Õiguse allikad

Läti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi. Kõige tähtsamad õiguse allikad on kirjalikud õigustloovad aktid.

Õigustloovad aktid

Avaliku õiguse alusel asutatud organite ja füüsiliste isikute või teiste õiguste valdajate vahelised suhted on reguleeritud õigustloovate aktidega (ārējie normatīvie akti).

Õigustloovate aktide liigid on järgmised (alates kõige tähtsama õigusliku staatusega aktidest):

• Läti Vabariigi põhiseadus;
• põhiseaduslikud seadused: parlamendi antud seadused;
• valitsuse määrused;
• Läti Panga, finants- ja kapitaliturgude komisjoni ning kommunaalteenuste komisjoni määrused (Läti õigussüsteemis on need määrused valitsuse määrustega samal hierarhilisel tasandil);
• kohalike omavalitsuste siduvad määrused.

Euroopa Liidu õiguse sätteid kohaldatakse vastavalt sellele, millisel positsioonil need õigustloovate aktide hierarhias asuvad. ELi õigusnormide kohaldamisel peavad ametiasutused ja kohtud arvesse võtma ka Euroopa Kohtu praktikat.

Rahvusvahelise õiguse sätteid kohaldatakse nende allikast olenemata ja vastavalt sellele, millisel positsioonil need õigustloovate aktide hierarhias asuvad. Kui õigustloovate aktide hierarhias võrdsel positsioonil asuvad rahvusvahelise õiguse säte ja Läti õiguse säte on vastuolus, kohaldatakse rahvusvahelise õiguse sätet.

Seadused ja valitsuse määrused on siduvad kogu Läti territooriumil ja keegi ei saa tugineda sellele, et ta ei olnud neist teadlik. Seaduste ja valitsuse määruste mittetundmine ei vabasta kedagi nende järgimise kohustusest.

Kohaliku omavalitsuse siduvad määrused on asjaomasel haldusterritooriumil siduvad kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes.

Õigustloovaid akte on õigus välja anda järgmistel organitel:

• Läti rahval seadusandliku võimu teostamisel (üks kümnendik kõigist valijatest võivad koos esitada parlamendile õigustloova akti eelnõu; rahvas võib osaleda ka rahvahääletustel);
• seimil (parlamendil) on õigus seadusi vastu võtta;
• valitsusel on õigus anda seaduste alusel määrusi;
• Läti Pangal, finants- ja kapitaliturgude komisjonil ning kommunaalteenuste komisjonil on samuti õigus anda seaduste alusel määrusi;
• kohalikel omavalitsustel on õigus anda seaduste alusel määrusi.

Õiguse üksikaktid

Õiguse üksikakte (iekšējie normatīvie akti) annab välja avalik-õiguslik organ eesmärgiga kehtestada kord enda või oma allasutuste tegevuse korraldamiseks või eesmärgiga täpsustada õigustloovate aktide kohaldamist oma tegevusvaldkonnas. Üksikaktid ei ole füüsilistele isikutele siduvad. Kui organ võtab vastu otsuse füüsilise isiku kohta, ei tohi ta selles otsuses tugineda üksikaktile.

Üksikaktide liigid on järgmised:

• organi asutamismäärus (nolikums), millega määratakse kindlaks selle organi struktuur ja töökorraldus;
• põhimäärused (reglaments) – nendega nähakse ette asutuse üksuste struktuur ja töökorraldus;
• soovitused (ieteikumi) – nendega kehtestatakse õigustloovate aktidega ja üksikaktidega tagatud tegevusvabaduse kasutamise kord, nähes sarnaste asjaolude puhuks ette ühtsed meetmed. Soovitused võib teatavatel juhtudel täitmata jätta, kui see on piisavalt põhjendatud;
• suunised (instrukcja) – nendega määratakse kindlaks üldiste õigustloovate aktide ja õiguse üldpõhimõtete kohaldamise viis;
• sisekorraeeskirjad (iekšējie noteikumi) – nendega nähakse ette haldusotsuste vastuvõtmise kord, haldusametnike ja teiste töötajate tööülesannete täitmise kord, käitumisjuhendid ning tööohutuse eeskirjad; samuti reguleeritakse nendega muid asjaomase institutsiooni tegevusega seotud küsimusi.

