Kuriteoga tekitatud kahju eest on üldjuhul võimalik saada kolme liiki hüvitist. Need on:
- kahjuhüvitis, mida peab maksma teo toimepanija;
- era-, kollektiiv- või riiklikust kindlustussüsteemist saadav hüvitis;
- riiklik hüvitis.
Eri liiki hüvitiste puhul kohaldatavad eeskirjad on erinevad. Järgmine teave on seotud vaid kuriteoga tekitatud kahju eest makstava riikliku hüvitisega.
Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?
Põhimõtteliselt võib määrata hüvitise mis tahes liiki kuriteoga tekitatud kahju eest, kuid hüvitamisvõimalused erinevad sõltuvalt kahju või vigastuse liigist.
Hüvitise isikukahju eest võib määrata igat liiki kuriteo puhul, kui kahju on kuriteo loomulik tagajärg.
Hüvitise võib määrata ka juhul, kui ohver on kandnud tõsist kahju kuriteo tõttu, mis on suunatud tema isiku vastu (nt rünnak või vägistamine) või millega on kahjustatud tema vabadust (nt ebaseaduslik vabaduse võtmine) või rahu (nt ähvardus).
Varalise kahju eest (mis on tekitatud nt vargusega või vara kahjustamisega) või puhtalt rahalise kahju eest (mis on tekitatud nt pettusega) määratakse hüvitis vaid teatud juhtudel.
Kahjuhüvitis võidakse määrata ka lastele, kes on olnud tunnistajaks kuriteole, mille eesmärk oli kahjustada lapse ohutust ja usaldust lähisugulase vastu.
Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?
Hüvitise võib määrata isikukahju eest ning lastele, kes on olnud tunnistajaks lähisugulaste vahel toime pandud kuriteole. Mõnel erandjuhul võidakse määrata hüvitis ka varalise kahju või puhtalt rahalise kahju eest.
Isikukahju korral võidakse määrata hüvitis, et korvata
- ravikulud ja vigastada saanud isiku muud kulud ning kannatanu lähisugulase kulud mõistlikus ulatuses;
- kahjustused riietele, prillidele ja muudele esemetele, mida kannatanu vigastuse tekitamise ajal kandis;
- sissetuleku kaotus;
- ajutised füüsilised ja vaimsed kannatused (valu ja kannatused);
- alalised füüsilised ja vaimsed kannatused (moonutatud välimus või muu püsiv vigastus).
Kui isikukahju tagajärjeks on surm, võidakse määrata hüvitis, et korvata
- matusekulud ja mõistlikus ulatuses muud surmaga seotud kulud;
- elatise kaotus (teatud tingimustel);
- isikukahju lahkunu lähisugulasele.
Sissetuleku ja elatise kaotuse korral makstava hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse maha muud hüvitised, mida kannatanul on õigus saada (nt sotsiaaltoetused, pension või tööandja makstav hüvitis).
Kui ohvri isiku, vabaduse või rahu vastu suunatud kuriteoga on rikutud tõsiselt ohvri isikupuutumatust, võidakse rikkumise eest määrata hüvitis.
Varalise kahju, nt varastatud või kahjustatud vara eest, määratakse hüvitis vaid erandjuhtudel. Selline hüvitis võidakse määrata juhul, kui kuriteo pani toime ühiskonnast sunniviisiliselt eraldatud isik, nt vangis või mõnes muus kinnipidamisasutuses viibiv isik (nn tagaotsitavatega seotud juhtumid). Hüvitis võidakse määrata ka eriti murettekitavate juhtumite puhul, kui kannatanu elatise teenimise võimalused on vigastuse tõttu oluliselt halvenenud või kui hüvitis tundub olevat eriti oluline muudel põhjustel.
Puhtalt rahalise kahju eest, nt pettuse või omastamise korral, määratakse hüvitis väga harva. Hüvitis võib olla asjakohane vaid tagaotsitavatega seotud juhtumite puhul ning eriti murettekitavate juhtumite puhul, kus kannatanu elatise teenimise võimalused on vigastuse tõttu tõsiselt halvenenud või kui hüvitis tundub olevat eriti oluline muudel põhjustel.
Hüvitis lapsele, kes on olnud sellise kuriteo tunnistaja, mille eesmärk oli kahjustada lapse ohutust ja usaldust lähisugulase vastu, määratakse tavaliselt juhul, kui laps on näinud või kuulnud vägivalda või ähvardusi vanemate vahel või muude lähisugulaste vahel, kellega lapsel on lähedane ja usaldav suhe.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?
Hüvitis määratakse eespool selgitatud viisil. Kahju tekitamise korral lahkunu lähisugulasele makstakse valu ja kannatuste eest tavaliselt standardset hüvitist.
Kahju eest võivad tavaliselt saada hüvitist lahkunu partner, vanemad ja lapsed ning koos lahkunuga elanud õed ja vennad. Täiskasvanud õdedel-vendadel, kes ei elanud koos lahkunuga, ei ole tavaliselt õigust hüvitisele.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?
Kui vigastus ei ole kaasa toonud surma, võidakse teatud erijuhtudel määrata hüvitis kaudse kahju eest, mis on tekitatud kannatanuga eriti tihedalt seotud isikule. Selline hüvitis võib olla asjakohane juhul, kui kannatanu on saanud tõsiseid vigastusi ja on olnud pikka aega eluohtlikus seisus või kui kõnealune sugulane oli tunnistajaks vahejuhtumile, kus vigastus tekitati, ja see põhjustas talle vaimset kahju.
Isikud, kellel võib olla õigus saada hüvitist, on samad nagu juhul, kui kannatanu kuriteo tagajärjel sureb.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?
Kui kuritegu pandi toime Rootsis, võidakse määrata hüvitis olenemata kannatanu kodakondsusest või elukohariigist. Kui aga kuriteol ja kannatanul on Rootsiga nii nõrk seos, et Rootsi riigil ei ole mõistlik kahju hüvitada, hüvitist ei maksta. Seda erandit kohaldatakse harva. Ka ei kohaldata seda erandit mõne teise ELi riigi kodaniku suhtes, kes on langenud Rootsis tahtliku vägivallakuriteo ohvriks.
Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?
Jah. Kui Te elate Rootsis, saate taotleda hüvitist Rootsis, isegi kui kuritegu pandi toime mõnes teises riigis ELis või väljapool ELi.
Järgitakse põhimõtet, et kuriteoga tekitatud kahju tuleb esmalt hüvitada riigis, kus kuritegu toime pandi. Kui kahju ei ole võimalik selles riigis hüvitada või kui seda ei ole võimalik hüvitada selles riigis täielikult, on Rootsis elaval kannatanul õigus saada kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist Rootsi riigilt.
Kui kuritegu on toime pandud teises ELi riigis ja selles riigis on võimalik määrata seoses asjaomase kuriteoga hüvitis, saab kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav Rootsi amet (Brottsoffermyndigheten) aidata isikul, kes taotleb Rootsis hüvitist, pöörduda riigi poole, kus kuritegu toime pandi. Teatud tingimustel võidakse Rootsi hüvitis välja maksta enne, kui hüvitise saamise õigust on hinnatud asjaomases teises ELi riigis.
Kui kahjuhüvitist ei ole võimalik teises ELi liikmesriigis maksta, hinnatakse õigust hüvitisele Rootsi õigusnormide alusel.
Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?
Jah. Kuriteost tuleb teatada politseile ja kannatanu peab politseid uurimises abistama.
Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?
Jah. Hüvitise saab väga harva määrata enne politseiuurimise või kohtuliku läbivaatamise lõppemist.
Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?
Kui teo toimepanija on teada, tuleb ta kuriteos süüdi mõista, et oleks võimalik maksta riiklikku hüvitist. Hüvitist peab maksma eeskätt isik, kes kahju tekitas, mis tähendab seda, et kõigepealt tuleb esitada nõue teo toimepanija vastu. Ent kui uurimise käigus on selgelt näha, et teo toimepanija ei ole võimeline kahjuhüvitist maksma, võidakse hüvitis välja maksta ilma, et kannatanu peaks kõigepealt taotlema seda teo toimepanijalt.
Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Jah. Kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud ja politseiuurimine on seetõttu lõpetatud, võib Teil olla õigus saada hüvitist. Selliste juhtumite puhul tuginetakse kuriteo ja hüvitise saamise õiguse hindamisel suuresti politseiraportile. Peale selle palutakse kannatanul esitada tõendid kuriteo tagajärjel tekkinud kahju või vigastuse kohta.
Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?
Jah. Hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kolm aastat, mida arvestatakse järgmiselt.
Kui kohus on teinud kuriteoga seoses otsuse, tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast (seda ei saanud enam edasi kaevata).
Kui politseiuurimine on lõpetatud, tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil tehti otsus uurimine lõpetada.
Kui politseiuurimist ei ole algatatud, tuleb taotlus esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kuritegu toime pandi.
Lastel, kes olid kuriteoga kokkupuutumise ajal nooremad kui 18aastased, on õigus taotleda hüvitist kuni oma 21. sünnipäevani.
Erakorraliste asjaolude korral võib taotluse läbi vaadata ka siis, kui see on esitatud hilinemisega. Näiteks võib selline asjaolu olla see, kui hagejal ei olnud raske haiguse tõttu võimalik kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist õigeaegselt taotleda.
Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?
Kas hüvitisega kaetakse näiteks
a) kuriteoohvrile tekitatud
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
- vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.
- Vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.
- Püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
- ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.
Ei, hüvitatakse vaid sissetuleku kaotus või tulevane sissetuleku kaotus (annuiteet).
- Kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)
Ei.
- Varastatud või kahjustatud isiklik vara
Hüvitis võidakse määrata seoses kahjustustega riietele, prillidele ja muudele esemetele, mida kannatanu vigastuse tekitamise ajal kandis.
Muudel juhtudel on võimalused hüvitada varale tekitatud kahju väga piiratud. Vt eespool punkt 1.2.
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
Jah. Lisaks hüvitise määramisele valu ja kannatuste eest võidakse määrata hüvitis ka juhul, kui ohvri isiku, vabaduse või rahu vastu suunatud kuriteoga on rikutud tõsiselt ohvri isikupuutumatust.
b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
Jah, seni kuni hüvitist ei anta muudest allikatest.
- Ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
Jah. Kui kuritegu lõppes kannatanu surmaga ja põhjustas kahju isikule, kes oli lahkunule eriti lähedane, võidakse määrata hüvitis, kui seda ei anta muudest allikatest. Vt ka punktid 1.3 ja 1.4.
- Elatise või võimaluste kaotus
Elatise kaotuse korral võidakse määrata hüvitis teatud tingimustel.
– Psühholoogiline kahju:
- sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele.
Jah. Vt eespool punkt 1.3.
Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?
Hüvitis makstakse tavaliselt ühekordse summana. Vigastuste korral määratud hüvitist tuleb sageli hiljem kohandada, kui selgub, et vigastused on püsivad. Pikaajalise sissetulekukaotuse hüvitist kohandatakse tavaliselt kord aastas tagantjärele. Kui vigastus on tekitanud kannatanule puude, mis on püsivalt vähendanud tema töövõimet, võib kannatanul teatud tingimustel olla õigus saada annuiteedi vormis hüvitist tulevase sissetuleku kaotuse eest, mille maksed on igakuised.
Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Hüvitist võidakse vähendada või selle andmisest võidakse täielikult keelduda, kui kannatanu on oma käitumisega kas seoses kuriteoga või muul viisil tahtlikult või hooletusest suurendanud vigastuste riski. Hüvitist kohandatakse sel viisil tavaliselt siis, kui kuritegu oli põhjustatud kannatanu enda kuritegelikust tegevusest või on seotud uimastitega või kui kannatanu käitus kuriteoga seoses provotseerivalt.
Kannatanult nõutakse ka mõistlikus ulatuses koostööd politseiuurimises. Samuti peab kannatanu aitama kaasa kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti hüvitamismenetlusele, esitades hindamiseks vajaliku teabe ja dokumendid. Hüvitist ei tohi määrata, kui nõude esitaja ei ole teinud politseiuurimises koostööd. Sama kehtib juhul, kui nõude esitaja ei ole aidanud kaasa hüvitamismenetlusele.
Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Isikukahju tekitamise ja isikupuutumatuse rikkumise korral ei mõjuta kannatanu varaline seisund hüvitise saamise õigust ega määratava hüvitise summat. Vara kahjustamise ja puhtalt rahalise kahju tekitamise korral võib kannatanu varaline seisund mõnel juhul mõjutada õigust saada kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist ja määratava hüvitise summat.
Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Kuriteoga tekitatud kahju eest makstav riiklik hüvitis täiendab mis tahes muud hüvitist, mida kannatanul võib olla õigus seoses tekitatud kahju või vigastusega saada. See tähendab, et muu hüvitis tuleb kuriteoga tekitatud kahju eest määratavast hüvitisest maha arvestada. See kehtib näiteks makstava või väljamaksmisele kuuluva kahjuhüvitise ja mis tahes kindlustushüvitise puhul, millele kannatanul on õigus.
Kuidas hüvitist arvestatakse?
Hüvitis arvutatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise seaduses (brottsskadelag) ja tsiviilõiguslike rikkumistega kaasneva vastutuse seaduses (skadeståndslag). Kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamise õigus on piiratum kui õigus saada kahjuhüvitist tsiviilõiguslike rikkumiste korral. Järgitakse põhimõtet, et hüvitisega tuleb heastada kahju ja taastada võimalikult hästi kannatanu varaline seisund, justkui kahju ei oleks tekitatudki.
Kaetakse kõik olulised ja mõistlikud kulud ning kahju või vigastuse tõttu saamata jäänud sissetulek. Hüvitisele on kehtestatud ülempiir (vt punkt 1.18).
Hüvitist valu ja kannatuste eest makstakse vastavalt hüvitiste tabelitele – tavaline summa haiguspuhkuse ajal on umbes 2500 Rootsi krooni kuus (2018. aasta andmed), kuid võidakse määrata ka suurem hüvitis, näiteks intensiivravi korral. Teatud kuritegude korral – kui vigastus on põhjustanud surma (hüvitis sugulastele) ja vägistamise korral – kehtib ka isikukahju eeldus, mis tähendab, et tekitatud kahju ei ole vaja tõendada. Neil juhtudel rakendatakse valu ja kannatuste hüvitamisel kindlaksmääratud summasid. Need on: 60 000 Rootsi krooni surma tahtliku põhjustamise korral, 30 000 Rootsi krooni surma tahtmatu põhjustamise korral ja 15 000 Rootsi krooni vägistamise korral.
Püsiva töövõimetuse põhjustanud vigastuse korral makstava hüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse hüvitiste tabelitest, arsti hinnangust töövõime kaotuse ulatuse kohta ja hüvitise taotleja vanusest.
Püsiva moonutuse korral antava hüvitise kindlaksmääramisel kasutatakse hüvitiste tabeleid ning võetakse arvesse seda, kui nähtav on asjaomane moonutus, kus see asub ja kui vana on kannatanu.
Isikupuutumatuse rikkumise korral makstava hüvitise kindlaksmääramisel lähtutakse kuriteo objektiivsetest asjaoludest, pööramata tähelepanu kannatanu subjektiivsetele kogemustele. See hüvitis võib olla näiteks 5000–20 000 Rootsi krooni ähvardamise korral, 5000–100 000 Rootsi krooni rünnaku korral, 100 000 Rootsi krooni vägistamise korral ja 100 000–150 000 Rootsi krooni mõrvakatse korral.
Seejärel tehakse hüvitise kogusummast 1500 Rootsi krooni suurune mahaarvamine (2018. aasta andmed).
Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?
Väikseim hüvitissumma, mille saab määrata, on 100 Rootsi krooni (pärast mahaarvamist).
Suurim hüvitissumma, mille saab isikukahju, sealhulgas valu ja kannatuste korral määrata, on 910 000 Rootsi krooni (2018. aasta andmed). Teatud tingimustel võib määrata ka hüvitisena makstava elurendise.
Suurim hüvitissumma, mille saab määrata varalise kahju ja puhtalt rahalise kahju eest, on 455 000 Rootsi krooni (2018. aasta andmed).
Isikupuutumatuse rikkumise korral makstavale hüvitisele ei ole piirmäära kehtestatud.
Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?
Jah. Kui tegemist on rahalise kahjuga, näiteks ravikuludega või sissetuleku kaotusega, peab kannatanu nimetama konkreetse summa või saatma tõendid, kust on selgelt näha kahju ulatus.
Hüvitise määramiseks moraalse kahju korral (valu ja kannatused, isikupuutumatuse rikkumine, püsiv vigastus) ja kuriteo tunnistajaks olnud lastele ei tule nimetada konkreetset summat.
Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?
Jah. Kuriteoga tekitatud kahju korral määratakse riiklik hüvitis vaid kahju eest, mis ei ole kaetud muud liiki hüvitistega, mida kannatanul on õigus saada.
Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?
Ei. Hüvitise ettemaksmise võimalust ei ole.
Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?
Jah, tingimusel et nõue ei ole aegunud. Tavaliselt juhtub see kümme aastat pärast otsuse tegemist.
Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?
Kui hüvitise taotlejat esindab esindaja, tuleb esitada originaalvolikiri. Kulude tõendamiseks tuleb tavaliselt esitada originaalarved. Kasuks tuleb ka see, kui taotleja esitab eespool nimetatud materjalid, mis on kahju või vigastuse korral olulised.
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet hangib hüvitise saamise õiguse ja mis tahes hüvitise summa hindamiseks vajalikud dokumendid, kui neid ei ole juba nõudele lisatud. Amet kasutab selleks volitusi, mille taotleja on talle nõude esitamisel andnud. Kui amet ise ei suuda vajalikku teavet ja dokumente hankida, antakse nende esitamise võimalus taotlejale.
Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
Ei.
Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet.
Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?
Brottsoffermyndigheten, P.O. Box 470, 901 09 Umeå, Sweden.
Palun pidage meeles, et nõude esitamiseks tuleb kasutada spetsiaalset vormi. Vormid on kättesaadavad kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti veebisaidil https://www.brottsoffermyndigheten.se/eng.
Nõude võib esitada ka elektrooniliselt, kui nõude esitajal on võimalik tuvastada oma isik mõne Rootsi e-panganduskanali kaudu. Sel moel saab esitada nõude veebisaidi https://www.brottsoffermyndigheten.se/eng vahendusel.
Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?
Ei.
Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?
Nõude menetlemisele kuluv aeg sõltub ametiasutuse töökoormusest. Samuti võib see erineda sõltuvalt juhtumi keerukusest. Praegu kulub nõude menetlemiseks keskmiselt umbes kolm kuud (2018. aasta andmed).
Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti otsust ei ole võimalik vaidlustada, kuid amet võib taotluse korral muuta oma otsust ise, kui ilmnevad uued asjaolud või kui selleks on muu alus. Otsust ei saa muuta nõude esitaja kahjuks.
Nõude esitaja, kes ei ole otsusega rahul, saab saata ametile kirjaliku taotluse juhtum uuesti läbi vaadata. Taotluses tuleks nimetada, millist muudatust soovitakse ja selle põhjused. Koos taotlusega tuleks esitada lisamaterjalid.
Nõude esitajal on alati õigus lasta otsused läbi vaadata kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega tegeleval kohtul (Nämnden för brottsskadeersättning).
Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
Teave ja vormid on kättesaadavad kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti veebisaidil. Teave hüvitise kohta ja selle kohta, kuidas nõue esitada, on kättesaadav mitmes keeles ning taotlusvormid on olemas inglise keeles.
Võite helistada ka kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti abitelefonile +46 90 70 82 00, mis töötab tööpäevadel ajavahemikus 9.00–15.00. Abitelefonilt saab nõu rootsi ja inglise keeles.
Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?
Lisaks eespool nimetatule leiab teavet kohtumenetluse kohta aadressilt http://www.rattegangsskolan.se/ ja inglise keeles aadressilt http://www.courtintroduction.se/.
Eakohast teavet kuni 18aastastele lastele on esitatud aadressil https://www.jagvillveta.se/. Sealt leiab teavet mitmes keeles.
Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?
Taotlusvormi on lihtne täita, kuid mis tahes probleemi korral võite abi saamiseks ühendust võtta kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ametiga. Esindaja kasutamise kulud hüvitatakse vaid juhul, kui selleks on erilised põhjused.
Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Hüvitise taotlemisel saab Teid aidata kohalik ohvriabikeskus. Kohaliku ohvriabikeskuse leiate Rootsi ohvriabi (Brottsofferjouren) veebisaidilt. Võite helistada abi saamiseks ka telefonil +46 (0)200-21 20 19.
