Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?
Hüvitist võite saada vägivallakuritegude korral. Tegemist on kuritegudega, mille tagajärjeks on püsiv töövõimetus, vähemalt 30 päeva kestev ajutine täielik töövõimetus või surm. Hüvitist on õigus saada, kui kuritegu on märkimisväärselt kahjustanud ohvri elatustaset ja elukvaliteeti või ohvri surma korral ohvrist rahaliselt sõltuvate või ohvri vastutusel olevate isikute (lähisugulaste) elatustaset ja elukvaliteeti ning kui need isikud ei ole saanud õigusrikkujalt hüvitist.
Näited: mõrv, raske kehavigastus, vägistamine, alaealiste seksuaalne kuritarvitamine, koduvägivald või röövimise käigus tekitatud raske kehavigastus.
Millise kahju korral on mul õigus hüvitist saada?
- Varaline kahju / materiaalne kahju, sealhulgas kuriteoga tekitatud kahju (näiteks haiglaravi, konsultatsioonide, ravimite jms kulud), aga ka hüvitised, millest ohver on ilma jäänud (näiteks palk, mis tal on töövõimetuse tõttu saamata jäänud). Hüvitist kantud kahju eest võib saada nii otsene kui ka kaudne ohver.
- Psühholoogiline või emotsionaalne kahju: kuigi sellele ei saa omistada rahalist väärtust, saab seda siiski rahaliselt hüvitada (näiteks heaolule, väärikusele või heale mainele tekitatud kahju, millega kaasneb füüsiline valu, psühholoogiline häire või emotsionaalne stress). Psühholoogilise või emotsionaalse kahju eest on võimalik hüvitist saada ainult otsesel ohvril.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?
Jah, rahalist abi võib anda lähisugulastele, kes on tahtliku vägivallateo tagajärjel surnud vägivallakuriteo otsesest ohvrist rahaliselt sõltuvad või tema vastutusel.
Õigus hüvitisele võib olla sugulastel, kellel oli õigus saada enne ohvri surma ohvrilt elatusraha, näiteks abikaasal või endisel abikaasal, vanematel, lastel, õdedel-vendadel, tädidel-onudel, kasuisal või kasuemal (teatavatel tingimustel) ning mõlemast soost vallalistel partneritel, kes on elanud koos ohvriga rohkem kui kaks aastat abielupaaridega sarnastes tingimustes.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?
Vägivallakuritegude kaudsetel ohvritel (lähisugulastel) on võimalik saada hüvitist ainult otsese ohvri surma korral.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?
Kodanikest ohvrid või välismaalt pärit ohvrid, kes on Portugali territooriumil või Portugali laevade või lennukite pardal toime pandud vägivallategude tagajärjel kandnud suurt kahju, võivad saada hüvitist, kui on täidetud teatavad juriidilised nõuded.
Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?
Hüvitisnõue
a) Portugali kodanike või Portugalis alaliselt elavate ELi kodanike vastu väljaspool Portugali toime pandud kuritegude ohvrid
Väljaspool riigi territooriumi toime pandud vägivallakuritegude, sealhulgas koduvägivalla ohvritel, kelle harilik viibimiskoht on Portugalis, võib olla õigus saada Portugali riigilt rahalist hüvitist, tingimusel et neil ei ole õigust saada hüvitist riigilt, mille territooriumil kahju tekkis. Sel juhul kontrollib kuriteoohvrite kaitse komisjon (Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes, CPVC), kas nõude esitajal on õigus hüvitisele riigis, mille territooriumil kahju tekkis.
b) Mõnes teises ELi liikmesriigis kuriteo ohvriks langenud isikud, kelle harilik viibimiskoht on selles liikmesriigis ja kes taotlevad Portugali riigilt hüvitise ettemakset
Kui nõude esitajad, kelle harilik viibimiskoht on teises ELi liikmesriigis, on taotlenud Portugali riigilt hüvitise ettemakset selle riigi pädevale asutusele, kus nad harilikult viibivad, võib kuriteoohvrite kaitse komisjon saada nõude esitaja hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädeva asutuse edastatud nõude ja otsustada hüvitise määramise üle ning teatada sellest kõnealusele pädevale asutusele.
Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?
Kuriteost õiguskaitseasutustele teatamine ei ole kohustuslik. Õiguskaitseasutustel on võimalik kuriteo toimepanemisest teada saada ja uurimine algatada vaid siis, kui selle kohta on esitatud kaebus või teade.
