Avalikud dokumendid

Artikli 24 lõike 1 punkt a - keeled, mida liikmesriik aktsepteerib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt oma ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul

Üldjuhul on Taani ametiasutused kohustatud aktsepteerima avalikke dokumente ainult taani keeles. Seepärast võivad nad nõuda muudes keeltes dokumentide tõlkimist taani keelde.

Põhjamaade keelekonventsiooni kohaselt võidakse teatavaid dokumente siiski aktsepteerida islandi, norra, rootsi ja soome keeles. See kehtib eelkõige nimemuutmise tõendite, nime kasutamise loa, nime heakskiitmise, abielutõendite, registreeritud kooselu tõendite, perekonnaseisutõendite, abielulahutuse määruste, lahuselumääruste ning abielulahutuse, kooselu lõpetamise või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuste ja abielu või registreeritud kooselu lõppenuks tunnistamise kohtuotsuste kohta. Peale selle võidakse isiku nime käsitlevate juhtumite menetlemisega seotud dokumente aktsepteerida saksa või inglise keeles.

Inglise keeles võidakse aktsepteerida ka karistusregistrikande puudumist kinnitavaid dokumente.

Teatud juhtudel võib ametiasutus siiski lubada esitada dokumente muudes keeltes, kuid ta ei ole kohustatud tunnustama muid keeli peale eespool nimetatute.

Artikli 24 lõike 1 punkt b - käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu

Taani ametiasutuste järgi kuuluvad määruse kohaldamisalasse järgmised dokumendid:

• karistusregistrikande puudumine;
• elukohatõend;
• keskse rahvastikuregistri väljavõte (personattest);
• sünni- ja ristimistõend (fødsels- og dåbsattest);
• abielutõend;
• laulatustõend;
• ristimistõend (dåbsattest);
• sünnitõend (fødselsattest) (enam ei väljastata, kuid kehtib jätkuvalt);
• sünni- ja nimetõend (fødsels- og navneattest) (enam ei väljastata, kuid kehtib jätkuvalt);
• nimetõend (navneattest) (enam ei väljastata, kuid kehtib jätkuvalt);
• surma- ja matusetõend (väljastatakse ainult teatud juhtudel, kui tõendit on vaja sellise kodaniku kohta, kes suri enne 1. aprilli 1968, st enne keskse rahvastikuregistri loomise kuupäeva);
• nimemuutmise tõend;
• nime kasutamise luba;
• nime heakskiitmine;
• registreeritud kooselu tõend;
• perekonnaseisutõend;
• abielulahutuse määrus;
• lahuselumäärus;
• kohtuotsus
  • abielulahutuse kohta;
  • lahuselu kohta;
  • abielu kehtetuks tunnistamise kohta;
  • abielu lõppenuks tunnistamise kohta;
  • registreeritud kooselu lõppenuks tunnistamise kohta.

Artikli 24 lõike 1 punkt c - avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid

Nende Taani dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelse standardvormi:

• karistusregistrikande puudumine;
• elukohatõend;
• keskse rahvastikuregistri väljavõte (personattest);
• sünni- ja ristimistõend (fødsels- og dåbsattest);
• abielutõend;
• laulatustõend;
• ristimistõend (dåbsattest);
• registreeritud kooselu tõend;
• perekonnaseisutõend.

Artikli 24 lõike 1 punkt d - nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas

Taanis puudub avalikkusele kättesaadav tõlkijate/tõlkide nimekiri või andmebaas.

Artikli 24 lõike 1 punkt e - mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu)

Tõendi või dokumendi välja andnud ametiasutus võib teatavatel juhtudel välja anda kinnitatud ärakirja. Peale selle võib kinnitatud ärakirja teatavatel juhtudel välja anda ka ametiasutus, kes on võtnud üle väljaandva asutuse ülesande.

Tõendi või dokumendi kinnitatud ärakirja saab välja anda ka Taani kohtute juures tegutsevad notarid.

Artikli 24 lõike 1 punkt f - teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda

Kinnitatud ärakirja puhul nähtub tavaliselt kohaliku omavalitsuse templist või notariaalmärkest, milline ametiasutus on ärakirja kinnitanud.

Artikli 24 lõike 1 punkt g - teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta

Kinnitatud ärakiri kannab mõnikord templit „KOPI“ (ärakiri).