  • sotsiaalkindlustusega seotud vaidlused.

Töökohtul on ainupädevus selliste halduskaristuste kohaldamisel, mis on kindlaks määratud artiklites 578–582 osutatud õigusaktides ja mõne sotsiaalõigusakti rikkumise korral kohaldatavaid haldustrahve käsitlevas seaduses, ning seoses võlahalduskavadega seotud nõuetega.

e. Kohtu eesistujad – esialgse õiguskaitse menetlused

Kohtumenetluse seadustiku artiklites 584–589 on sätestatud, et kohtute (esimese astme kohus, kaubanduskohus ja töökohus) eesistujad on pädevad väljastama kõigi kiireloomuliste juhtumite korral esialgse õiguskaitse määrusi selle kohtu pädevusse kuuluvates küsimustes. Seda tingimusel, et juhtumid peavad olema kiireloomulised ja õiguskaitse ainult ajutine, ilma et see mõjutaks juhtumit ennast. Näideteks on eksperdiuuringu tellimine, tunnistajate ärakuulamiseks korralduse andmine jne.

f. Arestimisasju käsitlev kohus (Beslagrechter) (vt kohtumenetluse seadustiku artikkel 1395)

Arestimisasju käsitlevale kohtule antakse menetlemiseks kõik nõuded, mis on seotud kohtuotsuse tegemisele eelneva vara arestimisega, täitmisele pööramise meetoditega ja elatisnõuete ameti sekkumisega, nagu on osutatud 21. veebruari 2003. aasta seaduses, millega luuakse elatisnõuete amet föderaalse justiitsministeeriumi haldusalas.

g. Alaealiste kohus (Jeugdrechter)

Kuigi Belgia piirkonnad (s.t Belgia liitriigi moodustavad piirkonnad) on pädevad menetlema noorsookaitseküsimusi, on alaealiste kohtute korraldus ikkagi föderaalne küsimus, mida reguleeritakse 8. aprilli 1965. aasta föderaalse noorsookaitse seadusega (Federale Wet betreffende de Wet op de Jeugdscherming). Alaealiste kohus on esimese astme kohtu kolleegium, mis keskendub noorsookaitsega seotud juhtumitele. Alaealiste kohus on pädev menetlema ka mõningaid tsiviilasju, näiteks lapsendamise heakskiitmine, vanematevahelised vaidlused seoses vanemliku vastutuse teostamisega ja vanema suhtlusõigusega jne.

2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)

2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel

Belgia õigussüsteemis lähtutakse hageja valikuvabaduse põhimõttest. Üldreegel on sätestatud kohtumenetluse seadustiku artikli 624 lõikes 1. Hageja esitab tavaliselt hagi kostja elukohajärgsele või ühe kostja elukohajärgsele kohtule.

Mis saab siis, kui kostja on juriidiline isik? Juriidilise isiku asukoht on tema peakontori asukoht, s.t koht, kust juhitakse äriühingu tegevust.

2.2.2 Erandid

Põhitekst (joondatud vasakule)

Palun lisage oma vastus siia. Ärge muutke kirjastiili ja -suurust.

2.2.2.1 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Mitmel juhul on hagejal võimalik algatada menetlus teises kohtus. Seda on kirjeldatud muu hulgas kohtumenetluse seadustiku artikli 624 lõigetes 2–4. Lisaks kostja või ühe kostja elukohajärgsele kohtule võib hageja valida:

  • kohtu, mis asub seal, kus tekkisid vaidlusalused kohustused või üks neist kohustustest või kus neid kohustusi täidetakse, on täidetud või tuleks täita;
  • kohtu, mis asub elukohas, mis on valitud akti täitmiseks;
  • kohtu, mis asub seal, kus kohtutäitur rääkis kostjaga isiklikult, kui kostjal või vajaduse korral ühel kostjatest ei ole elukohta Belgias või välismaal.

Peale selle eeldatakse õigussüsteemis, et esialgse õiguskaitsega seotud juhtumite puhul on territoriaalne pädevus selle asukoha kohtu eesistujal, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse.

Ülalpidamisega seoses on kohtumenetluse seadustiku artiklis 626 sätestatud, et ülalpidamisega seotud nõuded, millele on osutatud artikli 591 lõikes 7, võib esitada kostja (s.t lapsevanem, kellel on õigus saada elatist) elukohajärgsele kohtule.

Kuid artiklid 624 ja 626 on täiendavat laadi ning pooltel on õigus neist kõrvale kalduda. Sellepärast võivad pooled sõlmida iga vaidlusega seoses kohtualluvuse kokkuleppe, s.t et iga vaidluse võib anda lahendamiseks konkreetsele esimese astme kohtule.

Sellest valikuvabaduse aluspõhimõttest on siiski kehtestatud mõned erandid.

Näiteks on seadusandja kindlaks määranud mitmed juhtumid, mille puhul hagejal valikuvabadus puudub. Need juhtumid on konkreetselt loetletud kohtumenetluse seadustiku artiklites 627–629. Näiteks hõlmab see erand järgmisi juhtumeid:

  • töölepingutega seotud vaidluste puhul (artikli 627 lõige 9) on pädev selle piirkonna kohus, kus asub kaevandus, tehas, töökoht, laohoone või kontor ning üldiselt selle piirkonna kohus, mis on ette nähtud äriühingu tegevuseks, ametiülesannete täitmiseks või partnerluse, ühenduse või organisatsiooni tegevuseks;
  • kui tegemist on lahutuse või lahuselu taotlemisega teatavatele asjaoludele tuginedes või avaldusega muuta lahuselu lahutuseks (artikli 628 lõige 1), on pädev selle piirkonna kohus, kus asub abikaasade viimane ühine elukoht või kostja elukoht.