Kui ohver on alla 16aastane, ei saa ta esitada kaebust ise. Kaebuse peavad esitama tema seaduslikud esindajad.
Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?
Enne hüvitisnõude esitamist ei ole vaja politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemusi ära oodata. Kuriteoohvrite kaitse komisjoniga tuleb ühendust võtta ühe aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest.
Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?
Hüvitist ei ole vaja kõigepealt nõuda kuriteo toimepanijalt.
Isegi kui kriminaalmenetluse käigus või menetlusest sõltumata ei ole hüvitise saamiseks hagejast tulenevatel põhjustel tsiviilhagi esitatud (näiteks seetõttu, et hüvitisnõuet ei ole kohtule esitatud või hüvitisnõue on tagasi võetud), võite siiski kvalifitseeruda hüvitise saajaks, ent hüvitist vähendatakse poole võrra ettemakse maksimumsummast, mille riik võib kuriteoohvrite kaitse komisjoni kaudu määrata.
Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Isegi kui vägivallategude toimepanija ei ole teada või talle ei ole võimalik muul põhjusel süüdistust esitada või ei ole võimalik teda süüdi mõista, on ohvril õigus saada kuriteoohvrite kaitse komisjoni kaudu riigilt hüvitise ettemakse.
Kuriteoohvrite kaitse komisjonile esitatavale avaldusele, milles taotletakse hüvitise ettemakset, tuleb lisada dokumendid väidetavate asjaolude põhjendamiseks, nimelt kantud kahju kirjeldus, töövõimetuse tõend, arstidokumendid jne.
Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?
Jah. Üldjuhul tuleb hüvitist taotleda kriminaalmenetluse käigus. Ohver peab uurimisetapi lõpuks, näiteks siis, kui ta läheb ütlusi andma, teavitama politseid või prokuratuuri, et kavatseb taotleda hüvitist. Kui kostja vastu esitatud süüdistus on laekunud, on nõude esitamiseks aega 20 päeva.
Kui ohver taotleb kuriteoohvrite kaitse komisjonilt hüvitist või hüvitise ettemakset, peab ta seda tegema ühe aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest. Kui ohver oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, võib ta taotleda riigilt hüvitise ettemakset ühe aasta jooksul enne täisealiseks saamist või iseseisvumist.
Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?
Kas hüvitis katab näiteks järgmist:
a) Kuriteoohvrid
– Varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
- vigastusega kaasnevad ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
- vigastusest tingitud lisavajadused või kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja püsiravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, eriabivahendid jne);
- püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue);
- saamata jäänud sissetulek ravi ajal ja selle järel (sh saamata jäänud sissetulek ja sissetuleku teenimise võime kaotamine või vähenemine jne);
- võimaluste kaotus;
- kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega seotud kulud (nt õigusabikulud, kohtukulud);
- hüvitis varastatud või kahjustatud isikliku vara eest.
– Psühholoogiline (moraalne) kahju:
- ohvri valu ja kannatused.
b) Hüvitist saama õigustatud isikud või ohvri sugulased
– Varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
- matusekulud;
- ravikulud (nt pereliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi);
- elatise või võimaluste kaotus.
Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?
Koduvägivalla ohvrile määratav hüvitise ettemakse tehakse üldjuhul igakuiste maksetena kuue kuu jooksul ning ettemakset saab pikendada sama pikaks ajavahemikuks. Erivajaduste esinemise ja elatusvahendite puudumise korral võib selle erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel maksta ühekordse summana.
Vägivallakuriteo korral makstakse kuriteoohvrile hüvitise ettemakse ühekordse summana, näiteks aastamakse vormis.
Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Määratavat hüvitissummat võib vähendada või komisjon võib hüvitise maksmisest keelduda, lähtudes ohvri käitumisest enne teo toimepanemist, selle ajal või pärast seda või tema suhtumisest kuriteo toimepanijasse või tema keskkonda, või juhul kui ohvri käitumine on vastuolus õiglustunde ja avaliku korraga.
Ohvri või nõude esitaja käitumine ei ole hüvitise vähendamisel või selle maksmisest keeldumisel siiski asjakohane, kui tekitatud kahju põhjustas maismaa mootorsõiduk, või siis teatavatel juhtudel, kui kohaldatakse töö- või teenistusõnnetusi käsitlevaid eeskirju.
Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Hüvitise ettemakse määramisel ja hüvitise suuruse otsustamisel võetakse arvesse järgmist:
- vägivallakuritegude korral elatustaseme või elukvaliteedi märkimisväärne halvenemine;
- koduvägivalla kuritegude korral ohvri suured rahalised raskused.
Vägivallakuritegude korral võetakse arvesse ka kõiki summasid, mida ohver saab muudest allikatest, nimelt kurjategijalt või sotsiaalkindlustuselt; isiklikust elukindlustusest või õnnetusjuhtumikindlustusest saadud summad on reeglina välistatud.
Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Kui kurjategija vastu algatatud kriminaalmenetluses kahjuhüvitist ei saadud või kui on tõenäoline, et kurjategija hüvitist ei maksa ning muud tõhusat või piisavat hüvitamise allikat ei ole, võetakse hüvitise maksmise otsuses arvesse ka neid tegureid.
Kuidas hüvitist arvestatakse?
Vägivallakuriteo ohvrite puhul arvutatakse hüvitise suurus vastavalt õigluse põhimõttele ja võttes arvesse muudest allikatest (nt kurjategijalt või sotsiaalkindlustuselt) juba saadud summasid.
Saamata jäänud sissetuleku (summad, mis on ohvril saamata jäänud) hüvitamise nõude korral võtab kuriteoohvrite kaitse komisjon arvesse ka ohvri tuludeklaratsioone kuriteo toimepanemisele eelnenud kolme aasta kohta. Kui ohver sureb, võetakse võrdlusaluseks nõude esitaja (lähisugulase) tuludeklaratsioonid, või juhul kui tuludeklaratsioone ei ole esitatud, põhineb hüvitise arvutamine sissetulekul, mis ei ületa tagatud kuupalga alammäära.
Eelkõige koduvägivalla juhtumite korral määrab kuriteoohvrite kaitse komisjon hüvitise summa vastavalt õigluse põhimõttele. Koduvägivalla ohvritele hüvitise ettemakse tegemise üks kriteerium on kuriteo tagajärjel tekkinud suured rahalised raskused. Seetõttu tuleb teatada kõigist muudatustest rahalises või perekondlikus olukorras.
Hüvitise suuruse määramisel õigluse põhimõtte järgi võetakse arvesse ohvri isikliku elu- või õnnetusjuhtumikindlustuslepingu alusel saadud summasid.
Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?
Kui ohver taotleb kuriteoohvrite kaitse komisjonilt hüvitise ettemakset, peab ta muu hulgas märkima taotletava hüvitise summa.
Vägivallakuriteo ohvrite puhul on maksimaalne summa, mida igal ohvril on võimalik surma või raske vigastuse korral saada, 34 680 eurot.
Kui sama kuriteo tagajärjel sureb või saab raskelt vigastada mitu inimest, on hüvitise ettemakse maksimaalne suurus 30 600 eurot iga inimese kohta ja see summa ei või kokku ületada 91 800 eurot.
Aastamakse vormis tehtava ettemakse korral on ülemmäär 4080 eurot. Kui sama kuriteo ohvreid on mitu, ei või aastamakse kogusumma ületada 12 240 eurot.
Koduvägivalla kuritegude korral ei või määratud summa ületada kuue kuu pikkuse ajavahemiku tagatud kuupalga alammäära igakuist ekvivalenti (ettemakse on pikendatav samaks perioodiks). Eriotstarbeliste rahaliste vajaduste korral on võimalik taotleda eraldise määramist hüvitise ettemaksena juba enne konkreetsete asjaolude uurimise (instrução) lõpetamist, kui ei ole teatatud saadavate summade suuruse muutumisest.
*2019. aasta väärtused
Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?
Jah, vormil nõutakse sellist teavet.
Kui hüvitist maksab mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik ja see liikmesriik on esitanud kuriteoohvrite kaitse komisjonile hüvitise määramise taotluse ning tingimusel, et nõude esitaja harilik viibimiskoht on Portugalis, teavitab kuriteoohvrite kaitse komisjon nõude esitajat sellest, kuidas hüvitisnõue täita ja millised tõendavad dokumendid esitada.
Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?
Kui ohvrile on pärast kuriteoohvrite kaitse komisjoni kaudu makstud eraldist või hüvitist antud muudest allikatest vahendeid tema kantud kahju tõhusaks heastamiseks või hüvitamiseks, nõuab kuriteoohvrite kaitse komisjon ohvrilt talle makstud summad täielikult või osaliselt tagasi.
Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?
Ettemakse on võimalik määrata eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) Vägivallakuriteo ohvrid
- kuritegu pandi toime Portugali territooriumil või siis väljaspool Portugali territooriumi Portugali kodanike või ELi liikmesriikide kodanike vastu, tingimusel, et neil ei ole õigust hüvitisele riigilt, kus kuritegu toime pandi;
- kuritegu põhjustas ohvri ajutise täieliku töövõimetuse vähemalt 30 päevaks või lõppes ohvri surmaga;
- kuritegu põhjustas ohvri elus tõsiseid häireid ja kahjustas märkimisväärselt tema elukvaliteeti; need kaks nõuet on kumulatiivsed;
- kantud kahju eest ei ole saadud hüvitist muust allikast – kas kurjategijalt või oma kindlustuse kaudu;
- seaduses sätestatud erandid ei ole ohvri suhtes kohaldatavad ning eelkõige ei olnud ohvri käitumine enne kuritegu, kuriteo ajal ja pärast seda vastuolus avaliku korra ega õigluse põhimõttega.
b) Koduvägivalla ohvrid:
- kui olete kannatanud füüsilist või psühholoogilist väärkohtlemist, sealhulgas kehalist karistamist, vabaduse võtmist või seksuaalkuritegusid, olenemata sellest, kas korduvalt või mitte;
- kui kuritegu pandi toime alaealise vastu, alaealise juuresolekul, ühises kodus või ohvri kodus;
- kui ühe ohvri isikuandmeid, sealhulgas pilti või heli, jagati internetis või muu laialdase avaliku levitamise vahendi kaudu tema nõusolekul või ilma ning sellega rikuti tema privaatsust;
- kui ohvril on kuriteo tagajärjel suuri rahalisi raskusi;
- kui kuritegu pandi toime Portugali territooriumil või siis väljaspool Portugali territooriumi Portugali kodanike või ELi liikmesriikide kodanike vastu, tingimusel, et neil ei ole õigust hüvitisele riigilt, kus kuritegu toime pandi (kuriteoohvrite kaitse komisjon peab neid asjaolusid kontrollima);
- kui seaduses sätestatud erandid ei ole ohvri suhtes kohaldatavad ning eelkõige ei olnud ohvri käitumine enne kuritegu, kuriteo ajal ja pärast seda vastuolus avaliku korra ega õigluse põhimõttega.
Vägivalla- või koduvägivallakuriteo korral võite enne, kui kuriteoohvrite kaitse komisjon lõpetab oma esialgse hindamise hüvitise määramise kohta, saada pakilise rahalise vajaduse korral kohe eraldise hüvitisena, mille lõplik suurus määratakse kindlaks hiljem.
Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?
Kuriteoohvrite kaitse komisjonil on õigus otsustada hüvitise summa üle vastavalt asjaoludele, juhul kui juhtum hõlmab uusi elemente võrreldes varasemate juhtumitega, mille kohta on otsuseid tehtud, või sellel on erijooni, mis ei vasta suunistele, mille kuriteoohvrite kaitse komisjon ise on varem koostanud.
Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?
a) Riiklik hüvitis vägivallakuritegude ohvritele (Indemnização pelo Estado a Vítimas de Crimes Violentos) (vorm)
Nõutavad dokumendid:
- täielikult täidetud nõudevorm;
- taotletava hüvitise summa;
- ohvri (või nõude esitaja, kui ta ei ole otsene kuriteoohver) sissetulekut tõendav tuludeklaratsioon kuriteole eelnenud aasta, kuriteo aasta ja kuriteole järgnenud aasta kohta;
- väljavõte kriminaalmenetluse toimikust koos kohtuotsuse ärakirja ja res judicata jõustumise kuupäevaga;
- volitus tegutseda ad litem, kui taotluse on esitanud esindaja;
- advokaadi määramine automaatselt määratud esindaja korral.
b) Riiklik hüvitis koduvägivalla ohvritele (Indemnização pelo Estado a Vítimas de Crimes de Violência Doméstica) (vorm)
Nõutavad dokumendid:
- täielikult täidetud nõudevorm;
- taotletava hüvitise summa;
- ohvri staatus või eriti haavatava ohvri staatus;
- kuriteoteate või kaebuse koopia;
- aruanne ohvri finants-, sotsiaalse ning perekondliku olukorra kohta, juhul kui ohver on paigutatud varjupaika.
Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
Ei. Ohver ei pea seoses nõudega tasuma mingeid kulusid ning ka nõude puhul vajalikud dokumendid ja tunnistused saab hankida tasuta.
Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon (Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes, CPVC) on justiitsministeeriumi organ, mis vastutab vägivallakuritegude ja koduvägivalla ohvrite esitatud riikliku hüvitise nõuete üle otsustamise eest siseriiklikes menetlustes.
Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?
Kuriteoohvrite kaitse komisjonile (vt eelmine vastus)
Asukoht ja kontaktid:
Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes
- Aadress: Avenida Fontes Pereira de Melo, nº 7 – Piso 7º Dto., 1050-115 Lisboa
- Faks: (+351) 21 322 24 91
- E-post: correio.cpvc@sg.mj.pt
Vastuvõtuajad:
- E–R kl 9.30–12.30 ja kl 14.00–16.30
Lisateavet leiab aadressilt https://cpvc.mj.pt/.
Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?
Otsustusmenetluse ajal ei pea kohal olema, välja arvatud juhul, kui kuriteoohvrite kaitse komisjon peab sellist kohalolekut vajalikuks.
Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?
Pärast hüvitisnõude saamist on kuriteoohvrite kaitse komisjonil üks kuu aega nõude analüüsimiseks ja vajalike meetmete võtmiseks. Otsus nõude rahuldamise ja määratava summa kohta tehakse kohe pärast seda ühekuulist perioodi.
Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kas ma saan selle vaidlustada?
Jah. Kui kaebuse esitaja leiab, et kuriteoohvrite kaitse komisjoni otsus on ekslik, on tal 15 päeva aega komisjonile kaebus esitada. Taotluses peaks nõude esitaja esitama oma nõude aluse koos tõenditega, mida ta peab asjakohaseks.
Kuriteoohvrite kaitse komisjonil on siis 30 päeva aega kaebuse läbi vaadata ja selle üle otsustada ning komisjon võib vaidlustatud akti kinnitada, kehtetuks tunnistada, tühistada, muuta või asendada.
Kui nõude esitaja ei ole kaebuse kohta tehtud otsusega rahul, võib ta selle otsuse halduskohtus vaidlustada.
Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
Kuriteoohvrite kaitse komisjoni veebisaidilt: https://cpvc.mj.pt/?page_id=31.
Seal on kaks eri vormi: üks vägivallakuritegude ohvritele ja teine koduvägivalla ohvritele.
Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon: https://cpvc.mj.pt/.
Portugali ohvriabiühing (Associação Portuguesa de apoio à Vítima, APAV): http://www.apav.pt/.
Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?
Riik tagab, et vägivallakuritegude või koduvägivalla juhtumite korral saavad ohvrid tasuta õigusnõu ja vajaduse korral ka õigusabi.
Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon (CPVC):
- isiklikult – Av. Fontes Pereira de Melo, nº 7, 7.º dto., 1050-115 Lisbon, esmaspäevast reedeni kl 9.30–12.30 ja kl 14.00–16.30;
- posti teel, kasutades komisjoni veebisaidil olevat vormi;
- e-kirja teel: correio.cpvc@sg.mj.pt;
- veebis, täites vägivallakuritegude ohvritele või koduvägivalla ohvritele mõeldud vormi (https://cpvc.mj.pt/);
- telefoni teel: (+351) 213 222 490, kl 9.30–12.30 ja kl 14.00–16.30 (kõnetasu vastavalt lauatelefoni tariifile);
Portugali ohvriabiühing (APAV):
- ohvriabitelefon: (+351) 116 006 (tööpäevadel kl 9.00–21.00);
- veebis ohvriabiühingu saidil: http://www.apav.pt/ (portugali, inglise, vene ja hiina keeles) või saidil http://infovitimas.pt/pt/app/;
- viipekeele videotõlgi teenus / SERV IIN – videokõne kaudu (+351 12 472), tööpäevadel kl 10.00–18.00.
Kodakondsuse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Cidadania e Igualdade de Género, GIG):
- koduvägivalla ohvrite teabeteenistus (Serviço de Informação às Vítimas de Violência Doméstica) pakub teavet ohvrite õiguste ning kogu riigi territooriumil kättesaadavate õiguskaitsevahendite, psühholoogilise ja sotsiaalse toe ja juriidilise teabe saamise kohtade kohta – telefon: (+351) 800 202 148 (tasuta, anonüümne, konfidentsiaalne teenus, kättesaadav ööpäev läbi).
