Riigilt saab taotleda hüvitist kõikide tahtlike isikuvastaste kuritegude puhul, mille toimepanekul on kasutatud vägivalda, ning kriminaalseadustiku artiklis 603-bis määratletud ebaseadusliku vahendamise ja tööalase ärakasutamise korral, välja arvatud seoses kriminaalseadustiku artiklites 581 ja 582 osutatud rünnakuga (percosse) ja kehavigastuse tekitamisega (lesioni), kui just ei ole olemas artiklis 583 sätestatud raskendavaid asjaolusid (st kuriteol on väga tõsised tagajärjed, mis on eraldi loetletud).
Hüvitist saab taotleda üksnes ravi ja abiga seotud kulude katmiseks, välja arvatud seksuaalse rünnaku või tapmise puhul, mille korral ohvritele makstakse hüvitist, mille suurus on kindlaks määratud ministri dekreediga, isegi kui ravi ja abiga seotud kulud puuduvad.
Isikud, kellel on õigus saada hüvitist, on ohver või – kui ohver on surnud – ohvri lapsed ja ohvriga koos elanud seaduslikult lahutamata abikaasa või elukaaslane, kusjuures hüvitis jaguneb vastavalt asjaomaste isikute õigustele pärandvara jagamisel. Nimetatud isikute puudumise korral on õigus hüvitisele ohvri ülenejatel sugulastel, tingimusel et nad olid kuriteo toimepaneku ajal ohvri seaduslikud ülalpeetavad.
Teatud juhtudel on isiku õigus hüvitisele piiratud:
Kui ohver jääb ellu, on ohvri pereliikmetel õigus esitada seoses kaudse (mittevaralise) kahjuga, mida nad on oma sugulasele tekitatud vigastuse tõttu kandnud, hagi otse teo toimepanija vastu (tsiviilseadustiku artiklid 2043 ja 2059); sellisel juhul ei ole kehtivate õigusaktidega paraku ette nähtud riigi makstavat hüvitist (seadus nr 122/2016, mida on muudetud seadusega nr 167/2017). Vägivallakuritegude ohvreid käsitlevate õigusaktidega on nähtud sellistele esmase ohvri ülalpidamisel olnud isikutele ette hüvitis vaid juhul, kui ohver on hukkunud.
Hüvitist võib anda nõude esitajatele, kes elavad mõnes teises ELi liikmesriigis kui Itaalia, ja nõude esitajatele, kes elavad Itaalias.
Ohver võib esitada Itaalias riigi otsuseid tegevale asutusele hüvitisnõude, kui kuritegu pandi toime Itaalias.
Ei, aga nõue tuleb esitada 60 päeva jooksul pärast kohtumäärust, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo (decisione che ha definito il giudizio per essere ignoto l'autore del reato), või 60 päeva jooksul pärast täitemenetluses astutud viimast tulemusetut sammu või süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumist.
Vt eespool:
nõue tuleb esitada 60 päeva jooksul pärast kohtumäärust, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo, või 60 päeva jooksul pärast täitemenetluses astutud viimast tulemusetut sammu või süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumist.
Nagu eespool kirjeldatud, tuleb hüvitisnõudele lisada dokumendid, mis tõendavad, et menetlus, mille raames taotleti kuriteo toimepanijalt kahju hüvitamist, ebaõnnestus, või et viimane samm täitemenetluses ei andnud tulemusi või süüdimõistev kohtuotsus on muutunud lõplikuks.
Hüvitisnõudele tuleb lisada koopia süüdimõistvast kohtuotsusest, mis on tehtud seoses mõne seaduses sätestatud kuriteoga, või koopia kohtumäärusest, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo.
Nagu eespool öeldud, tuleb nõue esitada 60 päeva jooksul pärast kohtumäärust, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo, või 60 päeva jooksul pärast täitemenetluses astutud viimast tulemusetut sammu või süüdimõistva kohtuotsuse lõplikuks muutumist.
Kas hüvitisega kaetakse näiteks:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
– psühholoogiline kahju:
Hüvitist makstakse (võttes arvesse mis tahes muid soodsamaid meetmeid, mis on õigusnormides konkreetsete kuritegude jaoks juba kehtestatud) ravi ja abiga seotud kulude katmiseks, välja arvatud seksuaalse rünnaku või tapmise puhul, mille korral ohvrile makstakse kindlaksmääratud suurusega hüvitist, isegi kui ravi ja abiga seotud kulud puuduvad.
Üldjuhul makstakse hüvitis ühekordse summana maffiakuritegevuse, väljapressimise, liigkasuvõtmise ja tahtlike vägivallakuritegude ohvrite toetamise uuendatavast fondist (Fondo di rotazione per la solidarieta' alle vittime dei reati di tipo mafioso, delle richieste estorsive, dell'usura e dei reati intenzionali violenti), mida haldab siseministeerium, kuid makstav summa peab jääma asjaomasel aastal kättesaadavate rahaliste vahendite piiridesse.
Juhul kui asjaomasel aastal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, saavad isikud, kellel on õigus hüvitisele, asjaomasel aastal osa hüvitisest ja ülejäänud hüvitis makstakse neile järgmistel aastatel ilma ühegi lisatasu, intressi või ümberhindamiseta.
Hüvitist makstakse järgmistel tingimusel: ohver ei ole tahtlikult või kuritegeliku hooletuse tõttu osalenud asjaomase kuriteo või mõne muu seonduva õigusrikkumise toimepanekus; ohvrit ei ole kunagi lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud üheski kriminaalmenetluse seadustiku artikli 407 lõike 2 punktis a osutatud kuriteos (hävingu põhjustamine, rüüstamine ja massimõrv, osalemine kodusõjas, osalemine maffia vandenõus, avaliku julgeoleku ohtu seadmine, tapmine, röövimine, raha väljapressimine, inimrööv, terrorism, osalemine valitsusvastases vandenõus, osalemine relvi kaasavas vandenõus, lõhkeainete omamine, väljapressimine, uimastitega kauplemine, orjastamine, lasteprostitutsioon ja -pornograafia, inimkaubandus, orjapidamine, seksuaalne rünnak, seksuaalakt alaealisega, grupiviisiline seksuaalne rünnak) ega kuriteos, mille toimepanekul on rikutud tulumaksu- või käibemaksupettuse tõkestamise alaseid õigusakte, ning ohvri suhtes ei ole hüvitisnõude esitamise ajal algatatud seoses mõnega neist kuritegudest kriminaalmenetlust.
Ohvri sissetulek ei mõjuta mingil moel tema õigust saada hüvitist.
Hüvitist makstakse tingimusel, et ohver ei ole saanud seoses sama kuriteoga ükskõik millisest avaliku või erasektori allikast mis tahes makseid, mille kogusumma ületab 5000 eurot.
Hüvitis määratakse vastavalt kantud kuludele, võttes arvesse asjakohases seaduses sätestatud piirmäärasid ja summasid, mis on kindlaks määratud selle seaduse rakendamiseks vastu võetud ministri dekreediga.
Siseministri 31. augusti 2017. aasta dekreedis (mille vastuvõtmine nähti ette 7. juuli 2016. aasta seaduse nr 122 artikli 11 lõikega 3) on sätestatud järgmist:
Ära märkida ja dokumenteerida tuleb ravi ja abiga seotud kulude kogusumma.
Hüvitist makstakse tingimusel, et ohver ei ole saanud seoses sama kuriteoga ükskõik millisest avaliku või erasektori allikast mis tahes makseid, mille kogusumma ületab 5000 eurot.
Ei.
Ei, ehkki ravikulude lisandumisel võib olla võimalik esitada hilisem nõue; seda hindab otsuseid tegev asutus.
Hüvitisnõude peab esitama huvitatud isik; kuriteo ohvri surma korral peavad selle esitama muud isikud, kellel on õigus saada hüvitist. Nõue esitatakse isiklikult või erivolikirja alusel (a mezzo di procuratore speciale). Et nõue oleks vastuvõetav, tuleb sellele lisada järgmised dokumendid:
a) koopia süüdimõistvast kohtuotsusest, mis on tehtud seoses mõne artiklis 11 loetletud kuriteoga, või koopia kohtumäärusest, milles leitakse, et teadmata isik või isikud on toime pannud kuriteo;
b) dokumendid, mis tõendavad, et kahju hüvitamiseks teo toimepanija suhtes algatatud täitemenetlus ei andnud tulemust; neid dokumente ei ole vaja, kui teo toimepanija jääb tuvastamata või kui teo toimepanija on taotlenud ja saanud kriminaal- või tsiviilmenetluses, kus ta on vastutusele võetud, õigusabi, mille eest on tasunud riik;
c) notariaalselt kinnitatud kirjalikku tunnistust asendav avaldus (dichiarazione sostitutiva dell'atto di notorietà) mis tahes takistuste puudumise kohta;
d) arstitõend, millest on näha tervishoiuteenustega kaasnenud kulud, või kuriteo ohvri surmatunnistus.
Ei.
Siseministeerium.
Ministero dell’Interno
Ufficio del Commissario di solidarietà per le vittime dei reati di tipo mafioso
Via Cavour, 6
Roma
Ei.
Pärast nõude saamist peab Itaalia otsuseid tegev asutus tegema otsuse viivitamata.
Eraldi mehhanismi selleks ei ole. Kuna tegemist on haldusotsusega, saab selle vaidlustada kooskõlas standardeeskirjadega, mida kohaldatakse sama ametiasutuse võetud riigisiseste haldusmeetmete puhul.
Kogu vajaliku teabe annab abistav asutus – nõude esitaja elukoha pädeva apellatsioonikohtu (corte d’appello) juures tegutsev prokuratuur (procura generale). Vormid on lisatud ministri 23. detsembri 2008. aasta dekreedile nr 222, millega sätestatakse 9. novembri 2007. aasta seadusandliku dekreedi nr 204 (millega rakendatakse direktiivi 2004/80/EÜ (mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist)) artikli 7 kohased eeskirjad (Decreto 23 dicembre 2008, n. 222 “Regolamento ai sensi dell'articolo 7 del decreto legislativo 9 novembre 2007, n. 204, recante attuazione della direttiva 2004/80/CE relativa all'indennizzo delle vittime di reato”).
Ei.
Ei, seda ülesannet täidab abistav asutus.
Käesoleva teabe esitaja teada mitte.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.