Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Kreeka

Sisu koostaja:
Kreeka

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Vägivallakuritegude ohvrite hüvitisi käsitlevad Kreeka õigusaktid hõlmavad järgmisi Kreekas toime pandud kuritegusid:

tahtlikud vägivallakuriteod ja kriminaalmenetluse seadustiku järgmistes artiklites viidatud kuriteod: artikkel 323 (orjakaubandus), artikkel 323A (inimkaubandus), artikkel 323B (reisi korraldamine seksuaalvahekorras või muudes alaealistega seotud kõlvatutes tegudes osalemise eesmärgil (seksiturism)), artikkel 336 (alaealise vägistamine), artikli 339 lõiked 1 ja 4 (alaealise seksuaalne ahvatlemine), artikli 342 lõiked 1 ja 2 (laste seksuaalne väärkohtlemine), artikkel 348A (lapsporno), artikkel 348Β (lapsepeibutamine), artikkel 348C (alaealiste pornograafiline kujutamine), artikkel 349 (kupeldamine), artikkel 351 (inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil) ja artikkel 351A (alaealisega seotud kõlvatud teod tasu eest).

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Iga tahtliku kuriteo eest, mis on toime pandud füüsilist vägivalda või füüsilise vägivallaga ähvardamist kasutades ja mille tagajärg on ohvri surm või raske füüsiline või vaimne seisund, ning iga tahtliku kuriteo eest, mis on toime pandud füüsilist vägivalda või füüsilise vägivallaga ähvardamist kasutades ja mille eest on ette nähtud pikk vanglakaristus (kátheirxi).

Alates 1. jaanuarist 2010 on kinnipidamisasutuste töötajatel, kes on tahtliku vägivalla ohvrid, mille tagajärg on puue või raske tervisekahjustus ja mis pandi toime Kreekas, õigus katkematule makstud haiguspuhkusele, kuni asjaomane arstlik komisjon otsustab, et nad on töövõimelised.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Hüvitist on võimalik saada ohvri perekonna liikmetel, st abikaasal, ohvriga stabiilses ja püsivas hetero- või homoseksuaalses suhtes elaval isikul, kihlatul, veresugulastel või otseliini abielu kaudu sugulastel, kasuvanematel ja adopteeritud lastel, õdedel ja vendadel, õdede ja vendade abikaasadel või kihlatutel ning ohvri ülalpeetavatel lisaks tema ülalpeetavatele lastele ja vanematele.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Sellisel juhul on õigus hüvitisele ainult otseselt kannatanud isikul, st ohvril endal.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Kreeka hüvitistega tegelev asutus (Archí Apozimíosis) maksab hüvitist tahtliku vägivallakuriteo ohvritele, kui tegu on toime pandud Kreekas ja ohvri elukoht (katoikía) või harilik viibimiskoht (siníthi diamoní) on Kreekas või teise ELi liikmesriigi territooriumil. ELi ja kolmandate riikide kodanikel ei tehta vahet.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis, on ohvritel, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on Kreekas, õigus esitada taotlus üksnes Kreeka abistavale asutusele (Archí Syndromís) sobiva ja asjakohase hüvitise saamiseks asjaomaselt ELi liikmesriigi hüvitistega tegelevalt asutuselt vastavalt selle riigi õiguses sätestatud konkreetsetele tingimustele.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, prokurörile või politseile tuleb teatada viie päeva jooksul, kuna vastasel ei pruugi teo toimepanijat olla võimalik kindlaks teha. Kui te ei saanud teie suhtes toime pandud kuriteost teatada vääramatu jõu tõttu, algab viiepäevane tähtaeg kulgema pärast seda, kui vääramatu jõu asjaolud on ära langenud.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Jah, sest teie õigus hüvitisele tekib a) juhul, kui õigusrikkujal ei ole hüvitise maksmiseks vajalikke vahendeid, pärast lõpliku otsuse langetamist; b) juhul, kui kurjategija isikut ei ole võimalik kindlaks teha, pärast juhtumi toimiku arhiveerimist tundmatute õigusrikkujate registris või c) juhul, kui teo toimepanijale ei ole võimalik esitada süüdistust ega teda süüdi mõista, pärast juhtumi toimiku arhiveerimist pädeva prokuröri aktiga või lõplikku otsust kohtumenetlust mitte alustada või lõplikku õigeksmõistmist või juhtumi lõpetamist mingil muul viisil.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah, kuna eespool punktides a ja c nimetatud juhtudel (st kui teo toimepanijal ei ole vajalikke vahendeid hüvitise maksmiseks või teo toimepanijale ei ole võimalik esitada süüdistust ega teda süüdi mõista) võib ohver esitada taotluse seda liiki hüvitise saamiseks ainult juhul, kui tal ei ole võimalik mingil muul viisil rahuldada oma hüvitisnõuet teo toimepanija vastu, nagu lõplikus otsuses määratud.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah, teil on võimalik taotleda hüvitist hüvitistega tegelevalt asutuselt, kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud ja juhtumi toimik on arhiveeritud tundmatute õigusrikkujate registris.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Õigustatud isik või tema esindaja peab hüvitisnõude esitama ühe aasta jooksul alates nõude tekkimise kuupäevast.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) Kuriteoohvri puhul

varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)

psühholoogiline (moraalne) kahju

  • vaimne ja psühholoogiline tugi
  • keskkonna ja aadressi muutmine (kolimine ja vajalike tarbekaupade ostmine)

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • elatise või võimaluste kaotus.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse teie võimalikku õigusvastast käitumist.

Lisaks ei ole teil õigust hüvitisele, kui te ei ole teinud kriminaalmenetluse ajal koostööd ametiasutustega, jättes neile põhjendamatult osutamata vajaliku abi, eelkõige kui olete keeldunud tunnistamast või olete varjanud olulisi tõendeid või jätnud need esitamata, muutes teo toimepanija kindlakstegemise sellega raskemaks.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie varaline seisund ei mõjuta teie õigust hüvitisele ega selle suurust.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teil ei ole õigust hüvitisele järgmistel juhtudel: a) kui tegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni, jõugu või terroristliku rühmituse liikmete vahel; b) kui te tahtlikult jätsite viie päeva jooksul teatamata teie vastu toimepandud kuriteost, raskendades teo toimepanija kindlakstegemist (kui teie vastu toimepandud kuriteost teatamast takistasid teil vääramatu jõuga seotud asjaolud, siis algab viiepäevane tähtaeg pärast nende asjaolude äralangemist); c) kui olete kriminaalmenetluse ajal põhjendamatult keeldunud ametiasutusi abistamast, eelkõige kui olete keeldunud tunnistamast või olete varjanud olulisi tõendeid või jätnud need esitamata, muutes teo toimepanija kindlakstegemise sellega raskemaks; ja d) igal muul juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvestades kujutab teie hüvitisnõue endast õiguste kuritarvitamist.

Hüvitise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse teie võimalikku õigusvastast käitumist, Kreeka riigil teie haiglaraviga seoses tekkinud kulusid ja muid summasid, mida olete saanud teo toimepanijalt, sotsiaalkindlustusasutustelt või muust allikast.

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Hüvitise summa määratakse kindlaks vastavalt Kreeka õigusele, piiramata erisätete kohaldamist.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Ei.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah, taotluse vormil on konkreetne lahter, mis tuleb täita.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, oma taotluse vormil peate märkima hüvitise summa, mida taotlete, ja võimaliku muu hüvitise, mille olete saanud, nii et on võimalik arvesse võtta teie haiglaraviga seoses Kreeka riigil tekkinud kulusid ja muid summasid, mida olete saanud teo toimepanijalt, sotsiaalkindlustusasutustelt või muust allikast.

