Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?
Teil on võimalik saada hüvitist teatud tahtlike kuritegude korral, mis on pandud vägivalda kasutades toime Küprose Vabariigi kontrolli all olevas piirkonnas ja millele on osutatud siseriiklikus õiguses (nt üliraske kehavigastus, ettekavatsetud mõrv).
Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?
Teil on võimalik saada hüvitist raske kehavigastuse või terviseprobleemi korral, mis nõuab meditsiinilise arvamuse põhjal haiglaravi ja mille tõttu peate puuduma töölt vähemalt kaheksa päeva.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?
Jah, Teil on võimalik saada hüvitist, kui Te olete kuriteo tagajärjel surnud ohvri ülalpeetav, st ohvri abikaasa või laps.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?
Ei, Teil ei ole võimalik saada hüvitist, kui Te olete ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?
Jah, Teil on võimalik saada hüvitist, kui Te ei ole ELi kodanik, tingimusel et Te olete mõne Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanik ja Küprose Vabariigi alaline elanik või Te olete vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooni osalisriigi kodanik.
Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?
Ei, Te ei saa nõuda siin elades või siit pärit olles riigilt hüvitist, kui kuritegu on toime pandud teises ELi riigis. Hüvitist antakse vaid kuriteo korral, mis on toime pandud Küprose Vabariigi kontrolli all olevas piirkonnas.
Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?
Jah, Te peate teatama kuriteost politseile viie päeva jooksul pärast selle toimumist või kui seda ei ole mõistlikult võimalik selle aja jooksul teha, siis viie päeva jooksul alates hetkest, mil kuriteost teatamine on mõistlikult võimalik.
Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?
Ei, hüvitisnõue tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kuritegu, olenemata sellest, kas politseiuurimine ja/või kriminaalmenetlus on pooleli.
Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?
Jah, enne kui Te saate nõuda hüvitist, tuleb taotleda hüvitist teo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud. Hüvitisnõue tuleb siiski esitada kahe aasta jooksul pärast kuriteo toimumist, olenemata sellest, kas menetlus teo toimepanija vastu on pooleli.
Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Jah, Teil on õigus hüvitisele ka siis, kui teo toimepanijat ei ole tuvastatud või süüdi mõistetud. Peate esitama juhtumiga seotud politseiraporti, millest on näha, et teo toimepanija isikut ei ole kindlaks tehtud.
Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?
Jah, hüvitise taotlemise tähtaeg on kaks aastat kuriteo toimepanemisest.
Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?
Kas hüvitisega kaetakse näiteks a) kuriteoohvrile tekitatud
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
- vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
Riiklikud tervishoiuasutused pakuvad tasuta tervishoiuteenuseid kuni 1709 euro eest.
- vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
Sisalduvad eespool nimetatud summas.
- püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
Püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõimetuspension. Pensioni summa võrdub töövõime vähenemise protsendi ja sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava põhipensioni korrutisega.
- ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne)
Ajutise töövõimetuse korral määratakse kuni kuueks kuuks haigushüvitis. Hüvitise summa võrdub sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava haigushüvitise baassummaga.
Ei kohaldata.
- kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (nt õigusabi- või kohtukulud)
Ei kohaldata.
- varastatud või kahjustatud isiklik vara
Ei kohaldata.
Ei kohaldata.
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
Ei kohaldata.
b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
Määratakse matusetoetus. Matusetoetuse summa võrdub sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava matusetoetuse summaga.
- ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
Ei kohaldata.
- elatise või võimaluste kaotus
Määratakse toitjakaotus- või orvupension. Pensioni summa võrdub sotsiaalkindlustusseaduse alusel makstava põhipensioni summaga.
– psühholoogiline kahju:
- sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele
Ei kohaldata.
Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?
Hüvitis makstakse ühes osas, kuid töövõimetuspensioni, toitjakaotuspensioni ja orvupensioni makstakse kord kuus.
Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Hüvitist ei maksta, kui Te olete langenud iseenda kuriteo ohvriks, kui Te olete kaasatud organiseeritud kuritegevusse või kui Te olete vägivallakuritegude toimepanekus osaleva organisatsiooni liige, isegi kui vägivallakuritegu, mille ohvriks Te olete langenud, ei ole sellega seotud või kui Te ei osalenud selles.
Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Teie varaline seisund ei mõjuta Teie võimalust saada hüvitist.
Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Keeldumine igakülgsest koostööst politsei või mõne muu pädeva asutusega või selle koostöö tegemata jätmine.
Kuidas hüvitist arvestatakse?
Hüvitist arvestatakse viisil, mida on kirjeldatud vastuses küsimusele „Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?“
Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?
Minimaalset hüvitissummat ei ole. Maksimaalne summa, mille saab määrata, on nimetatud eespool vastuses küsimusele „Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?“
Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?
Ei, see ei ole vajalik.
Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?
Jah, ükskõik milline muust allikast saadud hüvitis arvestatakse maha.
Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?
Ei.
Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?
Ei.
Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?
Peate esitama koos hüvitistaotlusega politseiraporti ja arstitõendi. Teil võidakse paluda esitada ka järgmised dokumendid või mõni neist:
- volikiri või dokument, mis tõendab volitusi või seost ohvriga;
- ohvri surmatunnistus;
- politseiraporti koopia;
- kohtuotsuse koopia;
- arstliku läbivaatuse aruanded ja arstitõendid;
- haiglaarved;
- muude kulude arved (hooldamine, matused);
- tõendid sissetulekute kohta (palk, sotsiaaltoetused/-abi);
- kinnitus muudest allikatest (tööandja kindlustus, erakindlustus) pärit summade (mitte)laekumise kohta;
- karistusandmed;
- muud Teie juhtumiga seotud tõendavad dokumendid.
Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
Ei.
Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?
Sotsiaalkindlustusameti direktor.
Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?
Võite oma nõude tuua või saata postiga järgmisel aadressil: Social Insurance Services, 7 Lord Byron Ave., 1465, Nicosia, Cyprus.
Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?
Ei, see ei ole vajalik.
Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?
Kuus kuud alates kuupäevast, mil otsuse tegemiseks on olemas kogu teave.
Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?
Võite esitada otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse nõude 75 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.
Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
Nõudevormid ja teavet hüvitamise kohta saab kreeka ja inglise keeles sotsiaalkindlustusametist või sotsiaalkindlustusameti veebisaidilt.
Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?
Eraldi abitelefoni või veebisaiti hüvitise taotlemiseks ei ole. Võite võtta teabe saamiseks ühendust otse sotsiaalkindlustusametiga.
Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?
Võite taotleda õigusabi seoses oma juhtumi menetlemisega. Sotsiaalkindlustusametile esitatavate hüvitistaotluste koostamiseks õigusabi ei anta.
Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Võite võtta teabe saamiseks ja hüvitise nõudmiseks ühendust otse sotsiaalkindlustusametiga.
