Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?

1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavate kohtuotsuste täitmise eeskirjad on sätestatud Poola tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Kodeks postępowania cywilnego).

Täitmine seisneb seaduses sätestatud sunnimeetmete rakendamises riigi pädevate asutuste poolt, eesmärgiga nõuda täitedokumendi alusel sisse sissenõudjatele võlgnetavad maksed. Täitemenetlus algatatakse täitmisavalduse esitamisega.

Täitmise aluseks on täitedokument. Täitedokument on üldjuhul täiteklauslit sisaldav täitekorraldus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 776). Selle klausli olemasolu ei ole nõutav mõningate liikmesriigi tasandil tehtavate kohtuotsuste puhul või kui tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1153¹⁴ osutatud kokkulepete või ametlike dokumentidega. Kui selline kohtuotsus, kokkulepe või ametlik dokument vastab eespool nimetatud tingimustele, on see täitedokument, mille alusel sissenõudja võib esitada avalduse otse täitevasutusele.

Täitemenetluses osalevad kaht liiki asutused:

• õigusasutused – täiteklausli täitekorraldusse lisamise menetluses: kohtu eesistuja, kohalik kohus (sąd rejonowy), piirkondlik kohus (sąd okręgowy) ja apellatsioonikohus;
• täitevasutused – täitemenetluses: kohalik kohus ja kohtutäitur (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 758).

Nii täidetavaks tunnistamise menetluse kui ka täitemenetluse pooled on võlgnik ja sissenõudja.

Poola õiguses eristatakse järgmisi täitemenetlusi:

alljärgmistest tulenevate rahaliste nõuete täitmine:

• vallasvara,
• töötasu,
• pangakontod,
• muud nõuded,
• muud omandiõigused,
• kinnisvara,
• veesõidukid;

alljärgmisest tulenevate mitterahaliste nõuete täitmine:

• pankrotivara haldamine;
• äri- või põllumajandusettevõtte müük;
• elatismaksed. Kohus lisab täiteklausli ex officio täitedokumenti. Sellisel juhul toimetatakse täitedokument sissenõudjale kätte ex officio. Elatise maksmise korralduse andmisel võidakse täitemenetlus algatada ex officio asja menetlenud esimese astme kohtu taotluse alusel. See taotlus esitatakse pädevale täitevasutusele. Kohtutäitur korraldab ex officio uurimise, et teha kindlaks võlgniku sissetulekud, varad ja elukoha. Kui see ebaõnnestub, võtab politsei kohtutäituri taotlusel asjakohased meetmed, et teha kindlaks võlgniku elu- ja töökoht. Eelnimetatud uurimine tuleb teha kuni kuue kuu jooksul. Kui võlgniku sissetulekut ja vara ei õnnestu selle käigus kindlaks teha, palub kohtutäitur kohtult kohustada võlgnikku oma varad avalikustama. Kui võlgnik ei täida oma kohustust kuue kuu jooksul, esitab kohtutäitur ex officio taotluse Riiklikule Kohturegistrile (Krajowy Rejestr Sądowy) võlgniku kandmiseks maksejõuetute võlgnike nimekirja. Täitemeetme rakendamata jätmine ei ole piisav põhjus menetluse lõpetamiseks.

2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 758 kuuluvad täitmisega seotud asjad kohalike kohtute ja nende nimel tegutsevate kohtutäiturite pädevusse.

3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 803 on võlgniku mis tahes liiki varaga seotud nõude täieliku täitmise aluseks täitedokument, kui ei ole sätestatud teisiti. Rakendusasutus ei ole volitatud hindama selle kohustusega seotud täitedokumendi kehtivust ja kohaldatavust.

Üldjuhul sisaldab täitedokument täiteklauslit.

Vastavalt artiklile 777 käsitatakse täitedokumendina järgmisi dokumente:

1)      lõplik kohtuotsus või muu viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus või kohtulik kokkulepe;

2)      kohtu vanemametnik (referendarz sądowy) tehtud lõplik või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend;

3)      muud kohtuotsused, kokkulepped ja õiguslikud vahendid, mis pööratakse kohtuliku täitemenetluse kaudu täitmisele;

4)      notariaalakt, milles võlgnik tunnistab vabatahtlikult täitemeedet, mis kohustab teda maksma rahasummat või andma üle liigiti kindlaks määratud asjad (aktis kindlaksmääratud koguses) või andma üle individuaalselt kindlaksmääratud asjad, kui aktis on kindlaks määratud selle kohustuse täitmise tähtpäev või täitmise eelduseks olev sündmus;

5)      notariaalakt, milles võlgnik tunnistab vabatahtlikult täitemeedet, mis kohustab teda maksma aktis kindlaksmääratud või väärtuse tagamise klauslis kindlaks määratud rahasumma, kui aktis on kindlaks määratud selle kohustuse täitmise eelduseks olev sündmus ja tähtaeg, mille jooksul võlgnik võib taotleda täiteklausli lisamist akti;

6)      punktis 4 või 5 nimetatud notariaalakt, milles isik, kes ei ole isiklik võlgnik ja kelle vara, nõue või õigus on tagatud hüpoteegi või pandiga, tunnistab vabatahtlikult täitemeetme kohaldamist hüpoteegi või pandiga koormatud vara suhtes, et rahuldada sissenõudja tagatud rahaline nõue.

Võlgnik võib tunnistada vabatahtlikku täitmist ka eraldi notariaalaktis.

Täitedokumentideks võib pidada ainult jõustunud kohtuotsuseid, mis sisaldavad täiteklauslit või kuuluvad viivitamata (ex officio või kummagi menetluspoole taotluse alusel tehtud viivitamata täitmisele kuuluva korralduse alusel) täitmisele. Notariaalakti võib pidada täitedokumendiks, kui see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja notariaadieeskirjades sätestatud tingimustele.

Muud täitedokumendid: väljavõte nõuetest pankrotimenetluses, res judicata tasaarveldus pangaga, kinnisvara sundvõõrandamisel saadud tulemi jaotuskava, pangandusseaduses ette nähtud panga täitedokument, kuid alles pärast seda, kui kohus on selle täidetavaks tunnistanud, välisriikide kohtutes tehtud otsused ja neis sõlmitud kokkulepped, kui need on Poola kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. Välisriikide kohtutes tsiviilasjades tehtud kohtuotsuseid, mis on täitemenetluse kaudu täitmisele pööratavad, käsitatakse täitedokumendina pärast seda, kui Poola kohus on need täidetavaks tunnistanud. Kohtuotsus tunnistatakse täidetavaks, kui see on täidetav päritoluriigis ja kui puuduvad sellised takistused nagu on sätestatud artikli 1146 lõigetes 1 ja 2.

3.1 Menetlus

Täitemenetluse algatamise aluseks on täitedokument. Asja menetlev esimese astme kohus lisab täiteklausli täitedokumenti, mille kohus vastu võtab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 781 lõige 1).

Kohus hindab täiteklausli lisamise taotlusi põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul pärast taotluse esitamist pädevale asutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 781¹). Täiteklausel lisatakse ex officio täitedokumentidesse, mis antakse välja menetlustes, mis algatati või oleks võinud algatada ex officio. Kohus lisab täiteklausli ex officio elektroonilistes hagimenetlustes välja antavatele maksekorraldustele, niipea kui need muutuvad lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 782).

Täitemenetluse saab üldjuhul algatada avalduse alusel. Menetlustes, mis saab algatada ex officio, saab täitemenetluse algatada ex officio avalduse alusel, mille asja menetlev esimese astme kohus esitab pädevale kohtule või kohtutäiturile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 796 lõige 1).

Sissenõudja võib esitada täitemenetluse algatamiseks avalduse pädevale kohalikule kohtule või selle kohtu kohtutäiturile. Avalduse võivad esitada ka muud pädevad asutused (kohus või prokurör, kui tegemist on asjadega, mille puhul nõutakse sisse riigile võlgnetavad trahvid ja kohtulõivud ning menetluskulud).

