Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Prantsusmaa

Sisu koostaja:
Prantsusmaa

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Nõude esitaja peab tõendama, et kahju oli tingitud tahtlikust või tahtmatust teost, mis võis kujutada endast vara- või isikuvastast kuritegu. Seega võib tahtliku teo või hooletu käitumise ohvril olla õigus hüvitisele sõltumata sellest, kas kuriteo toimepanija on tuvastatud või mitte.

Varavastase kuriteo korral liigitatakse tegu varguseks, pettuseks, usalduse kuritarvitamiseks, väljapressimiseks või vara hävitamiseks või kahjustamiseks.

Lisaks sellele on olemas konkreetsed hüvituskavad, millest hüvitatakse kahju, mis on tekkinud terroriakti, Prantsusmaa territooriumil toimunud liiklusõnnetuse, jahiõnnetuse, asbestiga kokkupuute või sõiduki tules hävimise tagajärjel.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Teil on õigus raske isikuvastase kuriteo tagajärjel tekkinud kahju täielikule hüvitamisele järgmistel juhtudel:

  • teie vastu on pandud toime kuritegu, mille tagajärjel teil tekkis vähemalt ühe kuu jooksul püsiv või täielik töövõimetus, või te olete vägistamise, seksuaalse väärkohtlemise, alaealise seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse, orjastamise või sunniviisilise töö ohver
  • või te olete mõne nimetatud kuriteo tagajärjel surnud ohvri lähedane pereliige.

Võite saada hüvitist teatavatel tingimustel ja kindlas summas, kui olete mõne järgmise kergema isikuvastase kuriteo või varavastase kuriteo ohver:

  • kehavigastus, mille tagajärjel tekkis täielik töövõimetus, mis kestis vähem kui üks kuu;
  • varaline kahju, mis tekkis varguse, pettuse, usalduse kuritarvitamise, väljapressimise või vara hävitamise või kahjustamise tagajärjel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah, teil on õigus saada hüvitist, kui olete ohvri lähedane pereliige või kui teile tekitati kuriteoga isikukahju.

Hüvitist makstakse ülenejatele sugulastele (vanemad, vanavanemad), alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed), abikaasale ja õdedele-vendadele või mõnele teisele isikule, kes tõendab isiklikku suhet ohvriga.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, teil on õigus saada hüvitist, kui olete ohvri lähedane pereliige või kui teile tekitati kuriteoga isikukahju.

Hüvitist makstakse ülenejatele sugulastele (vanemad, vanavanemad), alanejatele sugulastele (lapsed, lapselapsed), abikaasale ja õdedele-vendadele või mõnele teisele isikule, kes tõendab isiklikku suhet ohvriga.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah, teil on õigus saada hüvitist, kui te ei ole ELi liikmesriigi kodanik, tingimusel et kuritegu pandi toime Prantsusmaa territooriumil.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah, teil on õigus saada hüvitist tavapärastel tingimustel, kui olete Prantsusmaa kodanik, kuid kuritegu pandi toime välisriigis.

Kui olete aga välisriigi kodanik ja kuritegu pandi toime välisriigis, ei saa te Prantsusmaa hüvitusorganilt hüvitist.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Ei, hüvitisnõude esitamiseks ei pea te esmalt politseile kaebust esitama.

Taotlus peab siiski sisaldama teavet, mis on vajalik nõude hindamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, milles on näidatud kuriteo toimumise kuupäev, koht ja asjaolud (dokument, mis tõendab kaebuse esitamist, kriminaalmenetlusega seotud dokumendid jne).

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei, te ei pea enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemusi.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei, raske isikuvastase kuriteo korral ei pea te hüvitist esmalt nõudma tuvastatud kuriteo toimepanijalt (vt punkt 1.2).

Kergema isikuvastase kuriteo või varavastase kuriteo korral (vt punkt 1.2) tuleb tõendada, et tuvastatud kuriteo toimepanija on maksejõuetu või ei saa kahju täielikult hüvitada. Te peate täpsemalt tõendama, et ei suuda saada tõhusat ja piisavat kahjuhüvitist kindlustusandjalt või muult vastutavalt asutuselt.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui on toime pandud kuritegu, on teil õigus hüvitisele isegi siis, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud.