Kuid ka nende juhtumite puhul ei ole valikuvabadus täielikult piiratud. Nimelt on kohtumenetluse seadustiku artiklis 630 sätestatud, et kui vaidlus on tekkinud, siis võivad pooled vastastikusel kokkuleppel õigusaktides sätestatud eeskirjadest kõrvale kalduda. Enne vaidluse tekkimist sõlmitud kokkulepped on seaduse kohaselt siiski kehtetud.

2.2.2.2 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Mitmel kohtumenetluse seadustiku artiklites 631–633 konkreetselt kirjeldatud juhul on territoriaalne ainupädevus ainult ühel kohtul. Seega puudub hagejal valikuvabadus ning ei enne ega pärast vaidluse tekkimist ei ole võimalik sõlmida kohtualluvuse kokkuleppeid. Need juhtumid hõlmavad järgmist:

  • pankrotimenetlus (kohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 1): pädev kohus on kaubanduskohus, mis asub piirkonnas, kus asub äriühingu peakontor pankroti väljakuulutamise päeval või nõude esitamise päeval, või kui tegemist on juriidilise isikuga, siis piirkonnas, kus on tema registrijärgne asukoht; teisene pankrotimenetlus: pädev kohus on kaubanduskohus, mis asub piirkonnas, kus asub pankrotistunud isiku asjaomane tegevuskoht. Kui tegevuskohti on mitu, on pädev see kohus, kellele avaldus esimesena esitati;
  • kohtulik restruktureerimismenetlus (kohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 2): pädev kohus on kaubanduskohus, mis asub piirkonnas, kus asub võlgniku peamine tegevuskoht avalduse esitamise kuupäeval, või kui tegemist on juriidilise isikuga, siis piirkonnas, kus on tema registrijärgne asukoht;
  • maksuõiguse kohaldamisega seotud vaidlused (artikkel 632): pädev on see kohus, mis asub selle apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kelle territoriaalne pädevus hõlmab piirkonda, kus asub kontor, kus kogutakse maksu või peaks kogutama maksu, või kui vaidlus ei ole seotud maksukogumisega, siis see kohus, kelle pädevuspiirkonnas asub maksu- ja tolliamet, kes tegi vaidlustatud otsuse. Kuid kui menetlused toimuvad saksa keeles, on ainupädevus Eupeni esimese astme kohtul;
  • nõuded, mis on seotud kohtuotsuse tegemisele eelneva vara arestimisega ja täitmisele pööramise meetoditega (artikkel 633): pädev kohus on vara arestimise asukoha järgne kohus, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. Kolmanda isiku algatatud arestimise puhul on pädev kohus selle piirkonna kohus, mis asub selle võlgniku elukohas, kelle vara arestiti. Kui selle võlgniku elukoht, kelle vara arestiti, asub välismaal või ei ole teada, on pädev kohus see kohus, mis asub arestimise piirkonnas (vt ka nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 22 lõige 5).
2.2.2.3 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Nagu eespool juba öeldud, on artiklid 624 ja 626 täiendavat laadi ning pooltel on lubatud neist kõrvale kalduda. Pooled võivad sõlmida iga vaidlusega seoses kohtualluvuse kokkuleppe, s.t et iga vaidluse võib anda lahendamiseks konkreetsele esimese astme kohtule.

Kohtumenetluse seadustiku artiklites 627–629 osutatud juhtudel ei saa enne vaidluse tekkimist sõlmida mingeid kohtualluvuse kokkuleppeid, kuid artiklist 630 võib järeldada, et selliste kokkulepete sõlmimine on lubatud pärast vaidluse tekkimist.

Kohtumenetluse seadustiku artiklites 631–633 kirjeldatud juhtudel ei ole lubatud sõlmida mis tahes kohtualluvuse kokkuleppeid.

3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Vastus sellele küsimusele on esitatud küsimustele nr 1 ja nr 2 antud vastuses.

Lingid

Kohtumenetluse seadustiku asjakohased artiklid (föderaalse justiitsministeeriumi veebisait):

  • klikkige lingil „Geconsolideerde wetgeving” (konsolideeritud õigusaktid);
  • lingi „Juridische aard” (õigusakti liik) alt valige link „Gerechtelijk Wetboek” (kohtumenetluse seadustik);
  • lahtrisse „Woord(en)” (sõnad) trükkige „624”;
  • vajutage lingile „Opzoeking” (otsi);
  • vajutage lingile „Lijst” (loetelu);

* klikkige lingil „Justitie van A tot Z” (õigusaktid A-st Z-ini);

* valige link „Hoven: bevoegdheid” (Kohtud: kohtualluvus).

Territoriaalse pädevusega kohtu leidmiseks külastage järgmist veebisaiti: föderaalne justiitsministeerium.

  • klikkige lingil „Territoriale bevoegdheid” (territoriaalne pädevus).
Viimati uuendatud: 06/11/2015

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta