Seadusega on ette nähtud ühekordne rahaline hüvitis isikutele, kes on kannatanud ettekavatsetud vägivallakuriteo tõttu isikukahju; muud liiki kuritegude korral hüvitist ei maksta. Hüvitist isikukahju eest makstakse eelkõige selliste kuritegude korral nagu mõrv ja kehavigastuse tekitamine. Inimkaubandust, seksuaalset kuritarvitamist, seksuaalvägivalda ja vägistamist käsitatakse õigusaktides eraldi kuriteoliigina, mille korral määratakse hüvitis tekitatud moraalse kahju eest.
Vägivallakuritegude ohvritele makstakse hüvitist vaid kantud kahju ulatuses (hüvitis valu ja sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest). Inimkaubanduse, vägistamise, seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalvägivalla korral on õigusaktides ette nähtud moraalse kahju hüvitamine.
Kui isik on vägivallakuriteo tagajärjel surnud, on õigusaktide alusel võimalik hüvitist nõuda ka asjaomase isiku sugulastel, eelkõige lahkunu üleelanud abikaasal ja üleelanud lastel; kui lapsi ei ole, siis lahkunu üleelanud vanematel, ning vanemate puudumise korral isikul, kes oli lahkunu ülalpidamisel.
Ei, sellistel juhtudel ei ole õigusaktide alusel võimalik kuriteo ohvri sugulastele hüvitist maksta.
Hüvitist võib taotleda vägivallakuriteo ohver, kes on Slovaki Vabariigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või Slovaki Vabariigis või mõnes teises liikmesriigis alalist elukohta omav kodakondsuseta isik või välisriigi kodanik, õigusaktides ette nähtud viisil ratifitseeritud ja välja kuulutatud rahvusvahelises lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui vigastus tekitati Slovaki Vabariigis. Hüvitist võib nõuda ka vägivallakuriteo ohver, kellele on antud varjupaik, täiendav kaitse, ajutine varjupaik, riigis viibimise luba või erakorraline puhkus Slovaki Vabariiki jäämiseks, kui vigastus tekitati Slovaki Vabariigis.
Ei, Slovakkia õigus ei võimalda sellist menetlust. Hüvitist saab taotleda vaid juhul, kui vigastus tekitati Slovaki Vabariigi territooriumil.
Hüvitist saab nõuda üksnes juhul, kui uurimise tulemusel leitakse, et toime on pandud kuritegu ja sellega on tekitatud vigastus. Seepärast saab hüvitise määrata vaid siis, kui kõigepealt on esitatud kriminaalsüüdistus, kuid ei ole oluline, kas see põhineb ohvri kuriteoteatel või muul algatusel.
Jah, hüvitisnõude esitamise tingimus on, et kriminaalasjas on tehtud lõplik kohtuotsus või käskmenetluse otsus, millega õigusrikkuja on süüdi mõistetud ohvrile vigastuse tekitanud kuriteo toimepanekus, või kohtuotsus, millega süüdistatav on õigeks mõistetud, kuna teda ei saanud süüdimatuse või alaealisuse tõttu kriminaalvastusele võtta, ning ohver ei ole vigastuse eest muul moel hüvitist saanud. Kui kriminaalasja menetlemine peatatakse või lõpetatakse (või lükatakse edasi) kooskõlas seaduse 301/2005 (kriminaalseadustik) asjakohaste sätetega, võib ohver taotleda hüvitist pädeva asutuse otsuse alusel, milles on esitatud eespool kirjeldatud täpsed asjaolud. Sellisel juhul ei tohi aga prokuratuuri korraldatud uurimise või kokkuvõtva uurimise tulemus tekitada põhjendatud kahtlusi ohvrile vigastuse tekitanud kuriteo toimumises.
Et saada selle seaduse alusel õiguse hüvitisele, peab vägivallakuriteo ohver olema esitanud kriminaalmenetluse käigus nõude vigastusest tuleneva kahju kohta. See ei kehti juhul, kui kuritegu on põhjustanud surma, või vigastuse korral, mille on põhjustanud inimkaubanduse kuritegu, vägistamine, seksuaalne rünnak või seksuaalne kuritarvitamine.
Kui ohvrile vigastuse tekitanud kuriteo toime pannud õigusrikkuja isik ei ole teada, kui ei ole teada tema asukoht või kui talle ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu süüdistust esitada ja ohvri vigastust ei ole mõnel muul moel täielikult hüvitatud, võib ohver nõuda hüvitist ainult juhul, kui prokuratuuri korraldatud uurimise või kokkuvõtva uurimise tulemus ei tekita põhjendatud kahtlusi ohvrile vigastuse tekitanud kuriteo tegelikus toimumises. Nõuet peab toetama eespool nimetatud asjaolusid tõendav lõplik otsus, mille on teinud prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.
Nõue tuleb esitada ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil õigusrikkuja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus muutub lõplikuks. Kui õigusrikkuja isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu süüdistust esitada, tuleb nõue esitada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil muutub lõplikuks otsus, mille tegi prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.
Kui kohus on kriminaalmenetluse käigus saatnud vägivallakuriteo ohvri ja tema vigastusest tuleneva kahju hüvitamise nõude tsiviilkohtumenetlusse või menetlemiseks mõnele muule asutusele, tuleb taotlus esitada ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil otsus ohvri õiguse kohta tsiviilkohtumenetlusele või muule menetlusele muutub lõplikuks. Kui see tähtaeg möödub, lõpeb selle seaduse kohane õigus saada hüvitist.
Hüvitisega kaetakse näiteks järgmine:
Hüvitist makstakse vaid tekitatud kehavigastuse eest (hüvitis valu ja sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest) ning seadusega ette nähtud juhtudel moraalse kahju eest. Hüvitis ei hõlma muud kahju ja muid kulusid.
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– ei ole kohaldatav
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– ei ole kohaldatav
– psühholoogiline kahju:
Hüvitis makstakse välja ühekordse summana.
Ükski karistusregistri kanne ei mõjuta Slovaki Vabariigilt hüvitise saamist. Otsuseid tegev asutus võib hüvitist vähendada, kui ohvril on vigastuse tekitamise eest kaasvastutus või kui ohver ei ole teostanud oma õigust saada hüvitist otse vigastuse tekitanud kuriteo toimepanijalt.
Ohvri varaline seisund ei mõjuta hüvitise kohta tehtavat otsust.
Hüvitise summat võib mõjutada see, mil määral vastutab ohver vigastuse tekitamise eest, või see, et ohver ei ole teostanud oma õigust saada hüvitist otse kuriteo toimepanijalt.
Kui kohus on tunnistanud oma otsuses vigastuse tekitamist, põhineb hüvitis kohtuotsuses kindlaks määratud vigastuse raskusel. Muudel juhtudel kohaldatakse vigastuse tekitamise eest hüvitise arvutamisel eriõigusakte, millega reguleeritakse hüvitise andmist valu ja sotsiaalse funktsiooni vähenemise korral. Hüvitis moraalse kahju eest, mida makstakse inimkaubanduse, vägistamise, seksuaalvägivalla või seksuaalse kuritarvitamise ohvritele, on kümme miinimumpalka (kahju tekitamise hetke määraga), ning ülalpidamisel olnud isikute moraalse kahju hüvitise summa, juhul kui kuritegu põhjustas ohvri surma, on viiskümmend miinimumpalka (vigastuse tekitamise hetke määraga).
Õigusaktides ei ole sätestatud hüvitise miinimumsummat. Hüvitise maksimumsummaks on kehtestatud 50 miinimumpalka kuriteo toimepaneku hetke määraga (praegu on see summa 29 000 eurot).
Kui kriminaalmenetluses tehtud lõplikus kohtuotsuses või käskmenetluse otsuses on tunnistatud vigastuse tekitamist, arvutatakse ja määratakse hüvitis vigastuse raskusastme põhjal, mis on märgitud kohtuotsusesse või käskmenetluse otsusesse. Kui ohver ja tema kriminaalmenetluse raames esitatud nõue saadetakse tsiviilkohtumenetlusse, arvutatakse ja määratakse hüvitis vigastuse raskusastme alusel, mis on täpsustatud tsiviilkohtu otsuses. . Muudel juhtudel tuleb selle summa arvutamiseks esitada meditsiiniline arvamus, mis sisaldab hüvitise täpse suuruse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet. Hüvitise summa kindlaksmääramise eeskirjad on sätestatud õigusaktides, millega on kehtestatud isikukahju arvutamise eeskirjad üldiselt, mitte üksnes vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmiseks.
Jah, hüvitis antakse üksnes tingimusel, et kahju ei ole hüvitatud muul moel (näiteks erakindlustusskeemist või seda ei ole teinud vägivallakuriteo toimepanija otse).
Hüvitise ettemakset ei ole võimalik saada.
See on võimalik. Ohver võib taotleda hüvitist uuesti (nt kui olukord muutub või tervislik seisund halveneb), kuid taotlus tuleb siiski esitada põhiperioodi jooksul (st ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil toimepanija suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus muutub lõplikuks, või kui toimepanija isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu süüdistust esitada, siis ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil otsus, mille tegi prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles, muutub lõplikuks). Hüvitise kogusumma ei tohi ühe juhtumi puhul siiski ületada 50 miinimumpalka.
Hüvitise taotlemine on tasuta.
Hüvitisnõude kohta teeb otsuse Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.
Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil: Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky [Slovaki Vabariigi justiitsministeerium], Račianska ul. 71, 813 11 Bratislava
Ohver ei pea isiklikult kohale tulema.
Slovaki Vabariigi justiitsministeerium peab tegema hüvitisnõude kohta otsuse kuue kuu jooksul.
Kui Slovaki Vabariigi justiitsministeerium ei rahulda nõuet või rahuldab selle vaid osaliselt, on vägivallakuriteo ohvril õigus nõuda oma subjektiivsete õiguste kaitset, esitades seaduse nr 162/2015 (halduskohtumenetluse seadustik) kohase halduskaebuse. Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidil
Kriminaalmenetluse käigus teavitavad uurimisorganid ohvreid Slovaki Vabariigilt hüvitise saamise võimalustest ja tingimustest.
Teave kuriteoohvritele makstava hüvitise kohta on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil. Lingi avamiseks klõpsake siin. Lisaks saab kriminaalmenetluses ülekuulatav ohver teavet (sealhulgas kontaktandmed) organisatsioonide kohta, kes pakuvad ohvritele abi ja tuge.
Hüvitise nõudmiseks ei pakuta eraldi õigusabi. Võimalik on kasutada riigi pakutavat üldist õigusabi, mida saab õigusabi keskuse kaudu. Peale selle annab justiitsministeerium ka ise juhised hüvitise nõudmiseks.
Jah, on olemas organisatsioonid, kes pakuvad vägivallakuritegude ohvritele abi ja tuge, kuid need tegutsevad praegu riigist sõltumata.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.