Täitemenetluse algatamise avaldus esitatakse üldjuhul kirjalikult. Sellele tuleb lisada täitedokument.

Tasude maksmist ja suurust reguleerivad eeskirjad on sätestatud 20. augusti 1997. aasta kohtutäiturite ja täitemenetluse seaduses (Ustawa o komornikach sądowych i egzekucji). Vastavalt selle seaduse artiklile 43 võtab kohtutäitur kohtuotsuse täitmise ja muude seaduses sätestatud toimingute sooritamise eest täitetasu.

Täitetasu võetakse järgmise eest:

1)      rahalise nõude maksmist tagava korralduse täitmine: 2 % sellise meetmega seotud nõude summast, kuid mitte vähem kui 3 % igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui viiekordne igakuine keskmine töötasu. Sissenõudja maksab selle tasu maksmist tagava korralduse täitmise avalduse esitamisel. Kui avalduse esitamisel tasu ei maksta, annab kohtutäitur sissenõudjale korralduse see 7 päeva jooksul ära maksta. Kohtutäitur ei pööra maksekorraldust täitmisele enne, kui tasu on makstud (seaduse artikkel 45);

2)      rahaliste nõuete täitmisega seotud asjades võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 15 % täitmisele pööratava nõude summast, kuid mitte vähem kui 1/10 igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui kolmekümnekordne igakuine keskmine töötasu. Kui aga nõue täidetakse pangakonto, töötasu, sotsiaalkindlustushüvitiste või tööhõivet ja tööturuasutusi reguleerivate normide alusel tehtavate maksete, töötushüvitise, ergutustasude, stipendiumide või koolitustoetuste arvelt, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 8 % täitmisele pööratava nõude väärtusest, kuid mitte vähem kui 1/20 igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui kümnekordne igakuine keskmine töötasu (seaduse artikkel 49);

3)      selliste rahaliste nõuete täitmisega seotud asjades, mis tulenevad täitemenetluse katkestamisest sissenõudja taotlusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 823 alusel, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 5 % sissenõutava nõude väärtusest, kuid mitte vähem kui 1/10 igakuisest keskmisest töötasust ja mitte rohkem kui kümnekordne igakuine keskmine töötasu. Kui aga täitemenetlus katkestatakse sissenõudja taotlusel enne, kui võlgnikule on täitemenetlusest teatatud, võtab kohtutäitur võlgnikult proportsionaalset tasu, mis on 1/10 igakuisest keskmisest töötasust;

4)      täitmise korral vara arestimise teel küsib kohtutäitur fikseeritud tasu, mis vastab 50 %-le igakuisest keskmisest töötasust (seaduse artikkel 50).

Fikseeritud tasu, mis vastab 40 %-le igakuisest keskmisest töötasust (artikkel 51), tuleb maksta järgmistel juhtudel:

1)      kinnisvara omandi üleminekul ja selle vabastamisel vallasvarast; kaubandus- ja tööstusettevõtjad peavad maksma tasu iga ettevõtjale kuuluva tööruumi eest;

2)      kinnisvarale või äriettevõttele halduri ja kinnisvarale komandandi määramisel;

3)      ruumide vabastamine esemetest või isikutest, kusjuures iga ruumi eest tuleb maksta eraldi tasu.

Eraldi tasu ei tule maksta järgmiste eluruumide vabastamisel esemetest või isikutest: eeskoda, alkoov, koridor, veranda, vannituba, sahver, rõdu jmt.

3.2 Peamised tingimused

Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse alusel, millele on lisatud täitedokument. Avalduses tuleks täpsustada võlgniku nimi ja täitmise viis, näiteks täpsustades asjaomased omandiõigused. Omandiga seotud nõuete täitmise korral tuleb märkida ka asjaomane kinnistusamet. Vallasvara hõlmava täitemenetluse puhul ei ole asjaomaste varade üksikasjalikum kirjeldus vajalik, kuna täitemenetlus on seotud kogu võlgniku vallasvaraga.

4 Täitemeetmete ese ja laad

4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?

Sissenõude võib pöörata kõikide võlgniku vara hulka kuuluvatele esemetele ja seadmetele: vallasvara, kinnisvara, töötasu, pangakontod, kinnisvara osa, veesõidukid ning võlgniku muud nõuded ja omandiõigused.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 829–831 on sätestatud teatavad piirangud seoses esemete ja seadmetega, millele võib sissenõude pöörata. Nende sätete kohaselt ei või sissenõuet pöörata järgmistele esemetele: isiklikud asjad ja majatarbed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased riietusesemed, mis on mõistlikult vajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, ning võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad, võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks ühe kuu jooksul vajalikud toiduained ja kütus, võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud töö- ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid.

Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldatakse ka teisi siseriiklikke õigusnorme, milles on määratletud täitmisest vabastatud nõuete liigid ja sellise vabastuse ulatus (nt tööseadustikus (Kodeks pracy) on kindlaks määratud täitemeetmete kohaldamise ulatus töötasu suhtes).

4.2 Milline on täitemeetmete mõju?

Kui ei ole sätestatud teisiti, võib täitedokumendi alusel pöörata kogu asjaomase sissenõude kogu võlgniku varale.

Võlgnikel on õigus oma vara valitseda, kui kohus ei ole neilt seda õigust ära võtnud.

Kui sissenõue pööratakse vallasvarale, arestib kohtutäitur kõnealuse vara ja koostab vara arestimise akti. Kinnisvara käsutamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu, samas võib arestitud vallasvaraga seoses algatada täitemenetluse ka ostjate suhtes. Kui on aga tõsine alus, võib kohtutäitur menetluse mis tahes etapis anda arestitud vallasvara kolmanda isiku järelevalve alla, kelleks võib olla ka sissenõudja.

Kinnisvarale sissenõude pööramise puhul teeb kohtutäitur esmalt võlgnikule ettepaneku maksta võlg esimese kahe nädala jooksul ära. Kui võlgnik seda ei tee, koostab kohtutäitur vara kirjelduse ja hindab vara ära. Kinnisvara haldamine pärast arestimist ei mõjuta menetluse edasist kulgu. Ostjaid võib menetluses käsitleda kui võlgnikke.

Kui võlgnikke seob kohustus mitte teha teatud toiminguid ega takistada sissenõudja tehtavaid toiminguid ning nad seda kohustust ei täida, määrab kohus neile sissenõudja taotlusel trahvi. Võlgnikke, kes jätavad trahvi maksmata, ootab vangistus. Seega võib võlgnikke, kes jätavad sunnimeetmena kohaldatud trahvi maksmata, oodata vabadusekaotus.

4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud täitmisavalduse esitamise tähtaegu. Poola õiguse kohaselt aeguvad kohtu või muu selliseid asju lahendama määratud asutuse lõpliku kohtuotsusega või vahekohtu otsusega tuvastatud nõuded ning kohtus või vahekohtus sõlmitud kokkuleppega või vahendaja sõlmitud ja kohtu kinnitatud kokkuleppega tuvastatud nõuded kümne aasta pärast, isegi kui selliste nõuete aegumistähtaeg on lühem (tsiviilkoodeksi (Kodeks cywilny) artikli 125 lõige 1). Kui selliselt tunnustatud nõue hõlmab aeguvaid kohustusi, kohaldatakse kõikide tulevaste nõuete suhtes kolmeaastast aegumistähtaega.

Pädev asutus hindab täitmisavaldusi, et kindlaks teha, kas need vastavad vorminõuetele ja vastuvõetavuse kriteeriumidele. Teatud konkreetsete nõuete täitmata jätmisel võidakse avaldus jätta rahuldamata või täitemenetlus katkestada.

5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Menetluspooled võivad esitada kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale kaebuse.

Täitemenetluses on kättesaadavad järgmised õiguskaitsevahendid:

• kaebus kohtutäituri tegevuse peale (kohalikule kohtule; seda saab esitada ka kohtutäituri tegevusetuse korral. Kaebuse võib esitada menetluspool või isik, kelle õigusi selline kohtutäituri tegevus või tegevusetus rikub või võib rikkuda. Kaebus tuleb esitada ühe nädala jooksul pärast kohtutäituri toimingut või pärast seda, kui menetluspool või isik sai teada kohtutäituri tegevusetusest);
• kaebus kohtu täiteklausli lisamise otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 795 – kaebuse esitamise tähtaega arvestatakse sissenõudja puhul alates kuupäevast, mil sissenõudja sai täitedokumendi või tehti täitmisest keeldumise otsus, või võlgniku puhul alates kuupäevast, mil talle toimetati kätte teade täitemenetluse algatamise kohta);
• kaebus Euroopa maksekorraldust täidetavaks tunnistava kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 795⁷);
• kohtuotsuse edasikaebamine haldusliku ja kohtuliku sissenõudmise dubleerimise korral;
• kaebus menetluse peatamist või tühistamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 828);
• kaebus täitmise piiramist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 839);
• täitmise piiramist käsitlev kohtuotsus ja selle peale esitatud kaebus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 839);
• võlgniku hagi täitemeetmete vaidlustamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 840–843);
• kaebus komandandi kulude hüvitamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 859);
• kaebus sundvõõrandamisega seotud kirjeldamis- ja hindamistegevust käsitleva kohtuotsuse peale;
• suuline kaebus järelevalveasutusele kohtutäituri tegevuse peale enampakkumise teel toimuva müügi käigus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 986);
• kaebus lepingu sõlmimist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 997);
• vastuväited täitemenetluse käigus saadud tulemi jaotuskavale (kahe nädala jooksul pärast teate edastamist selle koostanud täitevasutusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 998));
• kaebus jaotuskava kohta esitatud vastuväidete rahuldamist käsitleva kohtuotsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1028);
• kaebus kohtuotsuse peale, milles antakse võlgnikule juhised kaebuse esitamiseks kohtuotsuse peale, mis käsitleb arestimisest vabastamist riigi vahendeid puudutavates täitemenetlustes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1061 lõige 2).

6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 829 on arestimisest vabastatud:

1) majatarbed, voodipesu, aluspesu ja igapäevased riietusesemed, mis on hädavajalikud võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, ning võlgnikule tema avalike või ametiülesannete täitmiseks vajalikud rõivad;

2) võlgniku ja tema ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks ühe kuu jooksul vajalikud toiduained ja kütus;

3) üks lehm, kaks kitse või kolm lammast, mis on nõutavad võlgniku ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks, sealhulgas järgmise saagikoristuseni jätkuv piisav sööda- ja allapanu varu;

4) võlgnikule palgalise töö tegemiseks vajalikud töö- ja muud vahendid ning tootmisprotsessis ühe nädala jooksul vajalik tooraine, välja arvatud mootorsõidukid;

5) kui võlgnik saab regulaarselt kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis vastab sellele töötasu osale, mis ei kuulu sissenõudmisele ajavahemikul kuni järgmise palgapäevani, ja kui võlgnik ei saa kindlaksmääratud töötasu, siis summa, mis on vajalik võlgniku ja tema pereliikmete ülalpidamiseks kahe nädala jooksul;

6) õppematerjalid, isiklikud dokumendid, auhinnad, kultusesemed ja igapäevased esemed, mida saab müüa üksnes nende esialgsest väärtusest oluliselt madalama hinnaga ning mis on suure väärtusega võlgniku jaoks;

7) rahasummad kontodel, millele viidatakse 20. aprilli 2004. aasta piima- ja piimatoodete turu korralduse seaduse (Ustawa o organizacji rynku mleka i przetworów mlecznych) artikli 36 lõike 4a punktis 25 (Poola 2013. aasta ametlik väljaanne, punktid 50 ja 1272);

8) ravimid 6. septembri 2001. aasta farmaatsiaseaduse (Prawo farmaceutyczne) (Poola 2008. aasta ametlik väljaanne, nr 45, punkt 271, muudetud kujul) tähenduses, mis on vajalikud tervishoiuasutuse nõuetekohaseks toimimiseks ravi osutamisel kolme kuu jooksul, ja meditsiiniseadmed, mis on vajalikud selle asutuse toimimiseks 20. mai 2010. aasta meditsiiniseadmete seaduse (Ustawa o wyrobach medycznych) (Poola ametlik väljaanne nr 107, punkt 679; 2011/102, punkt 586; ja 2011/113, punkt 657) tähenduses;

9) võlgniku või tema pereliikmete puude tõttu vajalikud esemed või seadmed.

Vastavalt artikli 831 lõikele 1 on arestimisest vabastatud:

1) rahasummad ja mitterahalised hüvitised, mis on mõeldud äritegevuse ja sõidukulude katteks;

2) riigi vahenditest eriotstarbeks eraldatud summad (eelkõige stipendiumid ja abirahad), kui täitmisele pööratav nõue ei tulene nende eesmärkide täitmisest või kohustusest maksta elatist;

3) vahendid programmidest, mida rahastatakse 27. augusti 2009. aasta riigi rahanduse seaduse (Ustawa o finansach publicznych) (Poola 2013. aasta ametlik väljaanne, punktid 885, 938 ja 1646) artikli 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud vahenditest, kui täitmisele pööratav nõue ei tulene sellise projekti elluviimisest, milleks need vahendid eraldati;

4) võõrandamatud õigused, kui need ei ole kokkuleppe kohaselt muudetud võõrandatavaks ja kui teenuste osutamist või õiguse teostamist ei saa usaldada mõnele teisele üksusele;

5) isikukindlustuse hüvitised ning varakindlustuse nõuded ulatuses, mis on kindlaks määratud rahandusministri ja justiitsministri määrusega; see ei kehti ülalpidamiskohustustest tulenevate nõuete rahuldamiseks võetavate täitemeetmete suhtes;

6) sotsiaalabi 12. märtsi 2004. aasta sotsiaalabi seaduse (Ustawa o pomocy społecznej) (Poola 2013. aasta ametlik väljaanne, punkt 182, muudetud kujul) tähenduses;

7) summad, mis tuleb võlgnikule maksta riigieelarvest või riiklikust haigekassast ravikindlustushüvitiste katmiseks 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse (Ustawa o świadczeniach opieki zdrowotnej finansowanych ze środków publicznych) (Poola 2008. aasta ametlik väljaanne nr 164, punkt 1027, muudetud kujul) tähenduses enne selliste hüvitiste maksmise lõpetamist summas, mis võrdub 75 %-ga igast maksest, kui tegemist ei ole võlgniku töövõtjate või tervishoiuteenuse osutajate nõuetega, millele on viidatud 27. augusti 2004. aasta riikliku tervishoiu seaduse artikli 5 lõike 41 punktides a ja b.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 833 lõikele 1 saab töötasule sissenõuet pöörata tööseadustikus sätestatud viisil. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis töötushüvitise, ergutustasude, stipendiumide või koolitustoetuste suhtes, mida makstakse tööhõive soodustamist ja tööturuasutusi reguleerivate normide alusel.

Vastavalt tööseadustiku artikli 87¹ lõikele 1 ei kohaldata mahaarvamisi järgmiste summade suhtes:

1) eraldi õigusnormides kindlaksmääratud töötasu alammäär, mida makstakse täistööajaga töötavatele isikutele, pärast sotsiaalkindlustusmaksete ja kinnipeetavate maksude mahaarvamist, millest on lahutatud täitedokumentide alusel muude nõuete kui elatise maksmiseks kinnipeetavad summad;

2) 75 % lõikes 1 sätestatud töötasust – pärast töötajale tehtud avansiliste maksete mahaarvamist;

3) 90 % lõikes 1 sätestatud töötasust – pärast artiklis 108 sätestatud trahvide mahaarvamist.

Kui töötaja töötab osalise tööajaga, vähendatakse tööseadustiku 1. jaos osutatud summasid proportsionaalselt töötundidega.