

Leia sisu riikide kaupa
Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuotsuste täitmise normid on sätestatud Poola tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Kodeks postępowania cywilnego).
Täitmine seisneb seaduses sätestatud sunnimeetmete rakendamises riigi pädevate asutuste poolt, eesmärgiga nõuda täitedokumendi alusel sisse võlausaldajatele võlgnetavad maksed. Täitemenetlus algatatakse täitmisavalduse esitamisega.
Täitmise aluseks on täitedokument. Täitedokument on üldjuhul täiteklauslit sisaldav täitekorraldus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 776). Selle klausli olemasolu ei ole nõutav mõningate liikmesriigi tasandil tehtavate kohtuotsuste puhul või kui tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 115314 osutatud kokkulepete või ametlike dokumentidega. Kui selline kohtuotsus, kokkulepe või ametlik dokument vastab eespool nimetatud tingimustele, on see täitedokument, mille alusel võlausaldaja võib esitada avalduse otse täitevasutusele.
Täitemenetluses osalevad kaht liiki asutused:
Nii täidetavaks tunnistamise menetluse kui ka täitemenetluse pooled on võlgnik ja võlausaldaja.
Poola õiguses eristatakse järgmisi täitemenetlusi:
rahaliste nõuete täitmine järgmise abil:
mitterahaliste nõuete täitmine järgmise abil:
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 758 kuuluvad täitmisega seotud asjad rajoonikohtute ja nende nimel tegutsevate kohtutäiturite pädevusse.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 803 on võlgniku mis tahes liiki varaga seotud nõude täieliku täitmise aluseks täitedokument, kui ei ole sätestatud teisiti. Rakendusasutus ei ole volitatud hindama selle kohustusega seotud täitedokumendi kehtivust ja kohaldatavust.
Üldjuhul sisaldab täitedokument täiteklauslit.
Vastavalt artiklile 777 käsitatakse täitedokumendina järgmisi dokumente:
Võlgnik võib tunnistada vabatahtlikku täitmist ka eraldi notariaalaktis.
Täitedokumentideks võib pidada ainult jõustunud kohtuotsuseid, mis sisaldavad täiteklauslit või kuuluvad viivitamata (ex officio või kummagi menetluspoole taotluse alusel tehtud viivitamata täitmisele kuuluva korralduse alusel) täitmisele. Notariaalakti võib pidada täitedokumendiks, kui see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja notariaadinormides sätestatud tingimustele.
Muud täitedokumendid: väljavõte nõuetest pankrotimenetluses, res judicata tasaarveldus pangaga, kinnisvara sundvõõrandamisel saadud tulemi jaotuskava, pangandusseaduses ette nähtud panga täitedokument, kuid alles pärast seda, kui kohus on selle täidetavaks tunnistanud, välisriikide kohtutes tehtud otsused ja neis sõlmitud kokkulepped, kui need on Poola kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. Välisriikide kohtutes tsiviilasjades tehtud kohtuotsuseid, mis on täitemenetluse kaudu täitmisele pööratavad, käsitatakse täitedokumendina pärast seda, kui Poola kohus on need täidetavaks tunnistanud. Kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks, kui see on täidetav päritoluriigis ja kui puuduvad sellised takistused nagu on sätestatud artikli 1146 lõigetes 1 ja 2.
Täitemenetluse algatamise aluseks on täitedokument. Asja menetlev esimese astme kohus lisab täiteklausli täitedokumenti, mille kohus vastu võtab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 781 lõige 1).
Kohus hindab täiteklausli lisamise taotlusi põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul pärast taotluse esitamist pädevale asutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 7811). Täiteklausel lisatakse ex officio täitedokumentidesse, mis antakse välja menetlustes, mis algatati või mille oleks võinud algatada ex officio. Kohus lisab täiteklausli ex officio elektroonilistes hagimenetlustes välja antavatele maksekorraldustele, niipea kui need muutuvad lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 782).
Täitemenetluse saab üldjuhul algatada avalduse alusel. Menetlustes, mis saab algatada ex officio, saab täitemenetluse algatada ex officio avalduse alusel, mille asja menetlev esimese astme kohus esitab pädevale kohtule või kohtutäiturile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 796 lõige 1).
Võlausaldaja võib esitada täitemenetluse algatamiseks avalduse pädevale rajoonikohtule või selle kohtu kohtutäiturile. Avalduse võivad esitada ka muud pädevad asutused (kohus või prokurör, kui tegemist on asjadega, mille puhul nõutakse sisse riigile võlgnetavad trahvid ja kohtulõivud ning menetluskulud).
Täitemenetluse algatamise avaldus esitatakse üldjuhul kirjalikult. Sellele tuleb lisada täitedokument.
Tasude maksmist ja suurust reguleerivad normid on sätestatud 29. augusti 1997. aasta kohtutäiturite ja täitemenetluse seaduses (Ustawa o komornikach sądowych i egzekucji) (Poola ametlik väljaanne nr 133, punkt 882, muudetud). Vastavalt selle seaduse artiklile 43 võtab kohtutäitur kohtuotsuse täitmise ja muude seaduses sätestatud toimingute sooritamise eest täitetasu.
Täitetasu võetakse järgmise eest:
1) rahalise nõude tagamise määruse või pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmine: 2% sellise meetmega seotud nõude summast, kuid mitte vähem kui 3% igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui viiekordne igakuine keskmine töötasu. Võlausaldaja maksab selle tasu maksmist tagava korralduse või pangakontode Euroopa arestimismääruse täitmise avalduse esitamisel. Kui avalduse esitamisel tasu ei maksta, annab kohtutäitur võlausaldajale korralduse see seitsme päeva jooksul ära maksta. Kohtutäitur ei täida maksmist tagavat korraldust või pangakontode Euroopa arestimismäärust seni, kui tasu on makstud;
2) rahaliste nõuete täitmisega seotud asjades võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 15% täidetava nõude summast, kuid mitte vähem kui 1/10 igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui kolmekümnekordne igakuine keskmine töötasu. Kui aga nõue täidetakse pangakonto, töötasu, sotsiaalkindlustushüvitiste või tööhõivet ja tööturuasutusi reguleerivate normide alusel tehtavate maksete, töötushüvitise, ergutustasude, stipendiumide või koolitustoetuste arvelt, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 8% täidetava nõude väärtusest, kuid mitte vähem kui 1/20 igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui kümnekordne igakuine keskmine töötasu;
3) selliste rahaliste nõuete täitmisega seotud asjades, mis tulenevad täitemenetluse katkestamisest võlausaldaja taotlusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 824 lõike 1 punkti 4 alusel, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 5% sissenõutava nõude väärtusest, kuid mitte vähem kui 1/10 igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui kümnekordne igakuine keskmine töötasu. Kui aga täitemenetlus katkestatakse võlausaldaja taotlusel enne, kui võlgnikule on täitemenetlusest teatatud, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 1/10 igakuisest keskmisest töötasust;
4) mitterahaliste nõuete ja mitterahalise nõude maksmist tagavate korralduste täitmise algatamise korral võetakse võlausaldajalt esialgne tasu, mille suurus on 10% tema igakuisest keskmisest töötasust. Lõplik tasu, mis vastab 20%-le võlausaldaja igakuisest keskmisest töötasust, tuleb maksta järgmistel juhtudel: kinnisvara valduse üleminekul ja selle vabastamisel vallasvarast; kaubandus- ja tööstusettevõtjad peavad maksma tasu iga ettevõtjale kuuluva tööruumi eest; kinnisvarale või äriettevõttele halduri ja kinnisvarale komandandi määramisel; ruumide vabastamisel esemetest või isikutest, kusjuures iga ruumi eest tuleb maksta eraldi tasu; kaupade arestimisel.
Täitemenetlus algatatakse võlausaldaja avaldusega, millele on lisatud täitedokument. Avalduses tuleks täpsustada võlgniku nimi ja täitmise viis, näiteks täpsustades asjaomased omandiõigused. Omandiga seotud nõuete täitmise korral tuleb märkida ka asjaomane kinnistusamet. Vallasvara hõlmava täitemenetluse puhul ei ole asjaomaste varade üksikasjalikum kirjeldus vajalik, kuna täitemenetlus on seotud kogu võlgniku vallasvaraga.
Sissenõude võib pöörata kõikidele võlgniku vara hulka kuuluvatele esemetele ja seadmetele: vallasvara, kinnisvara, töötasu, pangakontod, kinnisvara osa, veesõidukid ning võlgniku muud nõuded ja omandiõigused.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 829–831 on sätestatud teatavad piirangud seoses esemete ja seadmetega, millele võib sissenõude pöörata. Nende sätete kohaselt ei või sissenõuet pöörata järgmistele esemetele: isiklikud esemed ja majatarbed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased riietusesemed, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, ning võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad; võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks ühe kuu jooksul vajalikud toiduained ja kütus; võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud töö- ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid.
Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldatakse ka teisi siseriiklikke õigusnorme, milles on määratletud täitmisest vabastatud nõuete liigid ja sellise vabastuse ulatus (nt tööseadustikus (Kodeks pracy) on kindlaks määratud täitemeetmete kohaldamise ulatus töötasu suhtes).
Kui ei ole sätestatud teisiti, võib täitedokumendi alusel pöörata kogu asjaomase sissenõude kogu võlgniku varale.
Võlgnikel on õigus oma vara valitseda, kui kohus ei ole neilt seda õigust ära võtnud.
Kui sissenõue pööratakse vallasvarale, arestib kohtutäitur kõnealuse vara ja koostab vara arestimise akti. Kinnisvara käsutamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu, samas võib arestitud vallasvaraga seoses algatada täitemenetluse ka ostjate suhtes. Kui on aga tõsine alus, võib kohtutäitur menetluse mis tahes etapis anda arestitud vallasvara kolmanda isiku järelevalve alla, kelleks võib olla ka võlausaldaja.
Kinnisvarale sissenõude pööramise korral teeb kohtutäitur esmalt võlgnikule ettepaneku maksta võlg esimese kahe nädala jooksul ära. Kui võlgnik seda ei tee, koostab kohtutäitur vara kirjelduse ja hindab vara ära. Kinnisvara haldamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu. Ostjaid võib menetluses käsitleda kui võlgnikke.
Kui võlgnikku seob kohustus mitte teha teatavaid toiminguid ega takistada võlausaldaja tehtavaid toiminguid ning ta seda kohustust ei täida, määrab kohus talle võlausaldaja taotlusel trahvi. Seega võib võlgnikku, kes jätab sunnimeetmena kohaldatud trahvi maksmata, oodata vabadusekaotus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud täitmisavalduse esitamise tähtaegu. Poola õiguse kohaselt aeguvad kohtu või muu selliseid asju lahendama määratud asutuse lõpliku kohtuotsusega või vahekohtu otsusega tuvastatud nõuded ning kohtus või vahekohtus sõlmitud kokkuleppega või vahendaja sõlmitud ja kohtu kinnitatud kokkuleppega tuvastatud nõuded kümne aasta pärast, isegi kui selliste nõuete aegumistähtaeg on lühem (tsiviilkoodeksi (Kodeks cywilny) artikli 125 lõige 1). Kui selliselt tunnustatud nõue hõlmab aeguvaid kohustusi, kohaldatakse kõikide tulevaste nõuete suhtes kolmeaastast aegumistähtaega.
Pädev asutus hindab täitmisavaldusi, et kindlaks teha, kas need vastavad vorminõuetele ja vastuvõetavuse kriteeriumidele. Teatavate konkreetsete nõuete täitmata jätmisel võidakse avaldus jätta rahuldamata või täitemenetlus katkestada.
Menetluspooled võivad esitada kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale kaebuse.
Täitemenetluses on kättesaadavad järgmised õiguskaitsevahendid:
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 829 on arestimisest vabastatud:
1) majatarbed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased riietusesemed, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, ning võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad;
2) võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks ühe kuu jooksul vajalikud toiduained ja kütus;
3) üks lehm, kaks kitse või kolm lammast, mis on nõutavad võlgniku ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks, sealhulgas järgmise saagikoristuseni jätkuv piisav sööda- ja allapanu varu;
4) võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud töö- ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid;
5) kui võlgnik saab regulaarselt kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis vastab sellele töötasu osale, mis ei kuulu sissenõudmisele ajavahemikul kuni järgmise palgapäevani, ja kui võlgnik ei saa kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis on vajalik võlgniku ja tema pereliikmete ülalpidamiseks kahe nädala jooksul;
6) õppematerjalid, isiklikud dokumendid, auhinnad, kultusesemed ja igapäevased esemed, mida saab müüa üksnes nende esialgsest väärtusest oluliselt madalama hinnaga ning mis on suure väärtusega võlgniku jaoks;
7) rahasummad kontodel, millele viidatakse 20. aprilli 2004. aasta piima- ja piimatoodete turu korralduse seaduse (Ustawa o organizacji rynku mleka i przetworów mlecznych) artikli 36 lõike 4a punktis 25 (Poola ametlik väljaanne 2013, punktid 50 ja 1272);
8) ravimid 6. septembri 2001. aasta farmaatsiaseaduse (Prawo farmaceutyczne) (Poola ametlik väljaanne 2008, nr 45, punkt 271, muudetud) tähenduses, mis on vajalikud tervishoiuasutuse nõuetekohaseks toimimiseks ravi osutamisel kolme kuu jooksul, ja meditsiiniseadmed, mis on vajalikud selle asutuse toimimiseks 20. mai 2010. aasta meditsiiniseadmete seaduse (Ustawa o wyrobach medycznych) (Poola ametlik väljaanne nr 107, punkt 679; 2011/102, punkt 586; ja 2011/113, punkt 657) tähenduses;
9) võlgniku või tema pereliikme puude tõttu vajalikud esemed või seadmed.
Vastavalt artikli 831 lõikele 1 on arestimisest vabastatud:
1) rahasummad ja mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud äritegevuse ja sõidukulude katteks;
2) riigi vahenditest eriotstarbeks eraldatud summad (eelkõige stipendiumid ja abirahad), kui täitmisele pööratav nõue ei tulene nende eesmärkide täitmisest või kohustusest maksta elatist;
3) vahendid programmidest, mida rahastatakse 27. augusti 2009. aasta riigi rahanduse seaduse (Ustawa o finansach publicznych) (Poola ametlik väljaanne 2013, punktid 885, 938 ja 1646) artikli 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud vahenditest, kui täitmisele pööratav nõue ei tulene sellise projekti elluviimisest, milleks need vahendid eraldati;
4) võõrandamatud õigused, kui need ei ole kokkuleppe kohaselt muudetud võõrandatavaks ja kui teenuste osutamist või õiguse teostamist ei saa usaldada mõnele teisele üksusele;
5) isikukindlustuse hüvitised ning varakindlustuse nõuded ulatuses, mis on kindlaks määratud rahandusministri ja justiitsministri määrusega; see ei kehti ülalpidamiskohustustest tulenevate nõuete rahuldamiseks võetavate täitemeetmete suhtes;
6) sotsiaalabi 12. märtsi 2004. aasta sotsiaalabi seaduse (Ustawa o pomocy społecznej) (Poola ametlik väljaanne 2013, punkt 182, muudetud) tähenduses;
7) summad, mis tuleb võlgnikule maksta riigieelarvest või riiklikust haigekassast ravikindlustushüvitiste katmiseks 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse (Ustawa o świadczeniach opieki zdrowotnej finansowanych ze środków publicznych) (Poola ametlik väljaanne 2008, nr 164, punkt 1027, muudetud) tähenduses enne selliste hüvitiste maksmise lõpetamist summas, mis võrdub 75%-ga igast maksest, kui tegemist ei ole võlgniku töövõtjate või tervishoiuteenuse osutajate nõuetega, millele on viidatud 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõikele 1 saab töötasule sissenõuet pöörata tööseadustikus sätestatud viisil. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis töötushüvitise, ergutustasude, stipendiumide või koolitustoetuste suhtes, mida makstakse tööhõive soodustamist ja tööturuasutusi reguleerivate normide alusel.
Vastavalt tööseadustiku artikli 871 lõikele 1 ei kohaldata mahaarvamisi järgmiste summade suhtes:
1) eraldi õigusnormides kindlaksmääratud töötasu alammäär, mida makstakse täistööajaga töötavatele isikutele, pärast sotsiaalkindlustusmaksete ja kinnipeetavate maksude mahaarvamist, millest on lahutatud täitedokumentide alusel muude nõuete kui elatise maksmiseks kinnipeetavad summad;
2) 75% lõikes 1 sätestatud töötasust – pärast töötajale tehtud avansiliste maksete mahaarvamist;
3) 90% lõikes 1 sätestatud töötasust – pärast artiklis 108 sätestatud trahvide mahaarvamist.
Kui töötaja töötab osalise tööajaga, vähendatakse tööseadustiku 1. jaos osutatud summasid proportsionaalselt töötundidega.
See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.
Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.