If my claim is to be considered in this country

Compensation schemes available in EU countries

Article 12 of the Compensation Directive requires that each EU country sets up a national scheme of compensation to all victims of violent intentional crime. According to this law all victims of violent intentional crime have access to a national compensation scheme from the country on whose territory the crime was committed.

Here you find information about the compensation scheme(s) available in the EU countries.

Some of the countries also provide access to compensation to its own nationals if the crime took place abroad. This aspect is not currently covered by the EU rules.

According to the Compensation Directive you can claim compensation from the EU country in which the crime was committed if you live in this State (national case) or if you live in another EU country (cross border case).

Therefore you are advised to look at the information of the country in which the crime was committed.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Last update: 21/08/2018

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Belgia

Terrorismiohvrite kohta vt käesoleval lehel allpool olev jaotis, klõpsates siia.

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Belgias toimunud tahtliku vägivallaakti ohvritele (ja ohvrite lähisugulastele) võib anda rahalist abi tahtlike vägivallaaktide ohvrite rahalise abi komisjon (Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence).

Terrorismiohvrite kohta vt allpool esitatud lisateave.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vigastuste liigid, mida komisjon arvesse võtab, erinevad sõltuvalt ohvri kategooriast.

A. Otsesed ohvrid – inimesed, kellele on Belgias toimunud tahtliku vägivallaakti tagajärjel põhjustatud füüsilisi vigastusi ja/või vaimseid kannatusi.

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

B. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

C. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah, rahalist abi on õigus saada tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, rahalist abi on õigus saada tahtliku vägivallaakti tagajärjel ellu jäänud, kuid raskelt viga saanud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah. Komisjon saab anda rahalist abi sõltumata Teie kodakondsusest või seaduslikust/ebaseaduslikust seisundist Belgias.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, komisjon saab anda rahalist abi ainult Belgias toimunud vägivallaaktide korral.

Kuid on üks erand: välismaal toime pandud terrorismiaktide korral, kui ohvrid on Belgia kodanikud või kui nende harilik viibimiskoht on Belgias (vt terrorismiohvreid käsitlev jagu).

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, kuriteost tuleb teatada politseile. 1. augusti 1985. aasta seadusega (mis reguleerib komisjoni tegevust) nõutakse ka, et peate esitama nõude kahjude hüvitamiseks kriminaalmenetluses.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Riigi makstavat rahalist põhiabi on võimalik taotleda alles kohtumenetluse lõppedes ja kohtuasutuste langetatud lõplike otsuste alusel.

Kuid teatud tingimustel on enne kohtumenetluse lõppu võimalik saada erakorralist abi.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah. Ohver peab nõudma teo toimepanijalt kahjude hüvitamist kriminaalmenetluse käigus, kui teo toimepanija on tuvastatud, sest komisjoni antav abi on alternatiivne hüvitis, mida antakse ainult viimase abinõuna.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui teo toimepanijat ei ole kohtumenetluse lõpuks tuvastatud või kui kohtuasi lõpetatakse ilma edasise uurimiseta, sest teo toimepanijat ei suudetud tuvastada, võib ohver taotleda komisjonilt rahalist abi. Sellisel juhul peab ohver olema vähemalt teatanud kuriteost ametlikult (politseile või prokuratuurile).

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Rahalise põhiabi taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul pärast kohtuasja kohta lõpliku kohtuotsuse tegemist või kolme aasta jooksul pärast kohtuasja lõpetamist ilma edasise uurimiseta, sest teo toimepanijat ei suudetud tuvastada.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abiellumise kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

  • võib komisjon arvesse võtta järgmist:
  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Komisjoni rahalist abi makstakse ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võib arvesse võtta tahtliku vägivallaakti otsese ohvri käitumist asjaomase vägivallaakti ajal ning seda, kas ohver aitas oma vigastuste tekkele kaasa.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie finantsolukorda arvesse ei võeta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võtab arvesse teo toimepanija makstud hüvitist ja igasuguseid makseid, mida on teinud vastastikused kindlustusseltsid või kindlustusandjad (subsidiaarsuse põhimõte).

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Komisjon on halduskohus ja lahendab rahalise abi andmise õigluse alusel.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalne summa: 500 eurot

Põhiabi (ja kogu abi) maksimaalne summa: 125 000 eurot

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, komisjon lähtub abi andmisel subsidiaarsuse põhimõttest. Seetõttu võetakse arvesse kindlustusseltside (ja samuti teo toimepanija) makstud hüvitist.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Erakorralist abi võidakse anda isegi siis, kui kohtuotsust ei ole veel langetatud. Vastavalt kohtupraktikale võib komisjon anda erakorralist abi ainult ravikulude hüvitamiseks (minimaalselt 500 eurot), mida peab tasuma ohver (pärast seda, kui kindlustusseltsid on maksnud omapoolse hüvitise või keeldunud hüvitise maksmisest).

Erakorralise abi piirmäär on 30 000 eurot.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Täiendavat (rahalist) abi võib taotleda juhul, kui vigastus süveneb 10 aasta jooksul pärast põhiabi andmist, v.a juhul, kui ohver on juba saanud Belgia riigilt abi maksimumsummas (125 000 eurot). Ohver peab tõendama (üksikasjalike arstlike dokumentidega), et tema vigastus on süvenenud.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • taotluse vorm (frWordi dokument(39 Kb)fr, nlWordi dokument(35 Kb)nl);
  • koopia ametlikust kuriteoteatest ja kuriteo üksikasjalik kirjeldus;
  • kriminaalmenetluse käigus esitatud hüvitistaotluse koopia;
  • kõigi kohtuasjas langetatud otsuste koopia;
  • arstliku ekspertiisiotsuse koopia, milles kirjeldatakse vägivallaakti füüsilisi ja/või vaimseid tagajärgi; kindlustusega katmata ravikulusid / varalist kahju / menetluskulusid kinnitavate tõendite koopia;
  • tõendid sissetuleku kaotuse kohta;
  • surma korral surmatunnistuse koopia;
  • ohvri lähisugulaste puhul perekonnaseisuosakonna (Etat civil) ametlik tõend leibkonda kuuluvate isikute kohta;
  • tõendid matusekulude kohta (otsese ohvri surma korral);
  • tõendid haridusliku mahajäämuse kohta;
  • tõendid teo toimepanija makstud hüvitise või tema maksejõuetuse kohta;
  • tõendid kindlustusseltside väljamaksete kohta.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Tahtlike vägivallaaktide ohvrite ja vabatahtlike päästjate finantsabi komisjon (COMMISSION POUR L’AIDE FINANCIERE AUX VICTIMES D’ACTES INTENTIONNELS DE VIOLENCE ET AUX SAUVETEURS OCCASIONNELS), mis on föderaalse õigusteenistuse (SPF JUSTICE) osa.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Taotlused (mis koosnevad taotlusvormidest ja tõendavatest dokumentidest) tuleb postitada kahes eksemplaris (postiaadressil):

Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence
SPF Justice
Boulevard de Waterloo 115
1000 BRUXELLES

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei. Te ei pea tulema komisjoni istungile, kus Teie taotlus lahendatakse.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Põhiabi puhul umbes 18 kuud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Komisjoni otsus ei kuulu edasikaebamisele. Belgia riiginõukogule (Conseil d’Etat) saab esitada ainult tühistamishagi.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenKomisjoni veebisaidilt või telefoni teel.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lingil klikates avaneb uus akenCommission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence et aux sauveteurs occasionnels

Tel: +32 2 542 72 07, +32 2 542 72 08, +32 2 542 72 44

E-posti aadress: Lingil klikates avaneb uus akencommission.victimes@just.fgov.be

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Mitte komisjoni kaudu.

Riigi õigusabi saab taotleda (teatud tingimustel) vägivallaakti toimumispaiga või ohvri elukohajärgse kohturingkonna advokatuurilt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Komisjonile rahalise abi taotluse esitamisel saavad ohvrid pöörduda abi saamiseks ohvriabiteenistuste poole.

Ohvriabi pakuvad Belgia kogukonnad ja piirkonnad.

Lisateave (eelkõige eri teenistuste kohta, kes on volitatud abi andma):

Belgia prantsuskeelne kogukond: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.victimes.cfwb.be/

Flandria: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.slachtofferzorg.be/

 

-------------------

 

Terrorismiohvrid

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Terrorismiakti ohvritele (ja ohvrite lähisugulastele) võib finantsabi anda tahtlike vägivallaaktide ohvrite finantsabi komisjon (Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence). Terrorismiohvrite juhtumitega tegeleb komisjoni terrorismiosakond.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vigastuste liigid, mida komisjon arvesse võtab, erinevad sõltuvalt ohvri kategooriast.

A. Otsesed ohvrid – inimesed, kellele on Belgias toimunud tahtliku vägivallaakti tagajärjel põhjustatud füüsilisi vigastusi ja/või vaimseid kannatusi.

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

B. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

C. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Kas mulle makstakse hüvitist, kui olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Millistele sugulastele või ülalpeetavatele makstakse hüvitist?

Jah, rahalist abi on õigus saada terrorismiakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, rahalist abi on õigus saada terrorismiakti tagajärjel ellu jäänud, kuid raskelt viga saanud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah. Komisjon saab anda rahalist abi sõltumata Teie kodakondsusest või seaduslikust/ebaseaduslikust seisundist Belgias.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui see on nii, siis millistel tingimustel?

Komisjoni terrorismiosakond võib anda rahalist abi välismaal toimunud terrorismiaktide korral, kui ohvrid on Belgia kodanikud või nende harilik viibimiskoht on Belgias. Siiski peab Belgia föderaalvalitsus käsitama asjaomaseid tegusid kuningliku määruse alusel terrorismiaktidena.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Ei, kuid ohvri või tema lähisugulaste huvides on registreerida end politseis või föderaalse prokuratuuri juures (terrorismiakti) ohvrina.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah. Rahaline abi, mida komisjon annab terrorismiakti ohvritele, ei sõltu kohtumenetlusest.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Terrorismiaktidega seotud rahalise abi taotlus tuleb esitada komisjonile kolme aasta jooksul alates sellest, kui asjaomased teod on tunnistatud kuningliku määruse alusel terrorismiaktideks.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Juhime tähelepanu, et terrorismiohvrite rahalise abi andmise menetlus muutub 2018. aastal.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Komisjoni rahalist abi makstakse ühekordse maksena, kuigi ohver võib saada nii ettemakse kui ka rahalise põhiabi.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võib arvesse võtta tahtliku vägivallaakti otsese ohvri käitumist asjaomase vägivallaakti ajal ning seda, kas ohver aitas oma vigastuste tekkele kaasa.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie finantsolukorda arvesse ei võeta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võtab arvesse teo toimepanija makstud hüvitist ja igasuguseid makseid, mida on teinud vastastikused kindlustusseltsid või kindlustusandjad (subsidiaarsuse põhimõte).

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Komisjon on halduskohus ja lahendab rahalise abi andmise õigluse alusel.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalne summa: 500 eurot
Ettemakse maksimaalne summa: 30 000 eurot
Põhiabi (ja täieliku abi) maksimaalne summa: 125 000 eurot

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas hüvitis, mida mulle makstakse kahju eest muudest allikatest (nt minu tööandja või erakindlustusskeem) arvestatakse ameti/organi makstavast hüvitisest maha?

Jah, komisjoni abi aluseks on subsidiaarsuse põhimõte. Seetõttu võetakse arvesse kindlustusseltside (ja samuti teo toimepanija) makstud hüvitist.

Kas võiksin saada hüvitist ettemaksena? Kui see on nii, siis millistel tingimustel?

Terrorismiohvritele võidakse teha ettemakseid. Erakorralist abi võidakse anda haiglaravil olevatele terrorismiohvritele ja terrorismiakti tagajärjel surnud ohvri lähisugulastele.

Erakorralise abi piirmäär on 30 000 eurot.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Täiendavat (rahalist) abi võib taotleda juhul, kui vigastus süveneb 10 aasta jooksul pärast põhiabi andmist, v.a juhul, kui ohver on juba saanud Belgia riigilt abi maksimumsummas (125 000 eurot). Ohver peab tõendama (üksikasjalike arstlike dokumentidega), et tema vigastus on süvenenud.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • terrorismiohvrite taotluse erivorm (frWordi dokument(73 Kb)fr, nlWordi dokument(66 Kb)nl või enWordi dokument(67 Kb)et);
  • koopia ametlikust kuriteoteatest ja kuriteo üksikasjalik kirjeldus;
  • arstlike ekspertiisiotsuste koopia, milles kirjeldatakse vägivallaakti füüsilisi ja/või vaimseid tagajärgi;
  • kindlustusega katmata ravikulude/varalise kahju/menetluskulude tõendite koopia;
  • tõendid sissetuleku kaotuse kohta;
  • surma korral surmatunnistuse koopia;
  • ohvri lähisugulaste puhul perekonnaseisuosakonna (Etat civil) ametlik tõend leibkonda kuuluvate isikute kohta;
  • tõendid matusekulude kohta (otsese ohvri surma korral);
  • tõendid haridusliku mahajäämuse kohta;
  • tõendid kindlustusseltside väljamaksete kohta.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Tahtlike vägivallaaktide ohvrite ja vabatahtlike päästjate finantsabi komisjoni terrorismiosakond (COMMISSION POUR L’AIDE FINANCIERE AUX VICTIMES D’ACTES INTENTIONNELS DE VIOLENCE ET AUX SAUVETEURS OCCASIONNELS – DIVISION TERRORISME).

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Taotlused (mis koosnevad taotluse vormidest ja tõendavatest dokumentidest) saab saata e-postiga või kirja teel:

postiaadressile
Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
SPF Justice
Boulevard de Waterloo 115
1000 BRUXELLES
e-posti aadressil Lingil klikates avaneb uus akenterrorvictims@just.fgov.be

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei. Te ei pea tulema komisjoni istungile, kus Teie taotlus lahendatakse.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Ettemakse korral tehakse otsus nelja kuni kuue nädala jooksul pärast taotluse esitamist, kui see on täielik.

Põhiabi taotlemisel vaatab komisjon taotluse läbi alles pärast seda, kui kindlustusseltsid on teinud väljamaksed, võttes aluseks ohvritele avaldunud pikaajalisi tagajärgi.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Komisjoni otsus ei kuulu edasikaebamisele. Belgia riiginõukogule (Conseil d’Etat) saab esitada ainult tühistamishagi.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenCommission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
E-posti aadress: Lingil klikates avaneb uus akenterrorvictims@just.fgov.be

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lingil klikates avaneb uus akenCommission pour l'aide financière aux victimes d'actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
E-posti aadress: Lingil klikates avaneb uus akenterrorvictims@just.fgov.be
Tel: +32 471 123 124

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Ei.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Komisjonile rahalise abi taotluse esitamisel saavad ohvrid pöörduda abi saamiseks ohvriabiteenistuste poole.

Ohvriabi pakuvad Belgia kogukonnad ja piirkonnad.

Lisateave (eelkõige eri teenistuste kohta, kes on volitatud abi andma):

Belgia prantsuskeelne kogukond: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.victimes.cfwb.be/

Flandria: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.slachtofferzorg.be/

Viimati uuendatud: 22/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Bulgaaria

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Bulgaaria Vabariigis võite saada riigilt hüvitist järgmiste kuritegude tagajärjel kantud varalise kahju korral:

  • terrorism, mõrv, mõrvakatse, tahtlik raske kehavigastuse tekitamine, seksuaalne väärkohtlemine, vägistamine, inimkaubandus;
  • organiseeritud kuritegeliku rühmituse tellimusel või otsusel toime pandud kuriteod;
  • muu tahtlik vägivallakuritegu, mille tagajärg on surm või raske kehavigastus.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vaadake esimese küsimuse vastust.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui ohver suri kuriteo tagajärjel, läheb õigus saada hüvitist üle tema pärijatele või partnerile/elukaaslasele.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ei. Ohvri pärijatel või partneril/elukaaslasel on õigus saada hüvitist ainult juhul, kui ohver kuriteo tagajärjel suri.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Hüvitis võidakse määrata välisriigi kodanikele juhtudel, mis on sätestatud rahvusvahelises lepingus, milles Bulgaaria Vabariik on osaline.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei. Hüvitist maksab selle liikmesriigi pädev asutus, kus kuritegu toime pandi.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah. Hüvitist ei maksta, kui ohver ei ole pädevatele asutustele kuriteost teatanud, v.a juhul, kui ohvril olid teatamata jätmiseks mõjuvad põhjused.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Jah. Kuriteoohvritel on õigus nõuda hüvitist pärast kriminaalmenetluse lõppemist, esitades õigusasutuse lõpliku otsuse, milleks on:

  • süüdimõistev otsus, sh juhul, kui kohtuasja arutati ilma süüdistatava kohalviibimiseta;
  • kohtuväline kokkulepe;
  • prokuratuuri või pädeva kohtu otsus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse, v.a juhtumid, mis lõpetatakse kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno-protsesualen kodeks) artikli 24 lõike 1 punktide 1, 7, 8a ja 9 alusel;
  • prokuratuuri või pädeva kohtu otsus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kuigi selline nõue puudub, ei maksta hüvitist juhul, kui ohver on saanud muul viisil hüvitist.

Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Vaadake vastus küsimusele „Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?“

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitisnõuded tuleb esitada hiljemalt ühe aasta jooksul pärast asjaomase kohtuasutuse otsuse jõustumise kuupäeva.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitisega kaetakse koos või eraldi kuriteo otsesel tagajärjel tekitatud varaline kahju, sh järgmine:

  • ravikulud, v.a riiklikust ravikindlustusfondi eelarvest hüvitatud kulud;
  • sissetuleku kaotus;
  • kohtukulud;
  • elatusvahendite kaotus;
  • matusekulud;
  • muu varaline kahju.

Ohver peab esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad varalist kahju, mille hüvitamist nõutakse.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Kuriteoohvritel on õigus saada riigilt hüvitist ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist ei maksta juhul, kui:

  • ohver on hüvitise taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul süüdi mõistetud kuriteos, mis on loetletud esimese küsimuse vastuses;
  • kuritegu pandi toime tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oli tingitud ohvri ebaseaduslikust tegevusest, millel olid või millel oleksid võinud olla tõsised tagajärjed teo toimepanijale või teo toimepanija sugulastele;
  • kuritegu pandi toime enesekaitse õiguslikke piire ületades;
  • kui ohver on aidanud kaasa kriminaalkuriteo toimepanemisele, vähendatakse hüvitise summat, mis oleks vastasel juhul kuulunud väljamaksmisele.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kõigil kuriteoohvritel on samad õigused. Ohvri finantsolukord ei mõjuta riigilt hüvitise taotlemist.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Riik maksab hüvitist esimese küsimuse vastuses loetletud kategooriatesse kuuluvate kuritegude puhul, mis pandi toime pärast 30. juunit 2005.

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Ohvrid peavad esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad varalist kahju, mille hüvitamist nõutakse.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Riigi makstav hüvitissumma võib olla kõige rohkem 10 000 Bulgaaria leevi. Kui hüvitist makstakse sellistele alla 18aastastele ülalpeetavatele elatise maksmiseks, kes on kuriteo tagajärjel surnud isiku pärija, ei tohi igale ülalpeetavale makstav hüvitis olla suurem kui 10 000 Bulgaaria leevi.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah. Ohver peab hüvitistaotlusel märkima nõutava hüvitise summa ja tekitatud varalise kahju.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Ei.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Asjaomase kohtuotsuse koopia ja süüdimõistva otsuse korral selle põhjendav osa;
  • karistusregistri väljavõte, kui isik ei ole Bulgaaria kodanik;
  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • tõend isiku (kellel on õigus saada Bulgaarialt hüvitist) alalise elukoha kohta;
  • dokument seadusliku esindamise, eestkoste või hooldusõiguse kohta;
  • pärimistunnistus, kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, on kuriteo tagajärjel surnud ohvri laps, vanem või abikaasa;
  • kulusid (nt ravikulud (v.a riiklikust ravikindlustusfondist kaetavad kulud), matusekulud jne) tõendavate dokumentide kinnitatud koopiad;
  • dokument, mis tõendab ohvri sissetulekut töösuhte või samaväärsete kokkulepete alusel kuuekuulise perioodi kohta enne kuriteo kuupäeva;
  • kohtutõend kohtumenetlusega seotud kulude kohta;
  • muud varalist kahju tõendavad dokumendid;
  • tõend selle kohta, et ohver ei ole saanud muud hüvitist kuriteo tagajärjel kantud varalise kahju eest.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Bulgaaria Vabariigi justiitsministeeriumi kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklik nõukogu

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

BULGAARIA VABARIIGI JUSTIITSMINISTEERIUM

Kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklik nõukogu

Aadress: Slavyanska 1, 1040 Sofia, Bulgaaria Vabariik

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.compensation.bg/en

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei, ei pea.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Hüvitistaotlus vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Vajaduse korral saab tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riikliku nõukogu otsust ei saa vaidlustada.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Hüvitistaotluse standardvormi saab küsida kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklikult nõukogult, provintside valitsusjuhtidelt, uurijatelt ning ohvriabi organisatsioonidelt. Elektrooniline hüvitistaotluse vorm on riikliku nõukogu veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.compensation.bg/en.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Palun vaadake kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riikliku nõukogu veebisaiti Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.compensation.bg/en.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Ohvriabi organisatsioonid annavad praktilist abi kuriteoohvritele, sealhulgas hüvitistaotluse koostamisel.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Jah. Bulgaaria ohvriabi organisatsioonide ühendus

Tel +359 29819300

Viimati uuendatud: 08/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Tšehhi

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Tšehhi Vabariik annab rahalist abi kuriteoohvritele, kes on saanud tervisekahjustusi, ning kuriteo tulemusena surnud ohvrite ülalpidamisel olnud isikutele. Lisaks on õigus saada rahalist abi inimväärikuse vastaste seksuaalkuritegude ohvritel ja väärkoheldud lastel.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Rahalise abi eesmärk on kuriteo tagajärjel halvenenud sotsiaalse olukorra parandamine; see ei asenda teo toimepanija kohustust hüvitada ohvrile tekitatud kahju.

Toitja ülalpidamisel olnud isikutele makstakse ühekordset hüvitist; ohvrid, kellele on tekitatud tervisekahju, võivad samuti taotleda ühekordset hüvitist (mille suurus sõltub põhjustatud tagajärgede tõsidusest) või nõuda ravikulude või sissetuleku kaotuse hüvitamist. Inimväärikuse vastaste seksuaalkuritegude ohvritel või väärkoheldud lastel on võimalik taotleda hüvitist neile tekitatud mittevaralise kahju leevendamiseks ette nähtud teraapia kulude katteks.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kuriteo tagajärjel surnud ohvrite ülalpidamisel olnud isikutel on õigus rahalisele abile, kui ülalpidamisel olnud isik on surnud isiku vanem, abikaasa, registreeritud partner, laps, õde või vend, kes elas surma ajal koos surnud isikuga ühes leibkonnas, või kui ülalpidamisel olnud isik on isik, keda surnud isik hooldas või oli kohustatud hooldama.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Sellisel juhul ei ole teil õigust rahalisele abile.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah, kui olete teise ELi liikmesriigi alaline elanik või elate seal seaduslikult ning olete langenud kuriteo ohvriks, mis pandi toime Tšehhi Vabariigis, või kui olete elanud Tšehhi Vabariigis seaduslikult rohkem kui 90 päeva ning langenud siin toime pandud kuriteo ohvriks, kui olete taotlenud rahvusvahelist kaitset Tšehhi Vabariigis või teile on antud pagulasseisund või olete saanud täiendava kaitse, või - asjaoludest sõltuvalt - rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud tingimuste kohaselt.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui olete Tšehhi Vabariigi kodanik, on teil õigus saada Tšehhi Vabariigilt rahalist abi olenemata riigist, kus kuritegu, mille ohvriks te langesite, toime pandi.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Uurimise tulemusi ei ole vaja ära oodata; rahalist abi saab anda, kui õiguskaitseasutuste käimasolev uurimine näitab, et kuriteo toimepanemises ei ole kahtlust ning õiguslikud tingimused rahalise abi saamiseks on täidetud.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kui te ei nõua teo toimepanijalt kahjude hüvitamist, võidakse rahalist abi vähendada või jätta see üldse andmata.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Sellisel juhul on vaja kindlaks teha, kas teo toimepanija on teadmata või kas asi on selles, et kuriteos süüdistatav isik ei ole süüdi mõistetud, kuigi on ilmselge, et kuritegu on toime pandud (st kuritegu pandi toime, kuid selle võis toime panna keegi teine). Sellisel juhul on teil õigus saada rahalist abi. Kuid kui teo toimepanija on õigeks mõistetud, sest kohtu alla antud teo puhul ei ole tegemist kuriteoga, ei ole teil õigus saada rahalist abi. Taotlust hinnatakse peamiselt õiguskaitseasutuste kogutud materjali alusel; teie ülesanne on tõendada põhjustatud vigastuste ning võimaliku arvessevõetava kahju ulatust (ravikulud ja sissetuleku kaotus), kui see on asjakohane.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Taotlus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kahjust teadasaamisest, kuid hiljemalt viie aasta jooksul pärast kuriteo toimumise kuupäeva. Kui üks nimetatud tähtaegadest on mööda lastud, ei ole teil enam õigust abi saada.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) Kuriteoohvrite puhul

- varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi - ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi) - JAH
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
  • taastusraviga otse seotud kulud - jah (eriabivahendid, arstiabi või taastusravi)
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud tulu (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne) - JAH
    • võimaluste kaotus - EI
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud) - EI
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara - EI
    • muu - EI

- psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused - EI

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulaste tekitatud

- varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud - EI
  • ravikulud (nt pereliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi) - EI
  • elatise või võimaluste kaotus - EI

- psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / toitja ülalpidamisel olnud isikutele makstav hüvitis ohvri surma korral - EI

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Rahalist abi makstakse ühekordse summana.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varasemad kriminaalkaristused ei ole rahalise abi õiguse puhul määravad; kuid kui te ei tee õiguskaitseasutustega kuriteo lahendamisel koostööd, siis teile rahalist abi ei anta. Samuti ei anta teile rahalist abi juhul, kui olite kuriteos kaasosaline.

Kui te ei tee rahalise abi taotlemise menetluse käigus vajalikku koostööd, võidakse menetlus lõpetada või teie taotlus tagasi lükata.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Rahalise abi andmisest võidakse keelduda, kui on selge, et teie sotsiaalne olukord ei ole kuriteo tagajärjel halvenenud.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kui olete mingil viisil kahju tekkele kaasa aidanud, võidakse rahalist abi vähendada või selle andmisest keelduda.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Väiksema tervisekahju korral võidakse ohvrile maksta ühekordset hüvitist summas 10 000 Tšehhi krooni.

Tõsise tervisekahju korral võidakse ohvrile maksta ühekordset hüvitist summas 50 000 Tšehhi krooni.

Ühekordse toetuse asemel võivad tervisekahju kannatanud ohvrid taotleda rahalist abi summas kuni 200 000 Tšehhi krooni, mis vastab tõendatud ravikuludele ja/või sissetuleku kaotusele.

Ülalpidamisel olnud isikud võivad saada ühekordse hüvitise summas 200 000 Tšehhi krooni, v.a õed ja vennad, kellel on õigus saada toetust summas 175 000 Tšehhi krooni.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Tervisekahju kannatanud kuriteoohvrina või ülalpidamisel olnud isikuna võidakse teile maksta hüvitist summas kuni 200 000 Tšehhi krooni; surma korral ei tohi kõigile ülalpidamisel olnud isikutele makstav rahaline abi ületada 600 000 Tšehhi krooni ning kui ülalpidamisel olnud isikuid on rohkem, vähendatakse antavat abi proportsionaalselt, et see ei ületaks rahalise abi maksimaalset summat.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Ainult juhul, kui kindlustus hõlmab õigusrikkuja kohustust hüvitada tekitatud kahju, mis on Tšehhi seaduse alusel võimalik liiklusõnnetuste ja tööõnnetuste puhul.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Rahalist abi ette ei maksta.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Jah, kuni rahalise abi maksimaalse lubatud summa ulatuses.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Volitus, tõend sugulussidemete kohta ohvriga;
  • ohvri surmatunnistus;
  • politseile tehtud teate koopia;
  • kohtuotsuse koopia;
  • tervislikku seisundit puudutavad dokumendid;
  • haiglaarved või seotud kuludokumendid;
  • ravikulude arved;
  • sissetulekutõend.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Justiitsministeerium.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Justiitsministeeriumile.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Taotluse kohta tehakse otsus kolme kuu jooksul.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Selleks tuleb esitada kohtule halduskaebuse.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Justiitsministeeriumi veebisaidilt, kuriteoohvritega tegelevatelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt ning kriminaalhooldus- ja lepitamisteenistuselt.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Ei.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Jah, kuid oma kulul.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Suurim on Bílý kruh bezpečí nimeline vabaühendus; samuti aitab ohvreid Tšehhi Vabariigi kriminaalhooldus- ja lepitamisteenistus.

Viimati uuendatud: 25/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Saksamaa

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmist käsitlevale seadusele (Opferentschädigungsgesetz – OEG) makstakse tahtlike ebaseaduslike rünnakute ohvritele ning nende ülalpidamisel olnud sugulastele hüvitist.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vastavalt OEG-le sõltub makstav hüvitise summa tervisekahju ulatusest ning sellest tulenevatest majanduslikest ja tervisega seotud tagajärgedest. Hüvitise saamine eeldab pikaajalist tervisekahju (üle kuue kuu). Hüvitist makstakse üldjuhul iga kuu, kui kõik tingimused on täidetud.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Hüvitist makstakse ka ohvri ülalpidamisel olnud sugulastele. Ülalpidamisel olnud sugulased on ohvri lesk ja lapsed ning erandjuhtudel tema vanemad.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ellujäänud ohvri sugulased võivad teatud tingimustel saada tervishoiuhüvitist ja ülalpidamistoetust.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

OEG kohaselt sõltub välisriigi kodanikele makstava hüvitise summa nende residentsuse staatusest. ELi liikmesriikide kodanikel ja välisriikide kodanikel, kes on seaduslikult elanud Saksamaal vähemalt kolm aastat, on õigus samasugustele hüvedele nagu Saksamaa kodanikel. Muudele välisriigi kodanikele makstava hüvitise summa on väiksem.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Vastavalt OEG jaotisele 3a võidakse hüvitist maksta ka välismaal toime pandud vägivallakuriteo ohvritele. Sellisel juhul on aga tegemist ühekordse makse, mitte korrapäraselt makstava hüvitisega. Lisaks makstakse seda hüvitist täiendavalt teistelt asutustelt saadavatele maksetele.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Vastavalt OEG-le on taotlejad kohustatud tegema koostööd sarnaselt sotsiaalhüvitiste taotlejatega. Ennekõike tähendab see kõigi vajalike andmete esitamist juhtumi asjaolude selgitamiseks. Üldjuhul tuleb selleks esitada õigusrikkuja kohta politseile avaldus.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, pädevad asutused langetavad üldjuhul OEG alusel tehtud nõuete kohta otsused sõltumatult. Kuid mõnel juhul võib osutuda vajalikuks politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemuste äraootamine.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei, hüvitist makstakse OEG kohaselt sõltumata sellest, kas kuriteo toimepanija on tuvastatud.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah, hüvitis on kättesaadav olenemata sellest, kas kuriteo toimepanija on tuvastatud või süüdi mõistetud. Nõude tõendamiseks peaksite esitama kõik dokumendid, mis aitavad selgitada juhtumi asjaolusid ning määrata kindlaks tekitatud kahju ulatuse.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Ei, OEG-s sellist tähtaega kehtestatud pole. Kuid hüvitismakseid saab teha tagasiulatuvalt üksnes ühe aasta kohta, mis eelnes nõude esitamisele.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitatakse näiteks järgmist:

a) õigusrikkumise ohvri puhul

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastusega kaasnevad ravikulud (ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • vigastusest tingitud erivajadused või -kulud (nt hooldus ja abi, ajutine ja püsiravi, pikaajaline füsioteraapia, eluaseme kohandamine, eriabivahendid jne)
  • püsiv vigastus (nt invaliidsus või muu püsiv puue)
    • saamata jäänud sissetulek ravi ajal (sh saamata jäänud sissetulek ja sissetuleku teenimise võime kaotamine või vähenenud ülalpidamisvahendid jne)
    • võimaluste kaotamine
    • kahju põhjustanud juhtumi kohtumenetlustega seotud kulud (nt õigusabikulud ja kohtukulud)
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara
    • muu

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
  • ravikulud (nt pereliikme teraapia, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • ülalpidamise või võimaluse kaotus

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele

Ohvritele makstav hüvitis hõlmab igakuist rahalist väljamakset, et hüvitada majanduslikke ja ohvri tervisele tekitatud kahjuga seotud tagajärgi, ravikulu ja hoolduskulusid. Valu ja kannatuste eest hüvitist (Schmerzensgeld) ei maksta.

Toitja ülalpidamisel olnud isikutele makstav hüvitis hõlmab igakuist rahalist väljamakset leskedele, orbudele ja vanematele (kui see on kohaldatav), ravi ja hooldushüvitist.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Rahalisi väljamakseid ohvritele ja ülalpidamisel olnud sugulastele, et hüvitada majanduslikke ja tervisele tekitatud kahjuga seotud tagajärgi, tehakse iga kuu seni, kuni kõik nõutavad tingimused on täidetud. Teisi hüvitisi makstakse vastavalt vajadusele.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kui kannatanu oli ise vigastuste põhjustaja või kui hüvitise maksmine oleks muudel põhjustel ebaõiglane, osaliselt ohvri enda käitumise tõttu, siis hüvitist ei maksta. Kuid kõigest kriminaalkaristuse olemasolu ei ole sellise otsuse langetamiseks piisav. Nõude esitajatel on kohustus aidata nii palju kui võimalik juhtumi asjaolusid selgitada. Kui nad seda kohustust ei täida, võidakse hüvitise maksmisest keelduda kas täies mahus või osaliselt.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Vastavalt OEG-le ei arvestata hüvitise maksmisel kannatanu sissetulekut ega jõukust. Kannatanu finantsolukord võib mõjutada vaid hüvitise summa suurust, mida makstakse majandusliku kahju või hoolduse hüvitamiseks.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei, OEG kohaselt võivad ainult esitatud kriteeriumid mõjutada hüvitise saamise tõenäosust ja/või selle suurust.

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Rahalised väljamaksed tervisega seotud kahju tagajärgede hüvitamiseks arvutatakse vastavalt tagajärgede ulatusele. Majandusliku kahju tagajärgede hüvitamisele suunatud rahaliste väljamaksete puhul võetakse aluseks majanduslikult ebasoodne mõju.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Ei.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei (vt eelmise küsimuse vastus).

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Rahalisi väljamakseid tervisega seotud kahjust tingitud tagajärgede hüvitamiseks makstakse vaatamata sellele, kas te saate makseid teistelt era- või avalik-õiguslikelt asutustelt. Kuid neid makseid võidakse võtta arvesse majandusliku kahju tagajärgede eest makstavate hüvitismaksete arvutamisel.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ettemaksed ei ole OEG kohaselt võimalikud. Kuid ravikulude katteks mõeldud hüvitisi võidakse siiski maksta enne hüvitisnõude kohta otsuse tegemist.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Tervise halvenemisel on võimalik esitada „haiguse süvenemisega seotud nõue“ (Verschlimmerungsantrag), et taotleda hüvitise summa ümberarvutamist. Majandusliku kahju tagajärgede eest makstava hüvitise arvutamisel võidakse alati võtta arvesse sissetuleku muutumist.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Te peaksite esitama kõik dokumendid, mis aitavad selgitada juhtumi asjaolusid ning määrata kindlaks tekitatud kahju.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Iga liidumaa õiguse kohaselt pädevad ametiasutused.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Nõude saab saata kõigile sotsiaalkindlustusametitele. Seejärel edastatakse see pädevale asutusele.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Sellele küsimusele ei ole kindlat vastust. Menetluse kestus sõltub iseäranis sellest, kui lihtne või keeruline on selgitada juhtumi asjaolusid ning kas on vaja teha arstlik ekspertiis.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Otsuse saab edasi kaevata. Kui pädev asutus jätab järgneva menetluse käigus otsuse muutmata, on võimalik pöörduda sotsiaalkohtusse (Sozialgericht).

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Teavet leiate eri allikatest, sest nii Saksamaa föderaalvalitsus kui ka liidumaa valitsus jagavad asjakohast teavet. Vt näiteks föderaalse töö- ja sotsiaalministeeriumi veebisait Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bmas.de/DE/Themen/Soziale-Sicherung/Soziale-Entschaedigung/Opferentschaedigungsrecht/oeg.html või kuriteoohvritele mõeldud veebipõhine andmebaas Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.odabs.org/

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Ohvritele makstavate hüvitiste kohta leiab teavet mitmelt föderaalvalitsuse ja liidumaa valitsuse veebisaidilt, nt föderaalse töö- ja sotsiaalministeeriumi veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.bmas.de/DE/Themen/Soziale-Sicherung/Soziale-Entschaedigung/Opferentschaedigungsrecht/oeg.html või Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.odabs.org/ .

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Õigusabikulusid ei peeta hüvitiseks ning vastavalt OEG-le neid ei hüvitata.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Jah, olemas on mitu piirkondlikku ja riiklikku ohvriabi organisatsiooni. Suurim riiklik organisatsioon on „der Weisse Ring“ (Valge Ring).

Viimati uuendatud: 16/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Eesti

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Hüvitisele on õigus vägivallakuriteo ohvril ja ohvri ülalpeetavatel. Vägivallakuritegu on otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärg on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt 4 kuud kestev tervisehäire.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Õigus hüvitisele tekib kui sul on vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustus või vähemalt neli kuud kestev tervisehäire.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Vägivallakuriteo ohvri matuse kulud hüvitatakse 448 euro ulatuses isikule, kes on need  kulud kandnud. Siinjuures ei ole oluline, et matusekulud kandnud isik oleks ohvri sugulane või ülalpeetav.

Vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetavatel on õigus saada kuriteoohvri riikliku hüvitist.

Ülalpeetavad on ohvri:

  • alla 18-aastane laps;
  • 18- kuni 24-aastane laps, kes õpib statsionaarses õppes;
  • Lesk, kelle töövõime on vähenenud;
  • vanaduspensioniealine lesk;
  • vanaduspensioniealine vanem;
  • vanem, kelle töövõime on vähenenud;
  • mittetöötav lesk, kes on lapseootel;
  • kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja, kes ei tööta.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Õigus hüvitisele tekib kui ohvril on vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustus või vähemalt neli kuud kestev tervisehäire.

Hüvitist on õigus saada ohvri:

  • alla 18-aastane lapsel;
  • 18- kuni 24-aastasel lapsel, kes õpib statsionaarses õppes;
  • Lesel, kelle töövõime on vähenenud;
  • vanaduspensioniealisel lesel;
  • vanaduspensioniealisel vanemal;
  • vanemal, kelle töövõime on vähenenud;
  • mittetöötaval lesel, kes on lapseootel;
  • kuni kolmeaastase lapse vanemal või eestkostjal, kes ei tööta.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Eestis ei ole hüvitise saamise õigus seotud kodakondsusega.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Hüvitist maksab selle riigi pädev asutus, kus kuritegu toimus. Hüvitisi makstakse vastava riigi seaduste kohaselt.

Hüvitise taotlemiseks võid pöörduda kas:

  • vastava riigi pädeva asutuse poole või oma elukohariigi pädeva asutuse poole
  • Eestis on pädevaks asutuseks Sotsiaalkindlustusamet, kes edastab  taotluse koos lisadokumentidega teise riigi pädevale asutusele.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Vägivallakuriteost peab teatama politseile 15 kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal kuritegu toime pandi.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Hüvitisnõude esitamiseks ei ole vajalik ära oodata menetluse tulemusi, piisab kui kuriteost on teatatud politseile ja on algatatud kriminaalmenetlus. Õigus hüvitistaotlust esitada on kolme aasta jooksul arvates kuriteo toimepanemisest.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Hüvitist ei pea nõudma kuriteo toimepanijalt. Hüvitise määramisega läheb nõudeõigus üle Sotsiaalkindlustusametile ja regressnõude korras esitame meie nõude kahju tekitajale (kuriteo toimepanijale).

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Hüvitisele tekib õigus ka siis kui kahju tekitajat ei ole tuvastatud või kohtumenetlust ei ole veel toimunud.

Kuriteoohvri riikliku hüvitise määramiseks on vajalik uurimisasutuse tõend kriminaalmenetluse algatamise kohta.

Kuludokumendid – kui taotled ravikulude hüvitamist või matusetoetust.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Taotlust saab esitada kolme aasta jooksul vägivallakuriteost või selle toimepanemisest teada saamisest.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitisega kaetakse:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
    • kahjustused riiete ja abivahendite hüvitamine (näiteks prillide hüvitamine, uute riite soetamismaksumus jne)

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  1. matusekulud
  2. elatise või võimaluste kaotus

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele

Ohvriks sattudes on  pereliikmetel võimalus pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes vormistab  taotluse allkirjastamiseks. Vajalik on ka politsei tõend, mis kinnitab, et menetlus on algatatud ja oled kannatanu või tema seaduslik esindaja. Politsei tõendi saamisel aitab ohvriabitöötaja.

Psühholoogilise abi hüvitise määramisest teavitatakse 10 tööpäeva jooksul. Seejärel võib pöörduda psühholoogi vastuvõtule. Hüvitise suurus ühele inimesele on ühe kuupalga alammäär, mis 2017. aastal on 470 eurot.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Ülalpeetavatele makstakse hüvitist igakuiste maksetena. Ravikulud hüvitatakse ühekordse maksena kuludokumentide alusel.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist ei maksta kui:

  1. ohver on kuriteo toimepanemise või kahju tekkimise esile kutsunud või seda soodustanud oma tahtliku või kergemeelse käitumisega;
  2. ohver ei ole 15 päeva jooksul kuriteost teatanud, kuigi oleks olnud võimeline seda tegema, ja politsei ei ole ka muul viisil sellest teada saanud;
  3. ohver on süüdi mõistetud vägivallakuriteo toimepanemise eest või karistusseadustiku § 255 lõike 1 või § 256 lõike 1 alusel ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
  4. hüvitise maksmine on ebaõiglane või põhjendamatu muudel põhjustel;

Lisaks võidakse hüvitise maksmisest keelduda, kui hüvitise taotleja on keeldunud tegemast õiguskaitseorganitega koostööd kuriteo asjaolude selgitamiseks, kurjategija kindlakstegemiseks ja tabamiseks ning kahjude tõendamiseks.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Varaline seisund hüvitise määramist ja maksmist ei mõjuta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida kahju kannatanud isik on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult, sealhulgas ohvrile makstud töövõimetoetus. Kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku makstavast hüvitisest arvestatakse hüvitise suurust määrates seda osa, mille ta on hüvitise taotlejale maksnud enne hüvitise määramist.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Osalise või puuduva töövõime korral hüvitise arvestamine

Hüvitise suurus leitakse ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi. Arvesse võetakse kuriteole eelnenud kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Osalisest või puuduvast töövõimest tuleneva kahju arvutamine

Ühe kalendripäeva keskmine tulu korrutatakse kolmekümnega ja saadud summast lahutatakse  määratud töövõimetuspension või töövõimetoetus. Hüvitatakse 80% saamata jäänud sissetulekust. Andmed keskmise sissetuleku kohta võetakse Maksu- ja Tolliametist.

Toitja surmast tuleneva hüvitise arvestamine

1. Ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu korrutatakse kolmekümnega ja saadud summast lahutatakse maha määratud toitjakaotuspension.

2. Saadud summast arvutatakse protsent vastavalt ülalpeetavate arvule:

  • ühele ülalpeetavale 75%
  • kahele ülalpeetavale 85%
  • kolmele ja enamale 100%

Arvestatud summast hüvitatakse 80%.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalset summat ei ole, hüvitist makstakse kuni õigustatud isik vastab hüvitise saamise tingimustele või kuni piirmäära 9590 eurot täitumiseni.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Nõudevormile summat märkima ei pea.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Avansilist hüvitist on õigus saada majanduslikult raskes olukorras isikutel, juhul kui neil on õigus hüvitisele, kuid selle määramine on edasi lükatud.

Avanssi makstakse taotluse alusel kuni 640 eurot.

Kui makstud avanss on suurem kui hiljem määratud hüvitis, nõutakse enammakstud summa tagasi.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Õigus on esitada täiendavalt ravikulude arveid.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Uurimisasutuse tõend

Matusekulude arved

Ravikulude arved, ravimite ostutšekid jne

Ohvri surmatunnistus

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Sotsiaalkindlustusamet

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Taotluse esitamise võimalused:

  • Posti teel aadressile Põllu 1A, 50303, Tartu;
  • Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Isiklikult kohale tulema ei pea.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Otsus tehakse 30 päeva jooksul pärast viimase dokumendi saabumist.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Otsuse peale saab esitada vaide 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Taotluse vormid ja vajalik teave hüvitise taotlemise kohta on leitav Lingil klikates avaneb uus akenSotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Ohvriabi töötajatega saab ühendust võtta ka telefoni teel. Kontaktandmed on leitavad Lingil klikates avaneb uus akenSotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Jah

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Ohvriabi töötajad abistavad ka hüvitise taotlemisel.

Viimati uuendatud: 13/09/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Kreeka

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Vägivallakuritegude ohvrite hüvitisi käsitlevad Kreeka õigusaktid hõlmavad järgmisi Kreekas toime pandud kuritegusid:

tahtlikud vägivallakuriteod ja kriminaalmenetluse seadustiku järgmistes artiklites viidatud kuriteod: artikkel 323 (orjakaubandus), artikkel 323A (inimkaubandus), artikkel 323B (reisi korraldamine seksuaalvahekorras või muudes alaealistega seotud kõlvatutes tegudes osalemise eesmärgil (seksiturism)), artikkel 336 (alaealise vägistamine), artikli 339 lõiked 1 ja 4 (alaealise seksuaalne ahvatlemine), artikli 342 lõiked 1 ja 2 (laste seksuaalne väärkohtlemine), artikkel 348A (lapsporno), artikkel 348Β (lapsepeibutamine), artikkel 348C (alaealiste pornograafiline kujutamine), artikkel 349 (kupeldamine), artikkel 351 (inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil) ja artikkel 351A (alaealisega seotud kõlvatud teod tasu eest).

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Iga tahtliku kuriteo eest, mis on toime pandud füüsilist vägivalda või füüsilise vägivallaga ähvardamist kasutades ja mille tagajärg on ohvri surm või raske füüsiline või vaimne seisund, ning iga tahtliku kuriteo eest, mis on toime pandud füüsilist vägivalda või füüsilise vägivallaga ähvardamist kasutades ja mille eest on ette nähtud pikk vanglakaristus (kátheirxi).

Alates 1. jaanuarist 2010 on kinnipidamisasutuste töötajatel, kes on tahtliku vägivalla ohvrid, mille tagajärg on puue või raske tervisekahjustus ja mis pandi toime Kreekas, õigus katkematule makstud haiguspuhkusele, kuni asjaomane arstlik komisjon otsustab, et nad on töövõimelised.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Hüvitist on võimalik saada ohvri perekonna liikmetel, st abikaasal, ohvriga stabiilses ja püsivas hetero- või homoseksuaalses suhtes elaval isikul, kihlatul, veresugulastel või otseliini abielu kaudu sugulastel, kasuvanematel ja adopteeritud lastel, õdedel ja vendadel, õdede ja vendade abikaasadel või kihlatutel ning ohvri ülalpeetavatel lisaks tema ülalpeetavatele lastele ja vanematele.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Sellisel juhul on õigus hüvitisele ainult otseselt kannatanud isikul, st ohvril endal.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Kreeka hüvitistega tegelev asutus (Archí Apozimíosis) maksab hüvitist tahtliku vägivallakuriteo ohvritele, kui tegu on toime pandud Kreekas ja ohvri elukoht (katoikía) või harilik viibimiskoht (siníthi diamoní) on Kreekas või teise ELi liikmesriigi territooriumil. ELi ja kolmandate riikide kodanikel ei tehta vahet.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis, on ohvritel, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on Kreekas, õigus esitada taotlus üksnes Kreeka abistavale asutusele (Archí Syndromís) sobiva ja asjakohase hüvitise saamiseks asjaomaselt ELi liikmesriigi hüvitistega tegelevalt asutuselt vastavalt selle riigi õiguses sätestatud konkreetsetele tingimustele.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, prokurörile või politseile tuleb teatada viie päeva jooksul, kuna vastasel ei pruugi teo toimepanijat olla võimalik kindlaks teha. Kui te ei saanud teie suhtes toime pandud kuriteost teatada vääramatu jõu tõttu, algab viiepäevane tähtaeg kulgema pärast seda, kui vääramatu jõu asjaolud on ära langenud.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Jah, sest teie õigus hüvitisele tekib a) juhul, kui õigusrikkujal ei ole hüvitise maksmiseks vajalikke vahendeid, pärast lõpliku otsuse langetamist; b) juhul, kui kurjategija isikut ei ole võimalik kindlaks teha, pärast juhtumi toimiku arhiveerimist tundmatute õigusrikkujate registris või c) juhul, kui teo toimepanijale ei ole võimalik esitada süüdistust ega teda süüdi mõista, pärast juhtumi toimiku arhiveerimist pädeva prokuröri aktiga või lõplikku otsust kohtumenetlust mitte alustada või lõplikku õigeksmõistmist või juhtumi lõpetamist mingil muul viisil.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah, kuna eespool punktides a ja c nimetatud juhtudel (st kui teo toimepanijal ei ole vajalikke vahendeid hüvitise maksmiseks või teo toimepanijale ei ole võimalik esitada süüdistust ega teda süüdi mõista) võib ohver esitada taotluse seda liiki hüvitise saamiseks ainult juhul, kui tal ei ole võimalik mingil muul viisil rahuldada oma hüvitisnõuet teo toimepanija vastu, nagu lõplikus otsuses määratud.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah, teil on võimalik taotleda hüvitist hüvitistega tegelevalt asutuselt, kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud ja juhtumi toimik on arhiveeritud tundmatute õigusrikkujate registris.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Õigustatud isik või tema esindaja peab hüvitisnõude esitama ühe aasta jooksul alates nõude tekkimise kuupäevast.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) Kuriteoohvri puhul

varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)

psühholoogiline (moraalne) kahju

  • vaimne ja psühholoogiline tugi
  • keskkonna ja aadressi muutmine (kolimine ja vajalike tarbekaupade ostmine)

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • elatise või võimaluste kaotus.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse teie võimalikku õigusvastast käitumist.

Lisaks ei ole teil õigust hüvitisele, kui te ei ole teinud kriminaalmenetluse ajal koostööd ametiasutustega, jättes neile põhjendamatult osutamata vajaliku abi, eelkõige kui olete keeldunud tunnistamast või olete varjanud olulisi tõendeid või jätnud need esitamata, muutes teo toimepanija kindlakstegemise sellega raskemaks.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei mõjuta teie õigust hüvitisele ega selle suurust.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teil ei ole õigust hüvitisele järgmistel juhtudel: a) kui tegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni, jõugu või terroristliku rühmituse liikmete vahel; b) kui te tahtlikult jätsite viie päeva jooksul teatamata teie vastu toimepandud kuriteost, raskendades teo toimepanija kindlakstegemist (kui teie vastu toimepandud kuriteost teatamast takistasid teil vääramatu jõuga seotud asjaolud, siis algab viiepäevane tähtaeg pärast nende asjaolude äralangemist); c) kui olete kriminaalmenetluse ajal põhjendamatult keeldunud ametiasutusi abistamast, eelkõige kui olete keeldunud tunnistamast või olete varjanud olulisi tõendeid või jätnud need esitamata, muutes teo toimepanija kindlakstegemise sellega raskemaks; ja d) igal muul juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvestades kujutab teie hüvitisnõue endast õiguste kuritarvitamist.

Hüvitise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse teie võimalikku õigusvastast käitumist, Kreeka riigil teie haiglaraviga seoses tekkinud kulusid ja muid summasid, mida olete saanud teo toimepanijalt, sotsiaalkindlustusasutustelt või muust allikast.

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Hüvitise summa määratakse kindlaks vastavalt Kreeka õigusele, piiramata erisätete kohaldamist.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Ei.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah, taotluse vormil on konkreetne lahter, mis tuleb täita.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, oma taotluse vormil peate märkima hüvitise summa, mida taotlete, ja võimaliku muu hüvitise, mille olete saanud, nii et on võimalik arvesse võtta teie haiglaraviga seoses Kreeka riigil tekkinud kulusid ja muid summasid, mida olete saanud teo toimepanijalt, sotsiaalkindlustusasutustelt või muust allikast.

Teil palutakse samuti esitada kahju tõttu tekkinud olukorra üksikasjad. See tähendab, et teil palutakse deklareerida ja esitada kõik tõendid ravi-, haigla- või matusekulude ning teie sissetuleku kaotuse või vähenemise kohta, teie kulude suurenemise või teie võimetuse kohta jätkata ametialast tegevust väidetava kuriteo põhjustatud kahju tõttu.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Hüvitistega tegelev asutus ei ole täiendavat või lisahüvitist sõnaselgelt sätestanud. Kreeka õiguses on selline võimalus siiski ette nähtud, kui asjaolud muutuvad või ohvri tervis halveneb.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Sõltuvalt juhtumist nõutakse järgmisi tõendavaid dokumente:

  • isikutunnistus või pass või tõend perekonnaseisu kohta;
  • elamisluba või elamisloa pikendamise taotluse kättesaamise kinnitus;
  • nõuetekohane tõend matusekulude ja ravikulude tasumise kohta;
  • ohvri surmatunnistus või arstitõendid, mis tõendavad kahju liiki, puude kestust, tervisekahjustuse olemust ning püsivat puuet ja sellise puude raskusastet;
  • sissetulek taotluse esitamisele eelnenud aastal ja vahejuhtumile eelnenud aastal (pädeva maksuasutuse maksuotsus või teie või teie elukaaslase, tsiviilpartnerluse kaaslase või muu alaliselt teiega koos elava isiku esitatud tulude deklaratsioon);
  • tõend kaebuse/kuriteoteate esitamise kohta;
  • asjaomaste lõplike kohtuotsuste või määruste ärakiri või tõend juhtumi lõpetamise kohta;
  • tõend teistest allikatest saadud seotud summade (tööandja kindlustusfond, erakindlustusettevõte) tasumise või mittetasumise kohta;
  • muu dokument, mis on asjakohane kaotatud sissetuleku, kulude suurenemise või töövõimetuse seisukohast või mis tõendab seda.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Jah, enne seda, kui hüvitistega tegelev asutus asja läbi vaatab, tuleb tasuda 100 eurot; tasumata jätmise korral lükatakse taotlus tagasi.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitistega tegelev asutus.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Abistavale asutusele või otse hüvitistega tegeleva asutuse sekretärile.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Mitte tingimata. Kui see on vajalik, palutakse teil kohale ilmuda.

Kui teie elukoht või harilik viibimiskoht on teise liikmesriigi territooriumil, palub Kreeka hüvitistega tegelev asutus asjaomasel abistaval asutusel teid küsitleda kooskõlas selle riigi õigusega ja saata protokolli. Kreeka hüvitistega tegelev asutus võib ka ise korraldada küsitluse telefoni või videokonverentsi teel kooskõlas Kreeka õigusega ja koostöös asjaomase abistava asutusega. Sellisel juhul ei saa Kreeka hüvitistega tegelev asutus taotluse esitajat küsitluseks kohustada.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Hüvitistega tegelev asutus peab juhtumi läbi vaatama kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning tegema lõpliku otsuse kolme kuu jooksul alates taotluse hindamise kuupäevast.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Nii taotluse esitajal kui ka Kreeka riigil on õigus esitada hüvitistega tegeleva asutuse otsuse suhtes edasikaebus esimese astme halduskohtule (Dioikitikó Protodikeío). Tähtaeg on neli kuud.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ministryofjustice.gr/site/LinkClick.aspx?fileticket=PqM22gvCCCg%3d&tabid=151

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Hüvitise taotlemiseks spetsiaalset abitelefoni ei ole. Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ministryofjustice.gr/site/en/HellenicCompensationAuthority.aspx

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Piiriülestes vaidlustes antakse õigusabi tsiviil- (või kaubandus)asjades, kui teie elukoht või harilik viibimiskoht on teises ELi liikmesriigis. Õigusabi võib tähendada ka juristi määramist, et anda õigusalast nõu, et vaidlus lahendada enne selle kohtusse jõudmist. Isikutel, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on Kreekas, kuid kes taotlevad õigusabi kohtuistungi või menetlustoimingu jaoks teises ELi liikmesriigis, on samuti õigus juristi teenustele, kui on saadud õigusabi taotlus teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Lingil klikates avaneb uus akenSoolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus (KEThI)

Lingil klikates avaneb uus akenRiiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus (EKKA)

Soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaat (Genikí Grammateía Isótitas ton Fýlon):

Lingil klikates avaneb uus akenKreeka pagulaste nõukogu (Ellinikó Symvoúlio gia tous Prósfyges)

Lingil klikates avaneb uus akenAmnesty Internationali Kreeka sektsioon

Kreeka politsei – küberkuritegevus

Viimati uuendatud: 20/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Hispaania

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Hispaania õigusaktide kohaselt toimub tekitatud kahju ja vigastuste puhul hüvitise taotlemine tavaliselt kriminaalmenetluse kaudu, milles analüüsitakse nii tsiviil- kui ka kriminaalvastutust. Selleks saab kannatanu esitada kohalikule kriminaalkohtule (Juzgado de Instrucción) tsiviilhagi, et teada anda, kas ta soovib esitada nõude kriminaalmenetluse käigus või kasutada õigust nõuda kantud kahju hüvitamist tsiviilmenetluse kaudu.

Kui kannatanu teatab, et ta soovib esitada nõude kriminaalmenetluse raames, on tal võimalus lasta prokuratuuril esitada enda nimel tsiviilhagi (see on nii ka juhul, kui kannatanu ei teata oma eelistusest) või soovi korral osaleda isiklikult (advokaadi ja riigiprokuröri kaudu).

Kui kannatanu otsustab nõuda hüvitist väljaspool kriminaalmenetlust, tuleb vastavalt asjaomastele menetluseeskirjadele alustada tsiviilmenetlust.

Piiriüleste juhtumite korral, näiteks kui õigusrikkumine pandi toime ohvri elukohariigist erinevas liikmesriigis, võib kuriteo toimepanijalt kahjude hüvitamist nõuda liikmesriigi õiguse alusel asja menetlevas kriminaalkohtus.

Hispaania õigusaktides on sätestatud konkreetsed hüvitise maksmise skeemid vägivalla-, seksuaal- ja terrorikuritegude korral.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Hispaanias toime pandud vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, mille tagajärjeks on surm, rasked kehavigastused või füüsilise või vaimse tervise kahjustused, on Hispaanias olemas tahtlike ja vägivallakuritegudega seotud abi määramise süsteem. Seksuaalkuritegude ohvritele antakse abi isegi juhul, kui kuritegu on toime pandud vägivalda kasutamata.

Üldiselt võidakse õigusaktides sätestatud finantsabi anda, kui kuriteo toimumise ajal on täidetud järgmised tingimused:

  • ohver on Hispaania või teise ELi liikmesriigi kodanik;
  • ohver ei ole Hispaania ega teise ELi liikmesriigi kodanik, kuid tema alaline elukoht on Hispaanias;
  • ohver on sellise teise riigi kodanik, mis annab oma territooriumil hispaanlastele samalaadset abi.

Surma korral kehtivad eespool osutatud kodakondsus- või elukohanõuded soodustatud isikutele, mitte surnud isikule.

Raske kehavigastuse või raskete füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral on hüvitise saajateks otsesed ohvrid, st need, kellele vigastusi või kahju tekitati.

Vigastuste hulka, mis annavad õiguse rahalise abi saamiseks, kuuluvad sellised, mis piiravad füüsilist puutumatust või kahjustavad füüsilist või vaimset tervist ning põhjustavad ohvri ajutist töövõimetust, mis kestab kauem kui kuus kuud, või tekitavad vähemalt 33% püsiva puude.

Terrorikuritegude korral on terrorismiohvritele ette nähtud mitmesugune riigi antav abi, et hüvitada neile kuritegude tagajärjel tekitatud kahju. Terroriakti ja kantud kahju vahel peab olema otsene seos.

Hüvitist makstakse järgmise kahju ja vigastuste korral:

  • kehavigastused, nii füüsilise kui ka vaimse tervise kahjustused, samuti ravi-, proteeside ja operatsioonikulud;
  • asjaomased kulud hüvitatakse kahju kandnud isikule ainult juhul, kui need ei ole täielikult või osaliselt kaetud riikliku või erasotsiaalhoolekande süsteemi kaudu;
  • füüsilise isiku kodule või äri- ja tööstushoonetele, poliitilise partei, ametiühingu ja ühiskondliku organisatsiooni peakorterile tekitatud materiaalne kahju;
  • ajutise elukoha kulud ajal, mil füüsilise isiku elukohas toimuvad remonditööd;
  • erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele (v.a riigile kuuluvad sõidukid) tekitatud kahjud.

Eespool osutatud kahju (v.a kehavigastused) korral makstav hüvitis on teisene võrreldes mõne muu avaliku-õigusliku asutuse samadel asjaoludel makstava hüvitise või kindlustuslepingutest tulenevate hüvitistega. Sellistel juhtudel kujutab hüvitis endast eespool osutatud riiklike haldusorganite või kindlustusseltside makstava hüvitise ja ametlikult hinnatud väärtuse vahet.

Hüvitise summa määratakse kindlaks vastavalt tekitatud kahjule (vigastuste raskus ning nende põhjustatud puue, surm jne).

Muu abi:

  • õpinguteks, kui terroriaktiga kaasnevad vigastused mõjutavad eelkõige üliõpilast, tema vanemaid või hooldajaid, või vigastused ei võimalda isikul enam oma tavapärase kutsealaga tegeleda;
  • vahetu psühholoogiline ja psühhopedagoogiline abi nii ohvritele kui ka nende sugulastele;
  • erakorraline abi isiklike või perekondlike vajadustega seotud olukordade leevendamiseks ohvritele, kellele ei kohaldata tavapärast abi või kohaldatakse seda ebapiisaval määral.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, mille otseseks tagajärjeks on ohvri surm, võivad soodustatud isikuteks olla kaudsed ohvrid, kui ohver oli kuriteo toimepanemise ajal Hispaania või mõne teise ELi liikmesriigi kodanik, või kui see nii ei ole, siis Hispaania elanik või mõne teise sellise riigi kodanik, mis annab oma territooriumil asuvatele hispaanlastele samalaadset abi.

Kaudsete ohvritena on õigus abi saada järgmistel isikutel:

  • surnud isiku abikaasa, kui nad ei olnud seaduslikult lahutatud, või isik, kes elas püsivalt koos surnud isikuga abieluga samaväärses suhtes vähemalt kaks aastat enne ohvri surma, kuid ühiste laste korral piisab ka vaid kooselust;
  • soodustatud isikuks ei saa olla isik, kes on süüdi mõistetud tahtlikus tapmises selle ükskõik millises vormis, kui surnud isik oli tema abikaasa või kellega ta oli sarnases püsisuhtes;
  • surnud isiku laps, kes oli asjaomase isiku ülalpeetav ja elas temaga koos, eeldusel et alaealised lapsed või puudega täiskasvanud on rahaliselt sõltuvad;
  • surnud isiku vanem, kes oli asjaomasest isikust rahaliselt sõltuv, seda niikaua, kuni puuduvad eespool osutatud olukordades olevad isikud;
  • kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealiste vanemaid loetakse Hispaania õiguses ettenähtud rahalise abi puhul samuti kaudseteks ohvriteks.

Alaealise või puudega isiku surma korral kuriteo otsesel tagajärjel on alaealise või puudega isiku vanematel või hooldajatel õigus saada üksnes abi, mis sisaldab tegelike matusekulude hüvitist seadusega kehtestatud määra piires.

Seksuaalkuritegude korral, mis põhjustavad kahju ohvri vaimsele tervisele, katab abi summa ohvri vabalt valitud teraapia kulud seadusega kehtestatud määra piires.

Terrorikuritegude korral, mis on põhjustanud otsese ohvri surma, võivad abisaajateks olla järgmised isikud:

  • surnud isiku abikaasa;
  • elukaaslane, kellega ohver oli elanud koos vähemalt kaks aastat;
  • elukaaslane, kellega ohvril olid lapsed;
  • surnud isiku vanemad, kui nad olid temast rahaliselt sõltuvad; vanemate puudumise korral ja järgmises järjekorras: ohvri lapselapsed, õed-vennad ja vanavanemad, kes olid ohvrist rahaliselt sõltuvad;
  • eespool osutatud isikute puudumise korral lapsed ja nende puudumise korral vanemad, kes ei olnud surnud isikust rahaliselt sõltuvad.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, mis on põhjustanud ohvrile raskeid kehavigastusi või raskeid füüsilise või vaimse tervise kahjustusi, on õigus saada hüvitist ainult otsestel ohvritel, st neil, kellele vigastus või kahju tekitati. Kaudsed ohvrid võivad abisaajad olla üksnes otsese ohvri surma korral, seaduses sätestatud juhtudel ja eeldusel, et seadusega sätestatud nõuded on täidetud.

Terrorikuritegude korral on seadusega ettenähtud õigused ja soodustused järgmistele isikutele:

  • terroriakti tagajärjel surnud isik või isikud, kes on akti tagajärjel kannatanud füüsilist ja/või vaimset kahju;
  • materiaalset kahju kandnud isikud, kui neid ei loeta terroriaktide ohvriteks või neil puudub muul põhjusel õigus saada abi, soodustusi või hüvitist;
  • isikud, kellel võib ohvri surma tagajärjel ja seadusega sätestatud tingimustel ning eelisjärjekorras olla õigus abile või õigustele, mis tulenevad sugulusest (pereliikmed), kooselust või sõltuvussuhtest surnud isikuga;
  • isikud, kellel on tõendeid terroristliku organisatsiooni tehtud otseste ja korduvate ähvarduste või kuriteo toimepanemisele sundimise kohta;
  • haavatud isikud (kuni teise veresugulusastmeni), kes on saanud mitmesuguseid invaliidsust põhjustavaid vigastusi;
  • isikutel, kes on olnud terrorirünnaku objektiks, kuid pääsenud vigastusteta, on rahalise hüvitise asemel õigus saada medaleid ja aumärke.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral:

jah, kui riik, mille kodanik ohver on, annab oma territooriumil asuvatele hispaanlastele samasugust abi. Niisugune tunnustamise põhimõte (mille puhul tuginetakse selle riigi õigusaktidele, mille kodanik ohver on) peab olema tõendatud ning sisaldama ühte dokumentidest, mis tuleb lisada lõpliku abi taotlusele näiteks ajutise töövõimetuse või invaliidsust põhjustavate vigastuste korral. Hispaania haldusorganid kontrollivad aluseks võetud välismaiste õigusaktide sisu ja kehtivust ning määravad kindlaks, kas neid saab iga konkreetse juhtumi puhul kasutada.

Terrorikuritegude puhul peavad terroriaktid olema toime pandud Hispaania territooriumil või Hispaania jurisdiktsioonis pärast 1. jaanuari 1960, et Hispaania õigusaktides sätestatud abiskeemi, soodustusi ja hüvitist oleks võimalik kohaldada.

Kui ohver kannatab Hispaania territooriumil või Hispaania jurisdiktsioonis pärast 1. jaanuari 1960 toime pandud terroriakti tagajärgede käes, on tal õigus saada seadusega sätestatud abi olenemata kodakondsusest.

Hispaania õigusaktide alusel sätestatud abiskeem kehtib ka järgmistel juhtudel:

Hispaania kodanikele, kes langevad välismaal peamiselt Hispaanias tegutsevate rühmituste ohvriks või Hispaania riigi või Hispaania huvide vastaste terroriaktide ohvriks;

väljaspool riigi territooriumi toime pandud ja eespool osutatud lõigus nimetamata terroriaktide Hispaania kodanikest ohvritele;

välismaal asuvate Hispaania sõjaväeosade rahu- ja julgeolekuoperatsioonidel osalevatele isikutele, kes langevad terroriaktide ohvriks.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on minu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on , siis millistel tingimustel?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral kehtivad Hispaania õigusaktide sätted abi esialgsele ja lõplikule menetlusele ning abi andmisele seadusega sätestatud otsestele ja kaudsetele ohvritele, kui kuritegu pannakse toime Hispaanias ja abi taotleja on teise ELi liikmesriigi alaline elanik.

Sellistel juhtudel, kui taotlus Hispaania õigusaktides sätestatud riigi antavale abile tehakse taotleja alalise elukoha riigi abistavate asutuste kaudu, peab Hispaania otsuseid tegev asutus (st finants- ja riigihalduse ministeeriumi (Ministerio de Hacienda y Función Pública) personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat (Dirección General de Costes de Personal y Pensiones Publicas) teavitama taotlejat ja abistavat asutust järgmisest:

  • riigi antava abi taotluse kättesaamine, juhtumit uuriv asutus, juhtumi lahendamise tähtaeg ja võimaluse korral otsuse langetamise eeldatav kuupäev;
  • juhtumi uurimise lõpetamise otsus.

Lisaks võib personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat kui otsuseid tegev asutus teha koostööd taotleja alalise elukoha riigi abistava asutusega, et korraldada taotleja või muu vajaliku isiku ärakuulamine.

Selleks võib asutus paluda abistaval asutusel võimaldada kõik vajalik, et abi andmise küsimust uuriv organ saaks ärakuulatava isiku otse telefoni või videokonverentsi teel ära kuulata, kui taotleja on sellega nõus.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, kuigi on võimalik, et pädevad asutused on omal algatusel alustanud kriminaalmenetlust, ilma et oleks vaja politseid teavitada.

Üldjuhul on abi andmise eelduseks kriminaalmenetlust lõpetav kohtuotsus, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kui kriminaalmenetlus on käimas, on õigusaktide kohaselt võimalik anda vaheabi kuriteoohvrite või soodustatud isikute ebakindla finantsolukorra leevendamiseks. Vaheabi võib taotleda siis, kui ohver on teatanud juhtumist pädevatele asutustele või kui pädevad asutused on alustanud kriminaalmenetlust, ilma et oleks vaja juhtumist teatada.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral peate finantsabi nõude esitamiseks lisama nõudele kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia, olgu selleks siis kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta süüdistatava surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta.

Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktides sätestatud abi ja soodustuste saamiseks nõutav, et ohvrile on antud kas õigus hüvitise saamiseks tsiviilvastutuse alusel seoses kuritegude ja nende tagajärgedega, mida saab hüvitada kohtuotsuse alusel, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, või kui niisugust kohtuotsust ei ole langetatud, siis on toimunud asjakohane õiguslik uurimine või on kuritegude eest vastutusele võtmiseks algatatud kriminaalmenetlus.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral peate finantsabi nõude esitamiseks lisama nõudele kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia, olgu selleks siis kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta.

See nõue tähendab, et kui kavatsete nõuda finantsabi, peate algatama kohtumenetluse isiku vastu, kes on väidetavalt kuriteo toimepanemises süüdi.

Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktidega sätestatud abi ja soodustuste saamiseks nõutav, et ohvrile on antud kas õigus hüvitise saamiseks tsiviilvastutuse alusel seoses sündmuste ja nende tagajärgedega, mida saab hüvitada kohtuotsuse alusel, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, või kui niisugust kohtuotsust ei ole langetatud, on tehtud asjakohane õiguslik uurimine või on kuritegude eest vastutusele võtmiseks algatatud kriminaalmenetlus.

Seega on seadusega sätestatud abi ja soodustuste taotlemiseks vajalik, et on algatatud kriminaalmenetlus või vähemalt toimunud asjakohane kohtulik uurimine.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei ole õigusrikkujat tuvastatud, siis ei ole võimalik hüvitist taotleda, sest üks nõuetest on koopia esitamine väidetava õigusrikkuja suhtes tehtud kohtuotsusest, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse ning mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kui kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud – st kriminaalmenetlust lõpetavat kohtuotsust, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, ei ole veel tehtud – on võimalik taotleda vaheabi, kui on esitatud tõendid ohvri või soodustatud isikute ebakindla finantsolukorra kohta.

Kui väidetav õigusrikkuja ei ilmu kohtusse, tuleb abi taotlusele lisada asjaomane tagaseljaotsus.

Üks vaheabi taotlusele lisatavatest dokumentidest on prokuratuuri aruanne selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et surm, vigastused või kahju põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel.

Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktides sätestatud abi ja soodustusi võimalik taotleda juhul, kui on tehtud asjakohane õiguslik uurimine või on kuritegude eest vastutusele võtmiseks algatatud kriminaalmenetlus.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud tähtaeg?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on abi taotlemise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kuriteo toimepanemise kuupäevast.

Terrorikuritegude korral on kehavigastuste või materiaalse kahju hüvitistaotluste esitamise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kahju tekkimise kuupäevast.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline kahju

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral antakse abi seoses surma, raskete kehavigastuste või raskete füüsilise või vaimse tervise kahjustustega.

Raskeks vigastuseks loetakse vigastust, mis mõjutab kehalist puutumatust või füüsilist või vaimset tervist ning mis muudab kannatanu ajutiselt või püsivalt töövõimetuks.

Kehavigastus või füüsilise või vaimse tervise kahjustus peab olema piisavalt raske, et määrata Hispaania sotsiaalkindlustusseaduse kohaselt püsiv puue või ajutine töövõimetus, mis kestab kauem kui kuus kuud. Püsiv töövõimetus peab hõlmama töövõimetust vähemalt 33% ulatuses.

Terrorikuritegude korral hõlmab tavaline abi järgmisi ettenägematuid sündmusi.

  • Surm: riik hüvitab soodustatud isikutele terroriakti tagajärjel hukkunud isikute (kui neil puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulud kuni seadusega kehtestatud piirmäärani.

Lisaks on soodustatud isikutel asjakohastel juhtudel õigus järgmisele:

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks;
  • haridusabi;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Isikukahju:

Isikutel, kellele on tekitatud kehavigastusi, on õigus saada hüvitist terroriaktiga seotud ravikulude, proteeside ja kirurgiliste sekkumistega seotud kulude hüvitamiseks, kui nende vajadus on tõendatud ega ole kaetud muu asjaomaste isikute puhul kehtiva riikliku või erahoolekandesüsteemiga.

Eristatakse järgmisi seisundeid:

  • raske puue;
  • püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks;
  • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks;
  • osaline püsiv töövõimetus: selliste juhtude puhuks on kehtestatud kindlasummaline rahaline hüvitis.

Lisaks on soodustatud isikutel asjakohastel juhtudel õigus järgmisele:

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks; haridusabi;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused: sellisel juhul sõltub hüvitis kahju hindamisest vastavalt süsteemile, mis on kehtestatud liiklusõnnetuste ohvritele, kasutades sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud skaalat hüvitise määramiseks püsiva vigastuse, sandistuste ja kahjustuste ning invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral, mille on põhjustanud tööõnnetus või kutsehaigus.

Mis puudutab järelmõjude (sh vigastusest tulenevate ja paranemisprotsessi järgselt alles jäänud füüsiliste kahjustuste, vaimupuude, meeleorganite kahjustuste, orgaaniliste kahjustuste ja kosmeetiliste vigastuste) hüvitamist, hõlmab liiklusõnnetuste ohvritele kehtestatud süsteem kulusid seoses edasise tervishoiu, proteeside, koduse ja kliinikutes toimuva rehabilitatsiooni ning muu hulgas isikliku sõltumatuse kaotamisest tingitud kulusid.

Samuti hõlmab see ajutist töövõimetust, mis võib ohvrile mõju avaldada ravi saamise ajal, mil ta ei suuda täita töö- või tavapäraseid kohustusi.

Sarnaselt on püsivaid invaliidsust mittepõhjustavaid vigastusi saanud terrorismiohvritel õigus järgmisele (kui on asjakohane):

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks;
  • õppetasudest vabastamine;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Ajutine töövõimetus: ohvrit loetakse ajutiselt töövõimetuks, kui ta saab ravikindlustushüvitist ja ei ole võimeline täitma töö- või tavapäraseid kohutusi.

Lisaks on ohvritel asjakohastel juhtudel õigus saada lisaabi sellise tegevusega seoses, mida mõjutavad püsiv puue või püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused, v.a haridusabi.

  • Inimrööv: hüvitis kujutab endast kindlasummalist rahalist hüvitist ja hüvitist isikukahju eest, mida inimrööv võis põhjustada.

