Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Horvaatia

Sisu koostaja:
Horvaatia

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Te saate esitada hüvitistaotluse, kui olete Horvaatia territooriumil toime pandud vägivaldse tahtliku kuriteo ohver, mille tagajärjel tekitati tõsiseid kehavigastusi või tõsine tervisekahju või millega kaasnes surm.

Vägivallakuritegu on:

  1. igasugune kuritegu, mis on toime pandud tahtlikult ja jõudu kasutades või kahjustades teise inimese seksuaalset puutumatust;
  2. igasugune kuritegu, mis ohustab elu ja vara tegevuse tõttu, mida loetakse üldiselt ohtlikuks, või mille puhul kasutati vahendit, mis põhjustas surma, tõsise kehavigastuse või tõsise tervisekahju ühele või mitmele isikule, ning mis on sätestatud kriminaalkoodeksis kui tahtliku põhikuriteo tõsine vorm.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

  • Üldjuhul vigastuste korral hüvitist ei maksta. Hüvitist makstakse juhul, kui vägivallakuriteo tagajärjel tekitati tõsiseid kehavigastusi või tõsine tervisekahju või see põhjustas surma.
  • Vahetutel ohvritel on õigus saada hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest summas kuni 35 000 Horvaatia kunat, kui vägivallakuriteo tagajärjel tekitati tõsiseid kehavigastusi või tõsine tervisekahjustus ja kui – arvestades, et kõik muud seadusega ette nähtud tingimused on täidetud – on võimalik tõestada, et see põhjustas sissetuleku kaotuse.
  • Vahetutel ohvritel on õigus saada ravikulude hüvitist, kui vägivallakuriteo tagajärjel tekitati tõsiseid kehavigastusi või tõsine tervisekahju ja kui – arvestades, et kõik muud seaduse tingimused on täidetud – on võimalik tõestada, et sellega kaasnesid ravikulud, mille ohver pidi ise tasuma. Asjaomaste ravikulude hüvitamist saab taotleda kuni tervishoiuteenuste hüvitise piirmäärani, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi kohustusliku tervisekindlustuse eeskirjades, eeldusel, et neid kulusid peetakse põhjendatuks üksnes juhul, kui vahetul ohvril puudub õigus ravikulude hüvitamiseks tervisekindlustuse alusel.
  • Kaudsetel ohvritel on õigus hüvitisele seadusjärgse elatise kaotamise tõttu, kui vahetu ohver suri vägivallakuriteo tagajärjel ja kui – arvestades, et kõik muud seaduse tingimused on täidetud – on võimalik tõestada, et kaudne ohver on kaotanud asjaomase seadusjärgse elatise. Kui kaudsel ohvril on õigus saada hüvitist kohustusliku pensionikindlustuse süsteemist, ei ole tal õigust saada hüvitist seadusjärgse elatise kaotamise tõttu. Kõigile kaudsetele ohvritele seadusjärgse elatise kaotamise tõttu makstava hüvitise kogusumma on kuni 70 000 Horvaatia kunat.
  • Isikutel, kes tasusid tahtliku vägivallakuriteo tagajärjel surnud vahetu ohvri matusekulud, on õigus saada matusekulude hüvitist, seda juhul, kui – arvestades, et kõik muud seaduse tingimused on täidetud – sellist matusekulude tasumist on võimalik tõestada. Matusekulud hüvitatakse summas kuni 5000 Horvaatia kunat.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

  • JAH, surnud kuriteoohvrite sugulastel või ülalpeetavatel on õigus saada hüvitist seadusjärgse elatise kaotamise tõttu ning tavapäraste matusekulude hüvitist.
  • Seaduse silmis on need sugulased või pereliikmed „kaudsed ohvrid“. Sugulased või pereliikmed (st seaduse järgi kaudsed ohvrid) on abikaasad, elukaaslased, lapsed, vanemad, lapsendatud, lapsendajad, kasuemad, kasuisad, kasulapsed ja samasoolised partnerid, kellega vahetu ohver koos elas; vanavanemad ja lapselapsed ainult juhul, kui nad on ise vahetud ohvrid, kui nad elasid alaliselt koos ja vanavanemad asendasid vahetu ohvri vanemaid.
  • Mitteabielulise kooselu ja samasooliste kooselu olemasolu hinnatakse Horvaatia Vabariigi seaduse kohaselt.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

  • EI, sugulastel või ülalpeetavatel pereliikmetel ei ole õigus saada hüvitist, kui ohver jäi rünnaku tagajärjel ellu.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

  • Hüvitist on õigus saada ainult ohvritel, kes on Horvaatia kodanikud või kes elavad Horvaatia Vabariigis, st kui nad on ELi liikmesriigi kodanikud või liidu territooriumi alalised elanikud.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on minu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

EI, ohver ei saa taotleda hüvitist Horvaatia Vabariigilt, kui kuritegu pandi toime teise riigi territooriumil. Horvaatia Vabariik maksab hüvitist ainult juhul, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud ja üksnes siis, kui vägivallakuritegu pandi toime riigi territooriumil (Horvaatia Vabariik ei maksa hüvitist teises riigis toime pandud kuritegude korral).

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

  • JAH, hüvitise taotlemiseks peab kuriteost teavitama politseid või see tuleb registreerida politseis või prokuratuuris kuriteona.
  • Politseitõend juhtumi registreerimise või sellest teavitamise kohta kuriteona tuleb esitada koos hüvitistaotlusega.
  • Ohvri nõudmisel peab politsei väljastama tõendi, milles kinnitatakse, et asjaomasest juhtumist teavitati või see registreeriti kuriteona.

Kas enne taotluse esitamist pean ära ootama võimaliku politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

  • EI, te ei pea politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemusi ära ootama.
  • Õigust nõuda hüvitist võib kasutada olenemata sellest, kas õigusrikkuja on teada või kas kriminaalmenetlust on alustatud.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

  • EI, te ei pea kõigepealt nõudma hüvitist õigusrikkujalt.
  • Nõude esitamine vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele (Zakon o novčanoj naknadi žrtvama kaznenih djela, edaspidi „seadus“) ei välista ohvri õigust saada hüvitist õigusrikkujalt.
  • Kui ohver on esitanud seaduse alusel nõude ning on kasutanud õigust saada hüvitist otse õigusrikkujalt, lisatakse see hüvitis ohvri seaduse alusel nõutud hüvitisele.
  • Kui õigusrikkujalt saadud hüvitis rahuldab nõude täielikult, lükatakse seaduse alusel esitatud nõue tagasi. Kui asjaomase nõudega seotud menetlus on juba lõppenud, kuid makset ei ole veel tehtud, tehakse otsus hüvitise mittemaksmise kohta.
  • Kui riik on juba maksnud ohvrile seaduse alusel hüvitist ja ohver saab teo toimepanijalt täieliku või osalise hüvitise, on riigil õigus esitada ohvrile tagasinõue teo toimepanijalt otse saadud summa osas, kuid maksimaalselt kuni ohvrile makstud summa ulatuses.
  • Pärast riigilt seaduse alusel hüvitise saamist ei ole ohvril enam õigust nõuda hüvitist õigusrikkujalt, sest nüüd on riigil õigus esitada nõue õigusrikkujale.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

  • JAH, taotleja peab lisama hüvitisnõude toetuseks kõik ametlikul nõudevormil loetletud üldjuhul nõutud dokumendid, mis esitatakse olenemata sellest, kas teo toimepanija on kindlaks tehtud või süüdi mõistetud või kas kriminaalmenetlust on alustatud.
  • Nõuet tõendavad dokumendid on üldjuhul järgmised: politseitõend selle kohta, et kuritegu on registreeritud või sellest on teatatud, kodakondsustõend, elukohatõend, ohvri surmatunnistus, taotleja õiend selle kohta, et õigust nõuda hüvitist vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele ei ole kasutatud teisel õiguslikul alusel, ohvri arstlikud dokumendid, mille alusel hüvitist nõutakse (tõend raviasutuses viibimise kohta, meditsiinilised tulemused ja hinnangud, haiglast väljakirjutamise tõend, töövõimetusleht, tervishoiuteenusega seotud kviitungid), tavapäraste matusekulude kviitungid, muud asjakohased tõendid või dokumendid, mis võivad olla olulised hüvitise kohta otsuse langetamisel.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

  • JAH, nõue tuleb esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast taotluses kirjeldatud kuriteo toimepanemise kuupäeva.
  • Kui ohver ei saanud nõuet sellel perioodil õigustatud põhjustel esitada, tuleb nõue esitada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast õigustatud aluse äralangemist ning hiljemalt kolme aasta jooksul pärast kuriteo toimepanemise kuupäeva. (Ohver peab märkima õigusliku aluse ja seda tõendama)
  • Kui ohver on alaealine või piiratud teovõimega isik ning tema õiguslik esindaja ei esitanud nõuet kuue kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist, algab kuuekuuline tähtaeg kuupäevast, mil isik saab 18aastaseks, või kuupäevast (pärast ohvri täisealiseks saamist), mil kriminaalmenetlus algatati, või pärast isiku teovõime taastamise kuupäeva.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

a) Õigusrikkumise ohvri puhul

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
    • Vahetul ohvril on õigus ravikulude hüvitamisele kuni tervishoiuteenuste hüvitise piirmäärani, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi kohustusliku ravikindlustuse eeskirjades. Asjaomaseid kulusid tunnustatakse ainult juhul, kui vahetul ohvril puudub õigus ravikulude hüvitamiseks tervisekindlustuse alusel;
  • vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
    • Vt esimese punkti vastus (õigus ravikulude hüvitamisele kuni tervishoiuteenuste hüvitise piirmäärani, mis on sätestatud Horvaatia Vabariigi kohustusliku tervisekindlustuse eeskirjades);
  • püsiv vigastus (nt invaliidsus või muud püsivad puuded)
    • saamata jäänud sissetulek ravi ajal ja selle järgselt (sh saamata jäänud sissetulek ja sissetuleku teenimise võime kaotamine või vähenenud ülalpidamisvõime jne).
  • Vahetutel ohvritel on õigus hüvitisele saamata jäänud sissetuleku eest, mida antakse ühekordse maksena ning mille maksimaalne summa on kuni 35 000 Horvaatia kunat:
    • võimaluste kaotus
    • kahju põhjustanud juhtumi kohtumenetlustega seotud kulud (nt õigusabikulud ja kohtukulud)
    • varastatud või kahjustatud isiklik vara
    • muu;

– psühholoogiline (moraalne) kahju:

  • EI
    • ohvri valu ja kannatused
  • EI

b) õigustatud isikute või ohvri sugulaste puhul

– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:

  • matusekulud
Tavapärased matusekulud, mille maksimaalne summa on kuni 5000 Horvaatia kunat
  • arstiabikulud (nt pereliikme teraapia, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
  • ülalpidamise või võimaluse kaotus

Kaudsetel ohvritel, kes olid vägivallakuriteo tagajärjel surnud vahetu ohvri ülalpidamisel, on õigus saada hüvitist seadusjärgse ülalpidamise kaotuse tõttu. Asjaomast toetust makstakse ühekordse maksena kindlustusmatemaatiliste arvutuste alusel, alustades pensionikindlustuse seaduse (Zakon o mirovinskom osiguranju) kohasest väikseimast perepensionist, mis arvutatakse vastavalt 5aastasele tööstaažile ning kaudse ohvri eeldatavale ülalpidamisperioodile. Hüvitist makstakse ainult juhul, kui kaudsel ohvril ei ole õigust saada hüvitist riikliku pensionikindlustuse alusel. Kõigile kaudsetele ohvritele makstakse hüvitist kokku maksimaalselt kuni 70 000 Horvaatia kunat;

– psühholoogiline kahju:

  • EI
    • sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ellujäänutele
  • EI

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

  • Hüvitist makstakse ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • Hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel võetakse arvesse vahetu ohvri tegevust enne kuriteo toimepanemist, selle toimepanemise ajal ja pärast seda; vahetu ohvri rolli seoses kahju tekkimise ja ulatusega; kas ja millise aja jooksul teatas vahetu ohver kuriteost pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud seda teha mõjuval põhjusel; vahetu ohvri koostöö politsei ja pädevate asutustega kurjategija kohtu alla andmiseks; vahetul ohvril, kes aitas kaasa kahju tekkimisele või kes suurendas kahju ulatust, on õigus ainult proportsionaalselt vähendatud hüvitisele.
  • Hüvitistaotlus lükatakse tagasi, kui tuvastatakse, et ohver on seotud organiseeritud kuritegevusega või kuulub kuritegelikku organisatsiooni.
  • Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitise summat vähendada, kui täieliku hüvitise maksmine läheb vastuollu õigluse, kõlbelisuse või avaliku korra põhimõtetega.
  • Vahetu ohvri käitumist võetakse arvesse kaudse ohvri hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • EI
  • Taotleja finantsolud, st eluolulised tingimused ei mõjuta põhimõtteliselt taotluse kohta langetatavat otsust, kuid kui tehakse otsust seadusjärgse ülalpidamise kaotamise hüvitamise kohta, võib finantsolukord mõjutada hüvitise saamise võimalusi.

Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

  • JAH
  • Hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel võetakse arvesse vahetu ohvri tegevust enne kuriteo toimepanemist, selle toimepanemise ajal ja pärast seda; vahetu ohvri rolli seoses kahju tekkimise ja ulatusega; kas ja millise aja jooksul teatas vahetu ohver kuriteost pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud seda teha õigustatud põhjustel; vahetu ohvri koostöö politsei ja pädevate asutustega kurjategija kohtu alla andmiseks; vahetul ohvril, kes aitas kaasa kahju tekkimisele või kes suurendas kahju ulatust, on õigus ainult proportsionaalselt vähendatud hüvitisele.
  • Hüvitistaotlus lükatakse tagasi, kui tuvastatakse, et ohver on seotud organiseeritud kuritegevusega või kuulub kuritegelikku organisatsiooni.
  • Hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitise summat vähendada, kui täieliku hüvitise maksmine läheb vastuollu õigluse, moraali või avaliku korra põhimõtetega.
  • Vahetu ohvri käitumist võetakse arvesse kaudse ohvri hüvitise saamise õiguse üle otsustamisel.

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

  • Rahalise hüvitise arvutamisel võetakse arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid, taotleja peab tõendama õigusnõuete täitmist ning konkreetsete kulude või kahju tekkimist.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

  • Seaduses ei ole sätestatud makstava hüvitise minimaalset summat (kuid makstava hüvitise maksimaalne summa ei ole seadusega piiratud).

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

  • JAH, taotlejad peavad märkima nõutava summa.
  • Juhiseid summa arvutamiseks ei ole antud (taotleja peab tõendama kulude või kahju teket, mille eest hüvitist nõutakse).

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

  • Mõnel juhul JAH, teistel juhtudel EI, sõltuvalt saadud hüvitise allikast.
  • Tervise, pensioni või muu kindlustuse ja teiste allikate alusel saadud hüvitis arvestatakse asjakohaseks hüvitissummaks, nii et ohvrile antav hüvitis koosneb koguhüvitise (millele ohvril on õigus vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele (edaspidi „seadus“)) ja ühel või mitmel alusel makstava hüvitise vahest.
  • Vahetu või kaudse ohvri makstavat vabatahtlikku kindlustust ei lisata hüvitise summale.
  • Kui ohver saab hüvitist otse kurjategijalt, arvatakse see Horvaatia Vabariigilt nõutava hüvitise hulka; kui kurjategijalt saadud hüvitis rahuldab nõude täielikult, lükatakse nõue tagasi; kui kurjategijalt saadud hüvitis rahuldab nõude täielikult, kui menetlus on lõpetatud, kuid makset ei ole veel tehtud, tehakse otsus ohvrile hüvitise mittemaksmise kohta.
  • Kui riik on juba maksnud ohvrile seaduse alusel hüvitist ja ohver saab teo toimepanijalt täieliku või osalise hüvitise, on riigil õigus esitada ohvrile tagasinõue teo toimepanijalt otse saadud summa osas, kuid maksimaalselt kuni ohvrile makstud summa ulatuses.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

  • EI

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

  • Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduses ei ole sätestatud lisahüvitise maksmist.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • Nõudega esitatavad tõendavad dokumendid on loetletud ametlikul vormil. Nõuet tõendavad dokumendid on järgmised: kodakondsustõend, elukohatõend, ohvri surmatunnistus, politseitõend selle kohta, et kuritegu on registreeritud või sellest on teatatud, taotleja õiend selle kohta, et õigust nõuda hüvitist vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele ei ole kasutatud teisel õiguslikul alusel, ohvri arstlikud dokumendid, mille alusel hüvitist nõutakse (tõend raviasutuses viibimise kohta, meditsiinilised tulemused ja hinnangud, haiglast väljakirjutamise tõend, töövõimetusleht, tervishoiuteenusega seotud kviitungid), tavapäraste matusekulude kviitungid, muud asjakohased tõendid või dokumendid, mis võivad olla olulised hüvitise kohta otsuse langetamisel.
  • Esitada tuleb eespool osutatud dokumentide originaalid või nende kinnitatud koopiad.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

  • Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduse kohaselt ei tule maksta haldus- või muid tasusid.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

  • Kuriteoohvritele vastavalt kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusele hüvitise maksmise üle otsuste langetamiseks pädev asutus (kui hüvitist makstakse riigieelarvest) on kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon (Odbor za novčanu naknadu žrtvama kaznenih djela).
  • Kui ohver nõuab õigusrikkujalt hüvitist kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis, on ohvril seda võimalik teha kriminaalmenetluse raames pädevas kriminaalkohtus.
  • Kuid ohver võib ka esitada pädevale kohtule hagi kohtuasja algatamiseks õigusrikkujalt hüvitise nõudmiseks.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

  • Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduse kohane kuriteoohvritele hüvitise maksmise nõue esitatakse kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjonile, st justiitsministeeriumile.

Horvaatia Vabariik
Justiitsministeerium (Ministarstvo pravosuđa)
Ulica Grada Vukovara 49
10000 ZAGREB

  • Kui teo toimepanijalt nõutakse hüvitist kriminaalmenetluse raames, esitatakse tsiviilhagi või kahju hüvitamise nõue pädevale menetlust läbiviivale kohtule.
  • Ohver võib nõuda teo toimepanijalt hüvitist ka pädevas kohtus.

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

  • Reeglina on kuriteoohvrite nõuete menetluse puhul vastus EI, kuid sõltuvalt juhtumist võib pädev asutus, st komisjon, otsuse langetamiseks erandkorras nõuda, et pooled, tunnistajad või kohtu määratud eksperdid annaksid kohtus tunnistusi.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

  • Pädev asutus teeb nõude kohta otsuse 60 päeva jooksul, kui nõue on täielik ja nõuetekohane (kui kõik otsuse langetamiseks vajalikud dokumendid, teave ja tõendid on hangitud ja esitatud). Mittetäieliku nõude korral võib otsuse langetamiseks vajaminev aeg olla pikem.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

  • Otsuse kohta ei ole võimalik kaebust esitada, kuid taotleja võib esitada pädevale halduskohtule halduskaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

  • Vorm ja teave on saadaval igas politseijaoskonnas, prokuratuuris, munitsipaal- ja maakonnakohtus ning elektrooniliselt justiitsministeeriumi (Ministarstvo pravosuđa), siseministeeriumi (Ministarstvo unutarnjih poslova), Horvaatia Vabariigi riigiprokuröri büroo (Državno odvjetništvo RH) ning munitsipaal- ja maakonnakohtute ametlikel veebisaitidel.
  • Teabe saamiseks tuleb helistada kuriteo- ja väärteoohvrite riikliku kõnekeskuse (Nacionalni pozivni centar za žrtve kaznenih djela i prekršaja) abinumbril 116-006.
  • Politsei, prokuratuur ja kohus peavad andma teavet hüvitise saamise õiguse kohta ning asutuse kohta, kuhu poole saab pöörduda asjaomaste õiguste kasutamiseks kõigi isikute puhul, kellel on kuriteoohvritele hüvitise maksmise seaduse kohaselt õigus saada hüvitist Horvaatia Vabariigilt.
  • Politsei, prokuratuur ja justiitsministeerium peavad väljastama vajalikud vormid nõude esitamiseks kõigile isikutele, kellel on seaduse alusel õigus hüvitisele, ning nõudmise korral peavad asjaomased asutused andma üldisi juhiseid ja teavet nõude vormi täitmise kohta ning nõudele lisatavate tõendavate dokumentide kohta.
  • Justiitsministeerium on välja andnud horvaadi- ja ingliskeelse brošüüri, mis sisaldab kogu teavet hüvitise saamise õiguse, nõuete ja asjaomase õiguse kasutamise kohta. Brošüürid ja nõude vormid on avaldatud horvaadi ja inglise keeles justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi veebisaidil.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

  • Kui nõue on mittetäielik, ebaselge või loetamatu, ei lükata nõuet tagasi, vaid taotlejat teavitatakse, kuidas seda parandada või täiendada. Seda võib lugeda taotleja abistamiseks.
  • Taotleja võib oma kulul palgata nõude ettevalmistamiseks või menetluses esindamiseks volitatud isiku või juristi.
  • Ohvrile hüvitise maksmise nõude täitmiseks vajalikku teavet ja abi saab igast politseijaoskonnast, prokuratuurist, munitsipaal- ja maakonnakohtust või kuriteo- ja väärteoohvrite riikliku kõnekeskuse tasuta abinumbril 116-006.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

  • JAH

https://pravosudje.gov.hr/o-ministarstvu/djelokrug-6366/iz-pravosudnog-sustava-6372/podrska-zrtvama-i-svjedocima/6156

Millised on abistava ametiasutuse ülesanded?

  • Abistav asutus on Horvaatia Vabariigi justiitsministeerium ja taotleja võib esitada nõude sellele ametiasutusele nende juhtumite puhul
  • (nimetatakse Horvaatia seaduse alusel piiriülesteks juhtumiteks (prekogranični slučajevi))
  • Abistav asutus esitab võimalikult kiiresti nõude ja lisadokumendid selle riigi pädevale asutusele, kus taotleja nõuab hüvitist. Nõue esitatakse riigi ametlikus keeles või muus asjaomases riigis heakskiidetud keeles.
  • Asjaomase nõude esitamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni ettenähtud vormi.
  • Kui riigis nõude üle otsuse langetamise eest vastutav asutus nõuab taotleja, tunnistajate, kohtu määratud ekspertide või teiste isikute ärakuulamist Horvaatia Vabariigis, teostab seda kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon, kes seejärel esitab ärakuulamise aruande teise riigi asutusele, kes vastutab nõude üle otsuse langetamise eest.
  • Kui nõude kohta otsuse langetamise eest vastutav teise riigi asutus nõuab ülekuulamist tehniliste vahendite abil, toimub ülekuulamine koostöös Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumiga tingimusel, et ülekuulatav isik on selle menetlusega nõus.

Kas see asutus tõlgib tõendavad dokumendid teise keelde, kui see on nõutav? Kui tõlgib, siis kes selle eest maksab?

Horvaatia Vabariigi justiitsministeerium kui abistav asutus tõlgib nõude selle riigi keelde, kust hüvitist taotletakse, või teise asjaomases riigis suhtluskeelena osutatud keelde.

Kas nõude välismaale toimetamise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

  • Nõude saatmisel välismaale haldus- või muid tasusid maksma ei pea.

Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?

https://pravosudje.gov.hr/o-ministarstvu/djelokrug-6366/iz-pravosudnog-sustava-6372/podrska-zrtvama-i-svjedocima/6156

Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?

Jah, esitades nõude otse või saates tähitud kirjaga Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumile.

Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:

Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?

  • Otsuseid tegev asutus ei tõlgi nõuet või tõendavaid dokumente ega hüvita tõlkekulusid.

Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas seda teha?

Selle nõude menetlemise eest ei tule maksta haldus- ega muid tasusid.

Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?

  • Taotleja reisikulud hüvitatakse, kui kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon otsustab kutsuda taotleja kohtuistungile või isiklikult menetluses osalema.
  • Üldjuhul ei ole taotleja kohalolek menetluse käigus ja otsuse langetamisel vajalik. Kui taotleja, tunnistajad, kohtu määratud eksperdid või muud isikud tuleb üle kuulata, võib kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon kui otsuseid tegev asutus nõuda teise ELi liikmesriigi (kus hüvitise maksmise nõue esitati) pädevalt asutuselt nende toimingute tegemist.
  • Lisaks saab niisuguse menetluse puhul vajalikku ülekuulamist teha tehniliste vahendite, sh arvutitehnoloogia, elektroonilise side võrkude ning muude pildi- ja heliedastusseadmete abil. Sellisel juhul korraldab ärakuulamist kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon, st otsuseid tegev asutus.

Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?

  • Jah

Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?

  • Välismaal väljastatud meditsiinidokumendid võetakse vastu, kuid kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon kui otsuseid tegev asutus kontrollib ja hindab neid ning võib vajaduse korral nõuda ekspertarsti aruannet.

Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?

  • Ei

Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?

  • Pädev asutus teeb nõude kohta otsuse 60 päeva jooksul, kui nõue on täielik ja nõuetekohane (kui kõik otsuse langetamiseks vajalikud dokumendid, teave ja tõendid on hangitud ja esitatud). Mittetäieliku nõude korral võib otsuse langetamiseks vajaminev aeg olla pikem.

Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?

  • Nõude kohta langetatud otsus on horvaadi keeles.

Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?

  • Otsuse kohta ei ole võimalik kaebust esitada, kuid taotleja võib esitada pädevale halduskohtule halduskaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?

  • Ei

Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?

  • Jah
Viimati uuendatud: 03/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta