Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Vahendus ELi liikmesriikides

Läti

Miks mitte proovida vaidlust lahendada kohtussemineku asemel vahenduse teel? Vahendus on alternatiivne vaidluste lahendamise viis, mille puhul vahendaja aitab vaidluse pooltel kokkuleppele jõuda. Läti valitsus ja juristid teavad vahenduse eeliseid.

Sisu koostaja:
Läti

Kellega ühendust võtta?

Vahenduse kasutamine tsiviilvaidluste lahendamisel on praegu Lätis algstaadiumis. Vahendaja elukutse reguleerimise eest ei vastuta ükski keskvalitsusasutus.

Vahendusnõukogu

Vahendusnõukogu (Mediācijas padome) on 25. juulil 2011 loodud ühendus, kuhu kuulub arvukalt Lätis registreeritud ja vahenduse valdkonnas tegutsevaid ühendusi. Nõukogu eesmärk on koostada vahendajatele ühtsed väljaõppenõuded ja kehtestada väljaõppekavade sertifitseerimine, koostada ja võtta vastu sertifitseeritud vahendajate tegevuseeskirjad ning samuti esindada sertifitseeritud vahendajaid, tutvustada nende seisukohti riiklikele ja kohalikele asutustele, muudele asutustele ja riigiteenistujatele ning esitada arvamusi vahendust käsitlevate õigusakte ja tegevuspõhimõtete kohta.

Vahendusnõukogu moodustasid järgmised ühendused:

  • Vahenduse ja ADRi organisatsioon (Mediācija un ADR);
  • Ühendatud vahendus Lätis (Integrētā mediācija Latvijā);
  • Ühiskonda integreerimise organisatsioon (ohvrite tugikeskus) (Integrācija sabiedrībai (Cietušo atbalsta centrs));
  • Kaubandusasjade vahenduse ühendus (Komercmediatoru asociācija).

Vahenduse ja ADRi organisatsioon

Vahenduse ja ADRi organisatsioon (Mediācija un ADR) loodi 7. aprillil 2005. Selle ülesanded on järgmised:

  • edendada vaidluste alternatiivse lahendamise meetodite (vahendus, lepitus, teabe erapooletu kogumine, eksperdihinnangud, vahekohus jne) järkjärgulist juurutamist ja kohaldamist Lätis;
  • osaleda poliitikakujundamise protsessis, näiteks avalik-õiguslike asutuste loodud töörühmades;
  • aidata tõsta oma liikmete kutsekvalifikatsiooni taset ning edendada võimalikult kõrge kvaliteediga vahendusteenuste ja vaidluste alternatiivse lahendamise teenuste osutamist;
  • ühendada vaidluste alternatiivse lahendamise spetsialiste ühiste eesmärkide saavutamise nimel;
  • teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning muude füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

Organisatsioon nõustab vaidluspooli ja nende esindajaid spetsialistide valikul ning korraldab ka vahendust ja vaidluste alternatiivset lahendamist käsitlevaid loenguid ja seminare. Selle organisatsiooni mõned liikmed tegutsevad vahendajatena, spetsialiseerudes tsiviil- ja kriminaalasjadele. Liikmed on omandanud läbirääkimiste pidamise ja vahendamise oskused nii Lätis kui ka välismaal toimunud kursustel, kus juhendajateks on kogenud vahendajad ja konfliktide lahendajad Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja muudest riikidest.

Organisatsioon „Ühendatud vahendus Lätis“

Organisatsioon „Ühendatud vahendus Lätis” (Integrētā mediācija Latvijā — IMLV) loodi 10. augustil 2007. Organisatsiooni tulevikuvisioon on ühiskond, kus vaidlused lahendatakse edukalt, kõikide poolte huve esindatakse võrdselt ning vaidluste lahendamise protsess on inimlik, õiglane ja koostööle suunatud. IMLV asutati tihedas koostöös Saksamaal asuva organisatsiooniga Integrierte Mediation (Integrierte Mediation). Koostööd kavatsetakse teha hariduse, täiendkoolituse, järelevalve, vahendusteenuste tutvustamise ja hea tava vastuvõtmisega seotud valdkondades.

IMLVi eesmärk on edendada vahendustegevust piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, integreerides seda institutsioonide ja organisatsioonide vaidluste lahendamise protsessi ning samuti spetsialistide töösse ja ühiskonda tervikuna.

Selle eesmärgi saavutamiseks on IMLV võtnud endale järgmised ülesanded:

  • edendada ja arendada Lätis ühendatud vahenduse ideed kui tänapäevast ja kõrge‑kvaliteetset vaidluste lahendamise viisi;
  • edendada spetsialistide, organisatsioonide ja institutsioonide vahelist koostööd;
  • määrata kindlaks ühendatud vahenduse ideed ja eelised ning neid propageerida;
  • teavitada ühiskonda ühendatud vahenduse ideest ja võimalustest ning harida ühiskonda selles küsimuses;
  • teha ühendatud vahenduse edulugu laiemale üldsusele teatavaks;
  • korraldada koolitusi vahendamise ja selle erinevate valdkondade tegevustesse integreerimise võimaluste kohta;
  • korraldada uuringuid ja uurimusi.

IMLV ühendab eri spetsialiste, sealhulgas tegutsevaid vahendajaid, kelle eesmärk on võtta vahendusoskused kasutusele oma tööalases tegevuses ja suurendada üldsuse teadlikkust vahendusest kui toimivast vaidluste lahendamise võimalusest.

Ühiskonda integreerimise organisatsioon (ohvrite tugikeskus)

Ühiskonda integreerimise organisatsiooni asutatud ohvrite tugikeskus hakkas tegutsema 2003. aastal. Selle peamine eesmärk on kuriteoohvrite toetamine. 2004. aastast kuulub keskusesse 20 vahendusmenetluses kogenud vahendajat, kes oskavad kasutada vahendust tsiviil- ja haldusõiguslikes vaidlustes.

Millistes valdkondades on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?

Vahendust võib kasutada paljudes valdkondades. Kõige rohkem võiks seda kasutada perekonna- ja äriõigussuhetest kerkinud tsiviilvaidlustes.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

Vahenduse kasutamine on täiesti vabatahtlik.

Vahenduse kasutamine ei ole teatavat liiki kohtumenetluste algatamise ega jätkamise eeldus.

Vahendust ei reguleerita Lätis ühegi välise seaduse ega määrusega.

Teave ja koolitus

Vahendusele pühendatud veebisait: http://www.mediacija.lv.

Kahel ühendusel – Vahendus ja ADR ning Ühiskonda integreerimise organisatsioon – on koolitajad, kes paluvad tulevastele vahendajatele vahendusalast põhikursust ning kursust kutsealaste ja isiklike konfliktide lahendamise põhioskuste omandamiseks.

Kui suured on vahendusega kaasnevad kulud?

Tsiviilvaidluste lahendamisel ei pakuta tasuta vahendusteenust. Vahendusega kaasnevad kulud sõltuvad mitmest asjaolust: vahendaja kvalifikatsioonist ja kogemustest, vaidluse keerukusest, vajalike kohtumiste arvust ja muudest teguritest.

Laste huve ja õigusi käsitlevate juhtude korral pakub Riia perekonnakohtu lepitus- ja välisasjade kogu (Rīgas Bāriņtiesas Ārlietu un samierināšanas pārvalde) tasuta teenust Riia linna elanikele. Vaidlused käsitlevad peamiselt hooldust, korraldusi seoses laste elukohaga, suhtlusõigust, hooldusõigust ja lapse kasvatamist‑.

Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?

Direktiivis 2008/52/EÜ on sätestatud, et vaidlusega seotud isikud võivad nõuda vahenduse tulemusena saavutatud kirjaliku kokkuleppe täitmisele pööramist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohtutest ja teistest ametiasutustest, kes on volitatud kõnealuseid taotlusi menetlema.

Läti ei ole veel seda teavet edastanud.

Lingid

Mediācija.lv

Viimati uuendatud: 27/02/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.