Teil palutakse samuti esitada kahju tõttu tekkinud olukorra üksikasjad. See tähendab, et teil palutakse deklareerida ja esitada kõik tõendid ravi-, haigla- või matusekulude ning teie sissetuleku kaotuse või vähenemise kohta, teie kulude suurenemise või teie võimetuse kohta jätkata ametialast tegevust väidetava kuriteo põhjustatud kahju tõttu.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Hüvitistega tegelev asutus ei ole täiendavat või lisahüvitist sõnaselgelt sätestanud. Kreeka õiguses on selline võimalus siiski ette nähtud, kui asjaolud muutuvad või ohvri tervis halveneb.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Sõltuvalt juhtumist nõutakse järgmisi tõendavaid dokumente:

  • isikutunnistus või pass või tõend perekonnaseisu kohta;
  • elamisluba või elamisloa pikendamise taotluse kättesaamise kinnitus;
  • nõuetekohane tõend matusekulude ja ravikulude tasumise kohta;
  • ohvri surmatunnistus või arstitõendid, mis tõendavad kahju liiki, puude kestust, tervisekahjustuse olemust ning püsivat puuet ja sellise puude raskusastet;
  • sissetulek taotluse esitamisele eelnenud aastal ja vahejuhtumile eelnenud aastal (pädeva maksuasutuse maksuotsus või teie või teie elukaaslase, tsiviilpartnerluse kaaslase või muu alaliselt teiega koos elava isiku esitatud tulude deklaratsioon);
  • tõend kaebuse/kuriteoteate esitamise kohta;
  • asjaomaste lõplike kohtuotsuste või määruste ärakiri või tõend juhtumi lõpetamise kohta;
  • tõend teistest allikatest saadud seotud summade (tööandja kindlustusfond, erakindlustusettevõte) tasumise või mittetasumise kohta;
  • muu dokument, mis on asjakohane kaotatud sissetuleku, kulude suurenemise või töövõimetuse seisukohast või mis tõendab seda.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Jah, enne seda, kui hüvitistega tegelev asutus asja läbi vaatab, tuleb tasuda 100 eurot; tasumata jätmise korral lükatakse taotlus tagasi.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Hüvitistega tegelev asutus.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Abistavale asutusele või otse hüvitistega tegeleva asutuse sekretärile.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Mitte tingimata. Kui see on vajalik, palutakse teil kohale ilmuda.

Kui teie elukoht või harilik viibimiskoht on teise liikmesriigi territooriumil, palub Kreeka hüvitistega tegelev asutus asjaomasel abistaval asutusel teid küsitleda kooskõlas selle riigi õigusega ja saata protokolli. Kreeka hüvitistega tegelev asutus võib ka ise korraldada küsitluse telefoni või videokonverentsi teel kooskõlas Kreeka õigusega ja koostöös asjaomase abistava asutusega. Sellisel juhul ei saa Kreeka hüvitistega tegelev asutus taotluse esitajat küsitluseks kohustada.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Hüvitistega tegelev asutus peab juhtumi läbi vaatama kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning tegema lõpliku otsuse kolme kuu jooksul alates taotluse hindamise kuupäevast.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Nii taotluse esitajal kui ka Kreeka riigil on õigus esitada hüvitistega tegeleva asutuse otsuse suhtes edasikaebus esimese astme halduskohtule (Dioikitikó Protodikeío). Tähtaeg on neli kuud.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

http://www.ministryofjustice.gr/site/LinkClick.aspx?fileticket=PqM22gvCCCg%3d&tabid=151

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Hüvitise taotlemiseks spetsiaalset abitelefoni ei ole. http://www.ministryofjustice.gr/site/en/HellenicCompensationAuthority.aspx

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Piiriülestes vaidlustes antakse õigusabi tsiviil- (või kaubandus)asjades, kui teie elukoht või harilik viibimiskoht on teises ELi liikmesriigis. Õigusabi võib tähendada ka juristi määramist, et anda õigusalast nõu, et vaidlus lahendada enne selle kohtusse jõudmist. Isikutel, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on Kreekas, kuid kes taotlevad õigusabi kohtuistungi või menetlustoimingu jaoks teises ELi liikmesriigis, on samuti õigus juristi teenustele, kui on saadud õigusabi taotlus teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Soolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus (KEThI)

Riiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus (EKKA)

Soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaat (Genikí Grammateía Isótitas ton Fýlon):

Kreeka pagulaste nõukogu (Ellinikó Symvoúlio gia tous Prósfyges)

Amnesty Internationali Kreeka sektsioon

Kreeka politsei – küberkuritegevus

Viimati uuendatud: 20/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta