Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Läti

Sisu koostaja:
Läti
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Ohvril on õigus saada riiklikku hüvitist, kui tahtliku kuriteo tagajärjeks on isiku surm või keskmise raskusega või raske kehavigastus, kui ohvrit on seksuaalselt väärkoheldud või ta on langenud seksuaalse rünnaku ohvriks, kui tema puhul on tegemist inimkaubanduse ohvriga või kui teda on nakatatud HIVi, B- või C-hepatiidiga.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on õigus saada riiklikku hüvitist tahtliku kuriteoga tekitatud moraalse kahju, füüsiliste kannatuste ja varalise kahju eest.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Kui ohver sureb kuriteo tagajärjel, võidakse kriminaalmenetluses käsitada ohvrina ka lahkunu sugulasi (kihlatu, abikaasa, vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, õed-vennad) ja isikut, kes elas asjaomase füüsilise isikuga koos ühes ja samas leibkonnas.

Kui ohver sureb kuriteo tagajärjel või kui ta sureb riiklikku hüvitist taotlemata või kui ta on enne surma riiklikku hüvitist taotlenud, kuid mitte saanud, on teil õigus saada riiklikku hüvitist. Te peate siiski paluma menetlejalt (politsei, prokuratuur, kohus), et teid tunnistataks asjaomases kriminaalmenetluses ohvriks.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Teil ei ole õigust saada ellu jäänud ohvri sugulase või ülalpeetavana riiklikku hüvitist. Sellisel juhul on ohvril endal õigus riiklikule hüvitisele.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Teil on õigus saada riiklikku hüvitist, kui te ei ole ELi liikmesriigi kodanik.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui kuritegu pandi toime mõnes teises ELi liikmesriigis, on teil õigus taotleda otse või õigusabiameti (Juridiskās palīdzības administrācija) kaudu hüvitist ELi liikmesriigilt, kus kuritegu toime pandi.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Te peate teatama kuriteost kõigepealt politseile.

Riikliku hüvitise taotlemiseks peab olema algatatud kriminaalmenetlus, milles teid on menetleja (politsei, prokuratuur, kohus) otsusega tunnistatud kriminaalmenetluse ohvriks.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Riikliku hüvitise taotlemiseks ei pea te ära ootama menetleja (politsei, prokuratuur, kohus) lõplikku otsust.

Et õigusabiamet saaks teha otsuse riikliku hüvitise maksmise või maksmata jätmise kohta, peab menetleja (politsei, prokuratuur, kohus) esitama järgmise teabe:

  1. kuriteo toimepanemise aeg ja koht;
  2. kuriteo liik, teabe esitamise hetkeks kindlaks tehtud süü vorm, kriminaalmenetluse algatamise kuupäev ja kriminaalasja viitenumber;
  3. teave kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud isiku kohta;
  4. teave kriminaalmenetluses ohvri esindajaks tunnistatud isiku kohta, kui ohver teostab oma õigusi esindaja kaudu;
  5. kuriteoga tekitatud kahju laad (isiku surm, vigastuste raskus, seksuaalne väärkohtlemine või seksuaalne rünnak, inimkaubandusele viitavad märgid või kindlaks tehtud nakatamine HIVi, B- või C-hepatiidiga);
  6. ekspertiisiakti kuupäev ja number ning ekspertiisi teinud isik;
  7. samas isiku surma tõttu algatatud kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud isikute arv ja teave selliste isikute kohta.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Te ei pea taotlema hüvitist esmalt kuriteo toimepanijalt. Riiklik hüvitis ei piira ohvri õigust taotleda hüvitist kriminaalmenetluses ja esitada kahju hüvitamise taotlus ükskõik millises kriminaalmenetluse etapis kuni asja menetlema hakkamiseni esimese astme kohtus. Tal on see võimalus ka tsiviilkohtumenetluses, kus ta saab esitada hagi, kui ta leiab, et talle tekitatud kahju ei ole täielikult hüvitatud.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Teil on õigus riiklikule hüvitisele ka siis, kui kuriteo toimepanijat või tema kaasosalist ei ole tuvastatud või kui neid ei ole kriminaalvastutusele võetud.

Peate esitama riikliku hüvitise taotluse koos menetleja (politsei) dokumentidega, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Riikliku hüvitise taotlus tuleb esitada õigusabiametile kolme aasta jooksul alates päevast, mil teid tunnistati ohvriks või mil te saite teada asjaoludest, mis annavad teile õiguse hüvitist taotleda.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Riiklikku hüvitist antakse kuriteoga tekitatud moraalse kahju, füüsiliste kannatuste või varalise kahju katmiseks, tegemata vahet sellel, millist liiki kahju eest riiklikku hüvitist makstakse. Riikliku hüvitise summa on sätestatud ohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses (Likums par valsts kompensāciju cietušajiem) ja sõltub kuriteo tagajärgedest.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Riiklik hüvitis makstakse ühekordse summana, mis kantakse riikliku hüvitise taotluses nimetatud krediidiasutuse kontole.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Riikliku hüvitise summat võib mõjutada kuriteo liik, näiteks kuriteo toimepanek ülimas erutusseisundis, vajaliku enesekaitse piiride ületamine või isiku kinnipidamise tingimuste rikkumine. Sellistel juhtudel vähendatakse kuriteo tagajärgedele vastava riikliku hüvitise summat 50%.

Kui õigusabiamet ei saa taotletud teavet 15 päeva jooksul, võib ta riikliku hüvitise maksmisest keelduda. Otsus sel juhul riiklikku hüvitist mitte maksta ei takista teid pöördumast uuesti õigusabiameti poole, et taotleda hüvitist selle taotlemise korra kohaselt.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei mõjuta teie võimalust saada riiklikku hüvitist ega saadava hüvitise summat.

Kui te olete aga juba saanud teile kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist kuriteo toimepanijalt või tema asemel mõnelt teiselt isikult, vähendatakse makstavat riikliku hüvitise summat juba saadud hüvitissumma võrra.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses on sätestatud muud kriteeriumid, mis võivad mõjutada teie võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat. Näiteks:

  • kui kuriteol on korraga mitu tagajärge, lähtutakse riikliku hüvitise maksmisel kuriteo kõige raskemast tagajärjest;
  • kui isik on kuriteo tagajärjel surnud ja kriminaalmenetluses on tunnistatud ohvriks mitu isikut, makstakse neile ohvritele riiklikku hüvitist proportsionaalselt ohvrite arvuga;
  • kui menetleja (politsei, prokuratuur, kohus) tunnistab pärast hüvitise maksmist samas isiku surma tõttu algatatud kriminaalmenetluses ohvriks veel mõne isiku, makstakse talle riiklikku hüvitist samas summas mis teisele ohvrile või teistele ohvritele.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Kuriteoohvrile makstava riikliku hüvitise maksimumsumma on viiekordne Läti Vabariigis kehtestatud igakuise töötasu alammäär. Makstava riikliku hüvitise summa arvutamisel võetakse arvesse isiku ohvriks tunnistamise ajal kehtivat igakuise töötasu alammäära.

Makstava hüvitise määrad on järgmised:

  • isiku surma korral 100%;
  • juhul kui ohvrile on tekitatud raskeid kehavigastusi või kui kuritegu liigitub vägistamise või seksuaalvägivalla alla, alaealise seksuaalse väärkohtlemise või seksuaalse ründamise alla või kui tegemist on inimkaubanduse ohvriga, on hüvitise määr 90%;
  • juhul kui alaealisele on tekitatud keskmise raskusega kehavigastusi või kui teda on nakatatud HIVi, B- või C-hepatiidiga, on hüvitise määr 70%.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Riikliku hüvitise maksimumsumma on viiekordne Läti Vabariigis kehtestatud igakuise töötasu alammäär ning miinimumsumma 50% sellest maksimumsummast. Kui igakuise töötasu alammäär muutub, muutub ka riikliku hüvitise summa.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Riikliku hüvitise nõudevormile ei tule märkida konkreetset summat, sest riikliku hüvitise summa on sätestatud ohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduses.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Riiklikust hüvitisest ei arvestata maha hüvitist, mille te saate muudest allikatest (nt tööandja kindlustus või erakindlustus).

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Riikliku hüvitise ettemakset ei ole võimalik saada.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms korral)?

Kui te olete saanud riiklikku hüvitist ja lõplikus otsuses leitakse, et te olete kuriteo tõttu rängemalt kannatada saanud, võidakse teile maksta saadud riikliku hüvitise ja tasumisele kuuluva summa vahe.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Kui riikliku hüvitise taotlemise ajaks ei ole kriminaalmenetluses lõplikku otsust veel tehtud, peaksite lisama riikliku hüvitise taotlusele menetleja (politsei, prokuratuur, kohus) dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:

  1. kuriteo toimepanemise aeg ja koht;
  2. kuriteo liik, teabe esitamise hetkeks kindlaks tehtud süü vorm, kriminaalmenetluse algatamise kuupäev ja kriminaalasja viitenumber;
  3. teave kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud isiku kohta;
  4. teave kriminaalmenetluses ohvri esindajaks tunnistatud isiku kohta;
  5. kuriteoga tekitatud kahju laad (isiku surm, vigastuste raskus, seksuaalne väärkohtlemine või seksuaalne rünnak, inimkaubandusele viitavad märgid või kindlaks tehtud nakatamine HIVi, B- või C-hepatiidiga);
  6. ekspertiisiakti kuupäev ja number ning ekspertiisi teinud isik;
  7. samas isiku surma tõttu algatatud kriminaalmenetluses ohvriks tunnistatud isikute arv ja teave selliste isikute kohta.

Kui kriminaalmenetlus on riikliku hüvitise taotlemise hetkeks lõppenud, peaksite lisama riikliku hüvitise taotlusele menetleja lõpliku otsuse ning täitekorralduse, kui lõplikus otsuses kindlaks määratud kahjuhüvitist ei ole makstud või kui see on makstud vaid osaliselt.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Riikliku hüvitise taotlused vaadatakse läbi tasuta.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Riikliku hüvitise maksmise või maksmata jätmise üle otsustab õigusabiamet.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Riikliku hüvitise taotlus tuleb saata õigusabiametile aadressil Pils laukums 4, Rīga, LV-1050.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Teie kohalolek ei ole riikliku hüvitise taotluse läbivaatamisel ja riikliku hüvitise maksmise või maksmata jätmise üle otsustamisel vajalik.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Õigusabiamet teeb otsuse riikliku hüvitise maksmise või maksmata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast riikliku hüvitise taotluse saamist ja saadab otsuse riikliku hüvitise taotluses märgitud aadressil.

Kui teil või menetlejal (politsei, prokuratuur, kohus) palutakse esitada lisateavet, peatatakse otsuse tegemise tähtaeg seniks, kuni kogu vajalik teave on saadud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Õigusabiameti otsuse riikliku hüvitise maksmise või maksmata jätmise kohta saab vaidlustada ühe kuu jooksul pärast otsuse jõustumist, esitades õigusabiametile sellekohase vaide, mis edastatakse justiitsministeeriumile.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Riikliku hüvitise taotluse vormi leiab ja teavet selle täitmise kohta saab:

  • portaalist http://www.latvija.lv/;
  • õigusabiameti veebisaidilt http://www.jpa.gov.lv/, osast „Services“ („Teenused“);
  • õigusabiametist (Pils laukums 4, Riia) (ainult kokkulepitud ajal);
  • menetlejalt (politsei, prokuratuur, kohus);
  • helistades tasuta teabetelefonil 800001801 (tööajal).

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Võite helistada kuriteoohvrite jaoks sisse seatud tasuta abitelefonil 116006, kust saab iga päev kella 12.00–22.00

  • kuriteoohvritele mõeldud emotsionaalset ja psühholoogilist tuge;
  • teavet ohvrite menetlusõiguste (õigused kriminaalmenetluses, õigus kahjuhüvitisele, õigus riiklikule hüvitisele jne) ja ohvritele pakutavate (tugi)teenuste kohta.

Võite kasutada ka veebisaiti http://www.cietusajiem.lv/.

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Te ei vaja riikliku hüvitise taotlemiseks õigusabi. Vajalikku abi riikliku hüvitise nõudmisel saab õigusabiametilt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Ühendus Skalbes on kuriteoohvrite jaoks sisse seadnud tasuta abitelefoni 116006, kust saab iga päev kella 12.00–22.00 kuriteoohvritele mõeldud emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, teavet ohvrite menetlusõiguste (õigused kriminaalmenetluses, õigus kahjuhüvitisele, õigus riiklikule hüvitisele jne) ja ohvritele pakutavate (tugi)teenuste kohta.

Viimati uuendatud: 18/12/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.