Portugalis tuleb kahjunõuded esitada üldjuhul kriminaalmenetluse raames. Seetõttu võivad kriminaalmenetluse esemeks olevad süüteod olla ka tsiviilvastutuse aluseks, kuivõrd need kahjustavad huve, millele võib tsiviilõiguse kohaselt laieneda varalise kahju heastamine.
Kriminaalmenetluse seadustikus (Código de Processo Penal, CPP) on kehtestatud kohtualluvuse järgimise põhimõte, mille kohaselt tuleb esitada kuriteo toimepanemisel põhinev tsiviilhagi kahju hüvitamiseks vastava kriminaalmenetluse käigus ning selle kohta võib tsiviilkohtus eraldi otsuse vastu võtta ainult seaduses ettenähtud ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel.
Juhul kui ohver elab teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja on kuriteo ohver muus kui oma elukohariigis, võib ta esitada kahjuhüvitise nõude oma elukohariigi asutusele, kes vastutab selliste nõuete läbivaatamise ja nende kohta otsuse vastuvõtmise eest. Nimetatud asutus peab nõude edastama selle riigi pädevale asutusele, kus kuritegu aset leidis.
Ohver peab teatama oma kavatsusest esitada kahjuhüvitise nõue kohe pärast oma kaebuse esitamist või enne uurimise lõpetamist. Seejärel teavitatakse teda süüdistusaktist ja tal on 20 päeva aega esitada kahjuhüvitise nõue.
Kui kahjuhüvitise nõuet ei ole esitatud, võib kohtunik ka omal algatusel ja ohvriga seotud asjaolusid arvesse võttes kohustada kostjat maksma ohvrile kantud kahju eest teatavat hüvitist, kui ohver ise sellele vastu ei vaidle.
Vägivallakuritegude ohvrite puhul võib kahjuhüvitise nõude esitada kuni ühe aasta jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist.
Kui ohver oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, võib ta esitada nõude kuni ühe aasta jooksul pärast täisealiseks saamist või iseseisvumist.
Kahjuhüvitise nõude võib esitada järgmistel alustel:
Ei ole. Taotlus peab sisaldama lihtsalt nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust ning viitama kantud kahjule ja selle väärtusele.
Kui nõue hõlmab suuremat summat kui 5000 eurot, tuleb tasuda kohtulõiv ja nõude peab esitama jurist.
Riigi makstavad kahjuhüvitised
Ohver peab esitama kõik dokumendid, mis tõendavad kantud kahju (vt punkt 1.1). Ta peab ka tooma tunnistajad, kes saavad tõendada ja kinnitada, et ohver kandis kahju, mida ta väidab.
Kui nõude suurus on väiksem kui 5000 eurot, tasu ei võeta ja ohver võib ise nõude esitada.
Kui nõue on suurem kui 5000 eurot, peab nõude esitama ohvrit esindav jurist ja selle eest tuleb tasuda kohtulõiv, välja arvatud juhul, kui ohver saab tasuta õigusabi.
Vägivallakuritegude ja koduvägivalla ohvrite puhul saadetakse ettemaksenõue kuriteoohvrite kaitse komisjonile (Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes, CPVC) ja ohver ei pea nõudega seoses võimalikke kulusid või tasusid maksma.
Kui kuritegu pandi toime mõne teise ELi liikmesriigi territooriumil, võib nõude esitada kuriteoohvrite kaitse komisjonile tingimusel, et nõude esitaja harilik viibimiskoht on Portugalis.
Jah, teatavatel tingimustel saate taotleda tasuta õigusabi.
Ohvril on õigus saada juriidilist nõu ja juhiseid seoses tema rolliga menetluse ajal.
Kui soovite liituda menetlusega tsiviilhagejana või kui soovite tunnistajana esinedes kaasata juristi ja teil ei ole rahalisi vahendeid vastavate kulude katmiseks, peate taotlema tasuta õigusabi menetluse varases etapis.
Teil on võimalik taotleda tasuta õigusabi ka järgmise jaoks:
Märkus. Otsuse tasuta õigusabi taotluste kohta teevad sotsiaalkindlustusasutused sellise arvutusvalemi alusel, millega võetakse arvesse taotleja vara, sissetulekut ja kulusid. Tasuta õigusabi taotlus tuleb esitada vormil, mis on sotsiaalkindlustusteenistustes tasuta kättesaadavad. Vormi võib esitada isiklikult, faksi või posti teel või interneti kaudu. Viimasel juhul tuleb täita vastav digitaalne vorm. Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis kinnitavad taotleja rahalisi raskusi. Otsus tehakse 30 päeva jooksul. Selle taotluse esitamine ei too ohvri jaoks kaasa mingeid kulusid.
Kui isikut ei mõistetud kuriteo toimepanemises süüdi.
Kui ohver ei suuda kantud kahju tõendada.
Jah. Võite otsuse edasi kaevata, kui olete menetlusega liitunud tsiviilhagejana.
Kui nõuet mingil põhjusel ei käsitletud, võite võtta ka tavapäraseid meetmeid (pöörduda tsiviilkohtu poole).
Jah. Kui kostja ei maksa kahjuhüvitist vabatahtlikult, võib ohver võtta täitemeetmeid, st pöörduda kohtusse kahju hüvitamise otsuse täitmiseks näiteks palga, pangakontode, kinnis- või vallasvara arestimise teel, kuni ohvrile määratud kahjuhüvitise summa on kätte saadud.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.