Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Liikmesriigi õigus

Austria

Sissejuhatus – Sellel lehel antakse teavet Austria õigussüsteemi kohta ja ülevaade Austria õigusest.

Sisu koostaja:
Austria
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Õiguse allikad

Austria õigus põhineb eelkõige seadustel. Tavaõiguse roll on seevastu väga piiratud. Kohtupraktika, mis kujuneb kõrgemate kohtute lahendite põhjal, annab olulised juhised seaduste rakendamiseks ja omab seetõttu suurt tähtsust, kuid formaalselt ei ole kohtupraktika õiguse allikas.

Austria põhiseaduses sätestatakse, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid on osa föderaalõigusest ja välislepingud tuleb inkorporeerida Austria õigussüsteemi (üldkorras ja erimenetlusega ülevõtmine). Välislepinguga sätestatud õigusnormi asetuse siseriiklikus õigussüsteemis määrab selle normi sisu.

Selleks et rahvusassamblee saaks heaks kiita välislepingud, mis muudavad või täiendavad põhiseadust, on vajalik samasugune kvalifitseeritud häälteenamus nagu föderaalse põhiseaduse muutmise seaduste puhul. Samad nõuded kehtivad õigust muutvate või täiendavate eelnõude ja välislepingute suhtes tehtavatele resolutsioonide kohta.

Välislepingud sõlmib reeglina liidupresident föderaalvalitsuse või volitatud ministri ettepanekul. Poliitilised, õigusakte muutvad või täiendavad välislepingud peavad saama rahvusassamblee eelneva nõusoleku. Liidupresident võib volitada föderaalvalitsust või selle pädevaid liikmeid sõlmima välislepinguid, mis ei ole poliitilised ning millega ei muudeta ega täiendata õigusakte.

Austria föderaalse põhiseaduse kohaselt kehtib kõigil üheksal liidumaal lisaks föderaalsele (konstitutsioonilisele) õigusele ka oma liidumaa (konstitutsiooniline) õigus. Liidumaa konstitutsiooniline õigus ei tohi olla vastuolus föderaalse konstitutsioonilise õigusega ning seega allub sellele. Tegelikkuses siiski föderaaltasandi ja liidumaade õigussätete tähtsusjärjestus puudub. Alates 1988. aastast võivad liidumaad sõlmida välislepinguid liidumaa pädevusse kuuluvates valdkondades. Kuid välisasjade puhul on selline õigus siiski föderaalvalitsusel.

Õigusaktide liigid – õigusnormide hierarhia

Föderaalse konstitutsioonilise sätte vastuvõtmiseks on tavaliselt vajalik rahvusassamblee saadikute kahekolmandikuline häälteenamus, kusjuures kohal peavad viibima vähemalt pooled liikmed. Lisaks peab sel viisil vastu võetud sättele sõnaselgelt viitama kui „konstitutsioonilisele seadusele” või „konstitutsioonilisele sättele”.

Selleks et rahvusassamblees tehtav föderaaltasandi õigusnormi käsitlev resolutsioon oleks kehtiv, on seevastu vajalik absoluutne häälteenamus, kusjuures kohal peab viibima vähemalt üks kolmandik liikmetest.

1. Föderaalse põhiseaduse aluspõhimõtted

Austria õigussüsteemi kõige olulisemad õigussätted on Austria föderaalse põhiseaduse aluspõhimõtted:

  • demokraatia põhimõte,
  • võimude lahususe põhimõte,
  • õigusriigi põhimõte,
  • vabariikluse põhimõte,
  • föderaalriigi põhimõte ja
  • liberaalsuse põhimõte.

Nimetatud aluspõhimõtted tervikuna on aluseks põhiseaduslikule korrale.

Nende tähtsus põhiseaduse jaoks on suur, kuna föderaalse põhiseaduse igasugune oluline muutmine tuleb heaks kiita seadusandliku menetluse kohaselt korraldataval rahvahääletusel. Kui föderaalse põhiseaduse üks aluspõhimõtetest jäetakse välja või kui muudetakse oluliselt nende põhimõtete vahelisi suhteid, loetakse kogu põhiseadus muudetuks.

