Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides

Belgia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude eesmärk on õiguste tagamine. Praktikas võivad võlausaldajad kasutada neid abinõusid eesmärgiga kaitsta end riski eest, et võlgnik ei tee neile makset.

Juhul kui pelgalt hagi tagamise abinõudest ei piisa, võib kohus ette näha esialgse õiguskaitse abinõud, mille tagajärjed on võrreldavad asjaolude põhjal tehtava otsuse tagajärgedega. Lõplikus kohtuotsuses võidakse neid esialgse õiguskaitse abinõusid kinnitada või need abinõud tühistada.

Kohtunik võib rakendada esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõusid, mis on seotud võlgniku materiaalse varaga. Võla sissenõudmise puhul kohaldatakse põhimõtet, et võlgnik on kohustatud oma võla tasuma, kasutades selleks kogu oma vallasvara (raha, mööbel, ehted, aktsiad) ja kinnisvara (maa, ehitised, eluruumid). Võlausaldaja võib nõude pöörata ka võlgniku õiguste (pangakonto jääk, töötasu) vastu.

1.1. Hagi tagamise abinõud

A. Vara ennetav arestimine

Kiireloomuliste asjade puhul võib mis tahes võlausaldaja paluda kohtult luba ennetavalt arestida võlgniku mis tahes vara, mis on arestimiseks sobilik (Belgia kohtumenetluse seadustiku artikkel 1413). Võlgnik ei saa ennetavalt arestitud vara enam vabalt käsutada. See tähendab, et ta ei tohi seda vara enam müüa, ära anda või hüpoteegiga koormata. Sellise vara võõrandamise õiguse äravõtmise mõju on vaid suhteline – seda kohaldatakse ainult selle võlausaldaja suhtes, kes vara arestimise algatas. Võlgnik jääb edasi vara omanikuks ja talle jääb vara kasutusõigus.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimise käigus antakse hoiule vara, mis on vaidluse esemeks ja mis tuleb säilitada kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni (tsiviilseadustiku artikkel 1955 ja sellele järgnevad artiklid). Sekvestreerimises võivad kokku leppida pooled omavahel (kokkuleppeline sekvestreerimine) või selle võib ette näha kohus (kohtulik sekvestreerimine). Erinevalt tavapärasest hoiuleandmisest võib sekvestreerimist kohaldada ka kinnisvara suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 1959).

C. Inventuur

Vara inventuuri tegemise eesmärk on võlausaldaja, abikaasa või pärija avalduse alusel kindlaks määrata pärandvara, abieluvara või jagamatu vara väärtus (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1175). Isikutel, kes nõuavad inventuuri tegemist, on õigus valida notar, kes koostab inventuuriakti. Kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele, määrab notari rahukohtunik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1178). Mis tahes vaidluste korral on nende lahendamise pädevus rahukohtul.

D. Tõkendi seadmine

Varale tõkendi seadmise korral ei saa seda enam käsutada. Võlausaldajad, abikaasa või pärijad võivad tõsise huvi kaitsmise eesmärgil taotleda abielu-, pärand- või jagamatu vara osaks olevale varale tõkendi seadmist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1148). Tõkendi seadmise kohta teeb määruse rahukohus. Rahukohus võib varale tõkendi seadnud isiku, võlausaldajate, abikaasa või pärijate taotluse alusel lasta tõkendi eemaldada. Tõkendi eemaldamise vaidlustamise korral teeb otsuse rahukohus.

1.2. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõud või ajutiselt kohaldatavad meetmed on meetmed, mille võib tühistada ja mis ei ole pöördumatud. Neid abinõusid võib rakendada esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise menetluse või asjaoludel põhineva põhimenetluse raames.

