Teil on õigus saada hüvitist mis tahes liiki kuriteo korral, mille puhul tekitati Teile kehavigastusi või moraalset kahju tahtliku teoga, mis vastab kriminaalseadustiku artiklites 372–376 kindlaks määratud kuriteokoosseisule või seksuaalse väärkohtlemise või vägistamiskoosseisule.
– Kehavigastus / majanduslik kahju,
– moraalne kahju.
Kui ohver suri kuriteona käsitatava tahtliku teo tagajärjel saadud kehavigastustesse ja see mõjutas oluliselt tema sugulase või ülalpeetava elukvaliteeti (lähedase surmast tingitud hingeline valu) ning seda ei ole ohvri sugulasele või ülalpeetavale reaalselt ega piisavalt hüvitatud, saab ohvri sugulane või ülalpeetav esitada justiitsministrile hüvitisnõude. Ohvri perekonnaliikmed, abikaasa, elukaaslane, registreeritud partner või talle eriti lähedased inimesed võivad saada hüvitist tingimusel, et neile on tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju. Sugulusaste ei ole põhimõtteliselt oluline, sest arvesse võetakse ainult emotsionaalset sidet ja tegelikku kooselu otsese ohvriga. Praktikas käsitatakse kaudsete ohvritena ainult ohvri perekonnaliikmeid, eelkõige tuumikperekonda. Tuumikperekonna moodustavad kaks täiskasvanut, olenemata sellest, kas nad on abielus või mitte ning kas neil on lapsi või mitte.
Kui ohvril tekkis kuriteona käsitatava tahtliku teo tagajärjel kehavigastus, mis tõi kaasa püsiva puude või üle ühe kuu kestva täieliku töövõimetuse ja see mõjutas oluliselt tema sugulase või ülalpeetava elukvaliteeti ning seda ei ole reaalselt ega piisavalt hüvitatud, saab ohvri sugulane või ülalpeetav esitada justiitsministrile hüvitisnõude.
Hüvitist saavad nõuda ainult Luksemburgis seaduslikult elavad isikud või Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikud, kes viibisid kuriteo toimepanemise ajal seaduslikult Luksemburgis, ning inimkaubanduse ohvrid. Muudel juhtudel hüvitist ei maksta.
Igaühel, keselavad alaliselt Luksemburgis, kuid kes langes tahtliku vägivallakuriteo ohvriks mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, on õigus taotleda Luksemburgi riigieelarvest makstavat hüvitist, kui tal ei ole õigust saada hüvitist teises riigis.
Vastavalt 12. märtsi 1984. aasta seadusele, mis käsitleb teatavatele kehavigastusi saanud ohvritele hüvitise maksmist, peate vastama järgmistele tingimustele.
Ei, hüvitise nõudmiseks ei pea ohver olema kuriteost politseile teatanud.
Ei, justiitsminister saab teha otsuse hüvitise maksmise kohta enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist.
Kui kuriteo toimepanija on tuvastatud ja astute menetlusse tsiviilhagejana, peate menetluse tulemuse ära ootama. Kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu, saate esitada hüvitisnõude justiitsministrile.
Kui ohver saab hiljem hüvitist mujalt, võib justiitsminister anda korralduse makstud kahjuhüvitis või ettemakse tagasi maksta, et tagada hüvitise asjakohane suurus.
Kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud
Kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud, saate taotleda hüvitist, esitades nõude justiitsministrile. See nõue peab olema koostatud prantsuse, saksa või letseburgi keeles ning selles tuleb märkida kuriteo toimumise kuupäev, koht ja Teie suhtes toime pandud kuriteo täpne kirjeldus. Nõudele tuleb lisada kuriteo toimumist või Teile tekitatud kahju tõendavad dokumendid. Lisaks peate vastama 12. märtsi 1984. aasta seaduse (mis käsitleb teatavatele kehavigastusi saanud ohvritele hüvitise maksmist) artiklis 1 sätestatud tingimustele.
Kuriteo toimepanijat ei ole süüdi mõistetud
Teil on õigus hüvitisele juhul, kui kuriteo toimepanija on lõplikuks muutunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Justiitsminister võib ohvrikomisjoni (commission victime) arvamusele tuginedes anda korralduse hüvitis või ettemakse täielikult või osaliselt tagasi maksta. Minister võib sellise otsuse teha ka siis, kui on tehtud ettemakse ning hiljem ilmneb, et hüvitist maksti alusetult.
Hüvitisnõue tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemise kuupäeva. Kui kuriteo toimepanijale esitatakse süüdistus, pikendatakse tähtaega ning see lõppeb kaks aastat pärast kriminaalmenetluses lõpliku kohtuotsuse tegemist. Kui kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsus on muutunud lõplikuks, saate kätte otsuse oma kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi kohta ning tähtaega pikendatakse ja see lõppeb kaks aastat pärast Teie hüvitisnõuet käsitleva kohtuotsuse lõplikuks muutumist. Kui Te aga olete alaealine, hakkab aegumistähtaeg kulgema kuupäevast, mil saate täiskasvanuks, kui tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga või kriminaalseadustiku artiklites 372, 373, 375, 382‑1 ja 382‑2, 400, 401a, 402, 403 või 405 sätestatud karistatava teoga.
Hüvitisega kaetakse näiteks:
a) kuriteoohvrile tekitatud
varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
psühholoogiline (moraalne) kahju:
b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud
varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
psühholoogiline kahju:
Hüvitist makstakse ühekordse summana, mitte osade kaupa. Kui aga nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tekib selline vajadus, võib justiitsminister anda korralduse maksta nõude esitajale hüvitis ette ajal, mil tema nõuet läbi vaadatakse. Kui ohvrile on makstud hüvitist ja tema tervislik seisund seejärel oluliselt halveneb, saab ohver nõuda täiendavat hüvitist viie aasta jooksul pärast põhihüvitise maksmist.
Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või seda vähendada ohvri käitumise tõttu kuriteo toimepanemise ajal.
Kõik kuriteoohvrid, kes on saanud kehavigastusi ning vastavad 12. märtsi 1984. aasta seaduse (mis käsitleb teatavatele kehavigastusi saanud ohvritele hüvitise maksmist) artiklis 1 sätestatud tingimustele, võivad taotleda riigilt hüvitist olenemata oma varalisest seisundist, tingimusel et nad ei ole reaalset ja piisavat hüvitist saanud.
Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või seda vähendada, arvestades Teie suhet kuriteo toimepanijaga.
Ohvrikomisjon teatab oma arvamuses, kas hüvitise maksmine on põhjendatud ning kui palju tuleks hüvitist maksta, võttes aluseks eelkõige selle, kui tõsiselt on kuritegu nõude esitaja elukvaliteeti mõjutanud. Seejärel otsustab justiitsminister, kas maksta hüvitist või mitte, ning määrab hüvitise suuruse.
Maksimaalne hüvitise summa, mille justiitsminister võib määrata, ei tohi ületada igal aastal suurhertsogi määrusega kehtestatud ülemmäära. 2017. aastal oli see 63 000 eurot.
Luksemburgis ei pea hüvitise taotlejad erivormi täitma. Peate vaid kirjutama kirja, märkides kuriteo toimumise kuupäeva, koha ja täpse kirjelduse, ning lisama hüvitisnõuet toetavad dokumendid.
Riik maksab hüvitist ainult siis, kui ohver ei saa reaalset ja piisavat hüvitist muust allikast, nt kuriteo toimepanijalt, sotsiaalkindlustus- või isikukindlustusskeemist. Ohvrikomisjon võib arvesse võtta muid hüvitisi, mida olete saanud muudest allikatest.
Kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tekib selline vajadus, võib justiitsminister anda korralduse maksta hüvitis ette ajal, mil nõuet läbi vaadatakse.
Kui Teile on määratud hüvitis ning seejärel Teie tervislik seisund halveneb vigastuse tõttu oluliselt, võite taotleda täiendavat hüvitist. Hüvitisnõue tuleb esitada viie aasta jooksul pärast põhihüvitise maksmise kuupäeva.
Täiendava hüvitise summa ei tohi ületada 63 000 euro suurust maksimummäära, millest on maha arvatud varem makstud hüvitis.
Kirjale tuleb oma nõude toetuseks lisada kuritegu või Teile tekitatud kahju tõendavad dokumendid.
Mittetäielik loetelu:
Ei.
Ministère de la Justice luxembourgeois (Luksemburgi justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934 Luxembourg
Tel: (+352) 247 84527 / (+352) 247 84517
Faks: (+352) 26 68 48 61 / (+352) 22 52 96
E-post: info@mj.public.lu
Veebisait: http://www.mj.public.lu/
Ministère de la Justice luxembourgeois (Luksemburgi justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934 Luxembourg
Tel: (+352) 247 84527 / (+352) 247 84517
Faks: (+352) 26 68 48 61 / (+352) 22 52 96
E-post: info@mj.public.lu
Veebisait: http://www.mj.public.lu/
Ohvrikomisjon peab kutsuma ohvri ärakuulamisele. Kui ohver ilmub ärakuulamisele, kuulab komisjon ära tema ütlused kuriteo ning kantud kahju kohta. Ärakuulamine on kinnine ning Te võite kasutada advokaadi abi.
Justiitsminister teeb otsuse kuue kuu jooksul pärast hüvitisnõude esitamist.
Kui ohver ei ole rahul justiitsministri otsusega või tema määratud hüvitise suurusega, võib ta minna riigi ja teda esindava justiitsministri vastu kohtusse. Otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda nõude esitaja valikul kas Luxembourgi või Diekirchi piirkondliku kohtusse (tribunal d’arrondissement).
Nõude esitamise menetluse kohta saab teavet järgmistelt asutustelt:
Ministère de la Justice (Justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934 Luxembourg
Tel: (+352) 247 84527 / (+352) 247 84517
Faks: (+352) 26 68 48 61 / (+352) 22 52 96
E-post: info@mj.public.lu
Veebisait: http://www.mj.public.lu/
Lisaks osutavad hüvitisnõude esitamisel abi ja annavad nõu õigusteabe talitus (service d’Accueil et d’Information juridique) ja sotsiaalabi kesktalituse (service central d’assistance sociale) ohvriabiteenistus (service d’aide aux victimes).
Veebisait:
http://www.mj.public.lu/services_citoyens/indemnisation/index.html
https://justice.public.lu/fr/aides-informations/assistance-sociale/scas-service-aide-victimes.htmlIgaüks, kes suudab tõendada, et tal puudub piisav sissetulek, võib saada tasuta õigusabi vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. Teile määratakse advokaat, kes annab Teile õigusnõu või esindab Teid kohtus, ning kulud kannab riik. Kõik võivad nõu pidada õigusteavet ja -nõu andvate või vahendusteenuseid pakkuvate asutustega. Võite pöörduda õigusteabe talituse poole, et saada tasuta õigusteavet.
– Service d’aide aux victimes (ohvriabiteenistus), service central d’assistance sociale (sotsiaalabi kesktalitus)
Bâtiment Plaza Liberty, Entrée A
12-18, rue Joseph Junck
L-1839 Luxembourg
Tel: (+352) 47 58 21-627 / 628
Mobiil: (+352) 621 32 65 95
E-post: scas-sav@justice.etat.lu
– Service d’accueil et d’information juridique (õigusabi talitus):
Luxembourgis:
Cité judiciaire – Bâtiment BC,
L-2080 Luxembourg
Tel: (+352) 22 18 46
Diekirchis:
Justice de Paix,
L-9211 Diekirch
Tel: (+352) 80 23 15
Esch-sur-Alzette'is:
Justice de Paix,
L-4239 Esch-sur-Alzette
Tel: (+352) 54 15 52
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.