Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje bulgaaria keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Liikmesriigi õigus

Bulgaaria

Käesoleval leheküljel esitatakse teave Bulgaaria õigussüsteemi kohta ja ülevaade Bulgaaria õigusest.

Sisu koostaja:
Bulgaaria

Õiguse allikad

Riigi õiguse allikad

Õiguse allikad on muu hulgas:

  • Bulgaaria Vabariigi põhiseadus (Prom. SG 56/13.7.1991, muudetud SG 85/26.9.2003, SG 18/25.2.2005, SG 27/31.3.2006, SG 78/26.9.2006 - konstitutsioonikohtu otsus nr 7/2006, SG 12/6.2.2007),
  • õigusaktid ja
  • määrused.

Kohtulahendid ei ole ametlik õiguse allikas, ent neil on suunav mõju tõlgendamisele.

Euroopa ja rahvusvahelised õiguse allikad

Üks peamistest õiguse allikatest Bulgaarias on Euroopa Liidu õigus.

Bulgaaria ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud on osa riigi õiguskorrast.

Põhiseadusest tulenevate menetluste kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud, mis on Bulgaarias avaldatud ja jõustunud, kuuluvad samuti riigi õigusaktide hulka. Selline õigus on ülimuslik riigi õigusaktide vastukäivate sätete suhtes.

Kui õigusaktis ei ole teisiti ette nähtud, tuleb kõik õigusaktid avaldada ja need jõustuvad kolm päeva pärast nende avaldamise kuupäeva.

Õigusaktide liigid – kirjeldus

Bulgaaria Vabariigi põhiseadus, rahvusvahelised lepingud, õigusaktid ja määrused (seadlused, määrused, korraldused, eeskirjad, juhendid ja käskkirjad).

Bulgaaria Vabariigi põhiseadus on kõige kõrgetasemelisem õigusnorm. Sellega kehtestatakse riigiasutuste ülesehitus, põhimõtted, pädevus ja ülesanded ning samuti kodanike õigused ja kohustused.

Seadus on normatiivakt, mis reguleerib või tõlgendab (põhiseaduse alusel) jätkusuutlikku reguleerimist vajavaid sotsiaalsuhteid vastavalt ühe või mitme õigusasutuse või nende allasutuste käsitletavale teemale. Üksikasjalikuma teabe saamiseks vaadake palun Bulgaaria Vabariigi normatiivaktide seaduse artiklit 3.

Kui õigusaktis ei ole teisiti ette nähtud, tuleb kõik õigusaktid avaldada ja need jõustuvad kolme päeva möödumisel pärast nende avaldamise kuupäeva.

Ministrite nõukogu annab välja seadluse, kui ta kiidab heaks määrused, korraldused või juhendid ning kui ta annab välja määruse, et reguleerida sotsiaalkorraldust, mida ei reguleerita tema tegevusvaldkonnas. Üksikasjalikuma teabe saamiseks vaadake palun Bulgaaria Vabariigi normatiivaktide seaduse artiklit 6.

Määrus on normatiivakt, mis antakse välja eesmärgiga rakendada seadust tervikuna. Sellega sätestatakse riigi ja kohalike organite ülesehitus või nende tegevuse sisekord.

Korraldus on normatiivakt, mis antakse välja eesmärgiga rakendada suurema tähtsusega normatiivakti teatud sätteid või muid osi.

Juhend on normatiivakt, millega kõrgem asutus annab alluvatele asutustele juhised normatiivakti täitmiseks või mille täitmise ta peab tagama.

Samuti on tähtsad muud allikad, mis ei ole kirjalikud, nt tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted.

Ülemkohtu tõlgenduslikke otsuseid võib pidada teiseseks õiguse allikaks.

Konstitutsioonikohtu otsused tuleb avaldada riigi teatajas 15 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Otsus peab jõustuma kolme päeva möödumisel pärast selle avaldamist. Kõik aktid, mida ei peeta põhiseadusele vastavaks, kaotavad kehtivuse sellise otsuse jõustumise kuupäeval. Kehtima jäävad need õiguse osad, mille kohta ei tehta otsust, et nad ei vasta põhiseadusele.

Õigusnormide hierarhia

Bulgaaria Vabariigi põhiseadus on kõrgeim seadus. ELi õiguse ülimuslikkust ei ole põhiseaduses sätestatud, ent seda peetakse riigi õigusega võrreldes ülimuslikuks.