Taotlus peab siiski sisaldama teavet, mis on vajalik nõude hindamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, milles on näidatud kuriteo toimumise kuupäev, koht ja asjaolud (dokument, mis tõendab kaebuse esitamist, kriminaalmenetlusega seotud dokumendid jne).

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Hüvitist saab taotleda kolme aasta jooksul pärast kuriteo toimumise kuupäeva. Tähtaega pikendatakse ühe aasta võrra alates viimase kohtuotsuse kuupäevast.

Kui kuriteo toimepanijalt mõistetakse välja hüvitis, hakkab tähtaeg kulgema kuupäevast, mil kriminaalkohus on sellest teatanud ohvrile. Kui kuriteo toimepanijalt mõistetakse välja hüvitis, hakkab tähtaeg kulgema kuupäevast, mil kohus on sellest teatanud.

Pärast tähtaja möödumist võidakse arvesse võtta ohvri või hüvitist saama õigustatud isikute esitatud mõjuvat põhjust.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Kas hüvitisega kaetakse näiteks:

a) kuriteoohvrile tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
    Otseselt kehavigastusi saanud ohvrile võidakse hüvitada kõik haiglaravi-, arsti-, parameditsiini- ja ravimikulud (õendusabi, füsioteraapia, ortoptilised uuringud, kõneteraapia vms), kuna enamiku neist kuludest katab tavaliselt sotsiaalkindlustusasutus.
    Samuti võidakse arvesse võtta tulevasi eeldatavaid tervisekulusid, mis on vajalikud pärast ohvri terviseseisundi stabiliseerumist.
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
    Hüvitada võidakse eluaseme ja sõiduki kohandamise kulud ning kolmanda isiku poolse pideva abiga seotud kulud.
    Samuti võidakse katta kehavigastuse tagajärgedega seotud mitmesugused muud kulud: lapsehoiu, koduabilise, transpordi vms kulud.
  • püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
    Hüvitada võidakse kehavigastuse tagajärjel tekkinud püsiv funktsioonihäire, mis jätkub pärast seisundi stabiliseerumist: füsioloogilised funktsioonide häired, püsiv valu, elukvaliteedi halvenemine, iseseisva toimetulekuvõime kaotus jne. Kui need häired tuvastatakse, hinnatakse neid funktsioonihäirete skaala alusel.
    • ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
      Hüvitada võidakse tõendatud saamata jäänud sissetulek, tulevikus saamata jääv sissetulek ja mõju isiku karjäärile: vähenenud tööhõivevõimalused, tööalaste võimaluste kaotus, töövõime vähenemine, vajadus vahetada töökohta jne. Samuti võidakse hinnata kahjulikku mõju õpingutele koolis või ülikoolis või ametiõppele.
    • võimaluste kaotus
    • kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (nt õigusabi- ja kohtukulud)
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara
    • muu

Tööalaste võimaluste kaotus võidakse hüvitada seoses karjäärile avalduva mõjuga (vt eelmine punkt).

Hüvitis ei hõlma kulusid, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega. Isikutele, kelle vahendid on piiratud, võidakse siiski anda tasuta õigusabi, st et riik tasub osaliselt või täismahus kohtuistungiga seotud õigusabi kulud ja kohtukulud. Kõige raskemate kuritegude korral antakse tasuta õigusabi majanduslikust olukorrast olenemata (vt õigusabi käsitleva 10. juuli 1991. aasta seaduse nr° 91-647 artiklis 9-2 (Loi n° 91-647 du 10 juillet 1991 relative à l’aide juridique) sätestatud loetelu).

Isikuvastaste kuritegude korral varalist kahju põhimõtteliselt ei hüvitata. Eelnimetatud kuritegude korral (vt punkt 1.2) on varalise kahju hüvitise ülempiir teatavatel tingimustel 4575 eurot (ülempiiri kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2018).

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • ohvri valu ja kannatused

Kannatused hõlmavad kehalisi ja vaimseid kannatusi ning nendega seotud probleeme, mis esinevad alates kuriteo toimepanemise kuupäevast kuni seisundi stabiliseerumiseni. Hüvitise maksmise seisukohast käsitatakse kannatusi, mis jätkuvad pärast seisundi stabiliseerumist, püsiva funktsioonihäirena.

Isiklike võimaluste kaotust võetakse arvesse rubriigis isikliku elu väljavaadete kaotus (perte d’établissement), mis tähendab pereeluga seotud kavatsuste täitumise lootuse või võimaluse kaotust.

Moonutavad vigastused hõlmavad füüsilise välimuse muutumise isiklikke tagajärgi.

Samuti võidakse hinnata harrastustega tegelemise võimaluse kaotust (préjudice d’agrément), mille eest makstava hüvitise eesmärk on hüvitada ohvrile võimatus jätkata spordi või vabaajategevustega tegelemist.

b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud

Matusekulud hüvitatakse.

  • ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)

Enamiku ravikuludest, sealhulgas lähedaste pereliikmete ravikulud, katab tavaliselt sotsiaalkindlustusasutus. Patoloogilist mõju võetakse arvesse emotsionaalse stressi all (préjudice d’affection) (vt allpool).

  • elatise või võimaluste kaotus

Hüvitist võidakse maksta ohvri surma või invaliidsuse tõttu kaotatud või vähenenud sissetuleku eest, mis mõjutab ohvri lähedasi pereliikmeid, eelkõige siis, kui pereliikmed peavad ajutiselt loobuma töötamisest, et olla pidevalt ohvri juures.

– psühholoogiline kahju:

  • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele

Emotsionaalse stressi (préjudice d’affection) hüvitis on ette nähtud selleks, et hüvitada lähedaste pereliikmete moraalne kahju, mida põhjustab ohvri surm või raske puudega ohvri kannatuste pealtnägemine.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Hüvitist võidakse maksta ühekordse summana või perioodiliste maksetena. Samuti võidakse teha ettemakseid menetluse ajal enne lõpliku hüvitise maksmist.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ohvri süü võib olla hüvitise maksmisest keeldumise või hüvitise vähendamise aluseks, näiteks kui ohver solvas kedagi või osales kakluses või kuriteos. Vaidluses surnud ohvri ülalpeetavate vastu võidakse tugineda süülisusele.

Samas ei oma ohvri varasem karistatus tähtsust.

Hüvitise määramise menetluses esitatav nõue peab sisaldama teavet, mis on vajalik nõude hindamiseks, ning sellele tuleb lisada vajalikud tõendavad dokumendid. Pidage meeles, et hiljem võidakse nõuda täiendavate dokumentide esitamist ning koostöö tegemist sõltumatute ekspertide aruannete koostamisel.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • Rasked isikuvastased kuriteod (vt punkt 1.2)

Teie varalist seisundit ei võeta arvesse ning kahju, mis tekkis teie isiku vastu suunatud kuriteo tagajärjel, võidakse täielikult hüvitada.

Arvesse võetakse aga sotsiaalkindlustusasutuse, vastastikuse tervisekindlustusseltsi ja kindlustusandja makstud hüvitist.

  • Kergemad kuriteod ja varavastased kuriteod (vt punkt 1.2)

Teie varalist seisundit võetakse arvesse kolme kriteeriumi alusel, mis on järgmised:

  • teie aastasissetulek peab olema alla 18 300 euro (2017. aasta näitaja) pluss täiendavad summad ülalpeetavatele (alanejad ja ülenejad sugulased);
  • te ei suuda saada tõhusat ja piisavat kahjuhüvitist kindlustusandjalt või muult vastutavalt asutuselt;
  • te peate tõendama, et olete kuriteo tagajärjel sattunud raskesse majanduslikku või psühholoogilisse olukorda.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Ei.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Raskete isikuvastaste kuritegude korral tuleks kahju põhimõtteliselt täielikult hüvitada. Hüvitise arvutamisel võetakse arvesse kõiki nõude osasid.

Hüvitis arvutatakse juhtumipõhiselt, võttes arvesse konkreetse ohvri olukorda ja esitatud tõendavaid dokumente; nõude teatavate osade puhul kasutatakse soovituslikku skaalat.

Püsiva funktsioonihäire eest hüvitise arvutamisel kasutatakse näiteks arsti diagnoositud häirel ja ohvri vanusel põhinevat soovituslikku skaalat.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Miinimumsummat ei ole kehtestatud.

Raskete isikuvastaste kuritegude puhul maksimaalne hüvitissumma puudub (vt punkt 1.2).

Kergemate kuritegude ja varavastaste kuritegude puhul (vt punkt 1.2) on hüvitise ülempiir 4575 eurot (ülempiiri kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2018).

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah, nõudevormile tuleb märkida nõutav summa. Märkida tuleb siiski kogusumma. Advokaat või ohvriabiühing võib aidata teil selle kindlaks määrata.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Arvesse võetakse sotsiaalkindlustusasutuse, vastastikuse tervisekindlustusseltsi ja kindlustusandja jne makstud hüvitist.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Jah, te võite taotleda menetluse ajal hüvitise ettemakset (provision).

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Jah, te võite esitada uue hüvitisnõude, kui kahju süveneb või selleks on muu mõjuv põhjus, mida te suudate põhjendada.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Nõude esitaja taotlus, mis tuleb saata asjaomase esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) juures olevale kuriteoohvritele kahju hüvitamise ametile (Commission d’indemnisation des victimes d’infractions, CIVI), peab sisaldama nõude hindamiseks vajalikku teavet. Taotlusele tuleb lisada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud järgmised andmed:

  • nõude esitaja perekonnanimi, eesnimed, sünniaeg ja -koht, amet, kodakondsus ja aadress (lisada isikutunnistuse, elamisloa, passi vms koopia);
  • perekondlik suhe ohvriga (lisada pereraamat (livret de famille), notariaalselt tõestatud dokument vms);
  • kuriteo toimumise kuupäev, koht ja asjaolud (lisada dokument, mis tõendab kaebuse esitamist, kriminaalmenetlusega seotud dokumendid jne);
  • kohus, kus toimus kohtumenetlus kuriteo toimepanija üle (lisada kohtuotsuse koopia);
  • vigastuste laad, töölt puudutud aeg ja tagajärjed (lisada arstitõendid, töölt puudumist tõendavad dokumendid, arstliku läbivaatuse dokumendid);
  • avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud sotsiaalkindlustusametid, mille liige nõude esitaja on ning mida on võimalik kaasata (lisada sotsiaalkindlustuskaardi koopia);
  • esitatud kohtuvälised nõuded ja juba algatatud hagid ning nõude esitajale juba makstud summad (lisada päevarahade, pensionimaksete, perioodiliste maksete ning kuriteo toimepanijalt ja kindlustusandjalt saadud maksetega jne seotud tõendavad dokumendid);
  • CIVI-lt nõutava hüvitise summa;
  • nõude esitaja pangakonto number;
  • muud konkreetse nõudega seotud tõendavad dokumendid.

Kui hüvitist taotletakse seoses kergema isikuvastase kuriteoga või varalise kahjuga, mis tekkis varguse, pettuse, usalduse kuritarvitamise, väljapressimise või vara hävitamise või kahjustamise tagajärjel, peab taotlus sisaldama ka järgmist:

  • nõude esitaja tulusid tõendav dokument (lisada maksuteade (avis d’imposition) kuriteole eelnenud ja taotluse esitamisele eelnenud aasta kohta);
  • tõendid selle kohta, et nõude esitajal ei ole võimalik saada tõhusat ja piisavat hüvitist muul viisil;
  • kuriteo tagajärjel tekkinud raske majandusliku või psühholoogilise olukorra kirjeldus.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Need teenused on tasuta. Advokaadi abi kasutamine või esindamine tema poolt ei ole kohustuslik. Advokaaditasud maksate teie, välja arvatud siis, kui saate automaatselt tasuta õigusabi või kui on täidetud teatavad tingimused. CIVI menetluse jooksul tekkinud kulusid käsitatakse kohtukuludena ning need kannab riik.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Ohvrile hüvitise maksmise üle otsustab CIVI. CIVI määratud hüvitise maksab tegelikult välja terrorismi ja muude kuritegude ohvrite tagatisfond (Fonds de garantie des actes de terrorisme et d’autres infractions, FGTI).

Kui tegemist on terrorismiga, siis maksab FGTI hüvitist esimese astme kohtu (Tribunal de grande instance) kohtuniku järelevalve all otse ohvrile, kes seda fondilt taotles. Erimeelsuste korral võib pöörduda asjaomase kohtuniku poole.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Igas esimese astme kohtus teeb kuriteoohvrite või nende ülalpeetavate esitatud hüvitisnõuete kohta otsuse CIVI.

Pädev CIVI on teie elukoha või asja arutava kriminaalkohtu asukoha CIVI (register). Kui olete välisriigis elav Prantsusmaa kodanik ja kuritegu toimus välisriigis, on pädev Pariisi esimese astme kohtu juures asuv CIVI:

Tribunal de Grande Instance de Paris
4 Boulevard du Palais
75055 PARIS CEDEX 01 – France

Kui tegemist on terrorismiga, siis esitatakse taotlus otse FGTI-le:

64, Rue Defrance
94682 Vincennes Cedex – France

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Te ei pea isiklikult kohtumenetluses või kohtuistungil osalema.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

CIVI kantselei edastab taotluse viivitamata FGTI-le.

FGTI peab tegema ohvrile pakkumise kahe kuu jooksul CIVI kantseleilt täieliku toimiku saamisest.

Kui ohver võtab pakkumise vastu, edastatakse kokkuleppeprotokoll CIVI eesistujale heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist on võimalik seda protokolli täita. Otsusest teatatakse ohvrile ja FGTI-le, kes maksab hüvitise välja.

Kui FGTI keeldub hüvitist maksmast, esitades selle põhjused, või kui ohver keeldub pakkumisest või ei vasta FGTI pakkumisele kahe kuu jooksul, arutab CIVI asja kohtumenetluses: sellisel juhul vaatab kohtunik taotluse läbi ning kontrollib tehtud avaldusi ja esitatud dokumente.

Prokurör ja FGTI esitavad oma seisukohad hiljemalt 15 päeva enne kohtuistungit. Nõude esitajale ja FGTI-le tuleb kohtukutse saata vähemalt kaks kuud enne kohtuistungit.

Pärast suletud kohtuistungit teatatakse CIVI otsusest maksta hüvitist (või keelduda hüvitise maksmisest) nõude esitajale ja FGTI-le, kes maksab määratud hüvitise välja kuu aja jooksul pärast teate saamist.

Kui tegemist on terrorismiga, siis maksab FGTI hüvitissumma ettemaksuna kuu aja jooksul pärast täieliku toimiku saamist, kui toimiku alusel on isikul õigus seda saada. FGTI esitab pärast ohvri seisundi stabiliseerumist ohvrile või surnud ohvri lähedastele pereliikmetele kolme kuu jooksul hüvitise pakkumise.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Kui te ei ole CIVI otsusega rahul, võite taotleda juhtumi uuesti käsitlemist selles apellatsioonikohtus (Cour d’appel), mille alla CIVI kuulub.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Teave ja vormid on kättesaadavad järgmistel veebisaitidel:

Ohvriabiühingud aitavad teid menetluse käigus ja annavad vajalikku teavet.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Telefoninumbril 116006 pakutakse tasuta psühholoogilist abi, teavet teie õiguste kohta ning üldist tuge menetluse käigus seitse päeva nädalas kell 9.00–21.00. Kohalik kõnetasu kehtib järgmistele numbritele helistades:

01 41 83 42 08

Prantsusmaa piires või

+33 1 41 83 42 08 välismaalt helistades

E-post: 08victimes@france-victimes.fr

Kasutada saa järgmisi veebisaite:

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Isikutele, kelle vahendid on piiratud, võidakse anda tasuta õigusabi, st et riik tasub osaliselt või täismahus kohtuistungiga seotud õigusabi kulud ja kohtukulud. Kõige raskemate kuritegude korral antakse tasuta õigusabi majanduslikust olukorrast olenemata (vt õigusabi käsitleva 10. juuli 1991. aasta seaduse nr 91-647 artiklis 9-2 (Loi no 91-647 du 10 juillet 1991 relative à l’aide juridique) sätestatud loetelu).

Teatavad õigusabi andvad asutused, näiteks õiguskeskused (maisons de la justice et du droit) või õigusalase teabe infokeskused (points d’accès au droit), pakuvad tasuta õigusnõustamist ja saavad aidata teil (sõltumata teie kodakondsusest) täita formaalsused, mis on vajalikud teie õiguste kasutamiseks, ning aitavad kohtuvälistes menetlustes.

Sama kehtib ohvriabiühingute kohta, kes pakuvad muu hulgas tasuta õigusabi.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Ohvriabiühingud, kellega saab ühendust võtta kohtute juures asuvate ohvriabiametite kaudu või nende enda poole pöördudes, aitavad teid tasuta hüvitisnõude koostamisel.

Viimati uuendatud: 05/11/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.