Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides

Luksemburg
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millised on abinõude eri liigid?

Luksemburgi õiguse alusel saab võtta eri meetmeid, mille abil kaitsta menetlusosaliste õigusi, seni kuni asja sisulise läbivaatamise käigus jõutakse lõpliku lahenduseni.

Need meetmed võib jagada kahte kategooriasse:

  • meetmed, mille kohus on ette näinud ilma võistlevuse põhimõttest lähtuva istungita – sellisel juhul esitab üks pool kohtule ex parte avalduse ajutise või kaitsemääruse saamiseks ning kohus teeb otsuse selle poole esitatud teabe põhjal ning
  • meetmed, mille kohus on ette näinud pärast võistlevuse põhimõttest lähtuvat istungit – sellisel juhul teeb kohus otsuse alles pärast avalikku kohtuistungit (või mõnikord pärast kinnist istungit (en chambre du conseil)), kus pooled saavad esitada oma seisukohad; isikud kutsutakse kohtuistungile kohtukutsega (assignation, mille toimetab kätte kohtutäitur) või on kutsujaks kohtusekretär, olenevalt seadusega ette nähtud menetluskorrast.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

Kõikide kiireloomuliste asjade korral võib lihtmenetlust toimetav kohtunik (juge des référés) ette näha mis tahes selliste ajutiste meetmete võtmise, millega seoses puuduvad mõjuvad vastuväited või mis on õigustatud vaidluse olemasoluga.

Kohtunik võib teha ka otsuse seoses raskustega, mis võivad esineda tema enda määruste täitmisega.

Kohtu esimees või tema asendaja võib alati ette näha selliste kaitse- või heastavate meetmete võtmise, mis on vajalikud vahetu kahju ennetamiseks või ilmselgelt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.

2.1 Menetlus

Hagiavaldus esitatakse kohtukutsena (assignation), millega palutakse isikul osaleda konkreetsel eesmärgil korraldataval kohtuistungil, mis toimub selliste istungite jaoks tavapärasel päeval ja ajal.

Kui tegemist on kiireloomulise asjaga, võib kohtu esimees või tema asendaja kutsuda isiku kindlaksmääratud ajal, sealhulgas isegi nädalavahetustel, riigipühadel või sellistel päevadel, mis ei ole tavaliselt tööpäevad, kas kohtusse või oma koju, mis on selleks puhuks üldsusele avatud.

Kõikidel kiireloomulistel juhtudel võib lihtmenetlust toimetav kohtunik ette näha mis tahes selliste ajutiste meetmete võtmise, millega seoses puuduvad mõjuvad vastuväited või mis on õigustatud vaidluse olemasoluga. Kohtunik võib teha ka otsuse seoses raskustega, mis võivad esineda kohtuotsuse või muu täitedokumendi täitmisel. Kui lihtmenetlus on seotud raskustega kohtumääruse või -otsuse täitmisel, on asja pädev menetlema see kohus, kelle tööpiirkonnas meede tuleb täitmisele pöörata.

Kohtu esimees või tema asendaja võib alati ette näha selliste ajutiste või heastavate meetmete võtmise, mis on vajalikud vahetu kahju ennetamiseks või ilmselgelt ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Selleks et vältida tõendite kaotsiminekut, võib kohus anda korralduse vajalike uurimismeetmete võtmiseks, sealhulgas tunnistajate küsitlemiseks.

On olemas mitmesugused erinormid, millega on ette nähtud ajutised või kaitsemeetmed teatavates asjades (näiteks üürimine/rentimine, kaasomand, ühisomand, pärimine, abieluvararežiimid jne). Kohtualluvuse erinormid on tavaliselt sätestatud seaduses, millega antakse kohtule õigus sellise meetme võtmiseks. Kohtualluvuse üldnorm puudub, kui välja arvata asjaolu, et ajutiste meetmete võtmise pädevus on tavaliselt selle kohtu esimehel, kellel on palutud asja sisuliselt arutada.

Kui ei ole ette nähtud erimenetlust, peab meetme võtmist sooviv pool esitama taotluse kohtunikule, kes on pädev menetlema kiireloomulisi taotlusi. Olenevalt hagihinnast on selleks kas rahukohtunik (juge de paix – kui hagihind on kuni 15 000 eurot) või lihtmenetlust toimetav piirkondliku kohtu (tribunal d’arrondissement) kohtunik. Neil on üldine pädevus ette näha kaitse- või heastavate meetmete võtmine selleks, et vältida vahetut kahju või lõpetada ilmselgelt ebaseaduslik tegevus.

Üldjuhul ei ole advokaadi kasutamine kohustuslik.

2.2 Peamised tingimused

Kohus võib tavaliselt võtta ajutisi meetmeid ainult siis, kui kohtu arvates on selleks reaalne vajadus või tegemist on kiireloomulise asjaga.

Kui võlausaldaja taotleb luba vara arestimiseks, peab kohus kontrollima, kas talle esitatud dokumentide ja selgituste põhjal on nõue vähemalt põhimõtteliselt korralikult põhjendatud.

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Ajutisi meetmeid võib kohaldada isiku kogu vallasvara suhtes. Arestida ei tohi ainult teatavaid esemeid, mida peetakse hädavajalikuks isiku igapäevaseks eluks. Vt ka teabeleht „Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata – Luksemburg“.

Luksemburgi õiguse kohaselt on lubatud arestida töötasu ja muud sissetulekut (pension, sõltumatu sissetulek jne). Alati jäetakse arestimata selline osa sissetulekust, mida isikul on vaja enda ülalpidamiseks.

Võlausaldaja ei saa arestida kinnisvara. Selliseks arestimiseks on vaja lõplikku kohtuotsust.

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

Enamikul juhtudel määrab ajutise meetme mõju see kohus, kes näeb ette selle meetme võtmise. Kohus võib seada oma määrusele tähtaja või otsustada, et määrust kohaldatakse konkreetse vara või konkreetsete toimingute suhtes.

Juhuks, kui kohus lubab vastusena menetlusosalise esitatud ex parte avaldusele vara arestida, on seadusega ette nähtud tähtajad, mille jooksul tuleb esitada kohtule avaldus meetme kinnitamiseks (demande de validation). Kui kinnitamist selle aja jooksul ei taotleta, muutub arestimine automaatselt õigustühiseks.

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Seadus võimaldab kohtutel võtta ajutisi meetmeid, et ajutiselt reguleerida pooltevahelist vaidlust seniks, kuni asja sisulise läbivaatamise käigus tehakse lõplik otsus.

Euroopa Kohtu sõnastatud määratluse kohaselt on selliste meetmete eesmärk säilitada faktiline või õiguslik olukord, et oleks võimalik kaitsta õigusi, mille tunnustamist soovitakse muu kohtumenetluse raames kohtult, kes on pädev menetlema asja sisuliselt.

Ajutisi meetmeid võib võtta ka selleks, et vältida olukorra halvenemist.

Praktikas võimaldavad sellised meetmed võlausaldajatel kaitsta end riski eest, et neile ei maksta võlga ära. Selleks on neil võimalik kasutada kahte meetodit: võlgnikel kas ei lubata käsutada oma vara või siis seatakse varale tagatis, nii et kui vara vahetab omanikku, võib võla sisse nõuda vara soetajalt.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

Kui kohus otsustab pärast võistlevuse põhimõttest lähtuvat menetlust näha ette ajutise meetme võtmise, võib selle lahendi peale esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb siiski esitada 15 päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamist.

Otsust, mis on tehtud ex parte avalduse alusel, ei saa edasi kaevata. Menetlusosaline, kes leiab, et meede võeti ekslikult, võib esitada kohtule avalduse sellise uue kaitsemeetme võtmiseks, millega peatatakse varasema ex parte avalduse alusel ette nähtud meetme täitmine.

Lingid

http://www.legilux.lu/

Viimati uuendatud: 11/01/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.