Ettevõtlus ja inimõigused

Kreeka

Sisu koostaja:
Kreeka

1. Milline kohtulik kaitse mul on, kui satun teie riigis ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumise ohvriks? Kas see kaitse hõlmab hüvitamist?

Seaduse 4443/2016 artiklis 8 on sätestatud: „1. Kui haldustegevuse kontekstis ei peeta kinni võrdse kohtlemise põhimõttest, pakutakse kannatanutele lisaks kohtulikule kaitsele ka halduskohtumenetluse seadustiku (seadus 2690/1999, I seeria, nr 45) artiklite 24–27 kohast kaitset. 2. Sellise suhte lõpetamine, millega seoses rikkumine toime pandi, ei välista kaitset võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise eest. 3. Juriidilised isikud, ühendused või organisatsioonid, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja ametiühingud, mille eesmärk on muu hulgas tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine olenemata rassist, nahavärvist, rahvusest või etnilisest päritolust, sünnipärast, usulistest või muudest veendumustest, puudest või kroonilisest haigusest, vanusest, perekonnaseisust või sotsiaalsest staatusest, seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist või soolistest eripäradest, võivad esindada kannatanuid kohtutes ja kõigis haldusasutustes või -organites, kui asjaomane pool on selleks andnud eelneva nõusoleku notariaalse dokumendiga, kui seda nõutakse, või eradokumendiga, millele on lisatud allkirja ehtsuse tõend.“

Ühtlasi on sama seaduse artiklis 11 „Karistused“ sätestatud järgmist: „1. Isikut, kes kaupu müües või teenuseid osutades rikub käesoleva seaduse kohast keeldu diskrimineerida rassi, nahavärvi, rahvuse või etnilise päritolu, sünnipära, usuliste või muude veendumuste, puude või kroonilise haiguse, vanuse, perekonnaseisu või sotsiaalse staatuse, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või sooliste eripärade alusel, karistatakse vangistusega kuuest (6) kuust kuni kolme (3) aastani ja tuhande (1 000) kuni viie tuhande (5 000) euro suuruse trahviga. Selles lõikes nimetatud tegude eest esitatakse süüdistus ex officio. 2. Rassi, nahavärvi, rahvuse või etnilise päritolu, sünnipära, usuliste või muude veendumuste, puude või kroonilise haiguse, vanuse, perekonnaseisu või sotsiaalse staatuse, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või sooliste eripärade alusel toimuv diskrimineerimine, millega tööandjana tegutsev isik rikub käesoleva osa sätteid tööjõule ja tööhõivele juurdepääsu mistahes etapis, töösuhtesse astudes või keeldudes töösuhtesse astumast või töösuhte tähtaja, kehtivuse, arengu või lõpetamise ajal, kujutab endast tööõiguse rikkumist, mille korral Kreeka tööinspektsioon määrab seaduse 3996/2011 (I seeria, nr 170) artikli 24 kohased halduskaristused.

Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise korral rassi, nahavärvi, rahvuse või etnilise päritolu, sünnipära, usuliste või muude veendumuste, puude või kroonilise haiguse, vanuse, perekonnaseisu või sotsiaalse staatuse, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või sooliste eripärade alusel on vastaspoolel või haldusasutusel kohustus tõendada kohtule, et selle põhimõtte rikkumist kujutavaid asjaolusid ei esinenud. Kannatanu on kaitstud ka töölt vabastamise või pahatahtliku kohtlemise eest kaebuse esitamise või õiguskaitse taotlemise korral.

2. Kas ränkade inimõiguste rikkumiste suhtes kohaldatakse erieeskirju? Kas neid eeskirju kohaldatakse keskkonnakuritegude või tõsise tööalase ärakasutamise suhtes?

Seaduse 4052/2012 artikli 78 punktis i on sätestatud, et „eriti orjastavad töötingimused on töötingimused, mis tulenevad muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest ja mille tagajärjeks on äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega ning mis mõjutavad näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega“. Artikli 89 lõikes 3 on sätestatud: „kolmanda riigi kodanikust saatjata alaealise ebaseadusliku töölevõtmise korral võtab pädev prokuratuur kõik vajalikud meetmed, et teha kindlaks alaealise isik ja kodakondsus ning see, kas ta on saatjata. Prokuratuur teeb kõik endast oleneva, et teha kiirest kindlaks tema perekonna asukoht, ning võtab viivitamata vajalikke meetmeid, et tagada tema seaduslik esindamine ja vajaduse korral esindamine kriminaalmenetluses. Prokurör, kes on pädev tegelema alaealiste asjadega, või sellise prokuröri puudumise korral esimese astme kohtu pädev prokurör võib – juhul, kui alaealise perekonna asukohta pole kindlaks tehtud või kui prokurör leiab, et asjaomases olukorras ei ole repatrieerimine alaealise huvides – nõuda, et võetaks kõik asjakohased meetmed alaealise kaitse tagamiseks, kuni kohus võtab vastu otsuse; prokurör peab esitama sellele kohtule taotluse eestkostja määramise kohta 30 päeva jooksul, nagu sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 1532, 1534 ja 1592. 4. Sellistele isikutele tagatakse sobivad elamistingimused, kui neil ei ole piisavaid ressursse ja kui esimese astme kohtu pädev prokurör leiab, et see on vajalik. 5. Pädevatel prokuratuuridel, kohtutel ja politseiasutustel on kohustus kaitsta esmajärjekorras eelmainitud ohvreid, lähtudes asjakohastest õigusnormidest, tagada neile isikutele kirjalikud ja suulised tõlketeenused, kui nad ei räägi kreeka keelt, teavitada neid nende juriidilistest õigustest ning neile kättesaadavatest teenustest ja kättesaadavast vajalikust õigusabist“.

3. Olen Euroopa riikidevahelise kontserni väljaspool Euroopa Liitu aset leidnud tegevusest tulenenud inimõiguste rikkumise ohver. Kas õiguskaitse on mulle teie riigis kättesaadav, kui ma ei ole ELi kodanik või ma ei ela ELis? Millistel tingimustel saan väita, et mu õigusi on rikutud? Kust võin leida lisateavet?

See võimalus puudub.

4. Kas ombudsmani institutsioonid, võrdõiguslikkust edendavad asutused või inimõigustega tegelevad riiklikud asutused toetavad Euroopa riikidevaheliste kontsernide väljaspool Euroopa Liitu aset leidvate, ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvreid? Kas need asutused võivad minu juhtumit uurida, kui ma ei ole ELi kodanik või ma ei ela ELis? Kas teie riigis on teisi avalik-õiguslikke asutusi (nt töö- või keskkonnainspektsioon), kes võivad minu juhtumit uurida? Kust võin leida teavet oma õiguste kohta?

See võimalus puudub.

5. Kas teie riik kohustab Euroopa riikidevahelisi kontserne looma kaebuste lahendamise mehhanisme või vahendusteenuseid, mille raames arutatakse nende ettevõtlusega seotud tegevusest tulenevaid rikkumisi? Kas neid kohustusi kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu aset leidnud rikkumiste suhtes? Kes teostab teie riigis selle tegevuse üle järelevalvet? Kas on võimalik tutvuda süsteemi toimimist käsitlevate avalike aruannetega?

Kreeka ei kohusta Euroopa riikidevahelisi kontserne looma kaebuste lahendamise mehhanisme ega vahendusteenuseid, mille raames arutatakse nende ettevõtlusega seotud tegevusest tulenevaid rikkumisi.

6. Kas mul on haavatava kuriteoohvrina eriõigusi, kui palun abi ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste vastu? Kas õigusabi on mulle kättesaadav, ja millistel tingimustel? Millised kulud katab õigusabi? Kas õiguskaitse on mulle kättesaadav samadel tingimustel, kui ma ei ole ELi kodanik või ma ei ela ELis?

Seaduse 4052/2012 artikli 78 punktis i on sätestatud, et „eriti orjastavad töötingimused on töötingimused, mis tulenevad muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest ja mille tagajärjeks on äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega ning mis mõjutavad näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega“. Artikli 89 lõikes 3 on sätestatud: „kolmanda riigi kodanikust saatjata alaealise ebaseadusliku töölevõtmise korral võtab pädev prokuratuur kõik vajalikud meetmed, et teha kindlaks alaealise isik ja kodakondsus ning see, kas ta on saatjata. Prokuratuur teeb kõik endast oleneva, et teha kiirest kindlaks tema perekonna asukoht, ning võtab viivitamata vajalikke meetmeid, et tagada tema seaduslik esindamine ja vajaduse korral esindamine kriminaalmenetluses. Prokurör, kes on pädev tegelema alaealiste asjadega, või sellise prokuröri puudumise korral esimese astme kohtu pädev prokurör võib – juhul, kui alaealise perekonna asukohta pole kindlaks tehtud või kui prokurör leiab, et asjaomases olukorras ei ole repatrieerimine alaealise huvides – nõuda, et võetaks kõik asjakohased meetmed alaealise kaitse tagamiseks, kuni kohus võtab vastu otsuse; prokurör peab esitama sellele kohtule taotluse eestkostja määramise kohta 30 päeva jooksul, nagu sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 1532, 1534 ja 1592. 4. Sellistele isikutele tagatakse sobivad elamistingimused, kui neil ei ole piisavaid ressursse ja kui esimese astme kohtu pädev prokurör leiab, et see on vajalik. 5. Pädevatel prokuratuuridel, kohtutel ja politseiasutustel on kohustus kaitsta esmajärjekorras eelmainitud ohvreid, lähtudes asjakohastest õigusnormidest, tagada neile isikutele kirjalikud ja suulised tõlketeenused, kui nad ei räägi kreeka keelt, teavitada neid nende juriidilistest õigustest ning neile kättesaadavatest teenustest ja kättesaadavast vajalikust õigusabist“.

Seaduse 3226/2004 sätete kohaselt võib anda tasuta õigusabi ELi liikmesriikide väikese sissetulekuga kodanikele ning kolmandate riikide väikese sissetulekuga kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kui nende seaduslik või alaline elukoht on ELis. Tasuta õigusabi ei saa anda kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kelle seaduslik või alaline elukoht ei ole ELis.

Tasuta õigusabi andmine tähendab, et antakse osaline või täielik vabastus kohtukulude maksmisest ning konkreetse taotluse esitamise korral määratakse advokaat, notar ja kohtutäitur, kellele on antud korraldus abi saajat kaitsta, esindada teda kohtus ning anda talle vajalikku abi vajalike toimingute tegemiseks.

Viimati uuendatud: 20/08/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.