2. Euroopa Liidu esmane ja teisene õigus

Austria ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995. aastal tähendas Austria põhiseaduse kui terviku muutmist. Ühinemisest alates on põhiline otsustav õiguskord Austrias kindlaks määratud mitte ainult Austria konstitutsiooniliste seadustega vaid ka Euroopa Liidu õigusega (konstitutsiooniline dualism). Valdav seisukoht on, et liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse ja ka tavaliste föderaalsete konstitutsiooniliste seaduste suhtes, kuid mitte föderaalse põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes.

3. „Tavaline” föderaalne konstitutsiooniõigus

Konstitutsioonilised seadused sätestavad poliitilise tegevuse mängureeglid, kuna nendega määratakse kindlaks:

  • seadusandlik kord,
  • kõrgeimate riigivõimuorganite õiguslik seisund,
  • föderaalvalitsuse ja liidumaade suhted seadusandluse ja seaduste jõustamise valdkonnas ning
  • avaliku õiguse kohtute järelevalve valitsuse tegevuse üle.

4. Föderaalsed õigusaktid

Föderaalses põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõte tähendab, et seaduste täitmine tuleb tagada nii haldusasutustes kui ka kohtutes kooskõlas põhiseadusega. Föderaalne põhiseadus jagab seadusandliku võimu föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel.

5. Määrused

Määrused on haldusasutuste üldaktid, mis kehtivad ühtmoodi kõigi õigussubjektide suhtes. Põhiseadusega on ette nähtud üldine volitus anda rakendusmäärusi, millega täpsustatakse muid üldiseid norme, enamasti seadusi. Seadusi muutvaid või täiendavaid määrusi võib anda vaid põhiseaduses selgelt sõnastatud volituse alusel.

6. Korraldused

Korraldused on eeskätt seaduse täitmiseks antavad haldusaktid, mis on suunatud ühele või mitmele selgelt kindlaksmääratud isikule.

Institutsiooniline raamistik

Õigusnormide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid

Föderaalne põhiseadus jaotab võimu föderaalvalitsuse ja liidumaade vahel ning sellest tulenevalt on seaduste vastuvõtmisega seotud mitmed organid.

Rahvusassamblee ja liidunõukogu võtavad vastu föderaalseid õigusakte. Kui rahvusassamblee 183 saadikut valib otse rahvas, siis liidunõukogu, kellel on tavaliselt seaduste menetlemisel õigus vaid vastuväiteid esitada, valitakse liidumaade maapäevade poolt.

Liidumaade maapäevad võtavad vastu liidumaa seadusi.

Otsuste tegemise protsess

Ettepaneku föderaalse õigusakti algatamiseks teevad rahvusassambleele:

  • rahvusassamblee liikmed avalduse vormis (algatusavaldus),
  • föderaalvalitsus omapoolse eelnõu vormis (valitsuse eelnõu),
  • liidunõukogu avalduse vormis.

Lisaks tuleb rahvusassambleele esitada seaduse algatamise avaldus (valijate petitsioon), millele on alla kirjutanud üle 100 000 valimisõigusliku isiku või üks kuuendik kolme liidumaa valimisõiguslikest isikutest.

Igapäevapoliitikas on suurim tähtsus föderaalvalitsuse seaduseelnõudel. Valitsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik föderaalvalitsuse (ministrite nõukogu) ühehäälne otsus. Enne kui valitsus eelnõu vastu võtab, avaldatakse pädeva liiduministri koostatud eelnõu, et sellele saaksid hinnangu anda eri organid (liidumaad, huvirühmad jne).

Rahvusassamblees vastuvõetud eelnõu peab heaks kiitma liidunõukogu. (Föderaalseid finantsseadusi ei ole vaja liidunõukogule edastada, kuna need kuuluvad rahvusassamblee ainupädevusse). Seejärel esitab liidukantsler seaduse liidupresidendile kinnitamiseks.

Rahvusassamblee võib panna eelnõu rahvahääletusele. Seda võidakse teha näiteks juhul, kui rahvusassamblee liikmete enamus seda nõuab. Sellisel juhul tuleb seaduseelnõule, mille liidunõukogu on juba heaks kiitnud, saada enne selle kinnitamist heakskiit ka rahvahääletusel. Lisaks tuleb rahvahääletus korraldada iga kord, kui muudetakse põhiseadust tervikuna.

Põhiseadusega kooskõlas oleva föderaalseaduse kinnitab oma allkirjaga liidupresident. Kinnituseks on vajalik ka liidukantsleri allkiri.

Pärast liidukantsleri luba avaldatakse föderaalseadus ametlikus väljaandes (Bundesgesetzblatt). Kui föderaalseaduses ei ole teisiti sätestatud (tagasiulatuva jõuga või vacatio legis), jõustub see ametlikus väljaandes avaldamise päeva lõpus.

Seaduse võib sõnaselgelt kehtetuks tunnistada (ametlik kehtetuks tunnistamine) või võtta vastu uue seaduse, millega reguleeritakse seadusega varem juba reguleeritud valdkonda teisiti ilma varasemat seadust ametlikult kehtetuks tunnistamata (sisuline kehtetuks tunnistamine) (lex posterior derogat legi priori). Erinormid on ülimuslikud üldnormide suhtes (lex specialis derogat legi generali). Seaduse kehtivusaja võib sätestada ka seaduses endas.

Õigusaktide andmebaasid

Austria riigikantselei koordineerib ja haldab Austria Vabariigi õigusteabe süsteemi (RIS), mis võimaldab veebipõhist juurdepääsu Austria õigusaktidele.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Austria Vabariigi õigusteabe süsteemi (RIS) kasutamine on tasuta.

Sisu lühikirjeldus

RIS sisaldab järgmist teavet:

  • Föderaalõigus
  1. föderaalsed õigusaktid
  2. ametliku väljaande (Bundesgesetzblatt) autentne versioon alates 2004. aastast
  3. ametlik väljaanne 1945–2003
  4. ametlik väljaanne (Reichs-, Staats- und Bundesgesetzblatt) 1848–1940
  5. seadustekogu (Justizgesetzsammlung) 1780–1848
  6. Saksa riigi ametlik väljaanne (Deutsches Reichsgesetzblatt) 1938–1945
  7. hindamiseelnõud
  8. valitsuse eelnõud
  • Liidumaade õigus
  1. liidumaade õigusaktid
  2. liidumaade, v.a Alam-Austria ja Viini kehtivad ametlikud väljaanded
  • Omavalitsuste õigus: ainult valitud Kärnteni, Alam-Austria, Salzburgi, Steiermarki ja Viini dokumendid
  • Kohtute ja muude organite otsused
  1. põhiseaduskohus
  2. halduskohus
  3. halduskohtu normide nimekiri
  4. ülemkohtu, apellatsioonikohtute ja muude kohtute otsused
  5. sõltumatud halduskohtud
  6. sõltumatu finantskohus
  7. varjupaigaküsimuste kohus
  8. sõltumatu föderaalne varjupaiganõukogu
  9. keskkonnakohus
  10. föderaalne ringhäälingunõukogu
  11. riigihangete kontrollikojad
  12. apellatsioonikomisjon ja kõrgem distsiplinaarkomisjon
  13. andmekaitsekomisjon
  14. töötajate järelevalvekomisjon
  15. võrdse kohtlemise küsimustega tegelev komisjon
  • Määrused
  1. föderaalministrite määrused
  2. föderaalse justiitsministri määrused

Mõned Austria õigusaktid on kättesaadavad ka inglise keeles.

Rohkem teavet leiab Austria Vabariigi õigusteabe süsteemi veebisaidilt.

Seonduvad lingid

Õiguskord – Austria

Viimati uuendatud: 29/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta