Hüvitist võite saada vägivallakuritegude korral. Tegemist on kuritegudega, mille tagajärjeks on püsiv töövõimetus, vähemalt 30 päeva kestev ajutine täielik töövõimetus või surm. Hüvitist on õigus saada, kui kuritegu on märkimisväärselt kahjustanud ohvri elatustaset ja elukvaliteeti või ohvri surma korral ohvrist rahaliselt sõltuvate või ohvri vastutusel olevate isikute (lähisugulaste) elatustaset ja elukvaliteeti ning kui need isikud ei ole saanud õigusrikkujalt hüvitist.
Näited: mõrv, raske kehavigastus, vägistamine, alaealiste seksuaalne kuritarvitamine, koduvägivald või röövimise käigus tekitatud raske kehavigastus.
Jah, rahalist abi võib anda lähisugulastele, kes on tahtliku vägivallateo tagajärjel surnud vägivallakuriteo otsesest ohvrist rahaliselt sõltuvad või tema vastutusel.
Õigus hüvitisele võib olla sugulastel, kellel oli õigus saada enne ohvri surma ohvrilt elatusraha, näiteks abikaasal või endisel abikaasal, vanematel, lastel, õdedel-vendadel, tädidel-onudel, kasuisal või kasuemal (teatavatel tingimustel) ning mõlemast soost vallalistel partneritel, kes on elanud koos ohvriga rohkem kui kaks aastat abielupaaridega sarnastes tingimustes.
Vägivallakuritegude kaudsetel ohvritel (lähisugulastel) on võimalik saada hüvitist ainult otsese ohvri surma korral.
Kodanikest ohvrid või välismaalt pärit ohvrid, kes on Portugali territooriumil või Portugali laevade või lennukite pardal toime pandud vägivallategude tagajärjel kandnud suurt kahju, võivad saada hüvitist, kui on täidetud teatavad juriidilised nõuded.
a) Portugali kodanike või Portugalis alaliselt elavate ELi kodanike vastu väljaspool Portugali toime pandud kuritegude ohvrid
Väljaspool riigi territooriumi toime pandud vägivallakuritegude, sealhulgas koduvägivalla ohvritel, kelle harilik viibimiskoht on Portugalis, võib olla õigus saada Portugali riigilt rahalist hüvitist, tingimusel et neil ei ole õigust saada hüvitist riigilt, mille territooriumil kahju tekkis. Sel juhul kontrollib kuriteoohvrite kaitse komisjon (Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes, CPVC), kas nõude esitajal on õigus hüvitisele riigis, mille territooriumil kahju tekkis.
b) Mõnes teises ELi liikmesriigis kuriteo ohvriks langenud isikud, kelle harilik viibimiskoht on selles liikmesriigis ja kes taotlevad Portugali riigilt hüvitise ettemakset
Kui nõude esitajad, kelle harilik viibimiskoht on teises ELi liikmesriigis, on taotlenud Portugali riigilt hüvitise ettemakset selle riigi pädevale asutusele, kus nad harilikult viibivad, võib kuriteoohvrite kaitse komisjon saada nõude esitaja hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädeva asutuse edastatud nõude ja otsustada hüvitise määramise üle ning teatada sellest kõnealusele pädevale asutusele.
Kuriteost õiguskaitseasutustele teatamine ei ole kohustuslik. Õiguskaitseasutustel on võimalik kuriteo toimepanemisest teada saada ja uurimine algatada vaid siis, kui selle kohta on esitatud kaebus või teade.
Kui ohver on alla 16aastane, ei saa ta esitada kaebust ise. Kaebuse peavad esitama tema seaduslikud esindajad.
Enne hüvitisnõude esitamist ei ole vaja politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemusi ära oodata. Kuriteoohvrite kaitse komisjoniga tuleb ühendust võtta ühe aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest.
Hüvitist ei ole vaja kõigepealt nõuda kuriteo toimepanijalt.
Isegi kui kriminaalmenetluse käigus või menetlusest sõltumata ei ole hüvitise saamiseks hagejast tulenevatel põhjustel tsiviilhagi esitatud (näiteks seetõttu, et hüvitisnõuet ei ole kohtule esitatud või hüvitisnõue on tagasi võetud), võite siiski kvalifitseeruda hüvitise saajaks, ent hüvitist vähendatakse poole võrra ettemakse maksimumsummast, mille riik võib kuriteoohvrite kaitse komisjoni kaudu määrata.
Isegi kui vägivallategude toimepanija ei ole teada või talle ei ole võimalik muul põhjusel süüdistust esitada või ei ole võimalik teda süüdi mõista, on ohvril õigus saada kuriteoohvrite kaitse komisjoni kaudu riigilt hüvitise ettemakse.
Kuriteoohvrite kaitse komisjonile esitatavale avaldusele, milles taotletakse hüvitise ettemakset, tuleb lisada dokumendid väidetavate asjaolude põhjendamiseks, nimelt kantud kahju kirjeldus, töövõimetuse tõend, arstidokumendid jne.
Jah. Üldjuhul tuleb hüvitist taotleda kriminaalmenetluse käigus. Ohver peab uurimisetapi lõpuks, näiteks siis, kui ta läheb ütlusi andma, teavitama politseid või prokuratuuri, et kavatseb taotleda hüvitist. Kui kostja vastu esitatud süüdistus on laekunud, on nõude esitamiseks aega 20 päeva.
Kui ohver taotleb kuriteoohvrite kaitse komisjonilt hüvitist või hüvitise ettemakset, peab ta seda tegema ühe aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest. Kui ohver oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, võib ta taotleda riigilt hüvitise ettemakset ühe aasta jooksul enne täisealiseks saamist või iseseisvumist.
Kas hüvitis katab näiteks järgmist:
– Varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– Psühholoogiline (moraalne) kahju:
– Varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
Koduvägivalla ohvrile määratav hüvitise ettemakse tehakse üldjuhul igakuiste maksetena kuue kuu jooksul ning ettemakset saab pikendada sama pikaks ajavahemikuks. Erivajaduste esinemise ja elatusvahendite puudumise korral võib selle erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel maksta ühekordse summana.
Vägivallakuriteo korral makstakse kuriteoohvrile hüvitise ettemakse ühekordse summana, näiteks aastamakse vormis.
Määratavat hüvitissummat võib vähendada või komisjon võib hüvitise maksmisest keelduda, lähtudes ohvri käitumisest enne teo toimepanemist, selle ajal või pärast seda või tema suhtumisest kuriteo toimepanijasse või tema keskkonda, või juhul kui ohvri käitumine on vastuolus õiglustunde ja avaliku korraga.
Ohvri või nõude esitaja käitumine ei ole hüvitise vähendamisel või selle maksmisest keeldumisel siiski asjakohane, kui tekitatud kahju põhjustas maismaa mootorsõiduk, või siis teatavatel juhtudel, kui kohaldatakse töö- või teenistusõnnetusi käsitlevaid eeskirju.
Hüvitise ettemakse määramisel ja hüvitise suuruse otsustamisel võetakse arvesse järgmist:
Vägivallakuritegude korral võetakse arvesse ka kõiki summasid, mida ohver saab muudest allikatest, nimelt kurjategijalt või sotsiaalkindlustuselt; isiklikust elukindlustusest või õnnetusjuhtumikindlustusest saadud summad on reeglina välistatud.
Kui kurjategija vastu algatatud kriminaalmenetluses kahjuhüvitist ei saadud või kui on tõenäoline, et kurjategija hüvitist ei maksa ning muud tõhusat või piisavat hüvitamise allikat ei ole, võetakse hüvitise maksmise otsuses arvesse ka neid tegureid.
Vägivallakuriteo ohvrite puhul arvutatakse hüvitise suurus vastavalt õigluse põhimõttele ja võttes arvesse muudest allikatest (nt kurjategijalt või sotsiaalkindlustuselt) juba saadud summasid.
Saamata jäänud sissetuleku (summad, mis on ohvril saamata jäänud) hüvitamise nõude korral võtab kuriteoohvrite kaitse komisjon arvesse ka ohvri tuludeklaratsioone kuriteo toimepanemisele eelnenud kolme aasta kohta. Kui ohver sureb, võetakse võrdlusaluseks nõude esitaja (lähisugulase) tuludeklaratsioonid, või juhul kui tuludeklaratsioone ei ole esitatud, põhineb hüvitise arvutamine sissetulekul, mis ei ületa tagatud kuupalga alammäära.
Eelkõige koduvägivalla juhtumite korral määrab kuriteoohvrite kaitse komisjon hüvitise summa vastavalt õigluse põhimõttele. Koduvägivalla ohvritele hüvitise ettemakse tegemise üks kriteerium on kuriteo tagajärjel tekkinud suured rahalised raskused. Seetõttu tuleb teatada kõigist muudatustest rahalises või perekondlikus olukorras.
Hüvitise suuruse määramisel õigluse põhimõtte järgi võetakse arvesse ohvri isikliku elu- või õnnetusjuhtumikindlustuslepingu alusel saadud summasid.
Kui ohver taotleb kuriteoohvrite kaitse komisjonilt hüvitise ettemakset, peab ta muu hulgas märkima taotletava hüvitise summa.
Vägivallakuriteo ohvrite puhul on maksimaalne summa, mida igal ohvril on võimalik surma või raske vigastuse korral saada, 34 680 eurot.
Kui sama kuriteo tagajärjel sureb või saab raskelt vigastada mitu inimest, on hüvitise ettemakse maksimaalne suurus 30 600 eurot iga inimese kohta ja see summa ei või kokku ületada 91 800 eurot.
Aastamakse vormis tehtava ettemakse korral on ülemmäär 4080 eurot. Kui sama kuriteo ohvreid on mitu, ei või aastamakse kogusumma ületada 12 240 eurot.
Koduvägivalla kuritegude korral ei või määratud summa ületada kuue kuu pikkuse ajavahemiku tagatud kuupalga alammäära igakuist ekvivalenti (ettemakse on pikendatav samaks perioodiks). Eriotstarbeliste rahaliste vajaduste korral on võimalik taotleda eraldise määramist hüvitise ettemaksena juba enne konkreetsete asjaolude uurimise (instrução) lõpetamist, kui ei ole teatatud saadavate summade suuruse muutumisest.
*2019. aasta väärtused
Jah, vormil nõutakse sellist teavet.
Kui hüvitist maksab mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik ja see liikmesriik on esitanud kuriteoohvrite kaitse komisjonile hüvitise määramise taotluse ning tingimusel, et nõude esitaja harilik viibimiskoht on Portugalis, teavitab kuriteoohvrite kaitse komisjon nõude esitajat sellest, kuidas hüvitisnõue täita ja millised tõendavad dokumendid esitada.
Kui ohvrile on pärast kuriteoohvrite kaitse komisjoni kaudu makstud eraldist või hüvitist antud muudest allikatest vahendeid tema kantud kahju tõhusaks heastamiseks või hüvitamiseks, nõuab kuriteoohvrite kaitse komisjon ohvrilt talle makstud summad täielikult või osaliselt tagasi.
Ettemakse on võimalik määrata eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) Vägivallakuriteo ohvrid
b) Koduvägivalla ohvrid:
Vägivalla- või koduvägivallakuriteo korral võite enne, kui kuriteoohvrite kaitse komisjon lõpetab oma esialgse hindamise hüvitise määramise kohta, saada pakilise rahalise vajaduse korral kohe eraldise hüvitisena, mille lõplik suurus määratakse kindlaks hiljem.
Kuriteoohvrite kaitse komisjonil on õigus otsustada hüvitise summa üle vastavalt asjaoludele, juhul kui juhtum hõlmab uusi elemente võrreldes varasemate juhtumitega, mille kohta on otsuseid tehtud, või sellel on erijooni, mis ei vasta suunistele, mille kuriteoohvrite kaitse komisjon ise on varem koostanud.
a) Riiklik hüvitis vägivallakuritegude ohvritele (Indemnização pelo Estado a Vítimas de Crimes Violentos) (vorm)
Nõutavad dokumendid:
b) Riiklik hüvitis koduvägivalla ohvritele (Indemnização pelo Estado a Vítimas de Crimes de Violência Doméstica) (vorm)
Nõutavad dokumendid:
Ei. Ohver ei pea seoses nõudega tasuma mingeid kulusid ning ka nõude puhul vajalikud dokumendid ja tunnistused saab hankida tasuta.
Kuriteoohvrite kaitse komisjon (Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes, CPVC) on justiitsministeeriumi organ, mis vastutab vägivallakuritegude ja koduvägivalla ohvrite esitatud riikliku hüvitise nõuete üle otsustamise eest siseriiklikes menetlustes.
Kuriteoohvrite kaitse komisjonile (vt eelmine vastus)
Asukoht ja kontaktid:
Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes
Vastuvõtuajad:
Lisateavet leiab aadressilt https://cpvc.mj.pt/.
Otsustusmenetluse ajal ei pea kohal olema, välja arvatud juhul, kui kuriteoohvrite kaitse komisjon peab sellist kohalolekut vajalikuks.
Pärast hüvitisnõude saamist on kuriteoohvrite kaitse komisjonil üks kuu aega nõude analüüsimiseks ja vajalike meetmete võtmiseks. Otsus nõude rahuldamise ja määratava summa kohta tehakse kohe pärast seda ühekuulist perioodi.
Jah. Kui kaebuse esitaja leiab, et kuriteoohvrite kaitse komisjoni otsus on ekslik, on tal 15 päeva aega komisjonile kaebus esitada. Taotluses peaks nõude esitaja esitama oma nõude aluse koos tõenditega, mida ta peab asjakohaseks.
Kuriteoohvrite kaitse komisjonil on siis 30 päeva aega kaebuse läbi vaadata ja selle üle otsustada ning komisjon võib vaidlustatud akti kinnitada, kehtetuks tunnistada, tühistada, muuta või asendada.
Kui nõude esitaja ei ole kaebuse kohta tehtud otsusega rahul, võib ta selle otsuse halduskohtus vaidlustada.
Kuriteoohvrite kaitse komisjoni veebisaidilt: https://cpvc.mj.pt/?page_id=31.
Seal on kaks eri vormi: üks vägivallakuritegude ohvritele ja teine koduvägivalla ohvritele.
Kuriteoohvrite kaitse komisjon: https://cpvc.mj.pt/.
Portugali ohvriabiühing (Associação Portuguesa de apoio à Vítima, APAV): http://www.apav.pt/.
Riik tagab, et vägivallakuritegude või koduvägivalla juhtumite korral saavad ohvrid tasuta õigusnõu ja vajaduse korral ka õigusabi.
Kuriteoohvrite kaitse komisjon (CPVC):
Portugali ohvriabiühing (APAV):
Kodakondsuse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Cidadania e Igualdade de Género, GIG):
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.