Vahendus ELi liikmesriikides

Danimarka

Taanis on eraviisiliselt võimalik kasutada vahendaja teenuseid. Eraviisilist vahendust ei reguleeri ükski õigusakt ning kulud peavad tasuma pooled ise. Lisaks on seadusega ette nähtud võimalus kasutada vahendust tsiviilasjade puhul esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või merendus- ja kaubanduskohtus ning konfliktide lahendamiseks kriminaalasjades (vt allpool).

Il-kontenut ipprovdut minn
Danimarka

Vahendus tsiviilasjades

Menetlusseaduse 27. peatükis sätestatakse vahenduse eeskirjad tsiviilasjades, mida menetletakse esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või merendus- ja kaubanduskohtus.

Poolte palvel võib kohus määrata vahendaja, kes aitab pooltel jõuda kokkuleppele nendevahelises vaidluses (vahendus kohtus).

Vahendusmenetluse eesmärk on anda kohtuasja pooltele võimalus soovi korral lahenda vaidlus muul viisil kui kasutades kohtus traditsioonilist lepitusmenetlust, mis põhineb õigusaktidel, või kohtuotsuse abil. Vahendus kohtus võib anda võimaluse jõuda vaidluses kokkuleppele, mis rahuldab mõlemat poolt, sest sellisel viisil saavutatud kokkulepe võib anda neile suurema mõju asjade käigu üle ning arvestab nende huvide, vajaduste ja plaanidega.

Vahendaja võib olla asjaomase kohtu kohtunik või kohtuametnik, kes on määratud vahendajaks, või jurist, kelle vahendajaks olemise asjaomase ringkonnakohtu tööpiirkonnas kiidab heaks kohtu administratsioon.

Vahendaja määrab vahendusmenetluse käigu, arutades seda pooltega. Poolte nõusoleku korral võib vahendaja kohtuda nendega eraldi.

Kumbki pool kannab oma vahenduskulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kui vahendusmenetlus lõpeb kokkuleppega, võib selle ametlikult protokollida ning seejärel kohtuasja lõpetada.

Menetlusseaduse paragrahvi 478 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib nõuda sundtäitmist kohtus või muude ametiasutuste vahendusel tehtud kokkuleppe alusel, kui seadusega on lubatud kohtuotsuste sundtäitmine.

Paragrahvi 478 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib nõuda sundtäitmist ka kohtuvälise kirjaliku kokkuleppe alusel, mis käsitleb maksmata võlga, kui kokkuleppes sätestatakse, et selle alusel võib nõuda sundtäitmist.

Menetlusseadusega võib tutvuda järgmisel veebisaidil: Teave õigusaktide kohta.

Vahendus kriminaalasjades

12. juuni 2009. aasta seadusega nr 467 vaidluste lahendamise nõukogu kohta kuritegude korral, mis jõustus 1. jaanuaril 2010, luuakse püsiv üleriigiline süsteem vaidluste lahendamiseks kriminaalasjades.

Iga politseijaoskonna politseiülem loob vaidluste lahendamise nõukogu, mille raames ohver ja teo toimepanija võivad pärast toimepandud kuritegu kohtuda neutraalse vahendajaga.

Vahendus vaidluste lahendamise nõukogus võib toimuda ainult siis, kui pooled on nõus osalema. Lapsed ja alla 18aastased isikud võivad osaleda ainult oma seadusjärgse eestkostja nõusoleku korral. Vahendus vaidluste lahendamise nõukogus võib toimuda ainult siis, kui teo toimepanija on teo omaks võtnud.

Vahendaja koostab pärast arutelu pooltega vaidluste lahendamise nõukogu tegevuskava. Vaidluse lahendamise käigus aitab vahendaja pooltel kuritegu arutada ja vormistada kokkuleppeid, mida nad soovivad sõlmida.

Vahendus vaidluste lahendamise nõukogus ei asenda karistust või mõnda muud kuriteo õiguslikku tagajärge.

Seaduse vaidluste lahendamise nõukogu kohta kuritegude korral leiate veebisaidil Teave õigusaktide kohta.

Kellega ühendust võtta?

Tsiviilasjade korral võtke ühendust asja menetleva kohtuga. Asjaomase kohtu aadressi ja telefoninumbri ning muu vajaliku teabe leiate veebisaidil Domstolsstyrelsen (Kohtute amet).

Kriminaalasjade korral võtke ühendust juhtumiga tegeleva politseijaoskonnaga. Asjaomase politseijaoskonna aadressi ja telefoninumbri ning muu vajaliku teabe leiate veebisaidil Taani Politsei.

Millises valdkonnas on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?

Vt eespool.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

Vt eespool.

Teave ja koolitus

Vt eespool.

Kui suured on vahendusega kaasnevad kulud?

Vt eespool.

Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?

Vt eespool.

Viimati uuendatud: 13/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Feedback

Uża l-formola li ġejja biex taqsam il-kummenti u l-feedback tiegħek fis-sit web ġdid tagħna