Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Rahalist hüvitist makstakse ohvritele, kelle suhtes on toime pandud järgmised kuriteod: mõrva- või tapmiskatse vastavalt kriminaalseadustiku artiklitele 188 ja 189, kehavigastus vastavalt kriminaalseadustiku artiklile 194, tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne rünnak vastavalt kriminaalseadustiku artiklitele 218–220, inimkaubandus ja alaealistega kaubitsemine vastavalt kriminaalseadustiku artiklitele 210 ja 211, terrorism ja muud tahtlikud vägivallakuriteod.

Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?

Rahalist hüvitist makstakse

• ohvritele: haiglaravi kulude ja muude ohvri kantud meditsiiniliste kulude katmiseks; varalise kahju eest, mis tuleneb ohvri vara hävitamisest, kahjustamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest või varast ilmajätmisest kuriteo toimepanemise tagajärjel; tulu eest, millest ohver jääb toimepandud kuriteo tagajärjel ilma;
• abikaasale, lastele ja surnud isikute ülalpeetavatele: matusekulud; elatis, millest need isikud jäävad toimepandud kuriteo tagajärjel ilma.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?

Rahalist hüvitist makstakse taotluse korral selle peatüki alusel järgmistele ohvrite kategooriatele:

1. isikud, kelle vastu on toime pandud järgmised kuriteod: mõrva- või tapmiskatse vastavalt kriminaalseadustiku artiklitele 188 ja 189, kehavigastus vastavalt kriminaalseadustiku artiklile 194, tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne rünnak vastavalt kriminaalseadustiku artiklitele 218–220, inimkaubandus ja alaealistega kaubitsemine vastavalt kriminaalseadustiku artiklitele 210 ja 211, terrorism ja muud tahtlikud vägivallakuriteod;
2. eelnimetatud kuritegude tagajärjel surnud isikute abikaasa, lapsed ja ülalpeetavad.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?

Jah, rahalist abi võivad saada tahtlikult toimepandud vägivallakuriteo otsese tagajärjena raskeid vigastusi saanud ohvri lähimad pereliikmed (pärijad) kuni teise astme sugulasteni ja kuni abikaasa teise astme sugulasteni.

Rahalist hüvitist makstakse taotluse korral järgmistele ohvrite kategooriatele:

1. isikud, kelle vastu on toime pandud järgmised kuriteod: mõrva- või tapmiskatse kriminaalseadustiku artiklite 188 ja 189 alusel, kehavigastus kriminaalseadustiku artikli 194 alusel, tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne rünnak kriminaalseadustiku artiklite 218–220 alusel, inimkaubandus ja alaealistega kaubitsemine kriminaalseadustiku artiklite 210 ja 211 alusel, terrorism ja muud tahtlikud vägivallakuriteod;
2. eespool nimetatud kuritegude tagajärjel surnud isikute abikaasa, lapsed ja ülalpeetavad.

Eespool nimetatud ohvritele makstakse rahalist hüvitist, kui kuritegu on toime pandud Rumeenia territooriumil ja kui ohver on:

1. Rumeenia kodanik;
2. välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes elab seaduslikult Rumeenias;
3. ELi liikmesriigi kodanik, kes viibib kuriteo toimepanemise kuupäeval seaduslikult Rumeenia territooriumil, või
4. välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes elab ELi liikmesriigi territooriumil ja viibib kuriteo toimepanemise kuupäeval seaduslikult Rumeenia territooriumil.

Ohvritele, kes ei kuulu nimetatud isikute kategooriatesse, makstakse rahalist hüvitist rahvusvaheliste konventsioonide alusel, mille osaline Rumeenia on.

Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?

Jah. Ohvritele makstakse rahalist hüvitist, kui kuritegu on toime pandud Rumeenia territooriumil ja kui ohver on:

1. Rumeenia kodanik;
2. välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes elab seaduslikult Rumeenias;
3. ELi liikmesriigi kodanik, kes viibib kuriteo toimepanemise kuupäeval seaduslikult Rumeenia territooriumil, või
4. välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes elab ELi liikmesriigi territooriumil ja viibib kuriteo toimepanemise kuupäeval seaduslikult Rumeenia territooriumil.

Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ei. Ohvritele makstakse rahalist hüvitist, kui kuritegu on toime pandud Rumeenia territooriumil.

Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?

Jah. Rahalist hüvitist makstakse ohvrile ainult juhul, kui ta on teatanud kuriteost prokuratuurile või kohtule 60 päeva jooksul alates selle toimepanemisest, või surnud isiku abikaasale, lastele ja ülalpeetavatele, kui nad on teatanud kuriteost 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil nad said selle toimepanemisest teada.

Kui ohver ei ole olnud füüsiliselt või vaimselt võimeline prokuratuurile kuriteost teatama, arvutatakse 60päevane tähtaeg alates päevast, mil see võimetus on lõppenud.

Alla 18aastased ohvrid ja isikud, kes on pandud eestkoste alla, ei ole kohustatud kuriteo toimepanemisest prokuratuurile teatama. Prokuratuurile võib alaealise või eestkoste all oleva isiku eest kuriteost teatada tema seaduslik esindaja.

Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?

Ei. Ohver võib pöörduda kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjoni (Comisiei pentru acordarea de compensații financiare victimelor infracțiunilor) poole, et saada rahalise hüvitise ettemakse summas, mis võrdub kümne riikliku brutopalga alammääraga, mis on kehtestatud aastaks, millal ohver taotles ettemakset.

Ettemakset võib taotleda rahalise hüvitise nõudes või eraldi nõudena, mille võib esitada igal ajal pärast prokuratuuri või kohtu poole pöördumist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates hüvitisnõude esitamisest. Kui ettemakset taotletakse eraldi nõudena, märgitakse selles ka kohtumenetluse etapp.

Ettemakse võimaldatakse juhul, kui ohvri varaline seisund on ebakindel.

Ohvri rahalise hüvitise ettemakse nõude lahendavad 30 päeva jooksul alates nõude esitamise kuupäevast kuriteoohvritele rahalist hüvitist määrava komisjoni kaks kohtunikku.

Rahalise hüvitise nõude tagasilükkamise korral peab ohver ettemakse tagastama, välja arvatud juhul, kui rahalise hüvitise nõue lükati tagasi üksnes põhjusel, et kuriteo toimepanija ei ole maksejõuetu ega kadunud.

Ohver, kes on saanud rahalise hüvitise ettemakse, peab selle tagastama, kui ta ei ole esitanud rahalise hüvitise nõuet ettenähtud tähtaja jooksul.

Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?

Jah. Kui kuriteo toimepanija on teada, võib ohvrile maksta rahalist hüvitist, kui ohver on esitanud nõude, ohver on kriminaalmenetluse raames ühinenud tsiviilhagiga, kuriteo toimepanija on maksejõuetu või kadunud või ohver ei ole kantud kahju eest kindlustusseltsilt täielikku hüvitist saanud.

Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?

Jah. Kui kuriteo toimepanija ei ole teada, võib ohver esitada rahalise hüvitise nõude, kui ta ei ole kantud kahju eest kindlustusseltsilt täielikku hüvitist saanud.

Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?

Kui kuriteo toimepanija on teada, võib ohvrile maksta rahalist hüvitist, kui on täidetud järgmised tingimused:

• ohver on rahalise hüvitise nõude esitanud ühe aasta jooksul, kui see on asjakohane:
  1. alates selle kriminaalkohtu lõpliku otsuse kuupäevast, kes tegi süüdi- või õigeksmõistva otsuse ja määras tsiviilhüvitise või kes tegi õigeksmõistva otsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse;
  2. alates kuupäevast, mil prokurör andis korralduse peatada või lõpetada uurimine teatavate isikute suhtes;
  3. alates kuupäevast, mil tehti otsus uurimist mitte algatada;
• ohver on kriminaalmenetluse raames ühinenud tsiviilhagiga;
• kuriteo toimepanija on maksejõuetu või kadunud;
• ohver ei ole kantud kahju eest kindlustusseltsilt täielikku hüvitist saanud.

