It could be that you have started an action in the courts, but proceedings are slow and you are feeling rather put off.  You fear that your debtor will take advantage of the long-drawn-out procedures and the various redress facilities to escape his/her creditors before judgment is actually given. For example, s/he might be tempted to organise her/his own insolvency or to transfer assets. If so, it is in your interests to apply to the court for interim measures.

With the European Account Preservation Order (EAPO), a court in one EU country can freeze funds in the bank account of a debtor in another EU country. The procedure may be used in cross-border cases only, whereby the court carrying out the procedure or the domicile of the creditor must be in a different Member State than the one in which the debtor's account is maintained.

The court may order interim or precautionary measures against the debtor's assets. The purpose of all these measures is to anticipate the final judgment on the merits for a certain period so as to ensure that it will be possible to enforce it.

However there are quite substantial differences in the conditions for ordering these measures in the Member States.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude (mesures conservatoires/bewarende maatregelen) eesmärk on õiguste tagamine. Praktikas võivad võlausaldajad kasutada neid abinõusid eesmärgiga kaitsta end riski eest, et võlgnik jätab võla maksmata.

Juhul kui pelgalt hagi tagamise abinõudest ei piisa, võib kohus ette näha ajutised meetmed (mesures provisoires/voorlopige maatregelen), mille tagajärjed on võrreldavad põhikohtuasjas oodatava otsuse tagajärgedega. Lõplikus kohtuotsuses võidakse neid ajutisi meetmeid kinnitada või need tühistada.

Kohus võib kohaldada ajutisi meetmeid või hagi tagamise abinõusid, mis on seotud võlgniku materiaalse varaga. Võla sissenõudmise puhul järgitakse põhimõtet, et võlgnik on kohustatud oma võla tasuma kas siis oma vallasvara (raha, mööbel, ehted, aktsiad) või kinnisvara (maa, ehitised, eluruumid) arvelt. Võlausaldajad võivad nõude pöörata ka võlgniku õiguste (pangakonto jääk, töötasu) vastu.

1.1. Hagi tagamise abinõud

A. Vara arestimine

Kiireloomuliste asjade puhul võib võlausaldaja paluda kohtult luba arestida (saisie conservatoire/bewarend beslag) võlgniku mis tahes vara, mis on arestimiseks sobilik (kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire/Gerechtelijk Wetboek) artikkel 1413). Võlgnik ei saa arestitud vara enam vabalt käsutada. See tähendab, et ta ei tohi seda vara enam müüa, kinkida või hüpoteegiga koormata. Sellise vara võõrandamise õiguse äravõtmist kohaldatakse ainult vara arestimise algatanud võlausaldaja kaitseks. Võlgnik jääb edasi vara omanikuks ja talle jääb vara kasutusõigus ja õigus varalt kasu teenida.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimise (séquestre/sekwester) käigus antakse hoiule vara, mis on vaidluse esemeks ja mis tuleb säilitada kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni (tsiviilseadustiku (Code civil/Burgerlijk Wetboek) artikkel 1955 ja sellele järgnevad artiklid). Sekvestreerimises võivad kokku leppida pooled omavahel (séquestre conventionnel/conventioneel sekwester) või selle võib määrata kohus (séquestre judiciaire/gerechtelijk sekwester). Erinevalt tavapärasest hoiuleandmisest võib sekvestreerimist kohaldada ka kinnisvara suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 1959).

C. Vara nimekiri

Vara nimekirja (inventaire/inventaris või boedelbeschrijving) koostamise eesmärk on võlausaldaja, abikaasa või ühiste pärijate taotlusel kindlaks määrata pärandvara, ühisvara või kaasomandis oleva vara väärtus (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1175). Isikutel, kes nõuavad nimekirja koostamist, on õigus valida notar, kes koostab vara nimekirja kohta ametliku dokumendi. Kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele, määrab notari rahukohtunik (juge de paix/vrederechter) (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1178). Rahukohtu pädevuses on ka mis tahes vaidluste lahendamine.

D. Pitseerimine

Vara pitseerimise (apposition des scellés/verzegeling) korral ei saa seda enam käsutada. Võlausaldaja, abikaasa või pärija võib tõsise huvi kaitsmise eesmärgil taotleda pärandvara, abikaasade ühisvara või kaasomandis oleva vara osaks olevale vara pitseerimist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1148). Pitseerimise taotlus esitatakse rahukohtule. Rahukohus võib vara pitseerimist taotlenud isiku, võlausaldajate, abikaasa või pärijate taotluse alusel lasta pitseri eemaldada. Pitseri eemaldamise vaidlustamiseks tuleb samuti pöörduda rahukohtusse.

1.2. Ajutised meetmed

Ajutised meetmed on meetmed, mille võib tühistada ja mis on tagasipööratavad. Neid võib rakendada esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise menetluse (référé/kort geding) või põhikohtuasja raames.

1.3. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse puhul, mida saab veel vaidlustada, võib rangelt kindlaks määratud tingimustel lubada otsuse esialgset täitmist.

Vastavalt seadusega sätestatud eranditele või kui kohus otsustab konkreetselt põhjendatud otsuses teisiti ning ilma et see piiraks artikli 1414 kohaldamist, peatab põhikohtuasjas tehtud lõpliku kohtuotsuse vastu esitatud vastuväide (opposition/verzet) otsuse täitmise.

Vastavalt seadusega sätestatud eranditele või kui kohus otsustab konkreetselt põhjendatud otsuses teisiti ning ilma et see piiraks artikli 1414 kohaldamist, on põhikohtuasjas tehtud lõplik kohtuotsus esialgselt täidetav, olenemata kaebuse (appel/hoger beroep) esitamisest ja ilma tagatist nõudmata, kui kohus ei ole nõudnud tagatise esitamist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1397).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

A. Vara arestimine

Isik, kelle kasuks on tehtud kohtuotsus, isegi kui see on tehtud välisriigis, võib anda kohtutäiturile (huissier de justice/gerechtsdeurwaarder) korralduse võlgniku vara arestida. Kui selline kohtuotsus puudub, on vara arestimiseks vaja kohtumäärust.

Avaldus esitatakse täitemenetluse küsimusi lahendavale kohtule (juge des saisies/beslagrechter) ja seda menetletakse samamoodi kui esialgse õiguskaitse menetluse raames esitatud avaldust (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1395). Kohtukutse väljastamise ja kohtusse ilmumise vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, kuid kiireloomuliste asjade puhul võib seda tähtaega lühendada.

Advokaat esitab vara arestimise taotlust sisaldava ex parte avalduse (requête unilatérale/eenzijdig verzoekschrift) kohtunikule, kes võib anda loa vara arestimiseks. Täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik peab tegema määruse kaheksa päeva jooksul. Kohtutäitur peab toimetama määruse koos arestimisteatega võlgnikule kätte, et võlgnik oleks tema vastu algatatud menetlusest teadlik.

Kohtumäärust saab ilma täiendavate vorminõueteta ajutiselt täita, kuid see on siduv vaid poolte vahel. Täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik võib asjaolude muutumisel määrust igal ajal muuta või selle tühistada. Kohtutäituri tasu on kindlaks määratud 30. novembri 1976. aasta kuningliku dekreediga (avaldatud Belgia ametlikus väljaandes 8. veebruaril 1977).

B. Sekvestreerimine

Kokkuleppelise sekvestreerimise korral piisab pooltevahelisest kehtivast kokkuleppest ja kohtumäärust ei ole vaja. Seevastu kohtulikku sekvestreerimist kohaldatakse kohtumääruse alusel.

Mõlemal juhul määratakse vara hoiulevõtja (gardien judiciaire/gerechtelijke bewaarder) kindlaks kas kokkuleppega või teeb seda kohus. Hoiulevõtja peab temale usaldatud vara säilitamiseks valitsema seda vajaliku hoolsusega. Sekvestreerimise lõppedes peab ta vara tagastama. Tal on õigus saada seadusega kindlaks määratud tasu (tsiviilseadustiku artikli 1962 kolmas lõik).

C. Ajutised meetmed

Ajutiste meetmete kohaldamist tuleb taotleda kohtult kas esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise menetluse või põhimenetluse raames. Ajutiste meetmete kohaldamise kohta võib otsuse teha ka vahekohtunik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1696).

Esimese astme kohtu (tribunal de première instance/rechtbank van eerste aanleg) esimees määrab ajutisi meetmeid kõigis kiireloomulistes asjades, mis ei ole seaduse alusel kohtute pädevuse alt väljas (kohtumenetluse seadustiku artikli 584 esimene lõik). Selline meede on ainult ajutine ning sellel ei saa olla lõplikku ega pöördumatut mõju. Töökohtu (tribunal du travail/arbeidsrechtbank) ja kaubanduskohtu (tribunal de commerce/rechtbank van koophandel) esimehed võivad samuti määrata ajutisi meetmeid nende kohtute vastavasse pädevusse kuuluvates kiireloomulistes asjades.

Esialgse õiguskaitse menetluse raames tehtud määrus ei tohi kahjustada asja sisulist arutamist põhipõhimenetluses, s.t see on siduv ainult poolte jaoks. See määrus ei ole siduv põhikohtuasja arutavale kohtunikule. Täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik võib määrata ainult ajutisi meetmeid.

Lahutusasjades võib perekonnaasjade kohtu (tribunal de la famille/familierechtbank) esimees määrata ajutisi meetmeid seoses abikaasade ja laste ning nende elatise ja varaga (kohtumenetluse seadustiku artikli 1280 esimene lõik).

Kohtutäitur toimetab teisele poolele kätte teatise määratud meetmete kohta ja kutsub seda poolt üles neid abinõusid järgima, juhtides tähelepanu sellele, et vastasel korral võivad ametiasutused kasutada sundi või määrata trahvi. Kohtutäituri tasu on kindlaks määratud 30. novembri 1976. aasta kuningliku dekreediga (avaldatud Belgia ametlikus väljaandes 8. veebruaril 1977).

Esimeses astmes asja arutaval rahukohtul on õigus suhte lõppemise korral kohaldada ajutisi meetmeid selleks ajaks, mil abikaasad või seaduslikult koos elavad elukaaslased jätkavad koos elamist. Need abinõud võivad olla seotud näiteks pere ühise koduga, lastega või laste varaga. Sellised abinõud on ainult ajutised ja lõpevad siis, kui lõpeb abikaasade või seaduslikult koos elavate elukaaslaste kooselu. Nendega ei määrata kindlaks pikaajalisi kokkuleppeid, mida võidakse teha pärast abielu lahutamist. Mis tahes lõpliku lahutuskokkuleppe üle peab otsustama esimese astme kohus.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsus sisaldab täitmisele pööramise tingimusi. Kohtuotsust ei ole võimalik täita, kuni saab esitada vastuväiteid. Vastavalt seadusega sätestatud eranditele või kui kohus otsustab konkreetselt põhjendatud otsusega teisiti, peatatakse kohtuotsuse täitmine seniks, kuni on olemas võimalus esitada vastuväiteid, kuid seda ei saa teha kaebuse esitamisega ülemkohtule või õigusküsimustes kaebuse esitamisega kassatsioonikohtule (Cour de cassation/Hof van Cassatie) (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1397).

Lõpliku kohtuotsuse teinud kohtunik võib lubada selle esialgset täitmist, välja arvatud juhtudel, kui see on seaduse alusel keelatud (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1399), näiteks isiku staatust puudutavates lõplikes kohtuotsustes.

Kui kohtuotsust on võimalik esialgselt täita, tehakse seda hageja riisikol. Kohtul on võimalik nõuda hagejalt enne kohtuotsuse esialgset täitmist tagatise andmist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1400). See tähendab, et pool võib algatada kohtuotsuse esialgse täitmise, kuid ta peab tegema makse hoiufondi (Caisse des dépôts et consignations/Deposito- en Consignatiekas) või esitama pangagarantii. Selle põhjuseks on asjaolu, et kohtuotsust võidakse apellatsiooni tulemusel muuta ning kostjal võib olla õigus saada hüvitist.

2.2 Peamised tingimused

A. Vara arestimine

Vara arestimine on võimalik üksnes kiireloomulistel juhtudel ja siis, kui võlgnetava summa üle ei vaielda, see on kindlasummaline ja muutunud sissenõutavaks.

Kiireloomulisus tähendab seda, et võlgniku maksejõulisus on ohus, seades kahtluse alla võlausaldaja võimaluse oma nõuded tema vara vastu pöörata. Arestimist ei või kasutada survevahendina, vaid see on õigustatud siis, kui võlgniku majanduslik seisund on objektiivselt haavatav. Kiireloomulisus peab olema ilmne nii ennetava arestimise kohta kohtumääruse esitamisel kui ka igal ajal, mil kohus otsustab selle jätkamise üle.

Sissenõudja nõue peab olema kindel, s.t nõue peab olema piisavalt põhjendatud ja selle vaidlustamiseks puudub põhjendatud alus. Samuti peab see olema kindlasummaline. Nõude summa peab olema kindlaks määratud või vähemalt peab seda olema võimalik kindlaks määrata esialgse hinnangu alusel. Kui täpne võlasumma ei ole veel kindlaks määratud, määrab selle kohus. Peale selle peab võlg olema muutunud sissenõutavaks; sissenõudjal peab olema õigus nõuda selle tasumist. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1415 on seda tingimust täpsustatud, nii et arestimisel saab arvesse võtta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid perioodilisi nõudeid (elatis, rent, intressid) ning isegi tingimuslikke või võimalikke nõudeid.

B. Sekvestreerimine

Kohus võib teha sekvestreerimise määruse vallasvara suhtes, mille kohta on tehtud arestimismäärus, või kinnisvara suhtes, mille omandiõiguse üle kaks või enam isikut vaidlevad, ning esemete suhtes, mida võlgnik on pakkunud oma võla tasumiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1961). Üldiselt kehtib see reegel olukorras, kus asjaolud õigustavad sekvestreerimise kasutamist hagi tagamise abinõuna, et tagada vara senine seisundi säilimine, mõjutama seejuures lõplikku lahendust. Kiireloomulisus on kõrvalise tähtsusega. Kohus peab siiski sekvestreerimise kasutamisel olema ettevaatlik, sest selle näol on tegemist tõsise ja erandliku abinõuga, mida tuleks lubada üksnes piisavatel ja mõjuvatel põhjustel.

C. Ajutised meetmed

Ajutiselt kohaldatavate meetmete võtmiseks kasutatava esialgse õiguskaitse menetluse võib algatada üksnes juhul, kui asi on nii kiireloomuline, et kui lahendust ei leita viivitamatult, põhjustab see hagejale olulist kahju või raskendab tema olukorda märkimisväärselt. Asja kiireloomulisus on seega üks selle menetluse algatamise peamine tingimus.

Ka põhikohtuasjas määratud ajutiste meetmete puhul peab olema tegemist kiireloomulise küsimusega. Sellepärast osutatakse neile meetmetele, mille võtmist võib taotleda rahukohtult, kui „kiireloomulistele ajutistele meetmetele“ (mesures provisoires urgentes/dringende voorlopige maatregelen).

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgse täitmise lubamise või keelamise üle otsustamisel lähtub kohus riskist, mis hagejal tekib, kui teine pool venitab põhjendamatult kohtuotsuse täitmisega või muudab selle täitmise võimatuks. Kui teine pool esitab vastuväited või kaebuse üksnes selleks, et takistada kohtuotsuse täitmist, ajendab see kohtuotsuse teinud kohut nõudma selle esialgset täitmist. Teatavatel juhtudel on kohtuotsuse esialgne täitmine siiski keelatud (vt eespool).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

A. Vara arestimine

Arestida võib igat liiki vara (vallasvara, kinnisvara, immateriaalne vara). Teatavat liiki vara ei saa siiski arestida (või seda saab arestida üksnes osaliselt). Varaliigid, mida ei saa arestida, tulenevad seadusest, vara laadist või vara ja võlgniku vahelisest suhtest.

Vara, mida ei saa arestida, on loetletud kohtumenetluse seadustiku artiklis 1408. Kokkuvõtlikult hõlmab see loetelu võlgniku esmatarbekaupu, esemeid, mida võlgnik või tema lapsed vajavad õppimiseks või kutseõppeks, esemeid, mida võlgnik vajab töötamiseks, usukommete täitmiseks vajalikke esemeid, toiduaineid ja kütust. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1410 lõikes 2 on antud ülevaade nõudes sisalduvatest rahalistest vahenditest, mida ei saa arestida. Need hõlmavad eelkõige peretoetusi ja miinimumpalka.

Võlgniku töötasu ja muu samaväärse sissetuleku võib arestida üksnes osaliselt. Asjaomased summad on kindlaks määratud kohtumenetluse seadustiku artikli 1409 lõikes 1 ja neid korrigeeritakse kuningliku dekreediga tarbijahinnaindeksi alusel igal aastal. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1410 lõikega 1 laiendatakse nende summade kohaldamisala, mida saab arestida vaid osaliselt, hõlmates sellised tuluallikad nagu ajutised ja lõplikud elatismaksed, pensionid, töötushüvitised, tööõnnetushüvitised või invaliidsushüvitised.

Kohtutäitur määrab kindlaks arestitava vara, loetledes selle ametlikus dokumendis eesmärgiga vara hiljem realiseerida, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur suudab saavutada võlausaldajaga kokkuleppe. Kohtutäituri kirja pandud vara müümine või varjamine on rangelt keelatud ja selle suhtes võidakse algatada kriminaalmenetlus.

B. Sekvestreerimine

Kohus võib teha sekvestreerimise määruse võlgniku vallasvara suhtes, mille kohta on tehtud arestimismäärus, või kinnisvara suhtes, mille omandiõiguse üle kaks või enam isikut vaidlevad, ning esemete suhtes, mida võlgnik on pakkunud oma võla tasumiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1961).

C. Ajutised meetmed

Esialgse õiguskaitse menetluse raames võib teha määruse ajutiste meetmete võtmiseks igat liiki vaidlustes. Esimese astme kohtu esimehe pädevuses on lahendada igat liiki üldküsimusi puudutavaid tsiviilvaidlusi. Töö- või äriõiguse alased vaidlused lahendab töökohtu või kaubanduskohtu esimees.

Perekonnaasjade kohus võib nõuda ajutiste meetmete võtmist ajavahemikul, mil pooled jätkavad kooselu. Need meetmed võivad olla seotud näiteks pere ühise koduga, lastega või laste varaga. Seda sätet kohaldatakse üksnes abielus isikute (tsiviilseadustiku artikli 223 esimene lõik) ja seaduslikult tunnustatud kooselu partnerite (tsiviilseadustiku artikli 1479 esimene lõik) suhtes, kuid mitte faktiliselt koos elavate isikute suhtes.

D. Otsuse esialgne täitmine

Põhimõtteliselt võib kohus rakendada esialgset täitmist kõigi kohtuotsuste puhul, välja arvatud juhul, kui see on seadusega keelatud (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1399).

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

A. Vara arestimine

Võlgnik ei kaota vara omandi- ega kasutusõigust ega õigust varalt kasu teenida (kasutus, rent, tulu, kasum). Vara arestimise tõttu ei saa seda vara müüa ega hüpoteegiga koormata. Vara käsutamise õiguse äravõtmine tähendab, et mis tahes tehing, mis võlgnik teeb hoolimata sellise õiguse puudumisest, on kehtiv, kuid sellele ei saa tugineda täitmisnõude esitanud sissenõudja vastu. Võlausaldaja ei pea seega sellisele tehingule tähelepanu pöörama ja võib toimida nii, nagu seda tehingut ei oleks toimunud.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimine nagu igasugune muu tagatisena hoiuleandmine tähendab, et vara tegelik valdus antakse üle hoiulevõtjale, kes võib teha üksnes selliseid tehinguid, mille eesmärk on asjaomast vara säilitada.

C. Ajutised meetmed

Ei kohaldata.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgse täitmise tagajärjel täidetakse otsus olenemata asjaolust, et kaebuse tulemusel või pärast vastuväidete esitamist võidakse seda muuta. Täitmisega seotud riski kannab hageja (vt eespool).

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

A. Vara arestimine

Arestimise suhtes kehtivad tähtajad ja põhimõtteliselt saab vara arestida kolmeks aastaks. Täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik võib siiski määrata lühema tähtaja. Kui esialgne tähtaeg ei ole möödunud, võib arestimismääruse kehtivust pikendada. Kehtivuse pikendamine – mis tegelikult tähendab senise tähtaja pikendamist – on lubatud mõjuval põhjusel ja juhul, kui asi on ikka veel kiireloomuline.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimise kestusele ei ole seadusega tähtaega ette nähtud. Sekvestreerimise määrus tühistatakse, kui oht, et vara säilimist ei suudeta nõuetekohaselt tagada, on kadunud, ja puudub oht, et lõplikku lahendust ei suudeta saavutada.

C. Ajutised meetmed

Seaduses ei ole sätestatud ajutiste meetmete kehtivusaega. Vaidlusküsimuses tehtud lõplikus kohtuotsuses võidakse ajutiselt kohaldatavad meetmed kinnitada või need tühistada.

D. Otsuse esialgne täitmine

Ei kohaldata.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

A. Vara arestimine

Kui täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik keeldub andmast vara arestimiseks luba, võib hageja ühe kuu jooksul pärast määruse kättetoimetamist esitada selle peale kaebuse (kohtumenetluse seadustiku artikli 1419 esimene lõik ja artikkel 1031). Asja menetletakse samamoodi, nagu seda tegi esimene kohtunik; otsuse teeb kolleegium (en chambre du conseil/in raadkamer). Kui vara arestimise määrus jäetakse pärast kaebust jõusse, peab võlgnik, kes soovib seda arestimist ära hoida, selle vaidlustama apellatsioonikohtus (cour d’appel/hof van beroep), esitades vaidlustamisavalduse kolmanda isikuna (tierce opposition/derdenverzet).

Kui täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik teeb vara arestimise määruse, võib võlgnik või mis tahes huvitatud isik selle vaidlustada mõjutatud kolmanda isikuna (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1419). Selline menetlus tuleb algatada ühe kuu jooksul pärast vara arestimist lubava otsuse kättetoimetamist ja seda asja menetleb vaidlustatud otsuse teinud kohtunik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1125). Asjaomane vaidlustamine ei peata kohtuotsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui täitemenetluse küsimusi lahendav kohtunik annab korralduse täitmine peatada.

B. Sekvestreerimine

Ei ole asjakohane, kui sekvestreerimine toimub poolte kokkuleppe alusel.

Kohtulik sekvestreerimine toimub kohtuniku otsuse alusel ja selle vaidlustamiseks võib kasutada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid kooskõlas kohtumenetluse seadustikuga.

C. Ajutised meetmed

Mis tahes pool, keda esialgse õiguskaitse abinõude menetluses tehtud määrus kahjustab, võib esitada vastuväite või kaebuse. Esimese astme kohtu või kaubanduskohtu esimehe määruse peale esitatud kaebust lahendab apellatsioonikohus. Töökohtu esimees määruse peale tuleb kaebus esitada töökohtule (cour du travail/arbeidshof).

Kui menetlus algatati kohtukutse (assignation/dagvaarding) või vabatahtliku kohtusse ilmumisega (comparution volontaire/vrijwillige verschijning), tuleb vastuväited või kaebus esitada ühe kuu jooksul pärast määruse kättetoimetamist. Kui määrus toimetati kätte spetsiaalse tähitud kirjaga (pli judiciaire/gerechtsbrief) ja määrus tehti ex parte avalduse alusel, tuleb mis tahes vastuväited või kaebus esitada ühe kuu jooksul pärast määruse kättetoimetamist.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgset täitmist ei saa edasi kaevata. Apellatsioonikohtul ei ole mingil juhul õigust keelata kohtuotsuse esialgset täitmist või sellist täitmist peatada (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1402).

1 Millised on abinõude eri liigid?

Kohtumenetlusele on iseloomulik see, et see võib võtta rohkem või vähem aega. Menetluse pikale venimine, mille põhjuseks on tavaliselt kohtumenetluse eri etapid ja eri kohtuastmed, võib muuta taotletava õiguskaitse ebatõhusaks, sest kohtuotsuse tegemine või selle jõustumine viibib. Seda silmas pidades on seadusandja ette näinud rea meetmeid, mille eesmärk on tagada tõhus kohtulik kaitse, piirates kostja teatavate omandiõiguste teostamist.

Nõude tagamisega seotud küsimusi reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 389–404.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 391 on nõude tagamine lubatud, kui sellise ajutise meetmeta oleks hagejal võimatu või väga raske teostada kohtuotsusest tulenevaid õigusi ja kui: a) nõuet toetavad kindlad dokumentaalsed tõendid või b) esitatakse tagatis kohtu määratud summas vastavalt kohustuste ja lepingute seaduse artiklitele 180 ja 181. Tagatist võidakse kohtu äranägemise järgi nõuda ka kindlate dokumentaalsete tõendite olemasolu korral.

Ajutiste meetmete kehtestamise peamine eeldus ja kohustuslik tingimus on oht, et hageja ei saa teostada oma õigusi, mis tulenevad kohtuotsusest, mis arvatavasti tehakse seoses tõenäoliselt põhjendatud nõudega.

Nõude tagamise võimaldamiseks hindab kohus järgmiste eelduste olemasolu: nõude tagamise vajadus, nõude ning konkreetse juhtumi ja sõnaselgelt taotletava õiguskaitse jaoks asjakohase ja piisava ajutise meetme usutav põhjendus, mille esitab hageja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 397 lõike 1 kohaselt nähakse seadusega ette järgmised ajutised meetmed:

1. kinnisvara arestimine;
2. vallasvara ja saadaolevate summade, sh äriühingu aktsiate arestimine;
3. muud kohtu määratud asjakohased meetmed, sh mootorsõiduki arestimine ja täitemenetluse peatamine.

Kohus võib ka kohaldada nõude summa ulatuses mitut selle tagamise abinõu (suuremat summat ei ole tarvis tagada).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 34. peatüki kohaselt on nõude tagamine lubatud:

1. vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 389 kõikide nõuete puhul kõikides menetlusetappides enne kohtuliku uurimise lõppu apellatsioonimenetluses;
2. vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 390 saab kõiki nõudeid tagada isegi enne hagi esitamist (tulevase nõude tagamine).

Ajutiste meetmete kohaldamise taotlemine pooleliolevas kohtuasjas:

Hageja esitab vastava avalduse kohtule, kes on pädev õigusvaidlust lahendama. Nõude tagamise võimaldamiseks peavad olema täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 391 sätestatud eeldused: nõude usutav põhjendus, nõude tagamise vajadus (st on olemas oht, et isegi kui nõue rahuldatakse, ei ole võimalik seda täita, sest kostja on oma arestimisele kuuluva vara võõrandanud) ja konkreetse meetme sobivus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 391 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et kui nõude usutavaks põhjendamiseks ei ole piisavalt tõendeid, võib kohus oma äranägemise järgi nõuda ka rahalise tagatise maksmist kohtu määratud summas.

Nõude tagamine on lubatud isegi peatatud menetluse ajal.

Tulevikus tekkiva nõude tagamise taotlemine

Avaldus esitatakse hageja alalise elukoha või selle koha järgsele kohtule, kus asub vara, millega nõue tagatakse. Kui ajutise meetmena taotletakse täitemenetluse peatamist, tuleb avaldus esitada täitmise koha järgsele pädevale kohtule.

Kui ajutisi meetmeid kohaldatakse seoses tulevikus tekkiva nõudega, kehtestab kohus nõude esitamise tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu. Selliste ajutiste meetmete kohaldamise olulised eeldused on samad mis ajutiste meetmete kohaldamisel pooleliolevas menetluses.

Avalduses tuleb ära märkida, millise ajutise meetme kohaldamist taotletakse, ja nõude suurus. Avaldus tuleb esitada olenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 104 sätestatud kohtualluvusest asjaomasele regionaalsele või rajoonikohtule.

Avalduse võib esitada asjaomane isik või tema esindaja (advokaat). Avalduse koopiat ei nõuta, sest vastaspoolele seda ei esitata – ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on ex parte menetlus: seda toimetatakse teise poole (kelle vara suhtes meedet taotletakse) osaluseta.

Kohtu kehtestatud ajutiste meetmete kohaldamise eest vastutavad:

• kinnisvara arestimine – kohtu kantselei;
• võlgniku vallasvara ja saadaolevate summade arestimine – riiklik või eraõiguslik kohtutäitur, kes muu hulgas teavitab sellest kolmandaid isikuid, nt pankasid ja muid krediidiasutusi;
• sõidukitega seotud ajutised meetmed – asjaomane liikluspolitseiteenistus;
• täitemenetluse peatamine ajutise meetmena – hagi tagamise määruse koopia tuleks esitada täitemenetluse algatanud kohtutäiturile;
• muud seadusega ettenähtud meetmed – isiku valitud asjaomane riiklik või eraõiguslik kohtutäitur.

Panga maksejõuetuse seadusega, mis on eriseadus, on sõnaselgelt ette nähtud selliste nõuete tagamine, mille puhul on tegemist tagasivõitmisega panga pankrotivarasse. Panga maksejõuetuse seaduse artikli 53 lõike 2 alusel tuleb nõue tagada, kui avaldusele on lisatud piisavad tõendid, mis toetavad eeldust, et nõue on põhjendatud. Juhul kui nõuet ei saa usutavalt põhjendada, võib üldseaduse alusel nõude tagamise abinõusid võimaldada juhul, kui on esitatud tagatis, samas kui eriseaduse kohaselt on nõude tagamise vältimatuks eeltingimuseks nõude usutav põhjendus. Seepärast tuleb nõue tagada, kui esitatud väited ja tõendid toetavad eeldust, et nõue ei ole tõenäoliselt põhjendamatu. See on arusaadav, kui võtta arvesse, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 403 alusel vastutab nõuet tagav pool kahju eest, mille on vastaspoolele põhjustanud nõude tagamise abinõud. Seadusandja möönab, et sellise kahju hüvitamise kohustus ei tohiks kehtida maksejõuetu panga vara suhtes (sest see vähendaks pankrotivara ja kahjustaks võlausaldajaid), ning kehtestab seega tingimuse, mille kohaselt tuleks nõue tagada vaid juhul, kui selle usutava põhjenduse toetuseks on esitatud piisavalt tõendeid.

Äriseaduse artikli 629a lõike 1 punkti 2 alusel võib maksejõuetusmenetlustes võimaldada ex ante nõude tagamise abinõudena äriseaduse artikli 630 lõike 1 punktis 4 osutatud meetmeid, kui see on vajalik võlgniku vara säilitamiseks. Nende meetmete hulgas on vara arestimine, ajutise pankrotihalduri nimetamine, poolelioleva täitemenetluse peatamine, ruumide, inventari jms pitseerimine jne. Asjaomase õigusnormiga eeldatakse, et äriseaduse artikli 625 kohane avaldus on vastuvõetav, et sellele on lisatud kirjalikud tõendid nõude aluseks olevate asjaolude usutavaks kinnitamiseks ja juhul kui selliseid tõendeid lisatud ei ole, siis et avalduse esitaja annaks kohtu määratud summas tagatise, millest hüvitataks võlgnikule tekitatud kahju juhul, kui tema maksejõuetust või ülemäärastes võlgades olemist ei tuvastata (äriseaduse artikli 629a lõige 2), ning et nõude tagamine on vajalik (kui võlgnik raiskab, hävitab ja/või varjab oma vara ja seega ohustab võlausaldajate huve ning võlausaldajad võivad kuni taotletud meetmete kehtestamiseni kanda kahju, sest neil oleks võimatu oma raha tagasi saada, kui võlgniku vara on müüdud). Seadusega nõutakse ka, et taotletav nõude tagamise abinõu peaks olema nõude tagamise vajaduse seisukohast sobiv ja proportsionaalne.

Äriseaduse artikli 629a lõikest 1 järeldatakse, et nõuete ex ante tagamist maksejõuetusmenetluse algatamise menetluses võimaldatakse ainult juhul, kui esineb tõsine oht, et võlgnik võõrandab oma vara võlausaldajatele kahju tekitamise eesmärgil. Ainult sellise eelduse korral on kohtul kohustus kaaluda, kas esineb ka muid, äriseaduse artikli 629a lõikes 2 osutatud eeldusi.

2.2 Peamised tingimused

Eelkirjeldatud ajutiste meetmete kohaldamise olulised eeldused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 391.

Ülalpidamisnõude tagamine on lubatud isegi siis, kui see ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 391. Sellisel juhul võib kohus kohaldada ajutisi meetmeid omal algatusel.

Samuti võidakse lubada nõude osalist tagamist, kuid ainult sellises osas, mille kohta on esitatud piisavad tõendid.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Üldiselt saab ajutisi meetmeid kohaldada võlgniku mis tahes vara suhtes. Rahalise nõude tagamine selliste saadaolevate summade arestimisega, mille suhtes ei saa nõuet täitmisele pöörata, ei ole lubatud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 393 lõikele 1 ei ole riigi, riigiasutuse ja tervishoiuasutuste seaduse artikli 5 lõike 1 kohase tervishoiuasutuse vastu esitatud rahalise nõude tagamine lubatud.

Ajutisi meetmeid võib kohaldada järgmist liiki vara suhtes:

• kostja saadaolevad summad tema avatud pangakontodel;
• vallasvara;
• kinnisvara;
• sõidukid (arestimine);
• täitemenetlused;
• võlgniku konkreetne vara seaduses sõnaselgelt sätestatud muudel juhtudel.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kõik käsutustehingud, mille võlgnik on teinud varaga, mille suhtes kohaldatakse nõude tagamise abinõu, ei ole siduvad selle isiku suhtes, kelle taotlusel nõude tagamise abinõu kehtestati. Kinnisvara puhul on kehtetud ainult need käsutustehingud, mis on tehtud pärast vara käsutamise keelumärke kandmist registrisse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 452. Kui selline suhteline kehtetus (mittesiduvus) välja arvata, on tehtud käsutustehingud igati kehtivad ja neil on õiguslikud tagajärjed.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 453 reguleeritakse nende õiguste võimalikku teostamatust, mis võlausaldaja ja seotud võlausaldajad on omandanud pärast vara käsutamise keelamise märke registrisse kandmist ja arestimisteate saamist.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 401 võib tagatud nõuetega võlausaldaja esitada kolmanda vastutava isiku vastu hagi nende summade ja sellise vara väljamõistmiseks, mida viimane keeldub vabatahtlikult loovutamast.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 514 koostoimes artikliga 401, kannab nõude tagamisega seotud kulud isik, kelle taotlusel ajutisi meetmeid kohaldatakse.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Nõude tagamist lubatakse põhimõttel, et pooleliolevas menetluses kohaldatakse asjaomast ajutist meedet enne, kui menetlus on lõpetatud jõustunud kohtuotsusega.

Kui ajutisi meetmeid kohaldatakse seoses tulevikus tekkiva nõudega, kehtestab kohus nõude esitamise tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu. Kui nõude esitamise kohta ettenähtud tähtaja jooksul ei ole tõendeid esitatud, tühistab kohus ajutised meetmed omal algatusel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 390 lõikele 3.

Kui nõue, mille tagamiseks ajutisi meetmeid kohaldati, esitatakse (nagu seda tavaliselt tehakse), jäävad ajutised meetmed jõusse kuni menetluse lõpetamiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 402 reguleeritakse ajutiste meetmete tühistamist. Selles artiklis on sätestatud, et huvitatud isik peab esitama avalduse, mille koopia tuleb edastada ajutiste meetmete kohaldamist taotlenud isikule. Viimane võib kolme päeva jooksul esitada vastuväite. Kohus tühistab ajutised meetmed kinnisel kohtuistungil pärast seda, kui ta on täielikult veendunud, et ajutiste meetmete kohaldamiseks ei ole enam põhjust või kui kostja on esitanud ettenähtud tähtaja jooksul tagatise hageja nõutud kogusumma ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 398 lõige 2). Ajutiste meetmete tühistamise määruse saab edasi kaevata, esitades selle peale kaebuse ühe nädala jooksul.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 398 võib ajutiste meetmete asendamist lubada järgmiselt:

• lõike 1 alusel – kohus võib ühe poole taotlusel ja pärast teise poole teavitamist ning võttes arvesse teise poole poolt kolme päeva jooksul pärast teavitamist esitatud vastuväiteid, anda loa üht liiki ajutise meetme asendamiseks teist liiki ajutise meetmega;
• lõike 2 alusel – rahaliselt hinnatava nõude tagamisel võib kostja teise poole nõusolekuta alati asendada lubatud tagatise lubadusega tasuda raha või muude väärtpaberitega vastavalt kohustuste ja lepingute seaduse artiklitele 180 ja 181.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 398 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel arestimine tühistatakse.

Seadus ei keela kostjal esitada hageja vastu nõuet ajutiste meetmete tõttu kantud kahju hüvitamiseks, kui nõue, mille tagamiseks ajutisi meetmeid kohaldati, võetakse tagasi või seda ei esitata ettenähtud tähtaja jooksul ning kui kohtuasi lõpetatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 403).

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 396 saab nõude tagamise määruse edasi kaevata, esitades selle peale kaebuse ühe nädala jooksul. Hageja jaoks algab see ühenädalane periood kohtumääruse kättesaamisel, samal ajal kui kostja jaoks (isik, kelle suhtes ajutisi meetmeid kohaldati) algab tähtaeg päevast, mil kohtutäitur, kohtu kantselei või kohus edastas talle teate ajutiste meetmete kohaldamise kohta. Määruskaebuse koopia tuleb esitada vastaspoolele, kes peab sellele vastama ühe nädala jooksul.

Ka kolmandatel isikutel on seaduse alusel õigus määrus edasi kaevata, kui nõude tagamise abinõu kahjustab nende huve. Ex parte ajutiste meetmete kohaldamise menetluses ei kontrolli kohus, kas õigus, mille suhtes taotletakse käsutuspiirangut, kuulub kostjale. Sel põhjusel võidakse arestida kinnisvara, mis ei kuulu võlgnikule. Sellisel juhul on tegelikul omanikul õigus kaevata arestimismäärus edasi, isegi kui see omanik on menetluses kolmas isik.

Nõude tagamisest keeldumise määruse edasikaebamise korral ei edastata kostjale edasikaebuse koopiat, sest ka selles etapis toimub menetlus ex parte.

Kui apellatsioonikohus jätab ajutiste meetmete kohaldamise või nende kohaldamisest keeldumise määruse jõusse, siis määruse peale kassatsioonkaebust esitada ei saa.

Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab edasi kaevata nii kohaldatud ajutised meetmed kui ka kohtu poolt ajutise meetme kohaldamise tingimusena määratud tagatise summa. Apellatsioonikohtule esitatud kaebus ei peata siiski ajutiste meetmete kohaldamist enne, kui kõrgem kohus on teinud apellatsioonkaebuse kohta otsuse ja ajutised meetmed tühistanud.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse abinõud:

Esialgse õiguskaitse abinõudega reguleeritakse poolte suhteid esialgselt, st ajutiselt, või siis, kui on oht, et kohtulahendi täitmise tagamisel võib tekkida probleeme.

Enne kohtuasja sisulise lahendamise menetlust rakendatavaid esialgse õiguskaitse abinõusid reguleerivad üldjuhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963, muudetud) paragrahv 74 jj ning pärast sisulise lahendamise menetluse algust rakendatavaid esialgse õiguskaitse abinõusid reguleerib nimetatud seadustiku paragrahv 102. Erikohtumenetluste seadus (seadus nr 292/2013) reguleerib teatavates konkreetsetes olukordades rakendatavaid esialgse õiguskaitse eriabinõusid, nimelt nõuetekohase hooleta alaealise kaitseks rakendatavaid abinõusid (paragrahv 452 jj) ja kaitseks koduvägivalla eest rakendatavaid abinõusid (paragrahv 400 jj). Seaduse nr 292/2013 paragrahvis 12 on sätestatud ka teatavad erieeskirjad, mis täiendavad esialgse õiguskaitse abinõusid reguleerivaid üldsätteid, hõlmates seaduse kohaldamisalasse kuuluvate menetluste liike.

Tõendite tagamine

Tõendid tagatakse, kui on kahtlus, et tõendite kogumine on edaspidi võimatu või märkimisväärselt raskendatud (nt sellise ostu-müügilepingu puudulik täitmine, mille esemeks on riknev kaup, või raskelt haige ja eluohtlikus seisukorras oleva tunnistaja küsitlemine).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Esialgse õiguskaitse abinõud

• Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963) paragrahvi 74 lõikes 3 on sätestatud, et esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks algatatakse menetlus vastavasisulise taotluse alusel.
• Seaduse nr 292/2013 paragrahvis 12 sätestatakse aga, et kohus võib omal algatusel otsustada esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise, kui tal on pädevus alustada omal algatusel kõnealuses asjas menetlust (nt menetlust alaealise hooldamise küsimuses, teovõimetuks tunnistamise menetlust, eestkoste määramise menetlust või kadunud isikut või surma puudutavat menetlust). Sellistel juhtudel otsustab kohus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise ex officio.
• Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise pädevus on kohtul, kes on pädev asja sisuliselt lahendama; erandid sellest reeglist on sätestatud seaduse nr 292/2013 paragrahvides 400 ja 453.

Tõendite tagamine

• Enne kohtuasja sisulise lahendamise menetluse algust saab tõendeid tagada vastavasisulise taotluse alusel. Tagamise pädevus on kohtul, kes on pädev asja sisuliselt lahendama, või kohtul, kelle tööpiirkonnas ohus olev tõend asub.
• Kohtumenetluse käigus saab tõendeid tagada ka juhul, kui vastavat taotlust ei ole esitatud.

Menetlusosalised peaksid tõendite tagamise juures viibima, välja arvatud juhul, kui tõendite tagamisega viivitamine võib põhjustada riski.

Tõendeid saab tagada ka notariaalaktiga (notářský zápis) või kohtutäituri aktiga (exekutorský zápis), kui notar või kohtutäitur viibib toimingu juures või tõendab toimingu tegemist.

2.2 Peamised tingimused

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise kohta võib teha otsuse järgmistes olukordades:

• kui on vaja kehtestada ajutine kord poolte suhete reguleerimiseks;
• kui on oht, et kohtulahendi täitmise tagamisel võib tekkida probleeme;
• kui on vaja olukorda esialgselt reguleerida.

Hinnang vajaduse kohta kehtestada ajutine kord poolte suhete reguleerimiseks sõltub konkreetse asja asjaoludest. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine otsustatakse ainult juhul, kui esineb ilmne vajadus kehtestada poolte õiguslike suhete reguleerimiseks ajutine kord. Muude sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise seisukohast oluliste asjaolude puhul piisab sellest, kui tõendatud on vähemalt asjaolud, mis on abinõust tuleneva kohustuse kehtestamisel kriitilise tähtsusega.

• Probleemid kohtulahendi täitmise tagamisel

Kui esialgse õiguskaitse abinõud taotletakse seetõttu, et kohtulahendi täitmise tagamisel võib tekkida probleeme, peab õigustatud poolel olema otsus või muu dokument, mis on kohtulahendi täitmisele pööramise aluseks. Esialgse õiguskaitse abinõud võib rakendada ainult kuni ajani, mil kohtulahend muutub täitmisele pööratavaks, või juhtudel, kui õigustatud poolel ei ole seni mõjuval põhjusel (ajutiselt) olnud võimalik nõuda, et kehtestatud kohustus täidetaks kohtulahendi täitmisele pööramise abil. Lisaks peavad olema tõendatud asjaolud, mis põhjendavad kahtlust, et kohtulahendi täitmise tagamisel tekib probleeme (peamiselt kohustatud isiku käitumise tõttu).

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise taotlus peab sisaldama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963) paragrahvi 42 lõikes 4 ja paragrahvis 75 sätestatud andmeid, sealhulgas:

• selle kohtu andmed, millele taotlus esitatakse;
• andmed isiku kohta, kes taotluse esitab, ja asja kohta, mida taotlus puudutab, st kirjeldus asjaoludest, mis põhistavad taotletava esialgse õiguskaitse abinõu vajadust;
• taotluse eesmärk, st millist esialgse õiguskaitse abinõud taotleja taotleb;
• taotluse koostamise kuupäev ja taotleja või tema esindaja allkiri;
• kirjeldus asjaolude kohta, mis põhistavad vajadust kehtestada poolte suhete reguleerimiseks ajutine kord või kahtlust, et kohtulahendi täitmise tagamisel võib tekkida probleeme.

Dokumendid, millele taotleja viitab, tuleb taotlusele lisada.

Taotluse esitamise kuupäevaks peab taotleja omal algatusel, st ilma kohtu korralduseta, maksma tagatisrahana 10 000 Tšehhi krooni; äriühingutevaheliste suhete puhul, mis on seotud nende äritegevusega, on tagatisraha suurus 50 000 Tšehhi krooni. Taotluste puhul, mis puudutavad sotsiaalhoolekandega seotud küsimusi (nt elatis, tööhõive või hüvitis isikukahju eest), on taotleja tagatisraha maksmisest vabastatud. Taotlust ei võeta menetlusse, kui tagatisraha tasumise nõue on täitmata.

Tagatisraha tagab esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisega seoses menetlusosaliste või kolmandate isikute (st nende, kes ei ole esialgse õiguskaitse abinõuga seotud menetluse osalised) kantud kahju hüvitamise nõuet.

Seaduse nr 292/2013 paragrahvi 12 lõikes 3 on sätestatud erandid sama seadusega ette nähtud tagatisraha tasumise kohustusest.

Tõendite tagamine

Tõendeid saab (vastava taotluse alusel) tagada enne kohtuasja sisulise arutamise menetluse algust, kui on kahtlus, et tõendite kogumine on edaspidi võimatu või märkimisväärselt raskendatud. Tõendeid, millel ilmselgelt ei ole menetluses mingit kaalu, ei tagata. Kohus ei võta tõendite tagamise taotlust menetlusse, kui tal on kahtlus, et tõendite kaitsmise asemel on taotlus esitatud mingil muul eesmärgil (näiteks selleks, et saada teise isiku tegevuse kohta teavet, mis taotlejale muul viisil kättesaadav ei ole).

Lisaks üldistele andmetele peab tõendite tagamise taotlus sisaldama kirjeldust asjaoludest, mida tuleks tõendite kogumisel silmas pidada. Ka tagatavad tõendid tuleb konkreetselt välja tuua.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgse õiguskaitse abinõud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 76 kohaselt võib esialgse õiguskaitse abinõuga kohustada isikut näiteks maksma elatist, deponeerima kohtus mingi summa, andma mingi eseme kohtule hoiule, mitte võõrandama teatavaid esemeid või õigusi, tegema mingit toimingut, hoiduma mingi toimingu tegemisest või lubama mingi toimingu tegemist. See abinõu võib olla seotud ükskõik millise asjaomasele isikule kuuluva varaga.

Kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuga kehtestada kohustuse isikule, kes ei ole menetlusosaline, kui see on põhjendatult vajalik (nt kui keegi ostab kinnisvara, olles täiesti teadlik, et ta ostab selle omanikult, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud maksekohustusi võlausaldajate vastu).

Seaduse nr 292/2013 alusel rakendatavad esialgse õiguskaitse eriabinõud

Lapse olukorda reguleerivat eriabinõud rakendatakse paragrahvi 452 jj alusel siis, kui alaealist ei ole nõuetekohaselt hooldatud, sõltumata sellest, kas kellelgi on õigus lapse eest hoolt kanda, või kui lapse elu, normaalne areng või muud olulised huvid on tõsiselt ohustatud või kahjustatud. Kohtu kehtestatava esialgse õiguskaitse abinõuga reguleeritakse lapse olukorda üksnes rangelt vajaliku ajavahemiku vältel ja laps paigutatakse kohtumääruses osutatud sobivasse keskkonda.

Paragrahvi 400 jj alusel võib esialgse õiguskaitse eriabinõud rakendada kostja suhtes, kohustades teha lahkuma ühisest majapidamisest ja selle vahetust ümbrusest, hoidma ühisest majapidamisest eemale ja sellesse mitte sisenema, hoiduma kontaktidest taotlejaga või hoiduma taotleja mis tahes viisil jälitamisest ja ahistamisest. Taotlus peab sisaldama asjaolude kirjeldust, millest ilmneb, et taotleja ja kostja kooseksisteerimine majas või korteris, kus on nende ühine majapidamine, on taotleja jaoks talumatu tema või ühises majapidamises elava muu isiku vastu suunatud füüsilise või vaimse vägivalla tõttu, või asjaolude kirjeldust, mis kinnitab taotleja jälitamist või ahistamist.

Tõendite tagamine

Taotluses tuleks ka selgitada, miks tõendite tagamist taotletakse. Tõendite kogumiseks võib kasutada kõiki vahendeid, mis võimaldavad asja seisu kindlaks teha, eelkõige tunnistajate ülekuulamist, eksperdiarvamuse tellimist, ametiasutustelt ja juriidilistelt isikutelt aruannete ja tähelepanekute küsimist jne.

Üks tõendite tagamise erimeetod hõlmab tõendi eseme tagamist intellektuaalomandi õigustega seotud asjade korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963) paragrahv 78b). Kaebeõigus on isikul, kes on olnud tunnistajaks intellektuaalomandi õiguse rikkumisele. Pädev kohus on see piirkondlik kohus, kelle tööpiirkonnas ese tagatakse. Tagada saab: asjaomast kaupa; materjale ja töövahendeid; asjaomase kaubaga seotud dokumente.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks antakse esialgne määrus, mille eesmärk on taotlejat kaitsta. Sellega kaitstakse taotleja õigust, mida on rikutud või mis on ohus. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ei anna taotlejale õigusi, mille suhtes on vaidlus lahendamata. Ka ei ole esialgse õiguskaitse abinõu mingi eelneva küsimuse lahendamise vahend. Pelk esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise fakt ei tohi mõjutada kohtuasja sisulist lahendamist kohtu poolt. Ka pärast esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist võivad kohustatud isikud jätkata oma vara käsutamist, kuid nad peavad käituma kooskõlas abinõuga.

Kui isik takistab oluliselt menetluse käiku, eelkõige seeläbi, et jätab mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata või ei täida kohtumäärust, võib kohus määrata talle trahvi kuni 50 000 Tšehhi krooni suuruses summas. Kohus võib tagada esialgse õiguskaitse abinõud käsitleva määruse täitmise, kui kohustatud isik ei täida määrust vabatahtlikult. Ametliku otsuse või (ühisest majapidamisest) lahkumise korralduse täitmisest hoidumise eest on sanktsioon ette nähtud ka kriminaalkoodeksi (seadus nr 40/2009) paragrahvi 337 lõikes 2, milles on sätestatud ametliku otsuse või lahkumise korralduse täitmisest hoidumises seisnev väärtegu.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Esialgse õiguskaitse abinõud

• Tähtajaline esialgse õiguskaitse abinõu

Kohus võib esialgse õiguskaitse abinõud käsitlevas määruses otsustada, et abinõu on ajaliselt piiratud, isegi kui hageja (taotleja) seda ei taotlenud.

• Hagi esitamise või menetluse algatamiseks muu taotluse esitamise kohustuse kehtestamine

Kohus, kes otsustab esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise, kohustab taotlejat (hagejat) esitama abinõud käsitleva otsuse tegemisel määratud tähtaja jooksul kohtule ka taotluse asja sisulise lahendamise menetluse algatamiseks (hagiavalduse).

Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni ajani, mil selle kehtivus lõpeb või mil kohus selle tühistab.

Esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus lõpeb, kui taotleja ei taotle kohtu määratud tähtaja jooksul menetluse algatamist; kui taotlus asja sisuliseks lahendamiseks lükatakse tagasi; kui taotlus asja sisuliseks lahendamiseks rahuldati ja asjas tehtud kohtulahendi täitmisele pööramisest on möödunud üle 15 päeva; või kui esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks määratud tähtaeg on möödunud.

Kohus tühistab esialgse õiguskaitse abinõu, kui põhjused, mille tõttu abinõu rakendamise otsus tehti, on ära langenud.

Seaduse nr 292/2013 paragrahvides 400 jj on sätestatud, et esialgse õiguskaitse abinõu kehtib ühe kuu jooksul alates selle täitmisele pööramise kuupäevast (paragrahv 408) ja et seda tähtaega võib pikendada sõltuvalt asja sisulise lahendamise menetluse algusest.

Seaduse nr 292/2013 paragrahvides 452 jj on sätestatud, et esialgse õiguskaitse abinõu kehtib ühe kuu jooksul alates selle täitmisele pööramise kuupäevast (paragrahv 459) ja et seda tähtaega võib pikendada.

Tõendite tagamine

Tõendid tagatakse kohtu määratud aja jooksul või nii kiiresti kui võimalik. Pooled võivad tõendite tagamise juures viibida, kuid see õigus puudub neil siis, kui tõendite tagamisega viivitamine võib põhjustada riski. Pärast asja sisuliseks lahendamiseks menetluse algatamist on menetlusosalistel õigus esitada oma seisukohad esitatud ja kogutud tõendite kohta. Menetlusosalisi võib ka küsitleda.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esialgse õiguskaitse abinõud

Otsuseid esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta tehakse kohtumääruste vormis. Määrus, mis näeb ette esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise, muutub täitmisele pööratavaks alates selle avaldamisest. Kui määrus ei kuulu avaldamisele, muutub see täitmisele pööratavaks alates kohustatud isikule kättetoimetamise hetkest. Kirjalik koopia esialgse õiguskaitse abinõud käsitlevast määrusest edastatakse menetlusosalistele ja kolmandale isikule (kui see kolmas isik on kohustatud isik); kui esialgne õiguskaitse hõlmab kohustust mitte võõrandada kinnisasja, edastatakse koopia ka pädevale kinnistusosakonnale. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist käsitlev määrus muutub täitmisele pööratavaks alates selle avaldamisest või kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 76d) ja on kohtulahendi täitmisele pööramise alus.

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist käsitlevat määrust saab edasi kaevata. Kaebus esitatakse vaidlusaluse lahendi teinud kohtule, kuid seda menetleb teise astme kohus, st piirkondlik või kõrgema astme kohus. Kaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast lahendi kirjaliku koopia kättesaamist.

Kui õigustatud isik esitab kaebuse õigeks ajaks ja see võetakse menetlusse, ei loeta kohtulahendit lõplikuks enne, kui apellatsioonikohus on teinud kaebuse kohta lõpliku otsuse. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist käsitlev määrus muutub aga täitmisele pööratavaks (st rakendatakse määrusekohast korda) kohustuse täitmise tähtaja lõppemisel (see tähtaeg algab kättetoimetamise kuupäevast). Teise variandina muutub määrus täitmisele pööratavaks alates kättetoimetamisest, kui määruses ei nähta ette kohustuse täitmist. Kohus võib otsustada, et esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist käsitlev määrus pööratakse täitmisele alles pärast seda, kui kohtulahend muutub lõplikuks, välja arvatud juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu olemusest tuleneb teisiti või kui selline otsus tähendaks, et esialgse õiguskaitse abinõu eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Seaduse nr 292/2013 paragrahvid 409 ja 463 sisaldavad sätteid selle kohta, kuidas esitada kaebust selle seaduse alusel rakendatavate esialgse õiguskaitse eriabinõude kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides - Saksamaa

1 Millised on abinõude eri liigid?

Nende abinõude eesmärk on tagada sundtäitmine kas võlgniku vara ajutise arestimise või mingi olukorra suhtes esialgse õiguskaitse määruse tegemise kaudu. Nende meetmete täitmine ei vii alati võlgniku nõude rahuldamiseni.

Kasutada saab järgmisi abinõusid.

1.1 Kohtuotsuse tegemisele eelnev vara arestimine ja isiku vahistamine (dinglicher und persönlicher Arrest) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) paragrahv 916 ja sellele järgnevad paragrahvid)

Aresti eesmärk on tagada rahalise nõude sundtäitmine ja seda kohaldatakse tavaliselt võlgniku vallas- või kinnisvara suhtes. Sellesisulise määruse teeb avalduse alusel pädev kohus. Määruse täitmine toimub teatavate eranditega sundtäitmise sätete alusel. Arest võib toimuda näiteks vallasasja arestimise (Pfändung), kinnisasja arestimise teel hüpoteegi kandmisega registrisse (Arresthypothek) või isiku vahistamise (Haft) teel.

1.2 Esialgne õiguskaitse (einstweilige Verfügung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 935 ja sellele järgnevad paragrahvid)

Esialgse õiguskaitse eesmärk on mitterahalise nõude ajutine tagamine. Esialgse õiguskaitse määrab pädev kohus avalduse alusel kaitsemeetmena (Sicherungsverfügung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 935) või õigussuhet puudutava ajutise kohtumääruse (Regelungsverfügung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 940) vormis. Lisaks võidakse teatud rangetel tingimustel määrata soorituste tagamise meede (Leistungsverfügung). Esialgse õiguskaitse meetmete täitmise suhtes kohaldatakse põhimõtteliselt sundtäitmise sätteid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 936 koostoimes paragrahviga 928).

1.3 ELi õiguse kohane pangakontode arestimismäärus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide 946 ja sellele järgnevate paragrahvidega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.6.2014, lk 59). Pangakontode arestimismäärus on ajutise meetme erivorm.

1.4 Nõude arestimise eelteatis (Vorpfändung) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 845)

Lisaks on olemas nõude arestimise eelteatis, mis on võlausaldaja nõude tagamise eriliik. Tegemist on nõude võlausaldajapoolse eraviisilise täitemeetmega võlgniku ja kolmandast isikust võlgniku vahelises suhtes ja sellel on arestimisega sarnane mõju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 845 lõige 2).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Vara arestimise ja isiku vahistamise ning esialgse õiguskaitse (punktid 1.1 ja 1.2) määrab pädev kohus poole avalduse alusel. Avaldus peab sisaldama teavet tagatava nõude kohta ja määruse kiireloomulisuse või täitmise nurjumise riski kohta. Mõlemaid tuleb usutavalt tõendada, nt kirjaliku tunnistusega.

Avalduse saab esitada kirjalikult või suuliselt, mille korral kohtukantselei selle kirja paneb. Pädev kohus on kohus, millel on pädevus kohtuasja sisuliseks lahendamiseks, või kohalik kohus (Amtsgericht) selles piirkonnas, kus tagatav objekt, kohtuvaidluse aluseks olev objekt või kinnipeetav isik asub. Asja suulisel arutamisel esitab kohus kohtuotsuse ja muudel juhtudel kohtumääruse.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse puhul on advokaadi kasutamine vajalik ainult asja suulisel arutamisel piirkonnakohtus (Landgericht).

Pangakontode arestimismäärust (punkt 1.3) reguleeritakse määrusega (EL) nr 655/2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 946 ja sellele järgnevad paragrahvid sisaldavad vajalikke sätteid avalduse esitamise ning menetluse, määruse täitmise ja võimalike õiguskaitsevahendite kohta.

Nõude arestimise eelteatist (punkt 1.4) ei anna välja kohus (vt eespool). Selle instrumendi puhul võtab võlausaldaja algatuse enda kätte (määrates tavaliselt enda nimel tegutsema kohtutäituri), tuginedes täitmisele pööratavale dokumendile. Võlausaldaja toimetab (või laseb toimetada) kolmandast isikust võlgnikule või põhivõlgnikule nõude või muude õiguste arestimise raames kätte kirjaliku dokumendi, milles teatatakse õiguse või nõude peatsest arestimisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 845 lõige 1). Kolmandast isikust võlgnikule esitataval teatisel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 930 kohaselt arestimist võimaldav toime üksnes juhul, kui nõude tegelik arestimine toimub ühe kuu jooksul (seadustiku paragrahvi 845 lõige 2).

Kohtukulusid käsitlevas seaduses (Gerichtskostengesetz, GKG) on sätestatud 150% suurune lõiv, mis tuleb maksta vara arestimise või isiku vahistamise või esialgse õiguskaitse taotlemise menetluste raames. Lõivu suurus määratakse kindlaks nõude suuruse alusel. Kohus hindab nõude suurust üksikjuhtumi põhiselt, lähtudes sellest, millises ulatuses vara kaitsmine on taotleja huvides. Allpool esitatud tabel sisaldab lõive, mida kohaldatakse kuni 500 000 euro suuruste nõuete puhul.

Kohtukulusid käsitleva seaduse (GKG) 2. lisa (seotud paragrahvi 34 lõike 1 kolmanda lausega)

Juhul kui avaldusega seoses viiakse läbi suuline menetlus ja menetlust ei lõpetata enne suulise menetluse lõpuleviimist esitatud kaitsetaotluse tagasivõtmise, võlgnevuse omaksvõtmise, võlgnevusest loobumise või võlgnevuse kõrvaldamise tõttu (nendel juhtudel vähendatakse lõivu 50%), tuleb maksta kolm korda suuremat lõivu. Esimeses järjekorras kannab kulud see pool, kellelt kohus oma otsusega kulud välja mõistab. Lisaks vastutab kulude kandmise eest solidaarselt ka hageja kui kohtuasja algataja.

Nõude arestimise eelteatise võlgnikule või teatises nimetatud kolmandast isikust võlgnikule kättetoimetamise korral on kohtutäituri tasu 3 eurot. Peale selle tuleb vajaduse korral tasuda postikulud ja mis tahes tõenditega seotud kulud. Kohtutäituri tasu teatise isiklikult kättetoimetamise korral on 10 eurot ja sellisel juhul tuleb tasuda ka kohtutäituri reisikulud. Sõltuvalt adressaadi asukohta jõudmiseks läbitava teekonna pikkusest jäävad reisikulud vahemikku 3,25–16,25 eurot. Kui kohtutäitur koostab täitmisteate võlausaldaja nimel ise (seadustiku paragrahvi 845 lõike 1 teine lause), siis on tema tasu ametitoimingu tegemise eest 16 eurot.

Kaitsemeetmete täitmine on peamiselt kohtutäituri ülesanne ning seda teostatakse riiklike sunnivahenditega (Vollziehung). See toimub kohtuotsuste täitmise suhtes kohaldatavate normide alusel.

Kõrvalmärkus: sundtäitmine, mille aluseks on esialgselt täitmisele kuuluv kohtuotsus, millega hagi tagamise abinõu vaidlustatakse, ei erine põhimõtteliselt lõpliku otsuse sundtäitmisele pööramisest. Sõltuvalt nõude laadist on seaduses siiski ette nähtud erinevad täitmisviisid.

Juhul kui tasumisele kuulub kindlaksmääratud rahasumma, kasutab võlausaldaja sageli kohtu otsuse täitmisele pööramiseks kohtutäiturit. Kui nõue on pööratud võlgniku vallasvarale, siis on kohtutäituri tasu 26 eurot. Juhul kui kohtutäituri tööaeg ületab kolme tundi, tuleb iga alustatud täiendava tunni eest tasuda lisaks 20 eurot. Sellele lisaks tuleb kohtutäiturile hüvitada mis tahes muud tema kantud vajalikud kulutused. Maksekäsk võib anda võlausaldajale ka õiguse taotleda võlgniku saadaolevate summade arestimist (nt saadaolev töötasu; tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 829). Avalduse pealt tuleb tasuda lõivu 20 eurot ning kaasnevad kulud (eelkõige kohtumääruse kättetoimetamise kulud) tuleb tasuda eraldi.

Juhul kui nõue tuleb pöörata võlgniku kinnisvarale, võib nõude tagamiseks seada hüpoteegi või võib vara panna enampakkumise teel sundmüüki või kohaldada vara suhtes sundvalitsemist. Hagi tagamiseks kinnistusregistris hüpoteegi seadmisel tuleb kohtu- ja notaritasude seaduse [Gesetz über Kosten der freiwilligen Gerichtsbarkeit für Gerichte und Notare (Gerichts- und Notarkostengesetz) GNotKG] alusel tasuda toimingu eest vastavalt tagatava nõude väärtusele. Allpool tabelis on esitatud tasud kuni 3 miljoni euro suuruste väärtuste pealt.

Kohtu- ja notaritasude seadus (Gerichts- und Notarkostengesetz, GNotKG)

2. lisa (seotud paragrahvi 34 lõikega 3)

Kui esitatakse avaldus vara enampakkumise teel sundmüüki panemist või vara sundvalitsemist käsitleva kohtumääruse saamiseks, tuleb tasuda 100 eurot.

Juhul kui kohus sedastab, et võlgnik peab loovutama vallasvara, pöörab kohtutäitur kohtu otsuse täitmisele võlausaldaja avalduse alusel. Asjaomase ametitoimingu eest tuleb maksta 26 eurot. Kui kohtuotsuses sedastatakse, et võlgnik peab loovutama kinnisvara või eluruumid, tuleb ruumide vabastamisega seotud töö eest tasuda 98 eurot. Lisaks tuleb tasuda kohtutäituri kantud kaasnevad kulud, eelkõige kolmandate isikute tehtud tööga seotud kulud (nt kolimiskulud, lukksepa tasu jms). Juhul kui kohtutäituri tööaeg ületab kolm tundi, tuleb ka sel juhul tasuda iga alustatud täiendava tunni eest lisaks 20 eurot.

2.2 Peamised tingimused

Vara arestimise või isiku vahistamise määruse väljastamine eeldab rahalise nõude ja sellise meetme võtmiseks aluse olemasolu. Juhul kui arestitakse võlgniku kogu selline vara, mida on võimalik arestida, on arestimiseks alust juhul, kui kardetakse, et võlgnik püüab ebaausate võtetega – näiteks vara äraviimise või varjamisega – kas häirida või olulisel määral takistada tulevase kohtuotsuse täitmist. Isiku, s.t võlgniku enda vahistamise eesmärk on samuti tõhusalt takistada võlgnikul mis tahes olemasoleva ja nõude täitmisele pööramise alusel potentsiaalselt arestitava vara äraviimist. Isiku vahistamise määruse saab siiski teha üksnes juhul, kui vara arestimisega ei ole võimalik nõuet piisaval määral tagada.

Esialgse õiguskaitse (ükskõik millisel viisil) eesmärk on vältida valitseva seisundi muutumist ja sellega poole õiguste kasutamise või õigussuhte häirimist või olulisel määral takistamist. Esialgsed õiguskaitsevahendid võivad puudutada esemete (ajutist) väljaandmist või (ajutist) konkreetse toimingu tegemisest hoidumist või konkreetse meetme võtmist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 935, 938 ja 940). Esialgse õiguskaitse määruste suhtes kohaldatakse põhimõtteliselt samu norme kui vara arestimise ja isiku vahistamise suhteski (paragrahv 936). Erandjuhtudel võib kohus nõuda eelneva makse tegemist. Väljastatava arestimismääruse nõuet ja aluseid tuleb tõendada kohut rahuldavate tõenditega, nt kirjaliku tunnistuse või dokumentide esitamisega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 920 lõige 2). Siinkohal on küsimus selles, kas kohus saab esitatud tõendite põhjal hinnata nõuet ja kiireloomulisust „väga tõenäolisena“. Sama kohaldatakse kohtu määruse korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 936).

Poolte eelnev ärakuulamine on võimalik, kuid ei ole vara arestimise või isiku vahistamise menetluse raames nõutav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 922). Järgnev ärakuulamine peab toimuma juhul, kui võlgnik, kellele arestimise või vahistamise määrus tuleb kätte toimetada hiljemalt ühe nädala jooksul pärast määruse täitmisele pööramist, otsustab arestimise või vahistamise määruse vaidlustada. Istung on üldjuhul nõutav esialgse õiguskaitse menetluse korral; istungi korraldamisest võib loobuda üksnes kiireloomulistel juhtudel või kui avaldus lükatakse tagasi (paragrahvi 937 lõige 2). Poolte ärakuulamisega seoses ei ole kehtestatud tähtaegu.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Hagi tagamise abinõusid võidakse kohaldada kogu sellise vara suhtes, millele nõue on pööratud.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Vara arestimise tagajärjel ei saa põhivõlgnik ega kolmandast isikust võlgnik enam arestitud vara käsutada.

Arestitud vara on kaitstud karistusseadustiku (Strafgesetzbuch StGB) paragrahviga 136, mis käsitleb arestitud esemete hävitamist. Lisaks võidakse rikkumise korral esitada ka tsiviilõiguslik kahjunõue.

Esialgse õiguskaitse võimaldamise korral kehtivad järgmised reeglid. Kohtutäitur täidab vara ülevõtmiseks tehtud määruse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 883. Kohus võib nõuda teatavate toimingute tegemist või keelata nende tegemise paragrahvi 887 kohaselt (kohtu luba võlausaldajale põhjendatud toimingute tegemiseks) või paragrahvide 888 ja 890 kohaselt (karistusmaksete/kinnipidamise või trahvi/vahistamise määramine, et sundida isikut tegema mingit toimingut, mida ei saa teha kolmas isik, hoiduma mingi toimingu tegemisest või taluma mingit toimingut).

Pangakonto arestimise suhtes kohaldatakse erisätteid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 835 lõikele 3. Füüsilisest isikust võlgniku kontolt ei saa raha võlausaldajale kanda enne seda, kui ülekande tegemise korralduse kättetoimetamisest kolmandast isikust võlgnikule on möödunud neli nädalat. See kord annab võlgnikule võimaluse taotleda kaitset arestimise vastu enne seda, kui kontol olev summa makstakse täitmist taotlevale võlausaldajale.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Arestimise, vahistamise või esialgse õiguskaitse määrus tuleb täitmisele pöörata ühe kuu jooksul alates otsuse väljakuulutamise või kättetoimetamise kuupäevast.

Meetmed on kehtivad seni, kuni püsivad esialgse meetme või hagi tagamise abinõu rakendamise alused. Meetmete kehtivus lõpeb ka juhul, kui tehakse otsus põhikohtuasjas.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Nagu juba kirjeldatud, võib kohus teha arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse määruse lõpliku kohtuotsusega (Urteil) pärast asja kohtulikku arutamist või määrusega (Beschluss; tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 922 ja 936).

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni, kui kaebusega seotud summa ületab 600 eurot.

Määruse väljastamise korral kehtivad järgmise reeglid.

Võlgnik võib arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse vaidlustada (seadustiku paragrahv 924). Seejärel korraldatakse suuline istung eesmärgiga teha lõplik kohtuotsus abinõu õiguspärasuse kohta. Apellatsiooni võib esitada omakorda kohtuotsuse kohta vastavalt kirjeldatud tingimustele.

Juhul kui avaldus lükatakse määrusega tagasi, võib võlausaldaja esitada otsekaebuse (sofortige Beschwerde) kahe nädala jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Sama kehtib juhul, kui tehakse arestimis- või vahistamismäärus või esialgse õiguskaitse määrus, kuid sellisel juhul peab võlausaldaja andma tagatise.

Peale selle võib võlgnik taotleda arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse määruse tühistamist, kui võlausaldaja ei ole oma nõuet esitanud kindlaksmääratud tähtaja jooksul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 926) või kui asjaolud on muutunud (paragrahv 927).

Määruse (EL) nr 655/2014 osas sisaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 953 õiguskaitsevahendeid, mida saab kasutada kohtuotsuse vastu seoses pangakontode arestimismäärusega.

Lõpetuseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 945 ette nähtud, et esialgse määruse saanud pool maksab kahjutasu, kui arestimine või esialgne õiguskaitse osutus algusest peale põhjendamatuks või kui meetmed tunnistatakse kehtetuks seadustiku paragrahvi 926 lõike 2 või paragrahvi 942 lõike 3 alusel.

Võlausaldaja saab taotleda arestimis- või vahistamismääruse või esialgse õiguskaitse määruse täitmist ühe kuu jooksul. Põhimõtteliselt kohaldatakse sellisel juhul sundtäitmist käsitlevaid üldnorme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 928 ja 936). Arestimismäärus täidetakse vara arestimisega (paragrahv 930); võlgniku vahistamine toimub üldjuhul vahistamismääruse väljastamisega (paragrahv 933).

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõud on:

1. kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine;
2. kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse;
3. kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine;
4. teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole;
5. kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks;
6. täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;
7. kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine;
8. kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses;
9. kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul;
10. kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.

Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba, mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist. Kui autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda.

Ärisaladuse ebaseaduslikule saamisele, kasutamisele või avaldamisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba, mille puhul on kahtlus, et selle väljatöötamise, omaduste toimimise, tootmise või turustamise puhul saadakse olulist kasu ebaseaduslikult saadud, kasutatud või avaldatud ärisaladusest, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist.

Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka:

1. vanema õigusi ühise lapse suhtes;
2. vanema suhtlemist lapsega;
3. lapse väljaandmist teisele vanemale;
4. seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma;
5. koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist;
6. abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist;
7. muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata.

Kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.

Kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. Kui kohus tagab hagi enne hagi esitamist, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise.

Hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada ka registri asukoha järgne kohus, laeva suhtes ka kodusadama asukoha järgne kohus.

Kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

Kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 3200 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.

Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.

2.2 Peamised tingimused

Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus abinõusid rakendada ka omal algatusel.

Tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tingimuslikku nõuet ei tagata, kui tingimus ei saabu eeldatavasti menetluse aja kestel.

Hagi tagamise abinõu võib rakendada ka sama hageja mitme nõude tagamiseks sama kostja vastu.

Hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega.

Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.

Hagi tagamise korras võib kohaldada isiku aresti ja elukohast lahkumise keeldu üksnes siis, kui see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja muude hagi tagamise abinõudega ei tagataks nõuet ilmselt piisavalt, eelkõige juhul, kui on alust arvata, et isik lahkub välisriiki või toimetab sinna oma vara. Isiku aresti kandmise korraldab kohtumääruse alusel politsei.

Varalise nõudega hagi tagamiseks võib kohaldada isiku aresti ja elukohast lahkumise keeldu üksnes siis, kui hagihind ületab 32 000 eurot.

Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga.

Esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui hagita asjas on esialgse õiguskaitse kohaldamine seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda muuta üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Olenevalt abinõu iseloomust ja eesmärgist võib abinõusid rakendada nii kinnisasjade kui ka vallasasjade, sh raha suhtes, samuti ka laevade ja õhusõidukite suhtes.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

• Vara arestimine

Vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada. Muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki arestimisega tekib lisaks arestipandiõigus.

Kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse ise keelumärke sissekandmiseks.

Kohus võib hageja või kostja avalduse alusel määrata arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise selleks ettenähtud kontol, kui eseme väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi.

Vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise.

• Kohtulik hüpoteek

Kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel annab kohtulik hüpoteek hagi tagamist taotlenud isikule asja koormavate teiste õiguste suhtes samasugused õigused nagu hüpoteek või laevahüpoteek hüpoteegipidajale või õhusõiduki registerpant pandipidajale, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hüpoteegisummaks on tagatava nõude summa, mis kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse. Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 640-eurose põhinõude puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid.

Kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega.

Kohtutäitur võtab laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel laeva või õhusõiduki hagi tagamist taotlenud isiku avaldusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt laeva kasutamise ja võib anda laevaga seonduvaid korraldusi.

• Elukohast lahkumise keeld

Elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks kutsub kohus füüsilisest isikust kostja või juriidilisest isikust kostja juhtorgani liikme välja ja võtab temalt selle kohta allkirja.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Poole taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega.

Kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või õhusõidukile märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist.

Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.

Esialgse õiguskaitse määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seadus ei sätesta teisiti.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Iiri kohtutes on esialgse õiguskaitse eri liikidest kättesaadavad kohtumäärused. Kohtumäärusega annab kohus poolele korralduse teha konkreetset asja või hoiduda seda tegemast. Kohtumääruse rikkumine on lugupidamatus kohtu vastu ja rikkujale võib määrata vanglakaristuse. Kohtumäärus on:

i) tähtajatu;

ii) kindlaksmääratud tähtajaga või

iii) ajutine (kuni kohtumenetluse lõpuni).

Kui hageja leiab, et kostja võib kõrvaldada või hävitada olulised esemed või dokumendid, võib ta esitada kohtule ex parte taotluse nn Anton Pilleri kohtumääruse tegemiseks. See on kohtumäärus, millega nõutakse kostjalt, et ta lubaks hagejal siseneda oma ruumidesse eesmärgiga kontrollida dokumente või muid esemeid ja eemaldada kõik hagejale kuuluvad asjad. Kui hageja tunneb muret, et kostja võib realiseerida kõik oma varad ega ole suuteline hageja nõuet rahuldama, kui viimane osutub kohtuistungil edukaks, võib hageja esitada kohtule taotluse nn Mareva kohtumääruse või varade arestimise kohtumääruse tegemiseks. Sellega takistatakse kostjal teha kohtumääruse kehtivuse ajal oma varaga tehinguid. Üldiselt takistab Mareva kohtumäärus kostjal, kes ei asu asjaomases kohtupiirkonnas, kuid kelle varad asuvad selles kohtupiirkonnas, nende varade kõrvaldamise kuni kohtumenetluse lõpuni.

Juhul kui hageja nõue puudutab teatavat rahasummat, võib ta taotleda kohtult kohtumääruse tegemist, millega antakse kostjale korraldus vahemakse tegemiseks terve kohtu kaudu nõutud summa või selle teatava osa ulatuses. Kui kostja tunneb muret, et hageja ei pruugi kohtuvaidluse kaotamise korral olla suuteline tasuma kostja kohtukulusid, mis on seotud kostja eduka kaitsetegevusega menetluses, võib ta paluda kohtul anda hagejale korralduse esitada menetluskulude katteks tagatis, makstes kohtule teatava rahasumma. Kui kostja kasuks tehakse kulude tagatist käsitlev kohtumäärus, ei saa hageja menetlust jätkata enne, kui ta on kohtumääruses nimetatud summa kohtule tasunud.

Kõrgem kohus on samuti pädev andma teises kohtupiirkonnas toimuva menetluse toetuseks esialgse õiguskaitse, kui see on otstarbekas. Ta võib teha varade üleilmse arestimise kohtumääruse, mida kohaldatakse teistes jurisdiktsioonides asuvate varade suhtes, kui on karta, et kostja võib oma varad tema vastu tehtavast kohtuotsusest pääsemiseks ära kulutada.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Enamasti võib kohtumääruse taotluse esitada kas ringkonnakohtule või kõrgemale kohtule. Teatavaid esialgse õiguskaitse liike võib siiski taotleda ainult kõrgemalt kohtult, näiteks varade arestimise kohtumäärust, Anton Pilleri kohtumäärust ja välismaiseid tulusid puudutavat kohtumäärust.

Esialgset õiguskaitset taotlev pool peab esitama taotluse, mida toetab notariaalselt kinnitatud dokument. Taotluse esitaja peab täielikult avalikustama kõik asjakohased faktid, eelkõige kui taotlus esitatakse teist poolt sellest eelnevalt teavitamata. Notariaalselt kinnitatud dokument peaks sisaldama ka kohtumääruse kavandit, et täpsustada, mida kohtult nõutakse. Lisateave vajalike kohtuvormide kohta on kättesaadav kohtuteenistuse veebisaidil.

Kui kohtumäärust taotleval poolel õnnestub see saada, peab ta tavaliselt andma kahjutasu suhtes tagatise juhuks, kui ta kaotab lõpuks kohtumenetluse, nii et teisele poolele, kelle vastu kohtumäärus tehti, hüvitatakse selle tulemusena tekkinud kulud.

Kohtumääruse taotlused võib esitada ex parte või teist poolt sellest eelnevalt teavitamata, kui selleks on mõjuvad põhjused. Sellised taotlused võib esitada ka enne menetluse algatamist, juhul kui asi on hageja olukorda arvesse võttes kiireloomuline. (Esialgse õiguskaitse saamise kohta kaubanduskohtus vt Ülemkohtu eeskirjad (Rules of the Superior Courts) 1986, eeskiri 63A, artikli 6 lõige 3).

2.2 Peamised tingimused

Kohtutel on õigus otsustada, kas teha esialgse õiguskaitse kohta kohtumäärus või mitte. Nad teevad sellise kohtumääruse, kui seda on õiglane ja otstarbekohane teha. (Ülemkohtu eeskirjad (Rules of the Superior Courts) 1986, eeskiri 50, artikli 6 lõige 1). Kaaludes esialgse õiguskaitse kohta kohtumääruse tegemise asjakohasust, peaks kohus kindlaks tegema:

i) kas otsustada tuleb heauskse õigluse küsimuse üle;

ii) kas kahjutasu või hüvitise määramine oleks piisav õiguskaitsevahend, kui kohtumääruse taotlus jäetakse rahuldamata, kuid taotluse esitaja on kohtumenetluses kokkuvõttes edukas;

iii) kus asub sellise kohtumääruse tegemise korral otstarbekohasuse tasakaal.

Taotluse esitaja peab kõigepealt tõendama, et kohtumenetluses käsitletakse õigluse küsimust. See on taotluse esitaja jaoks suhteliselt väikene takistus, kuid viimastel aastatel on seda nõuet olnud raskem täita, juhul kui taotluse esitaja taotleb esialgse õiguskaitsena kohtumäärust, millega kohustatakse teist poolt midagi tegema. Ametiasutused on nüüd sellisel juhul selgeks teinud, et taotluse esitaja peab tõendama oma nõude tugevust, mistõttu ta oleks kohtuistungil tõenäoliselt edukas.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Kohtumäärust võib taotleda mitmesugustel põhjustel, sealhulgas selleks, et takistada teist poolt maa-ala arendamast või kasutamast planeerimistingimusi või -lepinguid rikkudes, võimaldada kinnisvara läbi otsida ja esemeid eemaldada, kohustada tööandjat jätkama töötajale tasu maksmist või takistada tööandjat palkamast uusi töötajaid enne vaidluse tulemuse selgumist. Kui tehakse varade arestimise kohtumäärus või Mareva kohtumäärus, ei saa see pool, kelle vastu kohtumäärus on tehtud, teha oma varaga mingisuguseid tehinguid, mis on kohtumäärusega vastuolus. Näiteks võib tal olla lubatud võtta pangakontolt välja ainult kindlaksmääratud rahasumma või ta ei tohi vähendada oma vara väärtust alla teatava summa seni, kuni menetluses on tehtud lõplik otsus.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kui pool rikub kohtumäärust, käsitatakse seda lugupidamatusena kohtu suhtes ja sellele isikule võib määrata vanglakaristuse või trahvi või seada tema varale kitsenduse. Kohtumääruse esilehel peaks olema hoiatus, mis teavitab saajat kohtumääruse tingimuste rikkumise võimalikest tagajärgedest. Kui kolmas isik abistab teadlikult kostjat varade arestimise kohtumääruse alla kuuluvate varade realiseerimisel, võib ka see isik olla süüdi lugupidamatuses kohtu suhtes. Seetõttu antakse kohtu tehtud varade arestimise kohtumääruste koopiad tavaliselt ka kõikidele huvitatud kolmandatele isikutele, nagu pangajuhatajatele, raamatupidajatele ja õigusnõustajatele, kes töötavad või osutavad teenuseid selle poole heaks, kelle kohta kohtumäärus on tehtud.

Iga kohtumäärust rikkudes sõlmitud leping on ebaseaduslik ja pool ei saa seda kohtumääruse olemasolust teadlik olles täitmisele pöörata. Omandiõigus võidakse siiski üle anda ebaseadusliku lepinguga ja seepärast ei ole pärast sellise lepingu täitmist tavaliselt võimalik üleantud varasid tagasi saada ja hüvitis on hageja ainus õiguskaitsevahend sellises olukorras.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohtumäärus kehtib tavaliselt kohtumenetluse lõpuni (esialgse õiguskaitse kohtumäärus). Kui esialgse õiguskaitse kohtumäärus tehakse teist poolt eelnevalt teavitamata, kehtib see tavaliselt üksnes piiratud tähtaja jooksul, mille möödumisel on vaja teist kohtumäärust.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Jah. Kostja või iga isik, keda esialgse õiguskaitse kohtumääruse tegemine mõjutab, võib esitada kohtule mis tahes ajal taotluse selle kohtumääruse muutmiseks või tühistamiseks. Isik, kes soovib kohtumäärust vaidlustada, peab oma taotlusest teavitama eelnevalt teise poole õigusnõustajat. Kohus võib kohtumääruse tühistada, kui kostja tõendab, et seda ei oleks tulnud üldse teha, kui kohtumääruse tegemisest alates on asjaolud märkimisväärselt muutunud või kui tühistamine on õiglane ja otstarbekohane. Nagu eespool märgitud, võib kohus nõuda kohtumäärust taotlevalt poolelt kahjutasu suhtes tagatise maksmist kohtule juhuks, kui ta kaotab lõpuks kohtumenetluse, nii et teisel poolel, kelle vastu kohtumäärus tehti, on teatav kaitse seoses selle tulemusena tekkinud kuludega.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõud, mida kokkuvõtlikult nimetatakse esialgse õiguskaitse abinõudeks (asfalistiká métra), on abinõud, mille rakendamise otsuse teeb kohus, kui kohtuasja sisulise lahendamise menetlus on käimas või algatamisel ning vahepealsel ajal vajab mõni nõue kohtulikku kaitset. Sedalaadi esialgse kohtuliku kaitse eesmärk on tagada, et nõuet, mida hakatakse sisuliselt hindama, on tegelikult võimalik rahuldada. Abinõud võivad hõlmata järgmist: tagatise andmine (engyodosía); võlgniku varale hüpoteegimärke registreerimine (engrafí prosimeíosis ypothíkis); ennetav arestimine (syntiritikí katáschesi); vara kohtulik deponeerimine (dikastikí mesengýisi); nõuete esialgne hüvitamine (prosoriní epidíkasi apaitíseon); kohtumäärus olukorra ajutise reguleerimise kohta (prosoriní rýthmisi katástasis); vara pitseerimine (sfrágisi), pitseri eemaldamine (aposfrágisi); vara inventuur (apografí) ja deponeerimine (dimósia katáthesi); ning valdust kaitsvad abinõud (asfalistiká métra nomís).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Selliste abinõude rakendamise otsuse saab teha ainult kohus.

Selliste abinõude rakendamise üldine pädevus on üheliikmelistel esimese astme kohtutel (monomelés protodikeío). See pädevus võib üheliikmeliselt esimese astme kohtult minna üle ringkonnakohtule (eirinodikeío), kui tegemist on valdus- või kasutusõiguste teostamise ajutise reguleerimisega, samuti juhul, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätete kohaselt on põhinõude lahendamine ringkonnakohtu pädevuses. Ringkonnakohtul on ainupädevus juhtudel, kui tegemist on hüpoteegimärke registreerimise või eemaldamisega poolte kokkuleppel. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise otsuse võib teha ka põhinõuet lahendav mitmeliikmeline esimese astme kohus (polymelés protodikeío); sellistel juhtudel on mitmeliikmelise esimese astme kohtu pädevus sarnane üheliikmelise esimese astme kohtu pädevusega. Territoriaalset pädevust omab tavaliselt kohus, kelle territoriaalses pädevuses on põhinõude lahendamine, kuid esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise otsuse võib teha ka nende abinõude rakendamise kohale lähim kohus. Nimetatud abinõude rakendamist käsitlev lahend edastatakse isikule, kes on kohustatud abinõusid rakendama, ja lahendi täitmist tagab kohtutäitur (dikastikós epimelitís). Kui täitmise tagamine on takistatud, võib kohtutäitur taotleda abi politseilt. Kulusid on keeruline prognoosida, kuna advokaatide ja kohtutäiturite tasumäärad on erinevad. Ligikaudne kulu on 250 eurot.

2.2 Peamised tingimused

Kohus teeb otsuse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta järgmistel juhtudel:

a) kui esineb tungiv vajadus või vahetu oht, eesmärgiga kaitsta või säilitada õigustatud huvi või reguleerida olukorda; ja

b) kui on põhjendatult alust arvata, et õigus, millega seoses esialgse õiguskaitse abinõud taotletakse, tõepoolest eksisteerib.

Tuleb esitada esialgsed tõendid, millest ilmneb, et abinõu rakendamiseks on põhjendatult alust: kogu tõendusmaterjali esitamine ei ole vajalik, piisab ka mittetäielikest tõenditest, mis pakuvad vähemal määral kindlust asjaolude kohta, mis tuleb tuvastada. Kohus võib teha otsuse kaitse kohta, kui ta leiab, et väidetud asjaolud on tõenäolised. Kohus teeb otsuse kaitse kohta ainult siis, kui selleks on tungiv vajadus või kui esineb vahetu oht, et võlgnik võib käsutada talle kuuluvat arestitavat vara nii, et kui põhikohtuasja lõppedes väljastatakse võlausaldajale täitedokument, on nõude täitmist võimatu tagada.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Neid abinõusid võib rakendada võlgniku mis tahes vara suhtes, olenemata sellest, kas see on tema enda või kolmanda isiku valduses, tingimusel, et vara on eraõiguse sätete kohaselt võõrandatav ja selle vastu saab õigusaktide kohaselt täitmise nõuet pöörata. Eelkõige võidakse selliseid abinõusid rakendada kinnisasjade suhtes ja vallasasjade suhtes, mida ei peeta mittearestitavaks varaks, nagu laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid, pangahoiused ja mittemateriaalsed aktsiad.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kui vara suhtes on tehtud esialgne kohtumäärus, näiteks ennetava arestimise või varale hüpoteegimärke registreerimise määrus, ei tohi võlgnik vara kolmandatele isikutele võõrandada. Kohtumääruse täitmata jätmise korral kohaldatakse kriminaalkoodeksi paragrahvi 232A alusel miinimumkaristusena kuue kuu pikkust vangistust.

Seadusandliku dekreediga (nomothetikó diátagma) nr 1059/1971 kehtestati pangahoiustega seoses konfidentsiaalsuskohustus ning pankade juhtide ja töötajate suhtes, kes seda kohustust rikuvad, nähti miinimumkaristusena ette kuue kuu pikkune vangistus. Ennetavat arestimist see ei takista, sest arestimise kohtumääruses ei pea täpsustama, millised hoiused või mittemateriaalsed aktsiad tuleb arestida. Määrus takistab pankadel vara võõrandada, kuid sellega ei rikuta konfidentsiaalsuskohustust, sest panku ei kohustata avaldama mingite hoiuste olemasolu. Võimalikud kolmandad isikud, kelle valduses on arestitav vara, on kohustatud deklareerima, kas arestitavad nõuded või õigused tegelikult eksisteerivad ja kas nende valduses oleva vara kohta kehtib mõni muu arestimisotsus, ning kui jah, siis millise summa ulatuses.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Seaduse kohaselt lõpeb kõnealuste abinõude kehtivus järgmiselt:

a) siis, kui põhikohtuasjas on tehtud lõplik kohtuotsus määrust taotlenud menetlusosalise kahjuks ja seda kohtuotsust ei saa enam edasi kaevata;

b) siis, kui põhikohtuasjas on tehtud lõplik kohtuotsus määrust taotlenud menetlusosalise kasuks ja see kohtuotsus on täitmisele pööratud;

c) siis, kui põhikohtuasjas on menetlusosalised jõudnud kokkuleppele;

d) 30 päeva jooksul pärast seda, kui kohus menetluse lõpetas;

e) siis, kui abinõud käsitleva määruse andnud kohus tühistab määruse või muudab seda, tuginedes uutele tõenditele, või kui määruse tühistab või seda muudab põhinõuet lahendav kohus, kes ei pea tuginema uutele tõenditele; või

f) kui määrusega on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul taotleja peab põhinõudega kohtu poole pöörduma, kuid taotleja ei tee seda määratud tähtaja jooksul.

Kui emb-kumb pool ei ilmu taotluse arutamiseks kavandatud kohtuistungile, kuigi kohtukutse on talle nõuetekohaselt ja aegsasti edastatud, peetakse kohtuistung ilma selle poole osaluseta. Kohus menetleb asja nii, nagu oleksid kõik pooled kohal, sest esialgse õiguskaitse abinõudega seotud menetluses kohale ilmumata jätmist ei käsitata taotluses esitatud faktiväidetega nõustumisena. Kohus võib asja uuesti menetleda ainult siis, kui ilmumata jäänud pool palub kohtul otsuse tühistada või seda muuta, esitades uusi tõendeid, mille tõttu kohus oleks jõudnud teistsugusele järeldusele, kui kohus oleks neist varem teadlik olnud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Üldiselt ei saa esialgse õiguskaitse abinõusid käsitlevaid määrusi edasi kaevata. Erandiks on vaid määrused, millega kehtestatakse valdus- ja kasutusõiguste teostamise ajutine kord. Seaduses on selgelt sätestatud, et sellise määruse peale saab esitada kaebuse mitmeliikmelisele esimese astme kohtule 10 päeva jooksul pärast määruse kättetoimetamist. Riigikohtus (Áreios Págos) võib riiklik süüdistaja avalikust huvist lähtudes esitada õigusküsimustes kaebuse mis tahes määruse peale. Riigikohus käsitleb juhtumit ja kas kinnitab vaidlustatud määruse või tühistab selle. Määrusel on ajutine mõju. Nagu eespool öeldud, võib kumbki menetlusosaline taotleda, et kohus tühistaks määruse või muudaks seda. Sellise taotluse võib esitada ka kolmas isik, kellele kohtukutset ei edastatud ja kes menetluses ei osalenud, kui tal on taotluse esitamiseks õigustatud huvi.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides - Hispaania

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude rakendamist reguleerib peamiselt tsiviilkohtumenetlusõigus (eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadus, Ley de Enjuiciamiento Civil), kuid mõningaid abinõusid käsitlevad eriseadused.

Tsiviilkohtumenetluse seadus (artikkel 727) näeb ette järgmised abinõud:

1. ennetav arestimine (el embargo preventive de bienes), mille eesmärk on tagada selliste kohtuotsuste täitmine, millega kohustatakse andma üle raha või tulu, üür või asendatav kaup, mille väärtust saab hinnata rahas, lähtudes fikseeritud hindadest;
2. tootmisvahendite kohtulik hooldamine või väline haldamine (la intervención o la administración de bienes productivos), kui taotletakse kohtuotsust, mis kohustab tootmisvahendeid üle andma omandiõiguse, kasutusvalduse või muu õiguse alusel, mis hõlmab õigustatud huvi säilitada või parandada tootlikkust, või kui tootlikkuse säilimine või parandamine on edaspidi tehtava kohtuotsuse tulemusliku täitmise seisukohalt kriitilise tähtsusega;
3. vallasasja arestimine (el depósito de cosa mueble), kui on esitatud kostja valduses oleva vallasasja üleandmise nõue;
4. vara inventuur (la formación de inventarios de bienes) vastavalt kohtu määratud tingimustele;
5. nõuete esialgne registreerimine (la anotación preventive de demanda), kui tegemist on vara või õigustega, mis tuleb registreerida avalikes registrites;
6. muud registrikanded (otras anotaciones registrales), kui registri avalikkus võib aidata saavutada rahuldavat tulemust;
7. kohtumäärus, mis kohustab mingit tegevust ajutiselt lõpetama (la orden judicial de cesar provisionalmente en una actividad); st kohustus ajutiselt hoiduda teataval viisil käitumisest või ajutine keeld, millega peatatakse või lõpetatakse teatava teenuse osutamine;
8. sellise tulu arestimine ja konfiskeerimine (la intervención y depósito de ingresos), mis on teenitud tegevusega, mida peetakse ebaseaduslikuks ja mille keelamiseks või lõpetamiseks on esitatud nõue, samuti intellektuaalomandi eest hüvitisena nõutud summade sekvestreerimine või hoiulevõtmine;
9. selliste teoste või esemete originaalide ajutine konfiskeerimine (el depósito temporal de ejemplares de las obras u objetos), mis on väidetavalt toodetud intellektuaal- ja tööstusomandit reguleerivate eeskirjadega vastuolus oleval viisil, samuti nende tootmiseks kasutatavate materjalide hoiuleandmine;
10. äriühingus tehtud vaidlustatud otsuse täitmise peatamine (la suspención de acuerdos sociales), kui hageja(te)le kuulub vähemalt 1% või 5% aktsiakapitalist, sõltudes sellest, kas kostjaks olev äriühing on emiteerinud väärtpabereid, millega vaidlustamise ajal oli lubatud kaubelda ametlikul järelturul.

Lisaks nendele abinõudele lubab tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 727 viimane lõige kohtunikul rakendada eespool nimetamata abinõusid (nt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 762 sätestatud abinõusid), st ülal esitatud loetelu ei ole lõplik:

1. mis tahes muud abinõud, mis on otseselt seadusega kehtestatud teatavate õiguste kaitseks või mida peetakse vajalikuks selleks, et tagada kohtumenetluse tulemusena tehtava kohtuotsusega ette nähtud kohtuliku kaitse tulemuslikkus.

Väljaspool seda üldist süsteemi reguleerivad ka muud õigusnormid esialgse kaitse kohaldamist, mis hõlmab järgmist:

1. isikute õigus- ja teovõimet käsitlevad menetlused: tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 762 lubab kohtul rakendada abinõusid, mida kohus peab vajalikuks eeldatavalt õigus- ja teovõimeta isiku või tema vara kaitseks;
2. vanemlust, isadust ja emadust käsitlevad menetlused: tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 768 näeb ette abinõud, mille eesmärk on kaitsta lapsevanemana esineva isiku hoole all olevat isikut ja vara ning tagada hagejale esialgselt elatise maksmine, kusjuures kiireloomulistel juhtudel võib seda teha ilma eelneva ärakuulamiseta;
3. pärandaja vara kaitse: muude abinõude seas võib osutuda vajalikuks kaitsta pärandvara ja surnu dokumente, hallata pärandvara või teha kindlaks surnu sugulased (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 790–796).

Konkreetseid hagi tagamise abinõusid võib leida järgmistest eriaktidest (loetelu ei ole ammendav):

1. intellektuaalomandi seaduse (12. aprilli 1996. aasta kuninglik seadusandlik dekreet 1/1996) artiklid 138 ja 141 (ebaseaduslikust tegevusest saadava tulu arestimine ja konfiskeerimine, reprodutseerimise, turustamise ja üldsusele edastamise peatamine, toodetud esemete konfiskeerimine, seadmete, aparaatide ja füüsiliste andmekandjate arestimine jne);
2. kaubamärgiseaduse (7. detsembri 2001. aasta seadus 17/2001) artikkel 61 (nõude ennetav esitamine kaubamärgiregistrisse);
3. patendiseaduse (24. juuli 2015. aasta seadus 24/2015) artikkel 11 (patendi andmise menetluse peatamine) ning artiklid 117 ja 127 jj (taotleja õigusi rikkuda võivate tegevuste lõpetamine, patendiomaniku õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade arestimine ja kinnipidamine, kahju hüvitamise tagatis ja sellest tulenevad registrikanded);
4. pankrotiseaduse (9. juuli 2013. aasta seadus 22/2003) artikli 48 lõige b (äriühingu nõukogu liikmete kaupade arestimine) ja artikkel 17 (muu hulgas tagatis võlgniku varade müügi vastu);
5. merenavigatsiooniseaduse (24. juuli 2014. aasta seadus 14/2014) artikkel 43 ning artikkel 470 jj (merelaeva arestimine);
6. rendivara seaduse (21. juuli 1960. aasta seadus 49/1960) artikkel 7 (keelatud tegevuse lõpetamine) ja artikkel 28 (omanike ühenduse kokkulepete peatamine).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Hagi tagamise abinõude rakendamise otsustab kohtunik või kohus, kelle pädevus hõlmab asjaomast küsimust või territooriumi. Tegemist on kohtuasja lahendava kohtuniku või kohtuga või, kui menetlust ei ole veel algatatud, siis kohtuniku või kohtuga, kelle ülesanne on kohtuasja lahendamine.

Hagi tagamise abinõude rakendamist võib taotleda enne nõude esitamist tingimusel, et abinõude laad ei muuda nende rakendamist võimatuks (nagu nõude esialgse registreerimise puhul) ja et seadus ei nõua taotluse esitamisega samal ajal nõude esitamist (nagu keelatud tegevuse lõpetamise puhul või ühisvaralepingu peatamise puhul kohtuvaidluses, mis puudutab ühisvara). Hagi tagamise abinõude erandlikkuse tõttu (tavaliselt käsitletaks ainult nõuet ennast) on nende rakendamise eelduseks nii nende vajalikkus kui ka kiireloomulisus. Hagi tagamise abinõusid võib rakendada ilma teist menetlusosalist ära kuulamata (kuid see ei piira teise menetlusosalise õigust esitada vastuväiteid, kui abinõude rakendamise otsus on tehtud) ja abinõud muutuvad kehtetuks, kui asjaga seotud nõuet ei esitata kahekümne päeva jooksul pärast abinõude rakendamise otsuse tegemist.

Nagu eespool märgitud, taotletakse hagi tagamise abinõude rakendamist enamasti nõude esitamisega samal ajal. Sellisel juhul annab kohtunik või kohus korralduse koostada põhikohtuasjaga samal ajal käsitletava abinõu kohta eraldi toimik, kuhu saab esitada tõendeid, mis näitavad, et esialgse kaitse saamise tingimused on täidetud. Üldreegel on, et menetlusosalised kutsutakse kohtuistungile enne hagi tagamise abinõude rakendamise otsuse tegemist. Menetlusosalised annavad seletusi ja esitavad hagi tagamise abinõude rakendamise otsustamise seisukohast asjakohased tõendid; vajaduse korral kaalutakse hagi tagamise abinõud taotlevalt menetlusosaliselt tagatise nõudmist juhuks, kui tema nõuet ei rahuldata. Sellele vaatamata võib hagi tagamise abinõud taotlev menetlusosaline paluda abinõu rakendamist teise menetlusosalise ärakuulamiseta, kui ta tõendab, et selleks on tungiv vajadus või et kohtuistungi korraldamine võib abinõu tulemuslikkust kahjustada, näiteks siis, kui esineb võlgniku vara varjamise või raiskamise oht. Sellisel juhul võib teine menetlusosaline esitada vastuväite pärast hagi tagamise abinõu rakendamise otsuse tegemist.

Hagi tagamise abinõusid võib taotleda ka pärast nõude esitamist või apellatsiooniastmes, kuid sel juhul peavad taotlust toetama faktid või asjaolud, mis põhjendavad taotluse sellist ajastamist.

Juhtudel, mil on vajalik advokaadi ja prokuröri sekkumine, on hagi tagamise abinõude rakendamise taotlemiseks nõutav nende kaasamine. Enne nõude esitamist taotletavate kiireloomuliste hagi tagamise abinõude puhul ei ole esindamine vajalik (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 23 ja 31).

2.2 Peamised tingimused

Et kohus otsustaks mõne eespool loetletud abinõu rakendamise, peavad olema täidetud järgmised eeltingimused.

1. Viivitusest tulenev risk ehk periculum in mora: riski all mõeldakse hagejale menetluse viibimisega tekkiva kahju riski, st et menetluse viibimine võib nurjata kohtumenetluse tulemusena tehtava otsuse täitmise. Hagi tagamise abinõud taotlev menetlusosaline peab olema veendunud, et kui taotletavat abinõud ei rakendata, võib menetluse käigus tekkida olukord, mis vähendab või kahjustab menetlusosalise kasuks tehtava otsusega pakutava kaitse tulemuslikkust. Igal juhul ei ole hagi tagamise abinõu rakendamise otsus asjakohane juhul, kui taotleja on riski tekitavat olukorda juba pikka aega talunud, välja arvatud juhul, kui taotleja esitab tõendid, mis selgitavad, miks ta ei ole abinõu rakendamist varem taotlenud.
2. Fumus boni iuris ehk tõendite usutavus esmapilgul: taotleja peab esitama kohtule põhjendused, mille alusel kohus saab teha esialgse otsuse selle kohta, kas nõue on seadusega kooskõlas. See tähendab, et taotleja peab esitama andmed, argumendid ja dokumentaalsed tõendid, millele tuginedes kohus saab asja veel sisuliselt hindamata (Hispaanias otsustab hagi tagamise abinõude rakendamise sama kohus, kes hakkab põhikohtuasja lahendama) teha esialgse otsuse nõude aluse kohta (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 728 lõige 2). Peale dokumentaalsete tõendite võib esitada muud liiki tõendeid (tunnistajad, eksperdid, menetlusosaliste seletused).
3. Tagatis: kui ei ole sõnaselgelt otsustatud teisiti, peab hagi tagamise abinõu taotleja hoiustama piisava tagatise, mis võimaldab kiiresti ja tõhusalt hüvitada kahju, mida abinõu rakendamine võib kostja varale põhjustada. Tagatise summa määramisel peab kohus võtma arvesse a) nõude laadi ja sisu; b) oma hinnangut hagi tagamise abinõu taotluse alusele ja c) tagatise sobivust või piisavust, arvestades abinõust tuleneda võiva kahju suurust.
4. Proportsionaalsus: seda tingimust ei ole tsiviilkohtumenetluse seaduses sõnaselgelt sätestatud, kuid üldiselt leitakse, et see täiendab teisi tingimusi, kuna kohus teeb otsuse ainult selliste hagi tagamise abinõude rakendamise kohta, mis on hädavajalikud selleks, et saavutada menetluse tagamise eesmärk, mida esialgne kaitse teenib. See tingimus tuleneb õigusriigi põhimõtetest ja indiviidi vabaduse minimaalse riive põhimõttest. Põhiseaduse kaudu rakendatakse neid põhimõtteid kogu õigussüsteemis.
5. Täiendavus: hagi tagamise abinõud on kooskõlas vastava põhimenetluse laadiga.
6. Muudetavus: hagi tagamise abinõusid võib muuta, kui esitatakse ja tõendatakse fakte või asjaolusid, mida ei saadud arvesse võtta abinõude rakendamise kohta otsuse tegemise ajal või nende vaidlustamise tähtaja jooksul.

3 Abinõude ese ja laad

Hagi tagamise abinõu rakendamise otsuse tegemisel peetakse silmas võimalust, et kostja on käimasoleva või algatatava menetluse käigus kohustatud hoiduma oma varaga teatavate toimingute tegemisest või, vastupidi, tegema oma varaga teatavaid toiminguid. Hagi tagamise abinõu abil püütakse takistada kostjat tegemast toiminguid, mille eesmärk on takistada juurdepääsu tema varale ja õigustele, põhjustada kahju või lubada kahju põhjustamist tema varale või muuta teatav vara pankroti abil kättesaamatuks, et vältida võimaliku kohtuotsuse täitmist.

Hispaania õigusaktide kohaselt saavad hagi tagamise abinõude rakendamise otsuseid teha ainult kohtud. Hagi tagamise abinõude rakendamise otsuseid ei saa teha vahekohtunikud ega lepitajad; abinõude arv ei ole fikseeritud; abinõusid saab rakendada ainult ühe menetlusosalise taotluse alusel; abinõud on seotud varaga, mõjutades kostja vara ja õigusi; abinõude eesmärk on tagada hageja kasuks tehtava võimaliku otsuse täitmine; abinõud on olulised põhikohtuasjas otsuse langetamisel.

Hagi tagamise abinõusid saab rakendada nii materiaalse kui ka mittemateriaalse vara suhtes. Hagi tagamise abinõud ei ole laadilt üksnes majanduslikud, vaid nendega saab piirata ka isiklikke õigusi.

Need võimaldavad anda korraldusi ja kehtestada keelde, st kohustada midagi tegema või keelata midagi tegemast.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

1. Hagi tagamise abinõud võivad puudutada konkreetseid varasid, samuti kõike, mida saab mõõta rahas, nagu varast saadavad tooted, üür või tulu.
   Taotleja võib taotleda sellise vara arestimist, et saada üldisest kohustusest tulenev nõudeõigus, kusjuures võlgnetav vara ei ole individualiseeritud, vaid asendatakse konkreetse hinnatava rahasummaga, kasutades lihtsaid matemaatilisi tehteid.
   Konkreetsed vallasasjad antakse kohtuniku määratud sobivale haldurile hoiule.
   Samuti on olemas raha arestimise, sekvestreerimise ja konfiskeerimise võimalus. Eristatakse ebaseaduslikust tegevusest ning lubatud tegevusest, näiteks intellektuaalomandi kasutamisest saadava tulu arestimist ja konfiskeerimist.
2. Veel ühe abinõude rühma moodustavad kohtu määratavad abinõud, mis on seotud taotluses märgitud nõudega ja mis ei puuduta konkreetset vara.

Selliseks abinõuks võib olla tootmisvahendite kohtulik hooldamine või väline haldamine, kui taotletakse kohtuotsust, mis kohustab tootmisvahendeid üle andma omandiõiguse, kasutusvalduse või muu õiguse alusel, mis hõlmab õigustatud huvi.

Samuti võib taotleda vara inventuuri vastavalt kohtu määratud tingimustele.

Nõude ennetav registreerimine on lubatud juhtudel, kui see on seotud vara või õigustega, mis tuleb registreerida avalikes registrites; muid registrikandeid võib kasutada juhul, kui registri avalikkus võib aidata saavutada rahuldavat tulemust.

Peale selle võib kohus anda määruse, mis kohustab mingit tegevust ajutiselt lõpetama, st näeb ette kohustuse ajutiselt hoiduda teataval viisil käitumisest või ajutise keelu, millega peatatakse või lõpetatakse teatava teenuse osutamine.

3. Viimase varade rühma, mida hagi tagamise abinõud võivad mõjutada, moodustavad ainuõigustega hõlmatud materjalid ja esemed (tegemist on tööstus- ja intellektuaalomandi õigustega hõlmatud teoste või toodete tootmiseks kasutatavate varade kohtuliku hooldamise või haldamisega).

Lisaks võib peatada mis tahes äriühingutes tehtud otsuste täitmist.

4. Peale selle on Hispaania õigusaktides ette nähtud võimalus rakendada teatavate õiguste kaitseks muid määratlemata abinõusid, mis tulenevad seadusest või mida peetakse kohtuliku kaitse tulemuslikkuse tagamiseks vajalikuks. Ei ole täpsustatud, mida need abinõud võivad mõjutada; tegemist võib olla iga liiki abinõudega, tingimusel et need on vajalikud.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

1. Mõõdetavate varade, raha, tulu või toodete ennetava arestimise eesmärk on tagada ülejääk, mis võimaldab kostjal katta võimaliku kohtuotsuse täitmisega seotud kulud, eriti juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult.
2. Vallasasja arestimine on võimalik vaid juhul, kuid taotletakse kostja valduses oleva konkreetse eseme üleandmist.
3. Kohtuliku hooldamise või välise haldamise eesmärk on eelkõige kaitsta tootmisvahendeid, et vältida puudulikku juhtimist, mis põhjustab tootlikkuse vähenemist või kadu.
4. Tootmisvahendite andmine hooldajate hoole alla hõlmab kohtulikku kontrolli, kuid ei võta kostjalt juhtimisõigust; väline haldamine läheb aga sammu võrra kaugemale ja juhtimise võtab üle haldur.
5. Taotlus vara inventuuri tegemiseks võidakse rahuldada iga liiki menetluses, olenemata selle eesmärgist; ainus tingimus on, et inventuur on vajalik nõuet rahuldava kohtuotsuse saamiseks. Kohtunik peab selgelt ära näitama, milliseid andmeid inventuur peab hõlmama ja kuidas need tuleks hankida.
6. Nõude ennetava registreerimise tagajärjed puudutavad valdkonda, mis on seotud menetlusega, mille raames selle abinõu rakendamine otsustatakse. Abinõu eesmärk on ajutiselt kõrvaldada registrite avalikkusest tulenev kaitse ja kindlustunne, mida see võib anda vara või õiguse omanikule, samas kui kolmandad isikud ei saa väita, et nad ei ole teadlikud registreerimisest neile tulenevatest tagajärgedest. Nõude ennetava registreerimise otsus võidakse teha iga liiki menetluses ja sellega tagatakse kaitse mis tahes avalikus registris, näiteks kinnisvara- ja äriregistris.
7. Ajutised piirangud kostja tegutsemisele: need on täpsustatud eriseadustes. Seega tuleb selle abinõu rakendamisel lähtuda asjakohaste seaduste sätetest. Tagajärjed võivad hõlmata kohtu määrust, mis kohustab kostjat mingit tegevust ajutiselt lõpetama või teataval viisil käitumisest ajutiselt hoiduma või näeb ette ajutise keelu, millega peatatakse või lõpetatakse teatava teenuse osutamine.
8. Sellise tulu arestimine ja konfiskeerimine on selgelt kaitseabinõu, mis seisneb ennetavas arestimises, ning tagab konkreetse majandusliku sisuga nõude täitmise. See abinõu võimaldab arestida ja konfiskeerida ebaseaduslikust tegevusest saadavat tulu. Arestimist ja konfiskeerimist ei saa rakendada eraldi, st otsus tuleb teha mõlema kohta. Kui taotletakse üksnes arestimist või üksnes konfiskeerimist, tuleks kasutada mõnda eespool kirjeldatud üldist abinõud. Samuti saab seda abinõud rakendada intellektuaalomandi eest hüvitisena nõutud summade sekvestreerimiseks või konfiskeerimiseks; silmas peetakse autorite õigust saada oma töö eest tasu, mis moodustab proportsionaalse osa intellektuaalomandi seaduses määratletud mitmesugustest avalikest esitusviisidest saadud tulust.
9. Ainuõigustega hõlmatud materjalide ja esemete hoiulevõtmine: see hagi tagamise abinõu on seotud ainuõigusliku kasutamise õiguste kaitsega, mille näevad õiguste valdajatele ette tööstus- ja intellektuaalomandit käsitlevad eriseadused. See hõlmab abinõu rakendamise määruses märgitud (tootmiseks vajaliku) eseme või materjali välisele haldamisele andmist vastavalt kohtu korraldusele.
10. Äriühingute otsuste täitmise peatamine: selle abinõu rakendamine sõltub abinõu taotlemiseks vajalike tingimuste täitmisest: 1% aktsiakapitalist, kui äriühing on emiteerinud aktsiaid, millega nõude esitamise ajal kaubeldakse ametlikul järelturul, või 5% aktsiakapitalist, kui äriühing ei ole emiteerinud selliseid aktsiaid. Seda abinõud võib rakendada iga liiki äriühingute suhtes.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Hagi tagamise abinõude rakendamise otsus tehakse üldjuhul pärast kostja ärakuulamist. Kui hagi tagamise abinõu taotleja seda taotleb ja esitab tõendid kiireloomulisuse kohta, võib kohtunik teha abinõu rakendamise otsuse ilma lisaformaalsusteta, esitades viie (5) päeva jooksul põhjendused kostja ärakuulamata jätmise kohta. Hagi tagamise abinõusid võib muuta, kui esitatakse ja tõendatakse fakte või asjaolusid, mida ei saadud arvesse võtta abinõude rakendamise kohta otsuse tegemise ajal või nende vaidlustamise tähtaja jooksul.