1.3. Otsuse esialgne täitmine

Otsuse esialgne täitmine või ennetav täitmine on lubatud rangetel tingimustel, kui on tehtud kohtuotsus, mis ei ole veel muutunud lõplikuks. See tähendab, et kui kohtuotsuse peale on veel võimalik esitada apellatsioon või vastuväited, kujutab kohtuotsus vaid tõendatud asjaolude kogumit ning seda ei saa selles etapis veel põhimõtteliselt täitmisele pöörata. Sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed selle poole jaoks, kes püüab sundida teist poolt oma kohustusi täitma. Teatavatel juhtudel võib hageja taotleda kohtult määrust kohtuotsuse esialgseks täitmisele pööramiseks. Otsuse esialgse täitmisele pööramise üks vorm on võlgniku vara ennetav arestimine.

2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1 Menetlus

A. Vara ennetav arestimine

Isik, kelle kasuks on tehtud kohtuotsus, isegi kui see on tehtud välisriigis, võib anda kohtutäiturile korralduse arestida võlgniku vara. Kui isikul ei ole sellist kohtuotsust, on vara ennetavaks arestimiseks vaja kohtumäärust. Vahekohtunik ei saa teha ennetava arestimise määrust (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1696).

Nõue esitatakse kohtunikule vara arestimise menetluse käigus ja seda menetletakse nagu esialgse õiguskaitse menetlust (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1395). Kohtukutse väljastamise ja kohtusse ilmumise tähtaja vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, kuid kiireloomuliste asjade puhul võib seda perioodi vähendada.

Advokaat esitab vara arestimise menetluse käigus vara ennetava arestimise taotlust sisaldava ex parte avalduse kohtunikule, kes võib anda korralduse vara ennetavaks arestimiseks. Arestimismenetlust toimetav kohtunik peab otsuse tegema kaheksa päeva jooksul. Kohtutäitur peab seejärel kohtuotsuse koos arestimismäärusega toimetama võlgnikule eesmärgiga tagada, et võlgnikku on arestimisest teavitatud.

Kohtuotsust on võimalik seaduse alusel ajutiselt täitmisele pöörata ning otsuse lõplikkus ja edasikaebamatus on vaid suhtelised. Arestimismenetlust toimetav kohtunik võib asjaolude muutumisel otsust igal ajahetkel muuta või selle tühistada. Kohtutäituri tasu on kindlaks määratud 30. novembri 1976. aasta kuninglikus dekreedis (Belgia ametlik väljaanne, 8. veebruar 1977).

B. Sekvestreerimine

Kokkuleppelise sekvestreerimise korral piisab pooltevahelisest kehtivast kokkuleppest ja kohtumäärus ei ole vajalik. Seevastu kohtulikku sekvestreerimist kohaldatakse kohtumääruse alusel.

Mõlemal juhul määratakse vara haldaja kindlaks kas kokkuleppes või kohtu poolt. Haldaja peab temale usaldatud vara säilitamiseks valitsema seda piisava hoolsusega. Samas sekvestreerimise lõppedes peab ta vara tagastama. Tal on õigus saada seadusega kindlaks määratud tasu (tsiviilseadustiku artikli 1962 lõige 3).

C. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist tuleb alati taotleda kohtult kas esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise menetluse või asjaoludel põhineva põhimenetluse raames. Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta võib otsuse teha ka vahekohtunik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1696).

Esimese astme kohtu eesistuja teeb ajutiselt täitmisele pööratava kohtuotsuse kõigi kiireloomuliste kohtuasjade puhul, mis ei ole seaduse alusel kohtute pädevuse alt väljas (kohtumenetluse seadustiku artikli 584 lõige 1). Ajutiselt täitmisele pööratavus tähendab, et kohtuotsus on ainult ajutine ning sellel ei pruugi olla lõplikku ega pöördumatut mõju. Kaubanduskohtu ja töökohtu eesistujad võivad samuti teha ajutiselt täitmisele pööratavaid kohtuotsuseid nende vastavasse pädevusse kuuluvates kiireloomulistes asjades.

Esialgse õiguskaitse menetluse raames tehtud kohtuotsus ei tohi kahjustada menetlust (põhimenetlust), s.t et kohtuotsuse lõplikkus ja edasikaebamatus on suhteline. See ei ole siduv põhihagi arutavale kohtunikule, mis tähendab, et esialgse õiguskaitse abinõusid võib kohaldada vaid esialgse õiguskaitse menetluse raames asja arutav kohtunik.

