Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Slovakkia

Sisu koostaja:
Slovakkia

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Seadusega on ette nähtud ühekordne rahaline hüvitis isikutele, kes on saanud ettekavatsetud vägivallakuriteo tõttu tervisekahjustusi; muud liiki kuritegude korral hüvitist ei maksta. Hüvitist tervisekahjustuse eest makstakse eelkõige selliste kuritegude korral nagu mõrv ja kehavigastuse tekitamine. Inimkaubandust, vägistamist, seksuaalset kuritarvitamist, seksuaalvägivalda, perevägivalda ja kadunuks jääma sundimist käsitatakse seaduses eraldi kuriteoliigina, mille korral on ette nähtud ka mittevaralise kahju hüvitamine.

Millise kahju korral on mul õigus hüvitist saada?

Vägivallakuritegude ohvritele makstakse hüvitist vaid kantud kahju ulatuses (hüvitis valu ja sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest). Inimkaubanduse, vägistamise, seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalvägivalla, perevägivalla ja kadunuks jääma sundimise korral on seaduses ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamine.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui isik sureb vägivallakuriteo tagajärjel, on seaduse kohaselt võimalik hüvitist nõuda ka tema sugulastel, st surnud isiku üleelanud abikaasal ja üleelanud lastel; kui lapsi ei ole, siis surnud isiku üleelanud vanematel; igaühel, kes elas surnud isikuga koos vähemalt ühe aasta enne tema surma ja kes kuulus surnud isikuga samasse leibkonda ning igaühel, kes oli lahkunu ülalpidamisel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Ei, seadus ei võimalda sellistel juhtudel kuriteoohvri sugulastele hüvitist maksta.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Hüvitist võib taotleda vägivallakuriteo ohver, kes on Slovaki Vabariigi kodanik, mõne teise liikmesriigi kodanik, Slovaki Vabariigis või mõnes teises liikmesriigis alalist elukohta omav kodakondsuseta isik või välisriigi kodanik seaduses ette nähtud viisil ratifitseeritud ja välja kuulutatud rahvusvahelises lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui kahju tekitati Slovaki Vabariigis. Hüvitist võib nõuda ka vägivallakuriteo ohver, kellele on antud pagulasseisund, täiendav kaitse, ajutine varjupaik, Slovaki Vabariigi elamisluba või kelle väljasaatmiskorraldus on edasi lükatud, kui kahju tekitati Slovaki Vabariigis.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, Slovakkia õiguses ei ole sellist menetlust ette nähtud. Hüvitist saab taotleda vaid juhul, kui kahju tekitati Slovaki Vabariigi territooriumil.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Hüvitist võib nõuda, kui kriminaalmenetlus on juba algatatud ning õiguskaitseasutuste korraldatud uurimise või kokkuvõtliku uurimise senised tulemused ei anna alust kahelda, et vägivallakuriteo ohver on saanud kuriteo tagajärjel tervisekahjustusi. See tähendab, et hüvitist saab maksta juba pärast kriminaalmenetluse algatamist, kuid ei ole oluline, kas kriminaalmenetlus algatati ohvri kuriteokaebuse või muul alusel.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, hüvitisnõude võib ministeeriumile esitada kohe pärast kriminaalmenetluse algatamist, tingimusel et õiguskaitseasutuste kokkuvõtliku uurimise senised tulemused ei anna alust kahelda, et vägivallakuriteo ohver on saanud kuriteo tagajärjel tervisekahjustusi.

Hüvitisnõue tuleb ministeeriumile esitada siiski hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lõplikku kohtuotsust või käskmenetluses tehtud kohtuotsust, millega kuriteo toimepanija mõistetakse süüdi ohvrile tervisekahjustusi tekitanud kuriteo toimepanemises, või kohtuotsust, millega süüdistatav mõistetakse õigeks, kuna teda ei saa süüdimatuse või alaealisuse tõttu kriminaalvastutusele võtta, ning ohver ei tohi olla tervisekahjustuste eest muud hüvitist saanud. Kui kriminaalasja menetlemine peatatakse või lõpetatakse (või lükatakse edasi) kooskõlas seaduse nr 301/2005 (kriminaalseadustik) asjakohaste sätetega, võib ohver taotleda hüvitist pädeva asutuse otsuse alusel, milles on esitatud eespool kirjeldatud asjaolud. Sellisel juhul ei tohi aga õiguskaitseasutuste korraldatud uurimise või kokkuvõtliku uurimise tulemused anda alust kahelda ohvrile tervisekahjustusi tekitanud kuriteo toimumises.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Kui vägivallakuriteo ohver nõuab hüvitist alles pärast kriminaalmenetluse lõppu, sõltub hüvitise saamise õigus sellest, kas kriminaalmenetluses on enne uurimise või kokkuvõtliku uurimise lõppu esitatud kuriteo toimepanijale kahjunõue või mitte. See ei kehti juhul, kui kuritegu on põhjustanud surma, või tervisekahjustuste korral, mille on tekitanud sellised kuriteod nagu inimkaubandus, vägistamine, seksuaalvägivald, seksuaalne kuritarvitamine, lähedase või hooldatava väärkohtlemine või kadunuks jääma sundimine.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui ohvrile kahju tekitanud kuriteo toimepanija isik ei ole teada, kui ei ole teada tema asukoht või kui talle ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu süüdistust esitada ja ohvri kahju ei ole mõnel muul moel täielikult hüvitatud, võib ohver nõuda hüvitist ainult juhul, kui õiguskaitseasutuste korraldatud uurimise või kokkuvõtliku uurimise tulemused ei anna alust kahelda ohvrile tervisekahjustusi tekitanud kuriteo tegelikus toimumises. Nõuet peab toetama eespool nimetatud asjaolusid tõendav lõplik otsus, mille on teinud õiguskaitseasutus või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Nõude saab ministeeriumile esitada pärast kriminaalmenetluse algatamist. Nõue tuleb esitada hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kuriteo toimepanija suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumise kuupäeva. Kui kuriteo toimepanija isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu süüdistust esitada, tuleb nõue esitada ühe aasta jooksul pärast küsimust viimasena käsitlenud õiguskaitseasutuse otsuse lõplikuks muutumise kuupäeva. Kui see tähtaeg möödub, lõpeb selle seaduse kohane õigus saada hüvitist.