Samuti on soodustatud isikutel võimalik saada hüvitist isikukahju eest, mida inimrööv võis neile põhjustada, koos muu abiga, milleks on näiteks:

  • kohtuotsusega (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) määratud igasuguse summa erandkorras väljamaksmine seoses sündmustest tuleneva füüsilise või psühholoogilise kahjuga, mis on hõlmatud tsiviilvastutusega;
  • varalise kahju hüvitamine;
  • abi ravikulude ning täiendavate tervishoiuteenuste ja psühhosotsiaalse hoolduse hüvitamiseks;
  • eluasemega seotud abi;
  • vajaduspõhine erakorraline abi;
  • terrorismiohvrite tsiviilkorras tunnustamise kuningliku määruse (Real Orden de Reconocimiento Civil a las Víctimas del Terrorismo) alusel antud teenetemärgid.
  • Varaline kahju: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute alaliste elukohtade puhul (alalise elukohana mõistetakse üldjuhul hoonet, mis on isiku või leibkonna elukoht vähemalt kuus kuud aastas) võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud elemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud hoonetes tegevuse taastamiseks, sh kahjustatud mööbel ja seadmed kuni kohaldatavates õigusaktides kehtestatud hüvitise piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud;
  • oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav;
  • hüvitis hõlmab remondikulusid ning abi antakse ka juhul, kui sõiduk hävib.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse vastavalt asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad vigastusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Terrorirünnakute ohvritele hüvitise maksmise eest vastutab riik, makstes erandjuhtudel asjaomast hüvitist tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psüühilise kahju tekitamise eest, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv võimetus mis tahes töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused ja inimrööv.

– Psühholoogiline kahju

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, kui kuritegu on kahjustanud ohvri vaimset tervist (psühholoogiline kahju), katab abi ohvri vabalt valitud ükskõik missuguse teraapia kulud Hispaania õigusaktides sätestatud maksimaalse summa ulatuses.

Terrorikuritegude korral saavad terrorirünnakute ohvrid seoses psühholoogilise kahjuga viivitamatult ja tasuta psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi, mis vastab nende ravivajadustele, ja seda seni, kuni abi loetakse kliiniliselt vajalikuks, et taastumine oleks võimalikult kiire ja tõhus.

Asjaomane abi laieneb nii otsestele ohvritele kui ka neile, keda ähvardab oht ning nende peredele või isikutele, kellega nad koos elavad.

b) Isikute või ohvrite sugulaste õigused

– varaline kahju

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral loetakse kuriteo tagajärjel surnud alaealise vanemaid kaudsete ohvritena soodustatud isikuteks.

Sellisel juhul piirdub abi surnud lapse vanemate või hooldajate makstud matusekulude hüvitamisega Hispaania õigusaktides sätestatud piirmäärade ulatuses.

Surnuvalve, transpordi, matmis- või kremeerimiskulusid loetakse matusekuludeks, mille eest on õigus saada hüvitist.

Terrorikuritegude korral maksab riik terroriakti tagajärjel surnud isikute (kes ei ole kindlustuspoliisiga kaetud) transpordi, matuse-, matmis- ja/või kremeerimiskulud kuni asjakohastes õigusaktides sätestatud piirmäärani.

– Psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri ülalpidamisel olnud isikutele makstav hüvitis ohvri surma korral.

Terrorikuritegude korral laieneb terroriaktide otsestele ohvritele antav toetus psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi eest ka nende pereliikmetele ja isikutele, kellega nad koos elavad, kes võivad kannatada terroriaktide psühholoogilise mõju all, mis ilmneb hiljem. Neil on õigus saada arsti määratud psühholoogilise nõustamise kulude hüvitist kuni individuaalse ravi kohta kehtestatud piirmäärani.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei saa abi summa olla üldjuhul suurem kui kohtuotsusega määratud hüvitis.

Abi summa määratakse vastavalt eeskirjadele, eeldusel et see ei ületa kohtuotsusega määratud summat:

  • ajutise töövõimetuse korral pärast esimese kuue kuu möödumist makstakse hüvitist kehtiva igapäevase üldise riikliku töötasuindeksi (Indicador Público de Renta de Efectos Múltiples (IPREM)) kahekordses väärtuses seni, kuni isik püsib töövõimetuna, ning asjaomasel perioodil tehakse vastavaid igakuiseid makseid.

IPREM on igal aastal kindlaksmääratav indeks, mida kasutatakse teatud soodustuste summa, soodustuste saamise piirmäära, õiguste või avalike teenuste määramiseks.

  • Invaliidsust põhjustavate vigastuste korral on saadav maksimaalne summa seotud kehtiva igakuise IPREMiga kuupäeval, mil vigastused või kahju mõjutavad isiku tervist, ning sõltub puude astmest:
    • osalise püsiva töövõimetuse korral: 40 igakuist väljamakset;
    • püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks: 60 igakuist väljamakset;
    • püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks: 90 igakuist väljamakset;
    • raske puude korral: 130 igakuist väljamakset;
  • Surma korral on maksimaalne antav abi 120 igakuist väljamakset surma kuupäeval kehtiva IPREMi kohaselt.

Kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealise või puudega täiskasvanu vanematele või hooldajatele makstav matusekulude hüvitis katab tegelikult tehtud kulutused kuni viie igakuise väljamakse ulatuses, mis vastab surma päeval kehtinud IPREMile.

Ohvrite vaimset tervist kahjustanud seksuaalkuritegude korral makstakse teraapiakulude hüvitist vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

  • kui rahalise abi taotlus esitatakse enne ravi algust, võidakse kokku leppida summas, mille aluseks on IPREMi kohane igakuine makse. Kui määratud summa on ravi eest tasumiseks ebapiisav, võidakse asjaomase isiku taotlusel ülejäänud kulutused hüvitada ühekordse maksega või järjestikuste maksetega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui abi taotlus esitatakse pärast ravi algust, hüvitatakse asjaomase isikuga seoses arvestatud kulud koos tulevaste samaotstarbeliste kuludega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui taotluse esitamise ajal tõendatakse, et ravi on lõppenud, makstakse abi ühekordse maksena tehtud kulutuste ulatuses kuni lubatud maksimaalse summani. Kui tõendatakse, et ravi on vaja uuesti alustada ning maksimaalset summat ei ole välja makstud, on võimalik teha makseid tekkinud uute kulude hüvitamiseks.

Vaheabi võidakse samuti anda enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et Teie kui ohvri või Teie soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud. Abi võidakse maksta ühekordse maksena või korrapäraste maksetena.

Terrorikuritegude korral:

  • surma korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Terroriakti tagajärjel hukkunud isikute (kui neil puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulud hüvitatakse ühekordse maksena kuni seaduses sätestatud piirmäärani.

  • Isikukahju: raske puude korral, püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks, püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks, osalise püsiva töövõimetuse korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral makstakse hüvitist ühekordse maksena või igakuiste maksetena vastavalt kehtestatud astmestikule.

  • Ajutise töövõimetuse korral makstakse hüvitist kuni 18 igakuise makse ulatuses.
  • Inimröövi korral makstakse lisaks ühekordsele maksele inimröövi tagajärjel ohvrile põhjustatud isikukahju eest abi vastavalt päevade arvule, mil isik oli röövitud, ja kuni osalise püsiva töövõimetuse korral kehtestatud piirmäärani.
  • Varalise kahju korral: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Üldiselt makstakse abi ühekordse maksena vastavalt asjakohastes õigusaktides kehtestatud summadele, v.a ajutise eluaseme hüvitis, mida makstakse iga kuu, kusjuures abi arvutatakse päevapõhiselt, kui elatakse hotellis, ja kuupõhiselt, kui elukohta üüritakse.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute alaliste elukohtade puhul (alalise elukohana mõistetakse üldjuhul hoonet, mis on isiku või leibkonna elukoht vähemalt kuus kuud aastas) võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud elemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud asjaomastes hoonetes tegevuse taastamiseks (sh kahjustatud mööbel ja seadmed); hüvitist makstakse kuni kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud.
  • Oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav.
  • Hüvitis hõlmab remondikulusid ning abi antakse ka juhul, kui sõiduk hävib.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse vastavalt asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad vigastusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Osamaksete süsteemi kasutatakse terroriaktide tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse ja invaliidsust põhjustavate vigastuste korral vastavalt Hispaania õigusaktides sätestatule.

Kui vigastuste raskuse tõttu on mõistlik eeldada, et hiljem määratakse ohvri täielik püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks või raske puue, võidakse teha osamakseid kuni seadusega kehtestatud piirmäärani.

Erandkorras võtab riik vastutuse asjakohase hüvitise maksmise eest tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psühholoogilise kahju korral, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused ja inimrööv. Erakorralist abi makstakse tavaliselt ühekordse maksena, v.a püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste ja inimröövi puhul.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võidakse riigi antava abi maksmisest keelduda või selle summat vähendada, kui täielik või osaline maksmine on kohtuotsuse alusel määratud olukordades ebaõiglane või vastuolus avaliku korraga:

  • kui hüvitise saaja käitumine aitas otseselt või kaudselt kaasa kuriteo toimepanemisele või raskemate vigastuste tekkimisele;
  • kui hüvitise saaja on kuriteo toimepanijaga seotud või kuulub vägivallakuritegudega seotud organisatsiooni.

Kui kuriteo tagajärjel surnud isikule ei maksta hüvitist või seda vähendatakse ühel eespool osutatud põhjustest, võivad hüvitise saajad rahaliste raskuste korral saada hüvitist kaudse ohvrina.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võetakse abi summa määramisel arvesse Teie finantsolukorda, kaaludes järgmist:

  • hüvitise saaja või ühiselt kõigi hüvitise saajate aastapõhiselt saadavad kõikvõimalikud sissetulekud (pärast ohvri surma antava abi korral) vastavalt asjakohasele astmestikule;
  • ohvri aastapõhiselt saadavad kõikvõimalikud sissetulekud selle kuupäeva seisuga, mil vigastused või kahju mõjutasid tema tervist (hüvitis invaliidsust põhjustavate vigastuste korral), vastavalt asjakohasele astmestikule.

Teie finantsolukorda võetakse arvesse ka selleks, et määrata kindlaks, kas Teie kui hüvitise saaja olete rahaliselt sõltuv, mille tõttu Teil võib olla õigus saada asjakohast abi. Kui Teie finantsolukord on ebakindel, võidakse Teile asjakohaste õigusaktide alusel anda vaheabi enne, kui tehakse kohtuotsus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse ning mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

Surma põhjustanud terrorikuritegude korral makstava hüvitise õiguse määramisel võetakse arvesse soodustatud isiku rahalist sõltuvust terroriakti tagajärjel surnud isiku surma hetkel, lähtudes tema ükskõik mis liiki aastasissetulekust.

Kas on teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei saa abi summa olla mitte kunagi suurem kui kohtuotsusega määratud hüvitis. Täpne summa määratakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele:

  • ajutise töövõimetuse korral pärast esimese kuue kuu möödumist antakse hüvitist kehtiva igapäevase üldise riikliku töötasuindeksi (Indicador Público de Renta de Efectos Múltiples (IPREM)) kahekordses väärtuses seni, kuni isik püsib töövõimetuna, ning asjaomasel perioodil tehakse vastavaid igakuiseid makseid.
  • Invaliidsust põhjustavate vigastuste korral on saadav maksimaalne summa seotud kehtiva igakuise IPREMiga kuupäeval, mil vigastused või kahju mõjutavad isiku tervist, ning sõltub puude astmest:
    • osalise püsiva töövõimetuse korral: 40 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks: 60 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks : 90 igakuist makset;
    • raske puude korral: 130 igakuist makset.

Et määrata sellistel juhtudel antava abi summa, kohaldatakse iga asjakohase abi maksimaalsetele summadele üksteise järel järgmisi paranduskoefitsiente:

  • ohvri aastapõhiselt saadavad kõikvõimalikud sissetulekud selle kuupäeva seisuga, mil vigastused või kahju mõjutasid tema tervist, vastavalt järgmisele astmestikule:
    • vastaval kuupäeval kehtivast IPREMist väiksemad sissetulekud: paranduskoefitsient = 1;
    • 101–200% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,90;
    • 201–350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,80;
    • rohkem kui 350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,70;
  • vigastuse kuupäeval ohvrist rahaliselt sõltuvate isikute arv vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatud kriteeriumidele, kui nad elavad koos ohvriga ohvri kulul, ning eeldusel, et neil puudub ükskõik missugune sissetulek, mis ületab aastapõhiselt 150% vigastuse kuupäeval kehtivast aastapõhisest IPREMist, vastavalt järgmisele astmestikule:
    • nelja või enama ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 1;
    • kolme ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,95;
    • kahe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,90;
    • ühe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,85;
    • ülalpeetavate puudumise korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,80;
    • surma korral on maksimaalne antav abi 120 igakuist makset surma kuupäeval kehtiva IPREMi väärtuses.

Et määrata sellisel juhul antava abi summa, kohaldatakse iga asjakohase abi maksimaalsetele summadele järjestikku järgmisi paranduskoefitsiente:

  • igasugused aastapõhised sissetulekud, mida hüvitise saaja saab või kõik hüvitise saajad saavad ühiselt (kui hüvitise saajaid on rohkem kui üks) ohvri surma kuupäeva seisuga vastavalt järgmisele astmestikule:
    • vastaval kuupäeval kehtivast IPREMist väiksemad sissetulekud: paranduskoefitsient = 1;
    • 101–200% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,90;
    • 201–350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,80;
    • rohkem kui 350% asjaomasest IPREMist: paranduskoefitsient = 0,70;
  • ohvri surma hetkel temast või teistest soodustatud isikutest rahaliselt sõltunud isikute arv. Soodustatud isikuteks loetakse asjakohastes õigusaktides loetletud isikud, eeldusel et igaüks neist vastab järgmistele tingimustele:
    • nad elasid ohvri surma ajal koos ohvri või teiste soodustatud isikutega ohvri või soodustatud isikute kulul ning
    • neil puudub igasugune sissetulek, mis aastapõhiselt ületaks 150% ohvri surma hetkel kehtivast aastapõhisest IPREMist vastavalt järgmisele astmestikule:
      • nelja või enama ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 1;
      • kolme ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,95;
      • kahe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,90;
      • ühe ülalpeetava korral kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,85;

Kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealise või puudega täiskasvanu vanematele või hooldajatele makstav matusekulude hüvitis katab tegelikult tehtud kulutused kuni viie igakuise makse ulatuses, mis vastab surma päeval kehtinud IPREMile.

Seksuaalkuritegude korral, mis kahjustavad ohvri vaimset tervist, katab abi ohvri vabalt valitud teraapia kulud kuni viie igakuise IPREMi ulatuses, mis kehtib ohvri vaimse tervise kahjustusi (mida saab teraapia abil ravida) tõendava kohtuarstliku ekspertiisiakti väljastamise kuupäeval.

Vaheabi võidakse anda enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et Teie kui ohvri või Teie soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud.

Terrorikuritegude korral:

  • surma korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Hüvitise saajatel on õigus abi suurendamisele 20 kindlasummalise igakuise makse ulatuses, mis vastavad terroriakti toimumise kuupäeval kehtivale IPREMile iga hõlmatud lapse või alaealise kohta, kes olid ohvri surma hetkel ohvrist rahaliselt sõltuvad.

Isikut loetakse surnud isikust rahaliselt sõltuvaks, kui ta elas surnud isiku surma ajal osaliselt või täielikult surnud isiku kulul ning tal puudus igasugune aastasissetulek, mis ületab 150% sel ajal kehtivast aastapõhisest IPREMist.

Abi antakse ka terroriakti tagajärjel surnud isikute (kellel puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulude katmiseks kuni seadusega kehtestatud piirmäärani. Kulud hüvitatakse pärast asjakohaste arvete esitamist. Arvetele tuleb lisada kindlustuspoliis, mis hõlmab asjaomaseid kulusid, või kirjalik tunnistus niisuguse kindlustuse puudumise kohta.

  • Isikukahju: raske puude korral, püsiva töövõimetuse korral mis tahes töö tegemiseks, püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks, osalise püsiva töövõimetuse korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele.

Püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral makstakse hüvitist ühekordse maksena või igakuiste maksetena vastavalt kehtestatud astmestikule.

Soodustatud isikutel on õigus saada ettenähtud abi ning õigus abi suurendamisele 20 kindlasummalise igakuise makse ulatuses, mis vastavad asjakohasele IPREMile iga lapse või alaealise kohta, kellel on õigus saada abi, sest nad olid vigastusi põhjustanud terroriakti toimumise ajal ohvrist rahaliselt sõltuvad.

  • Ajutise töövõimetuse korral makstakse ajutise töövõimetuse perioodil hüvitist summas, mis vastab kahekordsele asjakohasele IPREMile kuni 18 igakuise makse ulatuses.
  • Inimröövi ohvritele makstakse hüvitist inimröövi korral seadusega kehtestatud summas. Lisaks makstakse ohvrile inimröövi tagajärjel põhjustatud võimaliku isikukahju eest hüvitist summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile inimröövi iga päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani.
  • Varaline kahju: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Hüvitised koos ei tohi ületada tekitatud kahju väärtust.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute eluasemete puhul võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud luksuselemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud, makstes hüvitist, mis arvutatakse päevapõhiselt, kui elatakse hotellis, ja kuupõhiselt, kui elukohta üüritakse.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud asjaomastes hoonetes tegevuse taastamiseks (sh kahjustatud mööbel ja seadmed); hüvitist makstakse kuni kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud;
  • oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav;
  • hüvitis hõlmab remonditöödeks vajalikke kulutusi.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad tervisekahjustusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Abi saamiseks ei tohi teil juba olla sama või kõrgema astme kvalifikatsioon võrreldes sellega, mille annaksid õpingud, mille jaoks abi taotletakse, ning te ei tohi vastata õiguslikele nõuetele, mis on vajalikud, et kõnealune kvalifikatsioon omandada.

Keeleõppele ja bakalaureuseõppele või samaväärsetele või kõrgema astme õpingutele kehtivad Hispaania õigusaktides stipendiumidele ja õppetoetustele sätestatud õppima asumise ning õpitulemuste akadeemilised nõuded.

Kuid õppetoetuse saajate vajalike õpitulemuste arvutamiseks kohaldab siseministeerium paranduskoefitsienti 0,60 konkreetsete haridustoetuse vajadustega üliõpilastele, kes vajavad piiratud füüsilise või vaimse teovõime tõttu õppekava kohandamist või pikendatud õppeaega.

Erandjuhtudel vastutab terrorirünnakute ohvritele hüvitise maksmise eest riik tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psüühilise kahju tekitamise eest, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad vigastused, mis ei põhjusta invaliidsust, ja inimrööv.

Hüvitise summa määratakse järgmiselt:

  • kui on olemas kohtuotsus, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, et saada hüvitist tsiviilvastutuse korras surma või füüsilise või vaimse kahju eest, mis põhjustavad eespool osutatud seisundeid, makstakse abi ühekordse maksena õigusaktides sätestatud summas;
  • kui kohtuotsusega, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, ei anta ega lubata anda hüvitist tsiviilvastutuse korras füüsilise või vaimse kahju eest, makstakse abi ühekordse maksena kõigi seisundite, v.a järgmise puhul:
    • püsivad vigastused, mis ei põhjusta invaliidsust: sellisel juhul sõltub hüvitis kahju hindamisest vastavalt süsteemile, mis on kehtestatud liiklusõnnetuste ohvritele, kasutades sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud skaalat hüvitise määramiseks püsivate vigastuste, sandistuste ja kahjustuste ning invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral, mille on põhjustanud tööõnnetus või kutsehaigus;
    • inimrööv: hüvitist makstakse summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile iga inimröövi päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral ei saa abi summa olla üldjuhul suurem kui kohtuotsusega määratud hüvitis.

Abi summa määratakse vastavalt eeskirjadele, eeldusel et see ei ületa kohtuotsusega määratud summat:

  • ajutise töövõimetuse korral pärast esimese kuue kuu möödumist antakse hüvitist kehtiva igapäevase üldise riikliku töötasuindeksi (IPREM) kahekordses väärtuses seni, kuni isik püsib töövõimetuna, ning asjaomasel perioodil tehakse vastavaid igakuiseid makseid.
  • Invaliidsust põhjustavate vigastuste korral on saadav maksimaalne summa seotud kehtiva igakuise IPREMiga kuupäeval, mil vigastused või kahju mõjutavad isiku tervist, ning sõltub puude astmest:
    • osalise püsiva töövõimetuse korral: 40 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks: 60 igakuist makset;
    • püsiva töövõimetuse korral ükskõik millise töö tegemiseks: 90 igakuist makset;
    • raske puude korral: 130 igakuist makset.
  • Surma korral on maksimaalne antav abi 120 igakuist makset surma kuupäeval kehtiva IPREMi väärtuses.

Kuriteo otsesel tagajärjel surnud alaealise või puudega täiskasvanu vanematele või hooldajatele makstav matusekulude hüvitis katab tegelikult tehtud kulutused kuni viie igakuise makse ulatuses, mis vastab surma päeval kehtinud IPREMile.

Ohvrite vaimset tervist kahjustanud seksuaalkuritegude korral makstakse teraapiakulude hüvitist vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

  • kui rahalise abi taotlus esitatakse enne ravi algust, võidakse kokku leppida summas, mille aluseks on IPREMi igakuine makse. Kui määratud summa on ravi eest tasumiseks ebapiisav, võidakse asjaomase isiku taotlusel ülejäänud kulutused hüvitada ühekordse maksega või järjestikuste maksetega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui abi taotlus esitatakse pärast ravi algust, hüvitatakse asjaomase isiku arvestatud kulud koos tulevaste samaotstarbeliste kuludega kuni ravi lõpuni või (kui see on kohaldatav) kuni kehtestatud maksimaalse summani jõudmiseni;
  • kui taotluse esitamise ajal tõendatakse, et ravi on lõppenud, makstakse abi ühekordse maksena tehtud kulutuste ulatuses kuni lubatud maksimaalse summani. Kui ravi on vaja uuesti alustada ning maksimaalset summat ei ole välja makstud, on võimalik teha makseid tekkinud uute kulude hüvitamiseks.

Vaheabi võidakse samuti anda enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et Teie kui ohvri või Teie soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud. Abi võidakse maksta ühekordse maksena või korrapäraste maksetena.

Terrorikuritegude korral:

  • surma korral on hüvitise summa 250 000 eurot, mida suurendatakse 20 kindlasummalise igakuise makse ulatuses, mis vastavad terroriakti toimumise kuupäeval kehtinud IPREMile iga lapse või alaealise kohta, kes olid ohvri surma hetkel ohvrist rahaliselt sõltuvad.

Terroriakti tagajärjel hukkunud isikute (kui neil puudub kindlustuspoliis) transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulud hüvitatakse ühekordse maksena kuni 6000 euro väärtuses.

  • Isikukahju: raske puude korral, püsiva töövõimetuse korral ükskõik millise töö tegemiseks, püsiva töövõimetuse korral isiku tavapärases ametis töötamiseks, osalise püsiva töövõimetuse korral makstakse abi ühekordse maksena vastavalt seadusega kehtestatud summadele:
    • raske puue: 500 000 eurot
    • püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks: 180 000 eurot
    • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks: 100 000 eurot
    • osaline püsiv töövõimetus: 75 000 eurot.
  • Püsivate invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral makstakse hüvitist ühekordse maksena või igakuiste maksetena vastavalt kehtestatud astmestikule ning samas piirmääras, mis kehtib seoses osalise püsiva töövõimetusega (75 000 eurot).
  • Ajutise töövõimetuse korral makstakse ajutise töövõimetuse perioodil hüvitist summas, mis vastab kahekordsele asjakohasele IPREMile kuni 18 igakuise makse ulatuses.
  • Inimröövi korral makstakse ühekordse maksena 12 000 eurot ja lisaks hüvitist summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile inimröövi iga päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani (75 000 eurot).
  • Varalise kahju korral: asjaomane abi on teisene võrreldes muu abiga, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse viimaste kaudu saadud summa võrra.

Riigi omandisse kuuluvale varale põhjustatud kahju ei hüvitata.

Üldiselt makstakse abi ühekordse maksena vastavalt asjakohastes õigusaktides kehtestatud summadele, v.a ajutise eluaseme hüvitis, mida makstakse iga kuu, kusjuures abi arvutatakse päevapõhiselt, kui elatakse hotellis, ja kuupõhiselt, kui elukohta üüritakse.

Soodustatud isikutel on õigus saada:

hüvitist seoses eluasemele tekitatud kahjudega:

  • füüsiliste isikute alaliste elukohtade puhul (alalise elukohana mõistetakse üldjuhul hoonet, mis on isiku või leibkonna elukoht vähemalt kuus kuud aastas) võidakse hüvitist maksta kahjustuste eest, mis tekitati konstruktsioonile, seadmetele ja mööblile, mis vajavad väljavahetamist, et taastada varasem elamiskõlblikkus, v.a teatud elemendid;
  • muude kui eluasemete puhul makstav hüvitis moodustab kuni 50% kahjust kuni piirmäärani, mis on eluasemele kehtestatud kohaldatavate õigusaktide alusel.

Ajutine eluase:

  • kui mõjutatud isikud peavad terroriakti tagajärjel remondi ajaks ajutiselt kodust lahkuma, võib siseministeerium katta ajutise elukohaga kaasnevad kulud.

Äri- või tööstushoonete kahjustused:

  • hüvitis sisaldab selliste remonditööde väärtust, mis on vajalikud asjaomastes hoonetes tegevuse taastamiseks (sh kahjustatud mööbel ja seadmed); hüvitist makstakse kuni kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmäärani.

Sõidukikahjud:

  • hüvitamisele kuuluvad erasõidukitele tekitatud kahjud, samuti inimeste ja kaupade maismaatranspordiks kasutatavatele sõidukitele tekitatud kahjud;
  • oluline on, et õnnetuse ajal oleks sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav;
  • hüvitis hõlmab remondikulusid ning abi antakse ka juhul, kui sõiduk hävib.
  • Haridusabi: õppetoetust antakse asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juhul, kui terroriakti tagajärjel saab üliõpilane, tema lesk, elukaaslane või surnud isiku lapsed, vanemad, õed-vennad või hooldajad tervisekahjustusi, mis takistavad neid tegelemast oma tavapärase elukutsega.

Osamaksete süsteemi kasutatakse terroriaktide tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse ja invaliidsust põhjustavate vigastuste korral vastavalt Hispaania õigusaktides sätestatule.

Juhtudel, mille puhul on vigastuste raskuse tõttu mõistlik eeldada, et ohvri püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks või raske puue määratakse hiljem, võidakse teha osamakseid kuni 18 030,36 euroni.

Erandkorras võtab riik vastutuse asjakohase hüvitise maksmise eest tsiviilvastutuse alusel surma või füüsilise või psühholoogilise kahju korral, mis hõlmab järgmisi seisundeid: surm, raske puue, püsiv töövõimetus mis tahes töö tegemiseks, püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, osaline püsiv töövõimetus, püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused ja inimrööv.

Hüvitise summa määratakse järgmiselt:

  • kui on olemas kohtuotsus, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, et saada hüvitist tsiviilvastutuse korras surma või füüsilise või vaimse kahju eest, mis põhjustavad eespool osutatud seisundeid, makstakse kohtuotsuses sätestatud abi kuni järgmiste piirmääradeni:
    • surm: 500 000 eurot
    • raske puue: 750 000 eurot
    • püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks: 300 000 eurot
    • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks: 200 000 eurot
    • osaline püsiv töövõimetus: 125 000 eurot
    • püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused: 100 000 eurot
    • inimrööv: 125 000 eurot.
  • Kui kohtuotsusega, mille puhul puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks, ei anta ega lubata anda hüvitist tsiviilvastutuse korras füüsilise või vaimse kahju eest, makstakse järgmised summad:
    • surm: 250 000 eurot
    • raske puue: 500 000 eurot
    • püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks: 180 000 eurot
    • püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks: 100 000 eurot
    • osaline püsiv töövõimetus: 75 000 eurot.
  • Püsivad invaliidsust mittepõhjustavad vigastused: sellisel juhul sõltub hüvitis kahju hindamisest vastavalt süsteemile, mis on kehtestatud liiklusõnnetuste ohvritele, kasutades sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud skaalat hüvitise määramiseks püsiva vigastuse, sandistuste ja kahjustuste ning invaliidsust mittepõhjustavate vigastuste korral, mille on põhjustanud tööõnnetus või kutsehaigus.
  • Inimrööv: hüvitist makstakse summas, mis vastab kolmekordsele igapäevasele IPREMile inimröövi iga päeva kohta, kuni osalise püsiva töövõimetuse kohta kehtestatud hüvitise piirmäärani.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Üldiselt ei ole vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral õiguslikult reguleeritud abi saamine kooskõlas kuriteo tagajärjel saadud vigastuste ja kahju puhul makstava hüvitisega, mis on sätestatud kohtuotsuses.

Kuid õiguslikult reguleeritud abi täielik või osaline maksmine on võimalik juhul, kui õigusrikkuja on tunnistatud osaliselt maksejõuetuks; mõlemast allikast saadud summa ei tohi aga olla kohtuotsusega määratud summast suurem.

Seega on Hispaania õigusaktides sätestatud abi kokkusobimatu järgmisega:

  • rahaline hüvitis, millele soodustatud isikul on õigus kindlustussüsteemi kaudu, v.a juhul, kui erakindlustusseltsilt saadav hüvitise summa on väiksem kui kohtuotsusega määratud summa;
  • ohvri ajutise töövõimetuse korral ei ole abi kooskõlas mitte ühegi toetusega, mida võidakse maksta seoses asjaomase töövõimetusega riikliku sotsiaalkindlustusskeemi kaudu. Kooskõla puudumine esineb juhul, kui Hispaania õigusaktidega reguleeritud abi ning hüvitis või finantsabi, millele soodustatud isikul on õigus erakindlustussüsteemi kaudu, katavad samu riske ja vajadusi.

Vaatamata eespool osutatule võib õiguslikult reguleeritud abi maksmine erakindlustust omavale soodustatud isikule olla asjakohane, kui kindlustuselt saadud hüvitise summa on väiksem kohtuotsusega ette nähtud hüvitisest, eeldusel et makstav vahe ei ületa kehtestatud määra.

Ohvri püsiva töövõimetuse või surma põhjustanud vigastuse või kahju korral on abi saamine kooskõlas muu riikliku pensioniga, mida soodustatud isikul on õigus saada.

Püsiva töövõimetuse korral makstav abi ei ole kooskõlas ajutise töövõimetuse korral makstava abiga.

Terrorikuritegude tagajärjel ohvritele põhjustatud materiaalse kahju hüvitis on teisene võrreldes riigiasutuste makstava või kindlustuslepingutest tuleneva hüvitisega ning seda vähendatakse asjaomastest allikatest saadud summa võrra.

Sõidukikahju korral võidakse hüvitada nii erasõidukitele tekitatud kahju kui ka maismaatranspordi kasutajatele tekitatud kahju seoses isikute või kaupadega, v.a riigi omandis olevatele sõidukitele, eeldusel et õnnetuse ajal on sõidukil kehtiv kohustuslik liikluskindlustus, kui see on asjakohaste õigusaktide alusel nõutav. Asjaomane hüvitis on teisene võrreldes muu hüvitisega, mida annavad avaliku sektori asutused või mis tuleneb kindlustuslepingutest, ning seda vähendatakse asjaomaste hüvitiste summa võrra.

Terroriakti tagajärjel surnud isikute transpordi, matuse-, matmis- ja kremeerimiskulude katmiseks maksab hüvitist Hispaania keskvalitsus eeldusel, et hüvitise saajatel ei ole kindlustuslepingut, ja seda kuni seadusega kehtestatud piirmäärani. Arvetele tuleb lisada kindlustuspoliis, mis hõlmab asjaomaseid kulusid, või kirjalik tunnistus niisuguse kindlustuse puudumise kohta.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah.

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võidakse anda vaheabi enne kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) tegemist, eeldusel et ohvri või tema soodustatud isikute ebakindel finantsolukord on tõendatud. Ohvri või tema soodustatud isikute finantsolukorda loetakse ebakindlaks, kui ohvritel ja nende soodustatud isikutel puudub abi taotlemise kuupäeval aastasissetulek, mis on suurem taotluse esitamise ajal kehtivat aastapõhisest üldisest riiklikust töötasuindeksist (IPREM).

Igal juhul tuleb niisuguse vaheabi saamiseks tõendada, et taotleja vastab asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele, mis on esitatud soodustatud isikule lõpliku abi saamiseks.

Terrorikuritegude korral võib siseministeerium enne lõpliku abi kättesaamist teha ettemakse kuni seadusega kehtestatud piirmäärani juhtudel, mille puhul on terroriakti tagajärjel saadud vigastuste raskuse tõttu mõistlik eeldada, et ohvri täielik püsiv töövõimetus isiku tavapärases ametis töötamiseks, püsiv töövõimetus ükskõik millise töö tegemiseks või raske puue määratakse hiljem.

Samuti võidakse invaliidsust põhjustavate vigastuste või ajutise töövõimetuse tõttu töölt eemalviibimise perioodide eest teha kvartalipõhiseid makseid. Asjaomased osamaksed vastavad vigastuse tekkimise kuupäeval kehtivale kahekordsele IPREMile töövõimetuse päevade eest.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)??

Jah.

Kui vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on antud abi, mis on ette nähtud teatud töövõimetuse või puude astme eest ning tekib olukord, kus haiguse süvenemise tõttu oleks vaja abi summat suurendada või ohver sureb vigastuste või kahju otsesel tagajärjel, on asjakohane anda ühekordset toetust tervist kahjustavate tagajärgede süvenemise tõttu.

Alates esialgse abi määramise kohtuotsuse kuupäevast on ühe aasta jooksul võimalik esitada uue abi taotlus, et taotleda töövõimetuse või puude astme läbivaatamist.

Tavaliselt tuleb terrorikuritegude korral avaldused esitada maksimaalselt ühe aasta jooksul alates kahju tekkimise kuupäevast. Kui aga terroriakti käigus saadud vigastuste otsesel tagajärjel tervislik seisund halveneb või kaasneb mõjutatud isiku surm, käivitub uus sama kestusega periood muutunud hüvitissumma taotlemiseks.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral lõpliku abi taotlemisel seoses ajutise töövõimetuse või puude kaasa toonud vigastustega tuleb ohvri või tema esindaja taotlus esitada ametlikul vormil ning see peab sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • pädeva haldusorgani või ameti väljastatud tõend selle kohta, et asjaomane isik oli kuriteo toimepanemise ajal riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel kindlustatud. Tõendi puudumise korral piisab asjaomase isiku kinnitusest: seda kontrollib hiljem uurimisasutus.

Kui abi taotlus esitatakse ajutise töövõimetuse kohta ja asjaomane isik oli riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel kindlustatud, peab esitatud tõend näitama ka seda, et asjaomase töövõimetuse kohta hüvitise saamise õigust ei antud.

  • Kui abi taotluse invaliidsust põhjustavate vigastuste kohta esitavad otsesed ohvrid, kes on kindlustatud sotsiaalkindlustussüsteemi alla kuuluva ükskõik missuguse skeemi alusel, v.a eriskeem avalikele teenistujatele ja sõjaväelastele (Régimen especial de los funcionarios públicos civiles y militares), tuleb esitada riikliku sotsiaalkindlustuse instituudi (Instituto Nacional de la Seguridad Social) piirkondliku direktori otsus. Kui otsust ei ole veel väljastatud, peab taotleja esitama kinnituse töövõimetusmenetluse algatamise kohta.

Surmaga lõppenud juhtumite korral lõpliku abi andmiseks peab taotlus, mille esitamiseks on kasutatud kaudse ohvri või tema esindajaga seoses ametlikku vormi, sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • dokumentaalsed tõendid surma kohta ning soodustatud isiku või kaudse ohvri staatuse kohta;
  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • isikutunnistus, kui ohver (soodustatud isik kui kaudne ohver) on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • kuriteo otsese ohvri surmatõend, samuti järgmised dokumendid vastavalt soodustatud isiku seosele surnud isikuga:
    • kui surnud isiku abikaasa ei elanud lahus ega olnud ametlikult lahutatud: täielik abielu registreerimistunnistus, mille sündide, abielude ja surmade riiklik register on väljastanud pärast ohvri surma kuupäeva;
    • kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta (certificado de convivencia en domicilio común).

Abieluga samaväärse püsiva kooselu tõendamiseks on soovitatav esitada partnerite kooselu registreerimise tõend, mille on väljastanud vastav registreeritud kooselu register (Registro de parejas de hecho).

  • Kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta (certificado de convivencia en domicilio común).
  • Surnud isiku lapsed: esitada tuleb sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid.

Põlvnemissuhte tõendamiseks peavad abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) või kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt surnud isikuga koos elanud isiku lapsed esitama sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid.

Lisaks peavad nad tõendama, et nende vanem oli surnud isikuga abielus või kooselus, kui need asjaolud ei ole juba tõendatud nende vanema esitatud abi taotluses.

Lisaks peavad nii surnud isiku lapsed kui ka abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) lapsed ja surnud isikuga koos elanud isiku lapsed tõendama, et nad olid surnud isiku ülalpeetavad, kasutades järgmisi dokumente:

  • kohaliku omavalitsuse väljastatud kooselutõend;
  • tõend ohvri surma kuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul saadud mis tahes sissetulekute kohta;
  • selle aasta tuludeklaratsiooni koopia, mil ohver suri, või selle puudumise korral surmale vahetult eelneva aasta tuludeklaratsiooni koopia. Kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (Agencia Estatal de la Administración Tributaria (AEAT)) väljastatud tõend.
  • Surnud isiku vanemad: peavad tõendama isadust surnud poja või tütre sünnitõendi kaudu. Et olla kindel, et puuduvad muud soodustatud isikud, kellel võiks abi saamisel olla eelisõigus, peavad vanemad lisaks esitama tõendi poja või tütre tsiviilõigusliku seisundi kohta surma kuupäeval ning tõendi selle kohta, kas nad teavad mõnda muud isikut, kes võiks kohaldatavate õigusaktide alusel kvalifitseeruda soodustatud isikuks.

Matusekulude katteks lõpliku abi saamiseks peab alaealise või teovõimetu täiskasvanu vanemate või hooldajate või nende esindajate avaldus ametlikul vormil sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • dokumentaalsed tõendid surma kohta ning soodustatud isiku või kaudse ohvri staatuse kohta;
  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral mis tahes hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • alaealise või teovõimetu täiskasvanu surmatõend;
  • et tõendada soodustatud isiku staatust, tuleb esitada alaealise või teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isiku sünnitõend, kui taotluse esitavad vanemad, või ametlik tõend hooldusõiguse kohta, kui taotluse esitab hooldaja;
  • kui surnud isik oli teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isik, tuleb esitada õigusdokument, mis tõendab teovõimetust, või teovõimetuse astet tõendav dokument (kui on kohaldatav);
  • vanemate või hooldajate isikutunnistuse koopia või ELi liikmesriigi kodanike puhul kodakondsust tõendav dokument;
  • dokumentaalsed tõendid surnuvalve, transpordi, matmise või kremeerimisega seotud kulude kohta.

Lõpliku abi taotlemisel seksuaalkuritegude järgse teraapia kulude hüvitamiseks peab ohvri või tema esindaja taotlus olema esitatud ametlikul vormil ja sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivallakuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati avaliku sektori asutust;
  • kinnitus asjaomasele isikule antud hüvitise ja abi kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • kriminaalmenetluse lõpetanud õigusliku otsuse (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) koopia (kohtuotsus, tagaseljaotsus, otsus juhtumi lõpetamise kohta õigusrikkuja surma tõttu või otsus hagi rahuldamata jätmise kohta).

Samuti tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • ohvri kinnitus selle kohta, et teraapia on alanud, ja tehtud kulutusi tõendavad dokumendid (kui on kohaldatav). Kui ravi ei ole lõppenud, tuleb see ära märkida.

Vaheabi taotlemise korral seoses ajutise töövõimetuse ja invaliidsust põhjustavate vigastustega peab ohvri või tema esindaja taotlus olema esitatud ametlikul vormil ja sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • vigastuste või tervisekahju liik, mille on määranud pädev asutus vastavalt asjaomastes õigusaktides sätestatud eeskirjadele;
  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlust;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul taotleja saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia, või kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

Surmaga lõppenud juhtumite korral vaheabi andmiseks peab taotlus, mille esitamiseks on kasutatud ohvri või tema esindajaga seoses ametlikku vormi, sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • dokumentaalsed tõendid surma kohta ning soodustatud isiku kui kaudse ohvri staatuse kohta; esitada tuleb kuriteo otsese ohvri surmatõend, samuti järgmised dokumendid sõltuvalt soodustatud isiku seosest surnud isikuga:
    • kui surnud isiku abikaasa ei elanud lahus ega olnud ametlikult lahutatud: täielik abielu registreerimistõend, mille sündide, abielude ja surmade riiklik register on väljastanud pärast ohvri surma kuupäeva.

Seda liiki abi puhul tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul taotleja saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia; kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

  • Kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta.

Abieluga samaväärse püsiva kooselu tõendamiseks on soovitatav esitada partnerite kooselu registreerimise tõend, mille on väljastanud vastav registreeritud kooselu register (Registro de parejas de hecho).

Seda liiki abi puhul tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul taotleja saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia; kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

  • Kui taotleja on surnud isikuga koos elanud isik kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, peab taotleja esitama tõendi samal aadressil koos elamise kohta.
  • Surnud isiku lapsed: esitada tuleb sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid.

Põlvnemissuhte tõendamiseks peavad abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) või kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt surnud isikuga koos elanud isiku lapsed esitama sündide, abielude ja surmade riikliku registri väljastatud asjakohased sünnitõendid. Lisaks peavad nad tõendama, et nende vanem oli surnud isikuga abielus või kooselus, kui need asjaolud ei ole juba tõendatud nende vanema esitatud abi taotluses.

Lisaks peavad nii surnud isiku lapsed kui ka abikaasa (kes ei olnud seaduslikult lahutatud) lapsed ja surnud isikuga koos elanud isiku lapsed tõendama, et nad olid surnud isiku ülalpeetavad, kasutades järgmisi dokumente:

  • kohaliku omavalitsuse väljastatud kooselutõend;
  • tõend ohvri surma kuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul saadud mis tahes sissetulekute kohta;
  • selle aasta tuludeklaratsiooni koopia, mil ohver suri, või selle puudumise korral surmale vahetult eelneva aasta tuludeklaratsiooni koopia. Kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (Agencia Estatal de la Administración Tributaria (AEAT)) väljastatud tõend;
  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlus;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument.

Surmaga lõppenud juhtumite korral vaheabi andmiseks peab taotlus, mille esitamiseks on kasutatud kaudse ohvri või tema esindajaga seoses ametlikku vormi, sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või et selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlust;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • alaealise või teovõimetu täiskasvanu surmatõend;
  • et tõendada soodustatud isiku staatust, tuleb esitada alaealise või teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isiku sünnitõend, kui taotluse esitavad vanemad, või ametlik tõend hooldusõiguse kohta, kui taotluse esitab hooldaja;
  • kui surnud isik oli teovõimetu juriidiliselt täiskasvanud isik, tuleb esitada õigusdokument, mis tõendab teovõimetust, või teovõimetuse astet tõendav dokument (kui on kohaldatav);
  • tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul vanemate või hooldajate saadud kõikvõimalike sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia, või kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend;
  • dokumentaalsed tõendid surnuvalve, transpordi, matmise või kremeerimisega seotud kulude kohta.

Vaheabi taotlemisel seksuaalkuritegude järgse teraapia kulude hüvitamiseks peab ohvri või tema esindaja taotlus olema esitatud ametlikul vormil ja sisaldama järgmisi üksikasju ja dokumente:

  • tahtliku vägivalla- või seksuaalkuriteo toimepanemise asjaolude kirjeldus koos juhtumi kuupäeva ja toimumiskohaga;
  • tõend selle kohta, et juhtumist teavitati pädevat asutust või et selle kohta on pädeva asutuse algatusel alustatud kriminaalmenetlust;
  • kinnitus taotlejale antud hüvitise ja abi kohta, menetluses olevate taotluste kohta või asjaomaste juhtumite korral igasuguse hüvitise või abi saamiseks kättesaadavate vahendite kohta;
  • taotlus prokuratuurilt aruande saamiseks selliste prima facie tõendite olemasolu kohta, mis lubavad eeldada, et vigastused põhjustati vägivaldse ja tahtliku teo tagajärjel;
  • isikutunnistus, kui ohver on hispaanlane;
  • ELi liikmesriigi kodanike puhul nende kodakondsust tõendav dokument;
  • ohvri kinnitus selle kohta, et teraapia on alanud, ja tehtud kulutusi tõendavad dokumendid (kui on kohaldatav). Kui ravi ei ole lõppenud, tuleb see ära märkida;
  • tõend taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnenud aasta jooksul asjaomase isiku saadud mis tahes sissetulekute kohta, samuti eelmise aasta tuludeklaratsiooni koopia, või kui tulu ei saadud, tuleb selle kohta esitada riikliku maksuasutuse (AEAT) väljastatud tõend.

Terrorikuritegude korral peab asjaomane isik või tema esindaja seadusega kehtestatud eri liiki abi andmise menetluse alustamiseks esitama taotluse ametlikul vormil, millele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • dokumendid, mis tõendavad mõjutatud isiku staatust või (kui on kohaldatav) seost ohvriga:
    • kohtuotsus, mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks ning milles tunnustatakse õigust saada hüvitist asjaomaste sündmuste ja kahju eest Hispaania õigusaktide kohaldamisala ulatuses;
    • kui kohtuotsust ei ole veel tehtud, kuid asjaomane kohtumenetlus on lõppenud või kuritegude eest vastutusele võtmiseks on algatatud kriminaalmenetlus, tuleb esitada ametlik tõend ohvri või soodustatud isiku staatuse, kantud kahju ja kahju põhjustanud sündmuste olemuse kohta;
    • igasugune varasem haldusotsus;
    • ohvri surma korral surmatõend;
    • perekonnaseisuregistri (Libro de familia) väljavõtte koopia;
    • politseiaruanded või õiendid;
    • kliinilised või psühholoogilised aruanded;
  • ajutise eluaseme taotlemise korral:
    • politseiaruanne või -tõend või Guardia Civili tõend selle kohta, et väidetav kahju tekkis terrorirünnaku ajal või tagajärjel (kui tõendid kahju põhjuste kohta ei ole asutuse registrisse kantud);
    • kui taotleja on omanik: leping, müügileping või maaregistri tõend või kinnisvaramaksu (Impuesto de Bienes Inmuebles) kviitung või elanike ühistu esimehe kinnitus taotleja liikmesuse kohta;
    • kui taotleja on üürnik: üürileping või viimase üürimakse kviitung või vee-, elektri või telefoniarve kviitung, millel on märgitud üürniku nimi;
    • kui taotleja ei ole omanik ega üürnik: dokument, mis tõendab tema õiguslikku alust remondi teostamiseks või osutamiseks;
    • kui kahju puudutab taotleja alalist elukohta ja aadress ei ole kantud taotleja isikutunnistusele: registreerimistõend või tuludeklaratsioon, kus taotleja on märgitud maksuresidendina, või elanike ühistu esimehe kinnitus selle kohta, et taotleja on alaline elanik;
  • sõidukikahju hüvitise taotlemisel:
    • politseiaruanne või -tõend või Guardia Civili tõend selle kohta, et väidetav kahju tekkis terrorirünnaku ajal või tagajärjel (kui tõendid kahju põhjuste kohta ei ole asutuse registrisse kantud);
    • taotleja nimel oleva sõiduki registreerimistunnistus;
    • tõendid selle kohta, et rünnaku ajal oli sõidukil kehtiv kindlustuspoliis, kus on märgitud sõiduki liik ja kaetud riskid;
    • kui remonditööd on teostatud, tuleb esitada arve, millel on märgitud terroriakti põhjustatud kahjude remondikulud;
  • õppetoetuse taotlemise korral tuleb esitada tõendavad dokumendid, kus on märgitud ainepunktid, mille saamiseks on üliõpilane registreerunud kursustele, ning tema akadeemilised tulemused.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul vastutab õigusaktides sätestatud riigipoolse abi menetlemise ja sellekohaste otsuste tegemise eest finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat.

Terrorikuritegude puhul on õigusaktides sätestatud abi andmise või sellest keeldumise üle otsuste tegemise eest vastutav siseministeerium.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul tuleb ametlikul vormil esitatud abitaotlused saata finants- ja riigihalduse ministeeriumi personalikulude ja riiklike pensionide peadirektoraadile järgmisel aadressil:

Avenida del General Perón, 38 (Edificio Master's II) - 28020 Madrid.

Taotlejad võivad taotluse esitamisel ja saatmisel abi saamiseks pöörduda asjaomase kuriteoohvrite tugiameti poole, kus neile antakse teavet igasuguse rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning eri menetluste kohta.

Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.

Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi alt.

Terrorikuritegude puhul tuleb ametlikul vormil esitatud abitaotlused saata siseministeeriumi kuriteoohvrite abi peadirektoraadile, mis asub järgmisel aadressil:

Subdirección General de Apoyo a Víctimas del Terrorismo, C/ Amador de los Ríos 8. 28010 MADRID

Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada. Amet asub aadressil:

C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.

Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul, kui kõik uurimistoimingud on lõppenud ja enne esialgse otsuse langetamist taotletud hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta antakse taotlejale võimalus olla ära kuulatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, et taotleja saaks esitada asjakohaseid argumente.

Kui kuritegu pandi toime Hispaanias ja abi taotleja alaline elukoht on teises ELi liikmesriigis, kui abi taotlus esitatakse selle riigi abistava asutuse kaudu, kus on taotleja alaline elukoht, võib finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat otsuseid tegeva asutusena teha koostööd asjaomase abistava asutusega, et korraldada menetlus taotleja või vajaduse korral mõne muu isiku ärakuulamiseks.

Ärakuulamise korraldamiseks võib finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraat paluda taotleja alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi abistavalt asutuselt kõige vajaliku võimaldamist, et abi andmist või selle andmisest keeldumist uuriv organ saaks teostada ärakuulamise otse telefoni või videokonverentsi teel, kui taotleja on sellega nõus. Lisaks peab ärakuulamist teostav abistav asutus saatma finants- ja riigihalduse ministeeriumi personali- ja riiklike pensionikulude peadirektoraadile ärakuulamise aruande.

Terrorikuritegude puhul kehtivad samasugused eeskirjad nagu vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul juhtudel, kui kuritegu pandi toime Hispaanias ja abi taotleja alaliseks elukohaks on teine ELi liikmesriik. Kui abi taotlus esitatakse abi taotleja alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi abistava asutuse kaudu, teostab siseministeerium terrorismiohvrite abistamise peadirektoraadi kaudu otsuseid tegeva asutusena ärakuulamisega seotud toiminguid, mida on kirjeldatud eespool.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine??

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul on abi taotlemise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kuriteo toimepanemise kuupäevast.

Abi andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemise lõplikud või esialgsed tähtajad on järgmised:

  • invaliidsust põhjustavate vigastuste, vigastuste süvenemise või surma korral: 6 kuud;
  • ajutise töövõimetuse korral: 4 kuud;
  • seksuaalkuritegude järgse teraapia ja matusekulude korral: 2 kuud.

Taotlused võib lugeda tagasilükatuks, kui otsuse langetamise tähtpäev on möödunud, kuid sõnaselget otsust ei ole teatavaks tehtud.

Terrorikuritegude puhul tuleb üldjuhul taotlused esitada ühe aasta jooksul alates kahju tekitamisest või alates diagnoosi (mis tõendab tagajärje ja terroriakti vahelist põhjuslikku seost) panemise hetkest. Õppetoetuse korral on tähtajaks kolm kuud pärast kursuse nimekirja kandmist.

Tähtaeg asjaomase otsuse vastuvõtmiseks ja sellest teavitamiseks on 12 kuud, v.a õppetoetuse puhul, mille puhul tähtaeg on 6 kuud, kusjuures taotlus loetakse heakskiidetuks, kui tähtajad on möödunud ja sõnaselgest otsusest ei ole teavitatud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul saavad taotlejad vaidlustada finants- ja riigihalduse ministeeriumi otsuseid seaduslikult ettenähtud abi kohta ühe kuu jooksul pärast otsusest teatamist. Kui otsust asjaomase perioodi jooksul ei vaidlustata, on ainus võimalus esitada apellatsioonkaebus erandkorras läbivaatamiseks asjakohasele ministeeriumile.

Vaide saab esitada finants- ja riigihalduse ministeeriumile või vägivallakuritegude ohvrite abi ja abistamise riiklikule komisjonile (Comisión Nacional de Ayuda y Asistencia a las Víctimas de Delitos Violentos).

Riiklik komisjon on pädev asutus, kes otsustab vaiete üle, mis on esitatud finants- ja riigihalduse ministeeriumi kehtivate õigusaktide kohaselt antavat abi käsitlevate otsuste kohta.

Kui riiklik komisjon ei ole kolme kuu jooksul pärast vaide esitamist otsust langetanud, võib vaide lugeda tagasilükatuks ning selle kohta võib esitada halduskaebuse.

Terrorikuritegude puhul võib eri liiki abi taotluste haldusmenetluste kohta langetatud siseministeeriumi otsuste vastu kaebuse esitada asutusesiseselt või otse halduskohtusüsteemi kaudu.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul võivad taotlejad abi saamise taotluse esitamiseks ja saatmiseks pöörduda asjaomase kuriteoohvrite tugiameti poole, kus neile antakse teavet rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta.

Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.

Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi alt.

Abi vormid on kättesaadavad järgmise lingi kaudu.

Terrorikuritegude puhul tuleb ametlikul vormil esitatud abitaotlused saata siseministeeriumi kuriteoohvrite abi peadirektoraadile, mis asub järgmisel aadressil:

Subdirección General de Apoyo a Víctimas del Terrorismo, C/ Amador de los Ríos 8. 28010 MADRID

Abi vormid on kättesaadavad järgmise lingi kaudu.

Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada. Amet asub aadressil:

C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.

Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on eri liiki abi taotlemise vormid või ankeedid kättesaadavad järgmise lingi kaudu.

Vt kuriteoohvrite tugiameti asukohta, kust saate teavet rahalise abi kohta, mida teil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta, tehes seda järgmiseLingil klikates avaneb uus akenlingi kaudu.

Terrorikuritegude korral võite kättesaadava abi kohta teabe saamiseks vaadata Lingil klikates avaneb uus akensiseministeeriumi veebisaiti.

Lingil klikates avaneb uus akenHispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamisel õigusabi (juristi abi)?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul võivad ohvrid taotleda tasuta õigusabi vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ja menetlusele.

Eelkõige on Hispaania õigusaktide kohaselt soolise vägivalla ohvritel õigus saada tasuta õigusabi vahetult enne kaebuse esitamist ning õigus juristi ja esindaja tasuta kaitsele ja esindamisele kõigis menetlustes ja haldusmenetlustes, mis on otseselt või kaudselt seotud toimepandud vägivallaaktiga.

Sellises olukorras peaks ohvri kaitsmise enda peale võtma üks õigusnõustajate rühm, eeldusel et see tagab nõuetekohaselt ohvri õiguse kaitsele. See õigus kehtib ka kõigile pärijatele ohvri surma korral, eeldusel et nad ei osalenud vägivallaaktides.

Terrorikuritegude puhul on Hispaania õigusaktide kohaselt tunnustatud terrorismiohvritel õigus saada tasuta õigusabi kõigis kohtu- ja haldusmenetlustes, mis on tingitud terroriaktist, mille tulemusena on nad saanud ohvri staatuse, sõltumata nende finantsolukorrast, vastavalt Hispaanias kehtivatele tasuta õigusabi käsitlevatele õigusaktidele.

Igal juhul tagatakse kõigile seda taotlevatele terrorismiohvritele vahetu tasuta õigusabi. Õigus saada tasuta õigusabi muutub kehtetuks, kui hiljem ohvri staatust ei tunnustata, või õigeksmõistmise korral (mille suhtes puudub võimalus edasiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks) või kui kohtuasjas ei võeta lisameetmeid, kusjuures puudub kohustus hüvitada kuni selle hetkeni tasuta saadud abi.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Vägivalla- ja seksuaalkuritegude puhul võivad taotlejad abi saamise taotluse esitamiseks ja saatmiseks pöörduda asjaomase kuriteoohvrite tugiameti poole, kus neile antakse teavet rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta.

Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.

Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise Lingil klikates avaneb uus akenlingi alt.

Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet jagab üldteavet finantsabi kohta, mida terrorismiohvritel võib olla õigus saada. Amet asub aadressil:

C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.

Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02

Viimati uuendatud: 17/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Horvaatia

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Te saate esitada hüvitistaotluse, kui olete Horvaatia territooriumil toime pandud sellise tahtliku vägivallakuriteo ohver, mille tagajärg on tõsine kehavigastus või tõsine tervisekahjustus või surm.

Vägivallakuritegu on:

  1. igasugune kuritegu, mis on toime pandud tahtlikult ja jõudu kasutades või riivates teise inimese seksuaalset puutumatust;
  2. igasugune kuritegu, mis ohustab elu ja vara tegevuse tõttu, mida loetakse üldiselt ohtlikuks, või mille puhul kasutati vahendit, mille tagajärg on surm, tõsine kehavigastus või tõsine tervisekahjustus ühele või mitmele isikule, ning mis on kriminaalseadustikus määratletud tahtlikult toimepandud raske õigusrikkumisena.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

  • Vigastuste korral hüvitist ei maksta. Hüvitist makstakse juhul, kui vägivallakuriteo tagajärg on tõsine kehavigastus või tõsine tervisekahjustus või surm.
  • Vahetutel ohvritel on õigus saada hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest summas kuni 35 000 Horvaatia kunat, kui vägivallakuriteo tagajärjel tekitati tõsiseid kehavigastusi või tõsine tervisekahjustus ja kui – arvestades, et kõik muud seadusega ette nähtud tingimused on täidetud – on võimalik tõestada, et seega põhjustas sissetuleku kaotuse.
  • Vahetutel ohvritel on õigus ravikulude hüvitamisele, kui vägivallakuriteo tagajärjel tekitati tõsiseid kehavigastusi või tõsine tervisekahjustus ja kui – arvestades, et kõik muud seadusega ette nähtud tingimused on täidetud – on võimalik tõestada, et sellega kaasnesid ravikulud, mille ohver pidi ise kandma. Asjaomaste ravikulude hüvitamist saab taotleda tervishoiuteenuste hüvitise piirmäära ulatuses, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi kohustusliku ravikindlustuse eeskirjades, ja üksnes juhul, kui vahetul ohvril ei ole võimalik neid kulusid katta ravikindlustuse alusel.
  • Kaudsetel ohvritel on õigus hüvitisele seadusjärgse elatise kaotamise tõttu, kui vahetu ohver suri vägivallakuriteo tagajärjel ja kui – arvestades, et kõik muud seadusega ette nähtud tingimused on täidetud – on võimalik tõestada, et kaudne ohver on kaotanud asjaomase seadusjärgse elatise. Kui kaudsel ohvril on õigus saada hüvitist kohustusliku pensionikindlustuse süsteemist, ei ole tal õigust saada hüvitist seadusjärgse elatise kaotamise tõttu. Kõigile kaudsetele ohvritele seadusjärgse elatise kaotamise tõttu makstava hüvitise kogusumma on kuni 70 000 Horvaatia kunat.
  • Isikutel, kes tasusid tahtliku vägivallakuriteo tagajärjel surnud vahetu ohvri matusekulud, on õigus saada matusekulude hüvitist, seda juhul, kui – arvestades, et kõik muud seadusega ette nähtud tingimused on täidetud – sellist matusekulude tasumist on võimalik tõestada. Matusekulud hüvitatakse summas kuni 5 000 Horvaatia kunat.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

  • JAH, surnud kuriteoohvrite sugulastel või ülalpeetavatel on õigus saada hüvitist seadusjärgse elatise kaotamise tõttu ning tavapäraste matusekulude hüvitist.
  • Seaduse silmis on need sugulased või pereliikmed „kaudsed ohvrid“. Sugulased või pereliikmed (st seaduse alusel kaudsed ohvrid) on abikaasad, partnerid, lapsed, vanemad, adopteeritud, adopteerijad, kasuemad, kasuisad, kasulapsed ja samasoolised partnerid, kellega koos vahetu ohver elas; vanavanemad ja lapselapsed ainult juhul, kui nad on ise vahetud ohvrid, kui nad elasid alaliselt koos ning vanavanemad asendasid vahetu ohvri vanemaid.
  • Mitteabielulise kooselu ja samasooliste kooselu olemasolu hinnatakse Horvaatia Vabariigi seaduse kohaselt.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

  • EI, sugulastel või ülalpeetavatel pereliikmetel ei ole õigus saada hüvitist, kui ohver jäi rünnaku tagajärjel ellu.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

  • Hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on Horvaatia kodanikud või kes elavad Horvaatia Vabariigis, st kui nad on ELi liikmesriigi kodanikud või elavad alaliselt selle territooriumil.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on minu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

  • EI, ohver ei saa taotleda hüvitist Horvaatia Vabariigilt, kui kuritegu pandi toime teise riigi territooriumil. Horvaatia Vabariik maksab hüvitist ainult juhul, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud ja üksnes siis, kui vägivallakuritegu pandi toime Horvaatia territooriumil (Horvaatia Vabariik ei maksa hüvitist teises riigis toime pandud kuritegude korral).

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

  • JAH, hüvitise taotlemiseks tuleb kuriteost teatada politseile või juhtum registreerida politseis või prokuratuuris.
  • Politseitõend kuriteoteate esitamise või juhtumi registreerimise kohta tuleb esitada koos hüvitistaotlusega.
  • Ohvri nõudmisel peab politsei väljastama tõendi, milles kinnitatakse, et asjaomasest kuriteost teatati või see registreeriti.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama võimaliku politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

  • Ei, te ei pea politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemusi ära ootama.
  • Õigust nõuda hüvitist võib kasutada olenemata sellest, kas teo toimepanija on teada või kas kriminaalmenetlust on alustatud.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

  • EI, te ei pea kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt.
  • Nõude esitamine vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele (Zakon o novčanoj naknadi žrtvama kaznenih djela, edaspidi „seadus“) ei välista ohvri õigust saada hüvitist teo toimepanijalt.
  • Kui ohver on esitanud seaduse alusel nõude ning on kasutanud õigust saada hüvitist otse teo toimepanijalt, võetakse seda hüvitist arvesse ohvri seaduse alusel nõutud hüvitises.
  • Kui teo toimepanijalt saadud hüvitis rahuldab nõude täielikult, lükatakse seaduse alusel esitatud nõue tagasi. Kui asjaomase nõudega seotud menetlus on juba lõppenud, kuid makset ei ole veel tehtud, tehakse otsus hüvitise maksmata jätmise kohta.
  • Kui riik on juba maksnud ohvrile seaduse alusel hüvitist ja ohver saab teo toimepanijalt täieliku või osalise hüvitise, on riigil õigus esitada ohvrile tagasinõue teo toimepanijalt otse saadud summa osas, kuid maksimaalselt kuni ohvrile makstud summa ulatuses.
  • Pärast riigilt seaduse alusel hüvitise saamist ei ole ohvril enam õigust nõuda hüvitist teo toimepanijalt, sest nüüd on riigil õigus esitada nõue teo toimepanijale.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

  • JAH, taotleja peab lisama hüvitisnõude toetuseks kõik ametlikul nõudevormil loetletud üldjuhul nõutud dokumendid, mis esitatakse olenemata sellest, kas teo toimepanija on kindlaks tehtud või süüdi mõistetud või kas kriminaalmenetlust on alustatud.
  • Nõuet tõendavad dokumendid on üldjuhul järgmised: politseitõend selle kohta, et kuritegu on registreeritud või sellest on teatatud, kodakondsustõend, elukohatõend, ohvri surmatunnistus, taotleja õiend selle kohta, et õigust nõuda hüvitist vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele ei ole kasutatud teisel õiguslikul alusel, ohvri arstlikud dokumendid, mille alusel hüvitist nõutakse (tõend raviasutuses viibimise kohta, meditsiinilised tulemused ja hinnangud, haiglast väljakirjutamise tõend, töövõimetusleht, tervishoiuteenusega seotud kviitungid), tavapäraste matusekulude kviitungid, muud asjakohased tõendid või dokumendid, mis võivad olla olulised hüvitise kohta otsuse langetamisel.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

  • JAH, nõue tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast taotluses kirjeldatud kuriteo toimepanemise kuupäeva.
  • Kui ohver ei saanud nõuet sellel perioodil põhjendatud kaalutlustel esitada, tuleb nõue esitada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nende äralangemist ning hiljemalt kolme aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemise kuupäeva. (Ohver peab märkima põhjendatud kaalutlused ja seda tõendama.)
  • Kui ohver on alaealine või piiratud teovõimega isik ning tema õiguslik esindaja ei esitanud nõuet kuue kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist, algab kuuekuuline tähtaeg kuupäevast, mil isik saab 18aastaseks, või kuupäevast (pärast ohvri täisealiseks saamist), mil kriminaalmenetlus algatati, või pärast isiku teovõime taastamise kuupäeva.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) Kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
    • Vahetul ohvril on õigus ravikulude hüvitamisele kuni tervishoiuteenuste hüvitise piirmäärani, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi kohustusliku ravikindlustuse eeskirjades. Asjaomaseid kulusid tunnustatakse ainult juhul, kui vahetul ohvril puudub õigus ravikulude hüvitamiseks ravikindlustuse alusel
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
    • Vt esimese punkti vastus (õigus ravikulude hüvitamisele kuni tervishoiuteenuste hüvitise piirmäärani, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi kohustusliku ravikindlustuse eeskirjades);
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
  • vahetutel ohvritel on õigus hüvitisele saamata jäänud sissetuleku eest, mida antakse ühekordse maksena ning mille maksimaalne summa on kuni 35 000 Horvaatia kunat;
    • võimaluste kaotus
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara
    • muu

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • EI.
    • ohvri valu ja kannatused
  • EI.

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
Tavapärased matusekulud, mille maksimaalne summa on kuni 5 000 Horvaatia kunat.
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • elatise või võimaluste kaotus

Kaudsetel ohvritel, kes olid vägivallakuriteo tagajärjel surnud vahetu ohvri ülalpidamisel, on õigus saada hüvitist seadusjärgse ülalpidamise kaotuse tõttu. Asjaomast toetust makstakse ühekordse maksena kindlustusmatemaatiliste arvutuste alusel, alustades pensionikindlustuse seaduse (Zakon o mirovinskom osiguranju) kohasest väikseimast perepensionist, mis arvutatakse vastavalt 5aastasele tööstaažile ning kaudse ohvri eeldatavale ülalpidamisperioodile. Hüvitist makstakse ainult juhul, kui kaudsel ohvril ei ole õigust saada hüvitist riikliku pensionikindlustuse alusel. Kõigile kaudsetele ohvritele makstakse hüvitist kokku maksimaalselt kuni 70 000 Horvaatia kunat.

– psühholoogiline kahju:

  • EI.
    • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele
  • EI.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

  • Hüvitist makstakse ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • Hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel võetakse arvesse vahetu ohvri tegevust enne kuritegu, selle toimumise ajal ja pärast seda; vahetu ohvri rolli seoses kahju tekkimise ja selle ulatusega; kas vahetu ohver teatas kuriteost pädevatele asutustele ja millise aja jooksul, juhul kui teatamiseks puudusid põhjendatud kaalutlused; vahetu ohvri koostööd politsei ja pädevate asutustega teo toimepanija toomiseks kohtu ette; vahetul ohvril, kes aitas kaasa kahju tekkimisele või suurendas kahju ulatust, on õigus saada üksnes proportsionaalselt vähendatud hüvitist.
  • Hüvitistaotlus lükatakse tagasi, kui tuvastatakse, et ohver on seotud organiseeritud kuritegevusega või kuulub kuritegelikku organisatsiooni.
  • Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitise summat vähendada, kui täieliku hüvitise maksmine läheb vastuollu õigluse, kõlbelisuse või avaliku korra põhimõtetega.
  • Vahetu ohvri käitumist võetakse arvesse kaudse ohvri hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • EI KUIDAGI.
  • Taotleja finantsolukord ehk toimetulekuga seotud olukord ei mõjuta üldjuhul taotluse kohta langetatavat otsust, kuid kui tehakse otsust seadusjärgse ülalpidamise kaotuse hüvitamise kohta, võib finantsolukord mõjutada hüvitise saamise võimalusi.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • JAH.
  • Hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel võetakse arvesse vahetu ohvri tegevust enne kuritegu, selle toimumise ajal ja pärast seda; vahetu ohvri rolli seoses kahju tekkimise ja selle ulatusega; kas vahetu ohver teatas kuriteost pädevatele asutustele ja millise aja jooksul, juhul kui teatamiseks puudusid põhjendatud kaalutlused; vahetu ohvri koostööd politsei ja pädevate asutustega teo toimepanija toomiseks kohtu ette; vahetul ohvril, kes aitas kaasa kahju tekkele või suurendas kahju ulatust, on õigus saada üksnes proportsionaalselt vähendatud hüvitist.
  • Hüvitistaotlus lükatakse tagasi, kui tuvastatakse, et ohver on seotud organiseeritud kuritegevusega või kuulub kuritegelikku organisatsiooni.
  • Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitise summat vähendada, kui täieliku hüvitise maksmine läheb vastuollu õigluse, moraali või avaliku korra põhimõtetega.
  • Vahetu ohvri käitumist võetakse arvesse kaudse ohvri hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel.

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

  • Rahalise hüvitise arvutamisel võetakse arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid, taotleja peab tõendama seaduses sätestatud nõuete täitmist ning konkreetsete kulude või kahju tekkimist.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

  • Seaduses ei ole sätestatud makstava hüvitise minimaalset summat (kuid makstava hüvitise maksimaalne summa ei ole seadusega piiratud).

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

  • JAH, taotlejad peavad märkima nõutava summa.
  • Juhiseid summa arvutamiseks ei ole antud (taotleja peab tõendama kulude või kahju teket, mille eest hüvitist nõutakse).

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

  • Mõnel juhul JAH, mõnel juhul MITTE, sõltuvalt saadud hüvitise allikast.
  • Ravi-, pensioni- või muu kindlustuse ja teiste allikate alusel saadud hüvitis arvestatakse asjakohaseks hüvitissummaks, nii et ohvrile antav hüvitis koosneb koguhüvitise (millele ohvril on õigus vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele (edaspidi „seadus“) ja ühel või mitmel alusel makstava hüvitise vahest.
  • Vahetu või kaudse ohvri makstavat vabatahtlikku kindlustust hüvitise summas ei arvestata.
  • Kui ohver saab hüvitist otse teo toimepanijalt, arvestatakse selle summaga Horvaatia Vabariigilt nõutavas hüvitises. Kui teo toimepanijalt saadud hüvitis rahuldab nõude täielikult, lükatakse nõue tagasi. Kui teo toimepanijalt saadud hüvitis rahuldab nõude täielikult ja menetlus on lõppenud, kuid makset ei ole teostatud, langetatakse otsus ohvrile hüvitise maksmata jätmise kohta.
  • Kui Horvaatia Vabariik on juba maksnud seaduse alusel hüvitist ja ohver on kasutanud õigust nõuda teo toimepanijalt hüvitist, on Horvaatia Vabariigil õigus esitada ohvrile tagasinõue teo toimepanijalt otse saadud summa osas, kuid maksimaalselt kuni ohvrile riigi makstud summa ulatuses.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

  • EI.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

  • Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduses ei ole sätestatud lisahüvitise maksmist.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Nõudega esitatavad tõendavad dokumendid on loetletud ametlikul vormil. Nõuet tõendavad dokumendid on järgmised: kodakondsustõend, elukohatõend, ohvri surmatunnistus, politseitõend selle kohta, et kuritegu on registreeritud või sellest on teatatud, taotleja õiend selle kohta, et õigust nõuda hüvitist vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele ei ole kasutatud teisel õiguslikul alusel, ohvri arstlikud dokumendid, mille alusel hüvitist nõutakse (tõend raviasutuses viibimise kohta, meditsiinilised tulemused ja hinnangud, haiglast väljakirjutamise tõend, töövõimetusleht, tervishoiuteenusega seotud kviitungid), tavapäraste matusekulude kviitungid, muud asjakohased tõendid või dokumendid, mis võivad olla olulised hüvitise kohta otsuse langetamisel.
  • Esitada tuleb eespool osutatud dokumentide originaalid või nende kinnitatud koopiad.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

  • Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduse kohaselt ei tule maksta haldus- ega muid tasusid.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

  • Kuriteoohvritele vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele hüvitise maksmise üle otsuste langetamiseks pädev asutus (kui hüvitist makstakse riigieelarvest) on kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon (Odbor za novčanu naknadu žrtvama kaznenih djela).
  • Kui ohver nõuab teo toimepanijat hüvitist kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis, on ohvril seda võimalik teha kriminaalmenetluse raames pädevas kriminaalkohtus.
  • Kuid ohver võib nõuda teo toimepanijalt hüvitist ka tsiviilkohtus.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

  • Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduse kohane kuriteoohvritele hüvitise maksmise nõue esitatakse kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjonile, st justiitsministeeriumile.

Horvaatia Vabariik
Justiitsministeerium (Ministarstvo pravosuđa)
Ulica Grada Vukovara 49
10000 ZAGREB

  • Kui teo toimepanijalt nõutakse hüvitist kriminaalmenetluse raames, esitatakse tsiviilhagi või kahju hüvitamise nõue pädevale menetlust läbiviivale kohtule.
  • Ohver võib nõuda teo toimepanijalt hüvitist ka tsiviilkohtus.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

  • Kuriteoohvrite nõuete menetluse puhul üldjuhul MITTE, kuid sõltuvalt juhtumist võib pädev asutus, st komisjon, otsuse langetamiseks erandkorras nõuda, et pooled, tunnistajad või kohtu määratud eksperdid annaksid kohtus tunnistusi.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

  • Pädev asutus teeb nõude kohta otsuse 60 päeva jooksul, kui nõue on täielik ja nõuetekohane (kui kõik otsuse langetamiseks vajalikud dokumendid, andmed ja tõendid on esitatud). Mittetäieliku nõude korral võib otsuse langetamiseks vajaminev aeg olla pikem.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

  • Otsuse kohta ei ole võimalik kaebust esitada, kuid taotleja võib esitada pädevale halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

  • Vorm ja teave on saadaval igas politseijaoskonnas, prokuratuuris, munitsipaal- ja maakonnakohtus ning elektrooniliselt justiitsministeeriumi (Ministarstvo pravosuđa), siseministeeriumi (Ministarstvo unutarnjih poslova), Horvaatia Vabariigi riigiprokuröri büroo (Državno odvjetništvo RH) ning munitsipaal- ja maakonnakohtute ametlikel kodulehtedel.
  • Teabe saamiseks tuleb helistada kuriteo- ja väärteoohvrite riikliku kõnekeskuse (Nacionalni pozivni centar za žrtve kaznenih djela i prekršaja) abinumbril 116-006.
  • Politsei, prokuratuur ja kohus peab andma teavet hüvitise saamise õiguse kohta ning asutuse kohta, kuhu pool saab pöörduda asjaomaste õiguste kasutamiseks kõigi isikute puhul, kellel on kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduse kohaselt õigus saada hüvitist Horvaatia Vabariigilt.
  • Politsei, prokuratuur ja justiitsministeerium peavad väljastama vajalikud vormid nõude esitamiseks kõigile isikutele, kellel on seaduse alusel õigus hüvitisele ning nõudmise korral peavad asjaomased asutused andma üldisi juhiseid ja teavet nõude vormi täitmise ning nõudele lisatavate tõendavate dokumentide kohta.
  • Justiitsministeerium on välja andnud horvaadi- ja ingliskeelse brošüüri, mis sisaldab kogu teavet hüvitise saamise õiguse, nõuete ja asjaomase õiguse kasutamise kohta. Brošüürid ja nõude vormid on avaldatud horvaadi ja inglise keeles justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi kodulehel.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

  • Kui nõue on mittetäielik, ebaselge või loetamatu, ei lükata nõuet tagasi. Sellisel juhul seisneb abi selles, et taotlejat juhendatakse nõude korrektsel vormistamisel.
  • Taotleja võib oma kulul palgata nõude ettevalmistamiseks või menetluses esindamiseks volitatud isiku või juristi.
  • Ohvrile hüvitise maksmise nõude täitmiseks vajalikku teavet ja abi saab igast politseijaoskonnast, prokuratuurist, munitsipaal- ja maakonnakohtust või kuriteo- ja väärteoohvrite riikliku kõnekeskuse tasuta abinumbril 116-006.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

  • JAH.

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://pravosudje.gov.hr/o-ministarstvu/djelokrug-6366/iz-pravosudnog-sustava-6372/podrska-zrtvama-i-svjedocima/6156

Millised on abistava ametiasutuse ülesanded?

  • Abistav asutus on Horvaatia Vabariigi justiitsministeerium ja taotleja võib sellistes olukordades esitada nõude sellele ametiasutusele
  • (nimetatakse Horvaatia seaduse alusel piiriülesteks juhtumiteks (prekogranični slučajevi))
  • Abistav asutus esitab võimalikult kiiresti nõude ja lisadokumendid selle riigi pädevale asutusele, kus taotleja nõuab hüvitist. Nõue esitatakse riigi ametlikus keeles või muus asjaomases riigis heakskiidetud keeles.
  • Asjaomase nõude esitamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni ettenähtud vormi.
  • Kui riigis nõude üle otsuse langetamise eest vastutav asutus nõuab taotleja, tunnistajate, kohtu määratud ekspertide või teiste isikute ülekuulamist Horvaatia Vabariigis, teostab seda kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon, kes seejärel esitab ülekuulamisprotokolli teise riigi asutusele, kes vastutab nõude üle otsuse langetamise eest.
  • Kui nõude kohta otsuse langetamise eest vastutav teise riigi asutus nõuab ülekuulamist tehniliste vahendite abil, toimub ülekuulamine koostöös Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumiga tingimusel, et ülekuulatav isik on selle menetlusega nõus.

Kas see asutus tõlgib tõendavad dokumendid teise keelde, kui see on nõutav? Kui tõlgib, siis kes selle eest maksab?

Horvaatia Vabariigi justiitsministeerium kui abistav asutus tõlgib nõude selle riigi keelde, kust hüvitist taotletakse või asjaomases riigis suhtluskeelena osutatud keelde.

Kas nõude välismaale toimetamise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

  • Nõude saatmisel välismaale haldus- või muid tasusid maksma ei pea.

Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://pravosudje.gov.hr/o-ministarstvu/djelokrug-6366/iz-pravosudnog-sustava-6372/podrska-zrtvama-i-svjedocima/6156

Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?

  • Jah, esitades nõude otse või saates tähitud kirjaga Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumile.

Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:

  • nõuet?
  • tõendavaid dokumente?
  • Nõue ja tõendavad dokumendid peavad olema horvaadi keeles. Kui nõue ja tõendavad dokumendid on võõrkeelsed, tuleb need esitada koos vandetõlkija tehtud kinnitatud tõlkega.

Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?

  • Otsuseid tegev asutus ei tõlgi nõuet või tõendavaid dokumente ega kata tõlkekulusid.

Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?

Selle nõude menetlemise eest ei tule maksta haldus- ega muid tasusid.

Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?

  • Taotleja reisikulud hüvitatakse, kui kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon otsustab kutsuda taotleja kohtuistungile või isiklikult menetluses osalema.
  • Üldjuhul ei ole taotleja kohalolek menetluse käigus ja otsuse langetamisel vajalik. Kui taotleja, tunnistajad, kohtu määratud eksperdid või muud isikud tuleb üle kuulata, võib kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon kui otsuseid tegev asutus nõuda teise ELi liikmesriigi (kus hüvitise maksmise nõue esitati) pädevalt asutuselt nende toimingute tegemist.
  • Lisaks saab niisuguse menetluse puhul vajalikku ülekuulamist teha tehniliste vahendite, sh arvutitehnoloogia, elektroonilise side võrkude ning muude pildi- ja heliedastusseadmete abil. Sellisel juhul korraldab ülekuulamist kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon, st otsuseid tegev asutus.

Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?

  • Jah.

Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?

  • Välismaal väljaantud arstlikke dokumente aktsepteeritakse, kuid kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon kui otsuseid tegev asutus kontrollib ja hindab neid ning võib vajaduse korral nõuda arstlikku ekspertiisi.

Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?

  • Ei.

Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?

  • Pädev asutus teeb nõude kohta otsuse umbes 60 päeva jooksul, kui nõue on täielik ja nõuetekohane (kui kõik otsuse langetamiseks vajalikud dokumendid, andmed ja tõendid on esitatud). Mittetäieliku nõude korral võib otsuse langetamiseks vajaminev aeg olla pikem.

Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?

  • Otsus nõude kohta vormistatakse horvaadi keeles.

Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?

  • Otsust ei saa edasi kaevata, kuid taotleja võib esitada pädevale halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?

  • Ei.

Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?

  • Jah.
Viimati uuendatud: 09/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Itaalia

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Riigilt saab taotleda hüvitist kõikide tahtlike isikuvastaste kuritegude puhul, mille toimepanekul on kasutatud vägivalda, ning kriminaalseadustiku artiklis 603-bis määratletud ebaseadusliku vahendamise ja tööalase ärakasutamise korral, välja arvatud seoses kriminaalseadustiku artiklites 581 ja 582 osutatud rünnakuga (percosse) ja kehavigastuse tekitamisega (lesioni), kui just ei ole olemas artiklis 583 sätestatud raskendavaid asjaolusid (st kuriteol on väga tõsised tagajärjed, mis on eraldi loetletud).

Millise kahju korral on mul õigus hüvitist saada?

Hüvitist saab taotleda üksnes ravi ja abiga seotud kulude katmiseks, välja arvatud seksuaalse rünnaku või tapmise puhul, mille korral ohvritele makstakse hüvitist, mille suurus on kindlaks määratud ministri dekreediga, isegi kui ravi ja abiga seotud kulud puuduvad.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Isikud, kellel on õigus saada hüvitist, on ohver või – kui ohver on surnud – ohvri lapsed ja ohvriga koos elanud seaduslikult lahutamata abikaasa või elukaaslane, kusjuures hüvitis jaguneb vastavalt asjaomaste isikute õigustele pärandvara jagamisel. Nimetatud isikute puudumise korral on õigus hüvitisele ohvri ülenejatel sugulastel, tingimusel et nad olid kuriteo toimepaneku ajal ohvri seaduslikud ülalpeetavad.

Teatud juhtudel on isiku õigus hüvitisele piiratud:

  • kui ohver (või muu õigustatud isik) on tahtlikult või kuritegeliku hooletuse tõttu osalenud asjaomase kuriteo või mõne muu seonduva õigusrikkumise toimepanekus kriminaalmenetluse seadustiku artikli 12 tähenduses;
  • kui ohver on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud ükskõik millises kuriteos, millele on osutatud kriminaalmenetluse seadustiku artikli 407 lõike 2 punktis a, või kuriteos, mille toimepanekul on rikutud tulumaksu- või käibemaksupettuse tõkestamise alaseid õigusakte, või kui nõude esitamise ajal on ohvri suhtes algatatud seoses mõnega neist kuritegudest kriminaalmenetlus.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Kui ohver jääb ellu, on ohvri pereliikmetel õigus esitada seoses kaudse (mittevaralise) kahjuga, mida nad on oma sugulasele tekitatud vigastuse tõttu kandnud, hagi otse teo toimepanija vastu (tsiviilseadustiku artiklid 2043 ja 2059); sellisel juhul ei ole kehtivate õigusaktidega paraku ette nähtud riigi makstavat hüvitist (seadus nr 122/2016, mida on muudetud seadusega nr 167/2017). Vägivallakuritegude ohvreid käsitlevate õigusaktidega on nähtud sellistele esmase ohvri ülalpidamisel olnud isikutele ette hüvitis vaid juhul, kui ohver on hukkunud.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Hüvitist võib anda nõude esitajatele, kes elavad mõnes teises ELi liikmesriigis kui Itaalia, ja nõude esitajatele, kes elavad Itaalias.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ohver võib esitada Itaalias riigi otsuseid tegevale asutusele hüvitisnõude, kui kuritegu pandi toime Itaalias.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Ei, aga nõue tuleb esitada 60 päeva jooksul pärast kohtumäärust, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo (decisione che ha definito il giudizio per essere ignoto l'autore del reato), või 60 päeva jooksul pärast täitemenetluses astutud viimast tulemusetut sammu või süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumist.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Vt eespool:

nõue tuleb esitada 60 päeva jooksul pärast kohtumäärust, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo, või 60 päeva jooksul pärast täitemenetluses astutud viimast tulemusetut sammu või süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumist.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Nagu eespool kirjeldatud, tuleb hüvitisnõudele lisada dokumendid, mis tõendavad, et menetlus, mille raames taotleti kuriteo toimepanijalt kahju hüvitamist, ebaõnnestus, või et viimane samm täitemenetluses ei andnud tulemusi või süüdimõistev kohtuotsus on muutunud lõplikuks.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Hüvitisnõudele tuleb lisada koopia süüdimõistvast kohtuotsusest, mis on tehtud seoses mõne seaduses sätestatud kuriteoga, või koopia kohtumäärusest, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Nagu eespool öeldud, tuleb nõue esitada 60 päeva jooksul pärast kohtumäärust, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo, või 60 päeva jooksul pärast täitemenetluses astutud viimast tulemusetut sammu või süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumist.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
    • võimaluste kaotus
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara
    • muu

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • elatise või võimaluste kaotus

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele

Hüvitist makstakse (võttes arvesse mis tahes muid soodsamaid meetmeid, mis on õigusnormides konkreetsete kuritegude jaoks juba kehtestatud) ravi ja abiga seotud kulude katmiseks, välja arvatud seksuaalse rünnaku või tapmise puhul, mille korral ohvrile makstakse kindlaksmääratud suurusega hüvitist, isegi kui ravi ja abiga seotud kulud puuduvad.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Üldjuhul makstakse hüvitis ühekordse summana maffiakuritegevuse, väljapressimise, liigkasuvõtmise ja tahtlike vägivallakuritegude ohvrite toetamise uuendatavast fondist (Fondo di rotazione per la solidarieta' alle vittime dei reati di tipo mafioso, delle richieste estorsive, dell'usura e dei reati intenzionali violenti), mida haldab siseministeerium, kuid makstav summa peab jääma asjaomasel aastal kättesaadavate rahaliste vahendite piiridesse.

Juhul kui asjaomasel aastal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, saavad isikud, kellel on õigus hüvitisele, asjaomasel aastal osa hüvitisest ja ülejäänud hüvitis makstakse neile järgmistel aastatel ilma ühegi lisatasu, intressi või ümberhindamiseta.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist makstakse järgmistel tingimusel: ohver ei ole tahtlikult või kuritegeliku hooletuse tõttu osalenud asjaomase kuriteo või mõne muu seonduva õigusrikkumise toimepanekus; ohvrit ei ole kunagi lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud üheski kriminaalmenetluse seadustiku artikli 407 lõike 2 punktis a osutatud kuriteos (hävingu põhjustamine, rüüstamine ja massimõrv, osalemine kodusõjas, osalemine maffia vandenõus, avaliku julgeoleku ohtu seadmine, tapmine, röövimine, raha väljapressimine, inimrööv, terrorism, osalemine valitsusvastases vandenõus, osalemine relvi kaasavas vandenõus, lõhkeainete omamine, väljapressimine, uimastitega kauplemine, orjastamine, lasteprostitutsioon ja -pornograafia, inimkaubandus, orjapidamine, seksuaalne rünnak, seksuaalakt alaealisega, grupiviisiline seksuaalne rünnak) ega kuriteos, mille toimepanekul on rikutud tulumaksu- või käibemaksupettuse tõkestamise alaseid õigusakte, ning ohvri suhtes ei ole hüvitisnõude esitamise ajal algatatud seoses mõnega neist kuritegudest kriminaalmenetlust.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ohvri sissetulek ei mõjuta mingil moel tema õigust saada hüvitist.

Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist makstakse tingimusel, et ohver ei ole saanud seoses sama kuriteoga ükskõik millisest avaliku või erasektori allikast mis tahes makseid, mille kogusumma ületab 5000 eurot.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitis määratakse vastavalt kantud kuludele, võttes arvesse asjakohases seaduses sätestatud piirmäärasid ja summasid, mis on kindlaks määratud selle seaduse rakendamiseks vastu võetud ministri dekreediga.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Siseministri 31. augusti 2017. aasta dekreedis (mille vastuvõtmine nähti ette 7. juuli 2016. aasta seaduse nr 122 artikli 11 lõikega 3) on sätestatud järgmist:


1. 7. juuli 2016. aasta seaduse nr 122 artikli 11 alusel makstava hüvitise summa määratakse kindlaks järgmiselt:

a) tapmise korral 7200 eurot või – juhul kui tapmise pani toime ohvri abikaasa, kasvõi eraldi elav või lahutatud, või isik, kellel on või oli ohvriga isiklik suhe – 8200 eurot, kusjuures sel juhul makstakse summa üksnes ohvri lastele;
b) kriminaalseadustiku artiklis 609- bis osutatud seksuaalse rünnaku korral 4800 eurot, välja arvatud juhul, kui esineb mõni kergendav asjaolu, mis vähendab kuriteo tõsidust;
c) muude kui punktides a ja b osutatud kuritegude korral ravi ja abiga seotud kulude katmiseks kuni 3000 eurot.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ära märkida ja dokumenteerida tuleb ravi ja abiga seotud kulude kogusumma.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Hüvitist makstakse tingimusel, et ohver ei ole saanud seoses sama kuriteoga ükskõik millisest avaliku või erasektori allikast mis tahes makseid, mille kogusumma ületab 5000 eurot.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Ei, ehkki ravikulude lisandumisel võib olla võimalik esitada hilisem nõue; seda hindab otsuseid tegev asutus.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Hüvitisnõude peab esitama huvitatud isik; kuriteo ohvri surma korral peavad selle esitama muud isikud, kellel on õigus saada hüvitist. Nõue esitatakse isiklikult või erivolikirja alusel (a mezzo di procuratore speciale). Et nõue oleks vastuvõetav, tuleb sellele lisada järgmised dokumendid:

a) koopia süüdimõistvast kohtuotsusest, mis on tehtud seoses mõne artiklis 11 loetletud kuriteoga, või koopia kohtumäärusest, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo;

b) dokumendid, mis tõendavad, et kahju hüvitamiseks teo toimepanija suhtes algatatud täitemenetlus ei andnud tulemust; neid dokumente ei ole vaja, kui teo toimepanija jääb tuvastamata või kui teo toimepanija on taotlenud ja saanud kriminaal- või tsiviilmenetluses, kus ta on vastutusele võetud, õigusabi, mille eest on tasunud riik;

c) notariaalselt kinnitatud kirjalikku tunnistust asendav avaldus (dichiarazione sostitutiva dell'atto di notorietà) mis tahes takistuste puudumise kohta;

d) arstitõend, millest on näha tervishoiuteenustega kaasnenud kulud, või kuriteo ohvri surmatunnistus.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Siseministeerium.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Ministero dell’Interno
Ufficio del Commissario di solidarietà per le vittime dei reati di tipo mafioso
Via Cavour, 6
Roma

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Pärast nõude saamist peab Itaalia otsuseid tegev asutus tegema otsuse viivitamata.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Eraldi mehhanismi selleks ei ole. Kuna tegemist on haldusotsusega, saab selle vaidlustada kooskõlas standardeeskirjadega, mida kohaldatakse sama ametiasutuse võetud riigisiseste haldusmeetmete puhul.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Kogu vajaliku teabe annab abistav asutus – nõude esitaja elukoha pädeva apellatsioonikohtu (corte d’appello) juures tegutsev prokuratuur (procura generale). Vormid on lisatud ministri 23. detsembri 2008. aasta dekreedile nr 222, millega sätestatakse 9. novembri 2007. aasta seadusandliku dekreedi nr 204 (millega rakendatakse direktiivi 2004/80/EÜ (mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist)) artikli 7 kohased eeskirjad (Decreto 23 dicembre 2008, n. 222 “Regolamento ai sensi dell'articolo 7 del decreto legislativo 9 novembre 2007, n. 204, recante attuazione della direttiva 2004/80/CE relativa all'indennizzo delle vittime di reato”).

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Ei.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Ei, seda ülesannet täidab abistav asutus.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Käesoleva teabe esitaja teada mitte.

Viimati uuendatud: 11/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Küpros

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on võimalik saada hüvitist teatud tahtlike kuritegude korral, mis on pandud vägivalda kasutades toime Küprose Vabariigi kontrolli all olevas piirkonnas ja millele on osutatud siseriiklikus õiguses (nt üliraske kehavigastus, ettekavatsetud mõrv).

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on võimalik saada hüvitist raske kehavigastuse või terviseprobleemi korral, mis nõuab meditsiinilise arvamuse põhjal haiglaravi ja mille tõttu peate puuduma töölt vähemalt kaheksa päeva.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah, Teil on võimalik saada hüvitist, kui Te olete kuriteo tagajärjel surnud ohvri ülalpeetav, st ohvri abikaasa või laps.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ei, Teil ei ole võimalik saada hüvitist, kui Te olete ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah, Teil on võimalik saada hüvitist, kui Te ei ole ELi kodanik, tingimusel et Te olete mõne Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanik ja Küprose Vabariigi alaline elanik või Te olete vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni osalisriigi kodanik.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, Te ei saa nõuda siin elades või siit pärit olles riigilt hüvitist, kui kuritegu on toime pandud teises ELi riigis. Hüvitist antakse vaid kuriteo korral, mis on toime pandud Küprose Vabariigi kontrolli all olevas piirkonnas.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, Te peate teatama kuriteost politseile viie päeva jooksul pärast selle toimumist või kui seda ei ole mõistlikult võimalik selle aja jooksul teha, siis viie päeva jooksul alates hetkest, mil kuriteost teatamine on mõistlikult võimalik.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, hüvitisnõue tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kuritegu, olenemata sellest, kas politseiuurimine ja/või kriminaalmenetlus on pooleli.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah, enne kui Te saate nõuda hüvitist, tuleb taotleda hüvitist teo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud. Hüvitisnõue tuleb siiski esitada kahe aasta jooksul pärast kuriteo toimumist, olenemata sellest, kas menetlus teo toimepanija vastu on pooleli.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah, Teil on õigus hüvitisele ka siis, kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud. Peate esitama juhtumiga seotud politseiraporti, millest on näha, et teo toimepanija isikut ei ole kindlaks tehtud.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Jah, hüvitise taotlemise tähtaeg on kaks aastat kuriteo toimepanemisest.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)

Riiklikud tervishoiuasutused pakuvad tasuta tervishoiuteenuseid kuni 1709 euro eest.

  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)

Sisalduvad eespool nimetatud summas.

  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)

Püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõimetuspension. Pensioni summa võrdub töövõime vähenemise protsendi ja sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava põhipensioni korrutisega.

  • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)

Ajutise töövõimetuse korral määratakse kuni kuueks kuuks haigushüvitis. Hüvitise summa võrdub sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava haigushüvitise baassummaga.

  • võimaluste kaotus

Ei kohaldata.

  • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (nt õigusabi- või kohtukulud)

Ei kohaldata.

  • varastatud või kahjustatud isiklik vara

Ei kohaldata.

  • muu

Ei kohaldata.

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused

Ei kohaldata.

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud

Määratakse matusetoetus. Matusetoetuse summa võrdub sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava matusetoetuse summaga.

  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)

Ei kohaldata.

  • elatise või võimaluste kaotus

Määratakse toitjakaotus- või orvupension. Pensioni summa võrdub sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava põhipensioni summaga.

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele

Ei kohaldata.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitis makstakse ühes osas, kuid töövõimetuspensioni, toitjakaotuspensioni ja orvupensioni makstakse kord kuus.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist ei maksta, kui Te olete langenud iseenda kuriteo ohvriks, kui Te olete kaasatud organiseeritud kuritegevusse või kui Te olete vägivallakuritegude toimepanekus osaleva organisatsiooni liige, isegi kui vägivallakuritegu, mille ohvriks Te olete langenud, ei ole sellega seotud või kui Te ei osalenud selles.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei mõjuta Teie võimalust saada hüvitist.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Keeldumine igakülgsest koostööst politsei või mõne muu pädeva asutusega või selle koostöö tegemata jätmine.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitist arvestatakse viisil, mida on kirjeldatud vastuses küsimusele „Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?“

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalset hüvitissummat ei ole. Maksimaalne summa, mille saab määrata, on nimetatud eespool vastuses küsimusele „Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?“

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei, see ei ole vajalik.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, ükskõik milline muust allikast saadud hüvitis arvestatakse maha.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Ei.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Peate esitama koos hüvitistaotlusega politseiraporti ja arstitõendi. Teil võidakse paluda esitada ka järgmised dokumendid või mõni neist:

  • volikiri või dokument, mis tõendab volitusi või seost ohvriga;
  • ohvri surmatunnistus;
  • politseiraporti koopia;
  • kohtuotsuse koopia;
  • arstliku läbivaatuse aruanded ja arstitõendid;
  • haiglaarved;
  • muude kulude arved (hooldamine, matused);
  • tõendid sissetulekute kohta (palk, sotsiaaltoetused/-abi);
  • kinnitus muudest allikatest (tööandja kindlustus, erakindlustus) pärit summade (mitte)laekumise kohta;
  • karistusandmed;
  • muud Teie juhtumiga seotud tõendavad dokumendid.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Sotsiaalkindlustusameti direktor.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Võite oma nõude tuua või saata postiga järgmisel aadressil: Social Insurance Services, 7 Lord Byron Ave., 1465, Nicosia, Cyprus.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei, see ei ole vajalik.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Kuus kuud alates kuupäevast, mil otsuse tegemiseks on olemas kogu teave.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Võite esitada otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse nõude 75 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Nõudevormid ja teavet hüvitamise kohta saab kreeka ja inglise keeles sotsiaalkindlustusametist või sotsiaalkindlustusameti Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidilt.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Eraldi abitelefoni või veebisaiti hüvitise taotlemiseks ei ole. Võite võtta teabe saamiseks ühendust otse Lingil klikates avaneb uus akensotsiaalkindlustusametiga.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Võite taotleda õigusabi seoses oma juhtumi menetlemisega. Sotsiaalkindlustusametile esitatavate hüvitistaotluste koostamiseks õigusabi ei anta.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Võite võtta teabe saamiseks ja hüvitise nõudmiseks ühendust otse Lingil klikates avaneb uus akensotsiaalkindlustusametiga.

Viimati uuendatud: 07/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Läti

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Ohvril on õigus saada riiklikku hüvitist, kui tahtlikult toime pandud kuritegu on põhjustanud isiku surma, kui ohver on kandnud tõsist või mõõdukat isikukahju, kui ohvril on tulnud kogeda seksuaalset väärkohtlemist või seksuaalset rünnakut, kui ohvri puhul on tegemist inimkaubanduse ohvriga või kui ohver on nakatatud inimese immuunpuudulikkuse viiruse, B- või C-hepatiidiga.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Võite saada riiklikku hüvitist tahtlikult toime pandud kuriteoga tekitatud moraalse kahju, füüsiliste kannatuste ja varalise kahju eest.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui isik on kuriteo tagajärjel surnud, võivad kriminaalmenetluses olla ohvriks lahkunu sugulased (kihlatu, abikaasa, vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, õed-vennad) ja isikud, kes elasid asjaomase füüsilise isikuga samas leibkonnas (mitte lihtsalt ei jaganud eluruume).

Kui isik on kuriteo tagajärjel surnud või kui ohver on surnud riiklikku hüvitist taotlemata või kui ta on riiklikku hüvitist taotlenud, kuid ei ole seda saanud, on Teil õigus saada riigilt hüvitist. Te peate siiski paluma menetluse läbiviijalt (politsei, prokuratuur, kohus), et Teid tunnistataks vastavas kriminaalmenetluses ohvriks.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Teil ei ole õigust saada ohvri sugulase või ülalpeetavana riiklikku hüvitist, kui ohver on kuriteo käigus ellu jäänud. Sellisel juhul on ohvril endal õigus riiklikule hüvitisele.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Te võite saada riiklikku hüvitist, kui Te ei ole ELi liikmesriigi kodanik.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui kuritegu pandi toime mõnes teises ELi liikmesriigis, on Teil õigus nõuda otse või õigusabiameti (Juridiskās palīdzības administrācija) kaudu hüvitist asjaomaselt teiselt ELi liikmesriigilt, kus kuritegu toime pandi.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Te peate teatama kuriteost politseile.

Riikliku hüvitise nõudmiseks peab olema algatatud kriminaalmenetlus, kus Teid on tunnistatud menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus) otsusega ohvriks.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Riikliku hüvitise nõudmiseks ei pea Te ära ootama menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus) lõplikku otsust.

Et õigusabiamet saaks teha otsuse riikliku hüvitise maksmise või selle maksmisest keeldumise kohta, peab menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus) esitama järgmise teabe:

  1. kuriteo toimepaneku aeg ja koht;
  2. kuriteo kirjeldus, teabe esitamise hetkeks kindlaks tehtud süü vorm, kriminaalmenetluse algatamise kuupäev ja kriminaalasja viitenumber;
  3. teave isiku kohta, kes on tunnistatud kriminaalmenetluses ohvriks;
  4. teave isiku kohta, kes on tunnistatud kriminaalmenetluses ohvri esindajaks, kui ohver kasutab oma õigusi esindaja kaudu;
  5. kuriteoga tekitatud kahju laad (isiku surm, vigastuste raskus, seksuaalne väärkohtlemine või seksuaalne rünnak, inimkaubandusele viitavad märgid või kindlaks tehtud nakatamine inimese immuunpuudulikkuse viiruse, B- või C-hepatiidiga);
  6. ekspertiisi kuupäev, koostatud dokumendi number ning teave ekspertiisi tegija kohta;
  7. isiku surmaga seotud kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud isikute arv ja teave selliste isikute kohta.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Te ei ole kohustatud nõudma hüvitist esmalt õigusrikkujalt. Riiklik hüvitis ei piira ohvri õigust nõuda hüvitist kriminaalmenetluses, esitades kahju hüvitamise taotluse ükskõik millises kriminaalmenetluse etapis, enne kui asja hakatakse menetlema esimese astme kohtus, ja tsiviilmenetluses, esitades kohtule hagi, kui ohver leiab, et talle tekitatud kahju ei ole täielikult hüvitatud.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Teil on õigus riiklikule hüvitisele ka siis, kui õigusrikkujat või tema kaasosalist ei ole tuvastatud või kui neid ei ole võetud kriminaalvastutusele.

Peaksite esitama riikliku hüvitise nõude, lisades menetluse läbiviija (politsei) dokumendid vajaliku teabega.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Riikliku hüvitise taotlus tuleb esitada õigusabiametile aasta jooksul alates päevast, mil Teid tunnistati ohvriks või mil Te saite teadlikuks asjaoludest, mis annavad Teile õiguse kõnealune taotlus esitada.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Riikliku hüvitisega kaetakse kuriteoga tekitatud moraalne kahju, füüsilised kannatused või varaline kahju, toomata välja kahju liiki, mille eest riiklikku hüvitist makstakse. Riikliku hüvitise summa on kindlaks määratud Lingil klikates avaneb uus akenohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses (Likums par valsts kompensāciju cietušajiem) ja sõltub kuriteo tagajärgedest.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Riiklik hüvitis makstakse ühekordse summana, mis kantakse nõudes nimetatud makseasutuse kontole.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Riikliku hüvitise summat võib mõjutada kuriteo iseloom, näiteks kuriteo toimepanek äärmises erutusseisundis, vajaliku enesekaitse piiride ületamine või isiku kinnipidamise tingimuste rikkumine. Sellistel juhtudel vähendatakse kuriteo tagajärgedele vastava riikliku hüvitise summat 50%.

Kui õigusabiamet ei saa taotletud teavet 15 päeva jooksul, võib ta riikliku hüvitise maksmisest keelduda. Otsus keelduda riikliku hüvitise maksmisest ei takista Teid pöördumast õigusabiameti poole mitu korda, et nõuda hüvitist selle taotlemiseks kehtestatud korras.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei mõjuta Teie võimalust saada riiklikku hüvitist ega saadava hüvitise summat.

Kui Te olete saanud kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist õigusrikkujalt või tema asemel mõnelt teiselt isikult, arvestatakse juba saadud hüvitissumma riikliku hüvitise summast maha.

Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Lingil klikates avaneb uus akenOhvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses on sätestatud muud kriteeriumid, mis võivad mõjutada Teie võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat. Näiteks:

  • kui kuriteol on samaaegselt mitu tagajärge, lähtutakse riikliku hüvitise maksmisel kuriteo kõige tõsisemast tagajärjest;
  • kui kuriteo tagajärjel on surnud ja kriminaalmenetluses on tunnistatud ohvriks mitu isikut, makstakse nendele ohvritele riiklikku hüvitist proportsionaalselt ohvrite arvuga;
  • kui menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus) tunnistab pärast hüvitise maksmist samas kuriteo tagajärjel saabunud surmaga seotud kriminaalmenetluses ohvriks veel mõne isiku, makstakse riiklikku hüvitist samas summas nagu teisele ohvrile või teistele ohvritele.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Kuriteoohvrile makstava riikliku hüvitise maksimumsumma on viiekordne Läti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäär. Makstava riikliku hüvitise summa arvutamisel võetakse arvesse kuupalga alammäära ajal, mil isik tunnistati ohvriks.

Hüvitist makstakse järgmiselt:

  1. isiku surma korral – 100%;
  2. juhul kui ohvrile on tekitatud raskeid kehavigastusi või kui kuritegu liigitub vägistamiseks või seksuaalvägivallaks, seksuaalseks väärkohtlemiseks või seksuaalseks rünnakuks või kui tegemist on inimkaubanduse ohvriga – 70%;
  3. juhul kui ohvrile on tekitatud mõõdukaid kehavigastusi või kui ohvril on tulnud kogeda seksuaalset väärkohtlemist või seksuaalset rünnakut (v.a punktis 2 osutatud juhtudel) või kui ohvrit on nakatatud inimese immuunpuudulikkuse viiruse, B- või C-hepatiidiga – 50%.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Riikliku hüvitise maksimumsumma on viiekordne Läti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäär ning miinimumsumma 50% sellest maksimumsummast. Kui kuupalga alammäär muutub, muutub ka riikliku hüvitise summa.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Riikliku hüvitise nõudevormile ei tule märkida konkreetset summat, sest riikliku hüvitise summa on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Riiklikust hüvitisest ei arvestata maha hüvitist, mille Te saate muudest allikatest (nt tööandja kindlustus või erakindlustus).

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Riikliku hüvitise ettemakset ei ole võimalik saada.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Kui Te olete saanud riiklikku hüvitist ja lõplikus otsuses leitakse, et kuriteol on olnud Teile rängemad tagajärjed, võidakse Teile maksta saadud riikliku hüvitise ja tasumisele kuuluva summa vahe.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Kui riikliku hüvitise nõudmise ajaks ei ole kriminaalmenetluses lõplikku otsust veel tehtud, peaksite lisama riikliku hüvitise nõudele menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus) dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:

  1. kuriteo toimepaneku aeg ja koht;
  2. kuriteo kirjeldus, teabe esitamise hetkeks kindlaks tehtud süü vorm, kriminaalmenetluse algatamise kuupäev ja kriminaalasja viitenumber;
  3. teave isiku kohta, kes on tunnistatud kriminaalmenetluses ohvriks;
  4. teave isiku kohta, kes on tunnistatud kriminaalmenetluses ohvri esindajaks;
  5. kuriteoga tekitatud kahju laad (isiku surm, vigastuste raskus, seksuaalne väärkohtlemine või seksuaalne rünnak, inimkaubandusele viitavad märgid või kindlaks tehtud nakatamine inimese immuunpuudulikkuse viiruse, B- või C-hepatiidiga);
  6. ekspertiisi kuupäev, koostatud dokumendi number ning teave ekspertiisi tegija kohta;
  7. isiku surmaga seotud kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud isikute arv ja teave selliste isikute kohta.

Kui kriminaalmenetlus on riikliku hüvitise taotlemise hetkeks lõppenud, peaksite lisama riikliku hüvitise nõudele menetluse läbiviija lõpliku otsuse ning täitekorralduse, kui lõplikus otsuses kindlaks määratud kahjuhüvitist ei ole makstud või kui see on makstud vaid osaliselt.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Riikliku hüvitise nõuded vaadatakse läbi tasuta.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta teeb otsuse õigusabiamet.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Riikliku hüvitise saamiseks peate saatma riikliku hüvitise nõude õigusabiametile aadressil Pils laukums 4, Rīga, LV-1050.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Teie kohalolek ei ole riikliku hüvitise nõude läbivaatamisel ja riikliku hüvitise maksmise või selle maksmisest keeldumise kohta otsuse tegemisel vajalik.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Õigusabiamet teeb otsuse riikliku hüvitise maksmise või selle maksmisest keeldumise kohta ühe kuu jooksul pärast hüvitisnõude saamist ja saadab otsuse hüvitisnõudes märgitud aadressile.

Kui õigusabiamet küsib Teilt või menetluse läbiviijalt (politsei, prokuratuur, kohus) lisateavet, peatatakse otsuse tegemiseks ette nähtud aja arvestamine, kuni kogu küsitud teave on saadud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Võite vaidlustada õigusabiameti otsuse riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, esitades õigusabiametile asjakohase taotluse, mis edastatakse justiitsministeeriumile.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenRiikliku hüvitise taotlemise vormi ja teavet selle täitmise kohta saab:

  • portaalist Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.latvija.lv/en;
  • õigusabiameti veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.jpa.gov.lv/par-mums-eng rubriigist „Teenused“;
  • õigusabiametist aadressilt Pils laukums 4, Riia (töö ajal);
  • menetluse läbiviijalt (politsei, prokuratuur, kohus);
  • helistades tasuta teabetelefonil 800001801 (tööajal).

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Võite kasutada kuriteoohvrite jaoks sisse seatud tasuta abitelefoni 116006, kust Te saate iga päev ajavahemikus 7.00–22.00

  • kuriteoohvritele mõeldud emotsionaalset ja psühholoogilist tuge;
  • teavet ohvrite menetlusõiguste (õigused kriminaalmenetluses, õigus kahjuhüvitisele, õigus riiklikule hüvitisele jne) ja ohvritele pakutavate (tugi)teenuste kohta.

Võite ka kasutada veebisaiti https://www.cietusajiem.lv/en/.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Te ei vaja riikliku hüvitise taotlemiseks õigusabi. Vajalikku abi riikliku hüvitise nõudmisel saab õigusabiametilt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Ühendus Skalbes on kuriteoohvrite jaoks sisse seadnud tasuta abitelefoni 116006, kust saab iga päev ajavahemikus 7.00–22.00 kuriteoohvritele mõeldud emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, teavet ohvrite menetlusõiguste (õigused kriminaalmenetluses, õigus kahjuhüvitisele, õigus riiklikule hüvitisele jne) ja ohvritele pakutavate (tugi)teenuste kohta.

Viimati uuendatud: 19/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Leedu

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on õigus saada hüvitist järgmistel juhtudel:

  • isikult on tahtlikult võetud elu;
  • isikule on tekitatud raske või kerge tervisekahjustus;
  • isiku vabaduse, seksuaalse enesemääramise õiguse või seksuaalse puutumatuse vastu on toime pandud kergem, raske või väga raske kuritegu.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on õigus saada hüvitist, kui Teile on tekitatud raske või kerge tervisekahjustus.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui isik sureb vägivallakuriteo tagajärjel, siis on õigus saada hüvitist igal isikul, kelle kasuks kohus on välja mõistnud hüvitise vägivallakuriteo tõttu kantud varalise ja/või mittevaralise kahju eest.

Kui hüvitis makstakse ette, st enne kriminaalmenetluse lõppu, on õigus saada hüvitist surnu abikaasal, lastel, lapsendatud lastel, vanematel, lapsendanud vanematel ja ülalpeetavatel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ei. Kui vägivallakuriteo ohver jääb ellu, on tema ainus isik, kellel on õigus saada hüvitist.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah, kuid ainult kahel järgmisel juhul:

  • Teie seaduslik alaline elukoht asub Leedu Vabariigis või muus Euroopa Liidu liikmesriigis;
  • selline võimalus on ette nähtud rahvusvahelistes lepingutes, millega Leedu Vabariik on ühinenud.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, hüvitist makstakse ainult Leedu Vabariigis toime pandud vägivallakuritegude eest.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah. Hüvitisnõude esitamiseks peab olema algatatud eeluurimine.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, Te võite taotleda hüvitist ettemaksena eeluurimise ajal.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah. Kui hüvitist taotletakse tavamenetluse korras, mõistetakse hüvitis varalise ja/või mittevaralise kahju eest välja kohtuotsusega. Kui taotlete hüvitist ettemaksena, peate esitama kohtumääruse, mis kinnitab Teie tsiviilhageja staatust.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah on. Sellisel juhul peate esitama järgmised tõendid:

  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • kohtumäärus, mis kinnitab Teie tsiviilhageja staatust;
  • varalise kahju suurust tõendavad dokumendid, kui selline kahju on tekkinud;
  • kui hüvitist taotlevad surnu sugulased, siis abielu, peresuhet või ülalpeetava staatust tõendavad dokumendid.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitisetaotlus tuleks esitada 10 aasta jooksul pärast selle kohtuotsuse kuupäeva, millega mõisteti välja hüvitis vägivallakuriteo tõttu kantud kahju eest. Kui isik ei järgi seda tähtaega mõjuvatel põhjustel, võidakse tähtaega pikendada.

Hüvitise ette maksmise taotluse esitamise tähtaega pole kehtestatud.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)? Jah
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)? Jah
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)?
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)? Jah
    • võimaluste kaotus? Ei
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)? Jah
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara? Ei
    • muu Muu vägivallakuriteoga tekitatud varaline kahju, mille eest kohus on välja mõistnud hüvitise

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused? Jah

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud? Jah
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)? Jah, kuid ainult juhul, kui isik suri vägivallakuriteo tagajärjel
  • elatise või võimaluste kaotus? Jah, kuid ainult juhul, kui isik suri vägivallakuriteo tagajärjel

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused/ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele? Jah, kuid ainult juhul, kui isik suri vägivallakuriteo tagajärjel

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Tavaliselt makstakse hüvitist ühekordse summana. Erandjuhul võidakse hüvitist maksta osade kaupa, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul pärast otsuse kuupäeva, millega mõisteti välja hüvitis vägivallakuriteo tõttu kantud kahju eest.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Eelnimetatud asjaolud on olulised ainult siis, kui taotletakse hüvitise ettemakset. Hüvitist ei maksta, kui:

  • Te olete asjaomase vägivallakuriteo toimepanemise ajal kohtu all süüdistatuna vägivallakuriteos või Teile vägivallakuriteo eest määratud kriminaalkaristus ei ole aegunud või Teie poolt sellega seoses esitatud armuandmispalvet pole rahuldatud;
  • Teie suhtes on tehtud siduv kohtumäärus kooskõlas Leedu Vabariigi organiseeritud kuritegevuse tõkestamise seadusega (Lietuvos Respublikos organizuoto nusikalstamumo užkardymo įstatymas);
  • Te kuritarvitate õigust saada vägivallakuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise ettemakset.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise määramist see ei mõjuta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei ole.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitist makstakse kohtu väljamõistetud summas, mis ei või siiski olla suurem kui allpool osutatud maksimumsummad.

Hüvitise ettemakse suurus arvutatakse Teie esitatud varalist kahju tõendavate dokumentide alusel.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Mõrva korral ei või maksimumhüvitis varalise kahju eest olla suurem kui 3800 eurot ja mittevaralise kahju eest suurem kui 4560 eurot.

Raske tervisekahjustuse korral ei tohi maksimumhüvitis varalise kahju eest olla suurem kui 3040 eurot ja mittevaralise kahju eest suurem kui 3800 eurot.

Muude vägivallakuritegude korral ei või maksimumhüvitis varalise kahju eest olla suurem kui 2280 eurot ja mittevaralise kahju eest suurem kui 3040 eurot.

Kui vägivallakuriteo tagajärjel kantud kahju eest määratud hüvitis makstakse ette, ei tohi maksimumsummad ületada poolt eelnimetatud summasid.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah, Te peate ära märkima nõutava hüvitise summa, mis arvutatakse kohtumääruse või tsiviilhagiavalduses nimetatud summade alusel.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah. Muudest allikatest saadud kahjuhüvitise summad arvatakse hüvitisest maha.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah on, vägivallakuriteo tõttu kantud kahju eest võib saada hüvitist ette, kui:

  • vägivallakuriteo uurimiseks algatatud kriminaalmenetlus on pooleli ja asjaomane isik on saanud loa osaleda menetluses tsiviilhagejana;
  • kohus on teinud otsuse, millega tuvastatakse, et on toime pandud vägivallakuritegu, kuid selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõuet ei ole esitatud või läbi vaadatud;
  • vägivallakuriteo on toime pannud isik, keda ei saa kohtu alla anda tema vanuse või rahvusvahelise puutumatuse tõttu või seetõttu, et ta on surnud.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Ei, sellist võimalust ei ole ette nähtud.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Tavamenetluse korras kahjuhüvitist nõudes tuleks nõudele lisada järgmised dokumendid:

  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • selle lõpliku kohtuotsuse ärakiri, millega mõistetakse välja hüvitis vägivallakuriteoga tekitatud varalise ja/või mittevaralise kahju eest;
  • kohtutäituri koostatud teade selle kohta, et kuriteo toimepanijalt ei ole võimalik hüvitist sisse nõuda, välja arvatud juhul, kui kahju tekkimise eest vastutav isik on surnud.

Hüvitise ettemakset taotledes tuleks taotlusele lisada järgmised dokumendid:

  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • varalise kahju suurust tõendavad dokumendid;
  • kohtumäärus, mis kinnitab Teie tsiviilhageja staatust, või lõplik kohtuotsus, millega tuvastatakse, et toime on pandud vägivallakuritegu, või menetlusotsustus, mis kinnitab, et kuriteo toimepanija vanuse, rahvusvahelise puutumatuse või surma tõttu ei ole kriminaalmenetlus võimalik;
  • kui hüvitist taotlevad surnu lähisugulased või ülalpeetavad, siis abielu, peresuhet või ülalpeetava staatust tõendavad dokumendid.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei, nõue võetakse vastu ja vaadatakse läbi lõivuvabalt.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitisnõudeid menetleb Leedu Vabariigi Justiitsministeerium (Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija).

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitisnõue tuleb saata Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumile (Ministry of Justice of the Republic of Lithuania, Gedimino pr. 30, LT-01104 Vilnius, Lithuania; e-posti aadress Lingil klikates avaneb uus akenrastine@tm.lt).

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei ole.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Otsus tehakse ühe kuu jooksul pärast hüvitisnõude ja kõikide vajalike dokumentide esitamist Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumile.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumi otsuse saab vaidlustada Leedu haldusvaidluste ülemkomisjonis (Lietuvos administracinių ginčų komisija) või Vilniuse piirkondlikus halduskohtus (Vilniaus apygardos administracinis teismas) ühe kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumilt või riigi õigusabi talitustelt (Valstybės garantuojamos teisinės pagalbos tarnyba) ning veebisaitidelt (vt allpool).

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://vgtpt.lrv.lt/en/

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Jah, isik võib taotleda esmast riigi õigusabi oma registreeritud elukohaks oleva omavalitsusüksuse täitevorganilt või riigi õigusabi talitustelt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Leedu kuriteoohvrite toetamise ühing (Lietuvos nusikaltimų aukų rėmimo asociacija) (Valakupių g. 5, LT-10101 Vilnius, Leedu);

Caritas Leedu (Lietuvos Caritas, Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.caritas.lt, Papilio g. 5, LT-44275 Kaunas, Leedu).

Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Luksemburg

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on õigus saada hüvitist mis tahes liiki kuriteo korral, mille puhul tekitati Teile kehavigastusi või moraalset kahju tahtliku teoga, mis vastab kriminaalseadustiku artiklites 372–376 kindlaks määratud kuriteokoosseisule või seksuaalse väärkohtlemise või vägistamiskoosseisule.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

– Kehavigastus / majanduslik kahju,

– moraalne kahju.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui ohver suri kuriteona käsitatava tahtliku teo tagajärjel saadud kehavigastustesse ja see mõjutas oluliselt tema sugulase või ülalpeetava elukvaliteeti (lähedase surmast tingitud hingeline valu) ning seda ei ole ohvri sugulasele või ülalpeetavale reaalselt ega piisavalt hüvitatud, saab ohvri sugulane või ülalpeetav esitada justiitsministrile hüvitisnõude. Ohvri perekonnaliikmed, abikaasa, elukaaslane, registreeritud partner või talle eriti lähedased inimesed võivad saada hüvitist tingimusel, et neile on tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju. Sugulusaste ei ole põhimõtteliselt oluline, sest arvesse võetakse ainult emotsionaalset sidet ja tegelikku kooselu otsese ohvriga. Praktikas käsitatakse kaudsete ohvritena ainult ohvri perekonnaliikmeid, eelkõige tuumikperekonda. Tuumikperekonna moodustavad kaks täiskasvanut, olenemata sellest, kas nad on abielus või mitte ning kas neil on lapsi või mitte.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Kui ohvril tekkis kuriteona käsitatava tahtliku teo tagajärjel kehavigastus, mis tõi kaasa püsiva puude või üle ühe kuu kestva täieliku töövõimetuse ja see mõjutas oluliselt tema sugulase või ülalpeetava elukvaliteeti ning seda ei ole reaalselt ega piisavalt hüvitatud, saab ohvri sugulane või ülalpeetav esitada justiitsministrile hüvitisnõude.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Hüvitist saavad nõuda ainult Luksemburgis seaduslikult elavad isikud või Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikud, kes viibisid kuriteo toimepanemise ajal seaduslikult Luksemburgis, ning inimkaubanduse ohvrid. Muudel juhtudel hüvitist ei maksta.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Igaühel, keselavad alaliselt Luksemburgis, kuid kes langes tahtliku vägivallakuriteo ohvriks mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, on õigus taotleda Luksemburgi riigieelarvest makstavat hüvitist, kui tal ei ole õigust saada hüvitist teises riigis.

Vastavalt 12. märtsi 1984. aasta seadusele, mis käsitleb teatavatele kehavigastusi saanud ohvritele hüvitise maksmist, peate vastama järgmistele tingimustele.

  • Ohver elab alaliselt Luksemburgis või on Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanik. Ohver viibis kuriteo toimumise ajal Luksemburgis seaduslikult või on kriminaalseadustiku artiklis 382-1 nimetatud kuriteo ohver.
  • Vigastus tekkis kuriteona käsitatava tahtliku teo tagajärjel.
  • Tegemist on kehavigastusega, mitte pelgalt varalise kahjuga (näiteks lihtsalt varguse puhul hüvitist ei maksta).
  • Vigastus mõjutab oluliselt Teie elukvaliteeti, näiteks sissetulekute kadumise või vähenemise, kulude suurenemise või erakorraliste kulude tekkimise, töövõimetuse, kooliaasta vahelejäämise, füüsilise või vaimse tervise kahjustuse, moraalse kahju, välimuse moonutuste või kehaliste või hingeliste kannatuste tõttu. Kui olete mõne kriminaalseadustiku artiklites 372–376 nimetatud kuriteo ohver, ei pea Te füüsilise või vaimse tervise kahjustuse tekkimist tõendama, sest seda eeldatakse.
  • Riik maksab hüvitist ainult siis, kui Te ei saa reaalset ja piisavat hüvitist muust allikast.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Ei, hüvitise nõudmiseks ei pea ohver olema kuriteost politseile teatanud.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, justiitsminister saab teha otsuse hüvitise maksmise kohta enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kui kuriteo toimepanija on tuvastatud ja astute menetlusse tsiviilhagejana, peate menetluse tulemuse ära ootama. Kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu, saate esitada hüvitisnõude justiitsministrile.

Kui ohver saab hiljem hüvitist mujalt, võib justiitsminister anda korralduse makstud kahjuhüvitis või ettemakse tagasi maksta, et tagada hüvitise asjakohane suurus.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud

Kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud, saate taotleda hüvitist, esitades nõude justiitsministrile. See nõue peab olema koostatud prantsuse, saksa või letseburgi keeles ning selles tuleb märkida kuriteo toimumise kuupäev, koht ja Teie suhtes toime pandud kuriteo täpne kirjeldus. Nõudele tuleb lisada kuriteo toimumist või Teile tekitatud kahju tõendavad dokumendid. Lisaks peate vastama 12. märtsi 1984. aasta seaduse (mis käsitleb teatavatele kehavigastusi saanud ohvritele hüvitise maksmist) artiklis 1 sätestatud tingimustele.

Kuriteo toimepanijat ei ole süüdi mõistetud

Teil on õigus hüvitisele juhul, kui kuriteo toimepanija on lõplikuks muutunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Justiitsminister võib ohvrikomisjoni (commission victime) arvamusele tuginedes anda korralduse hüvitis või ettemakse täielikult või osaliselt tagasi maksta. Minister võib sellise otsuse teha ka siis, kui on tehtud ettemakse ning hiljem ilmneb, et hüvitist maksti alusetult.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitisnõue tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemise kuupäeva. Kui kuriteo toimepanijale esitatakse süüdistus, pikendatakse tähtaega ning see lõppeb kaks aastat pärast kriminaalmenetluses lõpliku kohtuotsuse tegemist. Kui kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsus on muutunud lõplikuks, saate kätte otsuse oma kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi kohta ning tähtaega pikendatakse ja see lõppeb kaks aastat pärast Teie hüvitisnõuet käsitleva kohtuotsuse lõplikuks muutumist. Kui Te aga olete alaealine, hakkab aegumistähtaeg kulgema kuupäevast, mil saate täiskasvanuks, kui tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga või kriminaalseadustiku artiklites 372, 373, 375, 382‑1 ja 382‑2, 400, 401a, 402, 403 või 405 sätestatud karistatava teoga.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud

varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne);
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
  • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne);
  • ametialaste võimaluste kaotus;
  • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega, näiteks õigusabi- ja muud kulud;
  • varastatud või kahjustatud isiklik vara;

psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud;
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • elatusvahendite või ametialaste võimaluste kaotus;

psühholoogiline kahju:

  • ohvri sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitist makstakse ühekordse summana, mitte osade kaupa. Kui aga nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tekib selline vajadus, võib justiitsminister anda korralduse maksta nõude esitajale hüvitis ette ajal, mil tema nõuet läbi vaadatakse. Kui ohvrile on makstud hüvitist ja tema tervislik seisund seejärel oluliselt halveneb, saab ohver nõuda täiendavat hüvitist viie aasta jooksul pärast põhihüvitise maksmist.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või seda vähendada ohvri käitumise tõttu kuriteo toimepanemise ajal.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kõik kuriteoohvrid, kes on saanud kehavigastusi ning vastavad 12. märtsi 1984. aasta seaduse (mis käsitleb teatavatele kehavigastusi saanud ohvritele hüvitise maksmist) artiklis 1 sätestatud tingimustele, võivad taotleda riigilt hüvitist olenemata oma varalisest seisundist, tingimusel et nad ei ole reaalset ja piisavat hüvitist saanud.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või seda vähendada, arvestades Teie suhet kuriteo toimepanijaga.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Ohvrikomisjon teatab oma arvamuses, kas hüvitise maksmine on põhjendatud ning kui palju tuleks hüvitist maksta, võttes aluseks eelkõige selle, kui tõsiselt on kuritegu nõude esitaja elukvaliteeti mõjutanud. Seejärel otsustab justiitsminister, kas maksta hüvitist või mitte, ning määrab hüvitise suuruse.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Maksimaalne hüvitise summa, mille justiitsminister võib määrata, ei tohi ületada igal aastal suurhertsogi määrusega kehtestatud ülemmäära. 2017. aastal oli see 63 000 eurot.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Luksemburgis ei pea hüvitise taotlejad erivormi täitma. Peate vaid kirjutama kirja, märkides kuriteo toimumise kuupäeva, koha ja täpse kirjelduse, ning lisama hüvitisnõuet toetavad dokumendid.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Riik maksab hüvitist ainult siis, kui ohver ei saa reaalset ja piisavat hüvitist muust allikast, nt kuriteo toimepanijalt, sotsiaalkindlustus- või isikukindlustusskeemist. Ohvrikomisjon võib arvesse võtta muid hüvitisi, mida olete saanud muudest allikatest.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tekib selline vajadus, võib justiitsminister anda korralduse maksta hüvitis ette ajal, mil nõuet läbi vaadatakse.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Kui Teile on määratud hüvitis ning seejärel Teie tervislik seisund halveneb vigastuse tõttu oluliselt, võite taotleda täiendavat hüvitist. Hüvitisnõue tuleb esitada viie aasta jooksul pärast põhihüvitise maksmise kuupäeva.

Täiendava hüvitise summa ei tohi ületada 63 000 euro suurust maksimummäära, millest on maha arvatud varem makstud hüvitis.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Kirjale tuleb oma nõude toetuseks lisada kuritegu või Teile tekitatud kahju tõendavad dokumendid.

Mittetäielik loetelu:

  • kuriteoteate (protokolli) ärakiri või tõendid, mis toetavad kriminaalmenetluses kahjuhüvitise saamiseks tsiviilhagi esitamist;
  • kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse ärakiri;
  • otsus kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi kohta;
  • vigastust tõendavad dokumendid: arstitõend, milles on märgitud saadud vigastuse laad, töövõimetuse kestus ning tüsistuste ja püsiva invaliidsuse (kui tekkis) laad;
  • vigastuste ravikulusid tõendavad dokumendid (ravi, haiglaravi ja ambulatoorne ravi jne);
  • tõend sotsiaalkindlustuse olemasolu kohta;
  • tõend sotsiaalkindlustuse kaudu saadud hüvitise kohta;
  • kindlustuslepingu koopia;
  • tõend kindlustusandjalt saadud hüvitise kohta;
  • tõendid ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetuleku kohta.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Ministère de la Justice luxembourgeois (Luksemburgi justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934 Luxembourg

Tel: (+352) 247 84527 / (+352) 247 84517
Faks: (+352) 26 68 48 61 / (+352) 22 52 96

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@mj.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mj.public.lu/

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Ministère de la Justice luxembourgeois (Luksemburgi justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934 Luxembourg

Tel: (+352) 247 84527 / (+352) 247 84517
Faks: (+352) 26 68 48 61 / (+352) 22 52 96

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@mj.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mj.public.lu/

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ohvrikomisjon peab kutsuma ohvri ärakuulamisele. Kui ohver ilmub ärakuulamisele, kuulab komisjon ära tema ütlused kuriteo ning kantud kahju kohta. Ärakuulamine on kinnine ning Te võite kasutada advokaadi abi.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Justiitsminister teeb otsuse kuue kuu jooksul pärast hüvitisnõude esitamist.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kui ohver ei ole rahul justiitsministri otsusega või tema määratud hüvitise suurusega, võib ta minna riigi ja teda esindava justiitsministri vastu kohtusse. Otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda nõude esitaja valikul kas Luxembourgi või Diekirchi piirkondliku kohtusse (tribunal d’arrondissement).

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Nõude esitamise menetluse kohta saab teavet järgmistelt asutustelt:

Ministère de la Justice (Justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934 Luxembourg

Tel: (+352) 247 84527 / (+352) 247 84517
Faks: (+352) 26 68 48 61 / (+352) 22 52 96

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@mj.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mj.public.lu/

Lisaks osutavad hüvitisnõude esitamisel abi ja annavad nõu õigusteabe talitus (service d’Accueil et d’Information juridique) ja sotsiaalabi kesktalituse (service central d’assistance sociale) ohvriabiteenistus (service d’aide aux victimes).

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Veebisait:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mj.public.lu/services_citoyens/indemnisation/index.html

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://justice.public.lu/fr/aides-informations/assistance-sociale/scas-service-aide-victimes.html

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Igaüks, kes suudab tõendada, et tal puudub piisav sissetulek, võib saada tasuta õigusabi vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. Teile määratakse advokaat, kes annab Teile õigusnõu või esindab Teid kohtus, ning kulud kannab riik. Kõik võivad nõu pidada õigusteavet ja -nõu andvate või vahendusteenuseid pakkuvate asutustega. Võite pöörduda õigusteabe talituse poole, et saada tasuta õigusteavet.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Service d’aide aux victimes (ohvriabiteenistus), service central d’assistance sociale (sotsiaalabi kesktalitus)
Bâtiment Plaza Liberty, Entrée A
12-18, rue Joseph Junck
L-1839 Luxembourg

Tel: (+352) 47 58 21-627 / 628
Mobiil: (+352) 621 32 65 95

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenscas-sav@justice.etat.lu

Service d’accueil et d’information juridique (õigusabi talitus):

Luxembourgis:
Cité judiciaire – Bâtiment BC,
L-2080 Luxembourg

Tel: (+352) 22 18 46

Diekirchis:
Justice de Paix,
L-9211 Diekirch

Tel: (+352) 80 23 15

Esch-sur-Alzette'is:
Justice de Paix,
L-4239 Esch-sur-Alzette

Tel: (+352) 54 15 52

Viimati uuendatud: 18/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Ungari

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Tahtliku isikuvastase vägivallakuriteo korral.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

(Füüsiliste või vaimsete) kahjustuste korral, mille paranemiseks kulub üle kaheksa päeva.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah. Lisaks ohvrile võivad hüvitist saada ohvri ülenejad või alanejad sugulased, lapsendanud vanemad või kasuvanemad, lapsendatud lapsed või kasulapsed, abikaasa või registreeritud partner, kui nad kuulusid kuriteo toimepanemise ajal ohvriga samasse leibkonda, samuti ohvri ülalpeetavad.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, ohvri surm ei ole ülalpeetavate või muude hüvitist saama õigustatud isikute hüvitise saamise eeldus.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah, kui viibite ELis seaduslikult või olete inimkaubanduse ohver.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Hüvitist võib nõuda ainult Ungari territooriumil toime pandud kuritegude eest. Kui kuritegu toimus mõnes muus riigis, võite esitada hüvitistaotluse Ungaris. Sellisel juhul edastavad Ungari ametiasutused taotluse liikmesriigile, kus kuritegu toime pandi.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, hüvitise saamise tingimus on, et toimepandud teo suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, hüvitist võib nõuda kohe pärast kriminaalmenetluse algatamist.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah, sellise nõude võib esitada. Sellisel juhul tuleb tõendada kahju suurust, kahju ja teo põhjuslikku seost ja hüvitise saamise vajadust.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitist tuleb nõuda kolme kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist. Nõue aegub viie aasta pärast kuriteo toimepanemisest.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud

  • varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
    • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
    • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne);
    • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne);
    • võimaluste kaotus;
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud);
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara;
    • muu;
  • psühholoogiline (moraalne) kahju:
    • ohvri valu ja kannatused;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

  • varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
    • matusekulud;
    • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
    • elatise või võimaluste kaotus;
  • psühholoogiline kahju:
    • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitist võib nõuda ühekordse summa või igakuise toetusena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Riiklikku hüvitist ei maksta, kui lõpliku kohtuotsusega on tuvastatud, et ohvri käitumine aitas kuriteole kaasa või põhjustas kuriteo või et kahju põhjustas õigusvastane käitumine. Hüvitiseta jätmise põhjused on ka ütluste andmisest keeldumine, koostöökohustuse täitmata jätmine ja tsiviilhagi pole esitatud.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist on õigus saada ainult vähekindlustatud ohvritel. Ohver on vähekindlustatud, kui tema igakuine netosissetulek (samasse leibkonda kuuluvate inimeste puhul sissetulek inimese kohta) ei ületa (nt 2018. aastal) 226 328 forintit või kui ta saab muid seadusega ettenähtud toetusi. Terrorikuritegude ohvrite puhul sissetulekut ei arvestata.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitissumma ei tohi ületada 15-kordset põhisummat (113 164 forintit), mis 2018. aastal võrdus 1 697 460 forintiga. Ühekordse hüvitise suurus on 100% kahjust, mis ei ületa viiekordset põhisummat; viiekordne põhisumma pluss 75% viiekordset põhisummat ületavast osast, kui kahju suurus on viie- kuni kümnekordne põhisumma, ja 8,75kordne põhisumma pluss 50% kümnekordset põhisummat ületavast osast, kui kahju ületab kümnekordset põhisummat. Igakuise hüvitise suurus on 75% tõendatud saamata jäänud tulust, kui ohver on alla 18aastane või sõltub teiste abist, ja 50% tõendatud saamata jäänud tulust, kui ohver ei sõltu teiste abist.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Miinimumsummat kehtestatud ei ole. Hüvitissumma ei tohi ületada 15-kordset põhisummat (113 164 forintit), mis 2018. aastal võrdus 1 697 460 forintiga. Igakuise hüvitise maksimumsumma on põhisumma, mis oli 2018. aastal 113 164 forintit.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Nõudes tuleb ära märkida kahju suurus. Muudest allikatest saadud summad tuleb hüvitissummast maha arvata.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Riik hüvitab tõendatud kahjusumma, isegi kui seda on võimalik sisse nõuda muust allikast. Kui kahju nõutakse hiljem sisse muust allikast, tuleb ettemakse tagastada.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Ei. Hüvitist on võimalik saada ainult korra.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Kriminaalmenetluse algatamise kinnitus, kui see on kättesaadav (politseilt, kohtult, prokuratuurilt)
  • Vähekindlustatust tõendavad dokumendid (samasse leibkonda kuuluvate isikute sissetulekute tõendid)
  • Kuriteo tõttu kantud kahju suurust tõendavad dokumendid

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei, hüvitistaotluse esitamine on lõivuvaba.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Budapesti linnavalitsuse või komitaatide piirkondlike valitsusasutuste) ohvriabitalitused

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitistaotluse võib esitada piirkondlikule asutusele (abistav ametiasutus) või otse otsuseid tegevale ametiasutusele (Budapesti linnavalitsus või komitaatide piirkondlikud valitsusasutused).

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Nõuete menetlemise tähtaeg on kuni 60 päeva.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Esimese instantsi otsuse saab edasi kaevata ja teise instantsi asutusena menetleb kaebust justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi poolt teise instantsina tehtud otsuse suhtes saab algatada halduskohtumenetluse.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://igazsagugyiinformaciok.kormany.hu/aldozatsegito-szolgalat

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Ööpäev läbi ohvriabitelefon (Áldozatsegítő Vonal): 06-80-225-225 ungari ja inglise keeles.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Jah, vastavalt Ungari 2003. aasta seadusele LXXX tasuta õigusabi kohta.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Oma huve aitavad Teil kaitsta ohvriabitalitused, kus ohvriabitöötajad osutavad huvitatud isikutele praktilist abi (nt aitavad täita taotlusi, annavad teavet). Ohvrid võivad pöörduda ka kodanikuühiskonna organisatsioonide poole (nt ohvriabiorganisatsioon Fehérgyűrű, baptistlik abiorganisatsioon Baptista Szeretetszolgálat jne).

Viimati uuendatud: 11/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Malta

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Kuriteoliigid, mille korral on Teil õigus hüvitist saada, on vägistamine vägivalda kasutades, alaealiste prostitutsioonile kallutamine, tahtlik tapmine, ülirasked kehavigastused ja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on õigus saada hüvitis

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui Te olete kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav, on Teil õigus hüvitist saada. „Ülalpeetavad“ on isikud, kelle eest surnu hoolt kandis, ja isikud, kelle eest surnul oli seaduslik kohustus hoolt kanda.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Kui Te olete ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav, ei ole Teil õigust hüvitist saada.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Kui Te ei ole ELi liikmesriigi kodanik, ei saa Te hüvitist nõuda.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Sellise juhul Te saate hüvitist nõuda, andes igakülgset abi ning teavet, mis on sel eesmärgil mõistlikult vajalik.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, hüvitise nõudmiseks peate olema kuriteost politseile teatanud.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Te ei pea politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemusi enne hüvitisnõude esitamist tingimata ära ootama.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kui kuriteo toimepanija isik on tuvastatud, peaksite kõigepealt nõudma hüvitist temalt.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Teil on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või kui teda ei ole süüdi mõistetud. Tõendina peate esitama kuriteoteate.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitist saab taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast kuriteo toimumist.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitisega kaetakse:

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne);
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne);
    • võimaluste kaotus;
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud);
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara;
    • muu – hüvitisnõudeid menetleva ametniku (Claims Officer) äranägemisel;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused – hüvitisnõudeid menetleva ametniku äranägemisel;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud;
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • elatise või võimaluste kaotus;

hüvitisnõudeid menetleva ametniku äranägemisel;
– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele;

hüvitisnõudeid menetleva ametniku äranägemisel;

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitist makstakse ühekordse summana, mitte perioodiliste maksetena. Hüvitisnõudeid menetlev ametnik võib siiski teha vahemakse ja lükata lõpliku makse tegemise edasi, kui vigastustele lõpliku meditsiinilise hinnangu andmine viibib.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitisnõudeid menetlev ametnik võib hüvitise andmisest keelduda või hüvitist vähendada, kui ta leiab, et:

  1. taotleja ei võtnud viivitamata kõiki asjakohaseid meetmeid, et teavitada politseid või muud hüvitisnõudeid menetleva ametniku poolt asjakohaseks peetavat asutust või isikut kõnealusel eesmärgil kuriteo asjaoludest, või
  2. taotleja ei teinud kuriteo toimepanija vastutusele võtmiseks politsei või muu asutusega koostööd või
  3. taotleja ei andnud hüvitisnõudeid menetlevale ametnikule või muule asutusele või isikule taotlusega seoses mõistlikkuse piires igakülgset abi või
  4. taotleja käitumine enne või pärast juhtumit, millega seoses nõue on esitatud, või selle juhtumi ajal ei õigusta täieliku või osalise hüvitise saamist või
  5. taotleja varasem karistatus, mis ilmneb tema kohta karistusregistrist, või muud hüvitisnõudeid menetlevale ametnikule kättesaadavad tõendid ei õigusta täieliku hüvitise või mis tahes muus summas hüvitise saamist või
  6. ohver oli saadud vigastuste eest kaas- või osaliselt vastutav või
  7. seda õigustavad ohvri käitumine, varasem karistatus või eluviis.

Kehtiva korra alusel ei maksta hüvitist järgmistel juhtudel:

  1. kuriteokahju kanti enne 1. jaanuari 2006;
  2. hüvitisnõudeid menetlev ametnik leiab, et kuriteo toimepanija ei kannata puudust, või kui ei tõendata, et hüvitise nõudmise hagiga ei saavutatud soodsat tulemust;
  3. hüvitisnõudeid menetlev ametnik leiab, et taotleja ei ole andnud igakülgset abi ja teavet, mis on regulatsiooni kohaldamiseks mõistlikult vajalik;
  4. taotleja oli kantud kuriteokahju eest provotseerimise või muu tegevuse tõttu vastutav.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund võib mõjutada määratava hüvitise suurust.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Muid kriteeriumeid peale eespool nimetatute ei ole.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitise suurus arvutatakse kaalutlusõiguse alusel antava hinnangu põhjal.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Hüvitise nõudjale makstav summa ei tohi olla suurem kui 23 000 eurot (kakskümmend kolm tuhat eurot) ja seda summat ei ole lubatud ületada, kui sama kuriteo eest on esitatud mitu nõuet.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah, Te peate nõudevormile märkima konkreetse summa ja võite saada juhiseid selle arvutamise või muude aspektide kohta.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Ametiasutuse makstavast hüvitisest võidakse maha arvata hüvitis, mille olete kantud kahju tõttu saanud muudest allikatest.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Hüvitisnõudeid menetleval ametnikul on õigus korraldada hüvitiseks makstava raha haldamine nii, nagu ta peab sobilikuks.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Teil ei ole võimalik pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist saada.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Need dokumendid on:

  • volikiri / volitusi või ohvriga sugulust tõendavad dokumendid;
  • ohvri surmatõend;
  • kuriteoteate ärakiri;
  • kohtuotsuse/kohtulahendi ärakiri;
  • arstlikud ekspertiisid ja arstitõendid;
  • haiglaarved;
  • arved muude (hooldamine, matus) kulude kohta;
  • sissetulekute (töötasu, sotsiaaltoetused) tõend;
  • kinnitus muudest allikatest (tööandja makstav või erakindlustus) saadud maksete (või nende mittesaamise) kohta;
  • taotleja kohta karistusregistrisse kantud andmed;
  • taotleja kirjalik kinnitus, et ta ei ole saanud hüvitist muult organilt või asutuselt; muud konkreetsetel asjaoludel asjakohased dokumendid.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Sellisel juhul lõivu ei nõuta.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Peaprokuratuuri hüvitisnõudeid menetlev ametnik (Claims Officer from the Attorney General’s Office).

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitisnõue tuleks saata Malta justiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi õigustalitusele (Department of Justice, Chateau De La Ville, 21, Archbishop Street, Valletta).

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Isiklikult kohale tulema ei pea.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Olenevalt asjaoludest üks kuni kaks kuud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Otsust vaidlustada ei saa.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Neid saab õigustalituselt või Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidilt.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://vso.org.mt/

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Jah, Teil on võimalik saada tasuta õigusabi.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://vso.org.mt/

Viimati uuendatud: 07/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Holland

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Kõik tahtlikud kuriteod, st rünnak, vägivallaga ja/või relvaga ähvardamine, mõrv, tapmine, röövimine ning seksuaalkuritegu vägivalda kasutades (seksuaalne väärkohtlemine ja vägistamine). Hüvitist on õigus saada ka tahtmatu tapmise ohvri üleelanud sugulastel.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Hüvitise eesmärk on hüvitada Teie valu ja kannatused ning kuriteo tagajärjel saadud vigastuste ravikulud või kuriteo tagajärjel tekkinud töövõimetuse tõttu saamata jäänud sissetulek. Eesmärk ei ole Teie kahju täielikult hüvitada, vaid Teile makstakse kindlaksmääratud ühekordne summa, et aidata korvata Teile tekitatud kahju.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah, Teil on õigus saada hüvitist, kui olete kuriteo ohvriks langenud ja selle tagajärjel surnud isiku abikaasa või registreeritud partner või tema vanem, laps, vend või õde. Teil on õigus saada hüvitist üleelanud sugulasena kogetud hingevalu eest, matusekulude katmiseks ja surnud isiku sissetuleku kadumise tõttu kaotatud elatise eest.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah on, vägivallakuritegude hüvitamise fondist (Schadefonds Geweldsmisdrijven) võidakse maksta hüvitist, kui isik on kannatanud psühholoogilist kahju vägivallakuriteole tunnistajaks olemise tõttu või kui sugulase vastu toime pandud vägivallakuriteo tagajärjed mõjutavad isikut otseselt.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah on, tingimusel et kuritegu, mille ohver Te olete, pandi toime Madalmaade territooriumil.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, vägivallakuritegude hüvitamise fondist makstakse hüvitist ainult Madalmaade territooriumil toime pandud vägivallakuritegude puhul.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Ei, selleks et vägivallakuritegude hüvitamise fond vaataks Teie hüvitistaotluse läbi, ei pea Te olema politseile kuriteost teatanud. Praktikas on kuriteost teatamise ja sellele järgneva kriminaaluurimise tähtsus hüvitistaotluse põhjendamisel siiski suur. Kui kuriteost ei ole teatatud, peab olema võimalik kontrollida nõude põhjendatust muude objektiivsete asjaolude alusel. „Objektiivne“ tähendab siinjuures seda, et teave pärineb usaldusväärsest ja erapooletust allikast.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei pea. Teatud juhtudel võib vägivallakuritegude hüvitamise fond siiski pidada vajalikuks oodata ära politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused, et saada kinnitust, et Teie nõue on põhjendatud.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah. Kui on vaja hüvitistaotlust põhjendada, kohaldatakse hüvitistaotluse suhtes samu tingimusi nagu siis, kui kuriteo toimepanija on teada.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Jah. Te peate esitama vägivallakuritegude hüvitamise fondile taotluse 10 aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemise kuupäeva. Üleelanud sugulase puhul hakkab see tähtaeg kulgema kuriteoohvri surmakuupäevast.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne);
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne);
    • võimaluste kaotus;
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (nt õigusabi- või kohtukulud);
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara;
    • muu;

vägivallakuritegude hüvitamise fondist tehtav makse ei ole seotud konkreetse kahjuga. Tegemist on kindlaksmääratud ühekordse maksega, mille eesmärk on hüvitada Teie valu ja kannatused ning kuriteo tagajärjel saadud vigastuste ravikulud või kuriteo tagajärjel tekkinud töövõimetuse tõttu saamata jäänud sissetulek;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused?

Jah.

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud;
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • elatise või võimaluste kaotus;

ka üleelanud sugulastele makstava hüvitise eesmärk on hüvitada valu ja kannatused (sugulase surma tõttu kogetud hingevalu), ravikulud, nt sugulase surmast tingitud psühholoogiliste häirete ravimise kulud, ja/või töövõimetuse tõttu saamata jäänud sissetulek. Eraldi hüvitatakse matusekulud ja surnud isiku sissetuleku kadumise tõttu kaotatud elatis;

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele?

Jah.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Ühekordse summana.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Selleks et Teil oleks õigus saada vägivallakuritegude hüvitamise fondist hüvitist, ei tohi Te ise asjaomases kuriteos süüdi olla. Teisisõnu, Te ei tohi olla kuriteo toimepanija ega selles osaline. Kui Te olite kuriteoga seotud, võib vägivallakuritegude hüvitamise fond Teie hüvitistaotluse rahuldamata jätta või vähendada väljamakstava hüvitise summat.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei mõjuta Teie õigust saada kannatatud kahju eest hüvitist.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • Te peate olema kannatanud kuriteo tagajärjel tõsist kahju. Tõsiseks kahjuks peetakse kehavigastust ja/või psühholoogilist kahju, mis eeldab hoolikat pikaajalist või püsivat ravi.
  • Vägivallakuritegude hüvitamise fondist makstakse hüvitist ainult siis, kui Teile tekitatud kahju ei ole hüvitatud ega hüvitata muul viisil, nt kuriteo toimepanija või kindlustusandja poolt.
  • Enne 1973. aastat toime pandud kuritegude eest ei ole võimalik hüvitist taotleda.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitise suurus oleneb tavaliselt Teile tekitatud kahju suurusest või kuriteo asjaoludest.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Vägivallakuritegude hüvitamise fond on kindlaks määranud kuus kahjukategooriat ja igaühe puhul on ettenähtud konkreetne hüvitissumma. 1. kategooria puhul on õigus saada hüvitist

1000 eurot ning 6. kategooria puhul 35 000 eurot.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, kui see hüvitis on seotud valu ja kannatuste, ravikulude ja sissetuleku kaotusega.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah, vägivallakuritegude hüvitamise fond võib teha Teile hüvitise ettemakse ajutise hüvitisena. Seda tehakse tingimusel, et taotlus vastab õiguslikele nõuetele (st et Teie õigus hüvitisele on kindlalt tuvastatud) ning fond ei saa teha kiiresti lõplikku otsust. Ettemaksu taotlus vaadatakse läbi ainult siis, kui esitate selle kirjalikult ning selgitate, miks on ettemakse vajalik ja pakiline, nt kui Teil puuduvad piisavad vahendid tekkinud vigastuse ravimiseks. Üksnes asjaolu, et olete raskes majanduslikus olukorras, ei ole piisav põhjus ettemakse tegemiseks.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Te saate esitada täiendava hüvitise taotluse, kui pärast Teile hüvitise maksmise otsuse tegemist selgub, et Teie vigastus on oluliselt raskem, kui esimese hüvitistaotluse üle otsustamisel eeldati. Üleelanud sugulane saab taotleda täiendavat hüvitist ainult matusekulude katteks ja kaotatud elatise eest.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Täidetud taotlusvorm
  • Isikut tõendava dokumendi koopia
  • Olemasolu korral kuriteoteade ja kohtuotsus
  • Vigastusega seotud meditsiiniline teave
  • Olemasolu korral muud taotlusvormis nõutud dokumendid

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Schadefonds Geweldsmisdrijven
Postbus 71
2501 CB Den Haag

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Schadefonds Geweldsmisdrijven
Postbus 71
2501 CB Den Haag

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Mitte kauem kui 26 nädalat.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Te saate kuue nädala jooksul esitada kirjaliku vaide vägivallakuritegude hüvitamise fondi komisjonile (commissie Schadefonds Geweldsmisdrijven). Vaidesse tuleb märkida, milliste otsuse osadega Te ei ole rahul ja miks. Te saate saata vaide aadressil:

Schadefonds Geweldsmisdrijven
Afdeling Bezwaar

Postbus 71
2501 CB Den Haag

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.schadefonds.nl/english-information/

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.schadefonds.nl/english-information/

Tel: 070-4142000

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Subsideeritud õigusabi ei ole võimalik saada. Te saate siiski paluda nõu ja tuge Madalmaade ohvriabiorganisatsioonilt Slachtofferhulp Nederland veebiaadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.slachtofferhulp.nl/english/. Tel: 0900-0101.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Madalmaade ohvriabiorganisatsioon: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.slachtofferhulp.nl/english/. Tel: 0900-0101.

Viimati uuendatud: 18/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Austria

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Vastavalt kuriteoohvrite seadusele (Verbrechensopfergesetz, VOG; BGBl. nr 288/1972) makstakse isikule hüvitist, kui on tõenäoline, et ta sai kehavigastusi või tervisekahjustusi sellise ebaseadusliku ja tahtliku teo tagajärjel, mille eest on otsuse tegemise kuupäeva seisuga võimalik karistada üle kuuekuulise vangistusega.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Sellise ebaseadusliku ja tahtliku teo korral, mille eest on võimalik karistada üle kuuekuulise vangistusega ja millega tekitati kehavigastus või tervisekahjustus.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah. Hüvitist on õigus saada surnu pereliikmetel, kes olid tsiviilõiguse alusel tema ülalpeetavad (lapsed, abikaasa).

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, kui ohver sai raskelt vigastada. Lisaks pidi kuritegu tekitama pereliikmele (laps, vanem, abikaasa, õde või vend) vapustuse, millega kaasnevad psühholoogilised kahjustused on võrreldavad haigusega.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah. Kuritegu peab olema toime pandud Austrias pärast 30. juunit 2005. Üldjuhul eeldatakse, et nõude esitaja oli kuriteo toimumise ajal Austrias seaduslikult elav isik.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kuriteoohvrite seaduse kohaselt on Austria ja ELi kodanikel (kui nende alaline elukoht enne kuriteo toimumist asus Austrias) põhimõtteliselt õigus saada hüvitist ka välisriigis kannatatud kahju eest.

Nõukogu direktiivi 2004/80/EÜ artikli 2 kohaselt maksab hüvitist selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kuritegu toime pandi.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Kuriteoohver ja toitja kaotanud ülalpeetavad peavad kuriteo uurimisele ja kuriteo toimepanija otsimisele kaasa aitama, muidu võidakse hüvitisnõue tagasi lükata.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kuriteo toimepanija ei pea olema tuvastatud ega süüdi mõistetud. Piisab sellest, et on tõenäoline, et kuritegu toimus.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Tagasiulatuva abi saamiseks tuleb enamik hüvitisnõudeid esitada kahe aasta jooksul pärast kuriteo toimumist. Kui nõue esitatakse pärast seda tähtaega, makstakse abi nõude esitamisele järgnevast kuust.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Võimalik on saada järgmist abi:

1) hüvitis sissetuleku või elatise kaotuse eest;

2) raviteenused:
a) arstiabi,
b) ravimid,
c) meditsiinilised abivahendid,
d) haiglaravi,
e) hambaravi,
f) tervise tugevdamise meetmed (üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz) § 155, BGBl. nr 189/1955);

2a) kliiniliste ja tervisepsühholoogide ning psühhoterapeutide kriisisekkumise kulude katmine;

3) ortopeediline ravi:
a) proteeside, ortopeediliste ja muude vahendite paigaldamine, parandamine ja asendamine,
b) igapäevaste esemete kohandamise ja puuetega inimeste vannitoatarvikute paigaldamise kulud,
c) toetused kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puudega juhi jaoks kohandamise kulude katmiseks,
d) abi kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite hankimiseks,
e) kantud sõidu- ja transpordikulud;

4) taastusravi:
a) majutus meditsiiniasutustes, mis on keskendunud peamiselt taastusravile,
b) arstiabi, ravimid ja meditsiinilised abivahendid, kui neid on vaja otseselt seoses punktiga a,
c) kantud reisi- ja transpordikulud;

5) kutserehabilitatsioon:
a) kutseõpe töövõime taastamiseks või parandamiseks,
b) uue elukutse õppimine,
c) toetused või laenud (üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz, ASVG 1955) § 198 lõige 3);

6) sotsiaalne rehabilitatsioon:
a) toetus juhiloa saamise kulude katmiseks, kui isiku puude korral ei ole mõistlik eeldada talt ühistranspordi kasutamist,
b) üleminekutoetus (ASVG 1955 § 306);

7) hooldustoetused, pimedate toetused;

8) matusekulude hüvitis;

9) isiku majanduslikust olukorrast olenevad lisatoetused;

10) ühekordne hüvitis valu ja kannatuste eest.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Oleneb asjaoludest.

Tehakse nii igakuiseid makseid (hüvitis sissetuleku/elatise kaotuse eest, isiku majanduslikust olukorrast olenevad lisatoetused, hooldustoetus ja pimeda toetus) kui ka ühekordseid makseid (nt matusekulude hüvitis, ühekordne hüvitis valu ja kannatuste eest).

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kuriteoohvrite seaduses on sätestatud hüvitise maksmisest keeldumise alused (nt raske hooletus, löömingus osalemine).

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Enamiku abi puhul pole Teie varaline seisund oluline. Sissetuleku ja elatise kaotust hinnatakse tsiviilõiguslike kriteeriumide kohaselt ja need ei olene Teie majanduslikust olukorrast.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Iga juhtumi puhul eraldi. Pidev hüvitis sissetuleku ja elatise kaotuse eest arvutatakse tsiviilõiguslike kriteeriumide alusel.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalset hüvitissummat kehtestatud ei ole.

Teatavat liiki abi puhul kehtivad sissetuleku piirmäärad või kindlaksmääratud summad.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei. Summa määrab kindlaks asjaomane ametiasutus, kuid kuriteoohver peab menetluses koostööd tegema ja esitama nõutava teabe.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Riiklikke hüvitisi (nt töötushüvitis) ja sotsiaalkindlustushüvitisi (töövõimetuspensionid jne) võetakse arvesse ja need vähendavad sissetuleku kaotuse eest makstavat hüvitist vastavalt kuriteoohvrite seadusele.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah. Kui on pakiline vajadus rahalise abi järele. Peab olema tõenäoline, et nõue on põhjendatud.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Jah.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Hüvitisnõudele tuleb tavaliselt lisada järgmised dokumendid:

  • volikiri / tõend volituste või ohvriga suguluse kohta;
  • ohvri surmatõend;
  • kuriteoteate ärakiri;
  • kohtuotsuse/kohtulahendi ärakiri;
  • arstlikud ekspertiisid ja arstitõendid;
  • haiglaarved;
  • arved muude kulude (hooldus, matused) kohta;
  • tõendid sissetulekute kohta (palk, sotsiaalhüvitised, abiraha, toetused);
  • kinnitus hüvitise saamise (või mittesaamise) kohta muudest allikatest (sotsiaalkindlustus, erakindlustus);
  • nõude esitaja hiljutine karistusregistri väljavõte.

Dokumente nõuab ka ametiasutus ise.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv föderaalne sotsiaalküsimuste ja puuetega inimeste amet (Bundesamt für Soziales und Behindertenwesen - Sozialministeriumservice)
Babenbergerstraße 5, A-1010 Viin

Tel: 0043 158831
Faks: 0043(0)1599882266

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenpost.wien@sozialministeriumservice.at

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvale föderaalsele sotsiaalküsimuste ja puuetega inimeste ametile (Bundesamt für Soziales und Behindertenwesen - Sozialministeriumservice).
Babenbergerstraße 5, A-1010 Viin

Tel: 0043 158831
Faks: 0043(0)1599882266

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenpost.wien@sozialministeriumservice.at

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Teilt võidakse nõuda menetluses osalemist (et ekspert saaks anda hinnangu, küsimustele vastamiseks jne), kuid muul juhul ei pea Te üldiselt kohale tulema.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

See oleneb nõutava hüvitise liigist. Otsus tehakse tavaliselt mõne kuu jooksul.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Sotsiaalministeeriumi otsuse peale võib esitada kaebuse föderaalsele halduskohtule (Bundesverwaltungsgericht) (edasikaebused võib esitada konstitutsioonikohtule (Verfassungsgerichtshof) ja kõrgeimale halduskohtule (Verwaltungsgerichtshof)).

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Nõude esitamiseks ei pea täitma taotlusvormi. Teavet annab sotsiaalministeerium ja see on (koos asjakohaste vormidega) kättesaadav ministeeriumi veebisaidil.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lingil klikates avaneb uus akenSozial Ministerium - Sozialentschädigung (sotsiaalministeerium - sotsiaalhüvitised)

Lingil klikates avaneb uus akenSozial Ministerium - Verbrechensopfer (sotsiaalministeerium - kuriteoohvrid)

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Õigusteavet annab sotsiaalministeerium. Nad ei taga juristi ega maksa tema eest.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Jah, nt Weisser Ring.

Viimati uuendatud: 21/02/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Poola

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Te võite saada hüvitist, kui olete kuriteoohver ja olete saanud raske kehavigastuse, mõne elundi funktsiooni kahjustuse või tervisekahjustuse, mis kestab kauem kui seitse päeva. Seejuures ei ole oluline, kas kuritegu oli tahtlik või tahtmatu, vägivaldne või vägivallatu. Oluline on see, kas kuriteol oli eespool kirjeldatud tagajärg.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui kuriteoohver on surnud, võite taotleda hüvitist, kui kuriteoohver oli Teie

  • abikaasa või elukaaslane;
  • vanem, vanavanem või vanavanavanem;
  • laps (sh lapsendatud laps), lapselaps või lapselapselaps.

Seejuures ei ole oluline, kas olete ohvri ülalpeetav või mitte.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Sellisel juhul on ainult kuriteoohvril õigus hüvitist saada.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Hüvitise saamine ei sõltu kodakondsusest, vaid hüvitisnõude esitaja alalisest elukohast. Te võite saada hüvitist, kui Teie alaline elukoht on Poolas või mõnes muus ELi liikmesriigis.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Poola otsuseid tegevalt ametiasutuselt saab nõuda hüvitist ainult siis, kui kuritegu pandi toime Poolas. Kui kuritegu pandi toime teises ELi liikmesriigis, võite nõuda hüvitist üksnes selles teises riigis. Kui vajate abi, võite pöörduda oma alalise elukoha järgse piirkonnaprokuröri (Prokurator Okręgowy) poole.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Kuriteost tuleks teatada politseile või prokuratuurile, sest hüvitisnõudele tuleb lisada kuriteoteade. Te ei pea seda isiklikult tegema. Eeluurimismenetlust juhtiv prokurör abistab Teid hüvitise saamisel. Kuriteost teatamine teeb Teie nõude usutavamaks, juhul kui kuriteo toimepanijat ei tabata.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Te võite esitada hüvitisnõude enne prokuratuuri (politsei) või kohtu teostatavate menetluste lõpetamist. Hüvitise määramise otsuse võib teha enne kriminaalmenetluse lõpetamist.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Hüvitise nõudmine kuriteo toimepanijalt on mõttekas ainult siis, kui on olemas reaalne võimalus seda temalt saada. Kui kuriteo toimepanija ei ole suuteline hüvitist maksma, võite taotleda hüvitist, ilma et oleks vaja kõigepealt algatada menetlust kuriteo toimepanija vastu. Sellisel juhul peate tõendama, et Te ei saa kuriteo toimepanijalt hüvitist. Nii võib see olla näiteks juhul, kui kuriteo toimepanijal ei ole vara või ta jääb pikkadeks aastateks vanglasse ega saa töötada.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Teil on õigus saada hüvitist olenemata sellest, kas kuriteo toimepanija on tuvastatud või süüdi mõistetud. Sellisel juhul peaksite hüvitise nõudmise menetluse käigus tõendama, et vahejuhtum, mille eest Te hüvitist taotlete, on kuritegu.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitise taotlemisel peate esitama nõude viie aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemise kuupäeva. Nõudeid, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist, läbi ei vaadata.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)? Jah;
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)? Jah;
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)? Jah;
    • võimaluste kaotus? Ei;
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)? Ei;
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara? Ei;
    • muu;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused? Ei;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud, ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)? Jah;
  • elatise või võimaluste kaotus? Jah;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele? Ei.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitist makstakse ühekordse summana. Selle maksab kohus, kes tegi hüvitise määramise otsuse, ühe kuu jooksul pärast otsuse lõpliku jõustumise kuupäeva.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist vähendatakse vastavalt, kui Teie käitumine aitas kaasa kuriteo toimepanemisele.

Te ei saa hüvitist, kui olite kuriteo kaasosaline või kui olite nõus vastutama selle tagajärgede eest.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei ole hüvitamise seisukohast oluline. Kui Teie nõuet läbi vaadatakse, keskendutakse põhiliselt selle kindlakstegemisele, kas Te võite saada hüvitist kuriteo toimepanijalt, sotsiaalabiasutuselt või kindlustuslepingu alusel. Hüvitis määratakse juhul, kui kohus leiab, et Te ei saa hüvitist ühestki eelmainitud allikast.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise määramise ainus tingimus on see, et hüvitist ei ole võimalik saada kuriteo toimepanijalt, sotsiaalabiasutuselt ega kindlustuslepingu alusel.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Te peate tõendama, millised kulud on Teil kuriteoga seoses tekkinud. Kui taotlete hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest, peate esitama dokumendi, mis tõendab Teie sissetuleku suurust. Ravi ja taastusraviga seotud kulusid ning matusekulusid saab kõige paremini tõendada arvetega. Arvete puudumisel võite taotleda tunnistajate küsitlemist või ekspertide määramist.

Kui kohus leiab, et Teie puhul ei saa kindlalt tõendada, et Teil on õigus saada nõutud summat, võib ta pärast kõigi asjaolude kaalumist määrata enda poolt sobivaks peetava summa.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Hüvitis ei tohi ületada 25 000 Poola zlotti või kuriteoohvri surma korral 60 000 Poola zlotti. Minimaalset hüvitissummat ei ole kehtestatud.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah, nõudevormile tuleb märkida nõutav summa. Konkreetsed juhised puuduvad, kuid teavet saab eespool lõigust „Kuidas hüvitist arvestatakse?“.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Kui olete saanud raha – kuriteo toimepanijalt, sotsiaalabiasutuselt või kindlustuslepingu alusel – matusekulude, saamata jäänud sissetuleku või muude elatusvahendite (nt elatis) või ravi ja taastusraviga seotud kulude katteks, siis kohus arvab selle hüvitisest maha.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Enne nõude läbivaatamist saate taotleda konkreetset summat (tagatist), et katta ravi ja taastusravi või matusekuludega seotud vajalikud kulud. Selle taotluse saate esitada enne hüvitisnõude esitamist või koos sellega.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Üldiselt on hüvitis ühekordne.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Te peaksite hüvitisnõudele lisama järgmised dokumendid: kuriteoteate ärakiri, kriminaalmenetluses tehtud otsuste ärakirjad (nt kriminaalmenetluse lõpetamise otsus), tervisekahjustust kinnitavate arstitõendite või eksperdiarvamuste ärakirjad, arved ja muud dokumendid, mis kinnitavad nõudes esitatud teavet.

Kui Te nõuate hüvitist lähisugulase surma eest, siis peate lisama selle isiku surmatunnistuse ja dokumendid, mis kinnitavad suhet Teie ja surnu vahel (näiteks sünnitõend või abielutõend). Kui see isik oli Teie elukaaslane, peate lisama kooselu kinnitava avalduse (milles valeandmete esitamise korral võidakse Teid võtta kriminaalvastutusele).

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Hüvitise taotlemisel olete Te kohtukuludest täielikult vabastatud. See tähendab, et Te ei kanna nõude esitamise või läbivaatamisega seotud kulusid (nt eksperdiarvamuse tasu).

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Riigisisese juhtumi korral vaatab hüvitisnõude läbi Teie elukoha järgne esimese astme kohus (sąd rejonowy). Tavaliselt on see Teie piirkonnas asuv või sellele kõige lähemal olev piirkondlik kohus.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Riigisisese juhtumi korral tuleb nõue saata asja arutava kohtu aadressil.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Nõuet läbi vaatav kohus otsustab, kas Te peate kohtuistungil osalema või mitte. Kohus teavitab Teid sellest, kas Teie kohalolek on kohustuslik, kui ta teatab Teile nõude läbivaatamise kuupäeva.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Hüvitisnõuete kohta otsuse tegemise tähtaega ei ole kehtestatud. Otsuse tegemiseks kuluv aeg ei olene mitte ainult sellest, kui keeruline asi on ja milliseid tõendeid otsuseid tegev ametiasutus peab koguma, vaid ka asjade arvust, mida otsuseid tegev ametiasutus sel ajal arutab.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kui Te ei ole kohtu otsusega rahul, võite pöörduda teise astme kohtu (sąd okręgowy) poole. Kui Teid ei esinda kohtus jurist, antakse Teile teavet selle kohta, kuidas apellatsioonkaebust esitada.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Prokurör, kes juhib selle kuriteoga seotud eeluurimismenetlust, mille eest Te hüvitist taotlete, annab Teile vajalikku teavet hüvitise kohta ning annab Teile nõudevormi ja selgitab selle täitmist.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Põhiteave hüvitise ja nõudevormi kohta on avaldatud Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Tasuta õigusabi antakse isikutele, kes tõendavad, et nad ei saa endale juristi palkamist lubada. Pidage meeles, et hüvitise taotlemisel saate abi prokurörilt, kes juhib selle kuriteoga seotud menetlust, mille eest Te hüvitist taotlete.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Poolas on asutatud ohvrite ja kinnipidamisasutusest vabanenud isikute abistamise fond (Fundusz Pomocy Pokrzywdzonym oraz Pomocy Postpenitencjarnej), mis kogub muu hulgas kuriteoohvrite ja nende lähisugulaste abistamiseks eraldatud rahalisi vahendeid. Seda fondi haldab justiitsminister. Toetuse andmine on korraldatud selliselt, et fondihaldur valib avatud hankemenetluse teel välja organisatsioonid, kelle pakkumusi ta peab kõige paremaks, ja annab neile sihtotstarbelisi toetusi kuriteoohvrite abistamiseks. Üldiselt on igas vojevoodkonnas vähemalt üks kuriteoohvreid toetav üksus.

Eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse õigus-, psühholoogilise ja materiaalse abi andmise rahastamiseks. Õigusabi võib hõlmata hüvitise taotlemise abi.

Kui soovite abi saada, peate pöörduma mõne vabaühenduse poole, kes on saanud justiitsministrilt sel eesmärgil toetust, ja tõendama, et olete kuriteoohver. Selliste organisatsioonide loetelu koos nende kontaktandmetega on avaldatud Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil, vt vaheleht działalność / pomoc pokrzywdzonym przestępstwem / pomoc pokrzywdzonym przestępstwem oraz os nazbliższym – lista podmiotów i organizacji.

Viimati uuendatud: 11/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Sloveenia

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Hüvitist on õigus saada ainult tahtliku vägivallakuriteo ohvril. Tahtlik vägivallakuritegu on kuritegu, mis pannakse jõudu kasutades toime tahtlikult ja mis on suunatud otseselt isiku elu või tervise vastu (isikuvastased kuriteod, nt mõrv, tapmine, kehavigastuste tekitamine) või seksuaalse puutumatuse rikkumine (seksuaalkuriteod).

Lisaks peab selline kuritegu olema karistusseadustiku kohaselt karistatav ühe aasta pikkuse või pikema vabadusekaotusega. Teisisõnu, rahaliste kuritegude eest hüvitist ei maksta.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil ei ole õigust saada hüvitist kergete vigastuste eest (nt põrutused, marrastused, verevalumid) või muude kehavigastuste eest, millel on lühiajaline väline mõju või mis ajutiselt ja vähemal määral mõjutavad ohvri tervist.

Hüvitis võidakse määrata juhul, kui kehavigastust peetakse vähemalt kergeks (nt pehmete kudede haavad, mis vajavad õmblemist, lihtsad luumurrud, nihestused ja nikastused, kuulmekile purunemine, lühiajalise teadvusekaotusega põrutus, ühe-kahe hamba kaotus, ühe sõrmelüli kaotus).

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah, hüvitist lähedase surmast tingitud hingeliste kannatuste eest võidakse maksta ka ülalpidamisel olnud isikutele, st isikutele, keda surnud kuriteoohver üleval pidas või kellel oli õigus viimase ülalpidamisele (eelkõige alaealine laps ja alla 26-aastane laps, kes õpib päevaõppes; abikaasa või elukaaslane, kellel puuduvad elatusvahendid või kes on endast olenematutel põhjustel töötu; vanem, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid ning kes ei ole suuteline piisavaid elatusvahendeid hankima).

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ei.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Ei. Hüvitise maksmise ametlik tingimus on, et nõude esitaja peab olema Sloveenia Vabariigi või muu ELi liikmesriigi kodanik.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei. Hüvitise taotlemiseks peab kuritegu olema toime pandud kas Sloveenia Vabariigi territooriumil või Sloveenia lipu all sõitval laeval või Sloveenia õhusõidukis, olenemata sellest, kus laev või õhusõiduk kuriteo toimepanemise ajal asus.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, tegu tuleb registreerida pädevas asutuses või sellest tuleb teatada pädevale asutusele (politseile, prokuratuurile) ning seda tuleb käsitada kuriteona (mitte näiteks väiksema õiguserikkumisena) ning peab olema põhjendatud kahtlus, et toime on pandud kuritegu (prokuratuurile esitatud kuriteokaebus).

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, kuid peab olema põhjendatud kahtlus, et toime on pandud kuritegu, st esitada tuleb vähemalt kuriteokaebus, mille politsei edastab uurimise lõppedes prokuratuurile.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Enamasti on sellisel juhul hüvitise maksmise aluseks lõplik ja täitmisele pööratav kohtuotsus, millega määrati kuriteoohvrile hüvitis ning mis võidi teha juba kriminaalmenetluse käigus (otsus kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kohta) või tsiviilkohtumenetluses (hagi kohta tehtud otsus). Lisatingimuseks on, et kohtuotsust ei täideta (hüvitist ei ole saadud) või ei ole hüvitise saamine võimalik (kuriteo toimepanijal puudub vara või ei ole selle kättesaamine võimalik).

Erandjuhtudel ei ole hüvitise esmajärjekorras kuriteo toimepanijalt nõudmine siiski vajalik:

– kui kuriteoohver kuulub erikaitse alla kuuluvate isikute hulka: lapsed, koduvägivalla ohvrid, puuetega inimesed, teise ELi liikmesriigi kodanikud (piiriülestes juhtumites);

– kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud (kolme kuu jooksul pärast kuriteo registreerimist või sellest teatamist ning kuriteo toimepanijat ei tuvastata enne komisjoni otsust) või kui kuriteo toimepanijat ei saa kohtu alla anda (nt kuriteo toimepanija on surnud või noorem kui 14-aastane ja teda ei ole võimalik kriminaalvastutusele võtta).

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud (kolme kuu jooksul pärast kuriteo avastamist või registreerimist või sellest teatamist ning kuriteo toimepanijat ei tuvastata enne komisjoni otsust), võib kuriteoohver esitada hüvitisnõude.

Üldjuhul on hüvitis seotud kuriteo toimepanija suhtes tehtud süüdimõistva otsusega, kui seda nõutakse täitedokumendi, st kohtuotsuse (kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse) alusel, millega kuriteoohvri kasuks mõisteti välja hüvitis, kuid kuriteoohver ei saa seda kuriteo toimepanijalt kätte (kohtuotsust ei täideta või see on võimatu).

Kui kuriteoohvril on eristaatus (lapsed, puuetega inimesed, koduvägivalla ohvrid või kuriteoohvrid piiriülestes juhtumites (teiste ELi liikmesriikide kodanikud)), ei ole hüvitise taotlemise tingimuseks kuriteo toimepanija suhtes tehtud süüdimõistev otsus.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Jah, hüvitise taotlemiseks on kehtestatud kaks tähtaega.

Kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud või kuriteoohver kuulub kuriteoohvrite erirühma (lapsed, koduvägivalla ohvrid, puuetega inimesed, teiste ELi liikmesriikide kodanikud), tuleb hüvitisnõue esitada kuue kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist.

Muudel juhtudel tuleb hüvitist kõigepealt nõuda kuriteo toimepanijalt ning nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil saadi kätte otsus või teade selle kohta, et kohtuotsust ei ole täidetud; kui kohtuotsust ei ole võimalik täita, on tähtaeg kolm kuud pärast teate saamist, et kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi) – JAH, kuid ainult juhul, kui isikul puudub piisav pensioni- ja töövõimetuskindlustus; kulud kaetakse Sloveenia Vabariigi õigusaktides tervishoiuteenuste kulude katmiseks kohustusliku tervisekindlustuse raames ettenähtud summas kuni 20 000 euro ulatuses;
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne) – EI;
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne) – EI;
    • võimaluste kaotus – EI;
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud) – EI;
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara – EI;
    • muu;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatusedJAH, kogetud füüsilise ja hingelise valu eest (mille põhjuseks on elukvaliteedi langus, moonutatud välimus, vabaduse piiramine, väärikuse ja muude isiklike õiguste rikkumine); hirmu eest hüvitist ei maksta;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud – EI, sest nende katmine on nüüd sotsiaalne õigus ja selle suhtes kohaldatakse teist seadust;
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi) – JAH (ainult kuriteoohvritele), kulud kaetakse Sloveenia Vabariigi õigusaktides tervishoiuteenuste kulude katmiseks kohustusliku tervisekindlustuse raames ettenähtud summas ning ainult juhul, kui isikul puudub kohustuslik või vabatahtlik tervisekindlustus;
  • elatise kaotusJAH, surnu lastele, kes vastavad toitjakaotuspensioni saamise tingimustele (kuni 15-aastane või kuni 26-aastane, kes õpib päevaõppes), kuid kellele toitjakaotuspensioni ei ole määratud (surnust tulenevatel põhjustel);
  • võimaluste kaotus – EI;

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele – JAH, ülalpidamisel olnud isikutele makstakse hüvitist lähedase kaotusest tingitud hingelise valu eest;

a) kuriteoohvrile tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne);
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne);
    • võimaluste kaotus;
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud);
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara;
    • muu;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud:

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud;
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • elatise või võimaluste kaotus;

 

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Enamasti makstakse hüvitist ühekordse summana, välja arvatud juhul, kui tuleb kindlaks määrata hüvitise maksmise tingimused tulevikus teatud ajavahemiku jooksul (nt lapse päevaõpe).

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse nõude esitaja käitumist kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda ning tema osa juhtunus ja kahju ulatust ning hüvitise summat võidakse vastavalt vähendada või hüvitisnõue rahuldamata jätta.

Nõude esitaja kriminaalkorras karistatust ei kontrollita, kuid keeldumine koostööst kahju hüvitamise menetluses võib põhjustada olukorra, kus kõiki asjakohaseid asjaolusid, mille alusel tehakse kindlaks hüvitise saamise õigus, ei tuvastata ja seega ei ole hüvitise maksmise tingimused täidetud. Kui nõude esitaja ei reageeri ametiasutuse nõudele täiendada hüvitisnõuet, võidakse mittetäielik hüvitisnõue rahuldamata jätta.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kuriteoohvri varalist seisundit ei kontrollita ning seega ei mõjuta see hüvitise saamise õigust ja hüvitise suurust.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Jah, hüvitist vähendatakse muude hüvitiste või maksete võrra, mis nõude esitaja on saanud sama kahju eest muudel alustel.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Füüsilise ja hingelise valu eest ette nähtud hüvitise määramisel võetakse arvesse seda liiki kahju eest makstava hüvitise maksimummäära ning hüvitise suurus määratakse kindlaks nende piirmäärade alusel, võttes arvesse vigastuse raskust ja kahju liiki.

Seoses füüsilise valuga eristatakse erinormides vigastuste kategooriaid ning seaduses on sätestatud iga kategooria puhul kohaldatavad hüvitise miinimum- ja maksimummäärad – 50–500 eurot kergete vigastuste korral, 100–1000 eurot keskmise raskusega vigastuste korral, 250–2500 eurot raskete vigastuste korral, 500–5000 eurot väga raskete vigastuste korral ja 1000–10 000 eurot üliraskete vigastuste korral.

Muud liiki kahju puhul kohaldatakse muid õigusnorme. Ravikulud hüvitatakse kohustusliku tervisekindlustuse raames tervishoiuteenuste kulude katmiseks ettenähtud summas, millele kindlustatud isikul on asjaomases olukorras õigus Sloveenia Vabariigi õigusaktide kohaselt. Elatise kaotus hüvitatakse surnud kuriteoohvri ülalpidamisel olnud isikutele Sloveenia pensioni- ja töövõimetuskindlustust käsitlevates õigusaktides seoses toitjakaotuspensioniga ettenähtud ulatuses.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Jah, füüsilise valu eest makstav miinimumhüvitis on 50 eurot ja maksimumhüvitis 10 000 eurot, ning hingelise valu eest makstav maksimumhüvitis on 10 000 eurot.

Lähedase surmast tingitud hingelise valu eest surnu kõikidele sugulastele makstava hüvitise summa on kuni 10 000 eurot.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei. Nõudevormile võib märkida hüvitise summa, kuid see ei ole asjaomase seadusega nõutav.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah. Seaduse järgi vähendatakse iga liiki kahju eest määratud hüvitist muude hüvitiste või maksete võrra, mis nõude esitaja on saanud sama kahju eest muudel alustel.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Asjaomases seaduses ei ole sellist asjaolude muutumist ette nähtud.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Asjaomase seaduse kohaselt tuleb koos taotlusega esitada järgmised dokumendid:

  • volikiri;
  • kuriteoteate ärakiri (või muu asutuse poolt kriminaalmenetluse ajal (või enne kriminaalmenetlust) väljastatud dokumendid);
  • asjaomane haiguslugu ja arstitõendid;
  • nõude esitaja tõend muudest allikatest hüvitise taotlemise kohta.

Kui nõude esitaja nõuab hüvitist pärast seda, kui tal ei õnnestunud kuriteo toimepanijalt hüvitist saada, tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • kohtuotsuse (millega mõisteti välja hüvitis) ärakiri;
  • täitekorralduse ärakiri ja tõendid selle kohta, et otsust ei ole täidetud või ei ole see võimalik.

Ametiasutus võib nõuda täiendavaid tõendeid, et määrata kindlaks hüvitise saamise tingimused.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei. Seaduse järgi on hüvitise maksmise menetlustes nõude esitamine ja menetlemine ning otsuste tegemine lõivuvaba.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Kuriteoohvritele hüvitise maksmise üle otsustav komisjon (Komisija Vlade Republike Slovenije za odločanje o odškodnini žrtvam kaznivih dejanj; eespool ja edaspidi „komisjon“).

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitisnõue tuleb saata justiitsministeeriumile (Ministrstvo za pravosodje) aadressil Župančičeva 3, 1000 Ljubljana.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Õigusaktide kohaselt on otsuse tegemise tähtaeg kolm kuud pärast nõuetekohaselt täidetud nõude saamist. Menetlus kestab olenevalt juhtumi asjaoludest üldjuhul vähem kui pool aastat.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Komisjoni otsuse saab vaidlustada, esitades kaebuse Sloveenia Vabariigi halduskohtusse.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Need leiab justiitsministeeriumi veebisaidilt:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mp.gov.si/si/delovna_podrocja/direktorat_za_kaznovalno_pravo_in_clovekove_pravice/sektor_za_popravo_krivic_in_podporo_zrtvam_kaznivih_dejanj/odskodnine_zrtvam_kaznivih_dejanj/

Veebisaidi ingliskeelne versioon:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mp.gov.si/en/areas_of_work/legislation_on_the_justice_system/sektor_za_popravo_krivic_in_podporo_zrtvam_kaznivih_dejanj/crime_victims_compensation_national_cross_boarder_situations/

Teavet saab ka kirja ja telefoni teel:

Ministrstvo za pravosodje
Direktorat za kaznovalno pravo in človekove pravice
Sektor za popravo krivic in podporo žrtvam kaznivih dejanj
Župančičeva 3, 1000 Ljubljana

Tel: +386 1 369 5442

E-post: Lingil klikates avaneb uus akengp.mp@gov.si

Politsei peab andma põhiteavet selle kohta, kuidas inimesed saavad oma õigusi teostada. Üldiselt on neist õigustest teadlikud ja võivad seda teavet anda ka muud kuriteoohvritega tegelevad riigiasutused (sotsiaaltöökeskused, kuriteoohvreid abistavad vabaühendused).

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Vt eespool.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Sellistel juhtudel ei ole tasuta õigusabi ette nähtud.

Üldise haldusmenetluse normide kohaselt peab ametiisik siiski järgima nõude esitaja õiguste kaitsmise põhimõtet, mis tähendab, et ametnik peab võimaldama nõude esitajal teostada oma õigusi, teda selles suhtes hoiatama, soovitama tal esitada nõue ja andma selgitusi, tagades samal ajal, et nõude esitaja teadmatus ei kahjusta tema õigusi.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Jah, mõned vabaühendused pakuvad kuriteoohvritele abi nende õiguste teostamisel (nt Društvo za nenasilno komunikacijo (Vägivallavaba Suhtlemise Ühing)).

Viimati uuendatud: 12/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Slovakkia

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Seadusega on ette nähtud ühekordne rahaline hüvitis inimestele, kes on saanud vigastada ettekavatsetud vägivallakuriteo tagajärjel; muud liiki kuritegude korral hüvitist ei maksta. Sellised kuriteod on eelkõige mõrv ja kehavigastuse tekitamine. Seksuaalset kuritarvitamist, seksuaalvägivalda ja vägistamist käsitatakse õigusaktides kuritegudena, mille korral määratakse hüvitis tekitatud moraalse kahju eest.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vägivallakuritegude ohvritele makstakse hüvitist vaid kehavigastuse raskuse eest (hüvitis valu ja kannatuste ning sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest). Vägistamise, seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalvägivalla korral on õigusaktides ette nähtud moraalse kahju hüvitamine.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui isik on vägivallakuriteo tagajärjel surnud, on õigusaktide alusel võimalus nõuda hüvitist ka asjaomase isiku sugulastel, nimelt lahkunu üleelanud abikaasal ja üleelanud lastel ning laste puudumise korral lahkunu üleelanud vanematel ning vanemate puudumise korral isikul, kes oli lahkunu ülalpidamisel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ei, sellisel juhul ei ole õigusaktide alusel võimalik kuriteo ohvri sugulastele hüvitist maksta.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Hüvitist võib taotleda ohver, kes on Slovaki Vabariigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või Slovaki Vabariigis või mõnes teises liikmesriigis alalist elukohta omav kodakondsuseta isik või välisriigi kodanik, õigusaktides ette nähtud viisil ratifitseeritud ja välja kuulutatud rahvusvahelises lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui kehavigastus tekitati Slovaki Vabariigi territooriumil.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, Slovakkia õigus ei võimalda sellist menetlust. Hüvitist saab taotleda vaid juhul, kui kehavigastus tekitati Slovaki Vabariigi territooriumil.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Hüvitist saab nõuda üksnes juhul, kui uurimise tulemusel leitakse, et toime on pandud kuritegu ja sellega on tekitatud kehavigastus. Seepärast saab hüvitise määrata vaid siis, kui kõigepealt on esitatud süüdistus, kuid ei ole oluline, kas see põhineb ohvri kuriteoteatel või muul algatusel.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Jah, hüvitisnõude esitamise tingimus on, et on olemas seaduslik otsus, millega õigusrikkuja on süüdi mõistetud ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toimepanekus, või kohtuotsus, millega süüdistatav on õigeks mõistetud, kuna teda ei saa süüdimatuse tõttu kriminaalvastusele võtta. Kui ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toime pannud õigusrikkuja isik ei ole teada, kui tema asukoht ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust, võib ohver taotleda hüvitist need asjaolud kindlaks teinud pädeva asutuse otsuse alusel. Sellisel juhul ei tohi aga prokuratuuri korraldatud uurimise või kokkuvõtva uurimise tulemus tekitada põhjendatud kahtlusi ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toimumises.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Taotluse esitamine õigusrikkujalt hüvitise saamiseks ei ole hüvitise nõudmise tingimus, kuid kui ohver ei võta õigusrikkujalt hüvitise saamiseks meetmeid, võib otsuseid tegev asutus vähendada määratava hüvitise summat.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toime pannud õigusrikkuja isik ei ole teada, kui tema asukoht ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust ja ohvri kehavigastust ei ole täielikult hüvitatud muul moel, võib ohver nõuda hüvitist, kui prokuratuuri korraldatud uurimise või kokkuvõtva uurimise tulemus ei tekita põhjendatud kahtlusi ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo tegelikus toimumises. Nõuet peab toetama neid asjaolusid tõendav seaduslik otsus, mille on teinud prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Nõue tuleb esitada kuue kuu jooksul alates õigusrikkuja suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest. Kui õigusrikkuja isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust, tuleb nõue esitada kuue kuu jooksul alates päevast, mil jõustus otsus, mille tegi prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitist makstakse vaid kehavigastuse eest (hüvitis valu ja kannatuste ning sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest) ning seadusega ette nähtud juhtudel moraalse kahju ulatuses. Hüvitis ei hõlma muud kahju ja muid kulusid. Hüvitisega kaetakse näiteks

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
    • võimaluste kaotus
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara
    • muu
– ei ole kohaldatav

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused – hüvitis moraalse kahju eest vägistamise, seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalvägivalla korral

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • elatise või võimaluste kaotus
– ei ole kohaldatav

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele – vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavatele makstava hüvitise ülempiir on 50 miinimumpalka kuriteo toimepaneku hetke seisuga. See puudutab nõuet, mis on jagatud proportsionaalselt kõikide õigustatud isikute vahel.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitis makstakse ühekordse summana.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ükski karistusregistri kanne ei mõjuta Slovaki Vabariigilt hüvitise saamist. Otsuseid tegev asutus võib hüvitist vähendada, kui ohver on kaasvastutav kehavigastuse tekitamise eest või kui ohver ei võta meetmeid, et saada hüvitist otse õigusrikkujalt.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ohvri varaline seisund ei mõjuta hüvitise kohta tehtavat otsust.

Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise summat võib mõjutada see, mil määral vastutab ohver kehavigastuse tekitamise eest, või see, et ohver ei ole võtnud meetmeid, et saada hüvitist otse õigusrikkujalt.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Kui kohus on tunnistanud oma otsuses kehavigastuse tekitamist, põhineb hüvitis kohtuotsuses kindlaks määratud kehavigastuse raskusel. Muudel juhtudel kohaldatakse kehavigastuse tekitamise eest hüvitise arvutamisel eriõigusakte, millega reguleeritakse hüvitise andmist valu ja kannatuste ning sotsiaalse funktsiooni vähenemise korral. Hüvitis moraalse kahju eest, mida makstakse vägistamise, seksuaalvägivalla või seksuaalse kuritarvitamise korral, on kümme miinimumpalka (kahju tekitamise hetke seisuga), ja vajaduse korral makstakse moraalse kahju eest hüvitist ka sugulastele.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Õigusaktides ei ole ette nähtud hüvitise miinimumsummat. Hüvitise maksimumsummaks on kehtestatud 50 miinimumpalka kuriteo toimepaneku hetke seisuga (praegu on see summa 21 750 eurot).

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Kui süüdimõistvas kohtuotsuses on tunnistatud kehavigastuse tekitamist, määratakse hüvitise summa kindlaks selle kohtuotsuse põhjal. Muudel juhtudel on vajalik arstliku läbivaatuse aruanne, mis sisaldab hüvitise summa kindlaksmääramiseks vajalikku teavet. Hüvitise summa kindlaksmääramise eeskirjad on sätestatud õigusaktides, millega reguleeritakse kehavigastustega kaasneva kahju arvutamist üldiselt, mitte üksnes vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmiseks.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, hüvitis antakse üksnes eeldusel, et kahju ei ole hüvitatud muul moel (nt erakindlustusskeemist või seda ei ole teinud vägivallakuriteo toimepanija otse).

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Hüvitise ettemakset ei ole võimalik saada.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Selline menetlus on võimalik: ohver võib taotleda hüvitist uuesti (nt seoses olukorra muutumise või tervisliku seisundi halvenemisega), kuid taotlus tuleb esitada algselt ette nähtud ajavahemiku jooksul (st kuue kuu jooksul alates õigusrikkuja suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest või kui õigusrikkuja isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust, siis kuue kuu jooksul alates päevast, mil jõustus otsus, mille tegi prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles). Hüvitise kogusumma ei tohi ühe juhtumi puhul siiski ületada 50 miinimumpalka.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Lõplik kohtuotsus või küsimust viimasena käsitlenud prokuratuuri otsus; kui ohvril ei ole võimalik kõnealust otsust lisada, peaks ta nimetama prokuratuuri või kohtu, kes kuritegu viimasena käsitles, ja esitama teabe isiku kohta, keda kahtlustatakse ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toimepanekus, kui see isik on ohvrile teada;
  • dokumendid kuriteoga ohvrile tekitatud kehavigastuse kohta, sealhulgas teave selle kohta, millises ulatuses on tekitatud vigastus juba hüvitatud või millises ulatuses see eeldatavasti hüvitatakse, või tõendid veel täitmata kehavigastuse hüvitamise otsuste kohta, samuti teave meetmete kohta, mis ohver on võtnud, et saada hüvitist õigusrikkujalt, kelle toime pandud kuritegu on tekitanud talle kehavigastuse;
  • dokument, mis tõendab sugulaste ja õigustatud isikute rühma seost, kui kuritegu tõi kaasa ohvri surma;
  • dokument, mis tõendab lahkunu ülalpidamiskohustust või ülalpidamiskohustuse täitmist, kui hüvitist taotleb isik, keda ohver oli kohustatud ülal pidama.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Hüvitise taotlemine on tasuta.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitisnõude kohta teeb otsuse Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Nõue tuleks saata aadressil Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky, Župné námestie 13, 813 11 Bratislava

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ohver ei pea osalema.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Slovaki Vabariigi justiitsministeerium on kohustatud tegema hüvitisnõude kohta otsuse kuue kuu jooksul.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kui Slovaki Vabariigi justiitsministeerium ei rahulda nõuet või rahuldab selle vaid osaliselt, võib ohver esitada hüvitise taotlemiseks hiljemalt aasta pärast nõude kohta tehtud otsuse kättetoimetamist kohtule hagi Slovaki Vabariigi vastu, keda esindab Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justice.gov.sk/Stranky/default.aspx. Kõiki ohvreid teavitatakse Slovaki Vabariigilt hüvitise saamise võimalustest ja tingimustest uurimisasutuste läbiviidava kriminaalmenetluse raames.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Teave kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta avaldatakse Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidil (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justice.gov.sk/Stranky/Nase-sluzby/Trestne-pravo/Informacie-pre-obete-trestnych-cinov.aspx). Samuti saab ohver teavet ohvritele abi ja tuge pakkuvate organisatsioonide kohta (ja nende organisatsioonide kontaktandmed) kriminaalmenetluse raames toimuval ärakuulamisel.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Hüvitise nõudmiseks ei pakuta eraldi õigusabi. Võimalik on kasutada riigi pakutavat üldist õigusabi, mida saab õigusabi keskusest. Peale selle annab Slovaki Vabariigi justiitsministeerium ka ise juhised hüvitise nõudmiseks.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Jah, on olemas organisatsioonid, kes pakuvad vägivallakuritegude ohvritele abi ja tuge, kuid need tegutsevad praegu riigist sõltumata.

Viimati uuendatud: 12/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Soome

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Kui Te olete (või kui Teie lähisugulane on) langenud Soomes kuriteo ohvriks, võidakse Teile maksta riigi vahenditest kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist. Õigust saada hüvitist ei piira kuriteo laad.

Kui kahju on tekitatud liikluses, kasutades mootorsõidukit, makstakse hüvitist eelkõige kahju põhjustanud sõiduki liikluskindlustuslepingu alusel kooskõlas mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustuse seadusega (liikennevakuutuslaki).

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Hüvitist võidakse maksta kuriteoga tekitatud isikukahju ja kannatuste eest.

Isikukahju on isiku tervisliku seisundi halvenemine, mida on võimalik kinnitada meditsiiniliste vahenditega. See võib olla füüsiline või psühholoogiline.

Kannatused seevastu tähendavad asjaomase vahejuhtumi põhjustatud ängistustunnet, mis ei pruugi hõlmata isiku tervisliku seisundi meditsiiniliselt tõendatud halvenemist.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Teil võib olla õigus saada hüvitist, kui kuriteo tagajärjel on surnud Teie lähisugulane. Lähisugulane on lahkunu vanem, laps või abikaasa või mõni teine lahkunule eriti lähedane isik.

Kui Te olete võtnud endale kohustuse korraldada kuriteo tagajärjel surnud isiku matused, on Teil õigus saada hüvitist mõistlike matusekulude katmiseks.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Kui isik, kes on Teile eriti lähedane, on langenud kuriteo ohvriks, võidakse Teile hüvitada mõistlikud ja olulised kulud ning sissetuleku kaotus, mis on seotud asjaomase isiku eest hoolitsemisega. Lähisugulane on isikukahju kandnud isiku vanem, laps või abikaasa või mõni muu sama lähedane isik.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Kui Te olete langenud Soomes kuriteo ohvriks, on Teil üldjuhul õigus saada hüvitist olenemata oma kodakondsusest või elukohast. Hüvitise andmisest võidakse siiski keelduda, kui Teie kodu ei asunud kuriteo toimepaneku või hüvitise nõudmise ajal mõnes ELi riigis ja kui kahjul on Soomega vähe seost.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui Teie elukoht asub Soomes, võite teatud asjaoludel saada hüvitist ka isikukahju ja kannatuste eest, mis on tekitatud välismaal toime pandud kuriteoga.

Hüvitist võidakse maksta juhul, kui viibisite välismaal seoses töö või õpingutega või muul sarnasel põhjusel. Hüvitise andmist võidakse kaaluda ka muudel välismaal kahju kandmise juhtudel. Sellisel juhul vaadeldakse kuriteo seost Soomega, kuriteo toimepanija ja ohvri vahelist lähedust, kahju laadi ja Teie võimalusi saada hüvitist mujal.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Peate teatama kuriteost politseile. Kui kuriteost ei ole teatatud või kui politsei ei ole saanud kuriteost teada mõnel muul moel, on võimalik maksta hüvitist vaid juhul, kui selleks on eriline põhjus.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Võite esitada hüvitisnõude enne eeluurimise või kohtumenetluse lõppu. Otsuse Teie nõude kohta saab siiski teha alles siis, kui eeluurimine on lõppenud. Kui on esitatud süüdistus, saab küsimuse üldjuhul otsustada alles pärast seda, kui kohus on teinud kriminaalasja ja hüvitisnõuete kohta otsuse.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kui kriminaalasja menetletakse kohtus, peaksite astuma samme selleks, et Teie õigust saada hüvitist kinnitatakse kohtuotsuses. See tähendab, et peaksite esitama teo toimepanija vastu hüvitisnõude kohtumenetluse ajal. Kui Te ei ole seda teinud, siis kuriteoga tekitatud kahju eest üldjuhul hüvitist ei maksta.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Võite taotleda hüvitist isegi siis, kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud. Peate lisama oma hüvitisnõudele eeluurimise raames koostatud politseitoimiku koopia või muud sündmusi kajastavad usaldusväärsed tõendid.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Peate taotlema hüvitist kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil hüvitamisjuhtumi kohta tehti lõplik kohtuotsus. Kui juhtumit ei ole kohtus menetletud, tuleb hüvitist nõuda kümne aasta jooksul alates kuriteo toimepanekust. Nendest tähtaegadest saab teha erandeid vaid erilistel asjaoludel.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas sellega kaetakse näiteks

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (arstiabi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi) – ravikulud on kaetud
  • vigastusest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne) – muud olulised kulud on kaetud
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne) – sissetuleku kaotus on kaetud ulatuses kuni 150 eurot päevas
    • võimaluste kaotus – hüvitise kindlaksmääramisel võidakse eriolukorras arvesse võtta ka hüvitise taotleja sissetuleku võimalikku suurenemist (nt juhul, kui isik oli vigastuse tekitamise ajal noor)
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (nt õigusabi- või kohtukulud) – õigusabikulude katmiseks võidakse maksta mõistlikku hüvitist, kui hüvitamisjuhtumit on menetletud kohtus ja kui Te olete kandnud muud kahju, mis tuleb hüvitada
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara – isiklikud asjad (nt prillid, käekell või mobiiltelefon), mis saavad isikukahju tekitamisel kahjustada, on kaetud
      • muudel juhtudel makstakse asjade ja muu vara kahjustamise eest hüvitist vaid eritingimustel

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused – kaetud on
    • ajutised psühholoogilised probleemid
    • vaimsed kannatused, kui kahju on tekitatud
      • seksuaalkuriteoga
      • vabaduse vastu suunatud kuriteoga,
      • kuriteoga, millega on rikutud eriti rängalt ohvri isikupuutumatust

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud – kirstu, hauaplatsi ja hauakivi maksumus ning mälestustalituse korraldamisega seotud matusekulud on kaetud. Kui Te olete eriti lähedane isik, võite saada hüvitist ka kulude eest, mis tekivad seoses matusel osalemisega (reisikulud ning matusekimbu/-pärja ja leinariietega seotud kulud)
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi) – kui lähisugulase surm põhjustas Teile isikukahju, võidakse Teile maksta hüvitist asjaomase vigastuse tõttu tekkinud ravikulude ning muude oluliste kulude ja sissetulekukaotuse katmiseks. Hüvitise ülempiiriks on kehtestatud 6000 eurot (2018. aasta andmed)
  • elatise või võimaluste kaotus – kui Te olite lahkunu ülalpeetav, võidakse Teile maksta hüvitist elatise kaotuse eest

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele – kuriteoohvri lähisugulastele ajutiste probleemide või ängistuse korral hüvitist ei maksta.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitis makstakse üldjuhul ühekordse summana, erandiks on sissetuleku kaotuse ja elatise kaotuse korral makstav pidev hüvitis. Need hüvitised makstakse kõige sagedamini korduvate igakuiste maksetena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Määratava hüvitise summat võidakse vähendada, kui Te olete oma tegevusega kaasa aidanud kahju tekitamisele. Hüvitist võidakse vähendada näiteks juhul, kui Te ise alustasite kaklust, milles Te vigastada saite. Samas ei mõjuta Teie karistusregistri andmed Teie väljavaateid saada hüvitist ega saadavat summat.

Hüvitise saamiseks peate saatma dokumendid, mida nõuab riigikassa (Valtiokonttori), et Teie kahjujuhtumit oleks võimalik menetleda. Teie hüvitisnõue võidakse tagasi lükata, kui Te ei esita vajalikke tõendeid.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Üldjuhul ei mõjuta Teie varaline seisund seda, kas Te saate hüvitist, ega makstava hüvitise summat.

Hüvitise kohta otsuse tegemisel võetakse Teie varalist seisundit arvesse vaid siis, kui Te olete taotlenud asjadele või rahalistele vahenditele tekitatud märkimisväärse kahju hüvitamist põhjendusega, et kahju tekkimist mõjutas Teie abitus.

Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kui hüvitamisjuhtumit menetletakse kohtus, makstakse hüvitis üldjuhul kooskõlas kohtu otsusega. Kui riigikassa kaldub hüvitamisjuhtumi kohta tehtud kohtuotsusest kõrvale, esitab ta Teile oma otsuses sellise kõrvalekaldumise põhjused.

Teo toimepanija on kohustatud maksma Teile kohtu määratud hüvitise. Õigus saada teo toimepanijalt hüvitist läheb üle riigile määral, mil riigikassa on Teile hüvitise määranud.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Ravikulud ja muud kulud hüvitatakse juhul, kui need on olulised ja kui neil on tekitatud kahju või vigastusega põhjuslik seos.

Valu ja muude ajutiste probleemide korral makstava hüvitise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse Teile tekitatud kahju või vigastuse laadi ja tõsidust ning valitsevaid hüvitamistavasid. Makstav hüvitissumma ei tohi ületada seaduses kindlaks määratud ülempiiri.

Kannatused tähendavad ängistust, mis on Teil kuriteo tagajärjel tekkinud. Makstava hüvitise kindlaksmääramisel võetakse aluseks asjaomase teo laad. Samuti kohaldatakse hüvitissumma suhtes seaduses kindlaks määratud piirmäärasid.

Sissetuleku kaotuse kindlaksmääramisel lähtutakse hinnangust sissetuleku kohta, mida Te oleksite teeninud, kui kuritegu ei oleks toime pandud. Sellest summast lahutatakse mis tahes sissetulek ja hüvitis, mille Te olete saanud või oleksite võinud saada hoolimata tekitatud kahjust või vigastusest. Makstav hüvitissumma ei tohi ületada seaduses kindlaks määratud igapäevast maksimumsummat.

Probleemide ja kannatuste eest määratava hüvitise kogusummast tehakse mahaarvamine. 2018. aastal toime pandud kuritegude korral on mahaarvamise määr 220 eurot.

Määratud hüvitiselt ei maksta intressi.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalset summat, mille võib määrata, ei ole.

Hüvitise kogusumma, mis võidakse Teile kuriteoga tekitatud isikukahju ja kannatuste eest maksta, on 61 500 eurot. Peale selle kehtivad järgmised eeskirjad:

  • valu ja muude ajutiste probleemide eest makstav hüvitis ei tohi ületada 12 000 eurot;
  • kannatuste eest makstav maksimumhüvitis on 3600 eurot; seksuaalkuriteo ohvri kannatuste eest makstava hüvitise maksimumsumma on siiski 9500 eurot või 16 200 eurot, kui ohver oli kuriteo toimepaneku ajal alla 18aastane;
  • lahkunu lähisugulasele makstava hüvitise maksimumsumma on üldjuhul 6000 eurot;
  • sissetuleku kaotuse korral makstav hüvitis ei tohi ületada 150 eurot päevas.

Maksimumhüvitist, mis on kehtestatud seoses vigastuse või kahjuga, ei kohaldata sissetuleku või elatise kaotuse hüvitamisel, kui seda hüvitist makstakse pidevalt.

Hüvitise maksimumsumma varale tekitatud kahju ja rahalise kahju korral on 31 000 eurot.

Kuriteoohvritele makstavate hüvitiste maksimumsummad ja mahaarvatav summa vaadatakse iga kolme aasta tagant läbi. Järgmine kord vaadatakse need summad läbi 2021. aasta alguses.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Määratava hüvitise summa ei tohi ületada Teie nõudesse märgitud summat. Te võite vajaduse korral nõuda mõistlikku hüvitist. Võite ka osutada Teie hüvitisnõude aluseks olevas kohtuotsuses kinnitatud summadele.

Vajaduse korral on Teil võimalik saada seoses oma kahjujuhtumiga nõu meie klienditeenindusmeeskonnalt ja isikult, kes menetleb Teie hüvitisnõuet.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Avaliku sektori vahenditest makstav hüvitis on teisene hüvitis. See tähendab, et peate kõigepealt taotlema hüvitist mujalt, näiteks oma tervisekindlustuslepingu alusel ja kindlustusseltsilt. See hüvitis arvatakse Teile määratavast hüvitisest maha.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Vajaduse korral võite esitada kirjaliku taotluse hüvitise ettemakse tegemiseks. Hüvitise ettemakse võidakse teha juhul, kui Teie hüvitamisjuhtumi menetlemine viibib põhjustel, mille üle Teil puudub kontroll, ja Teil on õigus saada märkimisväärne hüvitissumma.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Uute tõendite ilmnemisel vaatab riigikassa juhtumi uuesti läbi. Uute tõendite põhjal võidakse määrata Teile hüvitis, mille andmisest varem keelduti, või hüvitise summat suurendada.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Näiteks

  • kehtiv volikiri, kui volitatu on keegi teine kui õigusnõustaja või jurist; volikiri on vajalik ka siis, kui Te soovite, et Teile kui taotluse esitajale määratav hüvitis makstaks kellelegi teisele kui Teile;
  • tõendid matusekulude kohta, mille hüvitamist Te nõuate, ning vajaduse korral pärandvara inventuuri akt ja volikirjad;
  • kohtuotsuse koopia või kohtuotsuse puudumise korral eeluurimise raames koostatud politseitoimiku koopia;
  • arstitõend või arstliku läbivaatuse aruanne;
  • tõendid kõikide kulude kohta, mille hüvitamist Te nõuate, kui juhtumit ei ole menetletud kohtus;
  • kui Te nõuate sissetuleku kaotuse hüvitamist, arstitõend, mis kinnitab Teie töövõimetust, haigushüvitise määramise otsuse koopia ning tõendid Teie tööandja makstava palga ja saamata jäänud sissetuleku suuruse kohta;
  • kõik otsused ja tõendid tervisekindlustuslepingu alusel, kindlustusseltsilt või mujalt saadud hüvitiste kohta;
  • kui Te nõuate õiguskulude hüvitamist, juristi palgaarvestus ja kindlustusseltsi tehtud hüvitamisotsused;
  • kui Te nõuate taotlemiskulude hüvitamist, juristi esitatud arve ja tõendid antud õigusabi või määratud õigusnõustaja kohta;
  • kui Te nõuate rahalise kahju ja varale tekitatud kahju hüvitamise kaalumist, tõendid haiguse, vigastuse või teovõime muul viisil äravõtmise kohta ning kahju finantstagajärgede kohta.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Teie hüvitamisjuhtumi menetlemise eest ei nõuta Teilt ühtki tasu.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Teie hüvitisnõuet menetleb riigikassa.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Võite saata oma nõude elektrooniliselt aadressile Lingil klikates avaneb uus akenrikosvahingot@valtiokonttori.fi või nõude välja trükkida ja postitada aadressile

Valtiokonttori (riigikassa)

P.O. Box 50

00054 Valtiokonttori, Finland

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Riigikassa menetleb juhtumit kirjalikult. Teil ei paluta üheski menetluse etapis isiklikult kohale tulla.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Nõude menetlemiseks kulub umbes seitse kuud. Menetlemisele kuluva aja ajakohastatud prognoosi leiab riigikassa veebisaidilt.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Võite esitada saadud hüvitamisotsuse peale kirjaliku apellatsioonkaebuse kindlustuskohtule (Vakuutusoikeus) 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil Teid otsusest teavitati. Suunised apellatsioonkaebuse esitamise kohta on lisatud riigikassa hüvitamisotsusele.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Hüvitisnõude vormi ja muud teavet hüvitise nõudmise kohta leiab riigikassa veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.valtiokonttori.fi/en/frontpage/. Võite ka ühendust võtta meie klienditeenindusega telefonil +358 295 50 2736 või e-posti aadressil Lingil klikates avaneb uus akenrikosvahingot@valtiokonttori.fi.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lisateavet kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohta leiate aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.valtiokonttori.fi/en/frontpage/. Vajaduse korral võite helistada ka riigikassasse. Abi saamiseks helistage telefonil +358 295 50 2736.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Kui soovite, võite kasutada hüvitise nõudmisel juristi abi. Nõude esitamisega kaasnevate kulude eest saab Teile hüvitist maksta siiski vaid siis, kui

  • Teile on antud õigusabi või määratud õigusnõustaja juhtumi menetlemiseks kohtus või
  • juhtumit ei ole kohtus menetletud, kuid Te vastate õigusabi saamisega seotud finantstingimustele.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Võite saada nõu ja tuge näiteks Soome ohvriabilt (Rikosuhripäivystys) (RIKU). Selle organisatsiooni kontaktandmed leiate organisatsiooni veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.riku.fi/en/home/.

Viimati uuendatud: 12/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis - Rootsi

Kuriteoga tekitatud kahju eest on üldjuhul võimalik saada kolme liiki hüvitist. Need on:

  • kahjuhüvitis, mida peab maksma teo toimepanija;
  • era-, kollektiiv- või riiklikust kindlustussüsteemist saadav hüvitis;
  • riiklik hüvitis.

Eri liiki hüvitiste puhul kohaldatavad eeskirjad on erinevad. Järgmine teave on seotud vaid kuriteoga tekitatud kahju eest makstava riikliku hüvitisega.

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Põhimõtteliselt võib määrata hüvitise mis tahes liiki kuriteoga tekitatud kahju eest, kuid hüvitamisvõimalused erinevad sõltuvalt kahju või vigastuse liigist.

Hüvitise isikukahju eest võib määrata igat liiki kuriteo puhul, kui kahju on kuriteo loomulik tagajärg.

Hüvitise võib määrata ka juhul, kui ohver on kandnud tõsist kahju kuriteo tõttu, mis on suunatud tema isiku vastu (nt rünnak või vägistamine) või millega on kahjustatud tema vabadust (nt ebaseaduslik vabaduse võtmine) või rahu (nt ähvardus).

Varalise kahju eest (mis on tekitatud nt vargusega või vara kahjustamisega) või puhtalt rahalise kahju eest (mis on tekitatud nt pettusega) määratakse hüvitis vaid teatud juhtudel.

Kahjuhüvitis võidakse määrata ka lastele, kes on olnud tunnistajaks kuriteole, mille eesmärk oli kahjustada lapse ohutust ja usaldust lähisugulase vastu.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Hüvitise võib määrata isikukahju eest ning lastele, kes on olnud tunnistajaks lähisugulaste vahel toime pandud kuriteole. Mõnel erandjuhul võidakse määrata hüvitis ka varalise kahju või puhtalt rahalise kahju eest.

Isikukahju korral võidakse määrata hüvitis, et korvata

  • ravikulud ja vigastada saanud isiku muud kulud ning kannatanu lähisugulase kulud mõistlikus ulatuses;
  • kahjustused riietele, prillidele ja muudele esemetele, mida kannatanu vigastuse tekitamise ajal kandis;
  • sissetuleku kaotus;
  • ajutised füüsilised ja vaimsed kannatused (valu ja kannatused);
  • alalised füüsilised ja vaimsed kannatused (moonutatud välimus või muu püsiv vigastus).

Kui isikukahju tagajärjeks on surm, võidakse määrata hüvitis, et korvata

  • matusekulud ja mõistlikus ulatuses muud surmaga seotud kulud;
  • elatise kaotus (teatud tingimustel);
  • isikukahju lahkunu lähisugulasele.

Sissetuleku ja elatise kaotuse korral makstava hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse maha muud hüvitised, mida kannatanul on õigus saada (nt sotsiaaltoetused, pension või tööandja makstav hüvitis).

Kui ohvri isiku, vabaduse või rahu vastu suunatud kuriteoga on rikutud tõsiselt ohvri isikupuutumatust, võidakse rikkumise eest määrata hüvitis.

Varalise kahju, nt varastatud või kahjustatud vara eest, määratakse hüvitis vaid erandjuhtudel. Selline hüvitis võidakse määrata juhul, kui kuriteo pani toime ühiskonnast sunniviisiliselt eraldatud isik, nt vangis või mõnes muus kinnipidamisasutuses viibiv isik (nn tagaotsitavatega seotud juhtumid). Hüvitis võidakse määrata ka eriti murettekitavate juhtumite puhul, kui kannatanu elatise teenimise võimalused on vigastuse tõttu oluliselt halvenenud või kui hüvitis tundub olevat eriti oluline muudel põhjustel.

Puhtalt rahalise kahju eest, nt pettuse või omastamise korral, määratakse hüvitis väga harva. Hüvitis võib olla asjakohane vaid tagaotsitavatega seotud juhtumite puhul ning eriti murettekitavate juhtumite puhul, kus kannatanu elatise teenimise võimalused on vigastuse tõttu tõsiselt halvenenud või kui hüvitis tundub olevat eriti oluline muudel põhjustel.

Hüvitis lapsele, kes on olnud sellise kuriteo tunnistaja, mille eesmärk oli kahjustada lapse ohutust ja usaldust lähisugulase vastu, määratakse tavaliselt juhul, kui laps on näinud või kuulnud vägivalda või ähvardusi vanemate vahel või muude lähisugulaste vahel, kellega lapsel on lähedane ja usaldav suhe.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Hüvitis määratakse eespool selgitatud viisil. Kahju tekitamise korral lahkunu lähisugulasele makstakse valu ja kannatuste eest tavaliselt standardset hüvitist.

Kahju eest võivad tavaliselt saada hüvitist lahkunu partner, vanemad ja lapsed ning koos lahkunuga elanud õed ja vennad. Täiskasvanud õdedel-vendadel, kes ei elanud koos lahkunuga, ei ole tavaliselt õigust hüvitisele.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Kui vigastus ei ole kaasa toonud surma, võidakse teatud erijuhtudel määrata hüvitis kaudse kahju eest, mis on tekitatud kannatanuga eriti tihedalt seotud isikule. Selline hüvitis võib olla asjakohane juhul, kui kannatanu on saanud tõsiseid vigastusi ja on olnud pikka aega eluohtlikus seisus või kui kõnealune sugulane oli tunnistajaks vahejuhtumile, kus vigastus tekitati, ja see põhjustas talle vaimset kahju.

Isikud, kellel võib olla õigus saada hüvitist, on samad nagu juhul, kui kannatanu kuriteo tagajärjel sureb.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Kui kuritegu pandi toime Rootsis, võidakse määrata hüvitis olenemata kannatanu kodakondsusest või elukohariigist. Kui aga kuriteol ja kannatanul on Rootsiga nii nõrk seos, et Rootsi riigil ei ole mõistlik kahju hüvitada, hüvitist ei maksta. Seda erandit kohaldatakse harva. Ka ei kohaldata seda erandit mõne teise ELi riigi kodaniku suhtes, kes on langenud Rootsis tahtliku vägivallakuriteo ohvriks.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah. Kui Te elate Rootsis, saate taotleda hüvitist Rootsis, isegi kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis ELis või väljapool ELi.

Järgitakse põhimõtet, et kuriteoga tekitatud kahju tuleb esmalt hüvitada riigis, kus kuritegu toime pandi. Kui kahju ei ole võimalik selles riigis hüvitada või kui seda ei ole võimalik hüvitada selles riigis täielikult, on Rootsis elaval kannatanul õigus saada kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist Rootsi riigilt.

Kui kuritegu on toime pandud teises ELi riigis ja selles riigis on võimalik määrata seoses asjaomase kuriteoga hüvitis, saab kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav Rootsi amet (Brottsoffermyndigheten) aidata isikul, kes taotleb Rootsis hüvitist, pöörduda riigi poole, kus kuritegu toime pandi. Teatud tingimustel võidakse Rootsi hüvitis välja maksta enne, kui hüvitise saamise õigust on hinnatud asjaomases teises ELi riigis.

Kui kahjuhüvitist ei ole võimalik teises ELi liikmesriigis maksta, hinnatakse õigust hüvitisele Rootsi õigusnormide alusel.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah. Kuriteost tuleb teatada politseile ja kannatanu peab politseid uurimises abistama.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Jah. Hüvitise saab väga harva määrata enne politseiuurimise või kohtuliku läbivaatamise lõppemist.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kui teo toimepanija on teada, tuleb ta kuriteos süüdi mõista, et oleks võimalik maksta riiklikku hüvitist. Hüvitist peab maksma eeskätt isik, kes kahju tekitas, mis tähendab seda, et kõigepealt tuleb esitada nõue teo toimepanija vastu. Ent kui uurimise käigus on selgelt näha, et teo toimepanija ei ole võimeline kahjuhüvitist maksma, võidakse hüvitis välja maksta ilma, et kannatanu peaks kõigepealt taotlema seda teo toimepanijalt.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah. Kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud ja politseiuurimine on seetõttu lõpetatud, võib Teil olla õigus saada hüvitist. Selliste juhtumite puhul tuginetakse kuriteo ja hüvitise saamise õiguse hindamisel suuresti politseiraportile. Peale selle palutakse kannatanul esitada tõendid kuriteo tagajärjel tekkinud kahju või vigastuse kohta.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Jah. Hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kolm aastat, mida arvestatakse järgmiselt.

Kui kohus on teinud kuriteoga seoses otsuse, tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast (seda ei saanud enam edasi kaevata).

Kui politseiuurimine on lõpetatud, tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil tehti otsus uurimine lõpetada.

Kui politseiuurimist ei ole algatatud, tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kuritegu toime pandi.

Lastel, kes olid kuriteoga kokkupuutumise ajal nooremad kui 18aastased, on õigus taotleda hüvitist kuni oma 21. sünnipäevani.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)

Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.

  • Vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)

Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.

  • Püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)

    Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.

    • Võimaluste kaotus

    Ei, hüvitatakse vaid sissetuleku kaotus või tulevane sissetuleku kaotus (annuiteet).

    • Kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)

    Ei.

    • Varastatud või kahjustatud isiklik vara

Hüvitis võidakse määrata seoses kahjustustega riietele, prillidele ja muudele esemetele, mida kannatanu vigastuse tekitamise ajal kandis.

Muudel juhtudel on võimalused hüvitada varale tekitatud kahju väga piiratud (vt eespool punkt 1.2).

  • Muu

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused

Jah. Lisaks hüvitise määramisele valu ja kannatuste eest võidakse määrata hüvitis ka juhul, kui ohvri isiku, vabaduse või rahu vastu suunatud kuriteoga on rikutud tõsiselt ohvri isikupuutumatust.

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud

Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.

  • Ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)

Jah. Kui kuritegu lõppes kannatanu surmaga ja põhjustas kahju isikule, kes oli lahkunule eriti lähedane, võidakse määrata hüvitis, kui seda ei anta muudest allikatest. Vt ka punktid 1.3 ja 1.4.

  • Elatise või võimaluste kaotus

Elatise kaotuse korral võidakse määrata hüvitis teatud tingimustel.

– Psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele.
Jah, vt punkt 1.3.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitis makstakse tavaliselt ühekordse summana. Vigastuste korral määratud hüvitist tuleb sageli hiljem kohandada, kui selgub, et vigastused on püsivad. Pikaajalise sissetulekukaotuse hüvitist kohandatakse tavaliselt kord aastas tagantjärele. Kui vigastus on tekitanud kannatanule puude, mis on püsivalt vähendanud tema töövõimet, võib kannatanul teatud tingimustel olla õigus saada annuiteedi vormis hüvitist tulevase sissetuleku kaotuse eest, mille maksed on igakuised.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitist võidakse vähendada või selle andmisest võidakse täielikult keelduda, kui kannatanu on oma käitumisega kas seoses kuriteoga või muul viisil tahtlikult või hooletusest suurendanud vigastuste riski. Hüvitist kohandatakse sel viisil tavaliselt siis, kui kuritegu oli põhjustatud kannatanu enda kuritegelikust tegevusest või on seotud uimastitega või kui kannatanu käitus kuriteoga seoses provotseerivalt.

Kannatanult nõutakse ka mõistlikus ulatuses koostööd politseiuurimises. Samuti peab kannatanu aitama kaasa kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti hüvitamismenetlusele, esitades hindamiseks vajaliku teabe ja dokumendid. Hüvitist ei tohi määrata, kui nõude esitaja ei ole teinud politseiuurimises koostööd. Sama kehtib juhul, kui nõude esitaja ei ole aidanud kaasa hüvitamismenetlusele.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Isikukahju tekitamise ja isikupuutumatuse rikkumise korral ei mõjuta kannatanu varaline seisund hüvitise saamise õigust ega määratava hüvitise summat. Vara kahjustamise ja puhtalt rahalise kahju tekitamise korral võib kannatanu varaline seisund mõnel juhul mõjutada õigust saada kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist ja määratava hüvitise summat.

Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Kuriteoga tekitatud kahju eest makstav riiklik hüvitis täiendab mis tahes muud hüvitist, mida kannatanul võib olla õigus seoses tekitatud kahju või vigastusega saada. See tähendab, et muu hüvitis tuleb kuriteoga tekitatud kahju eest määratavast hüvitisest maha arvestada. See kehtib näiteks makstava või väljamaksmisele kuuluva kahjuhüvitise ja mis tahes kindlustushüvitise puhul, millele kannatanul on õigus.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Hüvitis arvutatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise seaduses (brottsskadelag) ja tsiviilõiguslike rikkumistega kaasneva vastutuse seaduses (skadeståndslag). Kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamise õigus on piiratum kui õigus saada kahjuhüvitist tsiviilõiguslike rikkumiste korral. Järgitakse põhimõtet, et hüvitisega tuleb heastada kahju ja taastada võimalikult hästi kannatanu varaline seisund, justkui kahju ei oleks tekitatudki.

Kaetakse kõik olulised ja mõistlikud kulud ning kahju või vigastuse tõttu saamata jäänud sissetulek. Hüvitisele on kehtestatud ülempiir (vt punkt 1.18).

Hüvitist valu ja kannatuste eest makstakse vastavalt hüvitiste tabelitele – tavaline summa haiguspuhkuse ajal on umbes 2400 Rootsi krooni kuus (2017. aasta andmed), kuid võidakse määrata ka suurem hüvitis, näiteks intensiivravi korral. Teatud kuritegude korral – kui vigastus on põhjustanud surma (hüvitis sugulastele) ja vägistamise korral – kehtib ka isikukahju eeldus, mis tähendab, et tekitatud kahju ei ole vaja tõendada. Neil juhtudel rakendatakse valu ja kannatuste hüvitamisel kindlaksmääratud summasid: 50 000 Rootsi krooni surma tahtliku põhjustamise korral, 25 000 Rootsi krooni surma tahtmatu põhjustamise korral ja 15 000 Rootsi krooni vägistamise korral.

Püsiva töövõimetuse põhjustanud vigastuse korral makstava hüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse hüvitiste tabelitest, arsti hinnangust töövõime kaotuse ulatuse kohta ja hüvitise taotleja vanusest.

Püsiva moonutuse korral antava hüvitise kindlaksmääramisel kasutatakse hüvitiste tabeleid ning võetakse arvesse seda, kui nähtav on asjaomane moonutus, kus see asub ja kui vana on kannatanu.

Isikupuutumatuse rikkumise korral makstava hüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse kuriteo objektiivsetest asjaoludest, pööramata tähelepanu kannatanu subjektiivsetele kogemustele. See hüvitis võib olla näiteks 5000–20 000 Rootsi krooni ähvardamise korral, 5000–100 000 Rootsi krooni rünnaku korral, 100 000 Rootsi krooni vägistamise korral ja 100 000–150 000 Rootsi krooni mõrvakatse korral.

Seejärel tehakse hüvitise kogusummast 1500 Rootsi krooni suurune mahaarvamine (2017. aasta hindades).

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Väikseim hüvitissumma, mille saab määrata, on 100 Rootsi krooni (pärast mahaarvamist).

Suurim hüvitissumma, mille saab isikukahju, sealhulgas valu ja kannatuste korral määrata, on 896 000 Rootsi krooni (2017. aasta andmed). Teatud tingimustel võib määrata ka hüvitisena makstava elurendise.

Suurim hüvitissumma, mille saab määrata varalise kahju ja puhtalt rahalise kahju eest, on 448 000 Rootsi krooni (2017. aasta hindades).

Isikupuutumatuse rikkumise korral makstavale hüvitisele ei ole piirmäära kehtestatud.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah. Kui tegemist on rahalise kahjuga, näiteks ravikuludega või sisetuleku kaotusega, peab kannatanu nimetama konkreetse summa või saatma tõendid, kust on selgelt näha kahju ulatus.

Hüvitise määramiseks moraalse kahju korral (valu ja kannatused, isikupuutumatuse rikkumine, püsiv vigastus) ja kuriteo tunnistajaks olnud lastele ei tule nimetada konkreetset summat.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah. Kuriteoga tekitatud kahju korral määratakse riiklik hüvitis vaid kahju eest, mis ei ole kaetud muud liiki hüvitistega, mida kannatanul on õigus saada.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei. Hüvitise ettemaksmise võimalust ei ole.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Jah, tingimusel et nõue ei ole aegunud. Tavaliselt juhtub see kümme aastat pärast otsuse tegemist.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Kui hüvitise taotlejat esindab esindaja, tuleb esitada originaalvolikiri. Kulude tõendamiseks tuleb tavaliselt esitada originaalarved. Kasuks tuleb ka see, kui taotleja esitab eespool nimetatud materjalid, mis on kahju või vigastuse korral olulised.

Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet hangib hüvitise saamise õiguse ja mis tahes hüvitise summa hindamiseks vajalikud dokumendid, kui neid ei ole juba nõudele lisatud. Amet kasutab selleks volitusi, mille taotleja on talle nõude esitamisel andnud. Kui amet ise ei suuda vajalikku teavet ja dokumente hankida, antakse nende esitamise võimalus taotlejale.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Brottsoffermyndigheten, P.O. (kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet) Box 470, 901 09 UMEÅ, Sweden.

Palun pidage meeles, et nõude esitamiseks tuleb kasutada spetsiaalset vormi. Vormid on kättesaadavad kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.brottsoffermyndigheten.se/eng.

Nõude võib esitada ka elektrooniliselt, kui nõude esitajal on võimalik tuvastada oma isik mõne Rootsi e-panganduskanali kaudu. Sel moel saab esitada nõude veebisaidi Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.brottsoffermyndigheten.se/eng vahendusel.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Nõude menetlemisele kuluv aeg sõltub ametiasutuse töökoormusest. Samuti võib see erineda sõltuvalt juhtumi keerukusest. Praegu kulub nõude menetlemiseks keskmiselt umbes kolm kuud (2017. aasta andmed).

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti otsust ei ole võimalik vaidlustada, kuid amet võib taotluse korral muuta oma otsust ise, kui ilmnevad uued asjaolud või kui selleks on muu alus. Otsust ei saa muuta nõude esitaja kahjuks.

Nõude esitaja, kes ei ole otsusega rahul, saab saata ametile kirjaliku taotluse juhtum uuesti läbi vaadata. Taotluses tuleks nimetada, millist muudatust soovitakse ja selle põhjused. Koos taotlusega tuleks esitada lisamaterjalid.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Teave ja vormid on kättesaadavad kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.brottsoffermyndigheten.se/. Teave hüvitise kohta ja selle kohta, kuidas nõue esitada, on kättesaadav mitmes keeles ning taotlusvormid on olemas inglise keeles.

Võite helistada ka kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti abitelefonile +46 90 70 82 00, mis töötab tööpäevadel ajavahemikus 9.00–15.00. Abitelefonilt saab nõu rootsi ja inglise keeles.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Lisaks eespool nimetatule leiab teavet kohtumenetluse kohta aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.rattegangsskolan.se/ ja inglise keeles aadressilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.courtintroduction.se/.

Eakohast teavet kuni 18aastastele lastele on esitatud aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.jagvillveta.se/. Sealt leiab teavet mitmes keeles.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Taotlusvormi on lihtne täita, kuid mis tahes probleemi korral võite abi saamiseks ühendust võtta kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ametiga. Esindaja kasutamise kulud hüvitatakse vaid juhul, kui selleks on erilised põhjused.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Hüvitise taotlemisel saab Teid aidata kohalik ohvriabikeskus. Kohaliku ohvriabikeskuse leiate Rootsi ohvriabi (Brottsofferjouren) veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.brottsofferjouren.se/english/. Võite helistada abi saamiseks ka telefonil +46 (0)200-21 20 19.

Viimati uuendatud: 13/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.