Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Belgia

Sisu koostaja:
Belgia

Terrorismiohvrite kohta vt käesoleval lehel allpool olev jaotis, klõpsates siia.

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Belgias toimunud tahtliku vägivallaakti ohvritele (ja ohvrite lähisugulastele) võib anda rahalist abi tahtlike vägivallaaktide ohvrite rahalise abi komisjon (Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence).

Terrorismiohvrite kohta vt allpool esitatud lisateave.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vigastuste liigid, mida komisjon arvesse võtab, erinevad sõltuvalt ohvri kategooriast.

A. Otsesed ohvrid – inimesed, kellele on Belgias toimunud tahtliku vägivallaakti tagajärjel põhjustatud füüsilisi vigastusi ja/või vaimseid kannatusi.

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

B. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

C. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Jah, rahalist abi on õigus saada tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, rahalist abi on õigus saada tahtliku vägivallaakti tagajärjel ellu jäänud, kuid raskelt viga saanud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah. Komisjon saab anda rahalist abi sõltumata Teie kodakondsusest või seaduslikust/ebaseaduslikust seisundist Belgias.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei, komisjon saab anda rahalist abi ainult Belgias toimunud vägivallaaktide korral.

Kuid on üks erand: välismaal toime pandud terrorismiaktide korral, kui ohvrid on Belgia kodanikud või kui nende harilik viibimiskoht on Belgias (vt terrorismiohvreid käsitlev jagu).

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah, kuriteost tuleb teatada politseile. 1. augusti 1985. aasta seadusega (mis reguleerib komisjoni tegevust) nõutakse ka, et peate esitama nõude kahjude hüvitamiseks kriminaalmenetluses.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Riigi makstavat rahalist põhiabi on võimalik taotleda alles kohtumenetluse lõppedes ja kohtuasutuste langetatud lõplike otsuste alusel.

Kuid teatud tingimustel on enne kohtumenetluse lõppu võimalik saada erakorralist abi.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah. Ohver peab nõudma teo toimepanijalt kahjude hüvitamist kriminaalmenetluse käigus, kui teo toimepanija on tuvastatud, sest komisjoni antav abi on alternatiivne hüvitis, mida antakse ainult viimase abinõuna.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Kui teo toimepanijat ei ole kohtumenetluse lõpuks tuvastatud või kui kohtuasi lõpetatakse ilma edasise uurimiseta, sest teo toimepanijat ei suudetud tuvastada, võib ohver taotleda komisjonilt rahalist abi. Sellisel juhul peab ohver olema vähemalt teatanud kuriteost ametlikult (politseile või prokuratuurile).

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Rahalise põhiabi taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul pärast kohtuasja kohta lõpliku kohtuotsuse tegemist või kolme aasta jooksul pärast kohtuasja lõpetamist ilma edasise uurimiseta, sest teo toimepanijat ei suudetud tuvastada.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abiellumise kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

  • võib komisjon arvesse võtta järgmist:
  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Komisjoni rahalist abi makstakse ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võib arvesse võtta tahtliku vägivallaakti otsese ohvri käitumist asjaomase vägivallaakti ajal ning seda, kas ohver aitas oma vigastuste tekkele kaasa.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie finantsolukorda arvesse ei võeta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võtab arvesse teo toimepanija makstud hüvitist ja igasuguseid makseid, mida on teinud vastastikused kindlustusseltsid või kindlustusandjad (subsidiaarsuse põhimõte).

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Komisjon on halduskohus ja lahendab rahalise abi andmise õigluse alusel.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalne summa: 500 eurot

Põhiabi (ja kogu abi) maksimaalne summa: 125 000 eurot

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah, komisjon lähtub abi andmisel subsidiaarsuse põhimõttest. Seetõttu võetakse arvesse kindlustusseltside (ja samuti teo toimepanija) makstud hüvitist.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Erakorralist abi võidakse anda isegi siis, kui kohtuotsust ei ole veel langetatud. Vastavalt kohtupraktikale võib komisjon anda erakorralist abi ainult ravikulude hüvitamiseks (minimaalselt 500 eurot), mida peab tasuma ohver (pärast seda, kui kindlustusseltsid on maksnud omapoolse hüvitise või keeldunud hüvitise maksmisest).

Erakorralise abi piirmäär on 30 000 eurot.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Täiendavat (rahalist) abi võib taotleda juhul, kui vigastus süveneb 10 aasta jooksul pärast põhiabi andmist, v.a juhul, kui ohver on juba saanud Belgia riigilt abi maksimumsummas (125 000 eurot). Ohver peab tõendama (üksikasjalike arstlike dokumentidega), et tema vigastus on süvenenud.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • taotluse vorm (fr Wordi dokument (39 Kb) fr, nl Wordi dokument (35 Kb) nl);
  • koopia ametlikust kuriteoteatest ja kuriteo üksikasjalik kirjeldus;
  • kriminaalmenetluse käigus esitatud hüvitistaotluse koopia;
  • kõigi kohtuasjas langetatud otsuste koopia;
  • arstliku ekspertiisiotsuse koopia, milles kirjeldatakse vägivallaakti füüsilisi ja/või vaimseid tagajärgi; kindlustusega katmata ravikulusid / varalist kahju / menetluskulusid kinnitavate tõendite koopia;
  • tõendid sissetuleku kaotuse kohta;
  • surma korral surmatunnistuse koopia;
  • ohvri lähisugulaste puhul perekonnaseisuosakonna (Etat civil) ametlik tõend leibkonda kuuluvate isikute kohta;
  • tõendid matusekulude kohta (otsese ohvri surma korral);
  • tõendid haridusliku mahajäämuse kohta;
  • tõendid teo toimepanija makstud hüvitise või tema maksejõuetuse kohta;
  • tõendid kindlustusseltside väljamaksete kohta.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Tahtlike vägivallaaktide ohvrite ja vabatahtlike päästjate finantsabi komisjon (COMMISSION POUR L’AIDE FINANCIERE AUX VICTIMES D’ACTES INTENTIONNELS DE VIOLENCE ET AUX SAUVETEURS OCCASIONNELS), mis on föderaalse õigusteenistuse (SPF JUSTICE) osa.

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Taotlused (mis koosnevad taotlusvormidest ja tõendavatest dokumentidest) tuleb postitada kahes eksemplaris (postiaadressil):

Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence
SPF Justice
Boulevard de Waterloo 115
1000 BRUXELLES

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei. Te ei pea tulema komisjoni istungile, kus Teie taotlus lahendatakse.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Põhiabi puhul umbes 18 kuud.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Komisjoni otsus ei kuulu edasikaebamisele. Belgia riiginõukogule (Conseil d’Etat) saab esitada ainult tühistamishagi.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Komisjoni veebisaidilt või telefoni teel.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence et aux sauveteurs occasionnels

Tel: +32 2 542 72 07, +32 2 542 72 08, +32 2 542 72 44

E-posti aadress: commission.victimes@just.fgov.be

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Mitte komisjoni kaudu.

Riigi õigusabi saab taotleda (teatud tingimustel) vägivallaakti toimumispaiga või ohvri elukohajärgse kohturingkonna advokatuurilt.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Komisjonile rahalise abi taotluse esitamisel saavad ohvrid pöörduda abi saamiseks ohvriabiteenistuste poole.

Ohvriabi pakuvad Belgia kogukonnad ja piirkonnad.

Lisateave (eelkõige eri teenistuste kohta, kes on volitatud abi andma):

Belgia prantsuskeelne kogukond: http://www.victimes.cfwb.be/

Flandria: https://www.slachtofferzorg.be/

 

-------------------

 

Terrorismiohvrid

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Terrorismiakti ohvritele (ja ohvrite lähisugulastele) võib finantsabi anda tahtlike vägivallaaktide ohvrite finantsabi komisjon (Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence). Terrorismiohvrite juhtumitega tegeleb komisjoni terrorismiosakond.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Vigastuste liigid, mida komisjon arvesse võtab, erinevad sõltuvalt ohvri kategooriast.

A. Otsesed ohvrid – inimesed, kellele on Belgias toimunud tahtliku vägivallaakti tagajärjel põhjustatud füüsilisi vigastusi ja/või vaimseid kannatusi.

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

B. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

C. Kaudsed ohvrid – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud.

Selle ohvrite kategooria puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Kas mulle makstakse hüvitist, kui olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Millistele sugulastele või ülalpeetavatele makstakse hüvitist?

Jah, rahalist abi on õigus saada terrorismiakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, rahalist abi on õigus saada terrorismiakti tagajärjel ellu jäänud, kuid raskelt viga saanud ohvri kuni teise astme lähisugulastel (pärijatel) ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevatel isikutel.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah. Komisjon saab anda rahalist abi sõltumata Teie kodakondsusest või seaduslikust/ebaseaduslikust seisundist Belgias.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui see on nii, siis millistel tingimustel?

Komisjoni terrorismiosakond võib anda rahalist abi välismaal toimunud terrorismiaktide korral, kui ohvrid on Belgia kodanikud või nende harilik viibimiskoht on Belgias. Siiski peab Belgia föderaalvalitsus käsitama asjaomaseid tegusid kuningliku määruse alusel terrorismiaktidena.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Ei, kuid ohvri või tema lähisugulaste huvides on registreerida end politseis või föderaalse prokuratuuri juures (terrorismiakti) ohvrina.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Ei.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah. Rahaline abi, mida komisjon annab terrorismiakti ohvritele, ei sõltu kohtumenetlusest.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Terrorismiaktidega seotud rahalise abi taotlus tuleb esitada komisjonile kolme aasta jooksul alates sellest, kui asjaomased teod on tunnistatud kuningliku määruse alusel terrorismiaktideks.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Otseste ohvrite puhul võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • ajutine või püsiv töövõimetus või puue;
  • mittevaraline kahju;
  • sissetuleku kaotus;
  • moonutatud välimus;
  • kooliaastate kaotus (hariduslik mahajäämus);
  • ravikulud;
  • menetluskulud (sh menetlushüvitis) kuni 6000 eurot;
  • materiaalsed kulud (maksimaalselt 1250 eurot).

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel surnud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • matusekulud (kuni 6000 eurot surmajuhtumi kohta);
  • menetluskulud;
  • ohvrist enne tema surma rahaliselt sõltunud lähisugulaste ülalpidamise kaotus;
  • kooliaastate kaotus.

Kaudsete ohvrite puhul – tahtliku vägivallaakti tagajärjel raskelt vigastatud ohvri kuni teise astme pärijad ja abielu kaudu kuni teise astme suguluses olevad isikud –

võib komisjon arvesse võtta järgmist:

  • mittevaraline kahju;
  • lähisugulaste ravikulud;
  • menetluskulud.

Juhime tähelepanu, et terrorismiohvrite rahalise abi andmise menetlus muutub 2018. aastal.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Komisjoni rahalist abi makstakse ühekordse maksena, kuigi ohver võib saada nii ettemakse kui ka rahalise põhiabi.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha, mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võib arvesse võtta tahtliku vägivallaakti otsese ohvri käitumist asjaomase vägivallaakti ajal ning seda, kas ohver aitas oma vigastuste tekkele kaasa.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Teie finantsolukorda arvesse ei võeta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Komisjon võtab arvesse teo toimepanija makstud hüvitist ja igasuguseid makseid, mida on teinud vastastikused kindlustusseltsid või kindlustusandjad (subsidiaarsuse põhimõte).

Kuidas toimub hüvitise arvestamine?

Komisjon on halduskohus ja lahendab rahalise abi andmise õigluse alusel.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Minimaalne summa: 500 eurot
Ettemakse maksimaalne summa: 30 000 eurot
Põhiabi (ja täieliku abi) maksimaalne summa: 125 000 eurot

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Ei.

Kas hüvitis, mida mulle makstakse kahju eest muudest allikatest (nt minu tööandja või erakindlustusskeem) arvestatakse ameti/organi makstavast hüvitisest maha?

Jah, komisjoni abi aluseks on subsidiaarsuse põhimõte. Seetõttu võetakse arvesse kindlustusseltside (ja samuti teo toimepanija) makstud hüvitist.

Kas võiksin saada hüvitist ettemaksena? Kui see on nii, siis millistel tingimustel?

Terrorismiohvritele võidakse teha ettemakseid. Erakorralist abi võidakse anda haiglaravil olevatele terrorismiohvritele ja terrorismiakti tagajärjel surnud ohvri lähisugulastele.

Erakorralise abi piirmäär on 30 000 eurot.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Täiendavat (rahalist) abi võib taotleda juhul, kui vigastus süveneb 10 aasta jooksul pärast põhiabi andmist, v.a juhul, kui ohver on juba saanud Belgia riigilt abi maksimumsummas (125 000 eurot). Ohver peab tõendama (üksikasjalike arstlike dokumentidega), et tema vigastus on süvenenud.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

  • terrorismiohvrite taotluse erivorm (fr Wordi dokument (73 Kb) fr, nl Wordi dokument (66 Kb) nl või en Wordi dokument (67 Kb) et);
  • koopia ametlikust kuriteoteatest ja kuriteo üksikasjalik kirjeldus;
  • arstlike ekspertiisiotsuste koopia, milles kirjeldatakse vägivallaakti füüsilisi ja/või vaimseid tagajärgi;
  • kindlustusega katmata ravikulude/varalise kahju/menetluskulude tõendite koopia;
  • tõendid sissetuleku kaotuse kohta;
  • surma korral surmatunnistuse koopia;
  • ohvri lähisugulaste puhul perekonnaseisuosakonna (Etat civil) ametlik tõend leibkonda kuuluvate isikute kohta;
  • tõendid matusekulude kohta (otsese ohvri surma korral);
  • tõendid haridusliku mahajäämuse kohta;
  • tõendid kindlustusseltside väljamaksete kohta.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Tahtlike vägivallaaktide ohvrite ja vabatahtlike päästjate finantsabi komisjoni terrorismiosakond (COMMISSION POUR L’AIDE FINANCIERE AUX VICTIMES D’ACTES INTENTIONNELS DE VIOLENCE ET AUX SAUVETEURS OCCASIONNELS – DIVISION TERRORISME).

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Taotlused (mis koosnevad taotluse vormidest ja tõendavatest dokumentidest) saab saata e-postiga või kirja teel:

postiaadressile
Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
SPF Justice
Boulevard de Waterloo 115
1000 BRUXELLES
e-posti aadressil terrorvictims@just.fgov.be

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei. Te ei pea tulema komisjoni istungile, kus Teie taotlus lahendatakse.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Ettemakse korral tehakse otsus nelja kuni kuue nädala jooksul pärast taotluse esitamist, kui see on täielik.

Põhiabi taotlemisel vaatab komisjon taotluse läbi alles pärast seda, kui kindlustusseltsid on teinud väljamaksed, võttes aluseks ohvritele avaldunud pikaajalisi tagajärgi.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Komisjoni otsus ei kuulu edasikaebamisele. Belgia riiginõukogule (Conseil d’Etat) saab esitada ainult tühistamishagi.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
E-posti aadress: terrorvictims@just.fgov.be

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Commission pour l'aide financière aux victimes d'actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
E-posti aadress: terrorvictims@just.fgov.be
Tel: +32 471 123 124

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Ei.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Komisjonile rahalise abi taotluse esitamisel saavad ohvrid pöörduda abi saamiseks ohvriabiteenistuste poole.

Ohvriabi pakuvad Belgia kogukonnad ja piirkonnad.

Lisateave (eelkõige eri teenistuste kohta, kes on volitatud abi andma):

Belgia prantsuskeelne kogukond: http://www.victimes.cfwb.be/

Flandria: https://www.slachtofferzorg.be/

Viimati uuendatud: 14/01/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.