Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelon juba tõlgitud.
Swipe to change

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides

Hispaania
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude rakendamist reguleerib peamiselt tsiviilkohtumenetlusõigus (eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadus, Ley de Enjuiciamiento Civil), kuid mõningaid abinõusid käsitlevad eriseadused.

Tsiviilkohtumenetluse seadus (artikkel 727) näeb ette järgmised abinõud:

  1. ennetav arestimine (el embargo preventive de bienes), mille eesmärk on tagada selliste kohtuotsuste täitmine, millega kohustatakse andma üle raha või tulu, üür või asendatav kaup, mille väärtust saab hinnata rahas, lähtudes fikseeritud hindadest;
  2. tootmisvahendite kohtulik hooldamine või väline haldamine (la intervención o la administración de bienes productivos), kui taotletakse kohtuotsust, mis kohustab tootmisvahendeid üle andma omandiõiguse, kasutusvalduse või muu õiguse alusel, mis hõlmab õigustatud huvi säilitada või parandada tootlikkust, või kui tootlikkuse säilimine või parandamine on edaspidi tehtava kohtuotsuse tulemusliku täitmise seisukohalt kriitilise tähtsusega;
  3. vallasasja arestimine (el depósito de cosa mueble), kui on esitatud kostja valduses oleva vallasasja üleandmise nõue;
  4. vara inventuur (la formación de inventarios de bienes) vastavalt kohtu määratud tingimustele;
  5. nõuete esialgne registreerimine (la anotación preventive de demanda), kui tegemist on vara või õigustega, mis tuleb registreerida avalikes registrites;
  6. muud registrikanded (otras anotaciones registrales), kui registri avalikkus võib aidata saavutada rahuldavat tulemust;
  7. kohtumäärus, mis kohustab mingit tegevust ajutiselt lõpetama (la orden judicial de cesar provisionalmente en una actividad); st kohustus ajutiselt hoiduda teataval viisil käitumisest või ajutine keeld, millega peatatakse või lõpetatakse teatava teenuse osutamine;
  8. sellise tulu arestimine ja konfiskeerimine (la intervención y depósito de ingresos), mis on teenitud tegevusega, mida peetakse ebaseaduslikuks ja mille keelamiseks või lõpetamiseks on esitatud nõue, samuti intellektuaalomandi eest hüvitisena nõutud summade sekvestreerimine või hoiulevõtmine;
  9. selliste teoste või esemete originaalide ajutine konfiskeerimine (el depósito temporal de ejemplares de las obras u objetos), mis on väidetavalt toodetud intellektuaal- ja tööstusomandit reguleerivate eeskirjadega vastuolus oleval viisil, samuti nende tootmiseks kasutatavate materjalide hoiuleandmine;
  10. äriühingus tehtud vaidlustatud otsuse täitmise peatamine (la suspención de acuerdos sociales), kui hageja(te)le kuulub vähemalt 1% või 5% aktsiakapitalist, sõltudes sellest, kas kostjaks olev äriühing on emiteerinud väärtpabereid, millega vaidlustamise ajal oli lubatud kaubelda ametlikul järelturul.

Lisaks nendele abinõudele lubab tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 727 viimane lõige kohtunikul rakendada eespool nimetamata abinõusid (nt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 762 sätestatud abinõusid), st ülal esitatud loetelu ei ole lõplik:

  1. mis tahes muud abinõud, mis on otseselt seadusega kehtestatud teatavate õiguste kaitseks või mida peetakse vajalikuks selleks, et tagada kohtumenetluse tulemusena tehtava kohtuotsusega ette nähtud kohtuliku kaitse tulemuslikkus.

Väljaspool seda üldist süsteemi reguleerivad ka muud õigusnormid esialgse kaitse kohaldamist, mis hõlmab järgmist:

  1. isikute õigus- ja teovõimet käsitlevad menetlused: tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 762 lubab kohtul rakendada abinõusid, mida kohus peab vajalikuks eeldatavalt õigus- ja teovõimeta isiku või tema vara kaitseks;
  2. vanemlust, isadust ja emadust käsitlevad menetlused: tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 768 näeb ette abinõud, mille eesmärk on kaitsta lapsevanemana esineva isiku hoole all olevat isikut ja vara ning tagada hagejale esialgselt elatise maksmine, kusjuures kiireloomulistel juhtudel võib seda teha ilma eelneva ärakuulamiseta;
  3. pärandaja vara kaitse: muude abinõude seas võib osutuda vajalikuks kaitsta pärandvara ja surnu dokumente, hallata pärandvara või teha kindlaks surnu sugulased (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 790–796).

Konkreetseid hagi tagamise abinõusid võib leida järgmistest eriaktidest (loetelu ei ole ammendav):

  1. intellektuaalomandi seaduse (12. aprilli 1996. aasta kuninglik seadusandlik dekreet 1/1996) artiklid 138 ja 141 (ebaseaduslikust tegevusest saadava tulu arestimine ja konfiskeerimine, reprodutseerimise, turustamise ja üldsusele edastamise peatamine, toodetud esemete konfiskeerimine, seadmete, aparaatide ja füüsiliste andmekandjate arestimine jne);
  2. kaubamärgiseaduse (7. detsembri 2001. aasta seadus 17/2001) artikkel 61 (nõude ennetav esitamine kaubamärgiregistrisse);
  3. patendiseaduse (24. juuli 2015. aasta seadus 24/2015) artikkel 11 (patendi andmise menetluse peatamine) ning artiklid 117 ja 127 jj (taotleja õigusi rikkuda võivate tegevuste lõpetamine, patendiomaniku õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade arestimine ja kinnipidamine, kahju hüvitamise tagatis ja sellest tulenevad registrikanded);
  4. pankrotiseaduse (9. juuli 2013. aasta seadus 22/2003) artikli 48 lõige b (äriühingu nõukogu liikmete kaupade arestimine) ja artikkel 17 (muu hulgas tagatis võlgniku varade müügi vastu);
  5. merenavigatsiooniseaduse (24. juuli 2014. aasta seadus 14/2014) artikkel 43 ning artikkel 470 jj (merelaeva arestimine);
  6. rendivara seaduse (21. juuli 1960. aasta seadus 49/1960) artikkel 7 (keelatud tegevuse lõpetamine) ja artikkel 28 (omanike ühenduse kokkulepete peatamine).

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

Hagi tagamise abinõude rakendamise otsustab kohtunik või kohus, kelle pädevus hõlmab asjaomast küsimust või territooriumi. Tegemist on kohtuasja lahendava kohtuniku või kohtuga või, kui menetlust ei ole veel algatatud, siis kohtuniku või kohtuga, kelle ülesanne on kohtuasja lahendamine.

Hagi tagamise abinõude rakendamist võib taotleda enne nõude esitamist tingimusel, et abinõude laad ei muuda nende rakendamist võimatuks (nagu nõude esialgse registreerimise puhul) ja et seadus ei nõua taotluse esitamisega samal ajal nõude esitamist (nagu keelatud tegevuse lõpetamise puhul või ühisvaralepingu peatamise puhul kohtuvaidluses, mis puudutab ühisvara). Hagi tagamise abinõude erandlikkuse tõttu (tavaliselt käsitletaks ainult nõuet ennast) on nende rakendamise eelduseks nii nende vajalikkus kui ka kiireloomulisus. Hagi tagamise abinõusid võib rakendada ilma teist menetlusosalist ära kuulamata (kuid see ei piira teise menetlusosalise õigust esitada vastuväiteid, kui abinõude rakendamise otsus on tehtud) ja abinõud muutuvad kehtetuks, kui asjaga seotud nõuet ei esitata kahekümne päeva jooksul pärast abinõude rakendamise otsuse tegemist.

Nagu eespool märgitud, taotletakse hagi tagamise abinõude rakendamist enamasti nõude esitamisega samal ajal. Sellisel juhul annab kohtunik või kohus korralduse koostada põhikohtuasjaga samal ajal käsitletava abinõu kohta eraldi toimik, kuhu saab esitada tõendeid, mis näitavad, et esialgse kaitse saamise tingimused on täidetud. Üldreegel on, et menetlusosalised kutsutakse kohtuistungile enne hagi tagamise abinõude rakendamise otsuse tegemist. Menetlusosalised annavad seletusi ja esitavad hagi tagamise abinõude rakendamise otsustamise seisukohast asjakohased tõendid; vajaduse korral kaalutakse hagi tagamise abinõud taotlevalt menetlusosaliselt tagatise nõudmist juhuks, kui tema nõuet ei rahuldata. Sellele vaatamata võib hagi tagamise abinõud taotlev menetlusosaline paluda abinõu rakendamist teise menetlusosalise ärakuulamiseta, kui ta tõendab, et selleks on tungiv vajadus või et kohtuistungi korraldamine võib abinõu tulemuslikkust kahjustada, näiteks siis, kui esineb võlgniku vara varjamise või raiskamise oht. Sellisel juhul võib teine menetlusosaline esitada vastuväite pärast hagi tagamise abinõu rakendamise otsuse tegemist.

Hagi tagamise abinõusid võib taotleda ka pärast nõude esitamist või apellatsiooniastmes, kuid sel juhul peavad taotlust toetama faktid või asjaolud, mis põhjendavad taotluse sellist ajastamist.

Juhtudel, mil on vajalik advokaadi ja prokuröri sekkumine, on hagi tagamise abinõude rakendamise taotlemiseks nõutav nende kaasamine. Enne nõude esitamist taotletavate kiireloomuliste hagi tagamise abinõude puhul ei ole esindamine vajalik (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 23 ja 31).

2.2 Peamised tingimused

Et kohus otsustaks mõne eespool loetletud abinõu rakendamise, peavad olema täidetud järgmised eeltingimused.

  1. Viivitusest tulenev risk ehk periculum in mora: riski all mõeldakse hagejale menetluse viibimisega tekkiva kahju riski, st et menetluse viibimine võib nurjata kohtumenetluse tulemusena tehtava otsuse täitmise. Hagi tagamise abinõud taotlev menetlusosaline peab olema veendunud, et kui taotletavat abinõud ei rakendata, võib menetluse käigus tekkida olukord, mis vähendab või kahjustab menetlusosalise kasuks tehtava otsusega pakutava kaitse tulemuslikkust. Igal juhul ei ole hagi tagamise abinõu rakendamise otsus asjakohane juhul, kui taotleja on riski tekitavat olukorda juba pikka aega talunud, välja arvatud juhul, kui taotleja esitab tõendid, mis selgitavad, miks ta ei ole abinõu rakendamist varem taotlenud.
  2. Fumus boni iuris ehk tõendite usutavus esmapilgul: taotleja peab esitama kohtule põhjendused, mille alusel kohus saab teha esialgse otsuse selle kohta, kas nõue on seadusega kooskõlas. See tähendab, et taotleja peab esitama andmed, argumendid ja dokumentaalsed tõendid, millele tuginedes kohus saab asja veel sisuliselt hindamata (Hispaanias otsustab hagi tagamise abinõude rakendamise sama kohus, kes hakkab põhikohtuasja lahendama) teha esialgse otsuse nõude aluse kohta (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 728 lõige 2). Peale dokumentaalsete tõendite võib esitada muud liiki tõendeid (tunnistajad, eksperdid, menetlusosaliste seletused).
  3. Tagatis: kui ei ole sõnaselgelt otsustatud teisiti, peab hagi tagamise abinõu taotleja hoiustama piisava tagatise, mis võimaldab kiiresti ja tõhusalt hüvitada kahju, mida abinõu rakendamine võib kostja varale põhjustada. Tagatise summa määramisel peab kohus võtma arvesse a) nõude laadi ja sisu; b) oma hinnangut hagi tagamise abinõu taotluse alusele ja c) tagatise sobivust või piisavust, arvestades abinõust tuleneda võiva kahju suurust.
  4. Proportsionaalsus: seda tingimust ei ole tsiviilkohtumenetluse seaduses sõnaselgelt sätestatud, kuid üldiselt leitakse, et see täiendab teisi tingimusi, kuna kohus teeb otsuse ainult selliste hagi tagamise abinõude rakendamise kohta, mis on hädavajalikud selleks, et saavutada menetluse tagamise eesmärk, mida esialgne kaitse teenib. See tingimus tuleneb õigusriigi põhimõtetest ja indiviidi vabaduse minimaalse riive põhimõttest. Põhiseaduse kaudu rakendatakse neid põhimõtteid kogu õigussüsteemis.
  5. Täiendavus: hagi tagamise abinõud on kooskõlas vastava põhimenetluse laadiga.
  6. Muudetavus: hagi tagamise abinõusid võib muuta, kui esitatakse ja tõendatakse fakte või asjaolusid, mida ei saadud arvesse võtta abinõude rakendamise kohta otsuse tegemise ajal või nende vaidlustamise tähtaja jooksul.

3 Abinõude ese ja laad

Hagi tagamise abinõu rakendamise otsuse tegemisel peetakse silmas võimalust, et kostja on käimasoleva või algatatava menetluse käigus kohustatud hoiduma oma varaga teatavate toimingute tegemisest või, vastupidi, tegema oma varaga teatavaid toiminguid. Hagi tagamise abinõu abil püütakse takistada kostjat tegemast toiminguid, mille eesmärk on takistada juurdepääsu tema varale ja õigustele, põhjustada kahju või lubada kahju põhjustamist tema varale või muuta teatav vara pankroti abil kättesaamatuks, et vältida võimaliku kohtuotsuse täitmist.

Hispaania õigusaktide kohaselt saavad hagi tagamise abinõude rakendamise otsuseid teha ainult kohtud. Hagi tagamise abinõude rakendamise otsuseid ei saa teha vahekohtunikud ega lepitajad; abinõude arv ei ole fikseeritud; abinõusid saab rakendada ainult ühe menetlusosalise taotluse alusel; abinõud on seotud varaga, mõjutades kostja vara ja õigusi; abinõude eesmärk on tagada hageja kasuks tehtava võimaliku otsuse täitmine; abinõud on olulised põhikohtuasjas otsuse langetamisel.

Hagi tagamise abinõusid saab rakendada nii materiaalse kui ka mittemateriaalse vara suhtes. Hagi tagamise abinõud ei ole laadilt üksnes majanduslikud, vaid nendega saab piirata ka isiklikke õigusi.

Need võimaldavad anda korraldusi ja kehtestada keelde, st kohustada midagi tegema või keelata midagi tegemast.

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

  1. Hagi tagamise abinõud võivad puudutada konkreetseid varasid, samuti kõike, mida saab mõõta rahas, nagu varast saadavad tooted, üür või tulu.
    Taotleja võib taotleda sellise vara arestimist, et saada üldisest kohustusest tulenev nõudeõigus, kusjuures võlgnetav vara ei ole individualiseeritud, vaid asendatakse konkreetse hinnatava rahasummaga, kasutades lihtsaid matemaatilisi tehteid.
    Konkreetsed vallasasjad antakse kohtuniku määratud sobivale haldurile hoiule.
    Samuti on olemas raha arestimise, sekvestreerimise ja konfiskeerimise võimalus. Eristatakse ebaseaduslikust tegevusest ning lubatud tegevusest, näiteks intellektuaalomandi kasutamisest saadava tulu arestimist ja konfiskeerimist.
  2. Veel ühe abinõude rühma moodustavad kohtu määratavad abinõud, mis on seotud taotluses märgitud nõudega ja mis ei puuduta konkreetset vara.

Selliseks abinõuks võib olla tootmisvahendite kohtulik hooldamine või väline haldamine, kui taotletakse kohtuotsust, mis kohustab tootmisvahendeid üle andma omandiõiguse, kasutusvalduse või muu õiguse alusel, mis hõlmab õigustatud huvi.

Samuti võib taotleda vara inventuuri vastavalt kohtu määratud tingimustele.

Nõude ennetav registreerimine on lubatud juhtudel, kui see on seotud vara või õigustega, mis tuleb registreerida avalikes registrites; muid registrikandeid võib kasutada juhul, kui registri avalikkus võib aidata saavutada rahuldavat tulemust.

Peale selle võib kohus anda määruse, mis kohustab mingit tegevust ajutiselt lõpetama, st näeb ette kohustuse ajutiselt hoiduda teataval viisil käitumisest või ajutise keelu, millega peatatakse või lõpetatakse teatava teenuse osutamine.

  1. Viimase varade rühma, mida hagi tagamise abinõud võivad mõjutada, moodustavad ainuõigustega hõlmatud materjalid ja esemed (tegemist on tööstus- ja intellektuaalomandi õigustega hõlmatud teoste või toodete tootmiseks kasutatavate varade kohtuliku hooldamise või haldamisega).

Lisaks võib peatada mis tahes äriühingutes tehtud otsuste täitmist.

  1. Peale selle on Hispaania õigusaktides ette nähtud võimalus rakendada teatavate õiguste kaitseks muid määratlemata abinõusid, mis tulenevad seadusest või mida peetakse kohtuliku kaitse tulemuslikkuse tagamiseks vajalikuks. Ei ole täpsustatud, mida need abinõud võivad mõjutada; tegemist võib olla iga liiki abinõudega, tingimusel et need on vajalikud.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

  1. Mõõdetavate varade, raha, tulu või toodete ennetava arestimise eesmärk on tagada ülejääk, mis võimaldab kostjal katta võimaliku kohtuotsuse täitmisega seotud kulud, eriti juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult.
  2. Vallasasja arestimine on võimalik vaid juhul, kuid taotletakse kostja valduses oleva konkreetse eseme üleandmist.
  3. Kohtuliku hooldamise või välise haldamise eesmärk on eelkõige kaitsta tootmisvahendeid, et vältida puudulikku juhtimist, mis põhjustab tootlikkuse vähenemist või kadu.
  4. Tootmisvahendite andmine hooldajate hoole alla hõlmab kohtulikku kontrolli, kuid ei võta kostjalt juhtimisõigust; väline haldamine läheb aga sammu võrra kaugemale ja juhtimise võtab üle haldur.
  5. Taotlus vara inventuuri tegemiseks võidakse rahuldada iga liiki menetluses, olenemata selle eesmärgist; ainus tingimus on, et inventuur on vajalik nõuet rahuldava kohtuotsuse saamiseks. Kohtunik peab selgelt ära näitama, milliseid andmeid inventuur peab hõlmama ja kuidas need tuleks hankida.
  6. Nõude ennetava registreerimise tagajärjed puudutavad valdkonda, mis on seotud menetlusega, mille raames selle abinõu rakendamine otsustatakse. Abinõu eesmärk on ajutiselt kõrvaldada registrite avalikkusest tulenev kaitse ja kindlustunne, mida see võib anda vara või õiguse omanikule, samas kui kolmandad isikud ei saa väita, et nad ei ole teadlikud registreerimisest neile tulenevatest tagajärgedest. Nõude ennetava registreerimise otsus võidakse teha iga liiki menetluses ja sellega tagatakse kaitse mis tahes avalikus registris, näiteks kinnisvara- ja äriregistris.
  7. Ajutised piirangud kostja tegutsemisele: need on täpsustatud eriseadustes. Seega tuleb selle abinõu rakendamisel lähtuda asjakohaste seaduste sätetest. Tagajärjed võivad hõlmata kohtu määrust, mis kohustab kostjat mingit tegevust ajutiselt lõpetama või teataval viisil käitumisest ajutiselt hoiduma või näeb ette ajutise keelu, millega peatatakse või lõpetatakse teatava teenuse osutamine.
  8. Sellise tulu arestimine ja konfiskeerimine on selgelt kaitseabinõu, mis seisneb ennetavas arestimises, ning tagab konkreetse majandusliku sisuga nõude täitmise. See abinõu võimaldab arestida ja konfiskeerida ebaseaduslikust tegevusest saadavat tulu. Arestimist ja konfiskeerimist ei saa rakendada eraldi, st otsus tuleb teha mõlema kohta. Kui taotletakse üksnes arestimist või üksnes konfiskeerimist, tuleks kasutada mõnda eespool kirjeldatud üldist abinõud. Samuti saab seda abinõud rakendada intellektuaalomandi eest hüvitisena nõutud summade sekvestreerimiseks või konfiskeerimiseks; silmas peetakse autorite õigust saada oma töö eest tasu, mis moodustab proportsionaalse osa intellektuaalomandi seaduses määratletud mitmesugustest avalikest esitusviisidest saadud tulust.
  9. Ainuõigustega hõlmatud materjalide ja esemete hoiulevõtmine: see hagi tagamise abinõu on seotud ainuõigusliku kasutamise õiguste kaitsega, mille näevad õiguste valdajatele ette tööstus- ja intellektuaalomandit käsitlevad eriseadused. See hõlmab abinõu rakendamise määruses märgitud (tootmiseks vajaliku) eseme või materjali välisele haldamisele andmist vastavalt kohtu korraldusele.
  10. Äriühingute otsuste täitmise peatamine: selle abinõu rakendamine sõltub abinõu taotlemiseks vajalike tingimuste täitmisest: 1% aktsiakapitalist, kui äriühing on emiteerinud aktsiaid, millega nõude esitamise ajal kaubeldakse ametlikul järelturul, või 5% aktsiakapitalist, kui äriühing ei ole emiteerinud selliseid aktsiaid. Seda abinõud võib rakendada iga liiki äriühingute suhtes.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Hagi tagamise abinõude rakendamise otsus tehakse üldjuhul pärast kostja ärakuulamist. Kui hagi tagamise abinõu taotleja seda taotleb ja esitab tõendid kiireloomulisuse kohta, võib kohtunik teha abinõu rakendamise otsuse ilma lisaformaalsusteta, esitades viie (5) päeva jooksul põhjendused kostja ärakuulamata jätmise kohta. Hagi tagamise abinõusid võib muuta, kui esitatakse ja tõendatakse fakte või asjaolusid, mida ei saadud arvesse võtta abinõude rakendamise kohta otsuse tegemise ajal või nende vaidlustamise tähtaja jooksul.

Kui kohtuotsusega jäetakse hageja nõue rahuldamata, peab kohtunik viivitamata tegema otsuse hagi tagamise abinõu tühistamise kohta, välja arvatud juhul, kui esitatakse taotlus jätta abinõu jõusse, arvestades asja asjaolusid ja suurendades tagatist.

Kui nõue rahuldatakse osaliselt, peab kohtunik pärast vastaspoole ärakuulamist otsustama, kas jätta hagi tagamise abinõu jõusse või tühistada see.

Kui lõpliku kohtuotsusega jäetakse nõue rahuldamata, tühistab kohus omal algatusel hagi tagamise abinõud ja menetlusosaline, kelle suhtes neid rakendati, võib esitada nõude kantud kahju hüvitamiseks (see kehtib ka juhul, kui hageja loobub hagist või taganeb menetlusest).

Hagi tagamise abinõud võib muuta ka juhul, kui seda abinõud taotletakse enne nõude esitamist ja abinõu rakendamise kohta tehakse otsus kostjat ära kuulamata. Kui taotleja sellisel juhul ei esita nõuet seadusega ette nähtud kahekümne (20) päeva pikkuse tähtaja jooksul, tuleb abinõu viivitamata tühistada ja kostjale hüvitada kahju, kusjuures taotlejalt mõistetakse välja menetluskulud.

Peale selle tuleb abinõu tühistada, kui menetlus peatatakse taotlejast tulenevatel põhjustel kauemaks kui kuueks (6) kuuks.

Kui kohtuotsus pööratakse viivitamatult täitmisele, tuleb hagi tagamise abinõud, mis on seotud täitmisele pööramisega, tühistada ja asendada täitmismeetmetega, st hagi tagamise abinõude laad muutub.

Samuti on kostjal õigus taotleda, et kohus asendaks hagi tagamise abinõu piisava tagatisega, millega garanteeritakse kohtuotsuse tulemuslik täitmine. Seda võib otsustada kohtunik, kes tegi otsuse abinõu rakendamise kohta. Kohtunik määrab kindlaks rahas või garantii vormis antava tagatise suuruse.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Menetluseeskirjad näevad ette võimaluse esitada kaebus kõrgemale kohtule.

Seega on hagi tagamise abinõu rakendamise otsust võimalik edasi kaevata, kuid kaebuse esitamine ei peata abinõu rakendamist. Kaebuse saab esitada ka kohtumääruse peale, millega keelduti hagi tagamise abinõu rakendamisest.

Lisaks nimetatud kaebevõimalusele on taotlejal alati õigus oma taotlust korrata, kui asjaolud on esmase taotluse esitamise ajaga võrreldes muutunud.

Kaebust ei saa esitada kohtumääruse peale, millega nähti ette hagi tagamise abinõu rakendamine kostjat enne ära kuulamata; sellisel juhul tuleb esitada vastuväide kohtunikule, kes abinõu rakendamise määruse andis. Kostja võib kaevata edasi määruse, millega vastuväide rahuldamata jäeti, kuid edasikaebamisel ei ole peatavat mõju. Hagi tagamise abinõu taotlejal on samuti õigus esitada apellatsioonkaebus, kui kostja vastuväide osaliselt või täielikult rahuldatakse.

Tagatise määramise või tagasilükkamise korral edasikaebamise õigust ei ole.

Apellatsioonkaebuse koostamist ja põhjendamist reguleerivad üldnormid (artikkel 458). Kui kaebajaid on mitu, arvestatakse nende tähtajad eraldi.

Nagu eespool mainitud, ei ole hagi tagamise abinõude rakendamise menetluse puhul apellatsioonkaebuse esitamisel peatavat mõju: kohtunik võib edasi anda määrusi, mida peetakse hagi tagamise abinõu rakendamiseks vajalikuks.

Hagi tagamise abinõude rakendamisest keeldumise otsuseid käsitletakse apellatsioonikohtus prioriteetsetena; asja arutamise, hääletamise ja kohtuotsuse tegemise kuupäevad tuleb võimalikult varakult paika panna.

HAGI TAGAMISE ABINÕUGA KAASNEVAD KULUD

Edukale poolele võidakse tekkinud kulud üldjuhul hüvitada ja kulud hüvitab vastaspool, kelle nõue (nõude rahuldamine või rahuldamata jätmine) on otsusesse kantud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 736 nähakse ette, et hagi tagamise abinõu taotleja peab tasuma kulud keeldumise korral („kaotaja maksab“ põhimõte), kuid samalaadne säte puudub hagi tagamise abinõude rakendamise korral (et kostja tasub kulud). Sellistel juhtudel on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas avaldatud kulude kohta erinevaid arvamusi.

Viimati uuendatud: 30/03/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.