Kõigil üksikaktidel on võrdne õiguslik staatus. Kui üksikaktide vahel valitseb vastuolu, kohaldatakse hierarhias kõrgeimal asuva ametiasutuse või ametiisiku antud üksikakti.

Üksikakte on õigus välja anda järgmistel organitel:

• valitsusel;
• valitsuse liikmel;
• avalik-õigusliku asutuse juhtorganil;
• ametiasutuse juhil.

Õiguse allikad: klassid

Õiguse allikad võib liigitada järgmistesse klassidesse:

• õigusaktid (normatīvie akti) – aktid, milles sätestatakse õigusnormid, jõustatakse need õigusnormid või muudetakse neid või tunnistatakse need kehtetuks. Õigusaktid võib liigitada õigustloovateks aktideks või üksikaktideks;
• õiguse üldpõhimõtted – kirjutatud (seadustes ja määrustes sisalduvad) või kirjutamata põhimõtted, millega reguleeritakse objektiivset õiguspärasust ühiskondlikus elus;
• tavaõigus – käitumisnormid, mis on välja kujunenud pika aja jooksul õiguse tegeliku rakendamise tulemusena. Tavaõiguse norme kohaldatakse õiguste väljatöötamisel ja õigusnormide tõlgendamisel siis, kui asjaomast küsimust ei ole reguleeritud seaduse või muu õigustloova aktiga;
• kohtupraktika – kohtuotsuste kogum, mis sisaldab õigeid ja väärtuslikke abstraktseid õiguslikke järeldusi, mida kohtunikud saavad kasutada muude kohtuasjade kohta tehtud otsuste põhistamisel;
• õigusdoktriin (doktrīna) – väljakujunenud akadeemiliste arvamuste kogum, mille abil tõlgendatakse õigusnorme, nende päritolu ja kohaldamist; õigusdoktriinile osutatakse sageli kohtuotsuste põhistustes ja riigi haldusasutuste otsustes.

Õiguse allikate hierarhia

Esmased õiguse allikad

• Õigusaktid – need on kõige olulisemad õiguse allikad. Neid kohaldatakse vastavalt sellele, millisel positsioonil need õigusaktide hierarhias asuvad.
• Õiguse üldpõhimõtted – seda õiguse allikat kohaldatakse siis, kui ajaomast küsimust ei ole reguleeritud seaduse või määrusega. Õiguse üldpõhimõtteid kasutatakse ka õigusaktide tõlgendamisel. Õiguse üldpõhimõtted ei ole hierarhiliselt reastatud – neil kõigil on õigussüsteemis võrdne staatus.
• Tavaõigus – tavaõiguse norme kohaldatakse õiguste väljatöötamisel ja õigusnormide tõlgendamisel siis, kui asjaomast küsimust ei ole reguleeritud seaduse või muu õigustloova aktiga.

Teisesed õiguse allikad

• Kohtupraktika – kohtuotsused, mis kooskõlas menetluseeskirjadega on siduvad nõudeid arutavate kohtute jaoks. Neil otsustel on seaduse jõud, need on siduvad kõigi poolte jaoks ja neid tuleb järgida seadustega võrdväärselt.

Konstitutsioonikohtu otsused on siduvad kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, institutsioonidele ja ametnikele, sealhulgas kohtutele, ning samuti füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Kui konstitutsioonikohus leiab, et õigusnorm (õigusakt) ei ole kooskõlas hierarhiliselt kõrgemal asuva õigusnormiga, siis tunnistatakse see norm (akt) kehtetuks alates konstitutsioonikohtu otsuse avaldamise kuupäevast, kui konstitutsioonikohus ei otsusta teisiti.