Kui kohtuotsusega jäetakse hageja nõue rahuldamata, peab kohtunik viivitamata tegema otsuse hagi tagamise abinõu tühistamise kohta, välja arvatud juhul, kui esitatakse taotlus jätta abinõu jõusse, arvestades asja asjaolusid ja suurendades tagatist.

Kui nõue rahuldatakse osaliselt, peab kohtunik pärast vastaspoole ärakuulamist otsustama, kas jätta hagi tagamise abinõu jõusse või tühistada see.

Kui lõpliku kohtuotsusega jäetakse nõue rahuldamata, tühistab kohus omal algatusel hagi tagamise abinõud ja menetlusosaline, kelle suhtes neid rakendati, võib esitada nõude kantud kahju hüvitamiseks (see kehtib ka juhul, kui hageja loobub hagist või taganeb menetlusest).

Hagi tagamise abinõud võib muuta ka juhul, kui seda abinõud taotletakse enne nõude esitamist ja abinõu rakendamise kohta tehakse otsus kostjat ära kuulamata. Kui taotleja sellisel juhul ei esita nõuet seadusega ette nähtud kahekümne (20) päeva pikkuse tähtaja jooksul, tuleb abinõu viivitamata tühistada ja kostjale hüvitada kahju, kusjuures taotlejalt mõistetakse välja menetluskulud.

Peale selle tuleb abinõu tühistada, kui menetlus peatatakse taotlejast tulenevatel põhjustel kauemaks kui kuueks (6) kuuks.

Kui kohtuotsus pööratakse viivitamatult täitmisele, tuleb hagi tagamise abinõud, mis on seotud täitmisele pööramisega, tühistada ja asendada täitmismeetmetega, st hagi tagamise abinõude laad muutub.

Samuti on kostjal õigus taotleda, et kohus asendaks hagi tagamise abinõu piisava tagatisega, millega garanteeritakse kohtuotsuse tulemuslik täitmine. Seda võib otsustada kohtunik, kes tegi otsuse abinõu rakendamise kohta. Kohtunik määrab kindlaks rahas või garantii vormis antava tagatise suuruse.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Menetluseeskirjad näevad ette võimaluse esitada kaebus kõrgemale kohtule.

Seega on hagi tagamise abinõu rakendamise otsust võimalik edasi kaevata, kuid kaebuse esitamine ei peata abinõu rakendamist. Kaebuse saab esitada ka kohtumääruse peale, millega keelduti hagi tagamise abinõu rakendamisest.

Lisaks nimetatud kaebevõimalusele on taotlejal alati õigus oma taotlust korrata, kui asjaolud on esmase taotluse esitamise ajaga võrreldes muutunud.

Kaebust ei saa esitada kohtumääruse peale, millega nähti ette hagi tagamise abinõu rakendamine kostjat enne ära kuulamata; sellisel juhul tuleb esitada vastuväide kohtunikule, kes abinõu rakendamise määruse andis. Kostja võib kaevata edasi määruse, millega vastuväide rahuldamata jäeti, kuid edasikaebamisel ei ole peatavat mõju. Hagi tagamise abinõu taotlejal on samuti õigus esitada apellatsioonkaebus, kui kostja vastuväide osaliselt või täielikult rahuldatakse.

Tagatise määramise või tagasilükkamise korral edasikaebamise õigust ei ole.

Apellatsioonkaebuse koostamist ja põhjendamist reguleerivad üldnormid (artikkel 458). Kui kaebajaid on mitu, arvestatakse nende tähtajad eraldi.

Nagu eespool mainitud, ei ole hagi tagamise abinõude rakendamise menetluse puhul apellatsioonkaebuse esitamisel peatavat mõju: kohtunik võib edasi anda määrusi, mida peetakse hagi tagamise abinõu rakendamiseks vajalikuks.

Hagi tagamise abinõude rakendamisest keeldumise otsuseid käsitletakse apellatsioonikohtus prioriteetsetena; asja arutamise, hääletamise ja kohtuotsuse tegemise kuupäevad tuleb võimalikult varakult paika panna.

HAGI TAGAMISE ABINÕUGA KAASNEVAD KULUD

Edukale poolele võidakse tekkinud kulud üldjuhul hüvitada ja kulud hüvitab vastaspool, kelle nõue (nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine) on otsusesse kantud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 736 nähakse ette, et hagi tagamise abinõu taotleja peab tasuma kulud keeldumise korral („kaotaja maksab“ põhimõte), kuid samalaadne säte puudub hagi tagamise abinõude rakendamise korral (et kostja tasub kulud). Sellistel juhtudel on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas avaldatud kulude kohta erinevaid arvamusi.

1 Millised on abinõude eri liigid?

• Esialgse õiguskaitse abinõude üle otsustav kohtunik (juge de référé) võib igal ajal määrata kiirkorras ajutisi meetmeid (kiirmenetlused, ettemakse tegemine, väljatõstmised, teatavate tegevuste keelamine rahatrahvi ähvardusel, tõendite kaitse).

Esialgse õiguskaitse abinõude loetelu ei ole piiratud; kohtult võib taotleda kõigi kiireloomuliste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist, kui nende vastu ei ole tõsiseltvõetavaid argumente või need on põhjendatud vaidluse olemasoluga (ettemakse tegemine, omandiõiguseta elaniku väljatõstmine, eksperdihinnang kahju kohta või kahju tuvastamine jne). Peale selle võib kohus anda kiiresti korralduse võtta kõik esialgse õiguskaitse abinõud, mida peetakse vajalikuks kas otsese kahju ärahoidmiseks (muu hulgas hoone tugevdamine kokkuvarisemise ohu vältimiseks) või ilmselgelt ebaseadusliku häiringu kõrvaldamiseks.

• Hagi tagamise abinõude ehk kaitsemeetmete jaoks (ennetav arestimine võlausaldaja kaitseks ja kohtulik pant) on kehtestatud erikord. Need meetmed võimaldavad võlausaldajal – tavaliselt kohtu loal – takistada võlgniku ligipääsu kogu oma varale või selle osale või kohaldada selle vara suhtes spetsiaalset pandiõigust, et tagada selliste võlgade maksmine, mida ei ole veel kohtuotsusega tunnustatud, kuid mille sissenõudmine näib olevat ohus.

Neid kaitsemeetmeid võib võtta kahel järgmisel kujul:

• ennetav arestimine, mis võimaldab ennetavalt arestida materiaalset vara (mööbel, sõidukid jne), immateriaalset vara (rahasumma, õigused äriühingus, aktsiad ja osakud jne) või muid nõudeid (pangakontod, liisingumaksed jne);
• kohtulik pant, millega koormatakse kinnisvara (kinnispant), firmaväärtust, osanike osasid või väärtpabereid (hüpoteegi ajutine registreerimine, osade või väärtpaberite pantimine).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

• Esialgse õiguskaitse abinõud: taotlus tuleb kohtule esitada kohtukutsega (mille toimetab kätte kohtutäitur (huissier de justice)). Tegemist on kiirmenetlusega, mille raames kuulatakse ka vastaspool ära. Teatavatel tingimustel võib taotluse alusel kehtestada esialgse õiguskaitse abinõu ilma vastaspoolt eelnevalt ära kuulamata.

• Kaitsemeetmed: kohaldamine eeldab põhimõtteliselt kohtu eelnevat luba. Võlausaldaja vabastatakse siiski selle loa nõudest, kui ta saab tugineda täitedokumendile või kohtuotsusele, mis ei ole veel täitmisele pööratav. Sama kehtib aktsepteeritud käskveksli, lihtveksli või tšeki tasumata jätmise või renditud kinnisvara eest renditasu maksmata jätmise kohta (kirjaliku lepingu korral).

Esialgse õiguskaitse abinõude puhul määratakse kohtualluvus taotluse laadi alusel. Üldist pädevust teostab esimese astme kohtu (tribunal judiciaire) esimees. Oma pädevuse piires võivad esialgse õiguskaitse abinõude kohta otsuse teha ka kohalik kohtumaja (Tribunal de proximité) ja kaubanduskohtu (Tribunal de commerce) esimees, töövaidluskomisjoni (Conseil des prud’hommes) esimees ja põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitleva kohtu (Tribunal paritaire des baux ruraux) esimees.

Kaitsemeetmete puhul on pädev täitmiskohtunik, kes on esimese astme kohtu kohtunik, või kaubanduskohtu esimees, kui taotlus on esitatud enne kohtumenetlust ja selles taotletakse kaubanduskohtu pädevusse kuuluva võla kaitsmist.

Pädev kohus on võlgniku elukoha järgne kohus, kui võlgniku elukoht on Prantsusmaal. Muul juhul on pädev täitmise koha järgne kohus.

Põhimõtteliselt on juriidiline esindamine esialgse õiguskaitse abinõusid lahendava kohtuniku ja täitmiskohtuniku juures kohustuslik, välja arvatud teatavate taotluste puhul, eelkõige kui need puudutavad alla 10 000 euro suuruseid summasid. Ennetavaid arestimisi peab tegema kohtutäitur. See ei ole vajalik kohtuliku pandi registreerimiseks. Võttes aga arvesse pandi registreerimise õiguslikku keerukust, abistab võlausaldajaid alati jurist.

Kaitsemeetmetega seotud kulud kannab lõpuks võlgnik, isegi kui võlausaldajalt võidakse nõuda ettemaksete tegemist. Täitekulude suhtes kohaldatakse tasumäära, mille alusel määratakse kindlaks kohtutäituritele makstav tasu iga täitetoimingu ja kaitsemeetme eest.

Vastavalt 12. detsembri 1996. aasta dekreedile nr 96-1080 on kohtutäituri tasumäär kindel summa, mida väljendatakse olenevalt asjaomasest juhtumist kas kumulatiivselt või alternatiivselt kindlaksmääratud või proportsionaalsete tasudena, asjakohastel juhtudel ka haldustasu.

Seoses kaitsemeetmetega kuuluvad sissenõutavatelt summadelt arvestatavad proportsionaalsed sissenõudmistasud tasumisele ainult siis, kui kohtutäiturile antakse korraldus tasumisele kuuluvad summad sisse nõuda. Peale selle on eelnimetatud dekreedile lisatud tasude loetelus välistatud mis tahes läbiräägitava lisatasu küsimise võimalus, välja arvatud äriühingus osaluse õiguste ning aktsiate ja osakute ennetava arestimise korral võlausaldaja kaitseks.

2.2 Peamised tingimused

Kohus ei vii kaitsemeedet ellu, vaid annab selle võtmiseks loa. Meetme täidab kohtutäitur loa saanu taotlusel.

Kui selleks on vaja kohtuniku eelnevat luba, peab nõue olema n-ö põhimõtteliselt põhjendatud.

Kaitsemeetmete puhul ei ole kehtestatud sõnaselget kiireloomulisuse tingimust.

Võlausaldaja peab tõendama, et esinevad võla sissenõudmist tõenäoliselt ohustavad asjaolud (näiteks oma vara varjava võlgniku pahatahtlikkus, mitme võlausaldaja olemasolu jne).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Ennetavat arestimist võib kohaldada kogu võlgniku vara suhtes, mis ei ole seaduse kohaselt mittearestitav vara (näiteks igapäevaseks eluks või oma kutsealal töötamiseks vajalikud esemed). Sama kehtib võlgade kohta; töötasu suhtes ei saa siiski kaitsemeetmeid kohaldada (isegi kui seda võib kohtuotsuse või muu täitedokumendi alusel arestida vastavalt töötasu arestimise korrale).

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kaitsemeetmena arestitud vara ei saa käsutada. Varad on endiselt võlgniku valduses ja ta vastutab nende eest, kuid ei saa neid käsutada. Kui võlgnik kõrvaldab seadusevastaselt vara, mis on arestitud, paneb ta toime õigusrikkumise, mis on karistatav rahatrahvi või vabadusekaotusega.

Arestitud rahasummasid hoitakse tinghoiukontol.

Võlgnik võib kohtuliku pandiga koormatud vara müüa, kuid võlausaldajal on õigus olla sellest teavitatud ja eelisõigus saada tulu kõnealuse vara müügihinnast.

Kaitsemeetmena arestitud vara eest vastutab võlgnik, kellest saab selle vara haldaja. Sellist arestimist ei saa pöörata täitmisele kolmandate isikute vastu. Seevastu kohtulikku panti, mille olemasolu tuleb avalikustada (äri- või kinnistusregistris), saab täitmisele pöörata kõikide poolte suhtes.

Pankur (ja kõik kolmandast isikust võlgnikud), kes saab oma kliendi vara ennetava arestimise taotluse, on kohustatud viivitamata kohtutäiturile avaldama kõik oma kohustused võlgniku vastu (st kõik võlgniku nimel avatud kontod ja kõik võlgniku kontol hoitavad summad). Kui pankur keeldub ilma õiguspärase põhjuseta seda teavet andmast, võidakse võlg võlgniku asemel temalt välja mõista.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kaitsemeede tuleb võtta kolme kuu jooksul pärast selle kohaldamiseks loa andnud kohtu määruse tegemist. Vastasel korral muutub luba tühiseks.

Kui võlausaldaja ei ole veel algatanud menetlust oma nõude tunnustamiseks, peab ta seda tegema selle kuu jooksul, mil meede kohaldati. Vastasel korral muutub meede tühiseks.

Kaitsemeetmest tuleb võlgnikku teavitada hiljemalt kaheksa päeva jooksul. Võlgnikul on õigus pöörduda meetme või loa vaidlustamiseks lahendit täitvasse kohtusse. Lisaks on kohtul õigus ette kindlaks määrata kohtuistungi kuupäev, mil pooled kutsutakse meedet arutama. Võlgnik saab meedet või luba vaidlustada põhimõtteliselt seni, kuni ennetavat arestimist ei ole veel pärast võlausaldaja nõude kohta tehtud kohtuotsust täide viidud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Võlgnik võib kohtumääruse vaidlustada meetme enda vaidlustamisega samal ajal.

Lahendit täitev kohus, kes on pädev andma luba kaitsemeetmete kohaldamiseks, võib menetleda ka määruskaebusi. Tema otsuste peale võib esitada kaebuse apellatsioonikohtule.

Kui võlgnik saab meetme kohaldamise lubamisest teada samal ajal kui meetmest endast, kohaldatakse määruse ja meetme vaidlustamise suhtes samu eeskirju, st mõlemat saab vaidlustada üksnes seni, kuni meedet ei ole veel kohaldatud.

Edasikaebus ei peata kaitsemeetme toimet, meedet kohaldatakse seni, kuni kohus ei ole teinud sellest vabastamise määrust või meede kehtetuks tunnistanud.

Esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise määrusi saab vaidlustada apellatsioonkaebusega, kui abinõud võeti võistleva menetluse tulemusena, või ajutise peatamise teel, kui need võeti mittevõistleva menetluse tulemusena.

Lingid

Legifrance’i veebisait

Justiitsministeeriumi (Ministère de la Justice) veebisait

Prantsuse kohtutäiturite koja (Chambre Nationale des Huissiers de Justice) veebisait

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides - Horvaatia

1 Millised on abinõude eri liigid?

Täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 112/12, 25/13, 93/14, 55/16 ja 73/17), edaspidi OZ) kolmandas jaos, mis kannab pealkirja „Nõuete tagamine esialgsete meetmete abil“ (Osiguranje) nähakse ette järgmised meetmed:

• tagamine kinnisvarale kohustusliku pandiõiguse seadmisega – 28. jaotis,

• kohtulik ja notariaalne pandiga tagamine poolte kokkuleppel – 29. jaotis,

• kohtulik ja notariaalne tagamine objektide omandiõiguste üleandmisega ja õiguste üleandmisega – 30. jaotis,

• tagamine esialgse õiguskaitsega – 31. jaotis,

• tagamine esialgsete meetmetega – 32. jaotis,

• ajutised meetmed – 33. jaotis.

OZ kohaselt saab kaitsemeetmetena käsitada vaid kõnealuse või muu seadusega sellena määratud meetmeid. Kaitsemeetmed ei ole lubatud objektide ja õiguste puhul, mille suhtes OZ kohaselt ei tohi täitmist kohaldada, välja arvatud juhul, kui seadusega nähakse ette teisiti.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Nõuete sundtagamise tähenduses võimaldab OZ (pikaajalise) meetmena kohustuslikus korras kehtestada pandiõiguse kinnisvarale ja vallasvarale (nt rahalised nõuded, sissetulek – töötasu, pension jne, pangakonto, väärtpaberid ja aktsiad) ning pakkuda tagatisi objektide omandiõiguse üleandmisega ja õiguste üleandmisega. Tagamine pandiõiguse seadmisega võib olla vabatahtlik või kohustuslik, samas kui objektide omandiõiguse üleandmine ja õiguste üleandmine saab olla üksnes vabatahtlik, kas kohtumenetluse käigus või notari juures.

Muud OZiga reguleeritud meetmed on esialgne õiguskaitse, esialgsed ja ajutised meetmed, mida kasutatakse tagamiseks. Need meetmed saab kehtestada kohustuslikuna üksnes kohus, kas poole taotlusel või ex officio.

Munitsipaalkohtud on pädevad määrama ja rakendama tagamisega seotud korraldust, välja arvatud juhul, kui see on seadusega tehtud ülesandeks mõnele muule kohtule, ning kaubanduskohtud on pädevad määrama tagamise korraldust ja seda rakendama asjades, milles nad on pädevad määrama täitmist.

Ex officio on pädev määrama tagamise korraldust ja seda rakendama kohus, kellel on pädevus otsustada tagatud nõudega võlausaldaja taotluse üle, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

Pädevus otsustada rahaliste nõuete tagamise taotluste üle, seades kinnisvarale kohustusliku pandiõiguse, on seda kinnistusraamatut pidaval kohtul, kuhu rahalist nõuet kindlaks määraval täitedokumendil põhinev kanne tuleb teha. Selle meetme võtmise eesmärk on kaitsta rahalist nõuet, seades kinnisvarale kande tegemisega pandiõiguse. Pandiõiguse kande tegemisel on selline mõju, et selle kinnisvara suhtes toimuvat täitmist saab rakendada ka kolmandate isikute suhtes, kes selle kinnisvara edaspidi omandavad.

Kohus võib anda korralduse rahalise nõude tagamiseks pandiõiguse seadmisega poolte kokkuleppel, kui tagatud nõudega võlausaldaja ja tagatud nõude võlgnik taotlevad seda teatud objektide puhul ühiselt, eesmärgiga tagada rahalist nõuet. Territoriaalne pädevus teha otsus taotluste kohta tagada tagatud nõudega võlausaldaja rahalised nõuded tagatud nõude võlgniku objektide ja õigustega ning seda tagamist rakendada määratakse kindlaks OZ nende sätete asjakohase kohaldamisega, milles käsitletakse kohtu territoriaalset pädevust täitemenetluses selle menetluse objektide üksikute liikidega seotud rahaliste nõuete täitmisel. Kohtuprotokollis registreeritakse poolte leping nõude olemasolu kohta ja selle lõpptähtaja kohta ning ka poolte leping selle kohta, et see nõue tagatakse pandiõiguse seadmisega. Allkirjastatud lepingul on kohtuliku kokkuleppe jõud.

Rahalise nõude notariaalne tagamine pandiõiguse seadmisega pooltevahelisele lepingule tuginedes on võimalik võlausaldaja ja võlgniku lepingu alusel, mis on sõlmitud kas notariaalse dokumendina või legaliseeritud sisuga eraõigusliku dokumendina ning mis sisaldab ka võlgniku avaldust, et mõnele tema varale võidakse seada pant.

Kohtulik tagamine objektide omandiõiguse üleandmisega ja õiguste üleandmisega on võimalik pooltevahelisel kokkuleppel selle kohta, et nendevaheline leping omandiõiguse üleandmise (tagatud nõude võlgnikule kuuluva mõne objekti omandiõiguse üleandmine tagatud nõudega võlausaldajale, eesmärgiga kaitsta tagatud nõudega võlausaldaja konkreetset rahalist nõuet) või tagatud nõude võlgniku mõne õiguse üleandmise (tagatud nõudega võlausaldajale, samal eesmärgil) kohta lisatakse kohtuistungi protokolli. Tagada võidakse ka tulevasi nõudeid. Sellel lepingul on kohtuliku kokkuleppe jõud. Kohus, kellel on territoriaalne pädevus teha otsus taotluste kohta tagada rahalised nõuded objektide omandiõiguse üleandmisega ja õiguste üleandmisega, määratakse kindlaks OZ nende sätete asjakohase kohaldamisega, milles käsitletakse kohtu territoriaalset pädevust täitemenetluses selle menetluse objektide üksikute liikidega seotud rahaliste nõuete täitmisel.

Notariaalne tagamine objektide omandiõiguse üleandmisega, st aktsiate, osade või osaluste üleandmisega on võimalik võlausaldaja ja võlgniku lepingu alusel, mis on sõlmitud kas notariaalse dokumendina või legaliseeritud sisuga eraõigusliku dokumendina. Notari volitused võtta individuaalseid tagamismeetmeid on määratud kindlaks vastavalt notarite registrijärgset asukohta ja tööpiirkonda käsitlevatele eeskirjadele.

Territoriaalne pädevus teha otsuseid esialgse täitmise taotluste kohta ja seda täitmist rakendada on kohtul, kellel oleks täitmise pädevus omandiõigust tõendava dokumendi alusel. Esialgse täitmisega tagamise kohta annab korralduse ja seda rakendab kohus. Tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse alusel annab kohus korralduse esialgseks täitmiseks, et tagada mitterahaline nõue, mida ei saa tagada esialgse kande tegemisega avalikku registrisse, kui sissenõudja tõendab, et täitmise edasilükkamisel kohtuotsuse seadusliku jõustumiseni on tõenäoline risk, et täitmine muutub võimatuks või märkimisväärselt keerulisemaks, ja kui sissenõudja esitab tagatise kahju katteks, mida võlgnik võib sellise täitmise tõttu kanda.

Territoriaalne pädevus teha otsuseid esialgse õiguskaitse taotluste kohta ja vastavate meetmete rakendamiseks on kohtul, kellel oleks täitmise pädevus omandiõigust tõendava dokumendi alusel, vastavalt millele anti tagamiskorraldus. Esialgsete meetmete võtmise korralduse võimalikkus sõltub sellest, kas tagatud nõudega võlausaldaja tõendab sellise riski olemasolu, et ilma nende meetmeteta oleks nõude sissenõudmine kas võimatu või märkimisväärselt keerulisem. Teatud juhtudel võib kohus seada esialgse meetme tingimuseks tagatise esitamise kahju katteks, mida võlgnik võib sellise korralduse andmise tõttu kanda. Põhjendatud otsuses, millega antakse korraldus võtta esialgseid meetmeid, tuleb osutada tagatava nõude väärtus, sealhulgas intressid ja kulud, nõude tagamiseks kasutatud meede ning ajavahemik, mille kohta korraldus anti (kuni 15 päeva pärast seda, kui täitmise tingimused on täidetud).

Enne kui algatatakse kohtuvaidlus või mis tahes muu kohtumenetlus seoses tagatava nõudega, on territoriaalne pädevus teha otsuseid ajutiste meetmetega tagamise taotluste kohta sellel kohtul, kes olnuks ka muul juhul pädev täitmisettepanekute asjus otsuseid tegema. Territoriaalne pädevus rakendada ajutisi meetmeid on kohtul, kes oleks täitmise rakendamiseks ka muul juhul pädev. Pärast menetluse algatamist on pädevus teha otsuseid taotluste kohta ajutiste meetmetega tagamiseks sellel kohtul, kus menetlus algatati. Kui see on individuaalse asja asjaolude puhul põhjendatud, saab taotluse esitada ka kohtule, kellel on territoriaalne täitmise pädevus. Kohus, kellel oleks pädevus teha otsuseid täitmise kohaldamise kohta omandiõigust tõendava dokumendi alusel, mis on koostatud tsiviilmenetluse käigus, on pädev tegema ka otsuseid taotluste kohta anda korraldus võtta ajutisi meetmeid pärast kõnealuse menetluse lõppu. Korralduse võtta ajutisi meetmeid annab kohus taotluse alusel, mis on esitatud enne kohtu- või haldusmenetluse algatamist või selle ajal ning pärast selle menetluse lõppu, kuni täitmine on ellu viidud. Otsustel anda korraldus ajutiste meetmete võtmiseks on täitedokumendi jõud. Ajutiste meetmete liigid olenevad asjaolust, kas ajutiste meetmetega tagatakse rahalist või mitterahalist nõuet. Kohus võib asja asjaoludest olenevalt anda vajaduse korral korralduse võtta mitu ajutist meedet.

Vallasvara, aktsiate, osade või osaluste koormatised, õigused või keelud sisestatakse kohtuotsuse, st notariaalse dokumendi või legaliseeritud sisuga eraõigusliku dokumendi alusel kohtulikult ja notariaalselt kaitstavate võlausaldajate nõuete registrisse (pandiregister) (Upisnik založnih prava), mida peab rahandusamet ja mis on ainulaadne sisestatud koormatiste, õiguste või keeldude andmebaas; pantide või kinnisvara omandiõiguste muudatuste kanded registreeritakse kinnistusraamatutes.

2.2 Peamised tingimused

Kui kohus annab tagamiskorralduse kinnisvarale kohustusliku pandiõiguse seadmisega, otsustab kohus taotluse üle tagada rahalisi nõudeid omandiõigust tõendava dokumendi alusel, vastavalt millele anti korraldus rahalise nõude tasumise kohta. Tagamise kohta korralduse andmiseks ei ole erinõudeid ja kohus annab tagamiseks korralduse taotluse alusel ning kinnistusraamatusse kantud kinnisvarale tehakse tagatud nõudega võlausaldaja kasuks kanne pandiõiguse kohta ja osutatakse ka nõude täidetavusele. Kui tagatud nõude võlgnik ei ole kinnistusregistrisse kantud kui kinnisvara omanik, esitab tagatud nõudega võlausaldaja koos taotlusega ka dokumendi, mille alusel saab teha kande tagatud nõude võlgniku omandiõiguse kohta.

Tagatud nõudega võlausaldaja ja tagatud nõude võlgnik võivad selleks, et esitada tagatud nõudega võlausaldaja rahalisele nõudele tagatis, koormates selleks tagatise teatavaid objekte pandiga, omavahelisel kokkuleppel paluda kohtul anda korraldus registreerida tagatud nõudega võlausaldaja kasuks pant tagatud nõude võlgniku kinnisvarale, vallasvarale, rahalisele nõudele ja muudele tagatud nõude võlgniku objektidele ja õigustele, või nad võivad sellise kokkuleppe sõlmida notariaalse dokumendi või eraõigusliku dokumendi vormis, mis hõlmab võlgniku kinnitust, et mõnele tema varale võib seada pandi. Allkirjastatud kohtuprotokollil, st notariaalsel dokumendil või legaliseeritud eraõiguslikul dokumendil on samuti kohtuliku kokkuleppe jõud selle isiku suhtes, kes on andnud nõusoleku oma objektile või õigusele pandi seadmiseks, ja nende dokumentide alusel on õigus teha tagatud nõude sissenõudmiseks otsese ettepaneku täitmisele pööramiseks isiku suhtes, kelle varale seati nõude tagamiseks pant.

Pooled võivad ühiselt paluda kohtul määrata kohtuistungi aeg ning lisada selle kohtuistungi protokolli nende leping tagatud nõude võlgniku mõne objekti omandiõiguse üleandmise kohta tagatud nõudega võlausaldajale, eesmärgiga tagada tagatud nõudega võlausaldaja konkreetset rahalist nõuet, või tagatud nõude võlgniku mõne õiguse üleandmise kohta samal eesmärgil. Tagada võidakse ka tulevasi nõudeid. Selline leping võidakse allkirjastada notariaalse või legaliseeritud sisuga eraõigusliku dokumendina. Leping peaks sisaldama sätet tagatud nõude tähtaja ning ka selle kindlaksmääramise viisi kohta. Tagatud nõude võlgnik võib olla ka isik, kelle vastu tagatud nõudega võlausaldajal ei ole tagatavat nõuet, st kolmas isik, kes nõustub sellise nõude tagamisega. Lepingut võidakse kohaldada ka mitterahaliste nõuete tagamiseks, sel juhul tuleb lepingus osutada nõude rahaline väärtus. Nõue peab olema tuvastatud või tuvastatav. Lepingule võidakse lisada tagatud nõude võlgniku nõusolekuavaldus, millega võimaldatakse tagatud nõudega võlausaldajal vastavalt protokollile taotleda võlgniku suhtes täitmist, et viimane loovutaks pärast tagatud nõude tähtaja möödumist tagatisobjekti. Sellist avaldust sisaldav protokoll kujutab endast omandiõigust tõendavat dokumenti. Kui kinnistusraamatusse kantud kinnisvara omandiõigus antakse lepinguga üle, peaks see leping sisaldama tagatud nõude võlgniku nõusolekuavaldust, et lepingu alusel saab üleandmise teha otse kinnistusraamatus ja et kinnistusraamatu kandega antakse kinnisvara omandiõigus üle tagatud nõudega võlausaldajale, koos märkusega, et üleandmise eesmärk on tagada konkreetset tagatud nõudega võlausaldaja nõuet. Kui ei ole ette nähtud teisiti, on tagatud nõude võlgnikul õigus jätkata selle objekti kasutamist, mille omandiõigus on tagatud nõudega võlausaldajale üle antud, st kasutada tagatud nõudega võlausaldajale üle antud õigust; tagatud nõudega võlausaldajal on aga õigus talle üle antud vara või õigus nõude tähtaja möödumisel müüa või koormata kinnisvara hüpoteegiga.

Rahaliste nõuete tagamiseks esialgsete meetmetega võidakse anda korraldus kohtuotsuse või haldusasutuse otsuse alusel, mis ei ole veel seaduslikult jõustunud ja mis põhineb kohtus või haldusasutuses sõlmitud kokkuleppel, kui selles kokkuleppes määratud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud, või mis põhineb notariaalsel otsusel või notariaalsel dokumendil, kui selles kokkuleppes määratud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui tagatud nõudega võlausaldaja tõendab, et nõude tagamata jätmisel tekib tõenäoliselt oht, et nõude realiseerimine muutub võimatuks või märkimisväärselt keerulisemaks, annab kohus nende dokumentide alusel korralduse esialgsete meetmete võtmiseks. Riski käsitatakse tõenäolisena, kui korraldus esialgsete meetmete võtmiseks on antud maksekorralduse või täitedokumendi alusel vastavalt autentsele dokumendile, mis on väljastatud ametliku dokumendi või notari legaliseeritud dokumendi, veksli või tšeki põhjal, mille kohta on tähtaja jooksul esitatud vastuväide; omandiõiguse nõudega seotud kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse alusel, mille puhul saab taotleda taasläbivaatamist; otsuse alusel, mida tuleb täita välisriigis; omaksvõtmisel põhineva kohtuotsuse alusel, mille kohta on esitatud edasikaebus; kokkuleppe alusel, mis on vaidlustatud seadusega ettenähtud viisil; notariaalse otsuse või dokumendi alusel, kui selles osutatud nõude tähtaeg ei ole veel möödunud ja kui see on vaidlustatud seadusega ettenähtud viisil. Kohus lükkab tagasi esialgseid meetmeid käsitleva tagamistaotluse, st tühistab teatava esialgse meetme ja peatab menetluse, kui tagatud nõude võlgnik tõendab, et risk tõenäoliselt puudub või see on likvideeritud.

Taotlus ajutiste meetmete võtmiseks tagamise eesmärgil võidakse esitada enne kohtu- või haldusmenetluse algatamist või selle ajal ning pärast selle menetluse lõppu, kuni täideviimine on ellu viidud. Taotluses ajutise meetme võtmise korralduse kohta peab tagatud nõudega võlausaldaja esitama sooviavalduse, millist nõuet täpselt ta soovib tagada, osutama meetme, mida ta taotleb, ja selle kestuse ning vajaduse korral tagamisvahendid, millega ajutine meede sundtäidetakse, ning ka tagatisobjekti. Taotlus peab sisaldama viidet asjaoludele, millele taotlus anda korraldus ajutise meetme võtmiseks tugineb, ja selles tuleb esitada neid väiteid kinnitavad tõendid. Tagatud nõudega võlausaldaja on kohustatud need tõendid võimaluse korral taotlusele lisama. Korraldus ajutise meetme võtmiseks võidakse anda selliste nõuete tagamiseks, mille tähtaeg ei ole möödunud ja mis on tingimuslikud, ning see ei ole lubatud, kui on täidetud tingimused, mille puhul saab anda korralduse esialgse meetme võtmiseks ning kui sellega saavutataks samasugune tagav mõju. Korraldus võtta ajutine meede rahalise nõude tagamiseks võidakse anda, kui tagatud nõudega võlausaldaja tõendab eeldatavat nõuet ja tõenäosust, et sellise meetme võtmata jätmise korral on olemas risk, et tagatud nõude võlgnik takistab nõude sissenõudmist või muudab selle märkimisväärselt keerulisemaks kas oma vara võõrandamisega, selle varjamisega või sellest muul viisil vabanemisega. Tagatud nõudega võlausaldaja ei pea riski olemasolu tõendama, kui ta tõendab, et tagatud nõude võlgnik kannaks taotletava meetme tõttu vaid tühist kahju, ning riski olemasolu käsitatakse tõendatuna, kui nõuet tuleb täita välisriigis. Mitterahalise nõude tagamiseks saab anda korralduse võtta ajutine meede, kui tagatud nõudega võlausaldaja tõendab oma nõude olemasolu tõenäolisust ja osutab eeldatavale riskile, et ilma selle meetmeta takistaks tagatud nõude võlgnik nõude sissenõudmist või teeks selle märkimisväärselt keerulisemaks, eelkõige praeguse olukorra muutmisega, või kui ta tõendab, et meede on tõenäoliselt vajalik vägivalla või pöördumatu kahju tekkimise ennetamiseks. Sealjuures ei pea tagatud nõudega võlausaldaja riski olemasolu tõendama, kui ta tõendab, et tagatud nõude võlgnik kannaks taotletava meetme tõttu vaid tühist kahju, ning riski olemasolu käsitatakse tõendatuna, kui nõuet tuleb täita välisriigis. Kohus võib anda korralduse ajutise meetme võtmiseks tagatud nõudega võlausaldaja ettepanekul isegi siis, kui too ei ole tõendanud nõude olemasolu ja riski tõenäosust, kui ta on aga eelnevalt, kohtu määratud tähtajaks esitanud tagatise kahju hüvitamiseks, mida tagatud nõude võlgnik võib ajutise meetme määramise ja rakendamise tõttu kanda. Kui tagatud nõudega võlausaldaja ei esita määratud tähtajaks tagatisdeposiiti, lükkab kohus tagamistaotluse tagasi. Asja asjaolusid arvestades võib kohus anda korralduse võtta vajaduse korral mitu ajutist meedet; kui kõnealuse asja puhul on võimalik võtta mitu meedet, annab kohus korralduse võtta tagamiseks kõige asjakohasem meede (ja kui need kõik on võrdselt sobivad, annab kohus korralduse võtta meede, mis on tagatud nõude võlgnikule kõige vähem koormav).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Tagamismeetmeid ja ajutisi meetmeid võidakse kohaldada tagatud nõude võlgniku mis tahes objekti või õiguse suhtes, nt kinnisvara, vallasvara, rahaliste nõuete, pensionide, puudetoetuste, pangakontodel või hoiukontodel olevate deposiitide ja muude omandiõiguste suhtes, niivõrd, kuivõrd need ei ole seadusega täitmisest vabastatud või kui õigus täitmisele ei ole vara puhul seadusega piiratud (nt vara, mis ei ole ringluses, põllumajandustootjate põllud ja põllumajandushooned, kuivõrd need on vajalikud elatise hankimiseks, sealhulgas ka lähimatele pereliikmetele ning teistele isikutele, kelle toetamine on seaduse kohaselt nõutav jne).

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kinnisvara tagamine pandiõiguse seadmisega (vabatahtlik või sundkorras, kohtulik või notariaalne) kehtestatakse pandi kandmisega kinnistusraamatusse, kuhu on kantud ka kinnisvara.

Objektide omandiõiguse ja õiguste üleandmist hõlmava kohtuliku ja notariaalse tagamise puhul saab tagatud nõudega võlausaldaja pärast nõutavatesse avalikesse registritesse kande tegemist objekti või õiguse omanikuks. Tagatud nõudega võlausaldaja ja tagatud nõuete võlgnik võivad tagatud nõudega võlausaldaja rahalisele nõudele tagatise esitamiseks pandiõiguse saamisega teatud objektidele paluda kohtult vastastikusel nõusolekul anda tagatud nõudega võlausaldaja kasuks korraldus võtta ja rakendada järgmisi meetmeid:

1. registreerida pant tagatud nõude võlgniku kinnisvarale;

2. anda kinnistusraamatut pidavale kohtule hoiule pooltevaheline leping pandiõiguse seadmise kohta kinnisvarale, mis ei ole kinnistusraamatusse kantud;

3. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku vallasvarale;

4. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku rahalisele nõudele;

5. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku sissetuleku osale, mis põhineb töö- või teenistuslepingul;

6. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku pensioni, puudetoetuse või saamatajäänud tulude hüvitise osale;

7. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku nõude kohta, mis on pööratud pangakontole või hoiuraamatule;

8. teha kanne pandiõiguse kohta nõudele loovutada või anda üle vallasvara või loovutada kinnisvara;

9. teha kanne pandiõiguse kohta muule varale või tegelikele õigustele;

10. teha kanne pandiõiguse kohta hoidmistunnistustele ja muudele väärtpaberitele ning nende hoiuleandmise kohta;

11. teha kanne pandiõiguse kohta aktsiatele, millele ei ole väljastatud hoidmistunnistust, ja osadele ning osalustele ettevõtetes;

12. teha kanne depositooriumis (Depozitno društvo) hoitavate väärtpaberite kohta.

Tagamine esialgse täitmisega: selleks et esitada tagatis mitterahalise nõude täitmiseks, mida ei saa tagada tingimusliku registreerimisega avalikus registris, võib kohus tsiviilmenetluses tehtud otsuse põhjal anda korralduse esialgseks täitmiseks.

Tagamine esialgse täitmisega: kohus saab anda korralduse võtta järgmisi esialgseid meetmeid:

1. registreerida pandiõigus tagatud nõude võlgniku kinnisvarale või õigusele, mille kohta on kinnisvarale tehtud kanne;

2. anda kinnistusraamatut pidavale kohtule hoiule pooltevaheline leping pandiõiguse seadmise kohta kinnisvarale, mis ei ole kinnistusraamatusse kantud;

3. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku vallasvarale;

4. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku rahalisele nõudele;

5. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku sissetuleku osale, mis põhineb töö- või teenistuslepingul;

6. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku pensioni, puudetoetuse või saamatajäänud tulude hüvitise osale;

7. teha kanne pandiõiguse kohta tagatud nõude võlgniku nõude kohta, mis on pööratud pangakontole või hoiuraamatule;

8. teha kanne pandiõiguse kohta nõudele loovutada või anda üle vallasvara või loovutada kinnisvara;

9. teha kanne pandiõiguse kohta muudele varadele või tegelikele õigustele;

10. teha kanne pandiõiguse kohta hoidmistunnistustele ja muudele väärtpaberitele ning nende hoiuleandmise kohta;

11. teha kanne pandiõiguse kohta aktsiatele, millele ei ole väljastatud hoidmistunnistust, ja osadele ning osalustele ettevõtetes;

12. teha kanne depositooriumis (Depozitno društvo) hoitavate väärtpaberite kohta;

13. kehtestada pankadele keeld maksta tagatud nõude võlgniku või kolmanda isiku kontolt välja summa, mille kohta on antud korraldus võtta esialgne meede.

Tagatud nõudega võlausaldaja saab esialgsele meetmele tuginedes hankida pandi tagatisobjektile. Kui maksekeelu korraldus on antud tagatud nõude võlgniku pangas hoitava rahasumma kohta, ei saa seda summat kogu keeluaja jooksul üle kanda, välja arvatud tagatud nõude tasumiseks.

Ajutised meetmed

– Rahalise nõude tagamiseks saab anda korralduse võtta mis tahes meede, millega see eesmärk saavutatakse, ja täpsemalt järgmised meetmed:

1. keelata tagatud nõude võlgnikul võõrandada või koormata vallasvara, neid objekte arestida ja anda need tagatud nõudega võlausaldajale või kolmandale isikule hoiule;

2. arestida ja deponeerida raha, väärtpabereid ja samalaadseid varasid kohtu või notari kaudu;

3. keelata tagatud nõude võlgnikul võõrandada või koormata kinnisvara või kinnisvara puhul tema kasuks registreeritud õigusi in rem, koos keelumärkega kinnistusraamatus;

4. keelata tagatud nõude võlgniku võlgnikul täita vabatahtlikult oma kohustust tagatud nõude võlgniku ees ning keelata tagatud nõude võlgnikul võimaldada seda kohustust täita, st käsutada oma nõuet;

5. anda pangale korraldus keelduda tagatud nõude võlgniku kontolt makse tegemisest tagatud nõude võlgnikule või tagatud nõude võlgniku taotlusel kolmandale isikule summas, mille kohta on antud korraldus võtta ajutine meede.

– Mitterahalise nõude tagamiseks saab anda korralduse võtta mis tahes meede, millega saavutatakse sellise tagamise eesmärk, ja täpsemalt järgmised meetmed:

1. keelata selle vallasvara võõrandamine ja koormamine, millele nõue on suunatud, need arestida ja anda need tagatud nõudega võlausaldajale või kolmandale isikule hoiule;

2. keelata nende aktsiate, osade või osaluste võõrandamine ja koormamine, millele nõue on suunatud, koos keelumärkega aktsiaraamatus ja vajaduse korral ka kohtu protokollis; keelata nende aktsiatega või omakapitaliga seotud õiguste kasutamine; anda aktsiate, osade või osaluste haldamine kolmandale isikule; moodustada äriühingus ajutine nõukogu;

3. keelata muude selliste õiguste võõrandamine ja koormamine, millele nõue on suunatud, ja anda nende õiguste haldamine kolmandale isikule;

4. keelata selle kinnisvara, millele nõue on suunatud, või sellisele kinnisvarale (millele nõue on suunatud) registreeritud õiguste in rem võõrandamine ja koormamine koos keelumärkega kinnistusraamatus; arestida kinnisvara ja anda see tagatud nõudega võlausaldajale või kolmandale isikule hoiule;

5. keelata tagatud nõude võlgniku võlgnikul loovutada objekti, anda üle õigus või võtta mõni muu mitterahaline kohustus, millele nõue on tagatud nõude võlgniku puhul suunatud;

6. keelata tagatud nõude võlgnikul võtta mis tahes meetmeid, mis võivad põhjustada tagatud nõudega võlausaldajale kahju, ja keelata nende objektide mis tahes muutmine, millele nõue on suunatud;

7. anda tagatud nõude võlgnikule korraldus võtta teatavaid meetmeid, mis on vajalikud vallas- või kinnisvara säilitamiseks või objektide praeguse seisundi säilitamiseks;

8. volitada tagatud nõudega võlausaldajat hoidma kuni kohtuvaidluse lahendamiseni alal tagatud nõude võlgniku objekte, mida hoitakse tema juures ja millele nõue on suunatud;

9. volitada tagatud nõudega võlausaldajat võtma teatavaid meetmeid või omandama teatavaid objekte kas ise või volitatud isiku kaudu, peamiselt eesmärgiga taastada esialgne olukord;

10. saata töötaja ajutiselt tööle tagasi; maksta töövaidluse ajal hüvitist, kui see on vajalik tema ülalpidamiseks ja nende isikute ülalpidamiseks, keda ta on seaduse kohaselt kohustatud toetama.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohtulik ja notariaalne kaitsmine pandi seadmisega või objektide omandiõiguse üleandmisega ja õiguste üleandmisega kehtivad reeglina kuni menetluse lõpuleviimiseni.

Otsuses, millega antakse korraldus võtta esialgseid meetmeid, tuleb osutada tagatava nõude väärtus, sealhulgas intressid ja kulud, nõude tagamiseks kasutatud meede ning ajavahemik, mille kohta korraldus anti. Ajavahemik, mille kohta antakse korraldus võtta esialgne meede, ei või kesta üle 15 päeva pärast seda, kui täitmise tingimused on täidetud. Kui see ajavahemik möödub enne, kui jõustub otsus, mille alusel on antud esialgse meetme võtmise korraldus, pikendab kohus seda ajavahemikku tagatud nõudega võlausaldaja ettepanekul, mis on kohtule esitatud enne selle ajavahemiku möödumist, mille kohta on antud korraldus võtta esialgne meede, tingimusel, et asjaolud, mille tõttu anti korraldus see meede võtta, ei ole muutunud.

Otsusega, millega antakse korraldus võtta ajutine meede, määratakse kindlaks ka selle meetme kestus, ja kui korraldus võtta meede antakse enne hagi esitamist või muu menetluse algatamist, määratakse selles kindlaks ka ajavahemik, mille jooksul tagatud nõudega võlausaldaja peab meetme põhjendamiseks esitama hagi, st taotluse algatada muu menetlus. Tagatud nõudega võlausaldaja ettepanekul pikendab kohus ajutise meetme kestust, tingimusel, et asjaolud, mille tõttu anti korraldus see meede võtta, ei ole muutunud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esimeses astmes tehtud kohtuotsuse kohta saab esitada edasikaebuse kaheksa päeva jooksul alates esimese astme kohtuotsuse tegemise päevast, välja arvatud juhul, kui OZis on sätestatud teisiti. Reeglina ei lükka edasikaebuse esitamine kohtuotsuse täidetavust edasi. Edasikaebuse kohta teeb otsuse apellatsioonikohus.

Edasikaebust kohtuotsuse kohta võtta ajutine meede ei saadeta vastaspoolele vastuse saamiseks ning apellatsioonikohus teeb edasikaebuse kohta otsuse kolmekümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

Notariaalse dokumendi või legaliseeritud eraõigusliku dokumendi puhul ei ole kohtulikud õiguskaitsevahendid kättesaadavad, kuid võlgnik võib notariaalse kaitse kohta esitada vastuväited konkreetses kohtuvaidluses, mille käigus ta vaidlustab lepingud. Kolmandad isikud võivad notariaalse kaitse kohta esitada vastuväited kohtumenetluses vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse kohtuliku tagamise kohta esitatavate vastuväidete suhtes.

Läbivaatamine on lubatud üksnes tagamismenetlustes, kui teises astmes tehtud kohtuotsus oleneb sellise sisulise või menetlusliku küsimuse lahendusest, mis on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks ning kõigi poolte võrdõiguslikkuse tagamiseks selle kohaldamisel vastavalt kohtuvaidluse eeskirjadele. Taasläbivaatamine ei ole lubatud ning esialgse olukorra taastamine on lubatud üksnes edasikaebuste või vastuväidete esitamise tähtaja möödumise alusel.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Itaalia õigussüsteemis on sätestatud esialgse õiguskaitse abinõud, mis võivad olla ka ennetavat laadi ja on põhimõtteliselt ettevaatusabinõud. Esialgse õiguskaitse abinõusid võidakse võtta enne menetluse algatamist (ante causam abinõud) või menetluse käigus. Neid võib taotleda ka menetluse algatamisel. Esialgse õiguskaitse menetlust reguleerivad üldnormid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 669-bis jj. Esialgse õiguskaitse abinõusid on mitut liiki: a) kaitsemeetmed, mille eesmärk on säilitada menetluse ajal senine asjade seis või kaitsta vara. Üks sellesse kategooriasse kuuluv abinõu on arestimine kaitse-eesmärgil. Sisuliselt on kaitsvate esialgse õiguskaitse abinõude eesmärk tagada, et menetluse kestus ei muuda hiljem saadava täitedokumendi kohaldamist põhimõtteliselt edutuks, näiteks kuna nõutav vara on vahepeal kadunud või hävinenud; b) ennetavad meetmed on meetmed, millega ennetatakse enne menetluse lõppu lõpliku kohtumääruse tagajärgi. Ennetavate esialgse õiguskaitse abinõude eesmärk on seega tagada, et õigust omava isiku nõuded saaks täidetud, vastasel juhul tekiks talle kahju, mida ei saa hiljem hüvitada.

Esialgse õiguskaitse abinõud on üldiselt nn tüüpilised ja sätestatud ka eriseadustes, näiteks nendes, mis käsitlevad perekonnaasju, elatist, patente jne. Ent taotleda on võimalik ka ebatüüpilisi esialgse õiguskaitse abinõusid: neid tuntakse kiireloomuliste meetmetena ja neid reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 700. See säte tagab, et need, kes kardavad põhjendatult, et selle aja jooksul, mida on vaja nende õiguste teostamiseks tavapärasel viisil, võivad nad kanda möödapääsmatut ja korvamatut kahju, võivad taotleda, et kohus rakendaks kiireloomulisi meetmeid, mis sobiksid asjaolusid arvestades paremini, et ajutiselt tagada sisulise otsuse mõju.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust.

A. Periculum in mora: põhjendatud kartus, et kuni asjas alles tehakse sisulist otsust, võidakse pöördumatult kahjustada õigust, mida esialgse õiguskaitse abinõuga kaitsta püütakse.

B. Fumus boni juris: hagi esitamiseks on esmapilgul olemas piisav alus.

2.1 Menetlus

Menetlusnormid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 669-bis jj. Esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse pädeva kohtu kantseleisse. Enne põhikohtuasja menetluse algatamist esitatakse taotlus kohtule, kes on pädev asja sisuliselt arutama. Kui põhikohtuasja menetlemine on pooleli, tuleb taotlus esitada seda menetlevale kohtule. Pärast poolte ärakuulamist ja jättes ära formaalsused, mis ei ole võistlevas menetluses olulised, uurib kohus viisil, mida ta peab kõige asjakohasemaks, taotletud abinõu puhul vajalike nõuete täitmist, enne kui taotluse määrusega rahuldab või selle rahuldamata jätab. Kui vastaspoole kohtusse kutsumine võiks takistada meetme kohaldamist, võib kohus teha põhjendatud otsuse määrusena, mis sisaldab vajaduse korral kokkuvõtlikku teavet. Sel juhul määrab kohus samas määruses poolte ärakuulamiseks kuupäeva, mis ei ole hilisem kui viieteistkümne päeva pärast, ja jätab taotluse esitajale kuni kaheksa päeva pikkuse kohustusliku tähtaja taotlusest ja kohtumäärusest teavitamiseks. Ärakuulamisel võib kohus esialgses kohtumääruses ettenähtud meetmed määrusega kinnitada, neid muuta või need tühistada.

Kohus võib lõpetada menetluse määrusega, millega taotlus rahuldamata jäetakse või osaliselt või täielikult rahuldatakse. Kui taotlus rahuldatakse ja esitati enne põhikohtuasja menetlemise algust, tuleb taotluse rahuldamise määruses määrata kuni kuuekümne päeva pikkune kohustuslik tähtaeg põhikohtuasja menetluse algatamiseks: seda reeglit ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 700 sätestatud ennetavate ja kiireloomuliste meetmete suhtes.

2.2 Peamised tingimused

Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks peavad olema täidetud kaks eespool nimetatud tingimust: periculum in mora ja fumus boni juris.

3 Abinõude ese ja laad

Need abinõud on oma laadilt ajutised meetmed, mida kohaldatakse kuni põhikohtuasjas otsuse tegemiseni. See on alati nii kaitsemeetmete puhul, mille kohaldamiseks peab põhikohtuasjas menetlus pooleli olema, ent ennetavate meetmete puhul vastab see tõele vaid osaliselt – nimelt jäävad ennetavad meetmed jõusse olenemata sellest, kas kohtumenetlus on pooleli või mitte, aga neil puudub samasugune õigusjõud nagu lõplikul kohtuotsusel, millega tehakse otsus asjaomastes küsimustes.

Esialgse õiguskaitse abinõude sisu on erinev olenevalt selle ohu liigist, mida nende abil püütakse ära hoida. Näiteks kohaldatakse arestimist võlgniku vara suhtes. Määrus ebaõiglaselt vallandatud töötaja tööle ennistamise kohta kujutab endast seevastu kohustust midagi teha.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Vastavalt vajadusele võidakse neid abinõusid rakendada vallas- või kinnisvara suhtes, kuid samuti intellektuaalomandi ja autoriõigusega kaitstud tööde suhtes.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kaitsemeetmetega soovitakse säilitada nende kohaldamise ajal valitsev õiguslik ja faktiline olukord eesmärgiga tagada, et põhikohtuasja menetluse lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul ei kahjustataks hageja õigusi. Ennetavad meetmed on aga ette nähtud selleks, et ennetada põhikohtuasjas tehtava lõpliku otsuse mõju.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Esialgse õiguskaitse abinõud jäävad jõusse seni, kuni põhikohtuasjas tehakse otsus, mis need abinõud asendab. Kaitsemeetmed, mis eeldavad põhikohtuasja menetluse algatamist (näiteks luba vara kohtulikuks arestimiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 670 alusel või vara arestimiseks kaitse-eesmärgil tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 671 alusel), kaotavad kehtivuse ka juhul, kui põhikohtuasja menetlust ei algatata või ei jätkata seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaja jooksul või kui ei ole makstud kohtu nõutavat tagatist. Ennetavad meetmed, sealhulgas ebatüüpilised meetmed (meetmed, mille sisu ei ole kindlaks määratud mitte seaduses, vaid mille on kindlaks määranud kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 700), jäävad – isegi juhul, kui neid ei saa lisada lõplikku kohtuotsusesse – jõusse isegi siis, kui põhikohtuasja menetlust ei algatata või kui see algatatakse, aga jäetakse hiljem pooleli.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esialgse õiguskaitse abinõusid käsitlevaid otsuseid, millega nende kohaldamise taotlus rahuldatakse või rahuldamata jäetakse, võib vaidlustada (artikkel 669-terdecies) selle alusel, et need otsused sisaldavad vigu, või esitades apellatsioonikohtule täiendavad asjaolud ja põhjendused, mida esialgne taotlus ei sisaldanud.

