Vahendust käsitlevad ELi eeskirjad

Vahendusmenetluse kasutamine hõlbustab vaidluste lahendamist ning aitab vältida kohtumenetlusega kaasnevaid muresid, ajakulu ja kulutusi, võimaldades seega kodanikel kaitsta oma seaduslikke õigusi tõhusal viisil.

Vahendusmenetluse direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate piiriüleste vaidluste puhul. See hõlmab vaidlusi, mille puhul kuupäeval, mil osapooled nõustuvad vahendusmenetluse kasutamisega või mil vahendusmenetluse kasutamist nõuab kohus, on vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht muus liikmesriigis kui menetluse teistel pooltel.

Nimetatud õigusakti peamine eesmärk on julgustada liikmesriikides vahendusmenetluse kasutamist.

Selleks on direktiivis esitatud viis sisulist tingimust:

• Liikmesriigid on kohustatud soodustama vahendajate väljaõpet ja tagama vahendusmenetluse kõrge kvaliteedi.
• Kui kohtunik leiab juhtumi kõiki asjaolusid arvestades, et vaidluse lahendamiseks võiks kasutada vahendusmenetlust, on tal direktiivi alusel õigus teha pooltele ettepanek püüda lahendada vaidlus vahendusmenetluse teel.
• Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepped võib mõlema osapoole taotlusel tunnistada täidetavaks. Selle võib näiteks saavutada, kui kohus annab nõusoleku või kui notar on need tõestanud.
• See tagab vahendusmenetluse konfidentsiaalsuse. Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse osapoolte edaspidise vaidluse korral puudub vahendajal kohustus esitada kohtus tõendusmaterjali vahendusmenetluse käigus toimunu kohta.
• Sellega tagatakse, et pooled ei jää vahendusmenetlusele kulutatud aja tõttu ilma võimalusest pöörduda kohtu poole: kohtule hagi esitamise ajapiirangud on vahendusmenetluse ajal peatatud.