Kui konstitutsioonikohus on kuulutanud põhiseadusega vastuolus olevaks välislepingu, millele Läti on alla kirjutanud või mille Läti on sõlminud, on valitsus kohustatud viivitamatult korraldama selle lepingu muutmise, õigustühiseks tunnistamise, selle täitmise peatamise või sellega ühinemisest taganemise.

Kui konstitutsioonikohtu otsusega, mille lõpetatakse kohtuasja menetlemine, tõlgendatakse õigusnormi, on see tõlgendus siduv kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, institutsioonidele ja ametnikele, kohtutele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

• Õigusdoktriinile osutatakse sageli kohtuotsuste põhistustes ja riigi haldusasutuste otsustes. Õigusdoktriinil puudub õigusjõud ja see ei ole üldkohaldatav.

Institutsiooniline raamistik

Organid, kellel on õigus anda õigustloovaid akte

Õigusloome õigus on Läti seimil ja Läti rahval, kellel on õigus osaleda rahvahääletustel.

Valitsus võib anda välja õigustloovaid akte määruste (noteikumi) vormis järgmistel juhtudel:

• seaduses sätestatud volituse alusel;
• rahvusvahelise lepingu või selle eelnõu heakskiitmiseks, rahvusvahelise lepingu õigustühiseks tunnistamiseks või selle täitmise peatamiseks, kui põhiseaduses või seaduses ei ole sätestatud teisiti;
• kui see on vajalik Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamiseks ja kui asjaomast küsimust ei ole reguleeritud seadusega. Nende määrustega ei tohi riivata füüsiliste isikute põhiõigusi.

Läti Pank, finants- ja kapitaliturgude komisjon ning kommunaalteenuste komisjon võivad anda õigustloovaid akte (määruseid (noteikumi)) ainult seadustes sätestatud volituse alusel ja oma pädevuse piires.

Kohalikud omavalitsused võivad anda õigustloovaid akte (siduvad määrused) seaduste või valitsuse määruste alusel.

Uute õigusaktide koostamise menetlus

Selles osas antakse lühiülevaade õigusloomeprotsessist.

Seadused

Õigustloova akti eelnõu esitamine parlamendile

Õigustloova akti eelnõu võib parlamendile esitada president, valitsus, parlamendikomisjon, vähemalt viis parlamendiliiget või põhiseaduses sätestatud juhtudel ja korras kümnendik valijatest.

Õigustloova akti eelnõu läbivaatamine ja vastuvõtmine parlamendis

Parlament arutab õigustloova akti eelnõu kolmel lugemisel. Kui tegemist on kiireloomulise eelnõuga, riigieelarve eelnõuga, riigieelarve muudatustega või sellise õigustloova akti eelnõuga, millega nähakse ette välislepingu sõlmimine, siis need võetakse vastu teisel lugemisel.

Õigustloova akti eelnõu loetakse vastuvõetuks ja sellest saab seadus, kui seda on arutatud kolmel lugemisel või – eespool osutatud juhtudel – kahel lugemisel ja kui eelnõu on hääletusel saanud kohalviibivate parlamendiliikmete absoluutse häälteenamuse.

Seaduste väljakuulutamine

Kõik vastuvõetud seadused saadab seimi juhatus (Prezidijs) presidendile väljakuulutamiseks.

President kuulutab seimis vastu võetud seadused välja mitte varem kui kümnendal päeval ja mitte hiljem kui kahekümne esimesel päeval pärast nende vastuvõtmist. Seadus jõustub 14. päeval pärast selle väljakuulutamist (avaldamist) Läti ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud erinev tähtpäev.

Õigus peatada seaduse väljakuulutamine

Presidendil on õigus taotleda seaduse uuesti läbivaatamist või lükata selle avaldamine edasi kuni kaks kuud.

President kasutab seaduse läbivaatamise taotlemise õigust omal algatusel, kuid ta võib seaduse avaldamise edasi lükata üksnes juhul, kui seda taotleb vähemalt kolmandik kõigist parlamendiliikmetest. President või kolmandik kõigist parlamendiliikmetest võivad kasutada eespool nimetatud õigust kümne päeva jooksul pärast seda, kui seim on seaduse vastu võtnud.

Seadus, mille väljakuulutamine on eespool kirjeldatud korra kohaselt peatatud, pannakse üldrahvalikule hääletusele, kui seda taotleb vähemalt kümnendik kõigist valijatest petitsiooni korras. Kuid kui sellist taotlust kahe kuu jooksul ei esitata, siis seadus avaldatakse. Rahvahääletust ei korraldata, kui seim hääletab veel kord asjaomase seaduse üle ning vähemalt kolm neljandikku kõigist parlamendiliikmetest annab hääle seaduse vastuvõtmise poolt.

Seaduse, mille seim on vastu võtnud ja mille väljakuulutamise on president peatanud, võib rahvahääletusega kehtetuks tunnistada, kui rahvahääletusest võtab osa vähemalt pool kõigist neist valijatest, kes osalesid eelmistel parlamendivalimistel, ja nende enamus annab hääle seaduse kehtetuks tunnistamise poolt.

Rahvahääletusele ei saa panna siiski kõiki seadusi. Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarvet ega seadusi laenude, maksude, tollimaksude, raudteetariifide, sõjaväekohustuse, sõja väljakuulutamise ja alustamise, rahulepingu sõlmimise, riigis erakorralise olukorra väljakuulutamise ja selle lõpetamise ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni kohta ning samuti teiste riikidega sõlmitavaid lepinguid.

Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 14. päeval pärast selle avaldamist Läti ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud muu tähtpäev. Seaduse jõustumise tähtaja arvestamine algab seaduse avaldamisele järgnevast päevast.

Seaduse kehtetuks tunnistamine

Seadus muutub kehtetuks järgmistel juhtudel:

• kui jõustub seadus, millega tunnistatakse varasem seadus kehtetuks;
• kui jõustub mõne teise seaduse üleminekusäte, mille kohaselt tunnistatakse varasem seadus kehtetuks;
• kui jõustub konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistatakse asjaomane seadus õigustühiseks;
• kui seadus on vastu võetud kindlaksmääratud tähtajaks ja seaduse kehtivus lõpeb.

Valitsuse määrused

Valitsuse määruse eelnõu esitamine valitsusele

Määruse eelnõu, mille on koostanud ministeerium, riigikantselei või riigi haldusasutus, kes annab aru peaministrile, võib esitada valitsusele valitsuskabineti liige.

Määruse eelnõu, mille on koostanud muu riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusväline organisatsioon või tööturu osapooli esindav organisatsioon, võib asjaomase organi juht esitada valitsusele otse või võib seda teha asjaomase valdkonna, sektori või allsektori eest poliitiliselt vastutava valitsuskabineti liikme kaudu.

Valitsuse määruse eelnõu läbivaatamine ja vastuvõtmine

Valitsusele esitatud valitsuse määruse eelnõud tehakse teatavaks ja neid arutatakse kantslerite kohtumistel. Kui valitsuse määruse eelnõu on teatavaks tehtud, saadetakse see heakskiitmiseks asjaomastele ministeeriumidele ja vajaduse korral ka muudele asjakohastele institutsioonidele. Justiitsministeerium ja rahandusministeerium peavad oma arvamuse esitama iga eelnõu kohta. Ka valitsusväliste organisatsioonide esindajad võivad esitada oma arvamusi heakskiitmismenetluse raames.

Neid määruste eelnõusid, mis on heaks kiidetud, arutatakse valitsuskabineti istungil ja neid eelnõusid, mille suhtes ei ole kokkuleppele jõutud, arutatakse valitsuskomisjoni koosolekul. Valitsuskomisjonis heakskiidu saanud eelnõud edastatakse valitsuse istungile edasiseks arutamiseks. Kui valitsuskabinet kiidab määruse eelnõu heaks, loetakse see vastuvõetuks ja sellest saab valitsuse määrus.

Valitsuse määruste väljakuulutamine

Valitsuse määrused kuulutatakse välja nende avaldamisega Läti Vabariigi ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis.

Valitsuse määruste jõustumine

Valitsuse määrused jõustuvad järgmisel päeval pärast nende avaldamist Läti Vabariigi ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis, välja arvatud juhul, kui määruses on sätestatud teisiti.

Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine

Valitsuse määrus muutub kehtetuks järgmistel juhtudel:

• kui jõustub valitsuse määrus, millega tunnistatakse varasem valitsuse määrus kehtetuks;
• kui jõustub valitsuse määruse lõppsäte, millega tunnistatakse varasem valitsuse määrus kehtetuks;
• kui kehtivuse kaotab seadusesäte, mille alusel valitsuse määrus välja anti;
• kui jõustub konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistatakse asjaomane valitsuse määrus õigustühiseks;
• kui valitsuse määrus on vastu võetud kindlaksmääratud tähtajaks ja valitsuse määruse kehtivus lõpeb.

Läti Panga, finants- ja kapitaliturgude komisjoni ning kommunaalteenuste komisjoni määrused

Läti Panga, finants- ja kapitaliturgude komisjoni ning kommunaalteenuste komisjoni määruste väljakuulutamise, jõustumise ja kehtetuks tunnistamise kord on sarnane valitsuse määruste väljakuulutamise, jõustumise ja kehtetuks tunnistamise korraga.

Kohalike omavalitsuste siduvad määrused

Kohalike omavalitsuste siduvate määruste eelnõude esitamine kohaliku omavalitsuse volikogule

Kohalike omavalitsuste siduvate määruste eelnõud võib volikogule esitada volikogu esimees, volikogu komisjon, volikogu liige, erakorralise istungi algataja või linnapea või vallajuht.

Kohalike omavalitsuste siduvate määruste läbivaatamine ja vastuvõtmine

Kohaliku omavalitsuse siduva määruse eelnõu võetakse vastu ja määrus muutub siduvaks siis, kui eelnõu poolt hääletab üle poole volikogu kohalviibivatest liikmetest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Volikogu saadab määruse koos seletuskirjaga keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumile kirjalikus ja elektroonilises vormis kolme päeva jooksul pärast selle allkirjastamist. Ministeerium annab ühe kuu jooksul alates määruse saamisest hinnangu selle õiguspärasusele ja saadab volikogule oma arvamuse.

Kui ministeeriumil ei ole vastuväiteid seoses määruse õiguspärasusega või kui volikogule ei saadeta arvamust ettenähtud tähtaja jooksul, annab volikogu siduva määruse välja vastuvõetud kujul.

Kui ministeerium jõuab oma arvamuses järeldusele, et määrus on kas täielikult või osaliselt õigusvastane, teeb volikogu määrusesse vajalikud muudatused kooskõlas ministeeriumi arvamusega ja annab välja muudetud määruse. Kui volikogu ei nõustu arvamusega täies ulatuses või osaliselt, esitab ta oma otsuses selle kohta põhjendused ja annab määruse välja. Määrus saadetakse keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumile kirjalikus ja elektroonilises vormis kolme päeva jooksul pärast selle allkirjastamist.

Kohalike omavalitsuste siduvate määruste väljakuulutamine

Kohaliku omavalitsuse volikogu kuulutab siduva määruse välja selle avaldamisega kohalikus ajalehes või tasuta trükises. Vabariigilinna volikogu (Republikas pilsētas dome) kuulutab siduva määruse välja selle avaldamisega Läti Vabariigi ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis. Seletuskiri avaldatakse koos määrusega.

Jõustunud määrused avaldatakse kohaliku omavalitsuse veebisaidil. Piirkonnavolikogude (novada domes) siduvad määrused tehakse kättesaadavaks ka piirkonnavolikogu hoones ning valla- või linnavalitsuse ruumides.

Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium avaldab kohalike omavalitsuste siduvad määrused oma veebisaidil.

Kohalike omavalitsuste siduvate määruste jõustumine

Siduvad määrused jõustuvad järgmisel päeval pärast nende avaldamist ajalehes või tasuta trükises, välja arvatud juhul, kui määruses on sätestatud hilisem jõustumiskuupäev.

Kohalike omavalitsuste siduvate määruste kehtetuks tunnistamine

Siduv määrus muutub kehtetuks järgmistel juhtudel:

• kui jõustub siduv määrus, millega tunnistatakse varasem määrus kehtetuks;
• kui jõustub muu siduva määruse lõppsäte, millega tunnistatakse varasem määrus kehtetuks;
• kui kehtivuse kaotab kõrgemalseisva seaduse või määruse säte, mille alusel asjaomane siduv määrus välja anti;
• kui jõustub konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistatakse asjaomane siduv määrus õigustühiseks;
• kui siduv määrus on vastu võetud kindlaksmääratud tähtajaks ja siduva määruse kehtivus lõpeb.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Läti Vabariigi ametlik väljaanne Latvijas Vēstnesis

Läti Vabariigi ametlik väljaanne on Latvijas Vēstnesis. Selles avaldatud teave loetakse ametlikult avaldatuks.

• Ametlikult avaldatud tekstid on autentsed ja õiguslikult siduvad.
• Keegi ei saa tugineda sellele, et ta ei olnud teadlik ametlikus väljaandes avaldatud õigusaktidest või ametlikest teadaannetest.

Alates 1. juulist 2012 ilmub ametlik väljaanne Latvijas Vēstnesis ametlikult elektroonilises vormis veebisaidil https://www.vestnesis.lv/. Enne seda kuupäeva veebisaidil https://www.vestnesis.lv/ avaldatud teave on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil. See teave loetakse ametlikult avaldatuks Läti Vabariigi ametliku väljaande Latvijas Vēstnesis trükiversioonis.

Konsolideeritud õigusaktid

Seaduste, valitsuse määruste ja muude õigusnormide konsolideeritud versioonid on kättesaadavad Läti õigusaktide veebisaidil http://www.likumi.lv/. Kõik veebisaidil avaldatud konsolideeritud õigusnormid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil. Veebisaiti haldab ametlik väljaandja VSIA Latvijas Vēstnesis.

Ametliku väljaande väljaandja

Läti Vabariigi ametlikku väljaannet Latvijas Vēstnesis annab välja VSIA Latvijas Vēstnesis, kes andis välja ka eelmist, sama nime kandnud ametlikku paberväljaannet.

Ametlik väljaandja tegutseb kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ISO 9001:2008 (kvaliteedijuhtimissüsteemid) ja ISO 27001:2005 (infoturve).

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, Läti ametlik väljaanne (Latvijas Vēstnesis) on kättesaadav tasuta. Läti ametliku väljaande (Latvijas Vēstnesis) elektrooniline arhiiv on samuti kättesaadav tasuta. Juurdepääs konsolideeritud õigusakte sisaldavale veebisaidile on samuti tasuta.

Lingid

Läti Vabariigi parlament (seim), Läti Vabariigi valitsus, Läti Pank, finants- ja kapitaliturgude komisjon, kommunaalteenuste komisjon, Läti kohalikud omavalitsused, ametlik väljaanne Latvijas Vēstnesis, http://www.likumi.lv/