Hüvitist on õigus saada ainult tahtliku vägivallakuriteo ohvril. Tahtlik vägivallakuritegu on kuritegu, mis pannakse jõudu kasutades toime tahtlikult ja mis on suunatud otseselt isiku elu või tervise vastu (isikuvastased kuriteod, nt mõrv, tapmine, kehavigastuste tekitamine) või seksuaalse puutumatuse rikkumine (seksuaalkuriteod).
Lisaks peab selline kuritegu olema karistusseadustiku kohaselt karistatav ühe aasta pikkuse või pikema vabadusekaotusega. Teisisõnu, rahaliste kuritegude eest hüvitist ei maksta.
Teil ei ole õigust saada hüvitist kergete vigastuste eest (nt põrutused, marrastused, verevalumid) või muude kehavigastuste eest, millel on lühiajaline väline mõju või mis ajutiselt ja vähemal määral mõjutavad ohvri tervist.
Hüvitis võidakse määrata juhul, kui kehavigastust peetakse vähemalt kergeks (nt pehmete kudede haavad, mis vajavad õmblemist, lihtsad luumurrud, nihestused ja nikastused, kuulmekile purunemine, lühiajalise teadvusekaotusega põrutus, ühe-kahe hamba kaotus, ühe sõrmelüli kaotus).
Jah, hüvitist lähedase surmast tingitud hingeliste kannatuste eest võidakse maksta ka ülalpidamisel olnud isikutele, st isikutele, keda surnud kuriteoohver üleval pidas või kellel oli õigus viimase ülalpidamisele (eelkõige alaealine laps ja alla 26-aastane laps, kes õpib päevaõppes; abikaasa või elukaaslane, kellel puuduvad elatusvahendid või kes on endast olenematutel põhjustel töötu; vanem, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid ning kes ei ole suuteline piisavaid elatusvahendeid hankima).
Ei.
Ei. Hüvitise maksmise ametlik tingimus on, et nõude esitaja peab olema Sloveenia Vabariigi või muu ELi liikmesriigi kodanik.
Ei. Hüvitise taotlemiseks peab kuritegu olema toime pandud kas Sloveenia Vabariigi territooriumil või Sloveenia lipu all sõitval laeval või Sloveenia õhusõidukis, olenemata sellest, kus laev või õhusõiduk kuriteo toimepanemise ajal asus.
Jah, tegu tuleb registreerida pädevas asutuses või sellest tuleb teatada pädevale asutusele (politseile, prokuratuurile) ning seda tuleb käsitada kuriteona (mitte näiteks väiksema õiguserikkumisena) ning peab olema põhjendatud kahtlus, et toime on pandud kuritegu (prokuratuurile esitatud kuriteokaebus).
Ei, kuid peab olema põhjendatud kahtlus, et toime on pandud kuritegu, st esitada tuleb vähemalt kuriteokaebus, mille politsei edastab uurimise lõppedes prokuratuurile.
Enamasti on sellisel juhul hüvitise maksmise aluseks lõplik ja täitmisele pööratav kohtuotsus, millega määrati kuriteoohvrile hüvitis ning mis võidi teha juba kriminaalmenetluse käigus (otsus kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kohta) või tsiviilkohtumenetluses (hagi kohta tehtud otsus). Lisatingimuseks on, et kohtuotsust ei täideta (hüvitist ei ole saadud) või ei ole hüvitise saamine võimalik (kuriteo toimepanijal puudub vara või ei ole selle kättesaamine võimalik).
Erandjuhtudel ei ole hüvitise esmajärjekorras kuriteo toimepanijalt nõudmine siiski vajalik:
– kui kuriteoohver kuulub erikaitse alla kuuluvate isikute hulka: lapsed, koduvägivalla ohvrid, puuetega inimesed, teise ELi liikmesriigi kodanikud (piiriülestes juhtumites);
– kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud (kolme kuu jooksul pärast kuriteo registreerimist või sellest teatamist ning kuriteo toimepanijat ei tuvastata enne komisjoni otsust) või kui kuriteo toimepanijat ei saa kohtu alla anda (nt kuriteo toimepanija on surnud või noorem kui 14-aastane ja teda ei ole võimalik kriminaalvastutusele võtta).
Kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud (kolme kuu jooksul pärast kuriteo avastamist või registreerimist või sellest teatamist ning kuriteo toimepanijat ei tuvastata enne komisjoni otsust), võib kuriteoohver esitada hüvitisnõude.
Üldjuhul on hüvitis seotud kuriteo toimepanija suhtes tehtud süüdimõistva otsusega, kui seda nõutakse täitedokumendi, st kohtuotsuse (kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse) alusel, millega kuriteoohvri kasuks mõisteti välja hüvitis, kuid kuriteoohver ei saa seda kuriteo toimepanijalt kätte (kohtuotsust ei täideta või see on võimatu).
Kui kuriteoohvril on eristaatus (lapsed, puuetega inimesed, koduvägivalla ohvrid või kuriteoohvrid piiriülestes juhtumites (teiste ELi liikmesriikide kodanikud)), ei ole hüvitise taotlemise tingimuseks kuriteo toimepanija suhtes tehtud süüdimõistev otsus.
Jah, hüvitise taotlemiseks on kehtestatud kaks tähtaega.
Kui kuriteo toimepanijat ei ole tuvastatud või kuriteoohver kuulub kuriteoohvrite erirühma (lapsed, koduvägivalla ohvrid, puuetega inimesed, teiste ELi liikmesriikide kodanikud), tuleb hüvitisnõue esitada kuue kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist.
Muudel juhtudel tuleb hüvitist kõigepealt nõuda kuriteo toimepanijalt ning nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil saadi kätte otsus või teade selle kohta, et kohtuotsust ei ole täidetud; kui kohtuotsust ei ole võimalik täita, on tähtaeg kolm kuud pärast teate saamist, et kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik.
Kas hüvitisega kaetakse näiteks:
a) kuriteoohvrile tekitatud:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– psühholoogiline kahju:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– psühholoogiline kahju:
Enamasti makstakse hüvitist ühekordse summana, välja arvatud juhul, kui tuleb kindlaks määrata hüvitise maksmise tingimused tulevikus teatud ajavahemiku jooksul (nt lapse päevaõpe).
Hüvitise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse nõude esitaja käitumist kuriteo toimepanemise ajal ja pärast seda ning tema osa juhtunus ja kahju ulatust ning hüvitise summat võidakse vastavalt vähendada või hüvitisnõue rahuldamata jätta.
Nõude esitaja kriminaalkorras karistatust ei kontrollita, kuid keeldumine koostööst kahju hüvitamise menetluses võib põhjustada olukorra, kus kõiki asjakohaseid asjaolusid, mille alusel tehakse kindlaks hüvitise saamise õigus, ei tuvastata ja seega ei ole hüvitise maksmise tingimused täidetud. Kui nõude esitaja ei reageeri ametiasutuse nõudele täiendada hüvitisnõuet, võidakse mittetäielik hüvitisnõue rahuldamata jätta.
Kuriteoohvri varalist seisundit ei kontrollita ning seega ei mõjuta see hüvitise saamise õigust ja hüvitise suurust.
Jah, hüvitist vähendatakse muude hüvitiste või maksete võrra, mis nõude esitaja on saanud sama kahju eest muudel alustel.
Füüsilise ja hingelise valu eest ette nähtud hüvitise määramisel võetakse arvesse seda liiki kahju eest makstava hüvitise maksimummäära ning hüvitise suurus määratakse kindlaks nende piirmäärade alusel, võttes arvesse vigastuse raskust ja kahju liiki.
Seoses füüsilise valuga eristatakse erinormides vigastuste kategooriaid ning seaduses on sätestatud iga kategooria puhul kohaldatavad hüvitise miinimum- ja maksimummäärad – 50–500 eurot kergete vigastuste korral, 100–1000 eurot keskmise raskusega vigastuste korral, 250–2500 eurot raskete vigastuste korral, 500–5000 eurot väga raskete vigastuste korral ja 1000–10 000 eurot üliraskete vigastuste korral.
Muud liiki kahju puhul kohaldatakse muid õigusnorme. Ravikulud hüvitatakse kohustusliku tervisekindlustuse raames tervishoiuteenuste kulude katmiseks ettenähtud summas, millele kindlustatud isikul on asjaomases olukorras õigus Sloveenia Vabariigi õigusaktide kohaselt. Elatise kaotus hüvitatakse surnud kuriteoohvri ülalpidamisel olnud isikutele Sloveenia pensioni- ja töövõimetuskindlustust käsitlevates õigusaktides seoses toitjakaotuspensioniga ettenähtud ulatuses.
Jah, füüsilise valu eest makstav miinimumhüvitis on 50 eurot ja maksimumhüvitis 10 000 eurot, ning hingelise valu eest makstav maksimumhüvitis on 10 000 eurot.
Lähedase surmast tingitud hingelise valu eest surnu kõikidele sugulastele makstava hüvitise summa on kuni 10 000 eurot.
Ei. Nõudevormile võib märkida hüvitise summa, kuid see ei ole asjaomase seadusega nõutav.
Jah. Seaduse järgi vähendatakse iga liiki kahju eest määratud hüvitist muude hüvitiste või maksete võrra, mis nõude esitaja on saanud sama kahju eest muudel alustel.
Ei.
Asjaomases seaduses ei ole sellist asjaolude muutumist ette nähtud.
Asjaomase seaduse kohaselt tuleb koos taotlusega esitada järgmised dokumendid:
Kui nõude esitaja nõuab hüvitist pärast seda, kui tal ei õnnestunud kuriteo toimepanijalt hüvitist saada, tuleb esitada järgmised dokumendid:
Ametiasutus võib nõuda täiendavaid tõendeid, et määrata kindlaks hüvitise saamise tingimused.
Ei. Seaduse järgi on hüvitise maksmise menetlustes nõude esitamine ja menetlemine ning otsuste tegemine lõivuvaba.
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise üle otsustav komisjon (Komisija Vlade Republike Slovenije za odločanje o odškodnini žrtvam kaznivih dejanj; eespool ja edaspidi „komisjon“).
Hüvitisnõue tuleb saata justiitsministeeriumile (Ministrstvo za pravosodje) aadressil Župančičeva 3, 1000 Ljubljana.
Ei.
Õigusaktide kohaselt on otsuse tegemise tähtaeg kolm kuud pärast nõuetekohaselt täidetud nõude saamist. Menetlus kestab olenevalt juhtumi asjaoludest üldjuhul vähem kui pool aastat.
Komisjoni otsuse saab vaidlustada, esitades kaebuse Sloveenia Vabariigi halduskohtusse.
Need leiab justiitsministeeriumi veebisaidilt:
Veebisaidi ingliskeelne versioon:
Teavet saab ka kirja ja telefoni teel:
Ministrstvo za pravosodje
Direktorat za kaznovalno pravo in človekove pravice
Sektor za popravo krivic in podporo žrtvam kaznivih dejanj
Župančičeva 3, 1000 Ljubljana
Tel: +386 1 369 5442
E-post: gp.mp@gov.si
Politsei peab andma põhiteavet selle kohta, kuidas inimesed saavad oma õigusi teostada. Üldiselt on neist õigustest teadlikud ja võivad seda teavet anda ka muud kuriteoohvritega tegelevad riigiasutused (sotsiaaltöökeskused, kuriteoohvreid abistavad vabaühendused).
Vt eespool.
Sellistel juhtudel ei ole tasuta õigusabi ette nähtud.
Üldise haldusmenetluse normide kohaselt peab ametiisik siiski järgima nõude esitaja õiguste kaitsmise põhimõtet, mis tähendab, et ametnik peab võimaldama nõude esitajal teostada oma õigusi, teda selles suhtes hoiatama, soovitama tal esitada nõue ja andma selgitusi, tagades samal ajal, et nõude esitaja teadmatus ei kahjusta tema õigusi.
Jah, mõned vabaühendused pakuvad kuriteoohvritele abi nende õiguste teostamisel (nt Društvo za nenasilno komunikacijo (Vägivallavaba Suhtlemise Ühing)).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.