Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2024. aasta lõpuni.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Vahendus ELi liikmesriikides

Inglismaa ja Wales

Miks mitte püüda lahendada vaidlust kohtusse pöördumise asemel vahendaja kaudu? See on alternatiivne vaidluste lahendamise viis, mille puhul neutraalne vahendaja aitab vaidluse pooltel kokkuleppele jõuda. Inglismaa ja Walesi valitsus ja õigusala töötajad on vahendusmenetluse eelistest teadlikud ja nende eesmärk on edendada ja kasutada vaidluste lahendamisel sobilikel juhtudel kohtusse pöördumise asemel vahendust. Teil võib olla õigus saada tasuta õigusabi (kui te vastate tavapärastele kvalifikatsioonikriteeriumidele).

Sisu koostaja:
Inglismaa ja Wales

Kellega ühendust võtta?

Justiitsministeerium vastutab vahenduse eest tsiviil- ja perekonnaasjades ning tegeleb vahenduse edendamisega nendes valdkondades Inglismaa ja Walesi piires.

Vahendus tsiviilasjades

Selleks et tagada vahendusmenetluse kvaliteet kohtu üleantud tsiviilasjade puhul (välja arvatud perekonnaasju käsitlevates vaidlustes Inglismaa ja Walesi jurisdiktsioonis), on justiitsministeerium ja kuninglik kohtuamet (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service (HMCTS) loonud vahenduseks tsiviilasjades kaks menetlust, mille kaudu saavad pooled, sõltuvalt vaidluse väärtusest, selle lahendada. Väiksemate kohtuvaidluste vahendusteenus on kuningliku kohtuameti poolt pakutav ja hallatav teenus asjadeks, mis kuuluvad väiksemate kohtuvaidluste menetluse alla. Üldjuhul on tegemist alla 10 000 naelsterlingi suuruste asjadega. 10 000 naelsterlingit ületavate asjade puhul on justiitsministeerium teinud koostööd tsiviilasjade vahenduse nõukoguga (Civil Mediation Council), et kehtestada akrediteerimissüsteem, mille kaudu vahendust pakkuvad organisatsioonid saavad taotleda tsiviilasjade vahenduse registrisse kandmist ja et kohtud suunaksid pooled sobivatel juhtudel nende poole. Tsiviilasjade vahenduse nõukogu on tsiviil- ja äriasjades vahendusteenuse pakkujaid esindav organisatsioon.

Vahendus perekonnaasjades

Perekonnaasjadega seotud vaidluste puhul on vahendustegevus isereguleeruv ning selles valdkonnas tegutseb mitu liikmesorganisatsiooni või akrediteerimisasutust, millega vahendajad liituvad. Need asutused on koondunud, et moodustada perekonnaasjade vahendusega seotud normide ühtlustamiseks perekonnaasjade vahenduse nõukogu (Family Mediation Council). Samuti on perekonnaasjade vahenduse nõukogu üks ülesandeid esindada oma asutajaliikmetest organisatsioone ja perekonnaküsimuste vahendajaid üldiselt valitsusega suhtlemisel.

Perekonnaasjade vahenduse nõukogu on valitsusväline asutus ja sellel on keskne roll oma liikmesorganisatsioonide seas, kes kõik on valitsusvälised organisatsioonid/liidud ning selle nõukogu asutajaliikmed. Nendest kõige tähtsamad on:

  • ADR Group;
  • Perekonnaasjade vahendajate liit
  • riiklik perekonnaasjade vahendusasutus
  • perekonnaasjade vahendajate instituut
  • Organsiatsioon Resolution
  • The Law Society

Valitsusel ei ole praegu kavas luua tsiviil- või perekonnaasjade vahendust reguleerivat asutust.

Akrediteeritud tsiviilvahendaja võite leida tsiviilvahendajate registrist, mille leiate õigusemõistmise veebisaidilt. Te võite otsida registrist vahendajat, kes asub teie elupiirkonnas; vahenduse kulud on fikseeritud ja sõltuvad vaidluse väärtusest.  Kui pooled ei suuda vahenduse eest tasuda, saavad nad teatavatele tingimustele vastamise korral kasutada tasuta vahenduse teenust, mida pakub organisatsioon LawWorks.  LawWorks kontaktandmed on järgmised: telefon 01483 216 815 ja veebisait LawWorks

Ühendkuningriigi valitsuse veebisaidil GovUK (varem DirectGov veebisait) on olemas perekonnaasjade vahenduse otsimootor: perekonnaasjade vahenduse otsimootor Juhime teie tähelepanu asjaolule, et perekonnaasjade vahenduse abiliin enam ei tööta.

Veebisaidil GovUK võite leida lisateavet tasuta õigusabi, sealhulgas teie võimaluse kohta seda saada, ja uue tasuta õigusabi teabetalituse kohta lingil alt: kontrollige, kas te võite saada tasuta õigusabi

Millises valdkonnas on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?

Vahendust saab kasutada terve rea igapäevaste tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamisel - sealhulgas eluasemeküsimused, ärialased vaidlused, töövaidlused, väiksemad kohtuvaidlused, võlanõuded, piirivaidlused, tööhõivealased vaidlused, lepingulised vaidlused, isikukahju ja ettevaatamatusest põhjustatud kahju, samuti ühishagid nagu näiteks saastamine või ahistamine.

Vahendust saab kasutada ka perekonnaasjades, sealhulgas lahutuse, lahuselu, tsiviilpartnerluse lõpetamise, laste eestkoste, sealhulgas nendega suhtlemise ja nende elupaiga kohastes küsimustes. Vahendus ei piirdu endiste abikaasade või elukaaslastega.  Näiteks võivad vanavanemad kasutada vahendust perekonnaasjades, et leida kokkulepe lapselastega suhtlemise küsimuses.

Kas tuleb järgida erieeskirju?

Vahendus tsiviilasjades

Vahendust tsiviilasjades ei ole seadusega reguleeritud, samuti ei ole see kohtumenetluse eeltingimuseks. Siiski peavad tsiviilasjade pooled enne kohtusse pöördumist vahendaja abi kasutamise võimalust tõsiselt kaaluma.

Tsiviilmenetluse eeskirjadega (Civil Procedure Rules) reguleeritakse apellatsioonikohtu, kõrgema astme kohtu ja maakohtute tsiviilkolleegiumite praktikat ja menetlusi. Nende eeskirjade juurde kuulub menetlusseadustik, mille põhieesmärk on aidata kohtutel juhtumeid õiglaselt menetleda. Osana põhieesmärgist nõutakse, et kohus tegeleks asjadega aktiivselt, seejuures kutsuks asjaomaseid pooli lahendama vaidlust alternatiivse menetluse teel, kui kohus seda asjakohaseks peab ning sellise menetluse kasutamisel abistab.

Kuigi vahendusmenetlus on igati vabatahtlik, on tsiviilmenetluse eeskirjadega sätestatud tegurid, mida tuleb kulude suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. Kui enne menetlust ja selle ajal on vaidluse lahendamiseks tehtud jõupingutusi, peab kohus neid arvesse võtma. Seetõttu, kui võitnud pool on eelnevalt keeldunud mõistlikust pakkumisest vaidlus vahenduse teel lahendada, võib kohtunik otsustada, et kaotanud pool ei pea maksma võitnud poole kulusid.

Vahendus perekonnaasjades

Praegu on vahendus perekonnaasjades täiesti vabatahtlik. Alates aprillist 2011 peavad kõik hagejad (mitte ainult riiklikku rahastamist saavad hagejad) kaaluma vahenduse kasutamist, osaledes vahenduse teabe- ja hindamiskoosolekul enne hagi esitamist kohtusse kohtu eesistuja toimetatava hagemiseelse menetluse kohaselt. Ka eeldatav kostja peaks kutse saamisel koosolekule ilmuma. Kui hageja soovib kohtusse minna, tuleb hagile lisada vorm FM1, mis kinnitaks tema vabastust vahenduse teabe- ja hindamiskoosolekust, sellel osalemist ja vahenduse sobimatuks osutumist või asjaolu, et hageja osales vahenduses, mille käigus edu ei saavutatud või kõiki küsimusi ei lahendatud.

Vastuseks soovitusele vaadata läbi perekonnaasjades toimuv õigusemõistmine kehtestas valitsus lapsi ja perekonnaasju käsitleva seaduseelnõuga veebruaris 2013 uue sätte, mille kohaselt praegune ootus, et pooled osaleksid vahenduse teabe- ja hindamiskoosolekul, muudetakse seadusjärgseks nõudmiseks (teatavate piirangutega, nt kui on märke koduvägivallast).

Vormi FM1 lisamine hagiavaldusele hakkab olema seadusjärgne kohustus. Eelnõu peaks vastu võetama ja jõustatama 2014. aasta kevadel.

Nagu tsiviilmenetluse eeskirjad, julgustavad ka perekonnaasjade menetluse eeskirjad (kohtumenetlusega seotud üldine eeskirjade kogu) kasutama vaidluste lahendamiseks alternatiivseid viise.

Kutsestandardite alalhoidmine

Inglismaal ja Walesis ei ole vahendajate jaoks eraldi riiklikku tegevusjuhendit. Siiski peab tsiviilasjade vahendaja tsiviilasjade vahenduse nõukogult akrediteeringu saamiseks kinni pidama tegevusjuhendist, mis põhineb ELi tegevusjuhendil . Kõnealune kutseala on isereguleeruv ning valitsus ei edenda mis tahes vabatahtliku juhendi järgimist.

Kõik perekonnaasjade vahenduse nõukogu asutajaliikmed peavad tagama, et nende liikmed (perekonnaasjade vahendajad) järgiksid perekonnaasjade vahenduse nõukogu tegevusjuhendit.

Teave ja koolitus

Teave vahenduse, teenuste ja hindade kohta on kättesaadav valitsuse veebisaidil aadressil justiitsministeerium: vahendus tsiviilaasjades

Tsiviilvahenduse sidusregister pakub otsimootorit, millega otsida vahendajat, kes suudaks pakkuda vahendusteenust pooltele sobivas asukohas. Tsiviilasjade vahenduse nõukogu veebisait ja tsiviilvahendust pakuvate organisatsioonide veebisaidid sisaldavad täpsemat teavet vahenduse ja vahendusteenuste kohta.

Perekonnaasjade vahenduse nõukogu pakub otsimootorit, millega otsida vahendajat kasutajale sobivast piirkonnast. Perekonnaasjade vahenduse nõukogu liikmesorganisatsioonide veebisaidid sisaldavad täpsemat teavet vahendusteenuste kohta.

Inglismaal ja Walesis ei ole tsiviilasjade vahendajatele riiklikku koolitusasutust. Tsiviilasjade vahendajaid koolitatakse erasektoris, mis reguleerib end ise. Kõnealune kutseala on isereguleeruv ning tegeleb oma liikmete koolitamisega.

Perekonnaasjade vahendajaid on väga mitmesuguse taustaga, sealhulgas õigus-, ravi- või sotsiaalteenuste valdkonna taustaga, ning nende puhul ei ole kehtestatud õiguslikku nõuet, mille kohaselt peaksid nad läbima mingi erikoolituse. Eri (akrediteerimis-)organisatsioonidel on siiski oma koolitusnõudeid hõlmavad koolitus- ja kutsestandardid. Riiklikult rahastatavate vahendusteenuste pakkumise lepingut omavad vahendajad peavad läbima konkreetse kõrgetasemelise akrediteerimise ja koolituse, et korraldada esialgset vahenduse teabe- ja hindamiskoosolekut ja ka vahendust.

Kui suured on vahendusega kaasnevad kulud?

Vahendusteenuse maksumus sõltub selle osutajast ning riik seda üldiselt ei reguleeri. Tsiviilasjades on vahenduse kulud seotud vaidlusaluste küsimuste väärtusega ning vahendusprotsessis kuluva ajaga. Tsiviilasjade vahenduse sidusregistri pakutava vahendusteenuse hinnakiri on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil. Heategevuslik organisatsioon LawWorks pakub tasuta vahendusteenust neile, kes selle eest maksta ei suuda. LawWorks kontaktandmed on järgmised: telefon 01483216815 216 815 ja veebisait LawWorks

Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?

Direktiiv 2008/52/EÜ on rakendatud Ühendkuningriigi õigusesse piiriülese vahenduse (ELi direktiiv) määrustega 2011. aastal (ametlik teataja 2011 nr 1133) ja see võimaldab piiriülese vaidluse pooltel olukorras, kus ühe poole elukoht asub vaidluse ajal liikmesriigis, taotleda vahenduse teel saavutatud kokkuleppe täitmisele pööramist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohtutest ja muudest asutustest, kelle pädevuses on selliste taotluste vastuvõtmine.

Inglismaa ja Walesi puhul leiab pädevate kohtute kohta üksikasjalikku teavet kuningliku kohtuameti veebisaidil.

Kohtus algatatud tsiviilasja pooled, kes on saavutanud vahenduse teel kokkuleppe, võivad pöörduda kohtusse kokkuleppe kohtulikuks kinnitamiseks. Kui kohus leiab, et kokkulepe on õiglane, muutub kohtulikult kinnitatud kokkulepe õiguslikult siduvaks ja täitmisele pööratavaks kohtuotsuseks.

Perekonnaküsimustega seotud vaidluste pooled, kes on kas oma õigusnõustajate või vahendusmenetluse kaudu omavahel kokkuleppele jõudnud, võivad pöörduda kohtu poole, et muuta oma kokkulepe õiguslikult siduvaks kohtuotsuseks (consent order), kui kohus leiab, et kõnealune kokkulepe on õiglane.  See kehtib pigem finantskokkulepete kui lastega seotud kokkulepete suhtes.

Lingid

Tsiviilasjade vahenduse nõukogu, Perekonnaasjade vahenduse nõukogu, Tsiviilasjade vahenduse sidusregister, Perekonnaasjade vahenduse otsimootor, ELi tegevusjuhend vahendajatelePerekonnaasjade vahenduse nõukogu tegevusjuhend, LawWorks vahendus

Viimati uuendatud: 13/06/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.