Käsiraamat

49. Piiriüleste videokonverentside puhul eeldatakse, et ekraani saab kasutada kolme erineva vaate edastamiseks:

• lähiplaan teises ruumis asuvate osalejate kujutise edastamiseks;
• üldplaan teises ruumis valitseva üldise olukorra edastamiseks;
• informatiivne plaan dokumentide ja muu teabe edastamiseks  (see hõlmab ka osalejate „tööjaama” kuvareid).

50. Objektiivsuse tagamiseks tuleks kõiki osalejaid kujutada ekraanil võimalikult ühtemoodi. Valguse intensiivsus, eraldusvõime ja kaadrisagedus peaksid kõigi osalejate puhul olema ühesugused. Valgustus peaks olema võimalikult selline, et näoilmed oleks alati kergesti eristatavad, et silmade ümber ei oleks varje ning et ekraanid ei helgiks vastu. Niipalju kui võimalik tuleks jäljendada silmsidet.

Seadmete paigutus

51. Seadmed peaksid asetsema selliselt, et seadmetega varustatud kohtusaalis saaks arutada ka muid kohtuasju, mille raames videokonverentsi ei kasutata. Peaks olema võimalik paigutada kaamerad, ekraanid, valgustus ja osalejad selliselt, et kogu süsteem võimaldab läbi viia kohtulikku arutamist video teel ja kohtulikku kaitsmist video teel nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluse raames. Kaamerate paigutamisel tuleks kanda hoolt selle eest, et võimaluse korral saaks vältida osalejate filmimist ülalt või alt, sest see võib kujutist moonutada ja mõjutada viisi, kuidas osalejat nähakse.

Ekraanid

52. Vaatenurk ja vaatekaugus peaksid olema sellised, et kõik osalejad saaksid kasutada ühte ekraani samal moel. Ekraani mõõtmed võivad olla piisavalt suured, et tagada, et vaatenurka arvestades saaks ajaosalisi eelistatavalt näidata samas mõõtkavas, nagu neid nähtaks tavatingimustes. Minimaalseks eraldusvõimeks peaks olema võimalik saavutada WXGA (laiekraan-XGA) standard. Nõutav kaadrisagedus võiks olla minimaalselt 30 kaadrit sekundis. Näoilmed peaksid olema selgelt eristatavad ja vaatamismugavus suur.

Kaamerad

53. Eelistada tuleks statsionaarseid kaameraid ning neil peaks olema mitu eelseadistatud asendit panoraamimiseks, kallutamiseks ja suumimiseks; üks võimalikest asenditest peaks olema eelseadistatud eelistusena. See võimaldab seadmete käsitsejal vaadet kiiresti muuta, häirimata oluliselt kohtuistungi kulgu. Lähiplaani kaameranurk peaks olema piisavalt suur, et tagada osaleja näo, õlgade ja ülakeha selge nähtavus. Kõik osalejad peaksid saama liikuda ja teiste isikute poole pöörduda 80 x 80 cm suurusel alal ilma vaateväljast kadumata.

54. Tavaliselt piisab kohtusaalis kahest kaamerast – üks jälgimiskaamera, mis on suunatud kohtunikule, prokurörile või advokaadile, tunnistajale või kahtlusalusele, sõltuvalt sellest, kes kõneleb (fikseeritud punktid), ning üks kaamera vajaduse korral kohtusaali üldvaate edastamiseks. Mõnel puhul saab istungi alguses üldvaate edastada ka jälgimiskaameraga panoraamimise abil.

55. Kaasaskantavad seadmed ei suuda mitut kaamerat pakkuda ning seetõttu on üldvaate esitamine selliste seadmete kasutamise korral piiratud. Mõnikord võib olla vaja kasutada tunnistaja ütluste andmise ruumi, mis nõuab sinna kaamera paigutamist. Arvesse tuleks võtta tunnistaja vajadust sellises ruumis õigusala esindajatega nõu pidada väljaspool kaamera vaatevälja.