Kui kuriteo toimepanija ei ole teada, võib ohver esitada oma rahalise hüvitise nõude kolme aasta jooksul alates kuriteo toimepanemisest.

Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?

Rahalist hüvitist makstakse

• ohvritele: haiglaravi kulude ja muude ohvri kantud meditsiiniliste kulude katmiseks; varalise kahju eest, mis tuleneb ohvri vara hävitamisest, kahjustamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest või varast ilmajätmisest kuriteo toimepanemise tagajärjel; tulu eest, millest ohver jääb toimepandud kuriteo tagajärjel ilma;
• surnud isikute abikaasale, lastele ja ülalpeetavatele: matusekulud; elatis, millest need isikud jäävad toimepandud kuriteo tagajärjel ilma.

Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?

Abi antakse ühekordse maksena.

Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Rahalist hüvitist ei maksta juhul, kui

• leitakse, et tegu ei ole toimunud või see ei ole kriminaalõiguses sätestatud või see on toime pandud õiguspärase kaitsena ohvri rünnaku vastu;
• ohver on mõistetud lõpliku kohtuotsusega süüdi organiseeritud kuritegelikus rühmituses osalemise eest;
• ohver on mõistetud lõpliku kohtuotsusega süüdi mõrvas, tapmises või esimese astme mõrvas, raske kehavigastuse tekitamises, tahtlikus kuriteos, mille tagajärjeks on ohvri raske kehavigastus, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne väärkäitumine;
• kohus peab kuriteo toimepanija jaoks kergendavaks asjaoluks, kui õiguspärase kaitse ajal ohvri rünnaku vastu on piire ületatud või on olnud tegemist provokatsiooniga.

Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Varalist seisundit arvesse ei võeta.

Kas on veel teisi kriteeriumeid, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?

Riigi poolt ohvrile makstava rahalise hüvitise summast arvatakse maha kuriteo toimepanija tsiviilhüvitisena makstud summad ja ohvri kindlustusseltsilt saadud hüvitis toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest.

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Ohvrile makstakse rahalist hüvitist järgmist liiki kahju puhul, mida ta on toimepandud kuriteo tagajärjel kandnud:

1. ohvrile, kelle vastu on toime pandud järgmine kuritegu: mõrva- või tapmiskatse, kehavigastus; tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne rünnak, inimkaubandus ja alaealistega kaubitsemine, terrorism ja muud tahtlik vägivallakuritegu;
   1. haiglaravi kulude ja muude ohvri kantud meditsiiniliste kulude katmiseks;
   2. varalise kahju eest, mis tuleneb ohvri vara hävitamisest, kahjustamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest või varast ilmajätmisest kuriteo toimepanemise tagajärjel;
   3. tulu eest, millest ohver jääb toimepandud kuriteo tagajärjel ilma;
2. eespool nimetatud kuritegude tagajärjel surnud isiku abikaasale, lastele ja ülalpeetavatele:
   1. matusekulud;
   2. elatis, millest need isikud jäävad toimepandud kuriteo tagajärjel ilma.

Punkti a alapunktis 2 osutatud varalise kahju eest makstakse rahalist hüvitist summas, mis võrdub kümne riikliku brutopalga alammääraga, mis on kehtestatud aastaks, millal ohver esitas rahalise hüvitise nõude.

Riigi poolt ohvrile makstava rahalise hüvitise summast arvatakse maha kuriteo toimepanija tsiviilhüvitisena makstud summad ja ohvri kindlustusseltsilt saadud hüvitis toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest.

Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?

Varalise kahju eest makstakse rahalist hüvitist summas, mis võrdub kümne riikliku brutopalga alammääraga, mis on kehtestatud aastaks, millal ohver esitas rahalise hüvitise nõude.

Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?

Jah. Rahalise hüvitise nõue peab sisaldama järgmist:

1. ohvri perekonnanimi, eesnimi, kodakondsus, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht või viibimiskoht;
2. kahju põhjustanud kuriteo toimepanemise kuupäev, koht ja asjaolud;
3. toimepandud kuriteoga tekitatud kahju liigid, mille suhtes kohaldatakse artikli 27 lõiget 1;
4. kui see on asjakohane, siis asjaomane prokuratuur või kohus ja nende poole pöördumise kuupäev;
5. kui see on asjakohane, siis kohtuotsuse või prokuratuuri otsuse number ja kuupäev, nagu on sätestatud artikli 24 lõike 1 punktis a;
6. kas artikli 21 lõike 1 punktis b osutatud ohvrite puhul on tegemist surnud isiku abikaasa, lapse või ülalpeetavaga;
7. karistusregistri andmed;
8. kuriteo toimepanija makstud hüvitissummad või ohvri kindlustusseltsilt saadud hüvitis toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest;
9. taotletava rahalise hüvitise summa.

Nõudele lisatakse rahalise hüvitise nõudesse kantud andmeid tõendavate dokumentide koopiad ja muud ohvri valduses olevad dokumendid, mis taotluse lahendamisele kaasa aitavad.

Seaduse alusel on juhiseid võimalik saada mitte kohtult, vaid kuriteoohvrite abiteenistustelt (mis on asutatud teatavaid kuriteoohvrite teavitamise, toetamise ja kaitsega seotud meetmeid käsitleva seaduse nr 211/2004 alusel sotsiaalabi ja lastehoolduse peadirektoraatides). Enne juhiste andmist toimub hindamine, mille eesmärk on kindlaks teha ohvri abivajadus.

Iga peadirektoraadi organisatsioonilises struktuuris luuakse kuriteoohvreid toetav osakond, mille eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele tugi- ja kaitseteenuseid ning kus töötab vähemalt kolm spetsialisti: sotsiaalassistent, psühholoog ja juriidiline nõustaja.

Kuriteoohvrite teavitamise, toetamise ja kaitsmise protsess koosneb järgmistest etappidest:

1. tuvastamine: selle kindlakstegemine, kas tegemist on kuriteoohvriga kõnealuse seaduse tähenduses;
2. ohvri suunamine kuriteoohvrite abistamise teenistusse ning artikli 3 lõikes 1 loetletud sotsiaalteenuste osakondadesse ja teenuseosutajate poole;
3. ohvrile esialgse üldise teabe andmine tema õiguste ja teenuste kohta, mida tal on võimalik kasutada;
4. ohvri olukorra hindamine kuriteoohvrite abistamise teenistuses ning sotsiaalteenuste osakondades ja teenuseosutajate poolt kooskõlas artikli 3 lõikega 1, et määrata kindlaks tugi- ja kaitsemeetmed, mida tal on võimalik kasutada;
5. tugi- ja kaitseteenuste pakkumine;
6. tugi- ja kaitseteenuste jälgimine ja hindamine.

Peadirektoraadid osutavad kuriteoohvrile või tema pereliikmetele tugi- ja kaitseteenuseid ohvri või tema pereliikmete taotluse korral tasuta ning neid teenuseid võivad osutada ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade riiklikud sotsiaalabiteenistused ning erasektori sotsiaalteenuste pakkujad.

Abi- ja kaitseteenuste taotlus saadetakse peadirektoraadile, kuid selle võib saata ka era- või avaliku sektori sotsiaalteenuste pakkujale – sel juhul peab teenuseosutaja sellest kirjalikult teatama peadirektoraadile, kelle tööpiirkonnas on vastava teenuse saaja elukoht või viibimiskoht.

Ohvreid võidakse sõltuvalt nende tuvastatud vajadustest suunata saama ka sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuseid või muid läheduses asuvaid üldhuviteenuseid, mida seaduse kohaselt osutatakse.

Kuriteoohvritele ja nende pereliikmetele osutatavad tugi- ja kaitseteenused võivad olla järgmised:

1. teave ohvri õiguste kohta;
2. psühholoogiline nõustamine, nõustamine teisese ja korduva ohvriks langemise ohu või hirmutamise ja kättemaksu ohu asjus;
3. nõustamine kuriteole järgnevates rahalistes ja praktilistes küsimustes;
4. sotsiaalse integratsiooni / taasintegreerimise teenused;
5. emotsionaalne ja sotsiaalne tugi sotsiaalse taasintegreerimise eesmärgil;
6. teave ja nõustamine seoses ohvri toimingutega kriminaalmenetluses, sealhulgas ettevalmistamine menetluses osalemiseks. Need teavitus- ja nõustamisteenused ei hõlma teatavaid kuriteoohvrite teavitamise, toetamise ja kaitsega seotud meetmeid käsitleva seaduse nr 211/2004 artiklite 14–20 kohaste kuritegude ohvritele mõeldud tasuta õigusabi ega kriminaalmenetluse seadustikku käsitleva seaduse nr 135/2010 (muudetud ja täiendatud kujul) kohast õigusabi, mis on mõeldud viga saanud isikule;
7. asjakohasel juhul ohvri suunamine muude eriteenuste juurde: sotsiaalteenused, tervishoiuteenused, tööhõiveteenused, haridus- või muud seaduse alusel pakutavad üldhuviteenused.

Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?

Jah. Riigi poolt ohvrile makstava rahalise hüvitise summast arvatakse maha kuriteo toimepanija tsiviilhüvitisena makstud summad ja ohvri kindlustusseltsilt saadud hüvitis toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest.

Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?

Ohver võib pöörduda kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjoni (Comisiei pentru acordarea de compensații financiare victimelor infracțiunilor) poole, et saada rahalise hüvitise ettemakse summas, mis võrdub kümne riikliku brutopalga alammääraga, mis on kehtestatud aastaks, millal ohver taotles ettemakset.

Ettemakset võib taotleda rahalise hüvitise nõudes või eraldi nõudena, mille võib esitada igal ajal pärast prokuratuuri või kohtu poole pöördumist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates hüvitisnõude esitamisest.

Ettemakse võimaldatakse juhul, kui ohvri varaline seisund on ebakindel.

Rahalise hüvitise nõude tagasilükkamise korral peab ohver ettemakse tagastama, välja arvatud juhul, kui rahalise hüvitise nõue lükati tagasi üksnes põhjusel, et kuriteo toimepanija ei ole maksejõuetu ega kadunud.

Ohver, kes on saanud rahalise hüvitise ettemakse, peab selle tagastama, kui ta ei ole esitanud rahalise hüvitise nõuet ettenähtud tähtaja jooksul.

Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)?

Teatavaid kuriteoohvrite teavitamise, toetamise ja kaitsega seotud meetmeid käsitlevas seaduses nr 211/2004 ei ole kehtestatud muid piiranguid kui artikli 27 lõikes 2 sätestatud piirang, nimelt kümne riikliku brutopalga alammäär, mis on kehtestatud selleks aastaks, millal ohver esitas rahalise hüvitise nõude.

Kui kahju väärtus on suurenenud, võib esitada uue rahalise hüvitise nõude.

Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?

Nõudele lisatakse rahalise hüvitise nõudesse kantud andmeid tõendavate dokumentide koopiad ja muud ohvri valduses olevad dokumendid, mis taotluse lahendamisele kaasa aitavad (nt kohtuotsused, mis tahes kviitung, arve või dokument, mida saab kasutada maksetõendina, meditsiinilised dokumendid, ekspertiisiarvamused).

Rahalise hüvitise nõue peab sisaldama järgmist teavet või kui see on asjakohane, tuleb sellele lisada täiendavaid dokumente, mis sisaldavad järgmist teavet:

1. ohvri perekonnanimi, eesnimi, kodakondsus, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht või viibimiskoht;
2. kahju põhjustanud kuriteo toimepanemise kuupäev, koht ja asjaolud;
3. järgmiste kuritegude toimepanemise tõttu kantud kahju liigid: mõrva- või tapmiskatse, kehavigastus, tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne rünnak, inimkaubandus ja alaealistega kaubitsemine, terrorism ja muud tahtlikud vägivallakuriteod;
4. kui see on asjakohane, siis asjaomane prokuratuur või kohus ja nende poole pöördumise kuupäev;
5. kui see on asjakohane, siis kohtuotsuse või prokuratuuri dokumendi number ja kuupäev, kui kuriteo toimepanija on teada ning ohver on esitanud rahalise hüvitise nõude ühe aasta jooksul alates selle kriminaalkohtu lõpliku otsuse kuupäevast, kes tegi süüdi- või õigeksmõistva otsuse ja määras tsiviilhüvitise või tegi kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse, või alates kuupäevast, mil prokurör andis korralduse juhtum lõpetada;
6. kas tegemist on surnud isiku abikaasa, lapse või ülalpeetavaga selliste ohvrite puhul, kes on järgmiste kuritegude toimepanemise tagajärjel surnud isikute abikaasa, laps ja ülalpeetav: mõrva- või tapmiskatse, kehavigastus, tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalvahekord alaealisega ja seksuaalne rünnak, inimkaubandus ja alaealistega kaubitsemine, terrorism ja muud tahtlikud vägivallakuriteod;
7. karistusregistri andmed;
8. kuriteo toimepanija makstud hüvitissummad või ohvri kindlustusseltsilt saadud hüvitis toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest.

Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?

Ei. Rahalise hüvitise nõue ja rahalise hüvitise ettemakse taotlus on riigilõivust vabastatud.

Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?

Riigisiseste juhtumite korral esitatakse rahalise hüvitise taotlus selle esimese astme kohtule, kelle tööpiirkonnas asub ohvri elukoht, ja selle lahendavad kaks kohtunikku kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjonist, mis on loodud igas esimese astme kohtus.

Piiriüleste juhtumite korral on Rumeenia otsustuspädevusega asutuseks artikli 3 lõike 2 alusel määratud Bukaresti esimese astme kohtu kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjon:

Bulevardul UNIRII, nr. 37, Sector 3, Bucharest, code 030823
Tel: +40 214083600, +40 214083700
Faks: +40 213187731
E-post:  tribunalul.bucuresti@just.ro

Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?

Riigisiseste juhtumite korral esitatakse rahalise hüvitise taotlus selle esimese astme kohtule, kelle tööpiirkonnas asub ohvri elukoht, ja selle lahendavad kaks kohtunikku kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjonist, mis on loodud igas esimese astme kohtus.

Piiriüleste juhtumite korral, kui kuritegu on toime pandud Rumeenia territooriumil ja ohver on ELi liikmesriigi kodanik, kes viibib kuriteo toimepanemise kuupäeval seaduslikult Rumeenia territooriumil, või välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes elab ELi liikmesriigi territooriumil ja viibib kuriteo toimepanemise kuupäeval seaduslikult Rumeenia territooriumil, on Rumeenia otsustuspädevusega asutuseks artikli 3 lõike 2 alusel määratud Bukaresti esimese astme kohtu kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjon:

Bulevardul UNIRII, nr. 37, Sector 3, Bucharest, code 030823
Tel: +40 214083600, +40 214083700
Faks: +40 213187731
E-post:  tribunalul.bucuresti@just.ro

Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?

Ei. Rahalise hüvitise nõue ja rahalise hüvitise ettemakse nõue lahendatakse kolleegiumides, kuhu kutsutakse ohver kohale. Prokuröri osavõtt on kohustuslik.

Kahest kohtunikust koosnev kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjon võib üle kuulata isikuid, taotleda dokumente ja koguda muid tõendeid, mida nad peavad nõude lahendamiseks vajalikuks.

Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?

Üks kuni kaks aastat.

Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?

Komisjon võib otsustada kahte moodi:

1. nõue võetakse vastu ning määratakse kindlaks rahalise hüvitise või vajaduse korral selle ettemakse suurus;
2. nõue lükatakse tagasi, kui käesoleva seaduse kohased rahalise hüvitise või asjakohasel juhul selle ettemakse tasumise tingimused ei ole täidetud.

Otsus rahalise hüvitise nõude või rahalise hüvitise ettemakse nõude kohta toimetatakse ohvrile kätte. Otsuse võib vaidlustada apellatsioonikohtus 15 päeva jooksul alates selle teatavaks tegemisest.

Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?

Rahalise hüvitise nõude vorm piiriüleste juhtumite korral on lisatud   (15 Kb)  justiitsministri 13. mai 2008. aasta määrusele nr 1319/C.

Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?

Kinnitamisel

Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?

Ohvril on võimalik saada taotluse korral tasuta õigusabi.

Tasuta õigusabi taotlus esitatakse sellele esimese astme kohtule, kelle tööpiirkonnas on ohvri alaline elukoht, ja selle lahendavad kuriteo ohvritele rahalist hüvitist määrava komisjoni kaks kohtunikku otsusega 15 päeva jooksul pärast esitamise kuupäeva.

Tasuta õigusabi taotlusele lisatakse taotlusse kantud andmeid tõendavate dokumentide koopiad ja muud ohvri valduses olevad dokumendid, mis taotluse lahendamisele kaasa aitavad.

Tasuta õigusabi taotlus lahendatakse otsusega kolleegiumides, kuhu ohver kohale kutsutakse.

Kui ohver ei ole kaitsjat valinud, peab tasuta õigusabi taotlust rahuldav otsus sisaldama ka ametliku kaitsja määramist kooskõlas uuesti avaldatud ning hiljem muudetud ja täiendatud seadusega nr 51/1995 (juristi kutseala korraldamise ja praktiseerimise kohta) ja juristi kutseala eeskirjadega.

Otsus tasuta õigusabi taotluse lahendamise kohta toimetatakse ohvrile kätte.

Otsus, millega lükatakse tasuta õigusabi taotlus tagasi, edastatakse ohvri taotluse korral 15 päeva jooksul alates teate saamisest läbivaatamiseks sellele esimese astme kohtule, mille juurde kuulub kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjon. Taotluse lahendab kahest kohtunikust koosnev koosseis.

Tasuta õigusabi antakse ohvritele kogu menetluse vältel summas, mis on võrdne kahe riikliku brutopalga alammääraga, mis on kehtestatud selleks aastaks, millal ohver esitas tasuta õigusabi taotluse. Tasuta õigusabi andmiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarvest justiitsministeeriumi eelarve kaudu.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse vastavalt ka kuriteoohvrile tsiviilhüvitist määrava kohtuotsuse täitmiseks vajalike summade eraldamisel.

Lisaks annab justiitsministeerium nõukogu direktiivi 2004/80/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud Rumeenia abistava asutusena taotlejale vajalikku teavet võimaluse kohta nõuda rahalist hüvitist riigilt, kelle territooriumil kuritegu toime pandi, ning pakub nõutavaid taotlusvorme ja teavet ja juhiseid taotlusvormi ja vajalike tõendavate dokumentide täitmise kohta.

Vt justiitsministri 13. mai 2008. aasta määrus nr 1319/C. Kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 2 täidab justiitsministeerium oma ülesandeid abistava asutusena rahvusvahelise õiguse ja lepingute direktoraadi kaudu, kes võib teha koostööd justiitsministeeriumi muude talitustega, kellel on asjakohased kohustused. Justiitsministeeriumi kui abistava asutuse ülesanded juhul, kui taotleja esitab rahalise hüvitise nõude teises liikmesriigis, on peamiselt järgmised: nõude esitaja nõude saamine ja kättesaamise kinnitamine; nõude läbivaatamine ja vajaduse korral nõude esitaja teavitamine nõude tagasilükkamise põhjustest; kui leitakse, et vastavad tingimused on täidetud, siis nõudevormi saatmine nõude esitajale ja tema juhendamine vormi täitmisel; nõude esitajalt nõude täitmiseks vajaliku teabe ja/või dokumentide küsimine; selle riigi otsustuspädevusega asutuses tehtud otsuse tõlkimise hõlbustamine (tõlke teeb volitatud tõlkija), kellelt rahalist hüvitist taotletakse, ja tõlgitud otsuse võimalikult kiire edastamine nõude esitajale jne.

Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?

Tasuta õigusabi taotluse ja kuriteo ohvrile tsiviilhüvitise määranud kohtuotsuse täitmiseks vajaliku summa nõude võivad esitada ka valitsusvälised organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab ohvrite kaitset, kui ohver on taotlusele või nõudele alla kirjutanud, kui need sisaldavad kõiki seadustes ette nähtud andmeid ja neile on lisatud vajalikud tõendavad dokumendid.