Kellega ühendust võtta?
Föderaalne vahendamise komisjon
Ehkki föderaalne komisjon ise vahendamisega ei tegele, reguleerib ta seda kutseala ning ajakohastab tunnustatud vahendajate nimekirja.
Komisjoni sekretariaadis antakse teavet hollandi ja prantsuse keeles. Sekretariaadiga võib ühendust võtta e-posti teel või järgmisel aadressil:
SPF Justice
Commission fédérale de médiation
Rue de la Loi, 34
1000 Bruxelles
Tel: (+32) 2 224 99 01
Faks: (+32) 2 224 99 07
Föderaalne vahendamise komisjon tagab (vahendajate tunnustamise kaudu) vahendamise kvaliteedi ja arengu.
Vahendajate nimekiri on kättesaadav hollandi ja prantsuse keeles.
Millistes valdkondades on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?
Vahendamine on lubatud järgmistes valdkondades:
- tsiviilõigus (sealhulgas vaidlused perekonnaküsimustes);
- kaubandusõigus;
- tööõigus;
- samuti on olemas vahendamine kriminaal- ja karistusõiguses, kuid need valdkonnad ei kuulu föderaalse vahendamise komisjoni pädevusse.
Kõige levinum on vahendamine tsiviilõiguses, eelkõige perekonnaküsimustes.
Milliseid eeskirju tuleb järgida?
Vahendaja kasutamine on poolte vaba valik, vahendamise ebaõnnestumine ei ole karistatav.
Perekonnaõiguse hiljuti vastuvõetud sätete kohaselt peab kohtunik pooli teavitama vahendamise olemasolust ja võimalustest.
On olemas vahendajate „tegevusjuhend", mis on kättesaadav hollandi ja prantsuse keeles.
Teave ja koolitus
Palju teavet on kättesaadav veebisaidil hollandi ja prantsuse keeles, kus kirjeldatakse vahendamise erinevaid aspekte (vahendamise käik, hind, aadressid jne).
Alajaotus „Le coin des professionnels” (kutsealase teabe nurgake)
Selles veebisaidi alajaotuses antakse teavet vahendajate tunnustamise kriteeriumite ja koolitustingimuste kohta.
Föderaalne vahendamise komisjon on vahendajate koolitamist reguleerinud, kuid koolitust ennast pakub erasektor.
Programm koosneb 60 tunnisest põhikavast, mis jaguneb vähemalt 25 tunniseks teoreetiliseks koolituseks ja vähemalt 25 tunniseks praktiliseks koolituseks.
- Põhikava hõlmab vahendamise üldpõhimõtteid (eetilisi/filosoofilisi), konfliktide lahendamise erinevate alternatiivsete viiside uurimist, kohaldatavat õigust, sotsioloogilisi ja psühholoogilisi aspekte ning vahendamismenetlust.
- Praktilised ülesanded hõlmavad programmis sisalduvaid aineid ning arendavad rollimängude kaudu läbirääkimis- ja suhtlemisoskust.
Lisaks põhikavale on iga vahendamise liigi kohta olemas eriprogrammid (vähemalt 30 tundi, mis jagunevad vabalt teoreetilise ja praktilise koolituse vahel).
Eriprogrammid on koostatud vahendamise kohta perekonnaasjades, tsiviil-, kaubandus- ja sotsiaalküsimustes.
Tunnustamise kriteeriumid
- Vahendajate tunnustamise kriteeriumid
- Suunised toimiku esitamiseks, et saada tunnustatud vahendajaks 21. veebruari 2005. aasta seaduse alusel
- Vahendaja tunnustamistaotluse juurde lisatavate dokumentide loetelu (Word)
Koolituse/täienduskoolituse kriteeriumid
Aluskoolitus
- 1. veebruari 2007. aasta otsus, millega määratakse kindlaks koolituskeskuste akrediteerimismenetlused ja tunnustatud vahendajate koolitustingimused.
- Föderaalse vahendamise komisjoni akrediteeritud vahendajate koolitusasutused.
Täienduskoolitus
- 18. detsembri 2008. aasta otsus, millega määratakse kindlaks tunnustatud vahendajate kohustused täienduskoolituse valdkonnas ja sellekohaste programmide akrediteerimiskriteeriumid
Tegevusjuhend
- Tunnustatud vahendaja tegevusjuhend (Word)
Kaebuste käsitlemine
- Otsus, mis käsitleb tunnustamise tühistamismenetlust, tegevusjuhendist tulenevate karistuste kindlaksmääramist ja nende karistuste rakendamise korda.
Kui suured on vahendusega kaasnevad kulud?
Vahendamine on tasuline. Vahendaja tasu lepitakse kokku eraõigusliku vahendaja ja poolte vahel. Seadus seda ei reguleeri. Üldiselt maksab kumbki pool tasust poole.
Poolel on võimalik saada abi vahendaja tasu maksmiseks, kui tema sissetulekud on tagasihoidlikud ning kui vahendaja on tunnustatud.
Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?
Vastavalt Euroopa direktiivile 2008/52/EÜ peab olema võimalik nõuda vahenduse teel saavutatud kirjaliku kokkuleppe täitmisele pööramist. Liikmesriigid teatavad, millised kohtud või muud asutused on selliste nõuete vastuvõtmiseks pädevad. Belgia ei ole seda teavet veel esitanud.
Siiski on kooskõlas kohtuseadustiku artiklitega 1733 ja 1736 võimalik lasta kohtunikul vahendamise teel saavutatud kokkulepe kinnitada, muutes selle kokkuleppe ametlikuks ja täitmisele pööratavaks. Vormiliselt käsitletakse kokkulepet sel juhul kohtuotsusena.
Lisaks kinnitamisele on olemas ka teine võimalus. Notari juures on võimalik muuta vahendamise teel saavutatud kokkulepe notariaalseks aktiks. Siis on kokkulepe samuti ametlik ja täitmisele pööratav ilma kohtuniku poole pöördumata. Selline võimalus eeldab kõikide poolte nõusolekut.
Seonduvad lingid
Belgia justiitsministeerium
https://justitie.belgium.beFöderaalne vahendamise komisjon