Lahutusasjades võib esimese astme kohtu eesistuja näiteks teha otsuse esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamiseks abikaasade ja ka laste isiku, vara ja elatise suhtes (kohtumenetluse seadustiku artikli 1280 lõige 1).

Tavaliselt teavitab kohtutäitur ametlikult teist poolt määruse kohastest abinõudest ja kutsub seda poolt üles neid abinõusid järgima, kusjuures abinõude mittejärgimise korral võib võtta meetmeid politsei või võidakse kohaldada kohtulikku karistust. Kohtutäituri tasu on kindlaks määratud 30. novembri 1976. aasta kuninglikus dekreedis (Belgia ametlik väljaanne (Moniteur belge / Belgisch Staatsblad), 8. veebruar 1977).

Esimeses astmes asja arutaval rahukohtul on õigus suhte lõppemise korral kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid selleks ajaks, mil abikaasad või seaduslikult koos elavad elukaaslased jätkavad koos elamist. Need abinõud võivad olla seotud näiteks pere ühise kodu, laste või laste varaga. Sellised abinõud on ainult ajutised ja lõpevad siis, kui lõpeb partnerite kooselu. Abielus paarid ei saa siiski abielu sel viisil täielikult lahutada. Mis tahes lõplikud lahutuskokkulepped peab jõustama esimese astme kohus.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsusega kinnitatakse täitmisele pööratavat seaduslikku õigust. Kuni kohtuotsus ei ole lõplik, ei saa seda täitmisele pöörata. Kohtuotsuse täitmine peatatakse, kui on olemas võimalus esitada vastuväiteid või apellatsiooni. Õigusküsimustes kassatsioonkaebuse esitamine ei peata kohtuotsuse täitmist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1397).

Lõpliku kohtuotsuse teinud kohtunik võib lubada kohtuotsuse esialgset täitmist, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1398). Sellised juhud on seotud lahutuse ja lahuseluga ning abielu vaidlustamise ja tühistamisega. Kohtuotsust ei saa esialgselt täitmisele pöörata, kui kohtuotsusega rahuldatakse alla 2500 euro suurune kindlasummaline nõue (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1399).

Kui kohtuotsust on võimalik esialgselt täitmisele pöörata, tehakse seda hageja riisikol. Kohtul on võimalik kehtestada tingimusi kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, nimelt nõudes hagejalt tagatise andmist (kohtumenetluse seadustiku artikli 1400 lõige 1). Hageja võib algatada kohtuotsuse täitmisele pööramise, kuid ta peab tegema makse deposiidi- ja tagatiskassale või esitama pangagarantii. Loomulikult on võimalik, et kohtuotsust võidakse apellatsiooni tulemusel muuta ning isikul, kellelt hüvitamist nõutakse, võib olla õigus saada kahjuhüvitist.

2.2 Peamised tingimused

A. Vara ennetav arestimine

Vara ennetav arestimine on võimalik üksnes kiireloomulistel juhtudel, kui võlasummas ei ole vaidlust, see on kindlaks määratud ja tähtaja ületanud.

Kiireloomulisus tähendab seda, et võlgniku maksejõulisus on ohus, seades kahtluse alla võlausaldaja võimaluse oma nõuded tema vara vastu pöörata. Ennetavat arestimist võib kasutada mitte üksnes survevahendina, vaid see on õigustatud ka siis, kui võlgniku majanduslik seisund on objektiivselt haavatav. Kiireloomulisus peab olema ilmne nii arestimise ajal kui ka ajal, mil kohtunik vastava otsuse teeb.

Hageja nõue peab olema kindel, s.t nõue peab olema piisavalt põhistatud ja selle vaidlustamiseks puudub põhjendatud alus. Nõudesumma peab olema kindlaks määratud. Võlasumma peab olema kindlaks määratud või vähemalt peab seda olema võimalik kindlaks määrata esialgse hinnangu alusel. Kui täpne võlasumma ei ole veel kindlaks määratud, määrab arestimismenetlust toimetav kohtunik selle kindlaks hinnanguliselt. Peale selle peab võlg olema ka tähtaja ületanud; võlausaldajal peab olema õigus see nõue sisse nõuda. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1415 on see tingimus täpsemalt määratletud, nii et ennetavat arestimist võib kasutada isegi nõuete puhul, mis on seotud tulevase korrapärase tuluga (elatis, rent, intressid), ning isegi esialgsete või võimalike nõuete puhul.

B. Sekvestreerimine

Kohtuliku sekvestreerimise määruse võib kohus teha vallasvara suhtes, mille kohta on tehtud arestimismäärus, kinnis- või vallasvara suhtes, mille omandiõigus on kahe või enama isiku vaheline vaidlusküsimus, ning esemete suhtes, mida võlgnik on pakkunud oma võla tasumiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1961). Üldiselt tähendab see, et sekvestreerimisotsuse võib teha olukorras, kus asja asjaolud õigustavad sekvestreerimise kasutamist hagi tagamise abinõuna eesmärgiga tagada, et säilib vara senine seisund, ilma et see mõjutaks mis tahes lõplikku lahendust, milleni võidakse jõuda. Kiireloomulisus on kõrvalise tähtsusega. Kohus peab siiski sekvestreerimise kasutamisel olema ettevaatlik, sest selle näol on tegemist tõsise ja erandliku abinõuga, mida tuleks lubada üksnes mõjuvatel põhjustel.

C. Esialgse õiguskaitse abinõud

Asjaga seoses võib esialgse õiguskaitse menetlust kasutada üksnes juhul, kui see on nii kiireloomuline, et kui lahendust ei leita viivitamatult, põhjustab hagejale teatavat kahju või märkimisväärseid raskusi. Asja kiireloomulisus on seega üks esialgse õiguskaitse menetluse algatamise peamine tingimus.

Esialgse õiguskaitse abinõude võimaldamiseks asjaoludel põhineva põhimenetluse raames peab samuti tegemist olema kiireloomulise küsimusega. Sellepärast osutatakse neile meetmetele, mille võtmist võib taotleda rahukohtult, kui kiireloomulistele esialgse õiguskaitse abinõudele.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kui kohus arutab, kas lubada kohtuotsuse esialgset täitmisele pööramist või mitte, lähtutakse riskist, mis hagejal tekib, kui kohtuotsuse täitmine lükatakse põhjendamatult edasi või kui teine pool takistab kohtuotsuse täitmist. Kui teine pool esitab vastuväited või apellatsiooni üksnes eesmärgiga takistada kohtuotsuse täitmist, on selle näol tegemist piisava põhjusega pöörduda kohtuotsuse teinud kohtu poole, et taotleda kohtuotsuse esialgset täitmisele pööramist. Teatavatel juhtudel on kohtuotsuse esialgne täitmisele pööramine siiski keelatud (vt eespool).

3 Abinõude ese ja laad

3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

A. Vara ennetav arestimine

Arestida võib igat liiki vara (vallasvara, kinnisvara, immateriaalne vara). Teatavat liiki vara ei saa siiski arestida (või seda saab arestida üksnes osaliselt). Varaliigid, mida ei saa arestida, määratakse kindlaks seadusega, vara laadiga või vara ja võlgniku vahelise suhtega.

Vara, mida ei saa arestida, on loetletud kohtumenetluse seadustiku artiklis 1408. Kokkuvõtlikult hõlmab see loetelu võlgniku esmatarbekaupu, esemeid, mida võlgnik või tema lapsed vajavad õppimiseks või kutseõppeks, esemeid, mida võlgnik vajab töötamiseks, toiduaineid, kütust ja usukommete täitmiseks vajalikke esemeid. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1410 lõikes 2 on antud ülevaade rahalistest vahenditest, mida ei saa arestida. Need hõlmavad peretoetusi ja elatusmiinimumi.

Võlgniku töötasu ja muu samaväärse sissetuleku võib arestida üksnes osaliselt. Asjaomased summad on kindlaks määratud kohtumenetluse seadustiku artikli 1409 lõikes 1 ja neid korrigeeritakse kuningliku dekreediga tarbijahinnaindeksi alusel igal aastal. Kohtumenetluse seadustiku artikli 1410 lõikega 1 laiendatakse nende summade kohaldamisala, mida saab arestida vaid osaliselt, hõlmates sellised tuluallikad nagu elatis, pensionid, töötushüvitised, tööõnnetushüvitised või invaliidsushüvitised.

Kohtutäitur määrab kindlaks arestitava vara, loetledes selle ametlikus dokumendis eesmärgiga vara hiljem realiseerida, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur suudab saavutada võlausaldajaga kokkuleppe. Kohtutäituri poolt kirja pandud vara müümine või varjamine on kuritegu ja rangelt keelatud.

B. Sekvestreerimine

Kohtuliku sekvestreerimise määruse võib kohus teha vallasvara suhtes, mille kohta on tehtud arestimismäärus, kinnis- või vallasvara suhtes, mille omandiõigus on kahe või enama isiku vaheline vaidlusküsimus, ning esemete suhtes, mida võlgnik on pakkunud oma võla tasumiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1961).

C. Esialgse õiguskaitse abinõud

Esialgse õiguskaitse menetlust võib kohaldada igat liiki vaidluste lahendamiseks. Esimese astme kohtu eesistuja pädevuses on menetleda igat liiki eraõiguslikke tsiviilvaidlusi. Töö- või äriõiguse alased vaidlused tuleb lahendamiseks esitada töökohtu või kaubanduskohtu eesistujale.

Kui suhe on lõppenud, võib rahukohus määrata esialgse õiguskaitse meetme kooselu lõpuni. Need meetmed võivad olla seotud näiteks pere ühise kodu, laste või laste varaga. Seda sätet kohaldatakse üksnes abielus isikute (tsiviilseadustiku artikli 223 lõige 1) ja seaduslikult tunnustatud kooselu partnerite (tsiviilseadustiku artikli 1479 lõige 1) suhtes, kuid mitte de facto koos elavate isikute suhtes.

D. Otsuse esialgne täitmine

Põhimõtteliselt võib kohtunik alati lubada kõigi kohtuotsuste esialgset täitmist, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1398). Sellised juhud on seotud lahutuse ja lahuseluga ning abielu vaidlustamise ja tühistamisega. Kohtuotsust ei saa esialgselt täitmisele pöörata, kui kohtuotsusega rahuldatakse alla 2500 euro suurune kindlasummaline nõue (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1399).

3.2 Milline on selliste abinõude mõju?

A. Vara ennetav arestimine

Ennetavalt arestitud vara omanik ei kaota vara omandi- ega kasutusõigust (kasutus, rent, tulu, kasutusvaldus). Ta ei saa lihtsalt seda vara müüa ega hüpoteegiga koormata. Asjaolu, et võlgnikul puudub õigus asjaomaseid esemeid käsutada, tähendab, et kõik tehingud, mis võlgnik teeb olenemata sellise õiguse puudumisest, on kehtivad, kuid neid ei saa pöörata täitmisele võlausaldaja vastu kohtuotsuse alusel. Võlausaldaja ei pea seega sellistele tehingutele tähelepanu pöörama ja võib toimida nii, nagu neid tehinguid ei oleks toimunud.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimine nagu igasugune muu tagatisena hoiuleandmine tähendab, et vara tegelik valdus antakse üle sekvestrile, kes võib teha üksnes selliseid tehinguid, mille eesmärk on asjaomased esemed säilitada.

C. Esialgse õiguskaitse abinõud

Ei ole asjakohane.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgse täitmise tagajärjel täidetakse otsus olenemata asjaolust, et apellatsiooni tulemusel või pärast vastuväidete esitamist võidakse seda muuta. Täitmisega seotud riski kannab hageja (vt eespool).

3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

A. Vara ennetav arestimine

Ennetava arestimise suhtes kohaldatakse tähtaegu ja põhimõtteliselt arestitakse vara ennetavalt kolmeks aastaks. Arestimismenetlust toimetav kohtunik võib määrusega tähtaega siiski lühendada. Esialgse tähtaja piires võib määruse kehtivust pikendada. Kehtivust pikendatakse – mis tegelikult tähendab senise tähtaja pikendamist – mõjuval põhjusel ja juhul, kui asi on ikka veel kiireloomuline.

B. Sekvestreerimine

Sekvestreerimise kehtivusele ei ole seadusega tähtaega ette nähtud. Sekvestreerimise määrus tühistatakse, kui oht, et vara säilimist ei suudeta nõuetekohaselt tagada, on kadunud ja puudub oht, et lõplikku lahendust ei suudeta saavutada.

C. Esialgse õiguskaitse abinõud

Seaduses ei ole sätestatud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse tähtaega. Asjas tehtud lõplikus kohtuotsuses võidakse rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kinnitada või see tühistada.

Rahukohtu määratud kiireloomuliste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine lõpeb lahutusmenetluse algusega. Kuid sellest hetkest alates on asjas pädev esimese astme kohus ja esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist võib taotleda esimese astme kohtu eesistujalt.

D. Otsuse esialgne täitmine

Ei ole asjakohane.

4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?

A. Vara ennetav arestimine

Kui kohtunik keeldub arestimismenetluse käigus andmast arestimiseks luba, võib arestimise taotleja ühe kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist esitada selle otsuse peale apellatsiooni (kohtumenetluse seadustiku artikli 1419 lõige 1 ja artikkel 1031). Asja menetletakse samamoodi, nagu seda tegi esialgne kohtunik; kohtuotsuse teeb nõuandev kolleegium (chambre du conseil raadkamer). Kui vara arestimise määrus jäetakse apellatsiooni tulemusel jõusse, peab võlgnik, kes soovib seda arestimismäärust vaidlustada, pöörduma apellatsioonikohtu poole, algatades menetluse kolmanda isikuna.

Kui arestimismenetlust menetlev kohtunik nõustub andma arestimismäärust, võib võlgnik või mis tahes huvitatud isik selle vaidlustada kolmanda isikuna (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1419). Selline menetlus tuleb algatada ühe kuu jooksul pärast vara arestimist lubava otsuse kättetoimetamist ja seda asja menetleb vaidlustatud otsuse teinud kohtunik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1125). Kolmanda isiku algatatud menetlus ei peata kohtuotsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui arestimismenetlust toimetav kohtunik annab korralduse täitmise peatamiseks.

B. Sekvestreerimine

Ei ole asjakohane, kui sekvestreerimine toimub poolte kokkuleppe alusel.

Kohtulik sekvestreerimine toimub kohtuniku otsuse alusel ja sellega seoses võib kasutada õiguskaitsevahendeid kooskõlas kohtumenetluse seadustikuga.

C. Esialgse õiguskaitse abinõud

Isik, kellele esialgse õiguskaitse abinõude menetluses tehtud otsus on kahjulik, võib esitada vastuväited või apellatsiooni. Esimese astme kohtu või kaubanduskohtu eesistuja otsuste peale esitatud apellatsioone menetleb apellatsioonikohus. Töökohtu eesistuja otsuse peale tuleb apellatsioon esitada töökohtule.

Kui menetlus algatati kohtukutse või vabatahtliku kohtusse ilmumisega, tuleb mis tahes vastuväited või apellatsioon esitada ühe kuu jooksul pärast otsuse kättetoimetamist. Kui otsusest anti teada kohtu kirjaga ja otsus tehti ex parte avalduse tulemusel, tuleb mis tahes vastuväited või apellatsioon esitada ühe kuu jooksul pärast otsusest teadaandmist.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgset täitmist käsitleva otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada. Apellatsioonikohtu kohtunikul ei ole mingitel asjaoludel õigust keelata kohtuotsuse esialgset täitmist või sellist täitmist peatada (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1402).

Viimati uuendatud: 14/11/2014

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta