Avalikud dokumendid

Estonija

Sadržaj omogućio
Estonija

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Eesti aktsepteerib dokumente eesti keeles.

Lisaks aktsepteerivad Eesti perekonnaseisuasutused (kohalikud omavalitsused, Eesti välisesindused) dokumente inglise või vene keeles või nendesse keeltesse tõlgituna.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielulahutuse tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud nimemuutmise tõend;

Abieluvõimetõend;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist.

Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt karistusregistrikanne puudub.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõend;

Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend;

Abieluvõimetõend;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist, mis tõendab elusolekut;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist, mis tõendab perekonnaseisu;

Väljavõte Eesti rahvastikuregistrist, mis käsitleb elukohta;

Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt karistusregistrikanne puudub.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Eestis on kvalifitseeritud kinnitatud tõlkeid tegema järgmised isikud:

Kuni 01.01.2020 võõrkeelest eesti keelde notarid ja vandetõlgid ning eesti keelest võõrkeelde üksnes vandetõlgid. Notar ei kinnita tõlke õigsust, vaid tõlkija allkirja õigsust. Tõlkija peab olema notarile teada ja usaldusväärne.

Alates 01.01.2020 mõlemal suunal üksnes vandetõlgid.

Notarite nimekiri

Vandetõlkide nimekiri

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Haldusorgan, kellel on õigus väljastada ametlik dokument või kes säilitab dokumenti arhivaalina, võib väljastada ka sellise dokumendi ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada.

Notaritel on õigus väljastada notariaalselt kinnitatud ärakirju.

Kinnitatud ärakirju perekonnaseisudokumentidest ei tehta, tõlkevorme väljastatakse ainult originaaldokumentidele.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud tõlked

Kinnitatud tõlkeid saab ära tunda notari või vandetõlgi allkirja ja pitsati jäljendiga. Vandetõlgi tõlge võib olla vormistatud ka digitaalselt. Sellisel juhul asendab vandetõlgi allkirja ja pitsati jäljendit tema digitaalallkiri.

Ametlikult kinnitatud ärakirjad

Ärakirja õigsuse ametlikuks kinnitamiseks tuleb sellel oleva teksti lõppu lisada kinnitusmärge, mis peab sisaldama:

1) selle dokumendi väljaandjat, väljaandmise kuupäeva ja asukohaviita dokumendiregistris;

2) kinnitust, et ärakiri on originaaliga samane;

3) kui originaali ei ole väljastanud ärakirja õigsust kinnitav haldusorgan, siis märkust, et ärakiri on väljastatud esitamiseks üksnes märkuses nimetatud haldusorganitele;

4) andmeid dokumendis sisalduvate lünkade, läbikriipsutuste, vahelekirjutuste, loetamatute tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi lahtiköitmise kohta;

5) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit.

Karistusregistrist väljastatakse paberkandjal allkirjastatud karistusregistri registriteade.

Notariaalselt kinnitatud ärakirjad

Asjaolu notariaalseks kinnitamiseks teeb notar notariaalmärke, mis peab sisaldama notari tunnistust tema poolt kindlakstehtu kohta, notari allkirja ning värvipitsati jäljendit. Märkes näidatakse selle tegemise kuupäev ja koht. Notariaalmärge võib olla ka digitaalne. Sel juhul asendab notari allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri. Digitaalse märke saab teha vaid digitaalse dokumendi juurde.

Ärakirja õigsuse kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa „ärakiri”. Nõue ei kehti digitaalse notariaalmärke puhul.

Viimati uuendatud: 18/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Povratne informacije

Koristite se obrascem u nastavku kako biste podijelili svoje komentare i povratne informacije o našoj novoj internetskoj stranici