Kui kohus on kriminaalmenetluse käigus suunanud vägivallakuriteo ohvri oma kehavigastustest tuleneva kahju hüvitamise nõudega tsiviilkohtumenetlusse või muu asutuse menetlusse, tuleb taotlus esitada ühe aasta jooksul pärast ohvri õiguse kohta tsiviilkohtumenetluses või muu asutuse menetluses tehtud lahendi lõplikuks muutumise kuupäeva. Kui see tähtaeg möödub, lõpeb selle seaduse kohane õigus saada hüvitist.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Hüvitisega kaetakse näiteks järgmine:

Hüvitist makstakse vaid tekitatud kehavigastuse eest (hüvitis valu ja sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest) ning seadusega ette nähtud juhtudel moraalse kahju eest. Hüvitis ei hõlma muud kahju ja muid kulusid.

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsüühiline) kahju:

  • ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • tervisekahjustustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikenenud õppeaeg, füsioteraapia, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne);
  • tervisekahjustuse püsivad tagajärjed (nt invaliidsus või muu püsiv puue);
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne);
    • võimaluste kaotus;
    • kulud, mis on seotud kahju tekitanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud);
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara;
    • muu;

– ei ole kohaldatav

– psüühiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused – hüvitis mittevaralise kahju eest, mille on tekitanud sellised kuriteod nagu inimkaubandus, vägistamine, seksuaalne kuritarvitamine, seksuaalvägivald, perevägivald ja kadunuks jääma sundimine;

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsüühiline) kahju:

  • matusekulud;
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
  • elatise või võimaluste kaotus;

– ei ole kohaldatav

– psüühiline (mittevaraline) kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis tema ülalpidamisel olnud isikutele – vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavatele makstava hüvitise ülempiir on 25 miinimumpalka kuriteo toimepanemise hetke seisuga. Kui kuritegu põhjustas surma ja vägivallakuriteol on ainult üks üleelanud ohver, kes oli surnud isiku ülalpidamisel, on tal õigus saada hüvitiseks 50 kuriteo toimepanemise kalendriaastal kehtinud miinimumkuupalka. Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitis makstakse välja ühekordse summana.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ükski karistusregistri kanne ei mõjuta Slovaki Vabariigilt hüvitise saamist. Otsuseid tegev asutus võib hüvitist vähendada või otsustada seda mitte anda, kui ohver on kahju tekitamise eest kaasvastutav või kui ohver ei ole teostanud oma õigust saada hüvitist tervisekahjustuse tekitanud kuriteo toimepanijalt.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ohvri varaline seisund ei mõjuta hüvitise kohta tehtavat otsust.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise summat võib mõjutada see, mil määral vastutab ohver tervisekahjustuse tekitamise eest, või see, et ohver ei ole teostanud oma õigust saada hüvitist otse kuriteo toimepanijalt.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Kui kohus on tunnistanud oma otsuses tervisekahjustuse tekitamist, põhineb hüvitis kohtuotsuses kindlaks määratud kahju ulatusel. Muudel juhtudel kohaldatakse tervisekahjustuse tekitamise eest hüvitise arvutamisel mutatis mutandis eriõigusakte, millega reguleeritakse hüvitise maksmist valu ja sotsiaalse funktsiooni vähenemise korral. Hüvitis mittevaralise kahju eest selliste kuritegude puhul nagu inimkaubandus, vägistamine, seksuaalne kuritarvitamine, seksuaalvägivald, perevägivald või kadunuks jääma sundimine on kümme miinimumpalka (kahju tekkimise hetke seisuga) ning ülalpidamisel olnud isikute mittevaralise kahju hüvitise summa, juhul kui kuritegu põhjustas ohvri surma, on 25 miinimumpalka (kahju tekkimise hetke seisuga).

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Õigusaktides ei ole sätestatud hüvitise miinimumsummat. Hüvitise maksimumsummaks on kehtestatud 50 miinimumpalka kuriteo toimepaneku hetke seisuga (praegu on see summa 31 150 eurot).

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Kui kriminaalmenetluses tehtud lõplikus kohtuotsuses või käskmenetluses tehtud kohtuotsuses on tunnistatud tervisekahjustuste tekitamist, arvutatakse ja määratakse hüvitis kohtuotsuses või käskmenetluses tehtud kohtuotsuses märgitud kahju ulatuse põhjal. Kui ohver suunatakse oma kriminaalmenetluse raames esitatud nõudega tsiviilkohtumenetlusse, arvutatakse ja määratakse tervisekahjustuse korral hüvitis tsiviilkohtu otsuses täpsustatud kahju ulatuse alusel. . Muudel juhtudel tuleb selle summa arvutamiseks esitada eksperdi- või meditsiiniline arvamus, mis sisaldab hüvitise täpse suuruse kindlaksmääramiseks vajalikku teavet. Hüvitise summa kindlaksmääramise eeskirjad on sätestatud õigusaktides, millega on kehtestatud tervisekahjustuse arvutamise eeskirjad üldiselt, mitte üksnes vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmiseks.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, hüvitis antakse üksnes tingimusel, et kahju ei ole hüvitatud muul moel (näiteks erakindlustusskeemist või seda ei ole teinud vägivallakuriteo toimepanija otse).

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Hüvitise ettemakset ei ole võimalik saada.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

See on võimalik. Ohver võib taotleda hüvitist uuesti (nt kui olukord muutub või tervislik seisund halveneb), kuid taotlus tuleb siiski esitada põhiperioodi jooksul (st ühe aasta jooksul pärast kuriteo toimepanija suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumise kuupäeva või kui kuriteo toimepanija isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu süüdistust esitada, siis ühe aasta jooksul pärast küsimust viimasena käsitlenud prokuratuuri otsuse lõplikuks muutumise kuupäeva). Hüvitise kogusumma ei tohi ühe juhtumi puhul siiski ületada 50 miinimumpalka.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Lõplik kohtuotsus või küsimust viimasena käsitlenud õiguskaitseasutuse otsus; kui ohvril ei ole võimalik sellist otsust lisada, peaks ta nimetama õiguskaitseasutuse või kohtu, kes kuritegu viimasena menetles;
  • tõend ohvrile vägivallakuriteoga tekitatud tervisekahjustuse kohta; kui selline dokument on uurimistoimiku või kohtutoimiku osa, võib vägivallakuriteo ohver dokumendi esitamise asemel lihtsalt dokumendile ja seda sisaldavale toimikule osutada; üksikasjad meetmete kohta, mida ohver on võtnud tervisekahjustuse tekitanud kuriteo toimepanijalt või inimkaubanduse, vägistamise, seksuaalvägivalla või seksuaalse kuritarvitamise toimepanijalt hüvitise saamiseks;
  • dokument, mis tõendab, et nõude esitaja on isik, kes on vägivallakuriteo ohver ja kuulus surnud isikuga tema surma ajal samasse leibkonda, kui kuritegu põhjustas surma.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Hüvitise taotlemine on tasuta.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitisnõude kohta teeb otsuse Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil: Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky [Slovaki Vabariigi justiitsministeerium], Račianska ul. 71, 813 11 Bratislava

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ohver ei pea isiklikult kohale tulema.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Slovaki Vabariigi justiitsministeerium peab tegema hüvitisnõude kohta otsuse nelja kuu jooksul. Seda tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mis pädevatel õiguskaitseasutustel, kohtutel, muudel valitsusasutustel, kõrgematel haldusüksustel, kohalikel omavalitsustel või muudel isikutel kulub koostöötaotluse või otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamise taotluse rahuldamiseks.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kui Slovaki Vabariigi justiitsministeerium ei rahulda nõuet või rahuldab selle vaid osaliselt, on vägivallakuriteo ohvril õigus nõuda oma subjektiivsete õiguste kaitset, esitades seaduse nr 162/2015 (halduskohtumenetluse seadustik) kohase halduskaebuse.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Sellealast teavet saab Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt. Kriminaalmenetluse käigus teavitavad uurimisasutused ohvreid Slovaki Vabariigilt hüvitise saamise võimalustest ja tingimustest.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Teave kuriteoohvritele makstava hüvitise kohta on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil. Lisaks saab kriminaalmenetluses ülekuulatav ohver teavet (sealhulgas kontaktandmed) organisatsioonide kohta, kes pakuvad ohvritele abi ja tuge.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Hüvitise nõudmiseks ei pakuta eraldi õigusabi. Võimalik on kasutada riigi pakutavat üldist õigusabi, mida saab õigusabi keskuse kaudu. Peale selle annab justiitsministeerium ka ise juhised hüvitise nõudmiseks.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Jah, on olemas organisatsioonid, kes pakuvad vägivallakuritegude ohvritele abi ja tuge, kuid need tegutsevad praegu riigist sõltumata.

Viimati uuendatud: 03/05/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.