Seotud lingid

►Itaalia põhiseadus (EN)

https://www.senato.it/sites/default/files/media-documents/COST_INGLESE.pdf

►Itaalia seadused ja seadustikud (IT)

https://www.normattiva.it/?language=en

►Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustik (IT)

http://www.altalex.com/documents/codici-altalex/2015/01/02/codice-di-procedura-civile

►Halduskohtumenetluse seadustik (EN)

https://www.giustizia-amministrativa.it/cdsintra/wcm/idc/groups/public/documents/document/mday/mzk3/~edisp/nsiga_4276977.pdf

►Halduskohtumenetluse seadustik (FR)

https://www.giustizia-amministrativa.it/cdsintra/wcm/idc/groups/public/documents/document/mday/njiz/~edisp/nsiga_4506451.pdf

► Italienische Verwaltungsprozessordnung (DE)

https://www.giustizia-amministrativa.it/cdsintra/wcm/idc/groups/public/documents/document/mday/nda5/~edisp/nsiga_4289867.pdf

► Itaalia kohtusüsteem (EN)

https://www.csm.it/web/csm-international-corner/consiglio-superiore-della-magistratura/sistema-giudiziario-italiano?show=true&title=&show_bcrumb=

► Maksumenetluse seadustik (IT)

http://def.finanze.it/DocTribFrontend/getAttoNormativoDetail.do?id=%7bECD81E71-D37B-4722-AA36-116B5BCB2232%7d

► Justiitsministeerium (IT)

https://www.giustizia.it/giustizia

1 Millised on abinõude eri liigid?

Α. Iga kohus võib oma tsiviilpädevuse kohaldamisel anda õiguskaitse (esialgse, püsiva või kohustusliku) või määrata vara haldaja kõikide asjade puhul, kus see tundub kohtule õiglane või sobilik ning seda isegi juhul, kui ei taotleta kahju hüvitamist või muude õiguskaitsevahendite rakendamist või kui ei rahuldata sellist hüvitisnõuet või taotlust muude õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Esialgne määrus tehakse ainult juhul, kui kohus on veendunud, et avaliku istungi käigus tuleb lahendada tõsine probleem, et on olemas võimalus, et hagejal on õigus saada hüvitist, ning et esialgse määruseta on hiljem raske või võimatu tagada õiglast kohtumõistmist (kohtute seaduse nr 14/1960 artikli 32 lõige 1 (muudetud kujul)).

B. Kohus võib ajal, mil talle esitatud tsiviilhagi menetlemine on pooleli, teha määruse hagi esemeks oleva vara sekvesteerimiseks, säilitamiseks, hoidmiseks, müümiseks, kinnipidamiseks või kontrollimiseks või määruse, mille eesmärk on ennetada kahju või kahjulikku mõju, mis esialgse õiguskaitse võimaldamiseta tekiks isikule või varale enne lõpliku kohtuotsuse tegemist seda isikut või vara mõjutavas küsimuses või enne kohtuotsuse täitmisele pööramist (tsiviilkohtumenetluse seaduse 6. peatüki artikli 4 lõige 1). Selle sätte alusel tehtud määruse eesmärk on kaitsta (lubades selles sättes osutatud konkreetsete esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist) hagi esemeks olevat vara seni, kuni hagiga seoses tehakse otsus või kuni kohtuotsus pööratakse täitmisele.

C. Iga kohus, kus on menetluses võlgade või kahjuga seotud tsiviilasi, võib mis tahes ajal pärast hagiavalduse esitamist näha ette, et kostja ei tohi võõrandada sellist osa kinnisvarast, mis on registreeritud tema nimele või mida tal on õigus registreerida enda nimele ning millest kohtu kaalutlusõigusest lähtuvalt piisaks hageja nõude rahuldamiseks ja menetluskulude katmiseks. Kohus teeb määruse ainult juhul, kui ta leiab, et hageja hagiavalduse alus on kindel ning et pärast vara müüki või üleandmist kolmandale isikule ei pruugi hagejal olla võimalik pöörata tehtavat kohtuotsust täitmisele (6. peatüki artikli 5 lõiked 1 ja 2). Seda artiklit kohaldatakse võla- ja hüvitisnõuete suhtes ning sellega lubatakse teha sellise kinnisvaraga seotud kohtumääruseid, mis on registreeritud kostja nimele või mida tal on õigus registreerida enda nimele. Selle sätte eesmärk on külmutada kinnisvara seniks, kuni tulevikus tehakse kohtuotsus hageja kasuks.

Punktis A kirjeldatud kohtu õigus on võrreldes punktides B ja C kirjeldatud õigustega selgelt laiem ning sellega nähakse ette kohtu üldised pädevuspiirid piiravate esialgse määruste tegemisel. Punktides B ja C on kirjeldatud konkreetset liiki määruseid, mida kohtud teha võivad.

Ülemkohtu kohtupraktika alusel on punktis A osutatud üldine õigus (kohtute seaduse artikkel 32) lai ja võimaldab tagada esialgset õiguskaitset seoses varaga, mis ei ole põhikohtuasja esemeks. Vastavalt kohtupraktikale on Küprose kohtutel õigus määrata kohtute seaduse artikli 32 kohaselt esialgseid käsutuskeelde [määrused vara külmutamiseks (rahad või vallasvara), mille määramine on kohtu pädevuses ja mille eesmärk on takistada nende varade viimist kohtu tööpiirkonnast välja või varade likvideerimist].

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Esialgse õiguskaitse avalduse võib esitada poolelioleva tsiviilkohtumenetluse mis tahes etapis. Avalduse esitamise kord on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse eeskirjadega. Mis tahes viivitus ajutiste abinõude rakendamist taotleva hageja poolt on asjaolu, mida kohus peaks arvesse võtma.

Küprose õiguse kohaselt on võimalik tagada esialgne õiguskaitse ilma teisele poolele sellest teatamata (ex parte, vt tsiviilkohtumenetluse seaduse 6. peatüki artikkel 9). Sellised menetlused kujutavad endast erakorralisi meetmeid ning sel juhul on küsimuse kiireloomulisus menetluslik tingimus, mis peab olema täidetud, et kohus saaks kasutada oma kaalutlusõigust teist poolt ära kuulamata. Kohtud kohaldavad seda konkreetset põhimõtet väga rangelt. Kui hageja ei suuda esitada sisulisi asjaolusid, on sellel tõsised tagajärjed ka juhul, kui esitatakse ühepoolne (ex parte) avaldus esialgse õiguskaitse saamiseks.

Ühepoolse avalduse alusel tehtud esialgset õiguskaitset käsitlev kohtumäärus hakkab kehtima kohe kostjale kättetoimetamise hetkest, kuid selle võib kohtule võimalikult kiiresti peale kättetoimetamist tagasi saata, et anda kostjale võimalus teada anda, kas tal on vastuväiteid selle määruse tegemise suhtes. Mis tahes kolmas isik, keda määrus otseselt mõjutab, võib samuti paluda kohtul ära kuulata tema arvamus asjast. Kui kostjal on seoses määrusega vastuväiteid, korraldab kohus istungi eesmärgiga otsustada, kas määrus jääb kehtima või see tühistatakse või seda muudetakse. Kui määrus tühistatakse, on hagejal õigus pöörduda taas kohtu poole, tingimusel et asjaga seotud sisulised asjaolud on muutunud. Samuti tuleb märkida, et kõikide asjade puhul, kus esialgne õiguskaitse antakse ühepoolse (ex parte) avalduse alusel, käsib kohus hagejal sõnaselge õigussätte alusel anda tagatise kohtu määratud summas, et tagada mis tahes kahju, mis kostjale tekkida võib. Kohtupraktikast tulenevalt on kohtul õigus tagada esialgne õiguskaitse ainult siis, kui hageja ise annab tagatise.

Loomulikult on võimalik tagada avaldusel põhinev esialgne õiguskaitse teatisega (s.t kui teisele poolele antakse sellest teada). Sel juhul ei võta kohus siiski arvesse kiireloomulisuse tegurit.

2.2 Peamised tingimused

Piirava esialgse määruse tegemisel kasutab kohus oma kaalutlusõigust. On kolm peamist tingimust, mis peavad olema täidetud, enne kui kohus otsustab huvide tasakaalustatusest lähtuvalt kasutada oma kaalutlusõigust ja otsustada, kas teha soovitud määrus või mitte:

• menetlemisel on tõsine küsimus (piisab asjaga seotud vaieldavate oletuste avaldamisest);
• on olemas võiduvõimalus (ilmselge tõenäosus võita kohtuasi / ilmselge võimalus, et hagejale makstakse hüvitist);
• määrust tegemata on hiljem kohtuotsust raske või võimatu täita (kahjuhüvitise määramine hagejale menetluse lõppetapis ei ole piisav tema õiguste tagamiseks).

Nagu eespool öeldud, on esialgse õiguskaitse andmist käsitleva otsuse tegemine täielikult kohtu pädevuses. Eespool nimetatud kolme tingimuse täitmise korral ei anta esialgset õiguskaitset automaatselt. Kohus peab kaaluma, kas kõiki asjaolusid ja tingimusi arvesse võttes on soovitud esialgse õiguskaitse andmine õiglane ja sobiv.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Kohtupraktika on näidanud, et vara laad/liik ei ole tegur, mis võiks piirata kohtule antud õiguse kasutamist. Kuid vara laad võib olla oluline tegur, kui kohus hindab huvide tasakaalustatust, tehes määruse oma kaalutlusõigusest lähtuvalt. Hagejal on lihtsam tõendada pangakontolt raha kaotamise riski kui vallasvara võõrandamise riski.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Määruse tegemisel lasub kõigil isikutel, kellele määrus on suunatud, seaduslik kohustus seda täita. Määruse mittetäitmine kujutab endast vastuhakku kohtule ja see on seadusega karistatav. Peale selle võidakse mis tahes isik, kes õhutab või hõlbustab tehtud määruse mittetäitmist, mõista süüdi kohtule vastuhakkamises (kohtute seaduse nr 14/1960 artikkel 42 (muudetud kujul)).

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohtumäärus sisaldab konkreetset klauslit, kus on kirjas määruse kehtivusaeg. Tavaliselt jääb määrus jõusse põhiasjas lõpliku kohtuotsuse tegemiseni või kuni see määrus tühistatakse või seda muudetakse järgneva kohtumäärusega. Kui kohus teeb põhikohtuasjas lõpliku otsuse, võib kohus otsusesse lisada konkreetse klausli, millega jäetakse määrus jõusse konkreetseks ajavahemikuks pärast kohtuotsuse tegemist, et hõlbustada selle kohtuotsuse täitmisele pööramist.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Mis tahes kohtuotsuse peale, millega antakse esialgset õiguskaitset, võib esitada apellatsiooni ülemkohtule. Apellatsiooni võib esitada ka kohtuotsuse peale, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Asja menetlemisel on ülemkohtul suur kaalutlusõigus. Ta võib teha määruse, mille tegemisest esimese astme kohus keeldus, või tühistada madalama astme kohtu tehtud määruse või siis muuta seda. Tuleb siiski märkida, et apellatsiooni menetlemine ei kujuta endast asja uut arutamist. Esimese astme kohtu otsust ei muudeta pelgalt sellepärast, et ülemkohus oleks oma kaalutlusõigust teisiti kasutanud. Ülemkohus sekkub ainult siis, kui ta leiab, et esimese astme kohus on kasutanud oma kaalutlusõigust ekslikult.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Läti õigusaktide kohaselt võib enne lõpliku otsuse tegemist kasutada esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõusid eesmärgiga tagada tegelik või potentsiaalne nõue või tagada vaidlusaluste intellektuaalomandi õiguste kaitse või tagada tõendid. Nende meetmete võtmise võib ette näha ainult kohus ja seda tehakse huvitatud isiku taotluse alusel. Menetlus on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduses (Civilprocesa likums).

Nõude tagamiseks on hagiavalduse esitamise ajal või enne seda kättesaadavad järgmised meetmed:

• kostjale kuuluva vallasvara või talle kuuluvate rahaliste vahendite arestimine;
• vastava vallasvara registrisse või mis tahes muusse avalikku registrisse keeldu sisaldava märke tegemine (aizlieguma atzīme);
• kinnistusraamatusse või laevaregistrisse märke tegemine nõude tagamise kohta;
• laeva arestimine seoses merinõudega;
• keeld, millega ei lubata kostjal teha teatavaid toiminguid;
• kolmandatelt isikutelt saada olevate maksete arestimine, sealhulgas krediidiasutustes ja muudes finantseerimisasutustes hoitavate rahaliste vahendite arestimine;
• täitmisele pööramise edasilükkamine (hõlmab kohtutäituritele kehtestatavat keeldu anda kohtuasjas tehtud otsuse alusel raha või vara võlausaldajale või võlgnikule või vara müügi peatamist).

Nõuet on võimalik tagada ainult juhul, kui tegemist on varalise nõudega.

Kui nõude tagamiseks tehakse vallasvara- või muusse avalikku registrisse keelumärge, peab otsus sisaldama registrisse kantava keelu liiki.

Kui kohtuasja ese on vallas- või kinnisvara omandiõigus või kui kohtuasja abil soovitakse saada kinnitust omandiõigusele, võib nõude tagamiseks arestida vaidlusaluse vallasvara või teha kinnistusraamatu asjakohasesse kinnisvara käsitlevasse ossa keeldu käsitleva märke.

Kui kohtuasja ese on rahaline nõue, võib nõude tagada kinnisvaraga, tehes kinnistusraamatu asjakohasesse kinnisvara käsitlevasse ossa märke pandiõiguse (ķīlas tiesības atzīme) kohta.

Kui kohtuasja ese on kinnisvaraga seotud asjaõigus, võib nõude tagamiseks teha kinnistusraamatu asjakohasesse kinnisvara käsitlevasse ossa märke koormatise (apgrūtinājuma atzīme) kohta.

Laeva võib arestida ainult merinõude korral.

Vara müüki ei tohi peatada juhul, kui nõue puudutab raha sissenõudmist.

Kolmandatelt isikutelt saada olevate maksete arestimine, sealhulgas krediidiasutustes ja muudes finantseerimisasutustes hoitavate rahaliste vahendite arestimine ei ole lubatud juhul, kui nõue on seotud kahju hüvitamisega, mille kohta teeb otsuse kohus.

Intellektuaalomandiga seotud vaidluste korral on võimalik kasutada järgmisi esialgse õiguskaitse abinõusid:

• sellise vallasvara arestimine, millega seoses on väidetavalt rikutud intellektuaalomandi õigusi;
• kohustus kutsuda turult tagasi toode, millega seoses on väidetavalt rikutud intellektuaalomandi õigusi;
• keeld, mille kohaselt ei tohi teatavaid toiminguid teha kostja või isikud, kes osutavad teenuseid, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, või isikud, kes võimaldavad selliste rikkumiste toimepanemist.

Tõendite tagamine

Kui isikul on alust arvata, et talle vajalike tõendite esitamine võib muutuda võimatuks või keeruliseks, võib ta paluda tagada sellised tõendid.

Tõendite tagamise avalduse võib esitada menetluse mis tahes etapis ja isegi enne hagiavalduse esitamist kohtule.

Enne hagiavalduse esitamist võib tõendid tagada see piirkondlik kohus (rajona tiesa) või linnakohus (pilsētas tiesa), kelle tööpiirkonnas asub tagatavate tõendite allikas. Kui hagiavaldus on juba esitatud, võib tõendid tagada asja menetlev kohus.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Nõude tagamine

Kohus või kohtunik võib hageja põhjendatud avalduse alusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Nõuet on võimalik tagada ainult juhul, kui tegemist on varalise nõudega. Hagi tagamise avalduse võib läbi vaadata menetluse mis tahes etapis ja isegi enne hagiavalduse esitamist kohtule.

Hagi tagamise avalduses tuleb märkida:

• selle kohtu nimi, kellele avaldus esitatakse;
• hagi tagamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja registreeritud elukoht või selle puudumise korral tegelik elukoht; juriidiline isik peab märkima nime, registreerimisnumbri ja asukoha. Kui hagi tagamist taotlev isik lepib kohtuga kokku, et suheldakse elektrooniliselt, ja kui ta on kantud tsiviilkohtumenetluse seaduse paragrahvi 56 lõikes 2³ olevate isikute/üksuste loetellu, tuleb märkida ka e-posti aadress, ning juhul, kui ta on registreeritud kohtuga suhtlemise elektroonilises süsteemis, ka registreeringu viitenumber. Hagi tagamist taotlev isik võib lisaks sellele esitada kohtuga suhtlemiseks veel ühe aadressi;
• vastaspoole ja kolmanda isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja registreeritud elukoht või selle puudumise korral tegelik elukoht; juriidiline isik peab märkima nime, registreerimisnumbri ja asukoha. Kui on teada, siis tuleb märkida vastaspoole isikukood või registreerimisnumber;
• hagi tagamist taotleva isiku esindaja (kui hagiavalduse esitab esindaja) ees- ja perekonnanimi, isikukood ja aadress kohtuga suhtlemiseks; juriidiline isik peab märkima nime, registreerimisnumbri ja asukoha. Kui hagi tagamist taotleva isiku esindaja, kelle registreeritud elukoht või aadress kohtuga suhtlemiseks on Lätis, lepib kohtuga kokku, et suheldakse elektrooniliselt, tuleb märkida ka e-posti aadress ning juhul, kui ta on registreeritud kohtuga suhtlemise elektroonilises süsteemis, ka registreeringu viitenumber. Kui hagi tagamist taotleva isiku esindaja registreeritud elukoht või aadress kohtuga suhtlemiseks ei ole Lätis, peab ta samuti märkima e-posti aadressi ja registreeringu viitenumbri kohtuga suhtlemise elektroonilises süsteemis. Kui hagi tagamist taotleva isiku esindaja on advokaat, tuleb märkida tema e-posti aadress;
• hagi ese;
• hagi hind;
• soovitav hagi tagamise abinõu;
• asjaolud, millega hagi tagamist taotlev isik põhjendab nõude tagamise vajadust.

Avaldusega tagada nõue enne hagiavalduse kohtule esitamist tuleb pöörduda selle kohtu poole, kes peaks hakkama menetlema seda kohtuasja. Kui pooled on kokku leppinud, et vaidluse lahendamine toimub vahekohtus, esitatakse avaldus võlgniku või võlgniku vara asukoha järgsele üldkohtule.

Vara müüki ei tohi peatada juhul, kui nõue puudutab raha sissenõudmist.

Kolmandatelt isikutelt saada olevate maksete arestimine, sealhulgas krediidiasutustes ja muudes finantseerimisasutustes hoitavate rahaliste vahendite arestimine ei ole lubatud juhul, kui nõue on seotud kahju hüvitamisega, mille kohta teeb otsuse kohus.

Kui kohus arutab ühe menetlusosalise avaldust, võib ta asendada avalduses märgitud vahendid nõude tagamiseks muude vahenditega.

Potentsiaalne hageja võib esitada nõude tagamise avalduse isegi enne hagiavalduse kohtule esitamist ja isegi enne kohustuse täitmise tähtaja saabumist, kui võlgnik kohustuse täitmisest hoidumise eesmärgil kõrvaldab või võõrandab oma vara, vabastab oma elukoha sellest võlausaldajat teavitamata või teeb muid toiminguid, mis annavad alust arvata, et võlgnik ei toimi heauskselt. Kui potentsiaalne hageja esitab nõude tagamise avalduse enne hagiavalduse esitamist, peab ta esitama tõendid oma õiguste kohta ja põhjendama nõude tagamise vajadust.

Kohus või kohtunik teeb nõude tagamise avalduse kohta otsuse hiljemalt järgmisel päeval, teavitamata sellest eelnevalt kostjat või teisi huvitatud isikuid. Otsuse tegemisel võtab kohus või kohtunik arvesse esmapilgul usutavaid ametlikke õiguslikke aluseid. Kui nõude tagamise avaldus rahuldatakse, võib kohus või kohtunik nõuda, et hageja annaks tagatise mis tahes sellise kahju hüvitamiseks, mida nõude tagamise meetmetega võidakse kostjale tekitada, kandes konkreetse summa kohtutäituri deposiidikontole.

Kui tehakse otsus tegeliku või potentsiaalse nõude tagamiseks, väljastab kohus täitekorralduse (izpildu raksts), mis tuleb edastada täitmiseks vannutatud kohtutäiturile (zvērināts tiesu izpildītājs).

Nõue on tagatud päevani, mil jõustub lõplik kohtuotsus. Kui asja kohtulikult ei arutata või menetlus lõpetatakse, tühistatakse kohtuotsusega nõude tagamise meede. Nõue on tagatud päevani, mil jõustub kohtuotsus. Kui kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistatakse kohtuotsusega ka esialgse õiguskaitse abinõud.

Kui esialgse õiguskaitse abinõude võimaldamise otsus tehakse enne hagiavalduse esitamist kohtule ja hagiavaldust kohtu määratud tähtajaks tegelikult kohtule ei esitatagi, võib kohtunik otsustada tühistada esialgse õiguskaitse abinõud potentsiaalse hageja või mõne teise huvitatud isiku või potentsiaalse kostja avalduse alusel.

Esialgse õiguskaitse abinõud

Kui on alust arvata, et isiku intellektuaalomandi õigusi rikutakse või neid võidakse rikkuda, võib kohus hageja põhjendatud avalduse alusel näha ette esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise. Esialgse õiguskaitse abinõude avalduses peavad olema ära märgitud rakendatavad esialgse õiguskaitse abinõud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 250.¹⁰ ).

Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise avalduse võib esitada menetluse mis tahes etapis ja isegi enne hagiavalduse esitamist kohtule.

Kohus või kohtunik teeb otsuse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta kümne päeva jooksul alates avalduse saamisest või menetluse algatamisest, kui esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise avaldus esitati koos hagiavaldusega.

Kui viivitus võib põhjustada pöördumatut kahju intellektuaalomandi õigusi omavale isikule, peab kohus või kohtunik tegema otsuse esialgse õiguskaitse võimaldamise kohta hiljemalt avalduse kättesaamisele järgneval päeval, teavitamata sellest eelnevalt kostjat ja teisi huvitatud isikuid. Kui esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist võimaldav otsus tehakse kostja või mis tahes teiste huvitatud isikute kohaloluta, teavitatakse neid otsusest hiljemalt otsuse täitmisele pööramise ajal.

Kui kohus või kohtunik otsustab rahuldada nõude tagamise avalduse enne seda, kui esitatakse hagiavaldus, võib kohus või kohtunik nõuda hagejalt, et ta annaks tagatise mis tahes kahju hüvitamiseks, mis võib kostjale või teenuseosutajale tekkida esialgse õiguskaitse abinõude tõttu, kandes konkreetse rahasumma kohtutäituri deposiidikontole või andes samaväärse garantii.

Hageja avalduse alusel võib kohus asendada varem ette nähtud esialgse õiguskaitse abinõud muude meetmetega.

Esialgse õiguskaitse abinõud võib tühistada sama kohus huvitatud isiku avalduse alusel.

Kui kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistatakse sellekohase kohtuotsusega ka esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse abinõud jäävad jõusse päevani, mil jõustub kohtuotsus.

Kui asja kohtulikult ei arutata või menetlus lõpetatakse, tühistatakse kohtu otsusega esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse abinõud jäävad jõusse päevani, mil jõustub kohtuotsus.

Kui esialgse õiguskaitse abinõude võimaldamise otsus tehakse enne hagiavalduse esitamist kohtule ja hagiavaldust kohtu määratud tähtajaks kohtule tegelikult ei esitatagi, võib kohtunik otsustada tühistada esialgse õiguskaitse abinõud potentsiaalse hageja või mõne teise huvitatud isiku või potentsiaalse kostja avalduse alusel.

Kui esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise avaldus esitatakse koos hagiavaldusega, tuleb esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise otsus täitmisele pöörata 30 päeva jooksul alates otsuse tegemise päevast. Asjaolu, et otsuse peale on esitatud edasikaebus (blakus sūdzība), ei takista otsuse täitmisele pööramist.

Otsus, millega nähakse ette esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine põhjusel, et viivitus võib tekitada pöördumatut kahju intellektuaalomandi õiguste omanikule, pööratakse täitmisele pärast seda, kui hageja on tasunud kohtu või kohtuniku määratud summa kohtutäituri deposiidikontole või andnud samaväärse garantii. Täitedokument toimetatakse kätte pärast kindlaksmääratud summa laekumist või samaväärse garantii saamist.

Otsus, millega nähakse ette esialgne õiguskaitse sellise vallasvara arestimise näol, millega väidetavalt rikutakse intellektuaalomandi õigusi, pööratakse täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud menetlusele, mis käsitleb sissenõude pööramist vallasvarale.

Sellise otsuse, millega nähakse ette esialgne õiguskaitse, kehtestades keelu teatavate toimingute teostamiseks või kohustuse kutsuda turult tagasi kaubad, millega intellektuaalomandi õigusi väidetavalt rikutakse, pöörab täitmisele kohtutäitur ning sellest antakse teada kostjale või mis tahes teistele huvitatud isikutele allkirja vastu või tähtkirjaga.

Kui esialgse õiguskaitse abinõu tühistatakse, pöörab tühistamise otsuse täitmisele see kohtutäitur, kes pööras täitmisele otsuse, millega algselt selline abinõu ette nähti.

Kui esialgse õiguskaitse abinõu tühistatakse, pöörab tühistamise otsuse täitmisele see kohtutäitur, kes pööras täitmisele otsuse, millega algselt selline abinõu ette nähti.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse 30.⁵ peatükis nähakse ette ka esialgse õiguskaitse abinõud kaitseks vägivalla eest.

Esialgse õiguskaitse vägivalla eest võib ette näha seoses lahutusasjadega või abielu kehtetuks tunnistamise asjadega, isikukahjust tulenevate kohtuasjadega, elatise sissenõudmiseks algatatud kohtuasjadega, ühise kodu jagamiseks algatatud kohtuasjadega või ühise kodu kasutamise tingimuste täpsustamiseks algatatud kohtuasjadega, kui pooled elavad samas majapidamises, ning eestkoste ja suhtlusõigusega seotud kohtuasjadega.

Avalduse esialgse õiguskaitse saamiseks vägivalla eest võivad esitada abikaasad või eksabikaasad; lapse ja vanema suhtes olevad isikud; isikud, kelle vahel on või on olnud eestkostja ja eestkostetava suhted või mis tahes muud perekonnavälised hooldussuhted; isikud, kes on sugulus- või hõimlussuhtes; isikud, kes elavad või on elanud samas majapidamises; isikud, kellel on ühine laps või kes ootavad ühist last, olenemata sellest, kas nad on olnud abielus või on elanud koos; või isikud, kelle vahel on või on olnud lähedane isiklik või intiimsuhe.

Korraga võib rakendada mitut esialgse õiguskaitse abinõu, mis on mõeldud kaitseks vägivalla eest.

Kui isiku suhtes on tarvitanud mis tahes füüsilist, seksuaalset, psühholoogilist või majanduslikku vägivalda endine või praegune abikaasa või muul viisil kannatanuga seotud isik, võib kohus või kohtunik – olenemata sellest, kas vägivalda tarvitanud pool elab või on elanud kannatanuga samas majapidamises – näha kaitseks vägivalla eest ette esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise isiku põhjendatud avalduse või politsei kaudu esitatud avalduse alusel.

Samalaadseid meetmeid saab võtta, kui isiku suhtes kasutatakse vägivaldset sundi (s.o tegu või tegude kogum, sealhulgas ahistamine, seksuaalne sund, ähvardamine, alandamine, hirmutamine või mõni muu vägivaldne tegu, mille eesmärk on kahjustada, karistada või hirmutada kannatanut).

Avalduse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks kaitseks vägivalla eest võib esitada menetluse mis tahes etapis ja isegi enne hagiavalduse esitamist kohtule.

Tõendite tagamine

Kui isikul on alust arvata, et talle vajalike tõendite esitamine võib muutuda võimatuks või keeruliseks, võib ta paluda tagada sellised tõendid. Tõendite tagamise avalduse võib esitada menetluse mis tahes etapis ja isegi enne hagiavalduse esitamist kohtule.

Tõendite tagamise avaldust menetletakse kohtuistungil, kuhu on kutsutud avalduse esitaja ja huvitatud isikud. Kuid kohus võib seda avaldust menetleda ka siis, kui mõni neist isikutest kohale ei ilmu.

Kui tõendite tagamise avaldus esitatakse enne hagiavalduse esitamist, teeb kohus või kohtunik avalduse kohta otsuse kümne päeva jooksul selle kättesaamisest.

Potentsiaalseid huvitatud isikuid ei pea tõendite tagamiseks kohtusse kutsuma ainult kiireloomuliste asjade korral, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumise või potentsiaalse rikkumise korral või juhul, kui potentsiaalseid huvitatud isikuid ei ole võimalik kindlaks teha.

Kui tõendite tagamise kohta tehakse otsus kostja või teiste huvitatud isikute kohaloluta, teavitatakse neid otsusest hiljemalt otsuse täitmisele pööramise ajal.

Kui kohtunik rahuldab tõendite tagamise avalduse enne seda, kui kohtule esitatakse hagiavaldus, määrab ta hagiavalduse esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

Kui kohtunik otsustab rahuldada tõendite tagamise avalduse enne seda, kui esitatakse hagiavaldus, võib kohtunik nõuda, et hageja annaks tagatise mis tahes sellise kahju hüvitamiseks, mis võib kostjale tekkida tõendite tagamise meetme tõttu, kandes konkreetse rahasumma kohtutäituri deposiidikontole või andes samaväärse garantii.

Kohtuistungi protokolli ja tõendite tagamise käigus kogutud mis tahes tõendeid säilitatakse nii kaua, kui seda nõuab põhikohtuasja menetlev kohus.

Kui kohtuasja menetlev kohus ei suuda koguda teises linnas või piirkonnas asuvaid tõendeid, palub kohus või kohtunik asjakohasel kohtul teha konkreetseid menetlustoiminguid tema nimel.

2.2 Peamised tingimused

Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise võib ette näha ainult siis, kui on alust arvata, et varalist laadi vaidluses tehtava kohtuotsuse täitmisele pööramine võib muutuda keeruliseks või võimatuks või et intellektuaalomandi õiguse omaniku õiguseid rikutakse või võidakse rikkuda või et vajalike tõendite esitamine võib muutuda võimatuks või keeruliseks.

3 Abinõude ese ja laad

Intellektuaalomandiga seoses esitatavas esialgse õiguskaitse avalduses tuleb märkida esialgse õiguskaitse abinõu, mille rakendamist soovitakse.

Kättesaadavad on järgmised esialgse õiguskaitse abinõud:

• sellise vallasvara arestimine, millega seoses on väidetavalt rikutud intellektuaalomandi õigusi;
• kohustus kutsuda turult tagasi toode, millega seoses on väidetavalt rikutud intellektuaalomandi õigusi;
• keeld, mille kohaselt ei tohi teatavaid toiminguid teha kostja või isikud, kes osutavad teenuseid, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, või isikud, kes võimaldavad selliste rikkumiste toimepanemist.

Nõude tagamise avalduses tuleb märkida, millise abinõu abil soovitakse nõue tagada.

Nõude tagamiseks on kättesaadavad järgmised abinõud:

• kostjale kuuluva vallasvara või talle kuuluvate rahaliste vahendite arestimine;
• vastava vallasvara registrisse või mis tahes muusse avalikku registrisse keeldu sisaldava märke tegemine (aizlieguma atzīme);
• kinnistusraamatusse või laevaregistrisse märke tegemine nõude tagamise kohta;
• laeva arestimine seoses merinõudega;
• keeld, millega ei lubata kostjal teha teatavaid toiminguid;
• kolmandatelt isikutelt saada olevate maksete arestimine, sealhulgas krediidiasutustes ja muudes finantseerimisasutustes hoitavate rahaliste vahendite arestimine;
• täitmisele pööramise edasilükkamine (hõlmab kohtutäituritele kehtestatavat keeldu anda kohtuasjas tehtud otsuse alusel raha või vara võlausaldajale või võlgnikule või vara müügi peatamist).

Avalduses, mis käsitleb esialgse õiguskaitse võimaldamist kaitseks vägivalla eest, tuleb märkida ära rakendatav abinõu.

Vägivalla eest esialgse õiguskaitse võimaldamiseks on olemas järgmised abinõud:

• kostjat võidakse kohustada lahkuma kodust, kus on hageja alaline elukoht, ning tal võidakse keelata sinna tagasi pöörduda või seal viibida;
• kostjal võidakse keelata viibimine teatavas kauguses kodust, kus on hageja alaline elukoht;
• kostjal võidakse keelata teatavate kohtade külastamine;
• kostjal võidakse keelata hagejaga kokkusaamine ning temaga füüsilise või visuaalse kontakti loomine;
• kostjal võidakse keelata mis tahes suhtluse alustamine hagejaga;
• kostjal võidakse keelata hagejaga kokkusaamise või temaga suhtlemise korraldamine teiste inimeste vahendusel;
• kostjal võidakse ära keelata hageja isikuandmete kasutamine;
• kohus või kohtunik võib kehtestada kostjale muid keelde ja kohustusi eesmärgiga võimaldada hagejale esialgset õiguskaitset vägivalla eest.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Neid abinõusid võib rakendada vallas- või kinnisvara, sealhulgas laevade, sularaha ning krediidiasutustes ja muudes finantseerimisasutustes hoitavate rahaliste vahendite suhtes.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Võlgniku vallasvara arestimisel tehakse vara inventuur, plommitakse vara (märkides ära, kes on mil viisil vara arestinud) ning võetakse see kaitse alla. Vara ei ole vaja plommida, kui see võib vara kahjustada või olulisel määral mõjutada vara väärtust.

Kohtutäitur annab arestitud vara hoiule füüsilisele isikule, kes allkirjastab kviitungi. Võlgnik või tema pereliikmed võivad vara edasi kasutada, kui vara omadustest lähtuvalt ei kaasne sellega vara hävimine või tema väärtuse oluline vähenemine.

Kui kohus või kohtunik rahuldab nõude tagamise avalduse enne seda, kui kohtule esitatakse hagiavaldus, võib kohus või kohtunik nõuda, et potentsiaalne hageja annaks tagatise mis tahes kahju hüvitamiseks, mida nõude tagamise meetmetega võidakse kostjale tekitada, kandes konkreetse summa kohtutäituri deposiidikontole. Krediidiasutuses või mujal hoitavaid võlgnikule kuuluvaid hoiuseid ja muid rahalisi vahendeid võib arestida ainult kohtu väljastatud täitedokumendi või kohtutäituri täitekorralduse või prokuröri täitekorralduse alusel.

Kinnistusraamatusse tehtav märge nõude sissenõudmise või tagamise kohta ei võimalda omanikul teha mis tahes vabatahtlikke registritoiminguid.

Kui kohtunik rahuldab tõendite tagamise avalduse enne seda, kui kohtule esitatakse hagiavaldus, võib ta nõuda, et potentsiaalne hageja annaks tagatise mis tahes kahju hüvitamiseks, mida nõude tagamise meetmetega võidakse kostjale tekitada, kandes konkreetse summa kohtutäituri deposiidikontole või andes samaväärse garantii.

Esialgse õiguskaitse abinõud võimaldavad autoril paluda kohtul tagada tsiviilnõue isegi siis, kui see nõue ei ole varalist laadi, vähendades sel viisil intellektuaalomandi õiguste potentsiaalsete rikkumiste arvu ja autori kantud kahju ulatust. Selliste meetmete abil on võimalik ennetada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ning taastada autori seadusest tulenevad huvid ja õigused, mida rikkumisega kahjustatakse.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Nõude tagamise abinõud jäävad jõusse kohtuotsuse jõustumise või menetluse lõpetamise päevani või kuni kohtunik tühistab nõude tagamise abinõu või asendab nõude tagamise abinõu mõne muu abinõuga.

Esialgse õiguskaitse abinõud jäävad jõusse päevani, mil jõustub kohtuotsus.

Esialgse õiguskaitse abinõud võib tühistada sama kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Kui kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistatakse sellekohase kohtuotsusega ka esialgse õiguskaitse abinõud. Kui asja kohtulikult ei arutata või menetlus lõpetatakse, tühistatakse kohtu otsusega esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse abinõud jäävad jõusse päevani, mil jõustub kohtuotsus.

Kui esialgse õiguskaitse abinõude võimaldamise otsus tehakse enne hagiavalduse esitamist kohtule ja hagiavaldust kohtu määratud tähtajaks kohtule tegelikult ei esitatagi, võib kohtunik otsustada tühistada tõendite tagamise abinõud potentsiaalse hageja või mõne teise huvitatud isiku või potentsiaalse kostja avalduse alusel.

Kui otsus tõendite tagamise abinõu rakendamiseks tehakse enne hagiavalduse esitamist kohtule ja hagiavaldust kohtu määratud tähtajaks kohtule tegelikult ei esitatagi, võib kohtunik otsustada tühistada tõendite tagamise abinõu tulevase hageja või kostja avalduse alusel.

Esialgse õiguskaitse abinõud, mida rakendatakse kaitseks vägivalla eest, jäävad jõusse päevani, mil jõustub kohtuasjas tehtav lõplik otsus. Teatavatel juhtudel võib kohus oma otsuses täpsustada, et esialgse õiguskaitse abinõud, mida rakendatakse kaitseks vägivalla eest, jäävad jõusse ka pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks pärast seda kuupäeva. Kui esialgse õiguskaitse abinõud, mida rakendatakse kaitseks vägivalla eest, on ette nähtud kostja vastu, kes elas alaliselt hagejaga samas majapidamises (näiteks kui kostjal kästakse lahkuda kodust, kus on hageja alaline elukoht, ja tal on keelatud sinna tagasi pöörduda või seal viibida, või kui kostjal on keelatud viibimine teatavas kauguse kodust, kus on hageja alaline elukoht), võib kohus täpsustada, et esialgse õiguskaitse abinõud, mida rakendatakse kaitseks vägivalla eest, jäävad jõusse mitte kauemaks kui 30 päevaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Esialgse õiguskaitse abinõud, mida rakendatakse kaitseks vägivalla eest, jäävad jõusse päevani, mil jõustub kohtuniku otsus nende abinõude tühistamise kohta või mil kohtunik teeb otsuse, millega asendatakse esialgse õiguskaitse abinõud muude meetmetega.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Nõude tagamine

Menetlusosalise põhjendatud avalduse alusel võib nõude tagamise abinõu tühistada sama kohus, kes selle abinõu rakendamise ette nägi, või siis kohus, kes hakkab asja sisuliselt menetlema.

Kümne päeva jooksul võib esitada edasikaebuse (blakus sūdzība) kohtu otsuse peale, millega asendatakse nõude tagamise abinõu muu meetmega või millega jäetakse rahuldamata nõude tagamise avaldus või nõude tagamise abinõu tühistamise avaldus.

Kui nõude tagamise avaldus rahuldatakse, võib hageja esitada edasikaebuse kohtuotsuse selle osa peale, millega palutakse hagejal anda tagatis mis tahes sellise kahju hüvitamiseks, mis võib tekkida hageja nõude tagamise meetme tõttu.

Kui huvitatud isik ei ole nõude tagamise otsuse tegemise juures, hakatakse kümnepäevalist edasikaebuse esitamise tähtaega arvestama päevast, mil menetlusosaline saab otsuse kätte.

Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõud võib tühistada sama kohus huvitatud isiku avalduse alusel.

Edasikaebuse võib esitada hageja avalduse alusel tehtud otsuse peale, millega asendatakse varem ette nähtud esialgse õiguskaitse abinõu muu meetmega, otsuse peale, millega jäetakse rahuldamata esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise avaldus, või otsuse peale, millega jäetakse rahuldamata esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise avaldus.

Kui huvitatud isik ei ole esialgse õiguskaitse abinõu võimaldamise otsuse tegemise juures, hakatakse kümnepäevalist edasikaebuse esitamise tähtaega arvestama otsuse kättetoimetamise päevast.

Tõendite tagamine

Tõendite tagamise avalduse rahuldamise otsust ei ole võimalik vaidlustada. Kuid kostja võib nõuda hüvitist tõendite tagamise meetme tõttu tekkinud kahju katmiseks, kui:

• tõendid tagatakse enne hagiavalduse esitamist ja kohtu määratud tähtajaks hagiavaldust tegelikult ei esitata;
• kostja vastu esitatud hagiavaldus jäetakse rahuldamata;
• asja ei hakata kohtulikult arutama;
• menetlus lõpetatakse, sest hagiavalduse esitas isik, kellel ei olnud selleks õigust, või sellepärast, et hageja võttis hagiavalduse tagasi.

Edasikaebuse võib esitada kohtuniku otsuse peale jätta rahuldamata tõendite tagamise avaldus või otsuse peale, mis tehti potentsiaalseid menetlusosalisi kohtusse kutsumata. Kui huvitatud isik ei ole tõendite tagamise otsuse tegemise juures, hakatakse kümnepäevalist edasikaebuse esitamise tähtaega arvestama otsuse kättetoimetamise või saatmise päevast.

Esialgne õiguskaitse kaitseks vägivalla eest

Menetlusosalise põhjendatud avalduse alusel võib esialgse õiguskaitse abinõud, mida rakendatakse kaitseks vägivalla eest, asendada mõne muu meetmega sama kohus, kes nägi ette nende abinõude rakendamise või kes hakkab asja sisuliselt menetlema.

Menetlusosalise põhjendatud avalduse alusel võib kaitseks vägivalla eest ette nähtud esialgse õiguskaitse abinõud tühistada sama kohus, kes nägi ette nende abinõude rakendamise või kes hakkab asja sisuliselt menetlema.

Kümne päeva jooksul võib esitada edasikaebuse otsuse peale, millega asendatakse kaitseks vägivalla eest ette nähtud esialgse õiguskaitse abinõu mõne muu meetmega või millega jäetakse rahuldamata avaldus esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseks kaitseks vägivalla eest või millega jäetakse rahuldamata kaitseks vägivalla eest rakendatud esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise avaldus. Kui huvitatud isik ei ole otsuse tegemise juures, hakatakse kümnepäevalist edasikaebuse esitamise tähtaega arvestama otsuse kättetoimetamise päevast.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) artiklis 145 on sätestatud eri liiki esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse abinõud võivad olla järgmised:

1)    kostja kinnisasja arestimine;

2)    avalikku registrisse omandiõiguse võõrandamise keelu kandmine;

3)    kostjale kuuluva ja tema või kolmanda isiku valduses oleva vallasasja, raha või varalise õiguse arestimine;

4)    kostjale kuuluva vara sekvestreerimine;

5)    kostja varale hooldaja määramine;

6)    kostjale teatavates tehingutes osalemise või teatavate toimingute tegemise keelu kehtestamine;

7)    teiste isikute poolt kostjale vara võõrandamise või muude kohustuste täitmise keelu kehtestamine;

8)    erandlike asjaolude korral kostjale alalisest elukohast lahkumise keelamine ja/või ilma kohtu loata lapse tema alalisest elukohast äraviimise keelamine;

9)    vara realiseerimise peatamine, kui on esitatud nõue vastava vara arestimise tühistamiseks;

10)  täitmise peatamine;

11)  ajutise elatise määramine või ajutiste piirangute kehtestamine;

12)  kohustus võtta meetmeid kahju või selle suurenemise vältimiseks;

13)  muud seadusega ette nähtud või kohtu määratud abinõud, mille rakendamata jätmine võib kohtuotsuse täitmist raskendada või muuta selle võimatuks.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Kohus võib kehtestada esialgse õiguskaitse abinõud menetlusosaliste või teiste huvitatud isikute taotlusel, kui need isikud esitavad oma taotluse põhjendamiseks usutavad argumendid ja kui nende abinõude rakendamata jätmine võib kohtuotsuse täitmist raskendada või muuta selle võimatuks.

Omal algatusel võib kohus esialgse õiguskaitse abinõusid rakendada ainult juhul, kui abinõud on vajalikud avaliku huvi kaitsmiseks ning kui abinõude rakendamata jätmine rikuks isiku, ühiskonna või riigi õigusi ja õigustatud huve.

Esialgse õiguskaitse abinõusid võib rakendada tsiviilkohtumenetluse igas etapis ja ka siis, kui hagi ei ole esitatud.

2.1 Menetlus

Esialgse õiguskaitse abinõudega seotud taotlusi käsitlevad esimese astme kohtud või – kaubandusarbitraaži seaduses (Komercinio arbitražo įstatymas) sätestatud juhtudel – Vilniuse ringkonnakohus (Vilniaus apygardos teismas). Kui esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotlus sisaldub hagiavalduses, otsustatakse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine alles pärast seda, kui on tehtud otsus hagiavalduse vastuvõetavuse kohta. Kohus teeb otsuse esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotluse kohta kirjalikus menetluses nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kolm tööpäeva pärast taotluse esitamist. Kui kohus peab seda vajalikuks, teavitatakse kostjat esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotluse käsitlemisest.

Menetlusosalistel on õigus esitada esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotlusi apellatsioonikohtule või kassatsioonikohtule, kus kohtuasja sisuliselt lahendatakse.

Kohus võib kehtestada esialgse õiguskaitse abinõud asjaomase isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel enne hagi esitamist. Taotleja peab taotluses põhjendama, miks ei esitata koos taotlusega hagi, ning esitama tõendid oma huvide ohustamise kohta ja tasuma tagatisraha, mis võrdub poolega esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotluse eest tasumisele kuuluvast kohtulõivust, st 100 litti. Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotluste puhul, mis on seotud Leedu või välisriikide vahekohtutes või välisriikide kohtutes lahendatavate kohtuasjadega, on tagatisraha summa 1000 litti. Kohus võib tagatisraha summat vähendada, arvestades taotleja rasket majanduslikku olukorda, kui taotleja esitab põhjendatud taotluse ja seda toetavad tõendid. Esialgse õiguskaitse abinõude kehtestamisel määrab kohus tähtaja hagi esitamiseks. See tähtaeg ei või ületada 14 päeva. Kui hagi tuleb esitada välisriigi kohtule või vahekohtule, ei või tähtaeg ületada 30 päeva. Esialgse õiguskaitse abinõud tühistatakse, kui hagi ei esitata määratud tähtaja jooksul. Kui hagi jääb esitamata asjaomase isiku süül, siis tagatisraha ei tagastata.

Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotlus tuleb esitada samale kohtule, mis vastavalt kohtualluvuse eeskirjadele peab lahendama hagi. Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise taotlus, mis on seotud välisriigi kohtus või Leedu või välisriigi vahekohtus lahendatava kohtuasjaga, tuleb esitada Vilniuse ringkonnakohtule.

Kohus võib menetlusosaliste või teiste huvitatud isikute põhjendatud taotlusel asendada ühe esialgse õiguskaitse abinõu teisega. Kohus peab vastavast taotlusest teavitama menetlusosalisi või teisi huvitatud isikuid ning neil on õigus esitada vastuväide.

Kohus võib otsustada esialgse õiguskaitse abinõusid mitte rakendada, kui kostja kannab kohtu arvele nõutud summa või esitab garantii. Lisaks võib kostja seada taotleja kasuks oma varale pandi.

2.2 Peamised tingimused

(Vt 2. punkt)

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgse õiguskaitse abinõusid võib rakendada kinnisasjade, vallasasjade, raha ja varaliste õiguste suhtes.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Esialgse õiguskaitse abinõud on meetmed, mille rakendamata jätmine võib kohtuotsuse täitmist raskendada või muuta selle võimatuks. Ühisomandis oleva vara kohta kehtivate varaliste õiguste ajutise piiramise korral võib arestida ainult selle osa varast, mis kuulub isikule, kelle suhtes esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse. Kui selle isiku osa ühisvaras ei ole kindlaks määratud, võib arestida kogu vara kuni selle osa kindlakstegemiseni.

Pankades või muudes krediidiasutustes oleva raha arestimisel on seda raha lubatud kasutada ainult kohtumääruses märgitud toiminguteks.

Vabas ringluses oleva kauba, tooraine, pooltoodete või valmistoodete arestimisel võib sellise vara omanik muuta vara koosseisu ja vormi tingimusel, et vara koguväärtus seeläbi ei vähene, kui kohtumäärusega ei nähta ette teisiti.

Isik, kelle vara on arestitud, vastutab kehtestatud piirangute rikkumise eest alates vara arestimise määrusest teavitamise hetkest, ent kui teavitamine ei ole võimalik, sealhulgas juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise määrus anti isiku juuresolekuta, siis alates määruse registreerimisest vara arestimise registris.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kui kohus ei rahulda nõuet, jäävad võimalikud varem kehtestatud esialgse õiguskaitse abinõud jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise küsimus tuleb lahendada kohtuotsusega.

Kui nõue rahuldatakse, jäävad võimalikud varem kehtestatud esialgse õiguskaitse abinõud jõusse kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtuotsuse täitmist tagav kohtutäitur teavitab asjaomase avaliku registri pidajat esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse lõppemisest.

Kui arestitakse vallasasi, mida ei ole vaja vararegistris registreerida, või kui kohtumääruse kuupäeval ei ole kostja vara väärtus ja olemus kohtule teada, peab esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist taotlenud isik taotlema kohtutäiturilt kostja vara asukoha kindlakstegemist ja vara kirjeldamist. Kui sellist taotlust kohtutäiturile ei esitata ja arestitava varaga seotud üksikasju välja ei selgitata, kehtivad esialgse õiguskaitse abinõud neljateistkümne päeva jooksul alates abinõude kehtestamise määrusest. Menetlusosaliste või teiste huvitatud isikute põhjendatud taotlusel võib kohtuasja sisuliselt lahendav kohus esialgse õiguskaitse abinõud tühistada.

Kohus tühistab esialgse õiguskaitse abinõud omal algatusel, kui esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist taotlenud isik ei esita hagi kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellesisulist kohtumäärust ei saa eraldi edasi kaevata. Kohus võib esialgse õiguskaitse abinõud omal algatusel tühistada ka siis, kui see on vajalik avaliku huvi kaitsmiseks ning kui abinõude tühistamata jätmine rikuks isiku, ühiskonna või riigi õigusi ja õigustatud huve.

Kui kohtu kehtestatud esialgse õiguskaitse abinõudega piiratakse või riivatakse asjaga mitteseotud isikute õigusi, on neil isikutel õigus nõuda, et asja sisuliselt lahendav kohus tühistaks neid puudutavad abinõud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Menetlusosalised võivad vaidlustada esialgse õiguskaitse abinõusid käsitleva määruse, mille on andnud esimese astme kohus vastavalt kohaldatavale korrale, esitades eraldi apellatsioonkaebuse kõrgema astme kohtule, välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. Isik, kes ei ole menetlusosaline, võib eraldi apellatsioonkaebuse esitada ainult esimese astme kohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus tühistada tema suhtes kehtestatud esialgse õiguskaitse abinõud. Eraldi apellatsioonkaebuse esitamine ei peata menetlust.

Esialgse õiguskaitse abinõusid käsitlevate kohtumääruste peale ei saa esitada kassatsioonkaebust.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Luksemburgi õiguse alusel saab võtta eri meetmeid, mille abil kaitsta menetlusosaliste õigusi, seni kuni asja sisulise läbivaatamise käigus jõutakse lõpliku lahenduseni.

Need meetmed võib jagada kahte kategooriasse:

• meetmed, mille kohus on ette näinud ilma võistlevuse põhimõttest lähtuva istungita – sellisel juhul esitab üks pool kohtule ex parte avalduse ajutise või kaitsemääruse saamiseks ning kohus teeb otsuse selle poole esitatud teabe põhjal ning
• meetmed, mille kohus on ette näinud pärast võistlevuse põhimõttest lähtuvat istungit – sellisel juhul teeb kohus otsuse alles pärast avalikku kohtuistungit (või mõnikord pärast kinnist istungit (en chambre du conseil)), kus pooled saavad esitada oma seisukohad; isikud kutsutakse kohtuistungile kohtukutsega (assignation, mille toimetab kätte kohtutäitur) või on kutsujaks kohtusekretär, olenevalt seadusega ette nähtud menetluskorrast.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Kõikide kiireloomuliste asjade korral võib lihtmenetlust toimetav kohtunik (juge des référés) ette näha mis tahes selliste ajutiste meetmete võtmise, millega seoses puuduvad mõjuvad vastuväited või mis on õigustatud vaidluse olemasoluga.

Kohtunik võib teha ka otsuse seoses raskustega, mis võivad esineda tema enda määruste täitmisega.

Kohtu esimees või tema asendaja võib alati ette näha selliste kaitse- või heastavate meetmete võtmise, mis on vajalikud vahetu kahju ennetamiseks või ilmselgelt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.

2.1 Menetlus

Hagiavaldus esitatakse kohtukutsena (assignation), millega palutakse isikul osaleda konkreetsel eesmärgil korraldataval kohtuistungil, mis toimub selliste istungite jaoks tavapärasel päeval ja ajal.

Kui tegemist on kiireloomulise asjaga, võib kohtu esimees või tema asendaja kutsuda isiku kindlaksmääratud ajal, sealhulgas isegi nädalavahetustel, riigipühadel või sellistel päevadel, mis ei ole tavaliselt tööpäevad, kas kohtusse või oma koju, mis on selleks puhuks üldsusele avatud.

Kõikidel kiireloomulistel juhtudel võib lihtmenetlust toimetav kohtunik ette näha mis tahes selliste ajutiste meetmete võtmise, millega seoses puuduvad mõjuvad vastuväited või mis on õigustatud vaidluse olemasoluga. Kohtunik võib teha ka otsuse seoses raskustega, mis võivad esineda kohtuotsuse või muu täitedokumendi täitmisel. Kui lihtmenetlus on seotud raskustega kohtumääruse või -otsuse täitmisel, on asja pädev menetlema see kohus, kelle tööpiirkonnas meede tuleb täitmisele pöörata.

Kohtu esimees või tema asendaja võib alati ette näha selliste ajutiste või heastavate meetmete võtmise, mis on vajalikud vahetu kahju ennetamiseks või ilmselgelt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Selleks et vältida tõendite kaotsiminekut, võib kohus anda korralduse vajalike uurimismeetmete võtmiseks, sealhulgas tunnistajate küsitlemiseks.

On olemas mitmesugused erinormid, millega on ette nähtud ajutised või kaitsemeetmed teatavates asjades (näiteks üürimine/rentimine, kaasomand, ühisomand, pärimine, abieluvararežiimid jne). Kohtualluvuse erinormid on tavaliselt sätestatud seaduses, millega antakse kohtule õigus sellise meetme võtmiseks. Kohtualluvuse üldnorm puudub, kui välja arvata asjaolu, et ajutiste meetmete võtmise pädevus on tavaliselt selle kohtu esimehel, kellel on palutud asja sisuliselt arutada.

Kui ei ole ette nähtud erimenetlust, peab meetme võtmist sooviv pool esitama taotluse kohtunikule, kes on pädev menetlema kiireloomulisi taotlusi. Olenevalt hagihinnast on selleks kas rahukohtunik (juge de paix – kui hagihind on kuni 15 000 eurot) või lihtmenetlust toimetav piirkondliku kohtu (tribunal d’arrondissement) kohtunik. Neil on üldine pädevus ette näha kaitse- või heastavate meetmete võtmine selleks, et vältida vahetut kahju või lõpetada ilmselgelt ebaseaduslik tegevus.

Üldjuhul ei ole advokaadi kasutamine kohustuslik.

2.2 Peamised tingimused

Kohus võib tavaliselt võtta ajutisi meetmeid ainult siis, kui kohtu arvates on selleks reaalne vajadus või tegemist on kiireloomulise asjaga.

Kui võlausaldaja taotleb luba vara arestimiseks, peab kohus kontrollima, kas talle esitatud dokumentide ja selgituste põhjal on nõue vähemalt põhimõtteliselt korralikult põhjendatud.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Ajutisi meetmeid võib kohaldada isiku kogu vallasvara suhtes. Arestida ei tohi ainult teatavaid esemeid, mida peetakse hädavajalikuks isiku igapäevaseks eluks. Vt ka teabeleht „Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata – Luksemburg“.

Luksemburgi õiguse kohaselt on lubatud arestida töötasu ja muud sissetulekut (pension, sõltumatu sissetulek jne). Alati jäetakse arestimata selline osa sissetulekust, mida isikul on vaja enda ülalpidamiseks.

Võlausaldaja ei saa arestida kinnisvara. Selliseks arestimiseks on vaja lõplikku kohtuotsust.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Enamikul juhtudel määrab ajutise meetme mõju see kohus, kes näeb ette selle meetme võtmise. Kohus võib seada oma määrusele tähtaja või otsustada, et määrust kohaldatakse konkreetse vara või konkreetsete toimingute suhtes.

Juhuks, kui kohus lubab vastusena menetlusosalise esitatud ex parte avaldusele vara arestida, on seadusega ette nähtud tähtajad, mille jooksul tuleb esitada kohtule avaldus meetme kinnitamiseks (demande de validation). Kui kinnitamist selle aja jooksul ei taotleta, muutub arestimine automaatselt õigustühiseks.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Seadus võimaldab kohtutel võtta ajutisi meetmeid, et ajutiselt reguleerida pooltevahelist vaidlust seniks, kuni asja sisulise läbivaatamise käigus tehakse lõplik otsus.

Euroopa Kohtu sõnastatud määratluse kohaselt on selliste meetmete eesmärk säilitada faktiline või õiguslik olukord, et oleks võimalik kaitsta õigusi, mille tunnustamist soovitakse muu kohtumenetluse raames kohtult, kes on pädev menetlema asja sisuliselt.

Ajutisi meetmeid võib võtta ka selleks, et vältida olukorra halvenemist.

Praktikas võimaldavad sellised meetmed võlausaldajatel kaitsta end riski eest, et neile ei maksta võlga ära. Selleks on neil võimalik kasutada kahte meetodit: võlgnikel kas ei lubata käsutada oma vara või siis seatakse varale tagatis, nii et kui vara vahetab omanikku, võib võla sisse nõuda vara soetajalt.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Kui kohus otsustab pärast võistlevuse põhimõttest lähtuvat menetlust näha ette ajutise meetme võtmise, võib selle lahendi peale esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb siiski esitada 15 päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist.

Otsust, mis on tehtud ex parte avalduse alusel, ei saa edasi kaevata. Menetlusosaline, kes leiab, et meede võeti ekslikult, võib esitada kohtule avalduse sellise uue kaitsemeetme võtmiseks, millega peatatakse varasema ex parte avalduse alusel ette nähtud meetme täitmine.

Lingid

http://www.legilux.lu/

1 Millised on abinõude eri liigid?

2016. aasta CXXX seaduses tsiviilkohtumenetluse kohta on sätestatud kaht liiki õiguslikud meetmed vaidlustatud nõude täitmisele pööramise tagamiseks – esialgne õiguskaitse ja ajutine täitmine –, millega antakse kaitse enne lõpliku kohtuotsuse tegemist. Samuti võidakse kohaldada hagi tagamise abinõusid, mis on sätestatud kohtulikku täitemenetlust käsitlevas 1994. aasta LIII seaduses.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Esialgset õiguskaitset saab taotleda kohtumenetluse ajal ja enne menetluse algatamise avalduse esitamist. Kohus hindab esialgse õiguskaitse taotlust, kui kohtumenetluse ettevalmistav etapp võib toimuda menetluse algatamise avalduse alusel. Kohus peab kiirelt tegema otsuse esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning võtma viivitamata, kuid hiljemalt kaheksa päeva jooksul meetmed. Otsuse tegemisel peab kohus kaaluma, kas meetmed võivad seada vastaspoole ebasoodsamasse olukorda kui see, milles muul juhul oleks esialgset õiguskaitset taotlenud pool, ning võtma ka arvesse võimalust, et on vaja nõuda tagatise andmist. Kohus annab vastaspoolele võimaluse vastata esialgse õiguskaitse taotlusele. Kohus palub pooltel esitada oma seisukohad taotluse kohta viisil, mida ta peab kõige sobivamaks. Kohus võib anda korralduse pooled ära kuulata, kui ta peab seda taotluse hindamise seisukohast vajalikuks, eelkõige siis, kui ta peab tegema otsuse tagatise andmise kohta. Pooled, kes ei pea ärakuulamise tähtajast kinni, ei saa taotleda tähtaja pikendamist. Tõendeid võib seoses esialgse õiguskaitse taotlusega koguda üksnes juhul, kui taotluse sisu ei ole võimalik selliste tõenditeta hinnata. Samuti võib kohus koguda kõiki vajalikke tõendeid menetluse ettevalmistavas etapis. Kohus teeb esialgse õiguskaitse taotluse kohta otsuse kohtumäärusega, mille saab eraldi edasi kaevata. Kohus võib taotluse alusel ise määrust muuta. Esialgse õiguskaitse määrust täidetakse ajutiselt. Kui kohus ei ole määranud teisiti, hakkab määruse täitmise tähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast määruse kirjalikult teatavaks tegemise kuupäeva. Määrus jääb jõusse seni, kuni kohus on selle kummagi poole taotluse alusel – pärast teise poole ärakuulamist – kohtumäärusega või kohtuotsusega või muu menetluse lõpetava otsusega tühistanud. Kui kohus ei tühista esialgset õiguskaitset käsitlevat otsust oma kohtuotsusega või muu menetlust lõpetava otsusega, kaotab esialgset õiguskaitset käsitlev otsus oma õigusjõu siis, kui esimese astme kohtu otsus muutub lõplikuks. Esialgne õiguskaitse lõpeb, kui menetlus lõpetatakse või kui menetlust pärast selle peatamist ei jätkata. Kohus peab tuvastama selle asjaolu oma määruses, millega menetlus lõpetatakse või tuvastatakse, et menetlus on lõpetatud. Menetluse katkestamine või peatamine ei mõjuta esialgse õiguskaitse tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada enne menetluse algatamise avaldust, kui taotleja tõendab, et kui taotlus esitatakse pärast menetluse algatamist, võib viivitus kahjustada esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärki. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esitada kohtule, kes on pädev asja lahendama. Kui territoriaalselt pädevaid kohtuid on mitu, võib taotluse esitada ükskõik millisesse neist kohtutest. Valitud kohtul on algatatava menetluse suhtes ainupädevus. Menetluses kohustusliku seadusliku esindaja kasutamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse üldnorme. Kohus käsitleb esialgse õiguskaitse taotlust esmajärjekorras. Esialgse õiguskaitse kohaldamist käsitlevas otsuses sätestab kohus menetluse algatamise tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui 45 päeva alates otsuse teatavakstegemisest. Kui menetlust ei algatata kohtu seatud tähtaja jooksul või kui taotleja ei tõenda kaheksa päeva jooksul pärast tähtaja möödumist esialgset õiguskaitset käsitleva määruse teinud kohtule, et menetlus on algatatud, tunnistatakse esialgne õiguskaitse selle kohtu määrusega kehtetuks alates järgmisest päevast pärast menetluse algatamise tähtaja möödumist. Kui menetlus algatatakse, jääb enne menetluse algatamise avalduse esitamist taotletud esialgne õiguskaitse jõusse seni, kuni see tühistatakse või kuni esimese astme kohtu otsus muutub lõplikuks. Kui menetluse algatamise avaldus esitatakse määratud tähtaja jooksul, kuid kohus lükkab selle tagasi, jääb esialgne õiguskaitse jõusse kuni menetluse algatamise õiguslike tagajärgede aegumiseni.

Kohus teeb nõude ajutise täitmise kohta otsuse esimeses astmes.

Kohus peab otsustama hagi tagamise abinõu üle kiiremas korras, kuid hiljemalt kaheksa päeva jooksul, ning saatma hagi tagamise abinõu käsitleva määruse viivitamata kohtutäiturile, kes alustab kohe täitemenetlust. Hagi tagamise abinõu käsitleva kohtumääruse peale esitatud kaebusel ei ole täitmist peatavat toimet.

Hagi tagamise abinõuna võidakse taotleda ka pangakontode Euroopa arestimismäärust isegi enne, kui võlausaldaja algatab menetluse asja sisuliseks arutamiseks. Sellisel juhul tuleb menetlus asja sisuliseks arutamiseks algatada kiiresti.

2.2 Peamised tingimused

Kohus võib taotluse alusel määrata esialgse õiguskaitse, et takistada kehtiva olukorra muutumist, kui esialgset olukorda ei oleks pärast enam võimalik taastada, või vältida olukorda, kus taotleja ei saa hiljem enam oma õigusi teostada, või vältida taotleja seadmist ebasoodsasse olukorda või muul eriti olulisel põhjusel. Esialgne õiguskaitse võib panna poolele kohustuse teha midagi, mida taotlejal on õigus nõuda vastavalt õigusele, mida menetluses maksma pannakse. Juhul kui eelnimetatud tingimused on täidetud, võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada enne menetluse algatamise avalduse esitamist, kui taotleja tõendab, et kui taotlus esitatakse pärast menetluse algatamist, võib viivitus kahjustada esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärki. Esialgse õiguskaitse taotluses tuleb näidata, et esialgse õiguskaitse määramise aluseks olev tingimus on täidetud, ning esitada selle tingimuse täitmist kinnitavad asjaolud ning neid põhjendada. Taotleja peab täpsustama taotletavad meetmed. Kui esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse enne menetluse algatamise avaldust, peab taotleja esitama ka andmed, mis on vajalikud, et määrata kindlaks kohus, kes on pädev menetlust algatama. Samuti tuleb täpsustada õigus, mida menetlusega maksma pannakse. Kohus seab esialgse õiguskaitse tingimuseks tagatise andmise, kui vastaspool tõendab, et ta võib sattuda taotletud meetmete tõttu ebasoodsasse olukorda, näiteks kui vastaspool võidab asja ja taotleja vastu esitatakse kahju hüvitamise või endise olukorra taastamise nõue. Tagatise üle otsustades peab kohus arvesse võtma taotluse toetuseks esitatud asjaolude tõenäosust. Kui halvemus ei ole märkimisväärne, ei tohiks kohus tagatist nõuda. Kohus nõuab tagatist kahel juhul. Esiteks nõutakse tagatist siis, kui vastaspool seda taotleb ja suudab tõendada, et ta võib sattuda ebasoodsasse olukorda, mis vastab taotletud tagatisele. Teiseks nõutakse tagatist siis, kui taotleja seda pakub ja vastaspool aktsepteerib selle. Esimesel juhul vastab tagatise summa vastaspoole nimetatud tõenäolisele ebasoodsale olukorrale. Teisel juhul on tegemist summaga, mida taotleja pakub ja vastaspool aktsepteerib. Kui taotleja pakub tagatisena konkreetse summa, palub kohus vastaspoolel see kiiresti eraldi avaldusega aktsepteerida. Tagatise summa aktsepteerimine ei tähenda esialgse õiguskaitse taotlemise aluseks olevate asjaolude tunnistamist. Tagatise andmine tähendab eelkõige rahasumma, väärtpaberite või raha ekvivalentide hoiustamist kohtu deposiitkontol või pangagarantii korral garantiiavalduse esitamist. Kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks sõltumata sellest, kas otsus kaevatakse edasi, kui sellega pannakse poolele järgmised kohustused: elatisraha või annuiteedi maksmine või samal eesmärgil muud perioodilised sooritused; rikkumise lõpetamine; kostja poolt aktsepteeritud nõude tasumine; raha maksmine avalik-õigusliku või eraõigusliku akti kohaselt võetud kohustuse alusel, kui otsuse aluseks olnud dokumendid neid asjaolusid tõendavad, ning muud mitterahalised kohustused, kui täitmisega viivitamine põhjustaks hagejale ebaproportsionaalselt suurt kahju või raskelt määratavat kahju ja hageja on andnud piisava tagatise. Kohus võib otsustada mitte võimaldada ajutist täitmist, kui sellega kaasneks poolele ebaproportsionaalselt suur koormus võrreldes koormusega, mis kaasneks teisele poolele juhul, kui ajutist täitmist ei võimaldataks. Kostja peab esitama sellekohase taotluse enne kohtuistungi lõppemist. Kohus võib ette näha, et kohtuotsus on osaliselt täidetav, kui asjaolud seda võimaldavad. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kohus keelduda tunnistamast kohtuotsust ajutiselt täidetavaks seoses elementidega, mis ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks enam asjakohased. Ajutine täitmine ei hõlma menetluskulusid, tasumata menetlustasusid ega riigilõive.

Juhul kui nõude täitmist käsitlevat täitedokumenti ei saa veel välja anda, kuid täitmist taotlev pool tõendab, et on usutav oht, et nõuet hiljem ei rahuldata, võib kohus selle poole avalduse alusel tagada hagetavad vahendid või arestida teatava vara hagi tagamise abinõu vormis. Kohus võib hagi tagamise abinõu ette näha näiteks ka juhul, kui hagi tugineb otsusele, mille alusel saaks väljastada täitedokumendi, kuid see otsus ei ole veel lõplik või seda ei ole võimalik ajutiselt täita või otsus on lõplik, kuid selle täitmiseks ette nähtud tähtaeg ei ole veel möödunud. Hagi tagamise abinõusid võib rakendada ka seoses nõuetega, mis esitatakse riigisiseses kohtus abieluvara või patentide kaitse, kasulike mudelite, pooljuhttoodete topoloogia, taimesortide, kaubamärkide, geograafiliste tähiste ja disainilahenduste või täiendavate kaitsesertifikaatide või autoriõiguse kaitse suhtes kohaldatavate õigusaktide kohase avalduse alusel või ebaausaid ja piiravaid turutegevusi käsitleva 1996. aasta LVII seaduse paragrahvide 4 ja 6 alusel kooskõlas kohaldatavates õigusaktides sätestatud kriteeriumidega või mis tahes muu avalduse alusel, kusjuures nõude alused, summa ja tähtaeg peavad olema tõendatud avalik-õigusliku või eraõigusliku dokumendiga, mis esitatakse nõudega samaaegselt.

Hagi tagamise abinõuna võidakse taotleda ka pangakontode Euroopa arestimismäärust, kasutades komisjoni rakendusmääruses sätestatud vormi.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgse õiguskaitse puhul teeb kohus määruse hagiavalduses või esialgse õiguskaitse taotluses taotletavate meetmete võtmiseks. See võib hõlmata hagiavalduses märgitud mis tahes nõudeid või vara. Kui kohtu määrust ei täideta vabatahtlikult, alustatakse täitemenetlust. Seejärel tehakse täitmist reguleerivate õigusnormide põhjal kindlaks vara, mille suhtes täitemeetmeid ei kohaldata.

Esialgne täitmine tähendab esimese astme kohtu mittelõpliku kohtuotsuse klauslite täitmist. Täitemenetlust võib kohaldada kostja mis tahes vara suhtes, välja arvatud juhul, kui täitmisele pööramist reguleerivate õigusnormide alusel ei saa selle vara suhtes täitemenetlust kohaldada.

Hagi tagamise abinõu rakendamise raames võidakse teatav vara blokeerida või teatavad rahalised vahendid tagada kohtumäärusega. Juhul kui kohus teeb nõude rahuldamiseks rahaliste vahendite tagamise määruse, annab kohtutäitur määruse võlgnikule üle kohapeal ja annab talle samal ajal korralduse maksta asjaomane summa viivitamata kohtutäiturile. Juhul kui võlgnik ei täida seda korraldust, võib kohtutäitur arestida võlgniku mis tahes vara ja tema pangakonto. Võlgnikule makstava töötasu ja hüvitised võib arestida üksnes juhul, kui tal puudub muu vara, mida saab hagetavate summade katteks täitmisele pöörata. Teatavate esemete blokeerimise määrust võib laiendada mis tahes vallasvarale või väärtust omavale varale.

Pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemise menetluses võidakse nõuda pangakonto andmete esitamist, mille alusel püüab pädev asutus hankida võlgniku pangakontode andmed neid kontosid haldavatelt makseteenuse osutajatelt.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Esialgse õiguskaitse ja esialgse täitmisekorral peab võlgnik täitma kohtumäärust. Määruse alusel võib võlgniku vastu alustada täitemenetluse.

Hagi tagamise abinõusid on kahte liiki ja neil on erinevad tagajärjed. Kui nõude rahuldamiseks rakendatakse rahaliste vahendite tagamise abinõu, peab võlgnik asjaomase summa kohtutäiturile üle andma. Juhul kui võlgnik seda ei tee, pöörab kohtutäitur abinõu täitmisele, arestides võlgniku vara või tema pangakonto summas, mis on võrdne hagetavate rahaliste vahenditega. Võlgnikult või menetluse ajal sissenõutud rahalisi vahendeid ei tohi teha kättesaadavaks täitmist taotlenud poolele. Selle asemel hoitakse neid täitevasutuse deposiidikontol. Eseme blokeerimine tähendab sisuliselt selle arestimist, st et pärast eseme blokeerimist võib võlgnik jätkata eseme kasutamist, kuid tal ei ole õigust seda käsutada. Peale selle võib esemed ka ametlikult hoiule anda. Sellisel juhul paneb kohtutäitur need reaalselt luku taha või neid haldab vara haldaja.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohtumäärus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta jääb jõusse seni, kuni see tühistatakse või kuni esimese astme kohtu otsus muutub lõplikuks. Esialgne õiguskaitse muutub kehtetuks menetluse lõpetamisel või kui menetlust pärast selle peatamist ei jätkata. Kohus peab tuvastama selle asjaolu oma määruses, millega menetlus lõpetatakse või tuvastatakse, et menetlus on lõpetatud. Menetluse katkestamine või peatamine ei mõjuta esialgse õiguskaitse tagajärgi.

Esialgne täitmine tähendab kohtuotsuses sätestatud kohustuse täitmist enne kohtuotsuse lõplikuks muutumist, olenemata kaebuse esitamise võimalusest. Selle meetme kehtivusel puuduvad seega ajalised piirangud.

Hagi tagamise abinõu on jõus seni, kuni tehakse määrus nõude täitmise kohta või kuni kohus otsustab hagi tagamise abinõu rakendamise lõpetada.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esialgset õiguskaitset käsitlevat määrust on võimalik eraldi vaidlustada. Selliste kaebuste esitamise suhtes kohaldatakse üldnorme. Kaebuse esitamiseks on aega 15 päeva. Kaebus tuleb esitada otsuse teinud kohtule. Kui kaebus on nõuetekohaselt põhjendatud, tunnistab kohus esialgset õiguskaitset käsitleva määruse kehtetuks. Kohus võib muudel juhtudel ise määrust muuta kas avalduse alusel või kui hageja vähendab nõude summat, siis kohtu enda algatusel.

Kohus peab võimaldama otsuse esialgset täitmist seaduses sätestatud juhtudel. Pool võib paluda kohtul jätta esialgne täitmine määramata asjades, kus see paneks poolele ebaproportsionaalselt suure koormuse. Taotlus tuleb esitada asja arutavale kohtule.

Hagi tagamise abinõu käsitleva kohtumääruse peale võib esitada kaebuse asja arutavale kohtule. Sellel ei ole siiski määruse täitmist peatavat toimet. Pooled võivad esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates määruse teatavakstegemisest.

Pangakontode Euroopa arestimismääruse vastu õiguskaitsevahendi kohaldamise taotlus tuleb esitada asja arutavale kohtule. Selliste õiguskaitsevahendit käsitlevate otsuste edasikaebamise suhtes kohaldatakse üldnorme.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Abinõude eri liigid on järgmised:

• kirjeldamiskorraldus;
• arestimiskorraldus;
• elujõulise äriühingu vara arestimise korraldus;
• kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimise määrus;
• lahkumiskeeld;
• laevade arestimise korraldus;
• õhusõiduki arestimise korraldus;
• keelav ettekirjutus.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Abinõude kasutamine on reguleeritud Malta seadustekogu 12. peatüki artikliga 829 ja sellele järgnevate artiklitega. Mõnel juhul võidakse kohaldada ka eriõigusnorme.

2.1 Menetlus

Nimetatud abinõude rakendamise taotlemiseks peab hageja esitama vande all koostatud avalduse, mis peab sisaldama selle võla või hagi aluseid ja laadi, mida soovitakse tagada. Kui õigus, mida soovitakse tagada, kujutab endast võlga või nõuet, mis võidakse rahuldada rahasumma tasumisega, peab hagiavaldus sisaldama ka asjaomast summat.

2.2 Peamised tingimused

Neid abinõusid võimaldab võtta kohus. Malta magistraadikohus või Gozo magistraadikohus selle madalama astme pädevuses ei saa teha kirjeldamiskorraldust või näha ette lahkumiskeeldu viitega kostja vandele. Lisaks ei saa õiguste või nõude tagamiseks teha arestimiskorraldust või kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimise määrust valitsuse vastu. Arestimiskorraldust või kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimise määrust ei saa väljastada selleks, et tagada õigusi või nõudeid teiste riikide relvajõudude liikmete vastu või mis tahes sellistel laevadel teenivate isikute vastu, mis on täiel määral Malta valitsuse teenistuses, kui selline isik viibib Maltal oma väeüksuse või laevapere koosseisus. Lahkumiskeeldu ei saa väljastada mis tahes õiguse või nõude tagamiseks mis tahes kapteni, meremehe või mõne muu isiku vastu, kes on nõuetekohaselt laevale munsterdatud, kui laev, mille perre see isik kuulub, on klaaritud, ning mis tahes ametiastme inseneri vastu, kes on munsterdatud mis tahes aurulaevale.

Alati tuleb viidata Malta seadustekogu 12. peatüki artiklile 829 ja sellele järgnevatele artiklitele. Mõnel juhul võidakse kohaldada ka eriõigusnorme.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Neid abinõusid võib rakendada seoses vallas- ja kinnisvaraga. Arestimiskorralduse võib teha ka elujõulise äriühingu vara suhtes. Korralduse ennetavaks arestiks võib väljastada seoses laevadega, mis on pikemad kui 10 m, ning samuti seoses õhusõidukitega.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Abinõude mõju on erinev sõltuvalt meetme laadist, kuid üldjuhul ei saa ei vallas- ega kinnisvara maha müüa või anda üle kolmandale isikule.

Kirjelduskorralduse võib teha eesmärgiga tagada õigus vallasasjadele: sel juhul võib selleks, et hageja saaks kasutada nimetatud õigust, olla tema huvides, et selline vallasasi jääks asja algsesse asukohta või et säiliks asja algne seisukord. Vallasvara arestimise korraldusega arestib kohtusekretär võlgnikult avalduses nimetatud asja või asjad. Elujõulise äriühingu vara arestimise korralduse eesmärk on säilitada äriühingu varade terviklikkus, sealhulgas load ja firmaväärtus, ning näha ette, et äriühingut ei tohi müüa osadena või tervikuna ning et äriühing peab jätkama oma tegevust. Igal juhul ei võta kohus siiski vastu avaldust arestimiskorralduse väljastamiseks, kui ta on veendunud, et tasumisele kuuluva summa tagamiseks on olemas muid viise. Seevastu laeva ja õhusõiduki arestimise korralduse eesmärk on arestida võlgnikult enam kui 10 m pikkune laev või õhusõiduk, anda see vara asukohajärgse ametiasutuse kätte hoiule ning samuti näha ette, et nimetatud ametiasutus ei tohi vabastada sellist laeva või õhusõidukit ega lubada võlgnikul likvideerida seda vara tervikuna või osaliselt või anda või loovutada selle varaga seotud õigusi mis tahes isikule. Keelava ettekirjutuse eesmärk on takistada isikul teha midagi sellist, mis võiks kahjustada isikut, kes ettekirjutust soovis.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kui kohus ei tunnista hagi tagamise abinõu kehtetuks või abinõu taotlenud pool seda abinõud tagasi ei võta, jäävad kõik hagi tagamise abinõud jõusse 15 päevaks pärast kohtuotsuse lõplikuks (res iudicata) muutumist.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Nende meetmete peale ei ole võimalik esitada apellatsiooni, kuid saab väljastada n‑ö vastuabinõu. Sel juhul võib kostja, kelle vastu hagi tagamise abinõu väljastatud on, esitada avalduse hagi tagamise abinõu väljastanud kohtule või teise võimalusena – kui on algatatud kohtuasi – võib ta esitada avalduse sellele kohtule, kes seda asja menetleb, et taotleda hagi tagamise abinõu tühistamist täielikult või osaliselt ühel järgmistest põhjustest:

• hagi tagamise abinõu käsitlev akt ei kehti enam;
• mis tahes tingimus, mis on õigusaktide kohaselt nõutav hagi tagamise abinõu väljastamiseks, ei ole tegelikult täidetud;
• võimalik on kasutada muud piisavat tagatist selle isiku nõude rahuldamiseks, kelle taotluse alusel hagi tagamise abinõu väljastati; näiteks rakendada mõnda muud hagi tagamise abinõu või kasutada sellist muud tagatist, mis katab kohtu arvates nõude piisaval määral. või
• kui on tõendatud, et nõutud summa ei ole esmapilgul põhjendatud või on liiga suur, või
• kui kohus peab pakutud tagatist piisavaks või
• kui on tõendatud, et nende asjaolude korral ei oleks mõistlik jätta hagi tagamise abinõu käsitlevat akti jõusse täielikult või osaliselt või et hagi tagamise abinõu käsitlev akt ei ole täies mahus või osaliselt enam vajalik või see ei ole enam põhjendatud.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Millised on abinõude eri liigid?

Abinõusid on kaks liiki: esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud.

Esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse enne seda, kui asja sisulise lahendamise menetluses tehakse kohtulahend. Otsusega, mille kohus teeb asja sisulise lahendamise menetluses, võidakse esialgse õiguskaitse abinõu kinnitada või tühistada.

Hagi tagamise abinõude eesmärk on tagada, et võlgnik täidab oma kohustused. Need abinõud võimaldavad võlausaldajatel kaitsta end ohu eest, et neile võlgnetavad summad jäävad tasumata.

Kohus võib kehtestada esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud võlgniku vara suhtes. Võlausaldajal on seaduse järgi õigus enne kohtuotsuse tegemist ja isegi enne menetluse algust taotleda teatavaid abinõusid, mille eesmärk on säilitada õigused, mida on võimalik kasutada alles pärast kohtuotsuse tegemist. Eesmärk on vältida olukorda, kus teine pool muudab võlausaldaja nõudeõiguse illusoorseks, näiteks müües, varjates või kinkides vara või koormates vara pandiõiguse või hüpoteegiga.

1.1 Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine võidakse otsustada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või kohtus käimasolevas asja sisulise lahendamise menetluses.

Abielulahutuse menetluses kehtestatavate esialgse õiguskaitse abinõude kohta kehtivad erieeskirjad.

1.2 Hagi tagamise abinõud

A. Ennetav arestimine (conservatoir beslag)

Kohus võib anda võlausaldajale loa võlgniku vara arestida. Eesmärk on tagada vara säilimine kuni võlausaldaja nõudeõiguse tuvastamiseni.

Arestimist on nelja liiki.

1. Arestimine nõuete tasumise tagamiseks (conservatoire verhaalsbeslagen). Vara arestitakse pärast seda, kui kohus on teinud otsuse rahalise nõude tasumise kohustuse kohta.
2. Arestimine vallasasja või kauba üleandmise tagamiseks (conservatoir beslag tot afgifte van roerende zaken of levering van goederen). Sel juhul kohaldatakse võlgniku suhtes aresti eesmärgiga tagada vallasasja või kauba omanikule või õigustatud saajale kuuluvate õiguste säilimine.
3. Kohtuotsuse tegemisele eelnev abieluga seotud arestimine (conservatoir marital beslag). Abielulahutust, kooselu lõpetamist või varaühisuse lõpetamist taotlev abikaasa võib taotleda seda liiki arestimist, et vältida ühisvara hulka kuuluva vara kõrvaldamist enne vara jagamist.
4. Arestimine tõendite säilimise tagamiseks (conservatoir bewijsbeslag). Seda liiki arestimise eesmärk on kaitsta tõendeid.

B. Sekvestreerimine

Seda abinõu kasutatakse peamiselt juhtudel, kui on oht, et arestitav vara kõrvaldatakse. Arestimist taotleva isiku taotlusel otsustab kohus, et arestitud või arestitav vara antakse kohtu määratud haldurile hoiule.

Sekvestreerimist saab määrata ka arestimisest eraldi.

C. Halduri määramine

Kohus võib varale, mille omandiõiguse üle käib vaidlus, määrata halduri. Näiteks: käib vaidlus äriühingu nõudeõiguse üle. Äriühingu vara arestimine või sekvestreerimine võib takistada äritegevuse jätkamist. Menetluse ajal võib äriühingu tegevust korraldada haldur.

D. Pitseerimine ja inventuur

Piirkondliku kohtu (kantonrechter) loal võib notar pitseerida pärandvara või teatava ühisvara. Advokaat ei ole nõutav. Seda abinõud kasutatakse harva. Seda võivad taotleda näiteks pärijad, elusolev abikaasa või elukaaslane, testamenditäitjad ja isikud, kellel on (piiratud) õigus osale ühisvarast.

Ka taotlus pitseri eemaldamiseks esitatakse piirkondlikule kohtule.

Piirkondlik kohus võib muu hulgas nimetatud isikute taotlusel kohustada notarit tegema inventuuri. Advokaat ei ole nõutav. Selle abinõu eesmärk on teha kindlaks pärandvara suurus (ja väärtus). Taotluse võib esitada koos pitseerimise või pitseri eemaldamise taotlusega. Abinõu rakendamisel koostatakse kõigi pärandvarasse kuuluvate varade ja kohustuste lühike kirjeldus ning vastava taotluse korral hinnatakse vallasvara väärtust. Kui pooled ei suuda sertifitseeritud hindaja(te) määramises kokku leppida, määrab hindaja(d) notar.

1.3 Viivitamatu täitmine

Kohus võib vajaduse korral kõikidel juhtudel kuulutada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks, kui seadusest või kohtuasja laadist ei tulene teisiti. Kui viivitamatu täitmine ei tulene seadusest, peab viivitamatut täitmist taotlema hageja. Kohus ei saa omal algatusel kuulutada otsust viivitamatult täidetavaks.

Viivitamatult täidetavaks kuulutatud kohtuotsuse võib täita viivitamata, isegi kui selle kohta esitatakse vastuväide, apellatsioonkaebus või kassatsioonkaebus. Täitekorraldus võib hõlmata kogu kohtuotsust või osa sellest. Kohtuotsust võib täitma asuda ka siis, kui see ei ole kuulutatud viivitamatult täidetavaks, kuid sel juhul peatab apellatsioonkaebuse esitamine täitmise. Kui kohtuotsus on kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib selle täitmist jätkata või isegi alustada pärast otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamist.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

A. Ennetav arestimine

Arestimiseks annab loa esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik. Loa saamiseks esitab taotluse advokaat. Kohtunik võib üldiselt tugineda taotleja argumentidele. Võlgnikku üldjuhul ära ei kuulata. Kohtumäärus antakse tavaliselt samal päeval. Rahalise nõude korral määrab kohtunik summa, mille arestimiseks luba antakse. Kohtunik võib kohustada esitama tagatise, mis katab arestimisest tuleneda võiva kahju.

Arestimise aluseks on kohtumäärus, mille toimetab kätte kohtutäitur. Kui hiljem selgub, et arestimist taotleti mitteõiguspäraselt, võidakse taotlejat kohustada maksma kahjutasu.

Arestimise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/) ja kohtutäituri tasud (http://www.kbvg.nl/).

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimise kohta annab taotluse alusel määruse ringkonnakohtu kohtunik, kes lahendab esialgse õiguskaitse taotlusi. Võlgnik ja teised huvitatud isikud kuulatakse ära, kui seda ei välista kiireloomulised asjaolud. Sellise määruse peale ei saa kaebust esitada. Kohtunik võib kohustada esitama tagatise.

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik võib määrata sekvestreerimise arestimisest eraldi.

Sekvestreerimise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/) ja kohtutäituri tasud.

C. Halduri määramine

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik määrab huvitatud isiku taotluse alusel vaidlusalusele varale halduri. See abinõu ei ole seotud võimaliku arestimisega. Vara arestimine ei piira halduri volitusi. Abinõud võib rakendada nii kinnisvara kui ka vallasvara ja varaliste õiguste suhtes. Haldamise peamine eesmärk on tagada äriühingu vara jätkuv haldamine sõltumatu kolmanda isiku poolt, näiteks menetluse ajal.

Halduri määramise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/) ja halduri töötasu.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse taotlemise menetlus võib toimuda täiesti eraldiseisvalt asja sisulise lahendamise menetlusest ja sellele menetlusele ei pea järgnema sisulise lahendamise menetlust.

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik on pädev vajaduse korral andma määrusi esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta kõigis asjades. Piirkondliku kohtu kohtunikul on pädevus ka asjades, mille kohta ta teeb kohtuotsuse asja sisulise lahendamise menetluses. Tavapärase territoriaalse pädevuse kõrval on täiendav pädevus ka kohtul, kelle tööpiirkonnas abinõud tuleb rakendada. Iga korraldust või keeldu, mida võib taotleda asja sisulise lahendamise menetluses, võib taotleda esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Rahaliste nõuete esitamine võib olla lubatud teatavatel tingimustel (vt punkt 2.2).

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku osavõtul toimuvas menetluses peab hagejat esindama advokaat. Kostjat võib abistada advokaat. Piirkondliku kohtu kohtuniku osavõtul toimuvas menetluses ei pea menetlusosalisi esindama advokaat. Asja lahendamine toimub suuliselt ja mitteformaalselt. Lahend tehakse tavaliselt mõne nädala jooksul. Kohus võib omal algatusel kuulutada esialgse õiguskaitse abinõu viivitamata rakendatavaks. „Esialgne“ tähendab, et lahend on õiguslikult tagasipööratav. Asja sisulise lahendamise menetluses võidakse teha teistsugune lahend.

Selle menetlusega kaasnevad järgmised kulud: kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/), kohtutäituri tasud (http://www.kbvg.nl/) ja hageja puhul advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/).

Esialgse õiguskaitse abinõusid võib kehtestada ka asja sisulise lahendamise menetluses ja neid rakendatakse kohtuvaidluse ajal. Taotletav esialgne õiguskaitse peab olema seotud põhimenetluses lahendatava nõudega. Seda menetlust kasutatakse harva.

Lahutusasjades taotletakse esialgse õiguskaitse abinõusid menetluse ajaks ja mõneks ajaks pärast menetlust. Need võivad hõlmata näiteks perekonna kodu, igapäevaseks kasutamiseks mõeldud vara, lapsi ja ühe abikaasa poolt teisele makstavat elatist.

Nende abinõude rakendamiseks esitatakse eraldi taotlus; taotluse võib esitada abielulahutuse menetluse eel, ajal või järel kuni ajani, mil need kaotavad oma tähenduse. Suuline menetlus peab algama hiljemalt kolmandal nädalal pärast taotluse esitamist ja kohtunik teeb otsuse nii kiiresti kui võimalik.

Selle menetlusega kaasnevad järgmised kulud: kohtu registreerimistasu (http://www.rechtspraak.nl/) ja advokaadi kaasamise tasu (http://www.advocatenorde.nl/).

E. Viivitamatu täitmine

Tavalises hagimenetluses võib kohus hageja taotluse alusel kuulutada kogu kohtuotsuse või osa sellest viivitamatult täidetavaks, kui seadusest või kohtuasja laadist ei tulene teisiti. Kohus võib viivitamatu täitmise tingimuseks seada tagatise andmise. Samuti võib kohus omal algatusel lahendi viivitamatult täidetavaks kuulutada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Sama kehtib hagita kohtumenetluse kohta.

2.2 Peamised tingimused

A. Ennetav arestimine

Taotlus peab sisaldama teatavaid andmeid: taotletava arestimise liik ja õigus, millele taotleja tugineb, ning rahalise nõude korral ka selle (maksimaalne) summa. Sõltuvalt arestimise liigist tuleb tõendada ka omastamise ohtu. Kiireloomuline huvi ei ole nõutav.

B. Sekvestreerimine

Arestimise taotleja puhul ei ole kiireloomulisus nõutav. Seevastu esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses peab hagejal olema kiireloomuline huvi. Omastamise ohtu ei pea tõendama.

C. Halduri määramine

Seda abinõud rakendatakse esialgse õiguskaitse taotlemise menetluse tulemusena, mistõttu hagejal peab olema kiireloomuline huvi. Omastamise ohtu ei pea tõendama.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses peab hagejal olema kiireloomuline huvi; kohus kaalub menetlusosaliste huve ja lahendiga tagatakse esialgne õiguskaitse. Hageja kiireloomuline huvi ei pea seisnema kostjaga seotud asjaoludes. Nõue võib olla vaidlustatud või vaidlustatav. Rangemad nõuded kehtivad seoses rahaliste nõuete vastuvõetavusega esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Hageja kiireloomulist huvi kontrollitakse põhjalikult; huvide kaalumisel tuleb arvesse võtta ka tagasimaksmise võimatust, mis võib kaasa tuua esialgsest õiguskaitsest keeldumise. Kõikides ringkonnakohtutes saab kauba tarnimise ja/või teenuste osutamise lepingust tulenevate vaidlustamata või mõistlikult vaidlustamatute nõuete alusel algatada esialgse sissenõudemenetluse.

Vaidlustatavuse ja kiireloomulisuse nõuet ei kohaldata esialgse õiguskaitse abinõude puhul, mida taotletakse teistes sisulise lahendamise menetlustes ja abielulahutuse menetlustes. Ka omastamise oht ei ole nõutav eeldus.

E. Viivitamatu täitmine

Ei ole kohaldatav.

3 Abinõude ese ja laad

Hagi tagamise abinõude eesmärk on säilitada de facto või de jure olukord ja seeläbi säilitada õigused (õiguskaitsele). Esialgse õiguskaitse abinõude eesmärk on luua de facto või de jure olukord enne asja sisulise lahendamise menetlustes lahendi tegemist.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

A. Ennetav arestimine

Põhimõtteliselt on võimalik arestida iga liiki vara, välja arvatud avalike teenuste osutamiseks vajalikku vara ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) artiklites 447, 448 ja 712 loetletud vara. Arestida ei saa palka ega muid perioodilisi makseid. Arestida saab piiratud õigust või osa varast. Sellise vara arestimisel kohaldatakse arestimise eeskirju mutatis mutandis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 707).

B. Sekvestreerimine

Vallasasjad, mis ei ole registreeritud vara.

C. Halduri määramine

Igasugune vara, mille kuuluvuse üle on vaidlus.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Iga liiki vara võib olla nõude esemeks esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või esialgse nõude esemeks asja sisulise lahendamise menetluses.

E. Viivitamatu täitmine

Ei ole kohaldatav.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

A. Ennetav arestimine

Arestimise tagajärg on arestitud vara külmutamine. Isik, kelle vara on arestitud, ei või seda enam müüa, kinkida, koormata, välja üürida jne. Vara käsutamise võimatus on suhteline: see kehtib ainult seoses arestimise taotlejaga. Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral peab kolmas isik, kelle valduses on võlgniku vara, hoiduma edasiste maksete tegemisest ja vara üleandmisest. Heauskne kolmandast isikust omandaja on siiski teatavatel tingimustel kaitstud. Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral peab kolmas isik, kelle valduses on võlgniku vara, deklareerima, milline võlgniku vara tema valduses on. Arestitud vara kõrvaldamine on karistatav.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreeritud vara kõrvaldamine on karistatav.

C. Halduri määramine

Vara haldamine antakse üle haldurile.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Täitmine tagatakse sageli perioodiliste trahvide abil.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

A. Ennetav arestimine

Arestimiseks loa andmisel peab kohus alati määrama tähtaja, mille jooksul tuleb esitada hagiavaldus põhimenetluse algatamiseks. Kui põhimenetlust ei ole veel algatatud, määrab kohus arestimise loas põhimenetluse algatamiseks tähtaja, mille pikkus on vähemalt kaheksa päeva. Põhimenetlusena käsitatakse vaid menetlust, mille eesmärk on saada täitekorraldus selle nõude tasumiseks, millega seoses arestimist kohaldati. Vahepealsel ajal võib kohus arestimise tühistada selle isiku taotlusel, kelle vara suhtes arestimist kohaldati, või muu huvitatud isiku taotlusel. Kohtu määratud tähtaja ületamisel arestimise loa kehtivus lõpeb.

Arestimine muutub täitmisele pööratavaks kohe, kui arestimise taotleja on saanud täidetava täitekorralduse ja see on võlgnikule (ja kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral kolmandale isikule) kätte toimetatud.

Arestimise loa kehtivus lõpeb, kui põhimenetluses esitatud nõuet ei rahuldata ja rahuldamata jätmise otsust ei saa enam vaidlustada. Arestimine võidakse võlgniku taotlusel tühistada.

B. Sekvestreerimine

Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik võib sekvestreerimise tühistada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses iga huvitatud menetlusosalise taotluse alusel. Vajaduse korral määrab kohtunik, kellele vara hoiulevõtja peab vara üle andma. Sekvestreerimise aluseks oleva arestimise tühistamise tulemusena tühistatakse ka sekvestreerimine. Seejärel annab hoiulevõtja vara üle isikule, kelle suhtes arestimist kohaldati. Kui isik, kellel on varale õigus, on tehtud kindlaks lõpliku või viivitamatult täidetava kohtuotsusega, annab hoiulevõtja vara üle sellele isikule.

C. Halduri määramine

Kui põhimenetluse nõuet ei ole kohtule veel esitatud, tuleb see esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Haldamine lõpeb, kui see tähtaeg ületatakse.

Kui isik, kellel on varale õigus, on tehtud kindlaks lõpliku või viivitamatult täidetava kohtuotsusega, annab haldur vara üle sellele isikule. Haldamine tühistatakse menetlusosaliste ühise otsuse alusel või esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku poolt ühe menetlusosalise taotluse alusel.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse kuni ajani, mil kohus teeb otsuse asja sisulise lahendamise menetluses.

Kohtunik võib ka esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses piirata esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse aega või seada abinõude rakendamise tingimuseks, et teatava tähtaja jooksul algatatakse asja sisulise lahendamise menetlus. Asja sisulise lahendamise menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus lõpeb ka siis, kui põhimenetlus lõpetatakse enne tähtaega.

Abielulahutuse menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõud võivad jääda jõusse mõneks ajaks pärast abielu lahutamist. Neid abinõusid võidakse muuta või tühistada. Enne abielulahutuse menetlust määratud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus lõpeb, kui abielu lahutamise avaldust ei esitata nelja nädala jooksul pärast esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise otsust.

E. Viivitamatu täitmine

Apellatsioonikohus võib täitmise peatada. Peatamise otsus võidakse teha ka täitemenetluses.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Üldreeglid

Kohtulahendi kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.

Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti tagaseljaotsus, võib esitada vastuväite tagaseljaotsuse teinud kohtule nelja nädala jooksul (algus muutuv).

Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti kohtulahend, võib esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule kolme kuu jooksul arvates otsuse kuupäevast (summade puhul, mis ületavad 1750 eurot).

Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti kohtulahend, võib esitada kassatsioonkaebuse Madalmaade ülemkohtule (Hoge Raad der Nederlanden) kolme kuu jooksul arvates esimeses, kõrgemas või apellatsiooniastmes tehtud otsuse kuupäevast.

Kohtumääruse peale saab esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule või kassatsioonkaebuse Madalmaade ülemkohtule.

Apellatsioonkaebuse esitab hageja ja menetluses osalenud huvitatud isik kolme kuu jooksul arvates kohtulahendi kuupäevast ning muu huvitatud isik kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil lahend talle teatavaks tehti.

Kassatsioonkaebuse saavad esitada mõnes eelmise astme kohtumenetluses osalenud isikud kolme kuu jooksul arvates kohtulahendi kuupäevast.

Need õiguskaitsevahendid peatavad täitmise, kui kohtulahendit ei kuulutatud viivitamatult täidetavaks.

A. Ennetav arestimine

Arestimise luba ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 700 lõige 2). Arestimist taotlev isik võib esitada apellatsioonkaebuse ja seejärel kassatsioonkaebuse taotluse rahuldamata jätmise peale.

B. Sekvestreerimine

Kui arestimist taotleva isiku taotlusel on antud kohtumäärus sekvestreerimise kohta, ei saa seda määrust edasi kaevata.

Taotleja võib esitada apellatsioonkaebuse ja seejärel kassatsioonkaebuse taotluse rahuldamata jätmise peale.

Esialgse kohtumääruse kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.

C. Halduri määramine

Kohtumääruse kohta, millega varale määratakse haldur, võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.

D. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või asja sisulise lahendamise menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse. Abielulahutuse menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude peale ei saa esitada apellatsioonkaebust ega kassatsioonkaebust.

E. Viivitamatu täitmine

Kui kohtuotsust ei ole kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib viivitamatu täitmise otsust taotleda apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses või täitemenetluses. Kui kohtuotsus on kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib apellatsioonkaebust lahendav kohtunik täitmise peatada. Kassatsioonkaebuse puhul seda teha ei saa. Peatamise otsus võidakse teha ka täitemenetluses.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides - Austria

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude näited on ajutised ja ennetavad meetmed. Austria õigusaktidega on ette nähtud järgmised hagi tagamise abinõud:

• tõendite säilitamise meetmed;
• tagatise sundmüügi meetmed;
• esialgse õiguskaitse meetmed.

Kõigi nende hagi tagamise abinõude ühine joon on see, et pooled ei pea oma nõudeid tõendama; nad peavad lihtsalt esitama nõuete kohta esmapilgul usutavad (prima facie) tõendid (s.t nad peavad usutavalt näitama nõuete olemasolu).

Esialgse õiguskaitse meetmed on neist abinõudest kõige olulisemad ja sellepärast käsitletakse allpool esitatud märkustes üksnes neid.

Esialgse õiguskaitse meetme näol on tegemist kohtumäärusega, millega tagatakse tulevane täitmisele pööramine, reguleeritakse valitsevat olukorda teatava aja jooksul või tagatakse nõude ajutine rahuldamine.

Esialgse õiguskaitse määrused jagunevad määrusteks, mille eesmärk on:

• rahalise nõude maksmise tagamine;
• toimingu tegemist käsitleva hagi tagamine;
• õiguse või õigussuhte kaitsmine.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Esialgset õiguskaitset võimaldatakse ainult avalduse alusel. Poolteks on hageja ja kostja. Esialgse õiguskaitse võimaldamise määrust on pädevad tegema järgmised kohtud:

• poolelioleva menetluse ajal samal kohtuastmel asuv menetlev kohus;
• täitemenetluse ajal täitevkohus;
• enne põhikohtuasja menetlemist hagimenetluse raames või kohtumenetluse ja täitemenetluse vahepeal see esimese astme kohus (Bezirksgericht), kelle tööpiirkonnas asub koht, mille alusel määratakse kindlaks kostja üldine kohtualluvus;
• teise võimalusena see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub koht, mille alusel määratakse kindlaks kohtumääruse eseme kohtualluvus, või kolmandast isikust võlgniku alaline või ajutine elukoht.

Kuna menetluse suhtes kohaldatakse täitemenetlusõiguse sätteid, ei ole advokaadi kasutamine esimeses astmes kohustuslik.

Kuna menetluse suhtes kohaldatakse täitemenetlusõiguse sätteid, ei ole õigusesindaja kasutamine esimeses astmes kohustuslik. Tegelikud täitetoimingud (näiteks vara kohtulik arestimine) tehakse ametiülesande korras (ex officio; s.t neid teeb täitevametnik). Esialgse õiguskaitsega seotud kulud, mis sõltuvad tagatava hagi summast, kannab algselt üldjuhul hageja. Hageja võib taotleda kulude hüvitamist üksnes juhul, kui saavutatakse edu põhikohtuasjas. Selleks esitatakse põhikohtuasja raames kulude hüvitamise avaldus. Kuid kui kostja on esialgse õiguskaitse kohta otsuse tegemise etapis edukas, on tal juba õigus kulude hüvitamisele.

2.2 Peamised tingimused

Esialgse õiguskaitse saamiseks peab kahju kannatanud pool esitama avalduse, milles kinnitatakse rahalise nõude, toimingu tegemisele suunatud mitterahalise nõude või vaidlustatud õiguse või õigussuhte olemasolu ja esitatakse esmapilgul usutavad (prima facie) tõendid selliste nõuete ja õiguste kohta, ning milles kinnitatakse samuti riski olemasolu.

Rahalise nõude tagamiseks kohtumääruse saamiseks peab hageja esitama esmapilgul usutavad (prima facie) tõendid subjektiivse riski kohta, s.t esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et ilma kohtumääruseta võtab kostja meetmeid rahalise nõude sissenõudmise takistamiseks või raskendamiseks.

Kõigi muude esialgse õiguskaitse andmist käsitlevate kohtumääruste liikide kohta on vaja esitada ainult esmapilgul usutavad (prima facie) tõendid objektiivse riski kohta, s.t selle kohta, et ilma kohtumääruseta oleks nõude kohtulik rahuldamine ja sissenõudmine takistatud või märkimisväärselt raskendatud, eelkõige valitseva olukorra muutumise tõttu.

Rahaliste nõuete tagamiseks tehtud kohtumääruste ja muud liiki kohtumääruste korral piisab riski esmapilgul usutavaks (prima facie) tõendamiseks asjaolust, et nõue tuleks täitmisele pöörata riigis, kus nõude täitmine ei ole tagatud rahvusvaheliste lepingute ega liidu õigusnormidega.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Rahaliste nõuete tagamiseks kasutada olevate vahendite ammendav loetelu on täitemenetluse seadustikus (Exekutionsordnung). Need vahendid hõlmavad järgmist:

• vallasvara arestimise ja hoiule võtmise meetmed;
• määrus, millega keelatakse materiaalse vallasvara võõrandamine või pantimine;
• kolmandale isikule kohtumäärusega kehtestatud keeld;
• kostja kinnisasjade haldamise meetmed;
• määrus, millega keelatakse kinnisasjade või kinnistusraamatus registreeritud õiguste võõrandamine või koormamine.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Nende meetmete mõju on erinev sõltuvalt nõude tagamise viisist. Materiaalse vallasvara arestimise ja hoiule võtmise korral eemaldatakse asjaomane vara kostja otsese isikliku mõju sfäärist. Ka arestitud ja hoiule võetud vara puhtalt juriidiline käsutamine on õigustühine. Seadusega on kohtutele antud suur otsustusõigus teha n-ö vajalikke või kasulikke korraldusi eesmärgiga tagada, et sellel ajal, kui vara on arestitud või hoiule võetud, ei toimuks selliseid muutusi, mis võiksid vähendada vara väärtust või selle müügist saadavat tulu. Sellised korraldused võivad näiteks hõlmata arestitud riknevate kaupade müüki.

Vallasvara igasugune selline võõrandamine, millega rikutakse materiaalse vallasvara käsutamise või pantimise keeldu, on õigustühine.

Kolmandaid isikuid käsitleva keelava kohtumäärusega keelab kohus kostjal kolmandate isikute vastu suunatud nõuete rahuldamise või sissenõudmise. Samal ajal keelatakse kolmandatel isikutel kuni kohtu edasise korralduseni kostjale võlgu oldavate mis summade maksmine ja mis tahes talle võlgu oldavate esemete kohaletoimetamine või mis tahes muu selline tegevus, millega võidakse takistada või märkimisväärselt raskendada täitemeetmete võtmist seoses nõudega või võlgu oldavate või kohaletoimetamisele kuuluvate esemetega. Teisisõnu võib kolmandast isikust võlgnikul keelata vaid kohustuse täitmise või selle täitmise takistamise; neil ei saa keelata makse tegemist hagejale või mis tahes õiguse kasutamist. Kui kolmas isik määrust ei täida, esitatakse talle kahjunõue. See, kas määrust rikkudes tehtud tehingud on õigustühised, ei ole õigusnormides sõnaselgelt sätestatud ja Austria õigusekspertide seisukohad selles küsimuses lahknevad.

Kostja kinnisvara haldamiseks määratakse haldur, kelle üle teeb järelevalvet kohus.

Kinnistusraamatusse tehakse märge selle kohta, et võlgnikul on keelatud võõrandada või koormata oma kinnisasju või kinnistusraamatus registreeritud õigusi. Pärast sellise märke tegemist on kostjal küll võimalik kinnisasju või õigusi vabatahtlikult võõrandada ja samuti on võimalik vastavate kannete tegemine kinnistusraamatusse, kuid hagejaga seoses saab seda teha vaid teatavatel tingimustel. Alles siis, kui kohus on hageja nõude lõpliku kohtuotsusega rahuldamata jätnud või kui esialgse õiguskaitse määrus on muul moel kehtetuks tunnistatud, saab kolmas isik taas oma õigusi täielikult kasutada, sealhulgas hageja suhtes, ja ta võib lasta keelu tühistada.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Esialgne õiguskaitse kehtib ainult kindlaksmääratud aja jooksul, kuid seda perioodi võib hageja taotluse alusel pikendada. Kui esialgse õiguskaitse määrus tehakse põhimenetlusest eraldi, peab kohus ette nägema mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb tagatud nõuet põhjendada ja esitada hagiavaldus või täitmisele pööramise avaldus. Kostja võib kautsjoni maksmisega peatada kohtumääruse täitmise ja tühistada juba täitmisele pööratud kohtumääruse.

Kohtumääruse tühistamiseks tuleb esitada taotlus või seda tehakse automaatselt (ex officio) järgmistel juhtudel:

• nõude põhjendamise tähtaeg on möödunud ja põhjendusi ei ole esitatud;
• esialgset õiguskaitset jõustati laiemalt, kui see oli vajalik hageja kaitsmiseks;
• esialgse õiguskaitse võimaldamise tingimused ei ole enam täidetud;
• kostja on maksnud kautsjoni või andnud tagatise;
• esialgne õiguskaitse ei ole enam põhjendatud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Esialgse õiguskaitse menetluse raames on võimalik kasutada kahte liiki õiguskaitsevahendeid, kusjuures kummalgi neist ei ole menetlust peatavat toimet.

• Vastuväite esitamine esialgse õiguskaitse määruse peale. Kui kostjat või kolmandast isikust võlgnikku ei ole eelnevalt ära kuulatud, võivad nad 14 päeva jooksul esitada vastuväite. Õiglase kohtumõistmise tagamiseks võib esitada uusi tõendeid. Esimese astme kohus teeb sellise vastuväite kohta määruse kinnise suulise menetluse tulemusena.
• Samuti on esialgse õiguskaitse menetluse raames tehtud kohtumääruse peale võimalik esitada määruskaebus (Rekurs). Sellise kaebuse esitamiseks on aega 14 päeva. Tegemist on kirjaliku apellatsioonimenetlusega, mille raames ei saa uusi tõendeid esitada. Esialgset õiguskaitset võimaldava kinnitatud määruse peale võib esitada ka õigusküsimustega seotud apellatsiooni, kuid see ei ole võimalik juhul, kui esialgse õiguskaitse avaldus lükati tagasi.

Erikorrad

Õigusaktidega on ette nähtud järgmine:

• ajutise elatise maksmine (lahutatud) abikaasale;
• abieluvara ja abielu jooksul kogutud säästude ajutine kontrollimine, kasutamine või kaitsmine;
• ajutise elatise maksmine lapsele;
• kohtumäärused koduvägivalla vältimise eesmärgil;
• kohtumäärused üldise vägivalla vältimise eesmärgil;
• üüri ajutine maksmine;
• kohtumäärused eraelu puutumatuse rikkumise vältimise eesmärgil;
• meetmed, mille eesmärk on rahuldada ühe abikaasa kiireloomulist vajadust eluaseme järele.

Neist erikordadest on eriti olulised need esialgse õiguskaitse määrused, mille eesmärk on vägivalla vältimine. Austrias on kehtestatud väga tõhus, kuid lihtne vägivallavastane kord, mis võimaldab vägivalda tarvitanud elaniku tema kodust välja tõsta ja keelata tal koju tagasi pöörduda. Kui isiku vägivaldne käitumine ei võimalda teisel isikul temaga edaspidi kohtuda, võib vägivaldsel isikul keelata teatavate kohtade külastamise või teise isikuga suhtlemise. Eeskätt võimaldab see kord politseil, kohtutel, kohalikel koduvägivalla vastu võitlemise keskustel ja seoses alaealistega ka noorsooametitel teha tihedat koostööd koduvägivalla ärahoidmise eesmärgil.

Õigus- ja korrakaitseorganitel on politsei tegevust käsitlevate õigusnormide alusel õigus anda välja kahenädalane eemalviibimise määrus või lähenemiskeeld sellise isiku suhtes, kes on ohustanud teise inimese elu, tervist või vabadust. Kui kohtule esitatakse esialgse õiguskaitse avaldus, pikendatakse sellist määrust või keeldu maksimaalselt nelja nädalani. Politsei peab samuti teavitama kohalikku koduvägivalla vastu võitlemise keskust, et keskus saaks ohvreid toetada.

Isikut, kes on füüsilise vägivalla, füüsilise vägivallaga ähvardamise või vaimse vägivalla tulemusena muutnud kooselu teise isikuga võimatuks, peab kohus samuti ohvri taotluse alusel kohustama tegema järgmist:

• lahkuma kodust ja vahetust naabrusest ning
• koju või vahetusse naabrusesse mitte tagasi pöörduma seni, kuni seda eluruumi kasutatakse eesmärgiga rahuldada hageja kiireloomuline vajadus majutuse järele.

Kohus võib samuti keelata kodust lahkuma sunnitud isikul külastada konkreetseid kohti (nt koduesine tänav või lapse kool) ja kohus võib käskida sellisel isikul hoiduda hagejaga kohtumast või ühendust võtmast, tingimusel et see ei ole vastuolus kostja enda tõsiste huvidega.

Põhikohtumenetlusega, näiteks lahutusmenetluse, tühistamismenetluse, vara jagamise menetluse või kodu kasutamise õiguse täpsustamise menetlusega seoses antud esialgne õiguskaitse kehtib kuni põhikohtuasjas lõpliku otsuse tegemiseni. Esialgset õiguskaitset võib võimaldada olenemata sellest, kas pooled elavad endiselt koos või mitte, ja põhikohtuasjast sõltumatult. Kui ühtegi põhikohtuasja pooleli ei ole, ei saa esialgset õiguskaitset võimaldada kauemaks kui kuus kuud.

Kui on täidetud vajalikud tingimused, tuleb esialgse õiguskaitse määrus täitmisele pöörata kohe kas ex officio või avalduse alusel. Täitevasutus (täitevametnik) peab paluma kostjal kodust lahkuda ning võtma temalt ära ja andma kohtu kätte hoiule kõik kodu võtmed. Kui tegemist on koduvägivalla lõpetamiseks tehtud kohtumääruse täitmisele pööramisega, võib kohus teha õigus- ja korrakaitseorganitele ülesandeks anda kohtu käsutusse oma õigus- ja korrakaitseametnikud. Sellist olukorda esineb praktikas sageli, mis tähendab, et vägivalla tõkestamiseks tehtud kohtumäärusi pööravad tavaliselt täitmisele pigem politseiametnikud kui täitevametnikud (kohtutäiturid).

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides - Poola

1 Millised on abinõude eri liigid?

Rakendatava abinõu liik sõltub tagatava nõude laadist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kodeks postępowania cywilnego) artikli 747 kohaselt tagatakse rahalisi nõudeid järgmiste abinõudega:

• vallasvara, töötasude, pangakontoga seotud nõuete või muude nõuete või muude varaliste õiguste arestimine;
• kohustatud poole kinnisvara koormamine kohustusliku hüpoteegiga;
• sellise kinnisvara võõrandamise ja koormamise keeld, mille kohta puuduvad kinnistusraamatu andmed või mille kinnistusraamatu andmed on kadunud või hävinud;
• laeva või ehitamisel oleva laeva koormamine laevahüpoteegiga;
• ühistu liikmete kinnisvara ühisomandiõiguse võõrandamise keeld;
• kohustatud poole ettevõttele või põllumajanduslikule majapidamisele, ettevõtte või selle osa juurde kuuluvale rajatisele või põllumajandusliku majapidamise osale välise halduri määramine.

Muu kui rahalise nõude puhul tagab kohus hagi viisil, mida ta peab asjaomase juhtumi puhul asjakohaseks, välistamata abinõusid, mille eesmärk on tagada rahalisi nõudeid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 755). Eelkõige võib kohus:

• reguleerida menetlusosaliste õigusi ja kohustusi menetluse ajal;
• kehtestada menetluses käsitletavate varade või õiguste võõrandamise keelu;
• peatada täitemenetluse või muu menetluse, mille eesmärk on otsuse täitmine;
• teha otsuseid alaealiste hooldamise ja lastega suhtlemise küsimustes;
• otsustada kanda kinnistusraamatusse või muusse asjakohasesse registrisse keelumärke.

Hagi tagamise viisi valimisel tuleb arvesse võtta menetluse poolte või menetlusosaliste huve, et tagada õigustatud poole asjakohane õiguskaitse ja mitte liialt koormata kohustatud poolt.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Hagi tagamine algatatakse:

• menetluse poole või menetlusosalise taotluse alusel, mis esitatakse pädevale esimese astme kohtule. Kui seda kohut ei suudeta kindlaks teha, on pädevaks kohtuks kohus, kelle tööpiirkonnas hagi tagamist käsitlevat lahendit tuleb täita; kui selline alus puudub või kui hagi tagamist käsitlevat lahendit tuleb täita mitme kohtu tööpiirkonnas, on pädevaks kohtuks Varssavi rajoonikohus. Hagi tagamise taotlust, mis esitatakse menetluse ajal, lahendab põhikohtuasja käsitlev kohus, välja arvatud juhul, kui põhikohtuasja lahendab kõrgeim kohus (Sąd Najwyższy). Sellisel juhul otsustab hagi tagamise üle esimese astme kohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 734);

• ex officio, kui menetluse võib algatada ex officio (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 732).

Hagi tagamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotlus peab vastama menetlusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja selles tuleb märkida, millises vormis tagamist taotletakse; rahalise nõude korral tuleb märkida tagatav summa (see ei tohi ületada nõude summat, millele on lisatud hagi tagamist käsitleva lahendi kuupäevani arvestatud intress, samuti hagi tagamisega seotud kulud; lisada võib ka eeldatavad kohtukulud). Peale selle tuleb taotluses esitada taotlust põhjendavad asjaolud. Kui hagi tagamise taotlus esitatakse enne menetluse algatamist, tuleb lühidalt kirjeldada ka nõuet (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 736).

Hagi võib tagada enne menetluse algatamist või menetluse ajal. Pärast seda, kui õigustatud poolele on väljastatud täitedokument, tagatakse hagi ainult siis, kui eesmärk on tagada nõuet, mille täitmise tähtaeg ei ole veel möödunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 730 lõige 2).

Kui hagi tagatakse enne menetluse algatamist, määrab kohus tähtaja, mille jooksul tuleb esitada menetluse algatamise taotlus; selle tähtaja ületamise korral hagi tagamise abinõu tühistatakse. See tähtaeg võib olla kuni kaks nädalat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 733).

Hagi tagamise taotlused tuleb lahendada võimalikult kiiresti, ühe nädala jooksul arvates taotluse kohtule esitamise kuupäevast, kui erisätted ei näe ette teisiti. Kui seaduse kohaselt tuleb taotlus lahendada kohtuistungil, peab kohtuistung toimuma ühe kuu jooksul arvates taotluse kohtule esitamise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 737).

Hagi tagamise aluseks on kohtulahend.

2.2 Peamised tingimused

Hagi tagamist võib taotleda kõigis tsiviilasjades, mida lahendab kohus või vahekohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 730).

Hagi tagamisel lähtutakse järgmistest tingimustest: nõue ja seaduslik huvi hagi tagamiseks peavad olema põhjendatud. Hagi tagamiseks on seaduslik huvi, kui hagi tagamata jätmine muudaks asjas tehtud kohtuotsuse täitmise võimatuks või väga raskeks või muudaks menetluse eesmärgi saavutamise muul viisil võimatuks või väga raskeks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 730¹).

Hagi tagamise eesmärk ei saa seisneda nõude rahuldamises, kui seadusest ei tulene teisiti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 731).

Kohus võib seada hagi tagamist käsitleva lahendi täitmise tingimuseks, et õigustatud pool maksab tagatisraha, mis katab hagi tagamist käsitleva lahendi täitmisest tulenevaid kohustatud poole nõudeid, välja arvatud juhul, kui õigustatud pool on riigikassa ja hagi tagamise eesmärk on tagada nõudeid elatisele, töövõimetuspensionile või töötajale tööga seoses võlgnetavatele summadele osas, mis ei ületa töötaja kuupalga kogusummat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 739).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Hagi tagamise abinõusid võib rakendada alljärgneva suhtes:

• vallasvara,
• töötasu,
• pangakontoga seotud nõuded või muud nõuded või muud varalised õigused,
• kinnisvara,
• laevad ja ehitamisel olevad laevad,
• ühistu liikmete kinnisvara ühisomandiõigus,
• kohustatud isiku ettevõte või põllumajanduslik majapidamine, ettevõtte või selle osa juurde kuuluv rajatis või põllumajandusliku majapidamise osa.

Hagi tagamise abinõusid ei saa rakendada sellise vara ega selliste võlgnevuste ega õiguste suhtes, millele sissenõuet pöörata ei saa. Hagi tagamise abinõud võib rakendada kiiresti rikneva kauba suhtes, kui kohustatud isikul ei ole muud vara, mille arvelt õigustatud isiku nõudeid saaks tagada, ja kui seda kaupa on võimalik kiiresti müüa.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Hagi tagamise abinõude rakendamist käsitlevate menetluste peamine eesmärk on kaitsta õigustatud poolt (enamasti võlausaldajat) menetluses oleva kohtuasja (või kohtuvälist lahendamist hõlmava asja) lahendamise viibimise võimalike kahjulike tagajärgede eest ja parandada õigustatud poole olukorda täitemenetluses, kui kohtumenetluse ja hagi tagamise abinõu esemeks on täitmisele pööratav nõue. Piiratud ulatuses võivad hagi tagamise abinõud võimaldada õigustatud poolel saada rahalist hüvitist.

Hagi tagamise abinõusid võidakse rakendada vastusena kohustatud poole tegevusele, mis kahjustab õigustatud poole huve.

Hagi tagamise mõju kohustatud poolele sõltub hagi tagamise viisist ja võib seisneda alljärgnevas:

• vallasvara arestimise korral ei mõjuta vallasvara edasine käsutamine menetluse edasist käiku ja arestitud vallasvaraga seotud täitemenetlust võib läbi viia ka ostja vastu;
• ettevõtja või põllumajandusliku majapidamise omaniku pangakonto arestimise korral võib õigustatud isik nõuda välja ainult kohtu poolt jooksvate töötasudena maksmiseks määratud summad, millele lisanduvad töötasult arvestatav tulumaks ja muud seadusest tulenevad summad, samuti üldkulud;
• teisi võlgnevusi ja varalisi õigusi saab kasutada piiratud ulatuses (kasutamise viisi määrab kohus);
• kohtutäitur müüb kogu arestitud vara, samuti õigused väärtpaberikontol või muul kontol registreeritud finantsinstrumentidele, nagu on sätestatud finantsinstrumentidega kauplemise eeskirjades, ning hoiustab saadud summa kohtu hoiukontol;
• kehtestatakse kinnisvara ja ühistu liikmete kinnisvara ühisomandiõiguse võõrandamise ning koormamise keeld;
• laev või ehitamisel olev laev koormatakse laevahüpoteegiga;
• kohustatud pool kaotab haldamisõiguse ja määratakse väline haldur; välisest haldamisest saadud tulu kasutatakse tagatisena;
• elatisega seotud asjades peab kohustatud pool maksma õigustatud poolele ühekordselt või perioodiliselt teatava summa.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohustatud pool võib igal ajal taotleda hagi tagamise abinõud käsitleva õiguslikult siduva otsuse tühistamist või muutmist, kui hagi tagamise põhjus langeb ära või muutub (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 742, artikli 754¹ lõige 3 ja artikkel 757).

Hagi tagamise abinõu tühistatakse järgmistel juhtudel:

• kohustatud isik hoiustab finantsministeeriumi hoiukontol õigustatud poole poolt hagi tagamise taotluses nõutud summa;
• nõue või taotlus jäetakse menetlusse võtmata või lükatakse lõpliku kohtuotsuste tulemusel tagasi;
• nõue või taotlus jäetakse rahuldamata või menetlus lõpetatakse;
• õigustatud pool ei esita menetluses kogunõuet või esitab muid nõudeid võrreldes nõudega, mis tagati enne menetluse algatamist;
• hagi tagamise esemeks olevat nõuet rahuldav kohtuotsus muutub lõplikuks (hagi tagamise abinõu tühistatakse ühe kuu möödudes pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist);
• õigustatud pool ei taotle edasisi täitemeetmeid kahe nädala jooksul arvates nõuet rahuldava kohtuotsuse lõplikuks muutumisest juhtudel, kui hagi tagamiseks arestiti vallasvara, töötasud, pangakontoga seotud nõuded või muud nõuded või muu varaline õigus või määrati kohustatud poole ettevõttele või põllumajanduslikule majapidamisele, ettevõtte või selle osa juurde kuuluvale rajatisele või põllumajandusliku majapidamise osale väline haldur.

Hagi tagamise abinõu tühistatakse ka järgmistel juhtudel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 754¹):

• kui hagi tagamise esemeks olevat nõuet rahuldava kohtuotsuse või kohustatud poole poolt sellise otsuse peale esitatud edasikaebuse või mõne muu tema kasutatud õiguskaitsevahendi tagasilükkamise otsuse lõplikuks muutumisest on möödunud kaks kuud;
• kui õigustatud pool ei taotle ühe kuu jooksul pärast hagi tagamise esemeks olevat nõuet rahuldava otsuse või pärast kohustatud poole poolt sellise otsuse peale esitatud edasikaebuse või mõne muu tema kasutatud õiguskaitsevahendi tagasilükkamise otsuse lõplikuks muutumist täiendavaid täitemeetmeid juhtudel, mil hagi tagamise taotlus hõlmab muu hulgas vallasvara arestimist.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Nii õigustatud pool kui ka kohustatud pool võib esitada kaebuse esimese astme kohtu lahendi peale, mis käsitleb hagi tagamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 741).

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides - Portugal

1 Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud ehk kaitsemeetmed on ette nähtud kaitse tagamiseks teatavates õigusolukordades, näiteks: a) esialgse õiguskaitse abinõud, mida võetakse 14. augusti 2018. aasta seadusega nr 49/2018 sätestatud saatjaga täiskasvanuid käsitleva õigusraamistiku kohaldamisalas; b) eemalviibiva isiku vara ajutine hooldamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1021); c) hooldaja määramine ad litem (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 17) või d) meetmed, mis on vajalikud sellise vara kaitsmiseks, mis sisaldab omanikuta pärandvara (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 938).

Kaitsemeetmete (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 362 jj sätestatud meetmete) eesmärk on kõrvaldada vahetu oht (periculum in mora) ja tagada lõpliku kohtuotsuse soovitud toime (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 2).

Kui vaidlust just ümber ei pöörata (inversão do contencioso), on kaitsemeetmed seotud hagiga, mis põhineb kaitstud õigusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 364); selliste menetluste eesmärk on kaitsta või ajutiselt ennetada lõplike meetmetega kaasnevat mõju eeldusel, et põhikohtuasjas tehtav otsus on hageja jaoks positiivne.

Periculum in mora kahju risk võimaldab kohtul esialgselt ja lühidalt kaaluda sisulist õiguslikku suhet, mida seejärel tuleb uurida põhjalikumalt ja pikemalt. Kui see esialgne hinnang on hageja jaoks positiivne, määratakse meetmed, mille eesmärk on kaitsta riski eest.

Kaitsemeetmete eesmärk on tagada hagi praktiline tulemus, vältida tõsist kahju või ennetada õiguse kasutamist, luues samal ajal võimalikult suurel määral tasakaalu kiiruse ja õiguskindluse eesmärgi vahel.

Portugali tsiviilkohtumenetlust käsitlevate õigusnormidega on ette nähtud kahte liiki kaitsemeetmed:

a) üldised kaitsemeetmed (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 362–376);

b) spetsiaalsed kaitsemeetmed (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 377–409).

Üldised kaitsemeetmed on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 362, milles on sätestatud, et kui keegi väljendab põhjendatud kahtlust, et teine isik võib tema nõuet tõsiselt ja pöördumatult kahjustada ning kui ükski seadusega ette nähtud kaitsemeede ei ole kohaldatav, võib ta nõuda asjakohaste ennetavate või ettevaatusmeetmete võtmist eesmärgiga tagada ohustatud õiguse kasutamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 362 lõige 1). Hageja nõue võib tugineda olemasolevale õigusele või kohtu poolt pooleliolevas või algatatavas menetluses kindlaks tehtud õigusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 362 lõige 2). Üldisi kaitsemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, kui eesmärk on kaitsta kahju tekkimise ohu eest, mida selgelt ennetab mõni spetsiaalne kaitsemeede (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 362 lõige 3).

Spetsiaalsed kaitsemeetmed on tsiviilkohtumenetluse seadustikus või eriõigusaktides sõnaselgelt ette nähtud meetmed.

Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud järgmised spetsiaalsed kaitsemeetmed:

a) omandi ajutine tagastamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 377);

b) äriühingu otsuste täitmise peatamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 380);

c) ajutine elatis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 384);

d) esialgne kahjuhüvitis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 388);

e) vara arestimine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 391);

f) uute ehitustööde keeld (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 397);

g) vara külmutamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 403).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Kui keegi väljendab põhjendatud kahtlust, et teine isik võib tema õigusi tõsiselt ja pöördumatult kahjustada, võib ta taotleda asjakohaste ennetavate või ettevaatusmeetmete võtmist eesmärgiga tagada ohustatud õiguse kasutamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 362 lõige 1). Hageja nõue võib tugineda olemasolevale õigusele või kohtu poolt pooleliolevas või algatatavas menetluses kindlaks tehtud õigusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 362 lõige 2).

Seda laadi meetmed määratakse juhul, kui on väga tõenäoline, et õigus on reaalne ja on piisavalt põhjendatud kahtlus, et see õigus saab kahjustada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 368 lõige 1). Kohus võib meetmete võtmisest siiski keelduda, kui nende kohaldamisega kostjale kaasnev kahju on oluliselt suurem sellest kahjust, mida hageja soovib meetme kasutamise abil vältida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 368 lõige 2).

Üldisi kaitsemeetmeid võib kohaldada ainult juhul, kui ei ole ühtegi spetsiaalset kaitsemeedet, mis oleks juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 362 lõige 3).

Seega peavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 362 osutatud üldiste kaitsemeetmete kasutamiseks olema täidetud järgmised õiguslikud eeltingimused:

a) õiguse ilmne olemasolu;

b) põhjendatud kahtlus, et teine isik võib tekitada õigusele tõsist ja pöördumatut kahju (periculum in mora);

c) ennetava või ettevaatusmeetme praktiline sobivus, et tagada ohustatud õiguse kasutamine;

d) meede, mille kasutamist taotletakse, ei tohi olla hõlmatud muude kaitsemenetlustega.

Kaitsemeetmete määramiseks piisab, kui kohus leiab kiirel läbivaatamisel, et taotletava õiguse (fumus bonis juris) kohta on olemas kaalukad tõendid ja on olemas põhjendatud kahtlus, et vaidluses lõpliku otsuse tegemiseks kuluva aja jooksul võib tekkida pöördumatu kahju või raskesti heastatav kahju (periculum in mora). Kohtunik peab olema piisavalt veendunud, et põhikohtuasjas tehtav otsus on hageja jaoks positiivne, sest kaitsemeetmed kujutavad endast selget sekkumist kostja õiguslikku olukorda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 368 lõige 1).

Spetsiaalsete kaitsemeetmete kohta tuleb märkida järgmist.

a) Omandi ajutine tagastamine. Vägivaldse röövi korral võib omanik nõuda, et tema vara tagastataks talle ajutiselt, tuginedes seejuures asjaoludele, mis annavad tunnistust valdusest ning röövi ja vägivallaakti toimumisest. Kohtunik võib ette näha tagastamise, ilma et ta kutsuks varast kohtusse või kuulaks teda ära, kui kohtunik usub tõendite läbivaatamise alusel, et hagejal oli valdus ja see võeti temalt vägivaldselt ära (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 377, 378 ja 379).

b) Äriühingu otsuste täitmise peatamine. Kui mis tahes ühing või ettevõtja teeb otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga, võib mis tahes partner kümne päeva jooksul (alates selle kohtumise toimumise kuupäevast, kus otsused vastu võeti, või alates kuupäevast, mil hageja sai neist otsustest teada, kui teda ei kutsutud nõuetekohaselt kohtumisele) nõuda nende otsuste täitmise peatamist. Isik peab tõendama, et ta on partner ja otsuste täitmine võib põhjustada märkimisväärset kahju. Avaldusele tuleb lisada selle kohtumise protokolli koopia, kus otsused tehti. Kui kohtumine ei ole seadusega nõutav, tuleb protokolli asemel esitada dokumentaalsed tõendid otsuse kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 380–383).

c) Ajutine elatis. Isik, kellel on õigus saada elatist, võib nõuda, et talle määrataks ajutise elatise vormis igakuine summa, mida tal on õigus saada, tingimusel et esimest kindlat elatise makset ei ole tehtud. Kui kohtule esitatakse avaldus ajutise elatise saamiseks, määrab kohus kindlaks kohtuistungi kuupäeva ja palub pooltel kohale ilmuda isiklikult või saata enda asemel volitatud esindaja. Kaitseargumendid esitatakse kohtuistungil ning kohtunik püüab saavutada elatise määramise küsimuses kokkuleppe, mis seejärel kinnitatakse kohtuotsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 384–387).

Kui üks menetlusosalistest ei ilmu kohtuistungile või kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, näeb kohtunik ette tõendite kogumise enne, kui ta teeb suulise kohtuotsuse, mille jaoks tuleb esitada täpsed põhjendused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 385 lõige 3).

d) Esialgne kahjuhüvitis. Surma põhjustamise või kehavigastuste tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõuete puhul võivad kahju kandnud isik ja isikud, kellel on õigus saada kahju kandnud isikult elatist, samuti isikud, kellele kahju kandnud isik maksis elatist tulenevalt loomulikust kohustusest, nõuda asjaomase rahasumma väljamõistmist igakuise makse vormis esialgse hüvitisena kahju tekitamise eest. Kohtunik lubab taotletud meetme võtta, kui on olemas tõendid selle kohta, et kantud kahju tulemusel on tekkinud vajadus ja et kostjal on kohustus maksta hüvitist. Kohus määrab esialgse hüvitise õiglaselt ning seda esialgset hüvitist võetakse arvesse lõplikus kahju käsitlevas otsuses. Nii on see ka juhul, kui kahju hüvitamise nõue tugineb kahjule, mis võib olulisel määral seada ohtu kahjustatud poole toimetuleku või elukorralduse säilimise. Ajutise elatise määramisega seotud eespool nimetatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis ka selle meetme rakendamise suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 388–390).

e) Vara arestimine. Vara arestimine võimaldab võlausaldajal, kes kardab põhjendatult oma hagi tagava vara kaotamist, saada otsus vara kohtulikuks arestimiseks. Vara arestimist taotlev isik esitab asjaolud, mis tõendavad tema nõuet ja põhjendavad väidetavat ohtu, loetledes arestitava vara ja lisades kogu teabe, mis on vajalik arestimise korraldamiseks. Kui vara arestimine on suunatud võlgniku vara ostja vastu, peab hageja – kui ostu ei ole kohtulikult vaidlustatud – ikkagi esitama asjaolud, mis muudavad vaidlustuse tõenäoliselt edukaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 391–396).

Pärast tõendite läbivaatamist antakse teist poolt ära kuulamata korraldus vara arestida, tingimusel et õiguslikud nõuded leitakse olevat täidetud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 393 lõige 1).

Laevade ja nende lasti arestimisel peab hageja – lisaks üldiste tingimuste täitmisele – tõendama, et arestimine on nõude laadi arvestades lubatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 394 lõige 1). Sellisel juhul jäetakse vara arestimata (kui võlgnik annab võlausaldajale viivitamata vastuvõetava tagatise) või otsustab kohtunik kahe päeva jooksul, et on asjakohane peatada laeva lahkumine kuni tagatise andmiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 394 lõige 2).

f) Uute ehitustööde keeld. Iga isik, kes leiab, et tema õigust ainu- või ühisomandile või asja kasutamise või omamisega seotud muud asjaõigust või võlanõudeõigust on rikutud uute ehitustööde või uute teenuste tõttu, mis tekitavad või tõenäoliselt tekitavad sellele isikule kahju, võib taotleda 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sellest asjaolust teada sai, ehitustööde või teenuse osutamise viivitamatut peatamist. Hageja võib näha ette ka ehitamise jätkamise keelu vahetult väljaspool kohut, teavitades sellest arendajat või – kui see ei ole võimalik – vastutavat isikut või tema asetäitjat kahe tunnistaja juuresolekul. See mittekohtulik keeld on kehtetu, kui kohtult ei taotleta kinnitust viie päeva jooksul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 397–402).

g) Vara külmutamine. Kui on olemas põhjendatud kahtlus, et vallas- või kinnisvara või dokumendid võivad kaduda või neid võidakse varjata või need võidakse hävitada, võib taotleda vara külmutamist. Selline külmutamine on seotud hagidega, mis käsitlevad vara tehnilist kirjeldust või külmutatud varade omandiõiguse tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 403–409).

Seda meedet võib taotleda mis tahes isik, kelle huvides on vara või dokumentide säilitamine, kuigi võlausaldajad võivad seda taotleda ainult juhtudel, kui vara külmutamine on vajalik pärandi kaitsmiseks. Hageja peab lühidalt tõendama varaga seotud õigust ja asjaolusid, millel põhineb kahtlus, et see kaob või hävitatakse. Kui varaga seotud õigus sõltub pooleliolevast menetlusest või esitatavast avaldusest, peab avalduse esitaja veenma kohut asjaomase avalduse paikapidavuses. Pärast nõutud tõendite esitamist lubab kohtunik meetme võtta, kui ta on veendunud, et ilma selleta on hageja huvid tõsiselt ohustatud.

2.1 Menetlus

Kui välja arvata uute ehitustööde keeld, mille puhul on võimalik võtta esialgseid kohtuväliseid meetmeid, millele peab järgnema avalduse esitamine kohtule kinnituse saamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 397 lõiked 2 ja 3), põhinevad kõik ülejäänud kaitsemeetmed kohtule esitataval algsel avaldusel, milles hageja esitab kokkuvõtlikud tõendid ohustatud õiguse kohta ja põhjendab kahju tekkimise kahtlust. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 365 esitatakse selles avalduses maksimaalselt viit isikut hõlmav tunnistajate nimekiri ja muud nõutud tõendid.

Taotluse alusel võib kohtunik otsuses, millega ta näeb ette meetme võtmise, vabastada hageja põhihagi esitamise kohustusest, kui menetluse käigus esitatud tõendid annavad alust kindlale veendumusele, et kaitstav õigus on reaalne ja kui ettenähtud meetme laad on asjakohane vaidluse lahendamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 369 lõige 1). Seda vabastust võib kohaldada kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. Juhtudel, kus ei toimu eelnevat võistlevat menetlust, võib kostja samaaegselt ettenähtud meetme vaidlustamisega vaidlustada ka hagi esitamise kohustuse ümberpööramise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 369 lõige 2).

Kohustuse ümberpööramise reegleid kohaldatakse mutatis mutandis omandi ajutise tagastamise, äriühingu otsuste täitmise peatamise, ajutise elatise, uute ehitustööde keelu ja muude eriõigusaktidega ette nähtud meetmete suhtes, mis oma laadi tõttu võimaldavad jõuda vaidluses lõpliku lahendini (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 376 lõige 4).

Kui seadusega ei ole ette nähtud, et kaitsemeedet kohaldatakse kostjat ära kuulamata, kuulab kohus kostja ära, välja arvatud juhul, kui ärakuulamine seaks tõsiselt ohtu meetme eesmärkide saavutamise või tõhususe (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 366 lõige 1).

Kui kostja kuulatakse enne meetme võtmist ära, saadetakse talle kohtukutse, milles tal palutakse esitada vastuväited kümne päeva jooksul. Kohtukutse asendatakse teatisega, kui kostjale on juba edastatud kohtukutse seoses põhikohtuasjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 366 lõige 2).

Kui vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud ja kostja on vajaduse korral ära kuulatud, kogutakse kohtu nõutud või kindlaks määratud tõendid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 367 lõige 1).

Kui kostjat ei ole ära kuulatud ja meede kavatsetakse ikkagi võtta, siis kostjat vaid teavitatakse asjaomasest otsusest pärast selle tegemist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 366 lõige 6). Pärast teatise saamist on kostjal õigus esitada tavakorras apellatsioon kohtumääruse peale, kui ta leiab asjaolusid arvesse võttes, et sellist meedet ei oleks tohtinud võtta. Samuti võib ta esitada vastuväite, kui ta soovib esitada kohtu poolt arvesse võtmata jäetud asjaolusid või tõendeid, mis võivad muuta kaitsemeetme alusetuks või vähendada selle mõju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 372 lõige 1).

Kostja võib mis tahes eespool nimetatud viisil vaidlustada otsuse hagi esitamise kohustuse ümberpööramise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 372 lõige 2). Kui kostja esitab vastuväite, peab kohus otsustama, kas jätta kehtestatud meede jõusse, vähendada selle mõju või see tühistada. Seda otsust ja – kui see on asjakohane – hagi esitamise kohustuse ümberpööramist käsitleva otsuse jõusse jätmise või tühistamise otsust on võimalik edasi kaevata ning asjakohasel juhul tuleb esitada kohtu enda algatusel nõutud või kindlaks määratud tõendid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 372 lõige 3).

Territoriaalse pädevuse kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 78 sätestatud:

a) vara arestimise ja külmutamise avaldused võib esitada kohtule, kus algatatakse seotud menetlus, või vara asukohajärgsele kohtule või ühele vara asukohajärgsele kohtule, kui vara asub mitmes piirkonnas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 lõike 1 punkt a);

b) uute ehitustööde keelu puhul on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas ehitustöid plaanitakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 lõike 1 punkt b);

c) muude kaitsemeetmete puhul on pädev see kohus, kellele esitatakse seotud hagiavaldus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 lõike 1 punkt c).

Kui hagi esitamise kohustust ümber ei pöörata, liidetakse menetlused kohe pärast hagiavalduse esitamist. Kui hagiavaldus on esitatud teisele kohtule, edastatakse see sinna ja asjaomasel kohtul on edasises menetluses ainupädevus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 lõige 2).

Kui kaitsemeetmete võtmist taotletakse hagi menetlemise ajal, tuleks avaldus esitada sellele kohtule, kus vastavat hagi menetletakse, välja arvatud juhul, kui hagiga seoses on pooleli apellatsioonimenetlus. Sel juhul liidetakse menetlused alles siis, kui need on lõppenud või kui põhikohtuasja toimikud tagastatakse esimese astme kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 364 lõige 3).

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 58 ja 1090, tõlgendatuna koostoimes kohtusüsteemi korralduse seaduse artikli 44 lõikega 1, on juristist esindaja kasutamine kohustuslik, kui meetme väärtus on suurem kui 5 000 eurot või kui lubatud on apellatsiooni esitamine.

Kaitsemeetmete väärtus määratakse kindlaks järgmisel viisil:

a) ajutise elatise ja esialgse kahjuhüvitise puhul võetakse aluseks nõutud igakuine makse, mis korrutatakse 12ga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõike 3 punkt a);

b) omandi ajutise tagastamise puhul võetakse aluseks selle eseme väärtus, mis omanikult on ära võetud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõike 3 punkt b);

c) äriühingu otsuste täitmise peatamise puhul võetakse arvesse kahju ulatust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõike 3 punkt c);

d) uute ehitustööde keelu ja üldiste kaitsemeetmete puhul võetakse aluseks ennetatav kahju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõike 3 punkt d);

e) vara arestimise puhul võetakse aluseks tagatava nõude summa (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõike 3 punkt e);

f) vara arestimise puhul võetakse aluseks külmutatava vara väärtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõike 3 punkt f).

2.2 Peamised tingimused

Kaitsemeetmete võtmise tingimuste hindamisel peab kohus alati kontrollima, kas kahtlus, millele tuginetakse, on põhjendatud ning kui keeruline oleks heastada potentsiaalset kahju. Samuti hindab kohus seda, kas konkreetse asja puhul on asjakohane võtta ennetav või ettevaatusmeede, pidades silmas selle õiguse kaitsmist, mis väidetavalt on ohus. Kohus peab veenduma, et mis tahes viivitusega kaasneb oht.

Kohus kontrollib ka seda, kas menetlused on meetmega kaitstud õiguse seisukohast tegelikult või tõenäoliselt seotud esitatud või esitatava hagiga.

Sellist liiki menetluste puhul peab kohus saama kokkuvõtlikud tõendid (st vähem kindlamad tõendid kui need, mis tuleb esitada põhimenetluse raames) selle kohta, et on olemas tõenäosus, et kaitstav õigus eksisteerib ja et selle õiguse rikkumise oht on piisavalt suur.

Kõiki kaitsemeetmeid käsitatakse kiireloomulistena ning need on ülimuslikud mis tahes muude mitte nii kiireloomuliste õigustoimingute suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 363 lõige 1). Nendega seoses tuleb otsus teha esimese astme kohtus hiljemalt kahe kuu jooksul või 15 päeva jooksul sellistes asjades, millega seoses kostjat kohtusse kutsuma ei pea (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 363 lõige 2).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Kaitsemeetmeid võib kohaldada selliste õiguste ning vallas- ja kinnisvara suhtes, mis ei ole seadusega kaitsemeetmete kohaldamisalast täielikult või osaliselt välja arvatud.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kuna kaitsemeetmete võtmise näeb ette kohus, on need meetmed siduvad kõigile avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele isikutele ning ülimuslikud mis tahes muu ametiasutuse vastu võetud meetmete suhtes (Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 205 lõige 2). Mis tahes isik, kes rikub ette nähtud kaitsemeedet, saab karistada kohtu korraldusele mitteallumise eest, ilma et see mõjutaks mis tahes täitemeetmete võtmist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 375).

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Ilma et see mõjutaks asjaolu, et hageja on vabastatud põhikohtuasjas hagi esitamise kohustusest, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 373 sätestatud, et kaitsemenetlus lõpeb ja kõik kehtestatud meetmed aeguvad järgmistel juhtudel:

a) kui hageja ei esita meetmega seotud hagi 30 päeva jooksul alates päevast, mil talle anti teada, et meetme võtmist käsitlev otsus muutus lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 373 lõike 1 punkt a);

b) kui pärast hagi esitamist on menetlus enam kui 30 päevaks peatatud hageja hooletuse tõttu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 373 lõike 1 punkt b);

c) kui hagi jäetakse rahuldamata lõpliku otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 373 lõike 1 punkt c);

d) kui hagi jäetakse rahuldamata menetluslikel põhjustel ja hageja ei esita õigeaegselt uut hagi, et kasutada ära eelmise hagi positiivset mõju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 373 lõike 1 punkt d);

e) kui lõpeb õigus, mille tagamist hageja soovib (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 373 lõike 1 punkt e).

Ilma et see mõjutaks tõendamiskohustuse jagamist käsitlevate normide kohaldamist, teavitatakse kostjat kohe pärast seda, kui kaitsemeetme võtmist ja hagi esitamise kohustuse ümberpööramist käsitlev otsus on muutunud lõplikuks, sellest, et kaitstud õiguse olemasolu vaidlustamiseks tuleb avaldus esitada 30 päeva jooksul alates teavitamisest. Vastasel juhul loetakse, et meetme võtmisega on vaidlus lahendatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 371 lõige 1).

Sama sätet kohaldatakse siis, kui pärast hagi esitamist on menetlus enam kui 30 päevaks peatatud hageja hooletuse tõttu või kui hagi jäetakse rahuldamata menetluslikel põhjustel ja hageja ei esita uut hagi ettenähtud aja jooksul, et kasutada ära eelmise hagi positiivset mõju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 371 lõige 2).

Kaitsemeetmete kehtivus lõpeb siis, kui asjas on tehtud lõplik otsus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 371 lõige 3).

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Tavakorras saab apellatsiooni esitada juhul, kui meetmete väärtus ületab sellele kohtule kehtestatud ülempiiri, kellele esitatakse apellatsioon otsuse peale, ja kui vaidlustatud otsusega kaasneb apellatsiooni esitava poole jaoks kahju, mis moodustab üle poole sellest summast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 629 lõige 1). Alati võib apellatsiooni esitada ka kaitsemeetmete väärtusega seotud otsuste peale, tuginedes asjaolule, et väärtus ületab vaidlustatud otsuse teinud kohtule kehtestatud ülempiiri (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 629 lõike 3 punkt b), ja kaitsemeetmete võtmise esialgse taotluse tagasilükkamise peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 629 lõike 3 punkt c).

Otsuse peale, millega pöörati hagi esitamise kohustus ümber, saab apellatsiooni esitada ainult koos apellatsiooniga, mis esitatakse seoses taotletud meetmeid käsitlevate otsustega; ümberpööramise tagasilükkamise otsused on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 370 lõige 1).

Apellatsiooni ei saa esitada Portugali kõrgeimale kohtule (Supremo Tribunal de Justiça) nende otsuste peale, millega nähti ette kaitsemeetmete võtmine, sealhulgas selliste otsuste peale, millega anti korraldus hagi esitamise kohustus ümber pöörata, ilma et see mõjutaks kohtuasju, mille puhul on apellatsioon alati vastuvõetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 370 lõige 2).

Kaitsemeetmeid käsitleva otsuse võib vaidlustada

• mis tahes menetlusosaline, kes kaotab kohtuasja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 1);
• mis tahes isik, kes ei ole menetlusosaline, kuid kes kannab kaitsemeetme võtmise tõttu otsest ja tegelikku kahju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 631 lõige 2).

Apellatsiooni menetleb vaidlustatud otsuse teinud kohtu tööpiirkonna teise astme kohus.

Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates otsusest teavitamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 638 lõige 1). Kui apellatsioon on seotud ka kogutud tõendite uuesti hindamisega, pikendatakse tähtaega kümne päeva võrra (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 638 lõige 7).

Apellatsioonil, mis on esitatud otsuse peale, millega lükatakse meetme võtmise taotlus tagasi või millega otsustatakse meedet mitte võtta, on otsuse täitmist peatav toime (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 647 lõike 3 punkt d). Muudel juhtudel on apellatsioonil vaid devolutiivne toime.

Kohaldatavad õigusnormid

26. juuni 2013. aasta seadus nr 41/2013 – tsiviilkohtumenetluse seadustik

26. augusti 2013. aasta seadus nr 62/2013 – kohtusüsteemi korralduse seadus

Seotud lingid

Lisateavet on esitatud järgmistel veebisaitidel:

õigusportaal

õiguspoliitika peadirektoraat

CITIUS Portal

õigusdokumentide andmebaas

Portugali ametlik väljaanne

Märkus.

Käesolevas teabelehes sisalduv teave ei ole tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisiku, kohtute või muude üksuste ja ametiasutuste jaoks siduv. Kuigi käesolevat teabelehte ajakohastatakse regulaarselt, ei asenda see vajadust tutvuda vastavate kehtivate õigusaktidega, samuti võib muutuda nende tõlgendamine kohtupraktikas.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude eri liigid on ennetav arestimine ja sekvestreerimine ning kolmanda isiku valduses oleva vara ennetav arestimine. Hagi tagamise abinõusid rakendatakse kohtumääruste alusel, mis näevad ette võlgniku vara külmutamise ja säilitamise, et takistada vastaspoolt vara hävitamast, võõrandamast või vähendamast.

Ennetava arestimise korral külmutatakse kindlakstehtav võlgniku vara, mille saab välja nõuda pärast seda, kui võlausaldajale on väljastatud täitedokument. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on hulk erisätteid, millega on reguleeritud tsiviillaevade ennetav arestimine.

Sekvestreerimise korral vara arestitakse ja antakse sekvestreerimisametnikule hoiule.

Sekvestreerimist võib kohaldada juhul, kui on algatatud menetlus, mis on seotud omandiõiguse või muu ülekaaluka asjaõigusega, vara valdamisega või ühisvara kasutamise või haldamisega; kohus on pädev andma määruse vara sekvestreerimiseks.

Kolmanda isiku valduses oleva vara ennetavat arestimist kohaldatakse raha, väärtpaberite või muu kindlakstehtava immateriaalse vallasvara puhul, mille suhtes võlgnikul on kolmanda isiku vastu nõue.

Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimine täitemenetluses on kaudse täitmise vorm, mis hõlmab raha, väärtpaberite või muu kindlakstehtava immateriaalse vallasvara sissenõudmist.

Mõned esimese astme kohtute otsused kuuluvad esialgselt täitmisele, kui nende eesmärk on tagada vanema õiguste teostamine, õigus alaealisega isiklikult suhelda ja alaealise elukoht; töötasu, töötuskindlustushüvitis; tööõnnetuse hüvitamine; perioodilised maksed, elatis; lastetoetus ja pension; hüvitis surma, vigastuse või tervisekahjustuse eest; kiirremont; pitseerimine, pitseri eemaldamine või inventuur; valdamist puudutavad nõuded; selliste kohtuotsuste täitmine, mille aluseks on hageja nõude omaksvõtmine kostja poolt, jne. Sellised kohtuotsused on esialgselt täidetavad.

Kohus võib määrata, et vara puudutav otsus kuulub esialgselt täitmisele.

Tõendite tagamine: iga isik, kes on huvitatud kiireloomulisest ütluse andmisest, eksperdiarvamuse esitamisest või teatava vara seisukorra kindlakstegemisest või argumendi, asjaolu või õiguse tunnustamisest, võib nii enne menetluse algust kui ka menetluse käigus taotleda vastavate tõendite kogumist.

Kui õiguste omanik esitab tõendid, et tema intellektuaalomandiõiguste suhtes toimub või hakkab kohe toimuma ebaseaduslik tegevus ning et selline tegevus tõenäoliselt põhjustab talle raskesti heastatavat kahju, võib ta taotleda kohtult esialgse õiguskaitse abinõude võtmist (rikkumise keelamine või selle viivitamatu lõpetamine, võttes vajalikud meetmed tõendite säilimise tagamiseks).

Kui kahju tekitatakse kirjaliku või audiovisuaalmeedia kaudu, võib kohus anda korralduse kahjuliku tegevuse viivitamatuks lõpetamiseks üksnes juhul, kui hagejale tekitatud kahju on tõsine, kui tegevus ei ole ilmselgelt põhjendatud ja kui kohtu võetud meede ei tundu olevat ebaproportsionaalne võrreldes tekitatud kahjuga.

Kohus teeb nõude kohta otsuse kooskõlas kohtulikku tõkendit käsitlevate sätetega. Kui nõue esitatakse enne põhinõudes hagi algatamist, sätestatakse esialgse õiguskaitse abinõu võtmist käsitlevas kohtuotsuses ka tähtaeg, mille jooksul tuleb põhinõudes hagi esitada, mille tegemata jätmise korral tuleb meede automaatselt lõpetada. Kui on tõenäoline, et võetud meetmed tekitavad vastaspoolele kahju, võib kohus nõuda hagejalt kohtu määratud summas tagatise andmist.

Enne kohtumenetluse algatamist võetud meetmed rikutud õiguste kaitseks lõpetatakse automaatselt, kui hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast meetmete võtmist kohtusse pöördunud.

Kui põhinõudes algatatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata jäetakse, nõutakse hagejalt asjaomase poole taotlusel, et ta hüvitaks võetud esialgse õiguskaitse abinõude põhjustatud kahju. Kui aga süü ei olnud hagejal või oli tal süü vähesel määral, võib kohus konkreetseid asjaolusid arvestades mitte nõuda, et hageja maksaks vastaspoole taotletud hüvitise, või nõuda hüvitise vähendamist.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Kohus tunnistab ennetavat arestimist käsitleva kohtumääruse vastuvõetavaks ja kohtutäitur täidab selle ilma mingi muu loa või formaalsuseta peale registreerimise. Peale selle toimub arestimine ilma võlgniku teavitamise või eelneva teavitamiseta.

Neid abinõusid võib kohaldada üksnes esimese astme kohus, kelle pädevusse asi kuulub (sekvestreerimine, ennetav arestimine), või põhinõuet lahendav esimese astme kohus või kohus, kelle tööpiirkonnas vara asub (sekvestreerimine). Sellistes erimenetlustes ei ole advokaadi abi nõutav. Ennetavat arestimist ja kolmanda isiku valduses oleva vara ennetavat arestimist käsitlevate kohtuotsuste täitmise tagab kohtutäitur. Sekvestreerimisametnik võib koostada vara säilimiseks ja haldamiseks vajalikud dokumendid, võtta vastu võimalikud tulud ja võlgnetavad summad ning maksta jooksvad võlad ja täitedokumendis märgitud summad. Ainuke kaasnev kulu on kohtulõiv, mille suurus valitsuse 26. juuni 2013. aasta kohtulõive käsitleva erakorralise määruse nr 80 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt on hagi tagamise abinõude korral 100 leud ning laevade ja õhusõidukite arestimise korral 1000 leud. Võlausaldaja võib olla kohustatud maksma tagatisraha, mille summa määrab kohus. Kui võlausaldaja nõuet ei esitata kirjalikult, on tagatisraha summa seaduse kohaselt pool nõutud väärtusest.

Kolmanda isiku valduses oleva vara arestib täitemenetluses võlausaldaja taotlusel kohtutäitur, kelle büroo asub selle apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kus on võlgniku või asjaomase kolmanda isiku alaline asukoht/kontor, pangakontode puhul aga selles paigas tegutsev kohtutäitur, kus on võlgniku alaline asukoht / registrijärgne asukoht või krediidiasutuse peakontori / muu kontori asukoht.

Esialgse täitmise taotluse võib kohtule esitada kirjalikult või suuliselt kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Kohus võib otsustada vara suhtes kohaldatava kohtumääruse esialgse täitmise, kui ta leiab, et see abinõu on vajalik ilmselgetel õiguslikel alustel või seoses võlgniku maksejõuetusega, ning kui kohtu hinnangul oleks esialgse täitmise kasutamata jätmine võlausaldajale selgelt kahjulik. Kohus võib sellistel juhtudel kohustada võlausaldajat maksma tagatisraha.

Tõendite tagamiseks esitatakse taotlus enne kohtumenetluse algust sellele esimese astme kohtule, kelle tööpiirkonnas tunnistaja või tõendi ese asub, ja kohtumenetluse käigus kohtuasja lahendavale esimese astme kohtule. Taotluses märgitakse tõendid ja asjaolud, mida kavatsetakse tõendada, ning tõendite esitamise põhjendused või vastaspoole nõusolek.

2.2 Peamised tingimused

Ennetava arestimise ja kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise kohaldamiseks peab kohtumenetlus olema algatatud. Sekvestreerimise kohta võib anda kohtumääruse ka siis, kui kohtumenetlust ei ole algatatud. Võlausaldaja, kellele ei ole täitedokumenti väljastatud, võib taotleda ennetavat arestimist või kolmanda isiku valduses oleva vara ennetavat arestimist, kui ta tõendab, et on nõude esitanud.

Kiireloomulistel juhtudel võib taotleda laeva ennetavat arestimist enne põhinõudes hagi esitamist.

Kohus võib rahuldada sekvestreerimise või kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise taotluse, kui see abinõu on vajalik asjaomase õiguse säilitamiseks ja algatatud on menetlus, mis on seotud omandiõiguse või muu ülekaaluka asjaõigusega, vara valdamisega või ühisvara kasutamise või haldamisega.

Sekvestreerimiseks võib anda määruse ka siis, kui asja sisulise lahendamise menetlust ei ole algatatud, ning määrus võib puudutada vara, mida võlgnik pakub kohustusest vabanemiseks; vara, mille puhul asjaomasel isikul on põhjendatud alus karta vara kõrvaldamist, hävitamist või muutmist omaniku poolt; vallasvara, mis moodustab võlausaldaja jaoks tagatise juhul, kui võlausaldaja taotleb võlgniku maksejõuetuks kuulutamist või kui võlausaldajal on alust kahtlustada, et võlgnik väldib täitmist või et vara kõrvaldatakse või seda kahjustatakse.

Kohus teeb ennetava arestimise või kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti nõupidamistoas, kutsumata välja menetlusosalisi, tehes täitmisele kuuluva määruse ning määrates vajaduse korral tagatise suuruse ja selle tasumise tähtaja. Sekvestreerimise taotlus lahendatakse võimalikult kiiresti menetlusosaliste osavõtul. Taotluse rahuldamise korral võib kohus kohustada taotlejat maksma tagatisraha; kinnisasjade puhul tehakse märge kinnistusraamatusse.

Taotluse kiireloomulisust ei pea tõendama, kuid ennetava arestimise ja kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise korral võib võlausaldaja osutada edaspidise täitmise võimatusele, kuna võlgnik võib asjaomase vara kõrvaldada või hävitada isegi juhul, kui nõue ei kuulu veel tasumisele.

Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimine täitemenetluses toimub täitmist käsitleva kohtumääruse alusel ette teatamata, osutades ka täitedokumendile, mis tuleb kolmandale isikule edastada koos kohtumäärusega. Kohtumäärusest teavitatakse ka võlgnikku. Arestimiskorraldusega teavitatakse kolmandat isikut, kelle valduses olev vara arestitakse, et tal on keelatud kanda võlgnikule üle võlgnetavat raha või anda võlgnikule üle võlgnetavat vallasvara, kuna see arestitakse täidetava kohustuse täitmiseks vajalikus ulatuses.

Tõendite tagamisel peab eksisteerima oht, et tõendid võivad kaduda või neid on hiljem raske koguda. Kui vastaspool annab selleks nõusoleku, võib taotluse esitada ka juhul, kui see ei ole kiireloomuline. Kohus kutsub menetlusosalised välja ja edastab taotluse koopia vastaspoolele. Kohus teeb taotluse kohta otsuse kinnisel istungil. Viivituse ohu korral võib kohus taotluse rahuldada menetlusosalisi välja kutsumata.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Kolmanda isiku valduses oleva vara ennetavat arestimist võib kohaldada pangakontode, immateriaalse vara, väärtpaberite jne suhtes.

Ennetavat arestimist võib kohaldada materiaalse vallasvara, registreeritud transpordivahendite, kinnisasjade jne suhtes.

Sekvestreerida saab kinnisasju, vallasvara jne.

Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimist täitemenetluses saab kohaldada raha, väärtpaberite või muu immateriaalse vallasvara suhtes.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Ennetava arestimise ja kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise korral on vara võimalik välja nõuda alles pärast seda, kui võlausaldajale on väljastatud täitedokument.

Laeva ennetava arestimise kohtumääruse täitmiseks peab laeva asukoha sadamakapteni teenistus laeva kinni. Sadamakapteni teenistus ei väljasta vajalikke laevadokumente ega luba laeval sadamast väljuda.

Sanktsioonina määratakse trahv üksnes juhul, kui hageja hangib pahauskselt hagi tagamise abinõu, mis kahjustab kostjat. Kostjale/võlgnikule võidakse karistusõiguse alusel määrata trahv, kui ta ei täida kohtuotsuseid.

Kui võlgnik esitab piisava tagatise, võib kohus ennetava arestimise kohtumääruse võlgniku taotlusel tühistada. Vara vabastamise taotluse kohta tehakse otsus võimalikult kiiresti kinnisel istungil, kuhu menetlusosalised kutsutakse lühikese etteteatamisega.

Kui hagi tagamise abinõu taotluse aluseks olev põhinõue tunnistatakse kehtetuks, aegub või jäetakse lõpliku kohtuotsusega rahuldamata või kui nõude esitaja loobub nõudest, võib võlgnik kohtumääruse andnud kohtult taotleda vara vabastamist. Kohus teeb selle taotluse kohta lõpliku otsuse menetlusosalisi välja kutsumata.

Kolmanda isiku valduses oleva vara täitemenetluses arestimise korral külmutatakse arestitav raha ja vara alates kuupäevast, mil arestimäärus edastatakse asjaomasele kolmandale isikule. Alates külmutamise hetkest kuni täitedokumendis märgitud kohustuste täieliku täitmiseni ei või see kolmas isik teha ühtki makset ega tehingut, mis võib külmutatud vara vähendada. Kui arestitav nõue on tagatud hüpoteegi või muu pandiõigusega, võib arestimist taotlev võlausaldaja nõuda, et arest kantakse kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Ennetava arestimise ja kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise korral võib kohus määrata tähtajad, mis ei ole seotud kohtumääruse kehtivusega (näiteks tähtaja, mille jooksul võlausaldaja peab maksma tagatisraha, kusjuures tagatisraha maksmata jätmise korral vara vabastatakse).

Kohtumäärus kehtib kuni ajani, mil tehakse otsus vara vabastamise taotluse kohta juhul, kui nõue jäetakse rahuldamata, aegub või tühistatakse; kui nõue rahuldatakse, siis kehtib määrus kuni kohtuotsuse täitmiseni või kuni ajani, mil võlgnik esitab piisava tagatise.

Edasikaebus lahendatakse alati menetlusosaliste osavõtul.

Kolmanda isiku valduses oleva vara täitemenetluses arestimise korral külmutatakse arestitav raha ja vara alates kuupäevast, mil arestimäärus edastatakse asjaomasele kolmandale isikule. Alates vara külmutamise hetkest kuni täitedokumendis märgitud kohustuste täieliku täitmiseni (sealhulgas täitmise peatamise ajal) ei või see kolmas isik teha ühtki makset ega tehingut, mis võib külmutatud vara vähendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kolmas isik, kelle valduses oleva vara suhtes arestimist kohaldatakse, peab registreerima arestitava raha või külmutama arestitava immateriaalse vallasvara viie päeva jooksul arvates arestimise teate saamisest või tulevikus võlgnetavate summade maksetähtpäevast. Kohtutäitur vabastab või jaotab registreeritud rahasumma.

Kui kolmas isik, kelle valduses oleva vara suhtes arestimist kohaldatakse, ei täida oma kohustusi, võib võlausaldaja, võlgnik või kohtutäitur pöörduda aresti kinnitamiseks täitmise otsustanud kohtu poole. Kui kogutud tõenditest ilmneb, et kolmas isik, kelle valduses oleva vara suhtes arestimist kohaldatakse, võlgneb võlgnikule raha, teeb kohus otsuse aresti kinnitamise kohta, kohustades seda kolmandat isikut maksma võlgnikule võlgnetava summa võlausaldajale; vastasel juhul otsustab kohus aresti tühistada. Kui arestimist kohaldati immateriaalse vallasvara suhtes, mis oli kohaldamise kuupäeval kolmanda isiku valduses, teeb kohus otsuse vara müügi kohta.

Tõendite tagamise korral tutvub kohus esitatud tõenditega kohtuasja lahendamisel ning teeb otsuse nende vastuvõetavuse ja ümberlükatavuse kohta. Esitatud tõendeid võib kasutada ka menetlusosaline, kes ei taotlenud nende kogumist. Tõendite kogumisega seotud kulud registreerib kohus, kes kohtuasja sisuliselt lahendab.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Ennetava arestimise ja kolmanda isiku valduses oleva vara ennetava arestimise korral võib vastava lahendi kõrgema astme kohtule edasi kaevata ainult viie päeva jooksul arvates lahendi tegemisest või kättetoimetamisest sõltuvalt sellest, kas lahend tehti menetlusosaliste osavõtul või mitte. Kui kaebuse lahendamise pädevus on apellatsioonikohtul, esitatakse apellatsioonkaebus. Nende õiguskaitsevahendite kasutamise tulemusena vara vabastatakse või jäetakse hagi tagamise abinõu jõusse. Iga huvitatud isik võib vaidlustada arestimist / kolmanda isiku valduses oleva vara arestimist käsitleva kohtumääruse täitmise.

Kolmanda isiku valduses oleva vara täitemenetluses arestimise korral võib arestimist kinnitava lahendi vaidlustada ainult viie päeva jooksul arvates lahendi kättetoimetamisest. Lõpliku kinnitava lahendi tulemusena nõue loovutatakse ja lahend moodustab asjaomase kolmanda isiku suhtes täitmise korralduse summas, mille kohta tehti kinnitamise lahend. Pärast aresti kinnitamist on asjaomasel kolmandal isikul kohustus registreerida või tasuda kinnitamise lahendis sõnaselgelt märgitud summa.

Kui esimese astme kohus jätab esialgse täitmise taotluse rahuldamata, võib vastava lahendi edasi kaevata. Esialgse täitmise peatamist võib taotleda kas apellatsioonkaebuses või apellatsioonimenetluse käigus. Kuni peatamise taotluse lahendamiseni võib täitmist ajutiselt lubada kohtumäärusega ka enne kohtuasja toimiku saabumist.

Tõendite tagamise taotlust rahuldav lahend kuulub täitmisele ja seda ei saa edasi kaevata. Lahendit, millega taotlus jäeti rahuldamata, saab edasi kaevata ainult viie päeva jooksul arvates lahendi tegemise kuupäevast, kui lahend tehti menetlusosaliste osavõtul, või viie päeva jooksul arvates lahendi kättetoimetamisest, kui lahend tehti menetlusosaliste osavõtuta.

Tagatavad tõendid kogutakse nii kiiresti kui võimalik või määratud tähtaja jooksul. Tagatud tõendite kogumine määratakse kindlaks lahendiga, mida ei saa edasi kaevata.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduses (Zakon o izvršbi in zavarovanju) sätestatud esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõud on eelmäärused ja ajutised määrused.

Hagide sunniviisilise tagamise puhul on nimetatud seaduses (pikemaajaliste) hagi tagamise abinõudena lubatud kasutada hagi tagamist kinnis- ja vallasvarale ning osalusele pandi seadmise abil. Võlausaldaja võib nõuda meetmeid hagide sunniviisiliseks tagamiseks samadel alustel nagu täitmisele pööramise puhul, s.t tuginedes täitedokumendile, mida eristatakse eel- ja ajutistest määrustest, mille näol on tegemist ajutist laadi abinõudega ja mille võtmist võib nõuda allpool esitatud tingimustel.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Eelmäärus: kohus teeb eelmääruse siseriikliku kohtu või muu organi otsuse alusel seoses rahalise nõudega, mida ei ole veel võimalik täitmisele pöörata, kui võlausaldaja suudab tõendada, et eksisteerib tõenäoline risk, et nõude tagamine on vastasel juhul võimatu või osutub märkimisväärselt keerulisemaks.

Ajutised määrused on tähtajalised hagi tagamise abinõud, mille eesmärk on säilitada valitsev olukord või luua uus ajutine olukord, et võlausaldaja nõuet oleks võimalik hiljem tõhusalt sisse nõuda (kaitsvat laadi määrused), või ära hoida rasked ja kahjustavad tagajärjed ning vägivallaoht (regulatiivset laadi määrused).

Tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduse kohaselt võib ajutised määrused jagada rahaliste nõuete tagamise määrusteks ja mitterahaliste nõuete tagamise määrusteks.

Kohus teeb ajutise määruse rahalise nõude tagamise kohta, kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäosust või et nõue võlgniku vastu tekib. Selle käigus peab võlausaldaja näitama, et tõenäoliselt on olemas risk, et võlgniku poolt vara kõrvaldamise, varjamise või muud liiki kasutamise tõttu muutub nõude täitmisele pööramine võimatuks või osutub see märkimisväärselt keerulisemaks.

Võlausaldaja ei pea tõendama riski olemasolu, kui ta tõendab, et on tõenäoline, et võlgnik kannataks kavandatud määruse tõttu vaid tähtsusetut kahju. Leitakse, et riski olemasolu on tõendatud, kui nõue tuleb täitmisele pöörata välismaal, välja arvatud juhul, kui see tuleb täitmisele pöörata Euroopa Liidu liikmesriigis.

Kohus teeb ajutise määruse mitterahaliste nõuete tagamiseks, kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäosust või seda, et nõue võlgniku vastu tekib.

Lisaks peab võlausaldaja tõendama ühe järgmise eeltingimuse olemasolu:

• risk, et nõude täitmisele pööramine muutub võimatuks või märkimisväärselt keerulisemaks;
• määrus on vajalik selleks, et ennetada jõu kasutamist või ära hoida pöördumatu kahju tekkimist;
• võlgniku jaoks ei ole tagajärjed kahjustavamad kui võlausaldaja jaoks, kui menetluse käigus leitakse, et väljastatud ajutine määrus on alusetu.

2.1 Menetlus

Eelmäärus: kohus, kes oleks pädev rakendama abinõu, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotleti, on kohus, kellel on territoriaalne pädevus lahendada taotlus eelmäärusega ja hagi tagada.

Pärast eelmääruse taotluse esitamist ja eelmääruse tegemise tingimuste uurimist teeb kohus otsuse, milles märgitakse muu hulgas tagatud nõude suurus koos intresside ja kuludega, ettenähtud garantii ja ajavahemik, mille jooksul kohus lubab sellel määrusel jõus olla. Eelmäärus ei tohi kehtida üle 15 päeva alates täitmisele pööramise tingimuste ilmnemisest.

Kui ajavahemik, mille jooksul kohus on lubanud eelmäärusel jõus olla, möödub enne, kui eelmääruse väljastamise aluseks olnud otsus muutub täitmisele pööratavaks, pikendab kohus võlausaldaja taotluse alusel eelmääruse kehtivust, tingimusel et asjaolud, mille alusel see eelmäärus väljastati, ei ole muutunud.

Ajutisi meetmeid käsitlev määrus: kui on algatatud tsiviilkohtumenetlus või muud liiki kohtumenetlus, teeb otsuse see pädev kohus, kus menetlus toimub. Juhul kui taotlus tagada hagi ajutisi meetmeid käsitleva määrusega on esitatud enne sellise kohtumenetluse algust, mille raames kohus teeb erimenetlusnormide alusel otsuse abieluasjades ja vanemlikku vastutust käsitlevates asjades, ning hagi tagamise eesmärgil on pädev kohus see ringkonnakohus, mille kohtualluvusse sellised menetlused kuuluvad. Juhul kui taotlus tagada hagi ajutisi meetmeid käsitleva määrusega on esitatud enne sellise kohtumenetluse algust, mille esemeks on koduvägivalda hõlmav tegu, ning hagi tagamise eesmärgil on pädev kohus see ringkonnakohus, mille kohtualluvusse sellised menetlused kuuluvad. Kui tsiviilkohtumenetlust või muud liiki kohtumenetlust ei algatata, on pädevus otsustada hagi tagamise abinõu taotluse üle ajutise määruse vastuvõtmisega ja hagi tagada sellel territoriaalse pädevusega kohtul, kes oleks pädev tegema otsust seoses täitetaotlusega.

Seega võib järeldada, et kohtute territoriaalne pädevus teha ajutisi määruseid seoses selliste juhtumitega määratakse kindlaks hagi tagamise taotluse esemest lähtuvalt. Kui selleks on vallasvara, on territoriaalne pädevus selle piirkonna täitevkohtul, kus vara asub või kus on võlgniku alaline või ajutine elukoht. Kui hagi tagamist nõutakse seoses rahalise nõudega, registrikande vormis väärtpaberiga või võlgniku muude omandiõigustega, on territoriaalne pädevus üldjuhul sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku alaline elukoht või registreeritud asukoht. Kui hagi tagamist soovitakse seoses ettevõtja partneri osade või aktsiatega, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle tööpiirkonnas asub ettevõtja registreeritud asukoht. Kui hagi tagamist soovitakse seoses kinnisvaraga, on territoriaalne pädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas kinnisvara asub.

2.2 Peamised tingimused

Kohus teeb eelmääruse siseriikliku kohtu või muu organi otsuse alusel seoses rahalise nõudega, mida ei ole veel võimalik täitmisele pöörata, kui võlausaldaja suudab tõendada, et eksisteerib tõenäoline risk, et nõude tagamine on vastasel juhul võimatu või osutub märkimisväärselt keerulisemaks. Leitakse, et seda laadi riski olemasolu on tõendatud, kui taotlus tagada hagi eelmääruse abil tugineb järgmistele allikatele:

• kriminaalmenetluse raames tehtud kohtuotsus, milles kinnitati kannatanud poole omandiõigusest tulenevat nõuet ja kohtuotsusega seoses on esitatud taotlus uue kriminaalmenetluse läbiviimiseks;
• otsus, mille alusel tuleks täitetegevus läbi viia välismaal, välja arvatud juhul, kui täitetegevus tuleks läbi viia Euroopa Liidu liikmesriigis;
• tunnustamist käsitlev kohtuotsus, mille peale on esitatud apellatsioon (sel juhul võib kohus võlgniku taotluse alusel kehtestada hagi eelmäärusega tagamisele tingimuse, mille kohaselt kannab võlausaldaja deposiiti tagatise kahju eest, mida võlgnik võib eelmääruse täitmise tulemusel kanda);
• kohtus või haldusorganis sõlmitud kokkulepe, mis on vaidlustatud seaduses sätestatud korras (sel juhul võib kohus võlgniku taotluse alusel kehtestada hagi eelmäärusega tagamisele tingimuse, mille kohaselt kannab võlausaldaja deposiiti tagatise kahju eest, mida võlgnik võib eelmääruse täitmise tulemusel kanda);
• notariaalakt, mis kujutab endast veel saabumata tähtajaga rahalise nõudega seotud täitedokumenti.

Kohus lubab hagi tagamist eelmäärusega summas, mis hõlmab seadusega ette nähtud elatist, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud, elatist maksnud isiku surma korral kaotatud elatise hüvitist ning teovõime vähenemisest või töövõime vähenemisest või töövõime kaotamisest tingitud kahju hüvitist, ning seda ainult sellise summa ulatuses, mille maksetähtaeg saabub ühe aasta jooksul.

Neil juhtudel eeldatakse, et risk on tõendatud, kui hagi tagamist selle summa kättesaamiseks, mille maksetähtaeg on juba saabunud, on juba võlgnikult nõutud või kui on tehtud ettepanek selliseks hagi tagamiseks.

Kohus teeb ajutise määruse rahalise nõude tagamise kohta järgmistel tingimustel: kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäosust või et nõue võlgniku vastu tekib ning kui ta suudab tõendada, et tõenäoliselt on olemas risk, et võlgniku poolt vara kõrvaldamise, varjamise või muud liiki kasutamise tõttu muutub nõude täitmisele pööramine võimatuks või osutub see märkimisväärselt keerulisemaks (subjektiivne risk).

Kohus teeb ajutise määruse mitterahalise nõude tagamiseks järgmistel tingimustel: kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäolisust või seda, et nõue võlgniku vastu tekib tulevikus ning kui võlausaldaja tõendab ühe järgmise eeltingimuse esinemise tõenäosuse olemasolu: on olemas risk, et nõude täitmisele pööramine on võimatu või osutub märkimisväärselt keerulisemaks (objektiivne risk); kohtumäärus on vajalik selleks, et ennetada jõu kasutamist või ära hoida pöördumatu kahju tekkimine; ning võlgniku jaoks ei ole tagajärjed kahjustavamad kui võlausaldaja jaoks, kui menetluse käigus leitakse, et väljastatud ajutine määrus on alusetu.

Mõlemal juhul (ajutine määrus rahalise nõude tagamiseks ja ajutine määrus mitterahalise nõude tagamiseks) ei pea võlausaldaja tõendama riski olemasolu, kui ta tõendab, et on tõenäoline, et võlgnik kannaks kavandatud määruse tõttu vaid tähtsusetut kahju. Mõlema juhul leitakse, et riski olemasolu on tõendatud, kui nõue tuleb täitmisele pöörata välismaal, välja arvatud juhul, kui see tuleb täitmisele pöörata muus Euroopa Liidu liikmesriigis.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Eelmääruse või ajutise määruse võib teha võlgniku mis tahes vara suhtes, näiteks pangakontol oleva sularaha, vallasvara, registreeritud sõidukite, kinnisvara ja mis tahes muude omandiõiguste suhtes sel määral, mil tegemist ei ole seaduse alusel täitmisele pööramise alt vabastatud esemetega või puudub seaduslikult piiratud õigus esemete suhtes täitmisele pööramise kasutamiseks (näiteks esemed, mis ei ole ringluses, maavarad, esemed, mida võlgnik vajab avaliku teenuse osutamiseks jne).

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Eelmäärused. Kohus võib täpsustada, millist liiki eelmäärusega on tegemist: vallasvara võõrandamine ja võõrandamise kohta kande tegemine registrisse sellise registri olemasolu korral; rahaliste nõuete või vara üleandmise nõuete arestimine; muude omandiõiguste või materiaalsete õiguste arestimine; rahaliste nõuete arestimine võlgniku kontol makseasutuses; pandi seadmine äriregistris ettevõtja partneri osadele või aktsiatele või pandi seadmine registrikande vormis väärtpaberite keskregistris registrikande vormis väärtpaberite suhtes; ajutise pandi seadmine võlgniku kinnisvarale või kinnisvaraga seotud õigusele.

Kohus võib lubada konfiskeeritud vallasvara müümist, kui see vara võib hävineda või kui on risk, et selle vara hind langeb märkimisväärselt. Sel juhul toimub konfiskeeritud vara müük tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduse nende sätete alusel, mis käsitlevad vallasvaraga seotud nõuete täitmisele pööramist.

Kui kohus arestib nõude eelmääruse abil, võib ta võlausaldaja või võlgniku palvel lubada, et käsutamiskeeluga nõue antakse üle võlausaldajale sissenõudmiseks, kui on olemas risk, et viivitamise tulemusel ei oleks võimalik nõuet sisse nõuda või et kaoks regressinõude esitamise õigus kolmandate isikute vastu.

Vara müügist või nõude täitmisele pööramisest saadud summa jääb kohtu kätte hoiule kuni eelmääruse kehtivuse lõpuni või kuni võlausaldaja nõuab täitmisele pööramist, kuid see summa ei tohi jääda kohtu kätte hoiule kauemaks kui 30 päeva alates päevast, mil nõue muutub täitmisele pööratavaks.

Ajutised määrused. Ajutised määrused rahaliste nõuete tagamiseks võivad olla kõik meetmed, mille abil on võimalik tagada nõue ja mis võivad nendega taotletavate eesmärkide seisukohast olla pelgalt kaitsvat laadi. Seaduses on loetletud rahaliste nõuete tagamiseks näiteks järgmist liiki ajutised määrused: võlgnikule kehtestatud keeld kasutada vallasvara vabalt ja kohustus hoida sellist vara; võlgnikule kehtestatud keeld võõrandada oma kinnisvara või tema kasuks registreeritud kinnisvaraga seotud asjaõigust või seada sellele kinnisvarale või asjaõigusele hüpoteek, kusjuures see keeld on registreeritud kinnistusregistris; võlgniku võlgnikule kehtestatud keeld tasuda nõudeid või anda üle vara võlgnikule; ja võlgnikule kehtestatud keeld võtta vastu vara, nõuda sisse nõudeid või seda vara ja neid sissenõutud summasid vabalt kasutada; juhised maksetehingute asutusele, mille kohaselt nimetatud asutus peab keelduma makse tegemisest võlgniku kontolt võlgnikule või mis tahes muule isikule võlgniku juhiste kohaselt selle summa ulatuses, mille suhtes on kehtestatud ajutine määrus.

Ajutised määrused mitterahaliste nõuete tagamiseks võivad samuti olla kõik meetmed, mille abil on võimalik tagada nõue ja mis võivad nendega taotletavate eesmärkide seisukohast olla pelgalt kaitsvat või regulatiivset laadi. Seaduses on loetletud mitterahaliste nõuete tagamiseks näiteks järgmist liiki ajutised määrused: keeld võõrandada nõudega seotud vallasvara või seada hüpoteeki sellisele vallasvarale ning kohustus hoida sellist vara; võlgniku suhtes kehtestatud keeld, mille kohaselt ta ei tohi võõrandada ega pantida nõudega seotud kinnisvara, kusjuures see keeld on registreeritud kinnistusregistris; võlgniku suhtes kehtestatud keeld, mille kohaselt ta ei tohi teha midagi sellist, mis võib tekitada kahju võlausaldajale, või mille kohaselt ei tohi ta muuta midagi seoses nõudega seotud varaga, kusjuures selle keelu rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv; võlgniku võlgnikule kehtestatud keeld anda võlgnikule üle nõudega seotud vara; saamata jäänud töötasu eest töötajale hüvitise maksmine ajal, mil vaidlus töösuhte lõpetamise otsuse seaduslikkuse üle on pooleli, kui see hüvitis on vajalik töötaja ja nende isikute ülalpidamiseks, keda ta peab seadusest tulenevalt ülal pidama.

Kui otsus ajutise määruse tegemise kohta tehakse tsiviilkohtumenetluse või muu menetluse raames, on sel otsusel täitmisele pööramist käsitleva otsuse jõud. See võimaldab sekkumist ainult võlgniku huvides, mitte aga mis tahes kolmandate isikute huvides. Ajutise määruse tegemine ei anna seega õigust pandiõiguse seadmiseks tagatavale varale.

Seega kui näiteks ajutise määrusega keelatakse võlgnikul kasutada tagatud vara vabalt, ei takista see mis tahes muude isikute seaduslikku sekkumist seoses selle varaga (näiteks täitemenetluses). Kui võlgnik eirab seda laadi ajutist määrust, siis ainus tagajärg on see, et võlausaldajal on õigus vaidlustada võlaõiguse üldreeglite alusel õigustoimingud, millega talle kahju tekitatakse. Isikud, kes omandavad vara, mida võlgnikul ei ole õigus vabalt kasutada, on sel juhul kaitstud, kui nad omandasid vara heas usus (nad ei teadnud ja ei saanudki teada, et sellise toiminguga on tekitatud kahju võlausaldajale). Kui vara omandanud isik ei omandanud seda heas usus, kaotab õigustoiming oma õigusjõu vaid seoses võlausaldajaga (hageja) ja sel määral, mil see on vajalik võlausaldaja nõude tasumiseks.

Kui võlgnik rikub ajutist määrust, võib ta võtta kriminaalvastutusele teise isiku õiguste kahjustamise eest. Täidesaatev kohus võib samuti määrata rahatrahvi võlgnikule, kes rikub ajutist määrust, samas kui võlgnikul on õigus nõuda võlausaldajalt hüvitist talle sellise ajutise määrusega tekitatud kahju eest, mis oli põhjendamatu või mille tegemiseks puudus võlausaldajal õigus.

Ajutise määrusega võib kehtestada ka keelu maksetele, mis tehakse võlgniku võlgnikule (näiteks pangale). Sel juhul hakkab keeld kehtima sellest hetkest, mil ajutine määrus on võlgniku võlgnikule kätte toimetatud. Keelu kättesaamisel ei saa võlgniku võlgnik enam täita oma kohustusi võlgniku ees ja ta võib olla kohustatud tasuma hüvitist võlausaldajale. Ajutise määruse tegemise menetluste korral võib pank avaldada teavet kontode olemasolu ja arvu kohta või muude võlgnikul seoses kontoga olevate nõuete kohta vaid kohtu taotluse alusel. Teave juriidilise isiku arvelduskontode arvu kohta ja selle kohta, kas need kontod on külmutatud, on siiski üldsusele kättesaadav Sloveenia Vabariigi avalike registriandmete ja seotud teenuste ameti (Agencija Republike Slovenije za javnopravne evidence in storitve) veebisaidil.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohtu poolt tehtud otsus eelmääruse väljastamise kohta peab muu hulgas sisaldama tagatud hagi summat koos intresside ja kuludega, ettenähtud garantiid ja ajavahemikku, mille jooksul kohus lubab sel määrusel jõus olla, kusjuures eelmäärus võib jõus olla maksimaalselt 15 päeva alates täitmisele pööramise tingimuste ilmnemisest.

Ajutiste määruste kehtivusaeg ei ole seaduses määratletud. Pigem määrab selle kindlaks kohus ajutist määrust käsitlevas otsuses. Kui määrus tehakse enne hagi esitamist või mis tahes menetluse alustamist või kui määrus tehakse sellise nõude tagamiseks, mis ei ole veel tekkinud, näeb kohus võlausaldaja jaoks ette tähtaja, mille jooksul ta peab menetlust alustama või hagiavalduse esitama. Kui võlausaldaja selleks tähtajaks hagiavaldust ei esita või menetlust ei alusta, peatab kohus menetluse. Ajutised määrused võivad jääda jõusse ka pärast seda päeva, mil avaldatakse kohtuotsus, millega seoses ajutine määrus tehti.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Võlgnik võib esitada vastuväited seoses eelmäärust või ajutist määrust käsitleva otsusega kaheksa päeva jooksul alates päevast, mil otsus on talle kätte toimetatud. Vastuväited tuleb esitada kohtule, kes tegi otsuse eelmääruse või ajutise määruse tegemise kohta. Sama kohus teeb seejärel otsuse ka seoses vastuväidetega.

Võlgnik või võlausaldaja võib esitada apellatsiooni vastuväiteid käsitleva kohtuotsuse peale ja ajutise määruse väljastamisest keelduva otsuse peale otsuse teinud kohtule kaheksa päeva jooksul alates päevast, mil otsus talle kätte toimetati. Selle apellatsiooniga seoses teeb otsuse teise astme kohus. Vastuväidetel ja apellatsioonidel ei ole üldjuhul menetlust peatavat toimet.

Lingid

http://www.pisrs.si/Pis.web/

https://www.uradni-list.si/

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.sodisce.si/

http://www.ajpes.si/

1 Millised on abinõude eri liigid?

Slovakkia õiguses tunnustatakse kiireloomulise meetme, kaitsemeetme ja tõendite tagamise mõisteid. Sellekohased sätted võib leida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 160/2015) §-st 324 et seq. ja erimenetluste puhul kohtuvälise tsiviilmenetluse seadustiku (seadus nr 160/2015) §-st 360 et seq.

Kui kardetakse, et täitmisele pööramist võidakse takistada, võib kohus kaitsemeetme abil seada võlgniku isiklikele asjadele, õigustele või muule varale võlakohustuse, et tagada võlausaldaja rahaline nõue.

Kiireloomuliseks meetmeks annab kohus korralduse juhul, kui asjaolusid on vaja viivitamata reguleerida või kui kardetakse, et täitmisele pööramine võib nurjuda ja seatud eesmärki ei ole võimalik kaitsemeetmega saavutada. Sedalaadi otsus võib olla ka kohtuotsuse edaspidise tõhusa täitmise tagatiseks.

Tõendite tagamise mõiste võimaldab tagada (ükskõik kas tunnistaja, eksperdi esitatud vm) tõendi enne menetlust, mille aluseks on taotlus, mitte kohtu algatus. Eeldatakse, et selle taotluse võib esitada isik, kellel on õigus taotleda menetluse algatamist, mille käigus võib kasutada tõendite tagamise tulemusi.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Ringkonnakohus, kes on pädev juhtumit lahendama, võib anda korralduse kiireloomulise meetme või kaitsemeetme võtmiseks.

Kohus annab korralduse kiireloomulise meetme või kaitsemeetme võtmiseks taotluse alusel. Taotlust ei ole vaja, kui kiireloomuline meede või kaitsemeede puudutab menetlust, mille kohus võib algatada ex officio.

Kohustuslikku seaduslikku esindajat ei ole õigusaktidega ette nähtud.

Selle õigusakti kohaselt tuleb meetme võtmise või lõpetamise taotluse eest tasuda 33 eurot riigilõivu.

Tõendite tagamine on tasuta. Riik maksab kulud tõendite eest, mille eest ei ole ettemakset tehtud. Siiski võib kohus anda poolele, kellel ei ole õigust saada kohtukuludest vabastust, korralduse tõenditega seotud kulude eelnevaks sissemakseks, kaotamata seejuures õigust hilisemale hüvitisele.

Kohustuslikku seaduslikku esindajat ei ole õigusaktidega ka sellel juhul ette nähtud.

Tõendeid võib sellisel viisil tagada nii võistlevas kui ka mittevõistlevas menetluses.

2.2 Peamised tingimused

Kohus võib anda korralduse kiireloomuliste meetmete võtmiseks menetluse eel, ajal ja järel. Kaitsemeetmete puhul kehtestatakse tasu kaitsemeetme võtmise korralduse väljastamise eest.

Põhimenetluse eel, ajal ja järel võib tõendeid tagada taotluse alusel, kui kardetakse, et hiljem on täiesti võimatu või ülimalt raske tõendeid koguda. Tõendite tagamine on selle kohtu pädevuses, kelle kohtualluvusse kuulub asja lahendamine või kelle kohtualluvuse piirkonnas asuvad ohus olevad tõendid. Lisaks üldsätetele sisaldab tsiviilkohtumenetluse seadustik erisätteid, kuidas tagada tõendeid intellektuaalomandiga seotud asjades.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Kohus võib kehtestada kiireloomulise meetme, kui poolelt nõutakse esmajoones, et ta

a) maksaks vajalikus ulatuses elatist;

b) annaks lapse isikuhooldusõiguse teisele vanemale või kohtu määratud isikule;

c) annaks ära vähemalt osa oma palgast, kui ta töötab ja kui taotleja tõsistel põhjustel ei tööta;

d) annaks teatava rahasumma või vara kohtu kätte hoiule;

e) ei võõrandaks teatud vara või õigusi;

f) teeks mingi toimingu, hoiduks selle tegemisest või taluks seda;

g) hoiduks ajutiselt sisenemast majja või korterisse, kus elab lähedane isik või isik, kes on selle poole hoole all või vastutusel ja kelle suhtes on põhjendatud kahtlus vägivaldsuse suhtes;

h) hoiduks käitumisest, mis rikub või ohustab intellektuaalomandi õigust.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kiireloomuliste meetmete liikide määratlused on toodud näitena, mis tähendab, et kohus võib anda korralduse ka muid valdkondi hõlmavate kiireloomuliste meetmete võtmiseks.

Kiireloomuline meede või kaitsemeede, mille kohaselt peab pool hoiduma vara või õiguste võõrandamisest, kujutab endast vara või õiguste võõrandamise keeldu, kui näiteks on karta, et kostja võib need ära raisata (anda üle teisele isikule, need hävitada, neid kahjustada vms).

Kohtul on õigus teha kiireloomulise meetme või kaitsemeetme kohta otsus ilma pooli ära kuulamata. Teisisõnu ei ole vaja pooli enne otsuse langetamist ära kuulata. See tingimus on seotud asjaoluga, et ärakuulamine võib kahjustada kiireloomulise meetme ja kaitsemeetme eesmärki ja et kohtu sellise tegevuse käigus tõendeid põhimõtteliselt ei koguta. See ei tähenda, et kohus ei võiks anda korraldust poolte ärakuulamiseks. Kui kohus seda teeb, peab ta täitma kõiki tõendite kogumise kohta käivaid menetluseeskirju. Kui kohus kogub tõendeid ainult dokumentide kujul, ei koguta selliseid tõendeid avalikul ärakuulamisel. Selle asemel teostab kohus otsustusõigust pooltega suhtlemata.

Kiireloomuline meede pööratakse täitmisele teate kättetoimetamisel, kui eriõigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kiireloomuline meede või kaitsemeede lõpeb, kui

a) ajavahemik, milleks selle kohta korraldus anti, saab läbi;

b) selle kohta anti korraldus pärast põhimenetluse algatamist ning esimese astme kohus või apellatsioonikohus lükkab hagi tagasi või lõpetab menetluse;

c) kohus kehtestab oma otsuses tähtaja, mille jooksul tuleb esitada põhimenetluses taotlus, kuid seda taotlust selleks tähtajaks ei esitata;

d) kohus rahuldab hagi põhimenetluses;

e) kui täitmisele pööramise seis on selline, et seda enam ei nõuta.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Kiireloomulise meetme või kaitsemeetme kohta antud korralduse suhtes on lubatud esitada edasikaebus. Kohus, kes on pädev tegema otsust õiguskaitsevahendi kohta, on ettenähtud kohtualluvusega apellatsioonikohus, st teise astme kohus, kes seisab kõrgemal esimese astme kohtust, kes andis korralduse kiireloomulise meetme või kaitsemeetme kohta.

Edasikaebused esitatakse pärast kohtuotsuse kättetoimetamist 15 päeva jooksul sellele kohtule, kelle otsuse suhtes edasikaebus esitatakse. Edasikaebuse esitamisel ei ole peatavat toimet.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Soomes võivad võlausaldajad või teised hagejad tsiviilkohtu- või kaubanduskohtumenetlustes taotleda enda kaitseks hagi tagamise abinõude rakendamist. Selliste abinõude eesmärk on tagada, et juhtumi asjaolude põhjal hiljem tehtav mis tahes kohtuotsus oleks võimalik täitmisele pöörata. Hagi tagamise abinõude ettenägemist käsitlevad sätted on esitatud kohtumenetluse seadustiku (oikeudenkäymiskaari) 7. peatükis ja kohtuotsuste täitmisele pööramist käsitlevad sätted on esitatud täitemenetluse seadustiku (ulosottokaari) 8. peatükis. Selliseid hagi tagamise abinõusid on kolme liiki:

• vara arestimine eesmärgiga tagada võlgnetav summa;
• vara arestimine eesmärgiga tagada omandiõigus või muu n‑ö eesõigus;
• muud hagi tagamise abinõud (üldised hagi tagamise abinõud).

Neid mis tahes liiki tsiviilasjade puhul kasutatavaid hagi tagamise abinõusid on kirjeldatud allpool. Samuti on olemas hagi tagamise abinõud, mida on võimalik kasutada teatavat liiki vaidluste puhul eriõigusnormide alusel. Näidetena võib välja tuua hagi tagamise abinõud, mille eesmärk on tagada tõendite säilimine tööstusomandi õigust ja autoriõigust käsitlevate tsiviilasjade korral. Kriminaalasjade puhul võidakse kohaldada sunnimeetmete seadust (pakkokeinolaki). Nimetatud seadusega ette nähtud sunnimeetmed hõlmavad vara arestimist, kasutuspiiranguid ja sekvestreerimist.

Eristatakse hagi tagamise abinõusid ja kohtuotsuste esialgset täitmisele pööramist tsiviilasjades. Viimati nimetatud võimalus osutab kohtuotsuse täitmisele pööramisele enne, kui see on muutunud lõplikuks ja selle peale ei ole võimalik enam apellatsiooni esitada. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsus, mis ei ole veel lõplik, on üldjuhul õigusaktide alusel vahetult täitmisele pööratav, kuid seda otsust ei ole tavaliselt võimalik täitmisele pöörata täies mahus. Näiteks kui on tegemist mittelõpliku kohtuotsusega, mille esimese astme kohus tegi võlgnetava summa kohta, võib arestida võlgniku vara, kui ta ei anna võlale tagatist. Samas võib arestitud vara võõrandada ja saadud tulust võlausaldajale tasuda ainult juhul, kui võlausaldaja annab samasuguse tagatise. Kuid tagaseljaotsused on võimalik täitmisele pöörata viivitamata ja täiel määral.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Eespool nimetatud hagi tagamise abinõude võimaldamise otsuseid teevad üldkohtud, kusjuures esimese astme kohtuna toimib piirkonnakohus (käräjäoikeus). Kohtumääruse alusel ette nähtud hagi tagamise abinõud pöörab täitmisele kohtutäitur. Avaldus hagi tagamise abinõude rakendamiseks tuleb esitada sellele kohtule, kus on pooleli põhikohtuasja menetlemine. Kui menetlust ei ole veel algatatud, tuleb hagi tagamise abinõude rakendamise avaldus esitada piirkonnakohtule, kellele tuleks esitada hagiavaldus põhikohtuasja menetlemiseks.

Kohus ei saa hagi tagamise abinõude avaldust lõplikult heaks kiita, andmata kostjale võimalust esitada oma seisukoht. Kohus võib siiski rahuldada hageja taotluse esialgse õiguskaitse võimaldamiseks ilma teist poolt ära kuulamata, kui hagi tagamise abinõu eesmärki ei oleks muidu võimalik saavutada. Praktikas on hagi tagamise abinõude rakendamise otsust võimalik saada väga kiiresti. Esialgsed otsused on jõus kuni vastupidist käsitleva otsuse tegemiseni.

Kui hagejal on juba alust täitemenetluse kasutamiseks, kuid täitemenetlust ei ole võimalik algatada viivitamatult, võib ajutiste hagi tagamise abinõude rakendamist võimaldada ka kohtutäitur. Allpool käsitletakse ainult kohtumääruse alusel rakendatud hagi tagamise abinõusid.

2.2 Peamised tingimused

Vara arestimiseks eesmärgiga tagada võla tasumine või eelisõiguse kasutamine on kehtestatud järgmised tingimused:

• hageja peab suutma piisaval määral tõendada, et võlgnikul on tema ees võlg, mille tagamiseks saab kasutada vara arestimist, või et tal on eelisõigus asjaomase vara suhtes, ning
• peab valitsema oht, et kostja käitumine seab ohtu hagejale võlgnetava summa tasumise või hageja õiguse kasutamise.

Sellest tulenevalt on muude hagi tagamise abinõude rakendamiseks vaja esmapilgul usutavaid tõendeid muu õiguse kohta ja sellise ohu kohta, et kostja võib seda õigust rikkuda.

Enne kui hagi tagamise abinõu on võimalik täitmisele pöörata, peab hageja andma kohtutäiturile tagatise.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Hagi tagamise abinõusid võib kohaldada mis tahes liiki vara suhtes. Kui vara arestimise eesmärk on tagada võlgnetava summa tasumine, teeb kohus määruse kostjale kuuluva vallas- või kinnisvara arestimiseks hagejale võlgnetava summa ulatuses. Seejärel otsustab kohtutäitur, millised kostja vara hulka kuuluvad esemed tuleb arestida. Kui vara arestimise eesmärk on tagada eelisõigus, teeb kohus määruse õigusega seotud vara arestimiseks ja kohtutäitur pöörab määruse selle vara suhtes täitmisele.

Muude hagi tagamise abinõudega võib kohus:

• keelata kostjal karistuse ähvardusel midagi teha või kuhugi siseneda;
• anda kostjale karistuse ähvardusel korralduse midagi teha;
• anda hagejale loa midagi teha või loa lasta midagi teha;
• anda korralduse kostja vara andmiseks haldaja valdusesse või haldaja kätte hoiule või
• näha ette mõne muu hagi tagamise abinõu, mis on vajalik hageja õiguste tagamiseks.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kui täidetakse vara arestimise määrust, kaotab võlgnik oma vara käsutusõiguse. Arestimismäärusega hõlmatud vara käsutamine on kuritegu. Kui võlgniku pangakontol asuvate rahaliste vahendite suhtes on tehtud arestimismäärus, ei tohi pank neid rahalisi vahendeid anda kellegi teise käsutusse peale kohtutäituri. Kuid arestimismäärus ei anna määrust taotlenud isikule mingit eelisõigust arestitud vahenditele võrreldes võlgniku teiste võlausaldajatega.

Muude hagi tagamise abinõude mõju sõltub meetmete laadist.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Ühe kuu jooksul pärast hagi tagamise abinõude kasutamist võimaldava otsuse tegemist peab hageja esitama kohtule põhikohtuasjas hagiavalduse või algatama muud liiki menetluse, mille tulemusel on võimalik teha täitmisele pööratav otsus (näiteks vahekohtumenetluse). Kui ta seda ei tee, tunnistatakse hagi tagamise abinõu kehtetuks. Sellised abinõud võib kehtetuks tunnistada ka siis, kui mõnel muul põhjusel ei ole enam olemas aluseid, millele tuginedes need abinõud ette nähti. Kui kohus teeb otsuse põhikohtuasjas, peab ta samal ajal tegema ka määruse hagi tagamise abinõude küsimuses.

Hagi tagamise abinõude tulemusel kantud kulude eest vastutab esimeses järjekorras hageja. Kui leitakse, et hagi tagamise abinõud olid alusetud, peab hageja hüvitama meetmete tulemusel kostjale tekitatud kahju olenemata sellest, kas tegemist oli hooletusega või mitte. Selle tarbeks peab hageja andma enne hagi tagamise abinõude täitmisele pööramist tagatise. Samas võib kostja üldjuhul takistada hagi tagamise abinõude rakendamist, andes omalt poolt tagatise.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Hagi tagamise abinõude rakendamist käsitlevate kohtuotsuste peale on võimalik esitada apellatsioon kõrgema astme kohtule, s.t apellatsioonikohtule (hovioikeus) või ülemkohtule (korkein oikeus). Apellatsiooni esitamine ei takista otsuse täitmisele pööramist, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohus selle otsuse täitmise peatab. Samas ei ole võimalik esitada apellatsiooni esialgsete õiguskaitsemeetmete võtmist käsitleva otsuse peale.

Hagi tagamise abinõude täitmisele pööramiseks kohtutäituri poolt võetud meetmete või tehtud otsuste peale esitatud kaebusi menetlevad piirkonnakohtud. Kaebeõigus on ka kolmandatel isikutel, kes leiavad, et võlgniku võla tõttu on arestitud nende vara.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Tsiviilhagi tagamise abinõusid käsitlevad baassätted on esitatud Rootsi kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 15. peatükis. Üldine põhimõte on, et tsiviilhagiga seoses ei saa võtta mingeid täitmismeetmeid enne, kui kohus on asja kohta otsuse teinud. Hagi tagamise abinõusid käsitlevad sätted kujutavad endast erandit sellest põhimõttest. Hagi tagamise abinõud on tavaliselt suunatud selle tagamisele, et kaotanud pool täidaks oma kohustusi pärast seda, kui kohus on teinud oma otsuse.

Kõige tavapärasem hagi tagamise abinõu on sekvestreerimine, mis tähendab seda, et hageja saab lasta vastaspoole mis tahes vara valduse üle võtta või lasta muul moel võtta vastaspoolelt tema õigus vara käsutada.

Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artikli 1 kohaselt võib sekvestreerimist võimaldada eesmärgiga tagada hagiga seotud kohtuotsuse hilisem täitmisele pööramine. Üldjuhul peab selle sätte kohaselt tehtud sekvestreerimisotsus olema sõnastatud selliselt, et võlgnikule kuuluv vara sekvestreeritakse teatava kindlaksmääratud rahalise nõude katmiseks. Erandjuhul võib otsuses siiski märkida, millisele varale võib nõude pöörata.

Sekvestreerimiseks võib korralduse anda ka eesmärgiga tagada sellise kohtuotsuse hilisem täitmisele pööramine, mis on tehtud seoses eelisõigusega teatavale varale (Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artikkel 2). Sellised kohtuotsused on näiteks need, mis hõlmavad sellise otsuse tegemist, millega kinnitatakse hageja eelisõigust teatavatele aktsiatele või osakutele, samuti need kohtuotsused, mille alusel on kostja kohustatud aktsiad või osakud viivitamatult üle andma.

Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artikkel 3 sisaldab üldsätet, mis käsitleb kohtu õigust näha ette sobiv abinõu hageja õiguste kaitsmiseks. Seda sätet kohaldatakse näiteks seoses keelumäärustega. Leitakse, et hagi, mis on esitatud eesmärgiga saada kinnitus selle kohta, et kostjal ei ole õigust töötada teatavate konkurentsikeeluga hõlmatud kaupadega, kuulub samuti selle sätte reguleerimisalasse.

Peale selle võib kohus kooskõlas Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artikliga 4 ja seoses kohtuasjadega, mis käsitlevad eelisõigust teatavale varale, teha määruse pillatud vara tagastamiseks jne.

Lisaks on Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artikli 5 kolmandas lõigus sätestatud, et teatavatel tingimuselt võidakse võimaldada esialgset õiguskaitset.

Peale selle on samuti kehtestatud eraldi sätted teatavate konkreetsete valdkondadega, nt patendiõigusega seotud hagi tagamise abinõude kohta.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Kui asja menetlemine kohtus on pooleli, teeb hagi tagamise abinõu käsitleva otsuse kohus. Kui kohtumenetlus ei ole pooleli, on pädevat kohut käsitlevad kohaldatavad sätted üldjoontes samad nagu tsiviilasjade puhul üldiselt.

Kohus ei saa hagi tagamise abinõude küsimust tõstatada omal algatusel. Sellepärast peab see pool, kes sellist otsust soovib, esitama vastava avalduse. Poolelioleva kohtumenetluse puudumise korral tuleb avaldus esitada kirjalikult.

Puudub nõue, et avalduse esitajat peab abistama või esindama õigusesindaja. Rootsi kohtumenetlused on tasuta. Maksta tuleb vaid avalduse esitamise tasu, mille suurus on praegu 450 Rootsi krooni (umbes 50 eurot).

2.2 Peamised tingimused

Rootsi kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 15. peatüki artiklite 1–3 kohaste meetmete võimaldamise tingimus on, et põhiküsimustega (nt artikli 1 kohane nõue) seoses saab algatada kohtumenetluse või neid küsimusi saab läbi vaadata muu sarnase menetluse raames. Viimati nimetatud menetlused hõlmavad vahendusmenetlusi.

Ülemkohus (Högsta domstolen) on sedastanud, et sekvestreerimist või muude Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki kohaste hagi tagamise abinõude rakendamist võib võimaldada ka seoses hagidega, mida tuleb menetleda välisriigi kohtus, kui välisriigi kohtu otsust saab täitmisele pöörata Rootsis.

Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artiklite 1–3 kohase sekvestreerimise võimaldamiseks peavad samuti olema täidetud järgmised tingimused.

• Üks tingimus on, et taotleja peab tõendama, et tal on tõenäoliselt alust teise isiku vastu nõude esitamiseks, ning et võib eeldada, et selle nõudega seoses saab algatada kohtumenetluse või seda nõuet saab läbi vaadata muu sarnase menetluse raames.
• Avalduse esitaja peab samuti näitama, et on alust karta, et teine pool püüab hoiduda võla tasumisest kas põgenemisega, vara kõrvaldamisega või muul moel (artikkel 1), et teine pool kõrvaldab vara või kahjustab seda olulisel määral või käsutab seda muul moel avalduse esitajat kahjustades (artikkel 2) või et teatava tegevusega või lubadusega võtta teatavaid meetmeid või teatavate meetmete võtmisest hoidumisega või muul moel takistab või raskendab teine pool avalduse esitajal tema õiguste kasutamist või vähendab olulisel määral vara väärtust (artikkel 3).
• Ajutiste meetmete võimaldamiseks peab samuti eksisteerima oht, et viivitamisega kaasneb kahju. See tähendab, et kui meedet ei võimaldata kohe ilma teist poolt ära kuulamata, siis ei pruugi otsust olla võimalik täitmisele pöörata. Sel viisil ajutise meetme võimaldamise korral tuleb otsus saata menetlusosalistele ja kostja peab esitama otsuse kohta märkused. Kostjalt märkuste saamise korral peab kohus viivitamatult uuesti hindama, kas meetme võimaldamine on õigustatud.
• Peale selle võib meetme võtmist võimaldada üksnes juhul, kui avalduse esitaja esitab tagatise mis tahes kahju katteks, mis vastaspoolele võidakse meetmega tekitada. Kui avalduse esitajal ei ole võimalik tagatist esitada, kuid ta tõendab samas, et tema nõudel on erilised alused, võib kohus vabastada avalduse esitaja tagatise maksmise kohustusest.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Sekvestreerimist käsitlevad nõuete täitmisele pööramise otsused hõlmavad vara arestimist teatava väärtuse ulatuses. Üldiselt kohaldatakse täitmisele pööramise puhul samu põhimõtteid nagu arestimise puhul. Vara müük on siiski välistatud.

Põhimõtteliselt võib täitemenetluse raames arestida mis tahes liiki vara. See võib olla kas kinnis- või vallasvara.

Teatavat vara ei tohi arestida. Selliseks varaks on eluks vajalik vara, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

• rõivad ja muud võlgniku isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemed teatava väärtuse piires;
• mööbel, kodutehnika ning muud esemed, mida võlgnik vajab kodu ja selle ülalpidamise jaoks;
• tööriistad ja muud seadmed, mida võlgnikul on vaja tasustatava töö tegemiseks või kutseõppeks;
• isiklikud esemed, nt medalid ja spordiauhinnad, millel on võlgniku jaoks selline personaalne väärtus, et nende arestimine oleks ebaõiglane.

Vara saab kaitsta ka eraldi õigusaktide alusel. Nii võib see olla näiteks seoses kahjunõuetega.

Sekvestreerimist ei tohi nõuetega seoses kohaldada töötasu jms suhtes enne, kui see on välja makstud ja selle saab arestida.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kui vara on võla katteks sekvestreeritud, ei saa kostja vara võõrandada või mis tahes moel käsutada avalduse esitaja kahjuks. Rootsi täitevasutus (Kronofogdemyndigheten) võib siiski võimaldada erandeid käsutamiskeelust, kui selleks on erilised põhjused. Vara mis tahes selline käsutamine, mis on vastuolus käsutamiskeeluga, võib kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kui on võimaldatud Rootsi kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki artiklite 1–3 kohane meede, peab avalduse esitaja esitama seoses asjaomase küsimusega hagiavalduse ühe kuu jooksul alates otsuse tegemisest, kui kohtuasja ei ole veel algatatud. Kui aga nõue kuulub läbivaatamisele muu menetluse raames, peab avalduse esitaja võtma hoopis asjaomase menetluse jaoks ette nähtud meetmed.

Ajutise meetme võimaldamise korral tuleb otsus saata menetlusosalistele ja kostja peab esitama otsuse kohta märkused. Kostjalt märkuste saamise korral peab kohus viivitamatult uuesti hindama, kas meetme võimaldamine on õigustatud.

Meede tuleb kohe kehtetuks tunnistada, kui pärast meetme võimaldamist esitatakse tagatis, mis on piisav meetme eesmärgi seisukohast.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Hagi tagamise abinõusid hõlmav küsimus tuleb lahendada otsuse tegemisega nii juhul, kui tegemist on kohtuasja menetlemisega seoses esile kerkinud menetlusliku küsimusega, kui ka juhul, kui tegemist on eraldiseisva küsimusega.

Mõlemal juhul saab otsuse eraldi vaidlustada see isik, kelle vastu otsus on suunatud. Isik, kes soovib vaidlustada piirkonnakohtu (tingsrätt) otsuse, peab seda tegema kirjalikult kolme nädala jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast. Kui otsust ei tehtud istungi ajal ja ühelgi istungil ei ole teatatud, millal otsus tehakse, hakatakse apellatsiooni esitamise tähtaega arvutama kuupäevast, mil apellant otsuse sai. Apellatsioon tuleb adresseerida apellatsioonikohtule (hovrätt), kuid see tuleb esitada piirkonnakohtule (tingsrätt).

Kui piirkonnakohus on tsiviilasjaga seoses tagasi lükanud avalduse Rootsi kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 15. peatüki kohase hagi tagamise abinõu võimaldamiseks või tühistanud sellist meedet käsitleva otsuse, võib apellatsioonikohus viivitamatult anda loa meetme rakendamiseks kuni kohtu edasise korralduseni. Kui piirkonnakohus on võimaldanud sellise meetme võtmist või deklareerinud, et otsuse võib täitmisele pöörata isegi juhul, kui see ei ole veel lõplik ja täielik, võib apellatsioonikohus viivitamatult otsustada, et piirkonnakohtu otsust ei saa täitmisele pöörata kuni kohtu edasise korralduseni.

1 Millised on abinõude eri liigid?

Inglismaal ja Walesis on kohtutel nii tsiviilkohtumenetluse reeglistiku osa 25.1 punkti 1 ja neile omase kohtualluvuse alusel pädevus määrata ajutisi ja/või ennetavaid meetmeid, selleks et kaitsta poole huve seoses vara või hagi alusega. Need õiguskaitsevahendid on kättesaadavad igas etapis või isegi enne kohtuvaidluse algust. Need on õiglased kaitsevahendid, sest vastava määruse tegemise kaalutlusõigus on kohtul. Selliste meetmete võtmise põhimõtted kehtestati põhjapanevas kohtuasjas American Cyanamid Co vs. Ethicon[1]. Reeglistiku osa 25.1 punkti 1 alusel võib kohus anda välja järgmisi korraldusi:

esialgne ettekirjutus;

esialgne deklaratsioon;

vara käsitlev määrus selle müümiseks, säilitamiseks, kontrollimiseks, haldamise üleandmiseks või selle eest maksmiseks;

maavaldusse või hoonetesse sisenemist lubav määrus;

kaupade loovutamise määrus;

arestimisotsus või korraldus, millega nõutakse, et pool annaks teavet sellise kinnisvara või vara asukoha kohta, mille kohta arestimismäärus on tehtud;

läbiotsimismäärus;

dokumentide avalikustamise või vara inspekteerimise määrus enne nõude algatamist, mis võib olla vastaspoole või veel mitteseotud poole vastu;

määrus vahemaksete kohta kahju hüvitamiseks, mille suhtes ei ole kohus veel otsust langetanud;

määrus raha maksmise kohta kohtu deposiitarvele kuni kohtuliku arutamise tulemuste selgumiseni;

määrus seoses rahalise aruandlusega;

intellektuaalomandi menetlusega seotud määrus.

Kohtutele omase kohtualluvuse kohaselt on kohtupraktikas ka mõned ajutised meetmed, mille hulka kuuluvad Norwich Pharmacali määrused ja hagi esitamise keelud. Norwich Pharmacali määruste eesmärk on sundida kolmandat poolt avaldama üksikasju õigusrikkuja kohta, et hageja saaks seejärel esitada nende vastu nimetatud hagi. Neid määrusi kasutatakse tihti majandussüütegude korral. Hagi esitamise keeld on mõeldud selleks, et takistada poolt alustamast hagi välisriigis, kui see oleks pahatahtlik või rõhuv või jääks väljapoole nõuetekohast menetlust. Lisaks võib kohus välja anda deklaratsiooni seaduse tõlgendamise või lepingu tingimuse kohta, mis ise on kohtuvaidluse esemeks.

Ettekirjutus on kohtumäärus, milles nõutakse, et pool võtaks või ei võtaks teatud meetmeid. Esialgne ettekirjutus on selline kohtumäärus, mis koostati enne nõudega seotud kohtumenetlust. Hageja võib otsida kaitset oma seisukohale kohtumenetluse käigus või isegi enne menetluse algatamist, nõudes esialgset ettekirjutust, et ennetada kostja käitumist viisil, mis kahjustab hagejat.

On ka kaks konkreetset tüüpi ettekirjutust, mida hageja võib taotleda, kui on olemas oht, et kostja võtab meetmeid tõendite hävitamiseks või hageja saavutatud mis tahes otsuse täitmisele pööramise nurjamiseks. Esimene on läbiotsimismäärus, teine on vara arestimise määrus, millega keelatakse kostjal varaga tehinguid teha või seda jurisdiktsioonist välja viia.

Kui hageja taotleb rahasumma tasumist (nt võlg või kahjuhüvitis), võib kohus nõuda, et kostja teeks vahemakse mis tahes summa arvelt, mida kostja peab lõpuks maksma, et vältida hageja raskustesse sattumist otsuse viibimise tõttu.

Kostjat võib ähvardada oht, et isegi kui nõue jäetakse rahuldamata ja hagejal kästakse maksta kulud, on võimatu kohtukulude hüvitamise määrust täitmisele pöörata. Kostja kaitsmiseks võib kohus teatud olukorras otsustada, et hageja peab andma kohtukuludele tagatise, tavaliselt rahasumma maksmisega kohtu deposiitarvele.

Kõrgel kohtul on õigus kohaldada ajutisi meetmeid, et toetada teises jurisdiktsioonis toimuvaid menetlusi, kui see on otstarbekas. Kohus võib teha ka rahvusvahelise vara arestimise määruse (worldwide freezing injunction), mis kohaldub varale muudes jurisdiktsioonides.

[1] [1975] 1.504.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Ettekirjutused (sealhulgas läbiotsimismäärus ja vara arestimise määrus)

Tsiviilkohtumenetluse reeglistiku 25. osa alusel tuleb mis tahes ajutiste meetmete kohaldamise taotlused esitada sellele kohtule, kus kohtuasja arutatakse või tehakse seda tulevikus, kui kohtuasi algatatakse. Mõnda liiki ettekirjutusi, eelkõige neid, millel on rahvusvaheline element, saab teha üksnes kõrges kohtus, samas kui teisi saab teha krahvkonnakohtus. Kõrges kohtus võib need teha tavalisel viisil või mitmesuguste piirkondlike ajutiste meetmetega tegelevate kohtute või nende väljaspool tööaega tegutsevate teenistuste kaudu. See on tihti asjakohane määruste puhul, mille eesmärk on takistada meedial lugu avalikustamast või peatada isiku väljasaatmine siseministeeriumi poolt.

Taotluse esitamisel kehtib üldine nõue, et see toimuks taotluse teatise (N244) kaudu ning et teatisele lisataks nõudevorm, taotlust toetava tunnistaja tunnistus, kirjalikud ütlused tõendite kohta ja määruse ettepanek. Määruse ettepanek peab sisaldama vastukohustusi[2] kahjude puhul, kohustust toimetada kostjatele kätte taotlus, tõendid ja mis tahes tehtud määrus. See on oluline, kui tegemist on ex parte küsimusega. Erakorraliste ettekirjutuste puhul tuleb maksta asjaomased lõivud võimalikult kiiresti; lisaks võib nõuda ametliku menetluse algatamist nii kiiresti kui võimalik.

Kui taotlus on esitatud, võib teemat arutada kohtunik, kes teeb vajaliku määruse, korraldab selle pitsatiga kinnitamise ning tagastamise hagejale. Kättetoimetamine vastaspoolele jääb hageja korraldada.

Läbiotsimismäärus sekkub tugevasti isiku privaatsusse ja seetõttu kehtivad selle puhul erinõuded. Selle peab tavaliselt kätte toimetama nn järelevalvet teostav õigusnõustaja (supervising solicitor), kellel on teadmised läbiotsimismäärusest ning kes on hageja õigusnõustajast sõltumatu. Järelevalvet teostav õigusnõustaja peab selgitama läbiotsimismäärust kostjale ja teavitama kostjat tema õigusest küsida õigusnõu. Järelevalvet teostav õigusnõustaja teeb läbiotsimist või jälgib seda ja annab läbiotsimise kohta aru hageja õigusnõustajale. Läbiotsimismäärus jõustub alates kättetoimetamise hetkest ja pärast õigusnõu otsimiseks mõistliku aja möödumist.

Vara arestimise määrus on kohtumäärus, millega takistatakse poolel kõrvaldamast jurisdiktsioonis asuvat vara või takistatakse tegelemist varaga, mis asub kus tahes kohas maailmas. Ainulaadselt jõustub see alates tegemise hetkest, muutes kohtumääruse kättetoimetamise ülimalt tähtsaks.

Mõlemal juhul toob kohtumääruse täitmata jätmine kaasa kohtu vastu lugupidamatuse ülesnäitamist käsitleva menetluse.

Vahemaksed ja kohtukulude tagatis

Vahemakseid ja kohtukulude tagatist võidakse pakkuda poolte kokkuleppel, aga kokkuleppe puudumisel on vaja esitada kohtule taotlus. Taotluse esitamisel täidetakse taotluse teatis, millele lisatakse kirjalikud tõendid. Taotlus tuleb toimetada kätte kostjale, kes võib esitada vastusena tõendeid. Kui kohus teeb kohtumääruse, määrab ta kindlaks tagatise või makse vormi ja summa, mis tuleb tasuda.

Määruse saamise kulud

Ühegi eespool kirjeldatud määruse saamiseks ei ole fikseeritud kulude skaalat. Siiski on määrust käsitleva taotluse välja andmiseks olemas konkreetne kohtulõiv, mis sõltub sellest, kas taotlus esitatakse kostjale koos teatisega või ilma selleta. Üksikasjad lõivude kohta on justiitsministeeriumi kodulehel.

Hageja on kohustatud maksma oma õigusnõustaja tasud (ja läbiotsimismääruse puhul ka järelevalvet teostava õigusnõustaja tasu), kuigi lõpuks võidakse nõuda, et kostja need maksaks.

[2] Kohustused on kohtule antud lubadused. Kohustuse täitmata jätmise karistus võib olla karm.

2.2 Peamised tingimused

Nagu on öeldud eespool, on kõik selles jaotises kirjeldatud õiguskaitsevahendid kaalutlusõigusel põhinevad ja kohus ei rahulda neid, kui ta leiab, et need ei ole sobivad või on antud tingimustel ebaproportsionaalsed. Kohtud suhtuvad läbiotsimismäärusesse ja vara arestimise määrusesse suure ettevaatusega, sest need on eriti karmid meetmed.

Esialgne ettekirjutus

Esialgse ettekirjutuse otsuse tegemisel[3] kaalub kohus esmalt, kas meede puudutab „tõsist probleemi, mida tuleb lahendada kohtus (või on pigem tegu põhjendamatuse või pahatahtlikkusega). Kui tõsist probleemi ei ole, lükatakse ettekirjutus tagasi.

Kui on olemas tõsine probleem, mida tuleb kohtus lahendada, kaalub kohus asja otstarbekust. Kaalutakse küsimust, kas oleks halvem nõuda, et hageja oleks kuni kohtuistungini ilma ettekirjutuseta või tekitada ettekirjutusega probleemid kostjale. Otsuse tegemisel kaalub kohus järgmisi asjaolusid järgmises järjestuses.

• Kas kahjuhüvitis oleks hageja jaoks piisav õiguskaitsevahend, kui hageja kohtumenetluse võidaks? Kui kahjuhüvitis oleks piisav, lükatakse ettekirjutus tagasi. Kui see ei oleks piisav (nt kui hagejale tekitatud kahju oleks hüvitamatu või mittevaraline), tuleb kaaluda ülejäänud küsimusi.
• Kas hageja vastukohustused kahju korral annaksid kostjale piisava kaitse, juhul kui kostja kohtumenetluse võidaks? Kui kahjuhüvitis kaitseks kostjat piisavalt, loetakse see tavaliselt ettekirjutuse kasuks.
• Kui muud tegurid tunduvad olevat ühtlaselt tasakaalus, säilitab kohus senise olukorra. Kaaluda võib muid sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, näiteks ettekirjutuse kehtestamise või tagasi lükkamise mõju tööhõivele või ravimite kättesaadavusele.
• Viimase võimalusena võib kohus kaaluda poolte kaasuste suhtelist põhjendatust, kuid üksnes juhul, kui on võimalik anda selge ülevaade sellest, et ühe poole argumendid on palju tugevamad kui teise omad.

Läbiotsimismäärus

Läbiotsimismääruse eesmärk võib olla kohtumenetluse jaoks asjakohaste tõendite või vara säilitamise tagamine. Läbiotsimismääruse saamise tingimused on karmimad kui muud tüüpi ettekirjutuste puhul ning kohus teeb kohtumääruse üksnes siis, kui hageja tõendab, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

• kostja vastu on väga tugev fumus boni juris – esmapilgul usutav kaasus;
• kostja tegevus, mis annab alust menetluseks, põhjustavad hagejale tõsist tegelikku või potentsiaalset kahju;
• on olemas selged tõendid selle kohta, et kostjal on süüstavaid dokumente või materjale;
• on „tegelik võimalus“ või „tõenäosus“, et asjaomased dokumendid või materjalid kaovad, kui määrust ei tehta.

Vara arestimise määrus

Kohtul on õigus teha vara arestimise määrus, kui see on põhjendatud ja otstarbekas. Vara arestimise määrus tehakse üksnes juhul, kui hageja suudab tõendada, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

• hagejal on nõude esitamiseks sisuline põhjus, mis kuulub Inglismaa ja Walesi kohtute pädevuse alla;
• hagejal on kostja vastu hästi argumenteeritud kaasus;
• on põhjust arvata, et kostjal on jurisdiktsioonis vara;
• on olemas tegelik oht, et kostja käib varaga ümber viisil, mille tulemusel ei saa ühtegi otsust täitmisele pöörata (nt vara võõrandamise või selle kohtualluvusest välja viimise tõttu).

Kohus on eriti ettevaatlik, enne kui väljastab vara arestimise määruse välismaise menetluse toetuseks, eelkõige kui vara arestimise määrus kattuks või oleks konfliktis mis tahes sellise välismaise kohtu tehtud vara arestimise määrusega, kus toimub põhimenetlus, või kui välismaine kohus on vara arestimisest keeldunud.

Kohus ei tee rahvusvahelist vara arestimise määrust, kui kostjal on jurisdiktsioonis piisavalt vara ning peab kaaluma, kas ülemaailmset määrust oleks võimalik täitmisele pöörata riikides, kus kostjal on vara.

Norwich Pharmacali määrused

Kohtupraktikaga on loodud määrused, milles nõutakse, et kostja avalikustaks hagejale teatud dokumendid või teabe. Kuigi see sarnaneb kohtueelsele ja poolte teavitamiseta toimuvale avalikustamisele, on avalikustamise ulatus laiem, sest see katab teavet ja mitte dokumente. Need määrused on kättesaadavad mis tahes ajal kohtuvaidluse käigus ning neid võib tõepoolest kohaldada pärast otsust. Lisaks õiglastele üldpõhimõtetele on täiendavaks kriteeriumiks see, et toime on pandud väärtegu ja on olemas õigusrikkuja, kelle üle (kui ta on teada) toimub taotleva poole kohtuvaidlus. Määrus on vajalik selleks, et aidata saavutada õiglus ja muul viisil seda saavutada ei saa. Kostja on kas õigusrikkuja või on õigusrikkujaga seotud ning tal on õigusrikkuja kohta teavet. Neid määrusi taotletakse kõrges kohtus ja neid kohaldatakse rahvusvaheliselt; avalikustamise sisu võidakse kasutada välisriigi kohtuvaidluses ilma kohtu nõusolekuta, mis kaldub kõrvale kohtuvaidluse üldpõhimõtetest.

Hagi esitamise keeld

Selle keeluga keelatakse kostjal viia kohtuvaidlus välisriigi kohtusse. Lisaks õigluse tagamise üldpõhimõtetele on ka muud kriteeriumid. Kohtuvaidluse keeld peab olema eelkõige õigusemõistmise huvides, üldiselt seetõttu, et kohtuvaidlus oleks pahatahtlik või rikuks lepingulist klauslit, näiteks välistava kohtualluvuse klauslit kasutada üksnes Inglismaa ja Walesi kohtuid. Lisaks peab kohtuvaidlus toimuma kohtus, mis asub väljaspool Brüsseli I määruse kohaldamisala. Kui kohus saaks peatada kohtuvaidluse nendes kohtutes, kahjustataks kohtusüsteemide vahelise vastastikuse usalduse põhimõtet. Erand sellest reeglist on olemas juhul, kui küsimus on seotud eraõigusliku vahekohtuga, kus ei ole sellist kartust.

Vahemaksed

Kohus võib nõuda, et kostja teeks vahemakse üksnes juhul, kui kostja on tunnistanud kohustust maksta hagejale raha, kui hageja kasuks on juba tehtud otsus rahasumma kohta, mida hinnatakse hiljem, või kui kohus on rahul sellega, et hageja saab kohtumenetluses tagasi märkimisväärse rahasumma (või maaomandiga seotud nõude puhul makse seoses kostja maakasutusega). Isikukahju juhtumite puhul võidakse makset nõuda üksnes juhul, kui kostja vastutuse katab kindlustusandja või kostja on avalik-õiguslik asutus.

Kohtukulude tagatis

Kõige tavalisemad kohtuasjad, mille puhul võib kohus nõuda, et hageja annaks tagatise, on järgmised:

• hageja on väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) asuva riigi resident ning hageja elukohariigis oleks raske pöörata kohtukulude hüvitamise määrus täitmisele;
• hageja on äriühing või muu registreeritud üksus ning on alust arvata, et ta ei suuda maksta kostja kulusid, kui seda nõutakse. (Tagatise kohta otsuse tegemisel võtab kohus arvesse seda, kas hageja raha või vahendite puudumine on põhjustatud kostja käitumisest.);
• hageja on muutnud aadressi, et vältida kohtuvaidluse tagajärgi või ei ole esitanud nõudevormil õiget aadressi;
• hageja on võtnud meetmeid seoses oma varaga, mis muudaks kohtukulude määruse täitmisele pööramise tema suhtes keeruliseks.

Kohus teeb määruse üksnes siis, kui peab selle tegemist antud olukorras õiglaseks. Kohus kaalub, kas tagatise taotlust kasutatakse tõelise nõude vältimiseks ja kas nõuet võib mõistlikkuse piires saata edu.

Kohtul on ka õigus nõuda, et tagatise peab andma:

• kolmas isik, kes rahastab nõuet, saades vastutasuks osa menetlusest saadud tulust, või kes on nõude esitamise õiguse andnud üle hagejale, et vältida riski saada kohtukulude tagamise määrus;
• mis tahes menetluse pool, kes on ilma mõjuva põhjuseta jätnud täitmata kohtu eeskirjad.

[3] Need on American Cyanamidi kohtuasja kokkuvõtlikud ja täiustatud põhimõtted.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgne ettekirjutus

Ettekirjutuse puhul võidakse nõuda, et pool võtaks või jätaks võtmata meetmed seoses mis tahes liiki varaga.

Läbiotsimismäärus

Läbiotsimismääruses nõutakse kostjalt, et ta lubaks siseneda oma ruumidesse, aga määrus ei luba hagejal jõuga siseneda. Määruses tuleb täpsustada ruumid, mida võib läbi otsida, ja nimekiri esemetest, mida läbiotsimist tegevad isikud võivad uurida, kopeerida või kaasa võtta. Määrus võib hõlmata üksnes tõendeid, mis võivad menetluse jaoks asjakohased olla, või vara, mis võib olla menetluse teemaks või mille kohta võib menetluse käigus tekkida küsimus.

Määruse standardvormis nõutakse, et kostja annaks üle määruses loetletud esemed. Kui asjaomased tõendid võivad olla arvutites, tuleb anda juurdepääs kõikidele ruumides olevatele arvutitele, et neid oleks võimalik läbi otsida, ning koopiad tuleb esitada kõikide oluliste leidude kohta.

Vara arestimise määrus

Kohus võib teha kostja vara kohta arestimise määruse, milles keelatakse kostjal jurisdiktsioonis oma vara vähendada allapoole täpsustatud väärtust, või teatud varade arestimise määruse. Kostjal on siiski lubatud kulutada sätestatud summasid elamiskuludele ja õigusnõustamisele ja esindamisele ning määruses lubatakse kostjal varaga ümber käia tavapärase äritegevuse käigus.

Vara arestimise määruse standardvorm on maksimaalse summa määrus, milles sätestatakse, et seda kohaldatakse kogu kostja varale, mis jääb sätestatud väärtuse piiresse. See hõlmab mis tahes vara, millega kostjal on õigus ümber käia iseseisvalt, sealhulgas vara, mis on kolmanda isiku omandis või kontrolli all kooskõlas kostja suunistega.

Üldine või maksimaalse summa määrus katab mis tahes vara, sealhulgas kinnis- ja vallasvara, sõidukeid, raha ja tagatisi. Määrus laieneb ka mis tahes varale, mis saadakse pärast määruse tegemist. Selles võidakse täpsustada konkreetne vara, ärivara ja pangakontod, mis on külmutatud. Ühist pangakontot ei külmutata, kui määruses seda konkreetselt ei sätestata.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kostjat hoiatatakse, et esialgse ettekirjutuse mittetäitmine on lugupidamatus kohtu vastu, mille eest võidakse kostjale määrata vanglakaristus, trahv või tema vara võidakse arestida koos valduse ülevõtmisega.

Kui kolmas isik lubab kostjal võõrandada vara vastuolus vara arestimise määrusega, ei ole tingimata tegemist lugupidamatusega kohtu vastu. Kuid kui kolmas isik, keda on teavitatud vara arestimise määrusest, aitab kostjal teadlikult külmutatud vara võõrandada, paneb see isik toime lugupidamatuse kohtu vastu. Hageja peaks seetõttu esitama kolmandatele isikutele (kostja pankurid, raamatupidajad ja õigusnõustajad) vara arestimise määruse koopiad. (Määruse standardvormis eeldatakse, et seda tehakse, ning määrus hoiatab kolmandaid isikuid võimalike karistuste eest. See sisaldab ka hageja kohustusi katta mõistlikud kulud, mis kolmandatel isikutel on määruse täitmisel tekkinud, ja hüvitada neile sellega seoses tekkinud kohustused.) Isegi kui neid on määrusest teavitatud, võivad pangad ja muud kolmandad isikud kasutada tagatise ja tasaarvestuse õigust, mis oli tekkinud enne vara arestimise määruse tegemist.

Vara arestimise määrus ei anna hagejale külmutatud varaga seoses omandiõigust. Õigus algatada lugupidamatuse ülesnäitamise eest menetlus on hageja ainus õiguskaitsevahend. Ettekirjutusega vastuolus sõlmitud leping on ebaseaduslik ja võib seetõttu olla täitmisele pööramatu selle poole jaoks, kes teab, et sellega rikutakse ettekirjutust. Lisaks on kohtul vahel õigus teha eraldi ettekirjutus, millega takistatakse kostjal täitmast lepingut kolmanda isikuga. Kuid omandiõigust on siiski võimalik ebaseadusliku lepingu alusel üle anda ja kui selline leping on täidetud, ei ole tavaliselt võimalik üleantud vara tagasi saada.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kui esialgset ettekirjutust käsitlev määrus tehakse poolte juuresolekul, võidakse sätestada, et see kehtib kuni kohtuistungini või kohtu täiendavate korraldusteni või kuni täpsustatud kuupäevani. (Kui ettekirjutus on jõus „kuni täiendava määruseni“, ei kaota see kehtivust kohtuotsuse järel, vaid alles siis, kui kohus teeb määruse, millega ettekirjutus selgesõnaliselt või eeldatavalt tühistatakse.)

Esialgne ettekirjutus, mis tehakse ilma kostjat teavitamata, kehtib tavaliselt piiratud aja, harva kauem kui 7 päeva, ja selle jätkamiseks on vaja teist kohtumäärust. Ilma teavituseta ettekirjutuse tegemisel määrab kohus tavaliselt „kohtusse tagasi pöördumise kuupäeva“ täiendava kohtuistungi jaoks, millel kostja võib osaleda ja vaidlustada määruse jätkumise. Vara arestimise määruse standardvormis sätestatakse, et seda kohaldatakse kuni kohtusse tagasi pöördumise kuupäevani või täiendava määruseni.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Kostja või muu kolmas isik, keda esialgne ettekirjutus otseselt puudutab, võib taotleda kohtult mis tahes ajal määruse muutmist või kehtetuks tunnistamist (kuigi taotlusega, mis on seotud juba täidetud läbiotsimismäärusega, peaks tavaliselt ootama kohtuistungini). Ilma teavituseta määruse vaidlustamiseks ei ole vaja oodata kuni kohtusse tagasipöördumise kuupäevani. Kostja peab andma taotluse kohta eelneva teavituse hageja õigusnõustajale. Taotlus tuleks tavaliselt esitada sellele kohtule, kus määrus tehti, ning seda arutab tihti sama kohtunik.

Põhjused, mille alusel kostja võib sellise taotluse esitada, hõlmavad järgmist: määruse ühe tingimuse täitmata jätmine, olukorra oluline muutus, mistõttu langeb määruse tegemise alus ära, määruse rõhuv mõju, põhjendamatu sekkumine süütute kolmandate isikute õigustesse ja hageja viivitus nõude esitamisel. Kui ettekirjutus saadi ilma kostjat teavitamata, sisaldavad määruse tühistamise või muutmise põhjendused ka hageja suutmatust avalikustada kohtule olulisi asjaolusid määruse saamisel ning ebapiisavaid tõendeid, mis õigustaksid ajutiste õiguskaitsevahendite määramist ilma teavituseta.

Kui kohus määruse tühistab, on kostjal õigus tugineda hageja vastukohustustele kahjude puhul ja saada hüvitist. Kohus korraldab kahjude uurimise, et teha kindlaks kostja kahju, kuigi seda võib lükata edasi kuni kohtuistungini või hilisemaks.

Kohtul on ka pädevus tühistada või muuta vahemaksete ja kohtukulude tagatise määrusi ning nõuda, et kogu või osa rahast, mis maksti määruse alusel, tuleks tagasi maksta.

Seonduvad lingid

Justiitsministeerium

1 Millised on abinõude eri liigid?

Keelav või negatiivne ettekirjutus (Prohibitory, Negative Injunction) – määrus jätta midagi tegemata või lõpetada millegi tegemine. See on kõige tavalisemat tüüpi määrus.

Kohustav või positiivne ettekirjutus (Mandatory, Positive Injunction) – määrus mingi toimingu tegemiseks või eelneva toimingu põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Preventiivne ettekirjutus (Quia Timet Injunction) – määrus mingi toimingu tegemiseks või mingi toimingu tegemata jätmiseks, et ennetada veel tekkimata kahju tekkimist.

Mareva määrus (Mareva Injunction) – määrus, millega ennetatakse, et kostja eemaldab või võõrandab oma vara, et muuta kahjude kohta tehtud otsuse täitmine võimatuks. Määrusega võidakse tagada kostja elamis-, ettevõtlus- või õiguskulude hüvitamine.

Kohustus kohtuliku ettekirjutuse asemel (undertaking in lieu of Injunction) – seda pakub tihti isik, kelle suhtes kohtulik ettekirjutus on tehtud, ja kui hageja sellega nõustub, tuleks kohustus registreerida kirjalikult või kohtu poolt.

Vara inspekteerimise ja säilitamise määrus (Order for inspection and preservation of property) – sellel on kaks eesmärki:

• säilitada vara, mis on hagi esemeks, et võitnud pool saaks vara või selle väärtuse tagasi terviklikult, ning
• teha vara inspekteerimiseks kättesaadavaks hagiga seotud tõendite kogumise tarvis. Kohus võib teha ka määruse, milles lubatakse poole territooriumile sisenemine, et määrust täita.

Anton Pillari määrus (Anton Pillar Order) – sellega lubatakse hagejal, tema õigusnõustajal või muudel vastutavatel isikutel säilitamise või tõendite kogumise eesmärgil konfiskeerida esemeid ilma kostjat eelnevalt teavitamata.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Ajutisi meetmeid on võimalik kohaldada mis tahes ajal pärast menetluse algatamist ja enne selle lõpule viimist. Kiireloomuliste juhtumite puhul võidakse ajutisi meetmeid kehtestada enne menetluse algatamist tingimusel, et menetlus algatatakse kohe.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on sätestatud kohtu kodukorras. Kõrge kohtu suhtes kehtivad üldnormid on sätestatud 1980. aasta Põhja-Iirimaa kohtu kodukorras ning krahvkonnakohtu suhtes kehtivad normid 1981. aasta Põhja-Iirimaa krahvkonnakohtu kodukorras.

Taotlus tehakse tavaliselt ajutise meetme taotluse ehk teatisega (Notice of Motion) või kohtukutsega (Summons) kõrge kohtu osakonnas või krahvkonnakohtus, kus peamine hagi on käimas.

Teatises või kohtukutses tuleb märkida taotletav õiguskaitsevahend ja kohtu kodukord, mille alusel taotlus esitatakse. Sellele peab olema lisatud kirjalik tunnistus (tihti koos hageja õigusnõustaja vandega) ja esitada tuleks määruse ettepanek.

Teatis või kohtukutse koos kirjaliku tunnistusega ja muude asjakohaste dokumentidega tuleb toimetada kostjale kätte vähemalt kaks täispäeva enne taotluse kohtuistungil arutamist, kuigi kiireloomulistel juhtudel võib kohus anda loa kättetoimetamise aja lühendamiseks.

Kõrges kohtus vaatab taotluse üle tavaliselt kohtuametnik (master), kuigi mõnda liiki menetlustes (täpsustatud Põhja-Iirimaa 1980. aasta kohtu kodukorras) vaatab ajutisi meetmeid puudutavad taotlused läbi kohtunik.

Krahvkonnakohtul on tema pädevusse kuuluvates asjades seoses ajutiste meetmetega täielikud volitused. Krahvkonnakohtus peab ajutise ettekirjutuse taotluse vaatama üle krahvkonnakohtu kohtunik.

Taotlust on võimalik teha ex parte ilma teatise või kohtukutse kätte toimetamiseta isikule, kelle kohta see on, järgmistel tingimustel:

• kui tegemist on väga kiireloomulise juhtumiga;
• kui eelnev teavitamine viiks määruse eesmärgi takistamiseni kostja poolt;
• näiteks tavaliselt tehakse taotlus enne menetluse algatamist ex parte,
• kui seadus või kohtu kodukord selleks loa annavad või sellele suunavad.

Ex parte taotlus tehakse erivormis (ex parte docket), ning taotleja peab avalikustama täielikult ja õiglaselt kõik asjakohased asjaolud. Ex parte määruste taotluste (välja arvatud ex parte ettekirjutuste taotluste) kohta teeb tavaliselt otsuse kohtunik või kohtuametnik (master) ilma kohtuistungita. Ex parte taotluse kulud määratakse tavaliselt kohtuistungil.

2.2 Peamised tingimused

Esialgne õiguskaitse määratakse kaalutlusõiguse alusel. Kohus võib teha ettekirjutuse menetluse mis tahes etapis, kui see on õigustatud ja asjakohane. Kohus pakub omal äranägemisel esialgset õiguskaitset kooskõlas kohtuasjas American Cyanamid vs. Ethicon [1975] AC 396 sätestatud suunistega. Esmalt peab hageja tõendama, et olemas on tõsine probleem, mida tuleb menetluse käigus lahendada. Kohtunik otsustab seejärel, kas hageja õigusi saab kompenseerida kahju hüvitamisega. Kohtunik võib kaaluda poolte huvide tasakaalu ja kui huvid on tasakaalus, siis eelistatakse enne väidetavat vääriti käitumist kehtinud olukorra säilitamist või taastamist.

Suuremat vajadust tuleb tõendada, kui taotlus puudutab kohustavat ettekirjutust ja see tehakse üksnes juhul, kui hageja kohustub kostjale hüvitama kahju, kui tema hagi ei ole edukas või ettekirjutus osutub ebavajalikuks.

Mareva määruse taotluses peab hageja tõendama,

• et kohtuasi on olemasoleva hagi aluse jaoks hästi argumenteeritud, selleks et nõuda teatud rahalist hüvitist;
• et tal on tõendid, et kostjal on vara, mille ta võib kõrvaldada või mida varjata;
• et tal on tõendid ohu kohta, et kostja kõrvaldab vara enne otsuse täitmisele pööramist.

Vara inspekteerimise taotluse saab koostada seoses varaga, mis on menetluse esemeks või mille suhtes võib tekkida küsimus. Inspekteerimise õigus ei sõltu hageja kohtuasja tugevusest.

Anton Pillari määruse taotluses peab hageja tõendama, et on reaalne võimalus, et kostja hävitab dokumente või esemeid, mis kahjustavad tema kaitset, või avaldab materjale, mis on hageja suhtes konfidentsiaalsed.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Ettekirjutuse taotlus peab olema seotud täitmisele pööratava õiguse või hagi alusega või olema sellest sõltuv. Kuid ettekirjutuse eesmärk ei ole hageja õiguste maksmapanemine, vaid kuni hagi lõpetamiseni hetkeolukorra säilitamine või taastamine.

Mareva määrus võidakse teha seoses Põhja-Iirimaal asuva praeguse või tulevase varaga (sõltumata sellest, kas see on hagi ese või sellega seotud), olenemata sellest, kas kostja asub või on Põhja-Iirimaal.

Vara inspekteerimise või säilitamise määrust on võimalik saada üksnes seoses füüsilise varaga. See ei ole asjakohane menetlus sellise dokumendi sisu kontrollimiseks, mis on kättesaadav dokumentide esitamisega seotud reeglite alusel.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Määrust on võimalik täitmisele pöörata kinnipidamismenetlusega. Määrus tuleb kostjale kätte toimetada enne kohtus täitmisele pööramist. Kohustus on täitmisele pööratav nagu ettekirjutus.

Kolmandad isikud, nt kostja abikaasa, õigusnõustaja või pank, kes on Mareva määrusest teadlikud, on kohustatud säilitama kostja vara, mis on nende valduses. Kuid Mareva määrust kohaldatakse üksnes kostja suhtes ja see ei anna hagejale võlausaldajate ees eesõigust.

Vara inspekteerimise ja säilitamise määrust võib teha üksnes menetluse poole vastu, nii et selle mõju sõltub isiku nõusolekust, kelle valduses vara on.

Anton Pillari määrus ei ole läbiotsimismäärus ning seda ei ole võimalik sunniviisiliselt täita, aga kui määrus sõnastatakse nii, et kostja peab võimaldama läbiotsimist, siis tähendab kostja sellest keeldumine kohtu vastu lugupidamatuse ülesnäitamist ning võib viia selleni, et kohus järeldab, et tal on midagi varjata.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Määrus võib olla

• vahepealne – kehtib kuni kohtuistungini;
• ajutine – kehtib piiratud ajavahemikul.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Mis tahes pool võib kohtuametniku (master) määruse või otsuse kohtunikule edasi kaevata. Edasikaebus tuleb esitada viie päeva jooksul ning toimetada muudele pooltele kätte vähemalt kaks täispäeva enne edasikaebuse kohtuistungil arutamiseks määramist. Viiepäevalist tähtaega on võimalik pikendada kohtu äranägemisel, aga kohut tuleb veenda, et selleks on asjakohane põhjus. Siiski ei saa pool kohustust edasi kaevata. Ex parte taotlusest keeldumist saab hageja edasi kaevata, samas kui vastaspool taotleb pigem määruse tühistamist kui selle edasi kaebamist.

Edasikaebus tähendab täielikult uut kohtuistungit, kuigi kaebaja esitab oma kaasuse esimesena. Kuigi uusi tõendeid võib esitada, on kohtunik valmis neid vastu võtma eelkõige siis, kui selleks on piisav põhjus.

Krahvkonnakohtu ajutist meedet puudutava otsuse võib edasi kaevata kõrge kohtu kohtunikule uue kohtuistungi kaudu või apellatsioonikohtule esitatud juhtumi kaudu.

Seonduvad lingid

Põhja-Iirimaa kohtuamet

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõu (diligence on the dependence)

Hagi tagamise abinõu on kaitsemeede, mida kasutatakse käimasoleva kohtumenetluse käigus või vahetult enne selle algust. See lubab hagejal (võlausaldajal) säilitada kostja vara, et see oleks kättesaadav kohtumenetluses hageja kasuks tehtava mis tahes kohtuotsuse korral.

Selliseid hagi tagamise abinõusid on kahte liiki. Esimene on vara arestimine menetluse ajaks – meetod, mille korral rahasumma maksmist käsitleva hagi hageja saab tõhusalt arestida kostja mis tahes raha või vara, mis on kolmanda isiku käes. Sellisel kolmandal isikul on seejärel keelatud teha rahamakseid või vara üle anda. Teine on menetlusaegne käsutuskeeld, mis takistab kostjal võõrandada või käsutada mis tahes tema omandis olevat kinnisvara. Seda kasutatakse seoses maa või hoonetega ja mitte raha või vallasvaraga, ning sellega takistatakse kostjal käia oma varaga ümber viisil, mis ei võimaldaks hageja nõude rahuldamist, näiteks vara müümine ja tulu kõrvaldamine.

Menetlusaegset aresti ja käsutuskeelu saab muuta tavatäitemeetmeks, kui kohtuotsus tehakse hageja kasuks.

Ajutine arestimine (interim attachment)

Ajutine arestimine on ajutine meede, mis sarnaselt hagi tagamise abinõule võimaldab hagejal kohtumenetluse ajaks arestida kostja vallasvara. See piirab tulemuslikult kostja võimet käsutada tema omandis olevat arestitud vallasvara kuni kohtumenetluse tulemuse selgumiseni. Ajutist arestimist ei saa aga kasutada eluruumide ega teatud esemete suhtes. Pealegi ei muutu see kohtuotsuse järel täitmisele kuuluvaks arestimiseks; enne arestitud esemete enampakkumisel müümist nõutakse maksete ja täiendava arestimise tasu.

Ajutine keeld (interim interdict)

Keeld on kohtumäärus, mis takistab isikul midagi tegemast, nt vara kõrvaldamast, keeldu saab kasutada kostja olemasoleva olukorra säilitamiseks. Ajutisel keelul on sama juriidiline jõud kui keelul, aga see kehtestatakse üldiselt enne asjaolude uurimist kohtumenetluse varases etapis, kui tehakse keelu taotlus. Seetõttu on selle vaidlustamine või tühistamine tõenäolisem.

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Kohus võib välja anda määruse dokumentide ja muu vara (sealhulgas maavalduse) ajutise säilitamise kohta, mis võimaldaks poolel säilitada tegelikke tõendeid või hankida tõendeid.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Hagi tagamise abinõu

Hagi tagamise abinõu võib rakendada üksnes kohtumääruse alusel. Arestimise või käsutuskeelu või ajutise arestimise otsuse võib teha nii kõrge tsiviilkohus kui ka esimese astme kohus. Menetlusaegset arestimist ja ajutist arestimist saab kasutada üksnes juhul, kui kohtuasjas soovitakse sellise rahasumma tasumist, mis ei ole kulud. Menetlusaegse käsutuskeelu otsus on asjakohane juhul, kui kohtuasi sisaldab sarnast otsust või taotleb konkreetse kohustuse rakendamist, et anda hagejale üle vara või asjaõigus tagatisena kinnisvara üle.

Kohtumenetluses esimese astme kohtus soovib hageja tavaliselt saada hagi tagamise abinõu otsust, taotledes seda esialgses kohtumääruses. Esialgne kohtumäärus sisaldab hageja nõuet. Hagi tagamise abinõu saab kohaldada igal ajal kuni hageja kasuks tehtava lõpliku kohtuotsuseni. Käsutuskeelu, tehingute tegemise keelu või arestimise teatise toimetab tavaliselt kätte esimese astme kohtu ametnik (kohtuametnik, kes on määratud dokumente kätte toimetama ja määrusi täitmisele pöörama).

Kõrgelt tsiviilkohtult (Šotimaa kõrgeim tsiviilkohus) saadakse hagi tagamise abinõu otsus taotluse teel. Esimese astme kohtunik (kõrge tsiviilkohtu esimese astme kohtu mis tahes kohtunik) võib seejärel teha hagi tagamise abinõu määruse. Käsutuskeelu, tehingute tegemise keelu või arestimise kavad viib tavaliselt ellu Messenger-at-Arms (kõrge tsiviilkohtu ametnik, kes on määratud dokumente kätte toimetama ja kohtumäärusi täitmisele pöörama).

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Kui menetlust, millega dokumendid või vara on seotud, ei ole algatatud, saab kohus teha määruse alles siis, kui hageja tõendab, et tõenäoliselt algatatakse tsiviilmenetlus, milles võivad tekkida asjaomaste dokumentide või muu vara kohta küsimused. Algatatud hagi puhul tehakse määrus üksnes juhul, kui hageja tõendab, et tal on seda vaja eelnevalt väidetu konkretiseerimiseks (tõendamaks seda, mida ta oma kohtuasjas väidab). Kui taotlus heaks kiidetakse, täpsustatakse määruses viis, kuidas täitmist nõutakse. Pärast seda toimetatakse määruse tõestatud koopia nendele pooltele, kelle vastu on määrus suunatud.

2.2 Peamised tingimused

Hagi tagamise abinõu

Hagi tagamise abinõu otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja kohus annab loa selleks üksnes siis, kui see tuleneb Šotimaa 1987. aasta võlgnike õigusaktis sätestatust ning on igal juhul mõistlik. Hageja on kohustatud veenma kohut määruse tegemise vajaduses.

Ajutine keeld

Kohtunik peab enne ajutise keelu tegemist veenduma asja kiireloomulisuses ja kohtuasja veenvuses. See peab kõiki asjaolusid arvestades olema asjakohane ning kohtunikku tuleb veenda selles, et ajutist keeldu kehtestamata tekiks hagejale suurem probleem kui selle kehtestamine tekitaks kostjale.

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Enne kui kohus saab määruse teha, peab hageja tõendama, et tõenäoliselt algatatakse tsiviilmenetlus ja selles võivad asjakohaselt tekkida küsimused dokumentide või muu vara kohta. Kui tsiviilmenetlus on juba algatatud, tehakse määrus üksnes juhul, kui hageja tõendab, et see on vajalik (vt eespool punkt 2.1).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Hagi tagamise abinõu

Arestimine n-ö külmutab kaubad või raha, mida omab kostja, aga mis on kolmanda isiku käes. Sellisele kolmandale isikule viidatakse kui isikule, keda arestimenetlus puudutab (arrestee). Enne kohtuotsuse väljakuulutamist ei saa anda arestitud vahendeid või kaupu võlausaldaja valdusse ega neid müüa. Kui otsus on hageja kasuks, võidakse vahendid automaatselt vabastada, aga kaupade vabastamiseks peab algatama edasise hagi.

Käsutuskeeld on personaalne meede, millega takistatakse kostjal võõrandamast talle kuuluva kinnisvara omandiõigust või koormata seda hüpoteegiga võlausaldaja kahjuks. Käsutuskeeldu kasutatakse pigem kostja omandis oleva kinnisvara kui selle vara suhtes, mille kolmas isik talle võlgu on.

Ajutise arestimisega on võimalik arestida materiaalset vallasvara, välja arvatud teatud erandid. Erandite hulka kuuluvad mis tahes esemed, mis asuvad kostja eluruumides, kostja äri või ettevõtte jaoks vajalikud esemed, kergesti riknev kaup ning ettenähtud väärtusest sõltuvalt kostja sõiduk.

Ajutine keeld

Ajutise keeluga keelatakse kostjal teha teatud toiminguid, millel on vahetu mõju. Sellega võidakse takistada kostjat või kolmandat isikut võtmast mis tahes varaga seotud meetmeid.

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Kõrgel tsiviilkohtul ja esimese astme kohtul on laiaulatuslik pädevus dokumentide ja muu vara (sealhulgas maavalduse) säilitamise, arestimise ja kinnipidamise kohta otsuse tegemiseks, mis võib olla asjakohane mis tahes käimasoleva või tulevase kohtumenetluse jaoks. Kohus võib nõuda mis tahes sellise vara esitamist ja taastamist, aga ka proovide võtmist ning nendega mis tahes katsete tegemist.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Hagi tagamise abinõu

Menetlusaegse arestimise korral nn külmutatakse kostja omandis ja kolmanda isiku käes olevad kaubad või vahendid. Kui kolmas isik arestitud vara loovutab, on ta kohustatud maksma hagejale selle väärtuse. Kui hageja on oma hagis edukas, on tal arestitud vara suhtes eelisõigus. Menetlusaegse arestimise korral vara külmutatakse, aga omandiõigust ei kanta hagejale üle.

Menetlusaegse käsutuskeelu korral ei anta hagejale vara suhtes asjaõigust ning ta ei saa võtta meetmeid vara enda valdusse võtmiseks või müümiseks. Selle meetme eesmärk on säilitada vara kostja kinnisvara osana ning seega takistada tal sellega seotud omandiõiguse võõrandamist või koormata seda hüpoteegiga. Mis tahes tahtlikku õiguslikku toimingut, mis mõjutab vara pärast käsutuskeelu jõustumiskuupäeva, võib hageja eirata selles ulatuses, mis kahjustab tema huve.

Ajutine keeld

Kui kostja keeldu ei täida, võib hageja algatada tema vastu keelu rikkumise menetluse. Kui süüdistust tunnistatakse või see leiab tõendamist, võib kostjat oodata karistus: trahv või võimalik vangistus.

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Määruse täitmata jätmine võib põhimenetluses lõppeda vaikimisi otsusega mittetäitva poole vastu. Lisaks võidakse algatada isiku suhtes, kelle käes on keelus sätestatud dokument või vara, menetlus seoses lugupidamatusega kohtu vastu.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Hagi tagamise abinõu

Kui kohtumenetluses on edukas kostja, lõpetab lõpliku kohtuotsuse väljakuulutamine seni kehtinud aresti. Kui kohtuasja võidab hageja, on arest täitmisele pööratav kuni kolm aastat alates otsuse kuupäevast.

Käsutuskeeld takistab kostjal loovutamast oma kinnisvara või koormamast seda hüpoteegiga. Menetlusaegne käsutuskeeld muutub kohtuotsuse väljakuulutamisel automaatselt tavaliseks käsutuskeeluks. Keelu mõju kestab viis aastat ning seda on võimalik pikendada.

Ajutine arestimine kehtib kuus kuud või kuni selle tühistamiseni. Kui kostja vastu algatatud hagi ebaõnnestub, lõppeb ka ajutine arestimine.

Ajutine keeld

Ajutine keeld kehtib kuni selle tühistamiseni või hagi lõpliku lõpetamiseni. Kui keeld kehtib teatud aja, siis kohaldatakse seda kuni sätestatud tähtaja lõppemiseni.

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Määruse kehtivus lõpeb, kui hagi on lõplikult lahendatud.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Hagi tagamise abinõu

Kostja võib taotleda keeldu, millega takistatakse menetlusaegset arestimist kahes olukorras. Esiteks, kui on viivitamatult võimalik tõendada, et arestimine oli väär, sest see tehti ilma määruseta või ebaseaduslikult või pahatahtlikult või tõenäolise põhjuseta. Teine olukord on siis, kui kostja on deponeerinud kohtus nõutava põhisumma.

Kui hagi tagamise abinõu kohta on tehtud määrus, võib kostja või kes tahes asjast huvitatud isik nõuda selle tagasivõtmist või piiramist. Tagasivõtmine tühistab täielikult määruse ja sellest tuleneva mis tahes meetme. Kui leitakse, et menetlusaegne arestimine või käsutuskeeld või ajutine arest, mida rakendati pärast määruse tegemist, ei ole õiguspärane, tuleb menetlusaegne arest, käsutuskeeld või arestimine tühistada.

Kui määrus oli tegelikult kehtiv, aga käsutuskeeld või arest olid kas ebatõhusad või ebaseaduslikud, võib meedet piirata.

Kui kostja soovib hagi tagamise abinõu tagasivõtmist või piiramist, on hageja ülesanne veenda kohut selles, et seda ei tuleks tagasi võtta ega piirata. Kohus võib nõuda ka, et kostja esitaks kautsjoni (tagatise), nii et kui kohtuotsus tuleb tema kahjuks, tehakse arestitud vahendid või nende väärtus või tavaliselt kogu nõutav võlg hagejale kättesaadavaks.

Ajutine keeld

Esimese astme kohtus tehtud määruse, millega rahuldatakse või lükatakse tagasi ajutine keeld, võib ilma loata edasi kaevata esimese astme kohtu kohtunikule (kohaliku piirkonna vanemkohtunik) või loaga kõrgesse tsiviilkohtusse.

Kõrges tsiviilkohtus tehtud ajutise keelu kehtestamist või tühistamist käsitleva määruse võib edasi kaevata neljateistkümne päeva jooksul alates määruse tegemisest.

Dokumentide ja muu vara säilitamine

Esimese astme kohtus tehtud määruse, millega rahuldati dokumentide või vara säilitamise taotlus, saab edasi kaevata neljateistkümne päeva jooksul alates määruse tegemisest.

Kõrges tsiviilkohtus võib kes tahes isik, kes saab dokumentide või vara säilitamise taotluse, ilmuda kohtusse ja soovi korral taotluse vaidlustada. Määruse rakendamisel teavitab selle jaoks kohtu määratud volinik (Commissioner) määruse saajat tema õigusest otsida õigusabi. Kui selle nõu otsimise eesmärk on aidata tal otsustada, kas küsida kohtult määruse muutmist, ei alusta volinik loetletud esemete otsimist, nende ülevõtmist ega säilitamist.

Seonduvad lingid

Šotimaa kohtuamet

Pankrotiamet

1 Millised on abinõude eri liigid?

Ettekirjutus on kohtumäärus, milles nõutakse, et pool kas midagi teeks või hoiduks millegi tegemisest. Esialgne ettekirjutus on selline määrus, mis tehti enne nõudega seotud kohtumenetlust. Hageja võib püüda kaitsta oma seisukohta kohtumenetluse käigus või isegi enne menetluse algatamist, nõudes esialgset ettekirjutust, et ennetada kostja käitumist viisil, mis kahjustab hagejat.

On kaks konkreetset tüüpi ettekirjutust, mida hageja võib taotleda, kui on oht, et kostja võib püüda tõendeid hävitada või hageja saadud mis tahes otsuse täitmisele pööramist nurjata. Esimene on läbiotsimismäärus, milles nõutakse, et kostja lubaks läbi otsida oma ruumid dokumentide või vara leidmise eesmärgil; teine on vara arestimise määrus, milles keelatakse kostjal teha tehinguid varaga või seda kohtualluvusest välja viia.

Kui hageja taotleb rahasumma tasumist (nt võlg või kahjuhüvitis), võib kohus nõuda, et kostja teeks vahemakse mis tahes summa arvelt, mida kostjalt võidakse hiljem välja nõuda, et vältida hagejale otsuse saamisel tekkida võivate viivituste tulemusel raskuste tekitamist.

Kostjat võib ähvardada oht, et isegi kui nõue jäetakse rahuldamata ja hagejal kästakse maksta kulud, on võimatu kohtukulude hüvitamise määrust täitmisele pöörata. Kostja kaitsmiseks võib kohus teatud olukorras otsustada, et hageja peab esitama kohtukulude tagatise, tavaliselt kohtule rahasumma maksmisega.

Kõrgeimal kohtul on õigus kohaldada ajutisi meetmeid, et toetada teises jurisdiktsioonis toimuvaid menetlusi, kui see on otstarbekas. Kohus võib teha ka rahvusvahelise vara arestimise määruse (worldwide freezing injunction), mis kohaldub varale muudes jurisdiktsioonides.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Ettekirjutused (sealhulgas läbiotsimismäärus ja vara arestimise määrus)

Ettekirjutused on kohtumäärused. Läbiotsimismääruse või vara arestimise määruse puudumisel ei ole kostja üldiselt kohustatud lubama oma ruumide läbiotsimist või hoiduma oma vara kaotamisest. Läbiotsimismääruse või vara arestimise määruse taotlus tehakse kõrgeimas kohtus.

Hageja peab täielikult ja ausalt avalikustama kõik olulised asjaolud, millest kohus peaks olema teadlik (eelkõige kui taotlus esitatakse ette teatamata). Esitada tuleks ka määruse ettepanek, milles määratakse täpselt kindlaks vajalikud meetmed.

Esialgse ettekirjutuse korral peab hageja tavaliselt kandma vastukohustust kahjude puhul – lubadus kompenseerida kostja mis tahes kahjud, mis on põhjustatud ettekirjutusest, kui hiljem selgub, et ettekirjutust ei oleks pidanud tegema (nt kui hageja kohtuasja kaotab).

Taotluse võib esitada ilma kostjat teavitamata, kui selleks on piisav põhjus. Taotluse võib esitada ka enne seda, kui hageja on täitnud nõudevormi, millega algatatakse põhikohtuasi. Ei ole ametlikku nõuet, et hagejat peaks taotluse läbivaatamisel esindama jurist, aga tavaliselt vajab hageja sellise taotluse tegemiseks õigusnõu ja esindamist.

Kui kohus on määruse heaks kiitnud, peab see olema koostatud ja kostjale kätte toimetatud. Kohtuametnikud ei osale esialgsete ettekirjutuste kättetoimetamises ega täitmisele pööramises. Kuid läbiotsimismäärus tuleb täita erimenetluse kohaselt. Selle peab tavaliselt kätte toimetama nn järelevalvet teostav õigusnõustaja, kellel on teadmised läbiotsimismäärustest ning kes on hageja õigusnõustajast sõltumatu. Järelevalvet teostav õigusnõustaja peab selgitama kostjale läbiotsimismäärust ja teavitama kostjat tema õigusest küsida õigusnõu. Järelevalvet teostav õigusnõustaja teeb läbiotsimist või jälgib seda ja annab läbiotsimise kohta aru hageja õigusnõustajale.

Vahemaksed ja kohtukulude tagatis

Vahemakseid ja kohtukulude tagatist võidakse pakkuda poolte kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel on vaja esitada kohtule taotlus. Taotluse esitamisel täidetakse taotluse teatis, millele lisatakse kirjalikud tõendid. Taotlus tuleb toimetada kätte kostjale, kes võib esitada vastusena tõendeid. Kui kohus otsustab anda välja määruse, määrab ta kindlaks tagatise või makse vormi ja summa.

Määruste saamise kulud

Ühegi eespool kirjeldatud määruse saamiseks ei ole fikseeritud kulude skaalat. Siiski on määrust käsitleva taotluse välja andmiseks konkreetne kohtulõiv, mis sõltub sellest, kas taotlus esitatakse koos teatisega kostjale või ilma selleta. Kogu teabe lõivude kohta võib saada kõrgeima kohtu kantseleist aadressil 277 Main Street, Gibraltar, telefoninumber (+350) 200 75608.

Hageja on kohustatud maksma oma õigusnõustaja kulud (läbiotsimismääruse korral ka järelevalvet teostava õigusnõustaja kulud), kuigi lõppkokkuvõttes võidakse nõuda, et kostja need kulud maksaks.

2.2 Peamised tingimused

Kõik selles jaotises kirjeldatud õiguskaitsevahendid on kaalutlusõigusel põhinevad ja kohus ei anna neid välja, kui ta leiab, et need ei ole asjakohased või on antud tingimustel ebaproportsionaalsed. Kohtud suhtuvad läbiotsimismäärusesse ja vara arestimise määrusesse äärmiselt ettevaatlikult, sest need on eriti karmid meetmed.

Esialgne ettekirjutus

Esialgse ettekirjutuse otsuse tegemisel kaalub kohus esmalt, kas meede puudutab tõsist probleemi, mida tuleb kohtus lahendada (või on pigem tegu põhjendamatuse või pahatahtlikkusega). Kui see ei ole nii, lükatakse ettekirjutus tagasi.

Kui on olemas tõsine probleem, mida tuleb kohtus lahendada, kaalub kohus asja otstarbekust. Kaalutakse küsimust, kas oleks halvem nõuda, et hageja oleks kuni kohtuistungini ilma ettekirjutuseta või tekitada ettekirjutusega probleemid kostjale. Otsuse tegemisel kaalub kohus alljärgnevaid asjaolusid järgmises järjestuses.

• Kas kahjuhüvitis oleks hageja jaoks piisav õiguskaitsevahend, kui hageja kohtumenetluse võidaks? Kui kahjuhüvitis oleks piisav, lükatakse ettekirjutus tagasi. Kui see ei oleks piisav (nt kui hagejale tekitatud kahju oleks hüvitamatu või mittevaraline), tuleb kaaluda ülejäänud küsimusi.
• Kas hageja vastukohustused kahju korral kaitseksid kostjat piisavalt, kui kostja kohtumenetluse võidaks? Kui kahjuhüvitis kaitseks kostjat piisavalt, loetakse see tavaliselt ettekirjutuse kasuks.
• Kui muud tegurid tunduvad olevat ühtlaselt tasakaalus, säilitab kohus senise olukorra. See räägib tavaliselt ettekirjutuse kasuks.
• Kaaluda võib muid sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, näiteks ettekirjutuse kehtestamise või tagasi lükkamise mõju tööhõivele või ravimite kättesaadavusele.
• Viimase võimalusena võib kohus kaaluda poolte kaasuste suhtelist põhjendatust, kuid üksnes juhul, kui on võimalik anda selge ülevaade sellest, et ühe poole kaasus on palju tugevam kui teise oma.

Läbiotsimismäärus

Läbiotsimismääruse eesmärk võib olla kohtumenetluse jaoks asjakohaste tõendite või vara säilitamise tagamine. Läbiotsimismääruse saamise tingimused on karmimad kui muud tüüpi ettekirjutuste puhul ning kohus annab määruse välja üksnes siis, kui hageja tõendab, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

• kostja vastu on väga tugev fumus boni juris – esmapilgul usutav kaasus;
• kostja tegevus, mis annab alust menetluseks, põhjustavad hagejale tõsist tegelikku või potentsiaalset kahju;
• on olemas selged tõendid selle kohta, et kostjal on süüstavaid dokumente või materjale;
• on „tegelik võimalus“ või „tõenäosus“, et asjaomased dokumendid või materjalid kaovad, kui määrust välja ei anta.

Vara arestimise määrus

Kohtul on õigus teha vara arestimise määrus, kui see on põhjendatud ja otstarbekas. Vara arestimise määrus tehakse üksnes juhul, kui hageja suudab tõendada, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

• hagejal on nõude esitamiseks sisuline põhjus, mis kuulub Gibraltari kohtute pädevuse alla;
• hagejal on kostja vastu hästi argumenteeritav kaasus;
• on põhjust arvata, et kostjal on jurisdiktsioonis vara;
• on olemas tegelik oht, et kostja käib varaga ümber viisil, mille tulemusel ei saa ühtegi otsust täitmisele pöörata (nt vara kõrvaldamise või selle jurisdiktsioonist välja viimise tõttu).

Kohus on eriti ettevaatlik, enne kui teeb vara arestimise määruse välismaise menetluse toetuseks, eelkõige kui vara arestimise määrus kattuks või oleks konfliktis mis tahes sellise välismaise kohtu tehtud vara arestimise määrusega, kus toimub põhimenetlus, või kui välismaine kohus on vara arestimisest keeldunud.

Kohus ei tee rahvusvahelist vara arestimise määrust, kui kostjal on jurisdiktsioonis piisavalt vara ning peab kaaluma, kas ülemaailmset määrust oleks võimalik täitmisele pöörata riikides, kus kostjal on vara.

Vahemaksed

Kohus võib nõuda, et kostja teeks vahemakse üksnes juhul, kui kostja on tunnistanud kohustust maksta hagejale raha, kui hageja kasuks on juba tehtud otsus rahasumma kohta, mida hinnatakse hiljem, või kui kohus on rahul sellega, et hageja saab kohtumenetluses tagasi märkimisväärse rahasumma (või maaomandiga seotud nõude puhul makse seoses kostja maakasutusega). Isikukahju juhtumite puhul võidakse makset nõuda üksnes juhul, kui kostja vastutuse katab kindlustusandja või kostja on avalik-õiguslik asutus.

Kohtukulude tagatis

Kõige tavalisemad kohtuasjad, mille puhul võib kohus nõuda, et hageja annaks tagatise, on järgmised:

• hageja on väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) asuva riigi resident ning hageja elukohariigis oleks raske pöörata kohtukulude hüvitamise määrus täitmisele;
• hageja on äriühing või muu registreeritud üksus ning on alust arvata, et ta ei suuda maksta kostja kulusid, kui seda nõutakse (Tagatise kohta otsuse tegemisel võtab kohus arvesse seda, kas hageja raha või vahendite puudumine on põhjustatud kostja käitumisest.);
• hageja on muutnud aadressi selleks, et vältida kohtuvaidluse tagajärgi või ei ole esitanud nõudevormil õiget aadressi;
• hageja on võtnud meetmeid seoses oma varaga, mis muudaks kohtukulude määruse täitmisele pööramise tema suhtes keeruliseks.

Kohus koostab määruse üksnes siis, kui peab selle koostamist antud olukorras õiglaseks. Kohus kaalub, kas tagatise taotlust kasutatakse tõelise nõude vältimiseks ja kas nõuet võib mõistlikkuse piires saata edu.

Kohtul on ka õigus nõuda, et tagatise peab andma:

• kolmas isik, kes rahastab nõuet, saades vastutasuks osa menetlusest saadud tulust, või kes on nõude esitamise õiguse andnud üle hagejale, et vältida riski saada kohtukulude tagamise määrus;
• mis tahes menetluse pool, kes on ilma mõjuva põhjuseta jätnud täitmata kohtu eeskirjad.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgne ettekirjutus

Ettekirjutuse puhul võidakse nõuda, et pool võtaks või jätaks võtmata meetmeid seoses mis tahes liiki varaga.

Läbiotsimismäärus

Läbiotsimismääruses nõutakse kostjalt, et ta lubaks siseneda oma ruumidesse, aga määrus ei luba hagejal jõuga siseneda. Määruses tuleb täpsustada ruumid, mida võib läbi otsida ja nimekiri esemetest, mida läbiotsimist tegevad isikud võivad uurida, kopeerida või kaasa võtta. Määrus võib hõlmata üksnes tõendeid, mis võivad menetluse jaoks asjakohased olla, või vara, mis võib olla menetluse teemaks või mille kohta võib menetluse käigus küsimus tekkida.

Määruse standardvormis nõutakse, et kostja annaks üle määruses loetletud esemed. Kui asjaomased tõendid võivad olla arvutites, tuleb anda juurdepääs kõikidele ruumides olevatele arvutitele, et neid oleks võimalik läbi otsida, ning koopiad tuleb esitada kõikide oluliste leidude kohta.

Vara arestimise määrus

Kohus võib anda kostja varaga seoses välja vara arestimise määruse, milles keelatakse kostjal jurisdiktsioonis oma vara vähendada allapoole täpsustatud väärtust, või määruse kindla vara arestimise kohta. Kostjal on siiski lubatud kulutada kindlaksmääratud summasid elamiskuludele ja õigusnõustamisele ja esindamisele ning määruses lubatakse kostjal käsutada vara tavapärase äritegevuse käigus.

Vara arestimise määruse standardvorm on maksimaalse summa määrus, milles sätestatakse, et seda kohaldatakse kogu kostja varale, mis jääb sätestatud väärtuse piiresse. See hõlmab mis tahes vara, mida kostjal on õigus käsutada iseseisvalt, sealhulgas vara, mis on kolmanda isiku omandis või kontrolli all kooskõlas kostja suunistega.

Üldine või maksimaalse summa määrus katab mis tahes vara, sealhulgas kinnis- ja vallasvara, sõidukeid, raha ja tagatisi. Määrust laiendatakse ka mis tahes varale, mis omandatakse pärast määruse koostamist. Selles võidakse täpsustada teatud vara, käibekapital (ettevõtte vara) ja külmutatud pangakontod. Ühist pangakontot ei külmutata, kui määruses seda konkreetselt ei sätestata.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Kostjat hoiatatakse, et esialgse ettekirjutuse mittetäitmine on lugupidamatus kohtu vastu, mille eest võidakse kostjale määrata vanglakaristus, trahv või tema vara võidakse arestida.

Kui kolmas isik lubab kostjal võõrandada vara vastuolus vara arestimise määrusega, ei ole tingimata tegemist lugupidamatusega kohtu vastu. Kuid kui kolmas isik, keda on teavitatud vara arestimise määrusest, aitab kostjal teadlikult võõrandada külmutatud vara, paneb see isik toime lugupidamatuse kohtu vastu. Hageja peaks seetõttu esitama kolmandatele isikutele (kostja pankurid, raamatupidajad ja õigusnõustajad) vara arestimise määruse koopiad. (Määruse standardvormis eeldatakse, et seda tehakse ning hoiatatakse kolmandaid isikuid võimalike karistuste eest. See sisaldab ka hageja kohustusi katta mõistlikud kulud, mis kolmandatel isikutel on määruse täitmisel tekkinud, ja hüvitada neile sellega seoses tekkinud kohustused.) Isegi kui neid on määrusest teavitatud, võivad pangad ja muud kolmandad isikud kasutada tagatise ja tasaarvestuse õigust, mis oli tekkinud enne vara arestimise määruse tegemist.

Vara arestimise määrus ei anna hagejale külmutatud varaga seoses omandiõigust. Õigus algatada lugupidamatuse ülesnäitamise eest menetlus on hageja ainus õiguskaitsevahend. Ettekirjutusega vastuolus sõlmitud leping on ebaseaduslik ja võib seetõttu olla täitmisele pööramatu selle poole jaoks, kes teab, et sellega rikutakse ettekirjutust. Lisaks on kohtul vahel õigus teha eraldi ettekirjutus, millega ennetatakse seda, et kostja täidaks kolmanda isikuga sõlmitud lepingut. Kuid omandiõigust on siiski võimalik ebaseadusliku lepingu alusel üle anda ja kui selline leping on täidetud, ei ole tavaliselt võimalik üleantud vara tagasi saada.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kui esialgset ettekirjutust käsitlev määrus tehakse poolte juuresolekul, võidakse sätestada, et see kehtib kuni kohtuistungini või kohtu täiendavate korraldusteni või kuni täpsustatud kuupäevani. (Kui ettekirjutus on jõus „kuni täiendava määruseni“, ei kaota see kehtivust kohtuotsuse järel, vaid alles siis, kui kohus teeb määruse, millega ettekirjutus selgesõnaliselt või eeldatavalt tühistatakse.)

Esialgne ettekirjutus, mis tehakse ilma kostjat teavitamata, kehtib tavaliselt piiratud aja, harva üle 7 päeva, ja selle jätkamiseks on vaja teist kohtumäärust. Ilma teavituseta ettekirjutuse tegemisel määrab kohus tavaliselt „kohtusse tagasi pöördumise kuupäeva“ täiendava kohtuistungi jaoks, millel kostja võib osaleda ja vaidlustada määruse jätkumise. Vara arestimise määruse standardvormis sätestatakse, et seda kohaldatakse kuni kohtusse tagasipöördumise kuupäevani või täiendava määruseni.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Kostja või muu kolmas isik, keda esialgne ettekirjutus otseselt puudutab, võib taotleda kohtult mis tahes ajal määruse muutmist või kehtetuks tunnistamist (kuigi taotlusega, mis on seotud juba täidetud läbiotsimismäärusega, peaks tavaliselt ootama kohtuistungini). Ilma teavituseta määruse vaidlustamiseks ei ole vaja oodata kuni kohtusse tagasipöördumise kuupäevani. Kostja peab andma taotluse kohta eelneva teavituse hageja õigusnõustajale. Taotlus tuleks tavaliselt esitada sellele kohtule, kus määrus tehti, ning seda arutab tihti sama kohtunik.

Põhjused, mille alusel kostja võib sellise taotluse esitada, hõlmavad järgmist: määruse ühe tingimuse täitmata jätmine, olukorra oluline muutus, mistõttu langeb määruse tegemise alus ära, määruse rõhuv mõju, põhjendamatu sekkumine süütute kolmandate isikute õigustesse ja hagejapoolne viivitus nõude esitamisel. Kui ettekirjutus saadi ilma kostjat teavitamata, sisaldavad määruse tühistamise või muutmise põhjendused ka hageja suutmatust avalikustada kohtule olulisi asjaolusid määruse saamisel ning ebapiisavaid tõendeid, mis õigustaksid ajutiste õiguskaitsevahendite määramist ilma teavituseta.

Kui kohus määruse tühistab, on kostjal õigus tugineda hageja vastukohustustele kahjude puhul ja saada hüvitist. Kohus korraldab kahjude uurimise, et teha kindlaks kostja kahju, kuigi seda võib lükata edasi kuni kohtuistungini või hilisemaks.

Kohtul on ka pädevus tühistada või muuta vahemaksete ja kohtukulude tagatise määrusi ning nõuda, et kogu või osa rahast, mis maksti määruse alusel, tuleks tagasi maksta.