Vastavalt põhiseaduse artikli 5 lõikele 4 kuuluvad riigi õigusaktide hulka rahvusvahelised lepingud, mis on Bulgaaria Vabariigis põhiseadusest tulenevate menetluste kohaselt ratifitseeritud, avaldatud ja jõustunud. Nad on ülimuslikud riigi õigusaktide vastukäivate sätete suhtes.

Järgmisel tasandil on õigusaktid.

Täidesaatval organil on õigus jõustada määrused, nt korraldused, resolutsioonid, eeskirjad, määrused, juhendid jne.

Institutsiooniline raamistik

Õigusnormide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid

Rahvusassambleele on antud õigusloomepädevus. Assamblee võib seadusi vastu võtta, muuta, täiendada ja kehtetuks tunnistada.

Seaduste rakendamiseks võtab ministrite nõukogu vastu seadlusi, korraldusi ja resolutsioone. Ministrid annavad välja eeskirju, määruseid, juhendeid ja käskkirju.

Rahvusvaheliste õigusaktide osas sõlmib ministrite nõukogu rahvusvahelisi lepinguid, kui tal on selleks seadusega antud pädevus. Rahvusassamblee ratifitseerib (või lükkab tagasi) rahvusvahelised lepingud, mis:

  • poliitilist või sõjalist laadi
  • puudutavad Bulgaaria Vabariigi osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides
  • näevad ette Bulgaaria Vabariigi piiride muutmise
  • sisaldavad kohustusi riigikassale
  • näevad ette riigi osalemise rahvusvahelises vahekohtumenetluses või kohtumenetluses
  • puudutavad põhilisi inimõigusi
  • mõjutavad õiguse toimimist ja eeldavad jõustumiseks uute õigusaktide vastuvõtmist
  • tuleb sõnaselgelt ratifitseerida
  • delegeerivad põhiseadusest tulenevad volitused Euroopa Liidule

Otsuste tegemise protsess

Põhiseaduse vastuvõtmine

Suur Rahvuskogu, millel on 400 liiget, võtab vajaduse korral vastu uue põhiseaduse.

Üksikasjalikema teabe saamiseks vaadake palun Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 158 lõiget 1.

Rahvusassamblee võib muuta kõiki põhiseaduse sätteid, välja arvatud need, mis kuuluvad Suure Rahvuskogu pädevusse. Põhiseaduse muutmiseks on vaja kolmel erineval päeval toimuval kolmel hääletamisel saada rahvusassamblee kõikide liikmete kolmeneljandikuline häälteenamus. Suure Rahvuskogu esimees kirjutab põhiseaduse muudatusele alla ja see avaldatakse Riigi Teatajas seitsme päeva jooksul pärast muudatuse vastuvõtmist.

Õigusloomealane otsustusprotsess

Põhiseaduse artikli 87 kohaselt on igal rahvusassamblee liikmel või ministrite nõukogul õigus esitada õigusakti eelnõu.

Rahvusassamblee võtab eelnõu vastu kahel lugemisel. Kogu eelnõu arutatakse läbi esimesel lugemisel. Rahvusassamblee liikmed võivad esitada ettepanekud esimesel lugemisel vastu võetud eelnõu muutmiseks rahvusassamblee poolt määratud tähtaja jooksul.Rahvusassamblee peab eelnõu üle üksikasjaliku mõttevahetuse ja võtab selle vastu teisel lugemisel. Vastuvõetud eelnõu saadetakse Bulgaaria Vabariigi presidendile, kes kirjutab alla õigusakti avaldamise korraldusele. Õigusakt avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolme päeva pärast, kui õigusaktis ei ole ette nähtud teist tähtaega.

Õigusaktide andmebaasid

Riigi Teataja on tasuta kättesaadav Riigi Teataja veebisaidil. Internetiväljaanne sisaldab rahvusassamblee poolt avaldatud õigusakte, ministrite nõukogu korraldusi, rahvusvahelisi lepinguid, muid õigusakte ning samuti riigihanke- ja kontsessiooniteateid.

Ärivaldkonna õigusaktide andmebaasid, näiteks Apis, Ciela ja Juridical Encyclopaedia pakuvad ulatuslikku õigusteavet, ent need ei ole tasuta kättesaadavad.

Viimati uuendatud: 17/12/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta