The European Judicial Network in civil and commercial matters has produced some information sheets on the special rules under national law, imposing restrictions concerning the succession typically involving the following assets:

• certain types of immovable property (real estate)
• certain types of businesses,
• other special categories of assets.

For economic, family and/or social reasons, these rules restrict succession involving such assets.

They apply to a succession, under the country’s national law imposing such restrictions, irrespective of the law on succession.

To consult an information sheet on national law that imposes restrictions on or otherwise affects succession involving certain assets, please click on the appropriate national flag on this page.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Tsiviilseadustiku (Code civil) artiklis 745c on sätestatud erinormid juhuks, kui teatav vara kuulub pärijatele ühiselt, jagunedes surnu alanejate sugulaste, kellele kuulub kasutusvaldusega koormatud vara ja üleelanud abikaasa vahel, kellele kuulub kasutusvaldus.

Põhimõtteliselt võib üleelanud abikaasa või üks kasutusvaldusega koormatud vara omanikest taotleda kasutusvalduse täielikku või osalist üleandmist, st üks pool võib osta teiselt kasutusvaldusega koormatud vara või kasutusvalduse.

Teatava vara suhtes seda reeglit siiski ei kohaldata.

• Perekonnakohus (tribunal de la famille) võib kasutusvalduse üleandmisest keelduda, kui see võib tõsiselt kahjustada äri- või kutsetegevuse huvisid.
• Kui kinnisasja koos selle sisustusega kasutati pärandi avanemise kuupäeval perekonna põhilise eluasemena, on vajalik üleelanud abikaasa või üleelanud seadusliku elukaaslase nõusolek.

Tsiviilseadustiku artikkel 745g tagab seaduslikule elukaaslasele samasuguse kaitse seoses perekonna ühise eluasemena kasutatud kinnisasja ja selle sisustusega.

Lisaks on tsiviilseadustiku artikliga 915a nähtud üleelanud abikaasa kasuks ette pärandiosa (st sundosa) pärimine ja sätestatud, et see sundosa peab kõikidel juhtudel hõlmama vähemalt perekonna põhilise eluasemena kasutatud kinnisasja ja selle sisustust.

Kui kogu pärand või osa sellest koosneb põllumajanduslikust majapidamisest, võivad otsejoones alanejad sugulased võtta hindamise alusel üle põllumajandusliku majapidamise moodustavad vallas- ja kinnisasjad (põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkuvust edendavaid pärimisõiguse sätteid käsitleva 29. augusti 1988. aasta seaduse (loi du 29 août 1988 relative au régime successoral des exploitations agricoles en vue d'en promouvoir la continuité) artikli 1 esimene lõik).

Kui kogu pärand või osa sellest ei koosne põllumajanduslikust majapidamisest, vaid surnu põllumajandusliku majapidamise osaks olnud kinnisasjadest, ja üks otsejoones alanejast sugulasest pärija kasutab neid kinnisasju parajasti oma põllumajanduslikus majapidamises, võib ta need kinnisasjad samuti hindamise alusel üle võtta, kui tsiviilseadustiku sätetest üleelanud abikaasa ja üleelanud seadusliku elukaaslase õiguste kohta (29. augusti 1988. aasta seaduse artikli 1 kolmas lõik) ei tulene teisiti.

Kõigele lisaks on väikese pärandi pärimise norme käsitleva 16. mai 1900. aasta seaduse (loi du 16 mai 1900 sur le régime successoral des petits héritages) artiklis 4 sätestatud, et kui kogu pärand või osa sellest koosneb kinnisasjadest, mille täielik katastriüksuse tulu (nominaalne renditulu) ei ületa 1565 eurot (seaduse artikkel 1), ilma et see piiraks üleelanud abikaasale tsiviilseadustiku artikliga 1446 antud õiguste kohaldamist, võib iga otsejoones pärija ja kui see on asjakohane, siis üleelanud abikaasa, kes ei olnud surnust lahutatud ega temast kohtuotsusega lahus elavaks tunnistatud, võtta hindamise alusel üle kas eluaseme, kus surnu, tema abikaasa või üks tema alanejatest sugulastest surma ajal elas, ja selle sisustuse või maja, sisustuse ja maa, mida majaelanik enda nimel isiklikult kasutas, maaharimisel kasutatud põllumajandusseadmed ja loomad või kaubad, toorained, kutsetöös kasutatavad seadmed ja muud tarvikud, mida kasutati ärilisel otstarbel, väikeses ulatuses või tööstuslikult.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Need sätted on kohustuslikud, kuid õigusnormides ei ole sõnaselgelt sätestatud, kas neid tuleks kohaldada olenemata kohaldatavast õigusest.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Nende õiguste tagamiseks on kehtestatud mitu menetlust.

• Perekonnakohtupoolne kasutusvalduse üleandmise taotluse rahuldamine: perekonnakohus võib kasutusvalduse üleandmisest ja täieliku omandiõiguse andmisest keelduda, kui see võib tõsiselt kahjustada äri- või kutsetegevuse huvisid, või taotluse rahuldada, kui seda peetakse juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades õiglaseks (tsiviilseadustiku artikli 745c lõige 2).
• Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmine: kui selle taotluse esitab huvitatud isik või üks tema võlausaldajatest, korraldab perekonnakohus hindamise. Kohus võib selleks määrata ühe või mitu eksperti (29. augusti 1988. aasta seaduse artikli 4 esimene lõik – eelisjärjekord on sätestatud artiklis 3). Kui ülevõtmise viis vaidlustatakse või üks huvitatud isikutest keeldub nõusolekut andmast või ei viibi kohal, saadab perekonnakohus huvitatud isikutele või nende seaduslikele esindajatele kohtukutse vähemalt 15 päeva ette. Määratud kuupäeval kohtuvad huvitatud isikud neid kohtusse kutsunud kohtuniku eesistumisel. Kohtumine toimub isegi juhul, kui üks või mitu huvitatud isikut ei viibi kohal. Vajaduse korral määrab kohtumise eesistujaks olev kohtunik puuduvaid isikuid asendama, nende osasid vastu võtma ja neid osasid kinnitama notari. Pooled, keda esindab notar, maksavad notaritasu. Kohtunik lahendab vaidlused ja suunab pooled lepingu sõlmimiseks notari juurde, kelle nad on määranud või kelle on määranud kohus, kui pooled ei suuda notari valikus kokku leppida (29. augusti 1988. aasta seaduse artikli 4 kolmas lõik). Kinnisasja üle võttev isik ei saa seda müüa 10 aasta jooksul pärast ülevõtmislepingu allkirjastamist, välja arvatud perekonnakohtu poolt eelnevalt mõjuvaks tunnistatud põhjusel (29. augusti 1988. aasta seaduse artikli 6 esimene lõik).
• Väikese pärandi ülevõtmine: menetlus on suuresti sama nagu põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise puhul (16. mai 1900. aasta seaduse artikli 4 kolmas ja viies lõik). Ainus erinevus on ajavahemik, mille jooksul ei saa ülevõetud vara müüa muidu kui kohtu poolt eelnevalt mõjuvaks tunnistatud põhjusel ja mis kestab viis aastat alates ülevõtmislepingu allkirjastamisest (16. mai 1900. aasta seaduse artikkel 5).

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Kehtiva materiaalõiguse kohaselt ei saa järgmised isikud olla pärijad ega annakusaajad:

1) pärast pärandi avanemist eostatud lapsed ja

2) elujõuetuna sündinud lapsed.

Seaduse kohaselt loetakse iga elusalt sündinud laps elujõuliseks, kuni on tõestatud vastupidist.

Lisaks eeltoodule loetakse pärimiskõlbmatuks järgmised isikud:

1) isik, kes tahtlikult tappis pärandaja, tema abikaasa või lapse või püüdis seda teha, ning iga sellise kuriteo kaassüüdlane, välja arvatud juhul, kui tegu pandi toime asjaoludel, mis välistavad karistatavuse, või asjaomasele isikule anti armu;

2) isik, kes on pärandajat valelikult süüdistanud kuriteos, mis on karistatav vabadusekaotusega või raskema kriminaalkaristusega, välja arvatud juhul, kui valesüüdistuse vastu algatatakse menetlus ohvri kaebuse alusel ja sellist kaebust ei ole esitatud;

3) isik, kes mõjutas sunni või pettusega pärandajat tegema, muutma või tühistama testamenti või takistas teda seda tegemast või hävitas või peitis pärandaja testamendi või muutis seda või on teadlikult kasutanud võltsitud testamenti.

Pärimiskõlbmatu isik võib pärida ainult juhul, kui pärandaja on notariaalselt kinnitatud dokumendis või testamendis sõnaselgelt ta pärimiskõlblikuks tunnistanud.

Kui pärandaja on isiku pärimiskõlbmatuse põhjusest teadlikuna teinud testamendi pärimiskõlbmatu isiku kasuks ilma teda sõnaselgelt pärimiskõlblikuks tunnistamata, pärib pärimiskõlbmatu isik ainult talle testamendiga pärandatud vara.

Perekonnaseadustiku (Semeen kodeks) artikli 54 kohaselt ei ole endised abikaasad pärast abielulahutust enam teineteise seadusjärgsed pärijad ning minetavad mis tahes varasemast testamentaarsest korraldusest tulenevad õigused abikaasa surma korral.

See ei kehti siiski juhul, kui testaator on sõnaselgelt märkinud, et testamentaarne korraldus jääb pärast abielulahutust kehtima.

Omandiseadusega (Zakon za sobstvenostta) on kehtestatud piirangud välisriigi kasuks pärandamisele, sätestades, et välisriik ei saa pärida Bulgaarias asuvat kinnisasja.

Bulgaaria õiguses on eriseadustega kehtestatud kaks täiendavat piirangut kinnisasja pärimisele, võttes arvesse asjaomase vara eripära.

Põllumajandusmaa omandit ja kasutamist käsitlevas seaduses (Zakon za sobstvenostta i polzvaneto na zemedelskite zemi) on sätestatud sellise vara, st põllumajandusmaa pärimise erieeskirjad.

Seaduse artikli 3b kohaselt on välismaalane, kes saab põllumajandusmaa omandiõiguse seadusliku pärijana, kuid ei vasta Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud tingimustele, kohustatud kolme aasta jooksul pärandi avanemisest andma omandi üle isikutele, kellel on õigus omandada selline vara, kui Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 22 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Samamoodi on metsaseaduse (Zakon za gorite) artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piirang omandile, mis on metsamaa: välismaalane, kes saab metsa või metsamaa puuvaru omandiõiguse seadusliku pärijana, kuid ei vasta Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud tingimustele, on kohustatud kolme aasta jooksul pärandi avanemisest andma omandi üle isikutele, kellel on õigus omandada selline vara, kui Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 22 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kui erisätted on vastuolus üldsätetega, on erisätted üldjuhul esimuslikud; seega kohaldatakse eespool nimetatud piiranguid alati, kui on kehtestatud materiaalõiguslikud eeltingimused.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Põllumajandusmaa omandit ja kasutamist käsitlevas seaduses on sätestatud erimenetlus, mis tagab sama seaduse artikli 3b lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise, võimaldades riigil osta põllumajandusmaa välja ministrite nõukogu määrusega kehtestatud hinnaga, kui välismaalane ei anna omandiõigust üle selle sättega kehtestatud tähtaja jooksul.

Sarnaselt on metsaseaduses metsamaa kohta sätestatud, et kui seaduse artikli 24 lõikes 1 sätestatud tähtajast kinni ei peeta, võib riik osta metsamaa välja ministrite nõukogu määrusega kehtestatud hinnaga.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Sellised erisätted puuduvad.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

–

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Selline erisätete järgimist tagav erimenetlus puudub.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

ELi pärimismääruse artikli 30 tähenduses sisaldab Saksa talu pärimise seadus (Anerbenrecht) eripiiranguid, mille kohaselt reguleeritakse põllumajanduslikku vara teatud tingimustel pärimise erisätetega.

Niisuguseid sätteid võib leida talupidamise korrast (Höfeordnung), mis on Hamburgis, Alam-Saksis, Nordrhein-Westfalenis ja Schleswig-Holsteinis kohaldatav osaliselt föderaalseadus, ning üksikute liidumaade õigusaktidest talu pärimise kohta (Baden-Württembergis talumajandite seadus [Hofgütergesetz] ja talu pärimise seadus [Anerbengesetz] – viimast kohaldatakse vaid juhul, kui lahkunu sündis enne 1. jaanuari 1930; Hessenis maaomandi kord [Landgüterordnung]; Rheinland-Pfalzis talupidamise kord [Höfeordnung]; Bremenis taluseadus [Höfegesetz]). Teistes liidumaades sellised erisätted puuduvad. See, millist talu pärimise seadust kohaldatakse, määratakse kindlaks ELi pärimismääruse artikli 36 lõike 2 punkti c alusel. Peale selle kohaldatakse tsiviilseadustiku üksikuid pärimissätteid (§ 1515 lõige 2, §-d 2049, 2312) ja kinnisvaratehingute seaduse (Grundstücksverkehrsgesetz) § 13, mille alusel on võimalik talu pärandada vaid ühele seaduslikule pärijale.

Talupidamise korras on teatavate põllumajanduslike majapidamiste pärimise erisätted, millega välditakse talude ja metsandusettevõtete jagamist pärimise korral. Talupidamise korras sätestatakse, et omandiõigus antakse vaid ühele pärijale (talu pärija) ning sellega tagatakse majanduslikult elujõuliste talude säilimine põlvest põlve. Need sätted ei ole ainult taluomanike erahuvides, vaid ka avalikes huvides, et vältida talude jagamist ja hoida neid majanduslikult tõhusana.

Ülejäänud pärijad võivad nõuda hüvitist, ehkki nõutav summa on muude pärandivaidluste omast väiksem, et kaitsta talusid püsimajäämist ohustavate ülemääraste tasu- ja hüvitisnõuete eest.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kuna talu pärimise seaduse õiguslik eesmärk on tagada talude säilimine põlvest põlve, tuleb eespool loetletud erisätteid kohaldada kohaliku põllumajandusliku omandi suhtes olenemata sellest, millist õigusakti lahkunu pärandi suhtes kohaldatakse.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Taluasjade menetluskorra (Verfahrensordnung für Höfesachen, HöfeVfO) kohaselt lubatakse Saksa õiguses põllumajanduskohtul teha teatavat kontrollimenetlust, et näiteks määrata kindlaks, kas testamentaarsete korraldustega või talu loovutamise lepinguga rikutakse talu pärimise seadust või mitte.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Pärimisseaduse §4 kohaselt läheb pärand selle avanemisel üle pärijale. See tähendab, et reeglina lähevad kõik õigused ja kohustused üle pärijale. Erandiks on vaid need õigused ja kohustused, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (Pärimisseadus §130 lg 1).

Mõnda liiki kinnisasjade omandamisele kehtivad avalikust huvist tulenevad piirangud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) kohaselt, kuid need ei kehti juhul, kui kinnisasja omand läheb üle pärimise teel (KAOKS § 2 lg 1 p 6).

Teatud liiki äriühingute osaluse omandamisele võivad kehtida piirangud, näiteks advokaatuuriseaduse (AdvS) kohaselt võib advokaadiühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes vandeadvokaat (AdvS § 54 lg 1). Kui pärija ei ole vandeadvokaat, hüvitatakse talle osaluse väärtus rahas.

Osaühingu põhikirjas võib samuti olla piirang, mille kohaselt ei lähe osa üle pärijale, ka sellisel juhul tuleb osa väärtus pärijale hüvitada (ÄS § 153).

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Erisätete kohaldamine ei sõltu sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Erimenetlus puudub.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Kreeka õiguses on teatavad erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud Kreekas asuva vara pärimisele.

Sellised erisätted on kehtestatud järgmise vara suhtes.

A) Munkade pärandid (vt üldist kirikufondi ja kloostrite haldamist käsitleva seaduse 3414/1909 artiklid 4, 18 ja 19; seadus kehtib Kreeka tsiviilseadustiku kehtestamise seaduse artikli 99, seaduse 4684/1930 artikli 7 lõike 2 ja artikli 25, seaduse 1918/1942 artikli 1 ning seaduse 2067/1952 artikli 1 alusel). Eelkõige nähakse neis sätetes ette, et seaduse kohaselt läheb munga pärand pärast tema pärijatele määratud osa mahaarvamist üle kloostrile, kus ta maetakse ja mille registritesse ta on kantud. Mungale pärast kloostrisse asumist üle läinud annakud, annetused ja pärandused kuuluvad kloostrile ning mungale jääb kloostrile üle läinud vara suhtes vaid 50% kasutusvaldus. Siiski läheb vara, mille munk omandas tasu eest pärast mungavande andmist, talle isiklikult üle ja ta võib seda käsutada, samal ajal kui tasuta tehingute puhul tal sellist õigust ei ole. Kui munk vara ei kasuta, läheb 50% sellest pärast tema surma üle kiriku kesksele finantstalitusele ja 50% kloostrile. Tasub tähele panna, et Athose piirkonna munkadele kehtivad veel erilisemad sätted (vt Athose põhikirja artikkel 101, mis kehtib Kreeka tsiviilseadustiku kehtestamise seaduse artikli 99 alusel). Kui sealsed mungad omandavad vara pärast mungavande andmist, läheb vara üle kloostrile, olenemata munga surma ajast, ning kõik testamentaarsed korraldused on kehtetud, nagu ka testament ise.

B) Pärimise või annetamise teel Kreeka riigile, avalik-õiguslikule asutusele või üldsuse hüvanguks antud vara (vt seadus 4182/2013 üldsuse hüvanguks antud pärandi, pärijate puudumise ja muude sätete kohta). Rahandusminister võib vara pärandamise kinnitada või tühistada, välja arvatud pärandi puhul, mis läks riigile üle isikult, kes testamenti ei teinud – sel juhul pärandit tühistada ei saa. Samuti peab riik sellise pärandi vastu võtma alati pärast pärandi inventuuri, mis tähendab, et ta vastutab pärandaja võlgade eest vaid pärandvara ulatuses.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Need erisätted kehtivad pärandamise suhtes olenemata seda reguleerivast õigusest.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Mis puudutab punkti B erisätteid, siis sätestatakse seaduses 4182/2013 muu hulgas, et kui antakse õigus täita testamenti, mis sisaldab korraldust jätta vara üldsuse hüvanguks või riigile või avalik-õiguslikule asutusele, või sellise testamendi täitmise õigus registreeritakse välismaal, peab testamendi täitmise õiguse andnud või registreerinud asukoha kohtuametnik ja/või konsulaarasutus ning Ateena esimese astme kohtu ametnik, kellele testament saadetakse, saatma pärimismenetluse dokumentide koopia järgneva kuu esimese kümne päeva jooksul rahandusministeeriumi asjaomasele osakonnale. Samuti sätestatakse seaduses, et üldsuse hüvanguks jäetud vara tuleb kasutada testaatori või annetaja määratud otstarbel ning üldsuse hüvangu eesmärke, vara haldamise viisi, tingimusi ja juhiseid on keelatud muuta. Kui testaatori või annetaja tahte suhtes tekib kahtlusi või see vaidlustatakse, lahendab asja pädev kohus. Sama seaduse alusel on loodud ka üldsuse hüvanguks pärandatud vara register (riiklike annetuste register), kus tuleb kõik sellised pärandid registreerida.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

a) Kui vara pärib üleneja sugulane, on tal seaduse järgi kohustus hoida seda sama liini sugulastele (tsiviilseadustiku (Código civil) artikkel 811). Sama kohustus on ka oma abikaasa vara pärinud lesel, juhul kui ta peaks uuesti abielluma või saama lapse (tsiviilseadustiku artikkel 968). Ülenejal sugulasel on teiste pärijate suhtes eesõigus sellisele varale, mille ta on kinkinud oma lapsele või järeltulijale, kes on surnud ilma järeltulijata (tsiviilseadustiku artikkel 812).

b) Biskaia provintsis asuvat kinnisvara saab pärandada ainult teatavatele sugulastele (seaduse nr 3/1992 artikkel 17), kelle alaline elukoht on samas provintsis (sama seaduse artikkel 23).

c) Selleks et majanduslikel põhjustel ja perekonna huvides vältida ettevõtte jagamist osadeks, on testaatoril õigus määrata teistele pärijatele nende osa eest hüvitis, sealhulgas järelmaksuga, isegi kui pärandvaras ei ole selleks piisavalt raha (tsiviilseadustiku artikli 1056 lõige 2).

d) Kapitaliühingu põhikirjas on lubatud sätestada piiranguid selle aktsiate või osade üleandmisele, sealhulgas nende omaniku surma korral; sellise piirangu korral tuleb kapitaliühingul määrata uus isik, kes omandab pärijale määratud aktsiad või osad, või teha ettepanek need ise omandada (seadusandliku dekreediga nr 1/2010 heaks kiidetud kapitaliühinguseaduse (Ley de sociedades de capital) artikkel 124).

e) Selleks et põllumajandusmaad ei jagataks pärijate vahel osadeks, on majanduslikel põhjustel kehtestatud selle minimaalne pindala (põllumajandusettevõtete moderniseerimise seaduse nr 15/1995 (Ley sobre modernización de explotaciones agrarias) artikkel 23 ja järgnevad artiklid).

f) Ühiskondlikel põhjustel on nii riigi kui ka autonoomsete piirkondade õigusaktides sätestatud piirangud sotsiaaleluruumide üleandmisele.

g) Põllumajandusmaa rentimist ja eluruumi üürimist käsitlevate õigusaktide kohaselt võivad rentniku või üürniku õigused tema teatavatele pärijatele üle minna (põllumajandusmaa rendiseaduse nr 49/2003 (Ley de arrendamientos rústicos) artikkel 24 ja üüriseaduse nr 29/1994 (Ley de arrendamientos urbanos) artiklid 16 ja 33).

h) Piirkondades, kus välismaalaste juurdepääs kinnisvarale on riigikaitse ja riikliku suveräänsuse kaalutlustel piiratud, tuleb kinnisvarale õiguste omandamiseks saada relvajõudude luba (riigikaitse seisukohast olulisi piirkondi ja rajatisi käsitleva 12. märtsi 1975. aasta seaduse nr 8/1975 (Ley de zonas e instalaciones de interés para la defensa nacional) artiklid 4, 16 ja 18 ning 10. veebruari 1978. aasta dekreedi nr 689/1978 artikkel 46).

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Alapunkte b, e, f, g ja h kohaldatakse Hispaanias asuva kinnisvara suhtes olenemata sellest, millise riigi õiguse alusel pärimine toimub. Alapunkti d kohaldatakse Hispaania õiguse alusel asutatud äriühingute suhtes.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Notar kontrollib üleandmise vormistamisel ja omandiregistri pidaja kande tegemise taotluse saamisel ülemineku õiguspärasust. Loomulikult saab taotleda ka kohtu määrust.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Horvaatia õiguses ei ole ette nähtud erisätteid, millega majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piiratakse või mõjutatakse riigis asuvate kinnisasjade, teatavate äriühingute või muu nende juurde kuuluva eriliiki vara pärimist.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Vt eelmine vastus.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Vt eelmine vastus.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Küprosel selliseid erisätted puuduvad. Siiski on seadusega kehtestatud seaduslike pärijate kaitseks sätted, millega keelatakse testamendis pärandvara niinimetatud sundosa käsutamine.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Vt eelmine vastus.

Kinnisvara puhul kohaldatakse muudetud testamendi- ja pärimisseaduse paragrahvi 195.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Erisätete järgimist tagav erimenetlus puudub. Vastavuskontrolli menetlus on sama mis kõikidel muudelgi juhtudel.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Jah, Luksemburgi õiguses on sellised piirangud olemas. Need puudutavad tsiviilseadustikus (Code civil) määratletud sundosa pärimist. Siiski ei seata nende sätetega piiranguid teatud liiki varale ega äriühingutele eespool esitatud küsimuse tähenduses ega selles osutatud erilist liiki varale. Sundosa pärimisega seatakse piirangud pärandvara seadusjärgsele osale, olenemata sellesse pärandiossa kuuluva vara laadist.

Tsiviilseadustiku artiklis 913 on määratud kindlaks põhimõtted, mille kohaselt testamendijärgne annak ei tohi ületada poolt testaatori varast, kui tal on üks üleelanud laps, ühte kolmandikku, kui tal on kaks üleelanud last, ja veerandit, kui tal on kolm või rohkem üleelanud last. Tsiviilseadustiku artiklis 916 on sätestatud, et järeltulijate puudumise korral võib testamendis nimetatud annak või eluaegne lepingujärgne kink hõlmata kogu vara.

Terviklikkuse mõttes – ehkki need piirangud ei tulene pärimisseadusest – tuleks nimetada 18. juuli 1983. aasta muudetud seadust riiklike kaitsealade ja mälestusmärkide säilitamise ja kaitse kohta (loi modifiée du 18 juillet 1983 concernant la conservation et la protection des sites et monuments nationaux). Selles seaduses loetletud kinnisvara suhtes kehtivad teatavad piirangud olenemata sellest, kas vara päritakse alles tulevikus või on pärimismenetlus juba alanud. Näiteks on seaduse artikli 10 esimese lõigu esimeses lauses sätestatud, et selles loetletud kinnisvara ei tohi hävitada ega teisaldada, selle kasutusviisi ei tohi muuta ning vara ei tohi taastada, parandada ega muuta ilma pädeva ministri loata. Lisaks ei tohi sama seaduse artikli 15 esimese lõigu kohaselt liita sellise kinnisvaraga uut rajatist ilma ministri eriloata.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Ekspertide arvamused lahknevad küsimuses, kas pärandi sundosa kuulub rahvusvahelise avaliku korra alla, mida tuleb seepärast järgida olenemata pärimisele kohaldatavast õigusest.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Jah, seoses sundosa pärimisega. Kui pärandist eraldatud osad – kas eluajal tehtud kingid või annakud surma korral – on allesjäänud osast suuremad, võidakse neid pärandi avamisel vähendada allesjäänud osa suuruseni. Sellises olukorras kohaldatav menetlus annetuse ja annaku vähendamiseks on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 920 jj.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

1) Põllumajandus- ja metsamaa

1.1 Üldist

Ungari õiguses reguleeritakse põllumajandus- ja metsamaa omandamist rangete eeskirjadega. Need piirangud hõlmavad ka omandamist pärimise teel, ükskõik kas pärijaks on Ungari, teiste ELi liikmesriikide või muude välisriikide kodanikud. Piiravad sätted on kirjas kahes järgmises seaduses:

• 2013. aasta seadus CXXII tehingute kohta põllumajandus- ja metsamaaga (a mező- és erdőgazdasági földek forgalmáról szóló 2013. évi CXXII. törvény, maatehingute seadus) ja
• 2013. aasta seadus CCXII, millega kehtestatakse mitmesugused sätted ja üleminekumeetmed seoses 2013. aasta seadusega CXXII tehingute kohta põllumajandus- ja metsamaaga (a mező- és erdőgazdasági földek forgalmáról szóló 2013. évi CXXII. törvénnyel összefüggő egyes rendelkezésekről és átmeneti szabályokról szóló 2013. évi CCXII. törvény, 2013. aasta üleminekumeetmete seadus).

Eeskirjad on väga keerulised. Pärimise seisukohast olulised põhisätted võib kokku võtta järgmiselt.

1.2 Kinnisvara, mis jääb piirangute kohaldamisalasse

Õiguslikud piirangud puudutavad põllumajandus- ja metsamaa omandamist. Maatehingute seaduse § 5 lõike 17 kohaselt hõlmab mõiste „põllumajandus- ja metsamaa“ (põllumajandusmaa) järgmist:

• kõik maatükid, mis on kantud kinnistusregistrisse järgmise kasutusotstarbega: põllumaa, viinapuuaed, viljapuuaed, aed, niit, karjamaa (rohumaa), roostik, mets ja metsamaa (olenemata sellest, kas maa asub linna- või ääremaal), ning
• maatükid, mis on sööti jäetud ja kantud kinnistusregistrisse riiklikus metsaandmebaasis metsana registreeritud alana.

1.3 Pärimise teel omandamise piirangud

Maatehingute seaduses käsitatakse põllumajandusmaa omandamist seadusjärgsel ja testamendijärgsel pärimisel erinevalt. Seaduses kirjeldatud piiranguid kohaldatakse ainult siis, kui vara omandatakse testamendi alusel. Piiranguid ei kohaldata, kui põllumajandusmaa päritakse seadusjärgselt.

2013. aasta üleminekumeetmete seaduse § 8 lõike 1 tähenduses loetakse juhtumit, kus testamendijärgne pärija võib saada seadusjärgseks pärijaks – testamendi puudumisel ja tingimusel, et teised pärijad on välistatud –, omandamispiirangute kohaldamisel samuti omandamiseks seadusjärgse pärimise teel.

1.3.1 Omandamine testamendi alusel

a) Nõutakse riigiasutuse luba

Kui testaator on põllumajandusmaa pärandanud testamendi järgi, on testamendis määratud pärijal selle omandamiseks vaja riigiasutuse (põllumajandushaldusasutuse) heakskiitu, mis antakse loa kujul (maatehingute seaduse § 34). Heakskiitmismenetluse käigus teeb põllumajandushaldusasutus kindlaks,

• kas pärijal on õigus maad omandada ja
• et testamendiga ei rikutaks omandamispiirangut ega hoidutaks sellest kõrvale.

b) Põllumajandusmaa omandamise piirangud

Maatehingute seaduses käsitatakse eri isikuid põllumajandusmaa omandamise õiguse alusel erinevalt. Eristada tuleks järgmisi isikuid:

i) isikud, kes ei või põllumajandusmaad omandada ühelgi tingimusel

Nende hulka kuuluvad:

• välismaalastest füüsilised isikud (nende hulka ei loeta ELi liikmesriikide kodanikke);
• välisriigid (või nende maakonnad, kohalikud omavalitsused või muud asutused);
• kohalikud või välisriigi juriidilised isikud (üksikute eranditega).

Erand: juriidilistele isikutele kehtestatud keeld omandada põllumajandusmaad kellegi surma korral ei kehti riigikirikutele (ega nende organisatsioonidele, institutsioonidele või üksustele, mis on kiriku põhikirja kohaselt juriidilised isikud).

ii) põllumajandustootja määratlusele vastavad isikud

Mõiste „põllumajandustootja“ on määratletud maatehingute seaduse § 5 lõikes 7. Selle määratluse alla kuuluvad füüsilised isikud, kellel on Ungari või teise ELi liikmesriigi kodakondsus ja kelle pädev asutus on kandnud sel otstarbel peetavasse ametlikku registrisse. Registreerimiseks peavad olema täidetud seadusega ette nähtud eeltingimused (põllumajandus- või metsandusspetsialisti kutse, sertifitseeritud põllumajanduslik või metsandustegevus ning tulu sellisest tegevusest jmt).

Nendele isikutele võib kuuluda põllumajandusmaa, mille maksimaalne suurus – maaomandi ülempiir – on 300 hektarit; selle hulka arvatakse ka asjaomasele isikule juba varem kuulunud maa pindala ja sellise maa pindala, mille suhtes tal on juba kasutusvaldusõigused (maatehingute seaduse § 16 lõige 1);

iii) füüsilised isikud, kes ei ole põllumajandustootjad, kuid on Ungari või mõne teise ELi liikmesriigi kodanikud

Sellised isikud võivad omandada põllumajandusmaad, kui juba nende valduses oleva põllumajandusmaa (koos põllumajandusmaaga, mida nad soovivad omandada) pindala ei ületa üht hektarit (maatehingute seaduse § 10 lõige 2).

Erand: eespool osutatud piirang ei kehti maa omandamisel lähisugulastelt. Siiski tuleb sellistel juhtudel järgida maaomandi ülempiiri 300 hektarit (maatehingute seaduse § 10 lõige 3 ja § 16 lõige 1).

Eespool nimetatud sätete mõttes arvatakse liikmesriigi kodanike hulka järgmised isikud (maatehingute seaduse § 5 lõige 24):

• Euroopa Liidu liikmesriigi (välja arvatud Ungari) kodanikud;
• Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanikud;
• muu riigi kodanikud, keda koheldakse rahvusvahelise lepingu alusel eespool nimetatud isikutega võrdväärselt.

1.3.2 Maa omandamine seadusjärgse pärimise teel

Eespool (punktis 1.3.1) kirjeldatud piiranguid ei kohaldata põllumajandusmaa omandamisel seadusjärgse pärimise teel. Seega võib inimene, kes ei saa Ungaris põllumajandusmaad omandada testamendi järgi (või elus inimeselt) – nt kui tal ei ole liikmesriigi kodakondsust –, omandada sellise maa seadusjärgse pärimise teel.

2) Tulirelvad ja laskemoon

2.1 Üldteave

Ungari seaduste kohaselt võib tulirelvi ja laskemoona omandada vaid tulirelvaloa olemasolu korral. Tulirelvade omandiõigust käsitletakse järgmistes õigusaktides:

• 2004. aasta seadus XXIV tulirelvade ja laskemoona kohta (a lőfegyverekről és lőszerekről szóló 2004. évi XXIV. törvény, tulirelvaseadus),
• valitsuse 31. augusti 2004. aasta dekreet nr 253/2004 relvade ja laskemoona kohta (a fegyverekről és lőszerekről szóló 253/2004. Korm. rendelet, valitsuse relvadekreet),
• siseministri 31. augusti 2004. aasta dekreet nr 49/2004 laskekauguse ning tulirelvade ja laskemoona hoiuleandmise kohta riigiasutustele ning tulirelvade omamiseks nõutavate teoreetiliste teadmiste ja oskuste kohta (a lőterekről, a lőfegyverek, lőszerek hatósági tárolásáról, a fegyvertartáshoz szükséges elméleti és jártassági követelményekről szóló 49/2004. BM rendelet),
• riigipolitsei peakomissari 7. jaanuari 2016. aasta korraldus nr 2/2016 eeskirjade kohta, mis käsitlevad tulirelvade hoiuleandmist riigiasutustele, müüki, võõrandamist, kõrvaldamist, tasuta üleandmist ja hävitamist (a lőfegyverek hatósági tárolásának, értékesítésének, elidegenítésének, hatástalanításának, érték nélküli leadásának, megsemmisítésének szabályairól szóló 2/2006. ORFK utasítás).

2.2 Vara, mis jääb piirangute kohaldamisalasse

Seadusest tulenevad piirangud puudutavad tulirelvade ja laskemoona omandamist. Tulirelvaseaduse paragrahvi 2 lõigete 16 ja 22 tähenduses on

• tulirelv: kaasaskantav püss või õhupüss, millest on võimalik tulistada tahkest materjalist lendkeha suudmeenergiaga üle 7,5 džauli;
• laskemoon: padrun, mis koosneb ühte padrunikesta eelmonteeritud lendkehast, püssirohust ja sütikust.

2.3 Tulirelvade pärimise piirangud

Siseministri 31. augusti 2004. aasta dekreedi nr 49/2004 § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et loaomaniku surma korral võib pärija pärast testamendi täitmise õiguse lõplikku saamist taotleda tulirelva ja/või laskemoona

• müümist relvamüüja juures,
• võõrandamist isikule või organisatsioonile, kellel on luba seda omandada,
• kõrvaldamist, hävitamist või
• tasuta üleandmist.

Kui pärija ei kasuta ühtki neist võimalustest, võib politsei hoiule võetud tulirelva ja/või laskemoona hävitada või anda selle pärast eksperdilt hinnangu saamist üle relvamüüjale müümiseks. Relva ja/või laskemoona müügist saadav summa tuleb pärast kantud kulude mahaarvamist maksta omanikule.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Jah (kõikide eespool nimetatud varaliikide kohta).

Põllumajandus- ja metsamaa (põllumajandusmaa) puhul loetletakse (maatehingute) seaduse preambulis majanduslikud, perekondlikud ja ühiskondlikud kaalutlused (näiteks külade rahvaarvu säilitamine, kohaliku elanikkonna vanuselise koosseisu parandamine, tööhõive parandamine maal, väiketalude stabiilse toimimise tagamine jne), mis näitavad selgelt, et seadusandja soovib maatehingute seaduse piirangute kohaldamist iga juhtumi puhul olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

1) Põllumajandus- ja metsamaa

Jah.

Kui pärimismenetlust korraldavale notarile saab teatavaks, et pärandvara hulka kuulub põllumajandus- või metsamaa (põllumajandusmaa) ning testaator on selle oma tahte kohaselt pärandanud, saadab notar testamendi põllumajandushaldusasutusele, kelle piirkonda maa kuulub. Sellel asutusel on õigus anda ametlik heakskiit põllumajandusmaa omandamiseks (maatehingute seaduse § 34). Sellistel juhtudel peatab notar pärimismenetluse senikauaks, kuni põllumajandushaldusasutus teeb otsuse (2010. aasta pärimismenetluse seaduse XXXVIII § 71 lõike 2 punkt d).

Heakskiitmismenetluse käigus teeb põllumajandushaldusasutus kindlaks,

• kas pärijal on õigus vara omandada ja
• et testamendiga ei rikutaks omandamispiirangut ega hoidutaks sellest kõrvale.

Asutus teatab heakskiitmise kohta tehtud otsusest ka notarile. Kui põllumajandushaldusasutus keeldub andmast pärijale heakskiitu maa omandamiseks, tuleb see testamendipunkt lugeda kehtetuks (maatehingute seaduse § 34). Sellisel juhul on see testamendipunkt õigustühine ja notar peab seda arvesse võtma. Asjaomast pärandiosa (põllumajandusmaad) ei saa sel juhul testamendis määratud pärijale üle anda (2010. aasta pärimismenetluse seaduse XXXVIII § 71 lõige 6).

Põllumajandushaldusasutuse ülesandeid täidavad maavalitsused.

2) Tulirelvad ja laskemoon

Jah.

Siseministri 31. augusti 2004. aasta dekreedi nr 49/2004 §-s 13 sätestatakse, et kui relvaloa omanik sureb, peab tema tulirelvade ja laskemoona valdaja nendest viivitamata politseile teatama ning tagama nende hoiulevõtmise kuni politsei saabumiseni. Politsei võtab tulirelvad ja laskemoona enda valdusse, paneb need hoiule ja koostab selle kohta akti.

Ungari politsei peakomissari 7. jaanuari 2016. aasta korralduse nr 2/2016 III peatüki kohaselt teeb politsei pärast tulirelvade ja laskemoona võtmist enda valdusse järgmist:

• teatab kirjalikult surnud loaomaniku kohaliku omavalitsuse ametnikule, kes koostas pärandvara ametliku nimekirja, et tulirelvad ja laskemoon on riigiasutuses hoiul,
• taotleb samal ajal, et tulirelvad ja laskemoon kantaks pärandvara nimekirja,
• küsib, milline notar viib läbi pärimismenetluse.

Politsei teatab pärimismenetlusega tegelevale notarile kirjalikult tulirelvade ja laskemoona asukoha ning palub pärast pärimismenetluse lõpetamist edastada endale lõplik dokument testamendi täitmise õiguse andmise kohta.

Pärast menetluse lõpetamist saadab notar politseile dokumendi testamendi täitmise õiguse andmise kohta. Selle alusel teatab politsei pärijale, et tal on 180 päeva jooksul õigus taotleda tulirelvade ja laskemoona müüki relvamüüja vahendusel, nende võõrandamist isikule või organisatsioonile, kellel on luba neid omandada, või algatada tulirelvade ja laskemoona kõrvaldamine, hävitamine või tasuta üleandmine.

Kui pärija ei kasuta ettenähtud tähtaja jooksul ühtki neist võimalustest, võib politsei hoiule võetud tulirelvad ja laskemoona hävitada või anda need pärast eksperdilt hinnangu saamist üle relvamüüjale müümiseks. Relvade ja laskemoona müügist saadud summa tuleb pärast kantud kulude mahaarvamist maksta omanikule (siseministri 31. augusti 2004. aasta dekreedi nr 49/2004 §-d 13 ja 14).

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Madalmaades ei ole selliseid teatud liiki varasid, millele on osutatud Euroopa pärimismääruse artiklis 30. Sellegipoolest ei ole kõik varad vabalt võõrandatavad ega ülekantavad.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Madalmaades ei kohaldata.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Madalmaades ei kohaldata.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Liidumaade maatehingute seadusega (Grundverkehrsgesetze) võidakse ette näha piirangud föderaalvalitsuse ja liidumaade kokkuleppe kohaldamisel vastavalt föderaalpõhiseaduse (Bundesverfassungsgesetz) artiklile 15a ehituskruntidega tehtavaid tehinguid käsitlevate tsiviilõiguslike sätete kohta (ametlik väljaanne nr 260/1993, mida on muudetud ametliku väljaandega I nr 1/2017, kättesaadav aadressil https://www.ris.bka.gv.at/GeltendeFassung.wxe?Abfrage=Bundesnormen&Gesetzesnummer=10001259).

2002. aasta eluruumide seaduse (Wohnungseigentumsgesetz) §-s 14 sätestatakse, et kui üks kaasomanikest (Eigentümerpartnerschaft) sureb, kohaldatakse erisätet: surnu miinimumosa omandiõigus ja ühine eluruum antakse seaduse alusel üle otse üleelanud partnerile. Viimane võib siiski oma omandiõigusest loobuda (ametlik väljaanne I nr 70/2002, muudetud ametliku väljaandega I nr 87/2015, kättesaadav aadressil http://www.ris.bka.gv.at/.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Eespool nimetatud 2002. aasta eluruumide seaduse § 14 suhtes (ühine vara, mis läheb üle üleelanud isikule) kohaldatakse ELi pärimismääruse artikli 1 lõike 2 punktis g sätestatud erandeid.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

2002. aasta eluruumide seaduse § 14 täitmiseks sätestatakse lõikes 7, et kui pärimisasja lahendatakse välismaal, antakse (Austria) pärimiskohtu (Verlassenschaftsgericht) kohustused ja volitused üldjuhul üle pädevale Austria kinnistusraamatut pidavale kohtule (Grundbuchsgericht).

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Ei.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

4. veebruari 2011. aasta rahvusvahelise eraõiguse seaduse artikli 7 kohaselt (ametlik väljaanne 2015, number 1792) ei kohaldata välisriigi seadust, kui selle kohaldamise tulemus oleks vastuolus Poola õigussüsteemi aluspõhimõtetega.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Ei.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Pärimise piirangud – erieeskirjad - Portugal

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Jah, on olemas õigusnormid, mis seavad teatava vara pärimisele piiranguid või mõjutavad seda.

TSIVIILSEADUSTIK

Tsiviilseadustiku (Código Civil) artikli 1476 lõike 1 punktiga a ja artikliga 1485 on ette nähtud, et kasutusvaldus ning kasutus- ja elamisõigus on asjaõigused, mis lõpevad seaduse kohaselt nende omaja surma korral.

Tsiviilseadustiku artiklitega 2103-A ja 2103-B on ette nähtud õiguspärane annak: üleelanud abikaasal on vara jagamise ajal teatavatel seadustikus sätestatud tingimustel eelisõigus perekonna kodus elamise õigusele ja koduvara kasutusõigusele.

Tsiviilseadustiku ajakohastatud versioon on portugali keeles järgmisel veebisaidil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=775&tabela=leis&so_miolo=&

ÄRIÜHINGUSEADUSTIK

Äriühinguseadustiku (Código das Sociedades Comerciais) artiklis 184 on sätestatud, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, peavad täisühingu osaniku surma korral ülejäänud osanikud või äriühing maksma vastava osa varast pärijale, kellele lähevad üle surnud isiku õigused, välja arvatud juhul, kui nad otsustavad äriühingu lõpetada ja teatavad sellest pärijale 90 päeva jooksul pärast osaniku surmast teadasaamise kuupäeva. Üleelanud osanikud võivad siiski jätkata äriühingu käigushoidmist koos surnud isiku pärijaga, tingimusel et pärija on sellega sõnaselgelt nõus.

Äriühinguseadustiku artikli 225 kohaselt võib osaühingu lepingus ette näha, et osaniku surma korral ei tohi tema osa üle anda surnud isiku pärijatele, ja selles võib üleandmise suhtes kehtestada ka teatavaid nõudeid.

Kui osakut ei anta sellise lepingu tõttu surnud osaniku pärijatele üle, peab osaühing selle osaku amortiseerima või omandama või selle peab omandama teine osanik või kolmas isik; kui ühtegi neist meetmetest ei võeta 90 päeva jooksul pärast seda, kui mõni osaühingu juhtidest on osaniku surmast teada saanud, arvatakse osak üleantuks.

Äriühinguseadustiku artiklite 469 ja 475 kohaselt kehtib usaldusühingu osaniku surma korral sama kord.

Äriühinguseadustiku artikli 252 lõike 4 kohaselt ei tohi osaühingu juhtimine isegi osaku pärimise korral minna üle surnud juhi pärijale.

Äriühinguseadustiku ajakohastatud versioon on portugali keeles järgmisel veebisaidil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=524&tabela=leis&so_miolo=&

RELVADE JA LASKEMOONA ÕIGUSRAAMISTIK

23. veebruari 2006. aasta seadusega nr 5/2006 heaks kiidetud relvade ja laskemoona õigusraamistiku (Regime Jurídico das Armas e Munições) artiklis 37 on sätestatud, et registreeritud relva omandamine pärimise teel selle omaniku surma tõttu on lubatud ainult politseiameti (Polícia de Segurança Publica) peadirektori loa alusel, mille saab vastavalt nimetatud õigusnormile.

23. veebruari 2006. aasta seadusega nr 5/2006 heaks kiidetud relvade ja laskemoona õigusraamistik on portugali keeles järgmisel veebisaidil:

http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=692&tabela=leis&so_miolo=

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kasutusvalduse ning kasutus- ja elamisõiguse lõppemise korral selle omaja surma tõttu, samuti eelnimetatud äriühinguseadustiku ning relvade ja laskemoona õigusraamistiku eeskirjade kohaselt on vastus jaatav.

See järeldus tuleneb ka määruse nr 650/2012 artikli 1 lõike 2 punktidest h, k ja l.

Tsiviilseadustiku artiklites 2103-A ja 2103-B sätestatud õiguspärase annaku puhul on vastus eitav.

Eeltoodud vastus ei piira aga kohtute erinevaid tõlgendusi.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Pärandi avanemise kohta on tsiviilseadustikus sätestatud eeskirjad, mille alusel antakse pärandvara valitsemise volitused ja mis tagavad eespool nimetatud erinormide järgimise.

Tsiviilseadustiku menetlused ja ettekirjutused on järgmised:

• seni, kui pärandi üleandmine on peatatud – st see on avanenud, kuid seda ei ole veel vastu võetud või riigile minevaks tunnistatud –, võivad õigusjärglased (artikkel 2047) või annakutäitja (artikkel 2048) korraldada selle vara valitsemise, juhul kui selliste meetmetega hilinemine võib olla kahjulik;
• pärast pärandi vastuvõtmist valitseb pärandit pärandi hooldaja (artiklid 2079 ja 2087);
• pärandi hooldaja võib paluda pärijatel või kolmandatel isikutel üle anda nende valduses olev vara, mida ta peab valitsema, ning kasutada nende vastu tagasivõtmis- või väljatõstmismeetmeid, et tagada või kindlustada nende valitsemisel olevate esemete võtmine enda valdusse (artikkel 2088);
• pärandi hooldaja võib sisse nõuda pärandvara hulka kuuluvad saadaolevad võlad, kui nende maksmisega viivitamine võib ohtu seada nende sissenõudmise või kui makseid tehakse vabatahtlikult (artikkel 2089);
• lisaks sellele võib pärija esitada pärimisnõude, et taotleda kohtult enda tunnustamist pärijana ja kogu oma pärandvara või selle osa sissenõudmist nendelt, kelle valduses see vara on pärijana või muu õiguse alusel või isegi ilma õiguseta (artikkel 2075).

MÄRKUS

Sellel teabelehel esitatud teave ei ole ammendav ega kontaktpunktile, kohtutele või muudele üksustele ja asutustele siduv. Kuigi teabelehti korrapäraselt ajakohastatakse, ei pruugi need hõlmata kõiki seadusemuudatusi ega välista seega vajadust tutvuda kehtivate õigusaktidega.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Jah.

Rumeenia õigus näeb ette erisätted Rumeenias asuva maa omandamise kohta.

Näiteks on Rumeenia põhiseaduses ja asjaomastes õigusaktides sätestatud, et välismaalased ja kodakondsuseta isikud võivad taotleda õigust maa omandamiseks eraisikuna vaid tingimustel, mis tulenevad Rumeenia ühinemisest Euroopa Liiduga ja muudest rahvusvahelistest lepingutest, mille osaline Rumeenia on, vastastikkuse alusel ja seadusega sätestatud tingimustel, või seadusjärgse pärimise teel. Sellised isikud ei saa maad omandada testamendijärgse pärimise teel.

Lisaks kehtivad erisätted teatavate kaubaliikide kohta. Neid kohaldatakse olenemata saaja kodakondsusest ja sellest, kas tegu on seadus- või testamendijärgse pärimisega. Näiteks autoriõigus antakse edasi pärimise teel tsiviilõigusaktide alusel 70 aastaks sõltumata sellest, millal teos seaduslikult avaldati.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Jah.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Selged sätted on kehtestatud keelustamise kohta.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Denatsionaliseerimise seadus (Zakon o denacionalizaciji) sisaldab erisätteid erastatud varade pärimise kohta.

Neid sätteid kohaldatakse, kui erastamisobjektiks olevad varad ei kuulunud pärimismenetluses läbivaatamise alla ja ühtki otsust ei ole veel vastu võetud. Sellises olukorras võib kohus nn õigusjärglase taotlusel viia erastatud vara suhtes läbi uue, eraldiseisva pärimismenetluse. Erastamisotsus koostatakse selle isiku nimel, kes oli vara natsionaliseerimise ajal vara omanik.

Erisätted kehtivad ka äriühingu vara pärimise suhtes. Need sätted käsitlevad sellise vara üleandmist, mida surnud füüsilisest isiku ettevõtja kasutas ettevõtlusega tegelemiseks, ja isikuühingu või kapitaliühingu osalusest (liikmesusest) tulenevate osade/aktsiate üleandmist õigusjärglas(t)ele. Pärimisseaduses (Zakon o dedovanju) puuduvad selle kohta erisätteid. Pärimisseaduse kohaselt moodustub testaatori surma hetkel kuni pärandi jagamiseni kaaspärijate ring, mis tähendab ka, et pärijad juhivad ühiselt äriühingut. Kui pärandvara on äriühing, võib tekkida mitu olukorda. Kui äriühingu õigusjärglane on testamendiga määratud, kuid ta ei soovi äriühingut jätkata, tuleb leida teistsugune lahendus, mida aktsepteerivad kõik pärijad. Kui testaator ei täpsustanud oma testamendis õigusjärglast või ei teinud testamenti, peavad pärijad otsustama, kuidas äritegevust jätkata. Nad võivad otsustada, et keegi neist ei jätka äritegevust füüsilisest isikust ettevõtjana. Sel juhul majandustegevus lõpeb või see müüakse. Samuti võivad pärijad otsustada, et majandustegevust jätkab füüsilisest isikust ettevõtjana üks pärijatest või et äritegevust jätkavad mõned või kõik pärijad. Viimasel juhul muudavad nad majandustegevuse mingit liiki äriühinguks.

Täisühingu tegevus lõppeb ühe osaniku surmaga, kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti. Surnud isiku osalus osaühingus on päritav. Kui pärijaid on mitu, muutub osalus pärijate ringi ühisvaraks. Kuni iga pärija osa kindlaksmääramiseni peavad nad pärandvara valitsema ühiselt. Pärandvara jagamise korral on võimalikud kaks olukorda: osalus jääb pärijate ringi, kes lepivad kokku, et nende osad osaluses on võrdsed või ebavõrdsed, või osalus jagatakse kokkuleppe alusel, kui asutamislepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui osalus jagatakse, moodustatakse eelmisest osalusest uued osalused.

Aktsiaseltsi aktsiad on päritavad. Kui pärijaid on mitu, muutub osalus kaaspärijate ühisvaraks. Nad haldavad ja käsutavad aktsiaid pärijate ringis.

Põllumajanduslike majapidamiste pärimist reguleeritakse põllumajanduslike majapidamiste pärimise seaduse (Zakon o dedovanju kmetijskih gospodarstev) erisätetega.

Nende sätete üldpõhimõte on vältida põllumajandusettevõtete tükeldamist pärimise korral. Sellest põhimõttest lähtuvad ka seaduse järgmised sätted. Üldjuhul võib põllumajandusettevõtte pärida ainult üks isik, kuid ta peab seejuures täitma lisatingimusi. Kui testaatorile kuulus kaitsealuse põllumajandusettevõtte täielik omandiõigus, pärib põllumajandusettevõtte üks pärijatest, kes kavatseb seal tööle asuda ja kelle valisid ühiselt kõik pärijad. Kui pärijad ei jõua kokkuleppele, on eelisõigus kõigi teiste pärijate ees pärijal, kes on tõendanud oma kavatsust põllumajandusettevõttes tööle asuda, näiteks on ta läbinud põllumajandusalase koolituse või on seda läbimas. Samadel tingimustel on surnud isiku abikaasal eelisõigus testaatori alanejate sugulaste ees. Kui kaitsealune põllumajandusettevõte oli testaatori ja tema üleelanud abikaasa ühisvara või kuulus konkreetselt ühele neist või kui abikaasad olid põllumajandusettevõtte materiaalse vara kaasomanikud, on testaatori üleelanud abikaasa selle põllumajandusettevõtte pärija. Kui kaitsealune põllumajandusettevõte oli ühe vanema ja tema alaneja sugulase või lapsendaja ja tema lapsendatud lapse omand, on pärija alaneja sugulane või lapsendatud laps. Põllumajandusettevõtte mittepärinud isikute seadusjärgseks osaluseks loetakse sundosa. Lisaks sellele peab kaitsealuse põllumajandusettevõtte pärija olema võimeline põllumajandusettevõtte üle võtma tingimustel, mis ei sea talle ülemäärast koormust.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kaitsealuse põllumajandusettevõtte pärimise korral on tegemist olukorraga, kus selle riigi õigusega, kus asjaomane eriliiki vara asub, on ette nähtud erinormid, millega piiratakse selle vara pärimist või mis mõjutavad selle vara pärimist. Seetõttu kohaldatakse juhtudel, kus Sloveenias asuv kaitsealune põllumajandusettevõte moodustab osa pärandvarast, riigisisest ehk Sloveenia õigust olenemata sellest, millist õigust kohaldatakse pärimisele (põllumajanduslike majapidamiste pärimise seadus).

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Põllumajanduslike majapidamiste pärimise seaduses on sätted, mis ei sisaldu pärimisseaduses või mis erinevad pärimisseaduse sätetest. Kui põllumajanduslike majapidamiste pärimise seaduses puuduvad täpsemad sätted kaitsealuste põllumajandusettevõtete pärimise kohta, kohaldatakse üldiseid pärimist reguleerivaid sätteid, st pärimisseaduse sätteid.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Jah, on olemas erilist liiki vara, mille suhtes kohaldatakse erikorda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012 (mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) artikliga 30. Slovakkia on nendest varaliikidest ja teavitamise ajal kehtinud õigusaktidest komisjoni teavitanud. Sellel teabelehel antakse ülevaade praegu kehtivatest õigusnormidest.

Erikorda reguleerivad sätted on liigendatud vastavalt päritava vara liigile.

A – põllumajandus- ja metsamaa

Seaduse nr 180/1995 (milles käsitletakse maa omandiõiguse kindlaksmääramise teatavaid meetmeid, muudetud redaktsioonis) § 23

(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei või kaasomandi lõpetamist käsitleva õigusakti või kohtulahendiga või kohtu poolt pärimisasjas tehtud lahendiga tekkida § 21 lõikes 1 nimetatud olemasoleva maa jagamisel põllumajandusmaa tükk, mis on väiksem kui 2000 m², või metsamaa tükk, mis on väiksem kui 5000 m².

(2) Kui pärijad ei saavuta § 21 lõikes 1 nimetatud maa pärimise vaidluse lahendamisel kokkulepet vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele või kui nende tingimuste kohaldamise tagajärjel ei saa kohus kindlaks määrata iga pärija pärandvaraosa, teeb kohus otsuse, et maa pärib pärija, kellel on selle majandamiseks parimad võimalused. Kohus määrab ka nimetatud pärijale kohustuse saavutada teiste pärijatega kokkulepe.

(4) Pärijad peavad koostama lõikes 3 osutatud avalduse kirjalikult ja seda ei saa tagasi võtta.

(6) Lõigete 2 ja 3 kohaselt lahendatud pärimisvaidlusest tulenevate pärijate nõuete esitamise aegumistähtaeg on 10 aastat. Nende nõuete tagamiseks seatakse võlgniku omandiõiguse registreerimisel nimetatud kinnisasja suhtes võlausaldaja kasuks pant; siinjuures ei kohaldata kõrgema nõudeõiguse järguga pandiõiguse seadusjärgset eelisjärjekorda. Võlausaldajal on pandiõigusega koormatud maa suhtes eesõigus.

(7) Kui kohus on teinud kaasomandi lõpetamise otsuse, kohaldatakse kaasomanike kokkuleppe suhtes ka lõigetes 2–5 sätestatud tingimusi.

B – maaühisused

Seaduse nr 97/2013 (milles käsitletakse maaühisusi, muudetud redaktsioonis) § 8

(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel käsitatakse ühise kinnisvarana üksikut kinnisasja, mis koosneb mitmest eraldiseisvast maatükist. Ühine kinnisvara on jagamatu, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel (märkus: nimetatud lõige ei hõlma pärandit, seega erandit siin ei kohaldata). Ühise kinnisvara ühisomandit ei saa lõpetada ega ümber jagada tsiviilseadustiku kaasomandi lõpetamise ja ümberjagamise üldiste sätete alusel.

C – korteri üürimine ja elamuühistu liikme osaku üleminek

Seaduse nr 40/1964 (tsiviilseadustik, Občiansky zákonník) §-d 706–707

Üürimisõigus ei kuulu pärimisele ning seega väljastab notar taotluse korral vaid kinnituse asjaomaste soodustatud isikute kohta tsiviilseadustiku § 706 tähenduses. Liikmeosak on seevastu vara ja kuulub seega vastavalt soodustatud isikute pärimisõigusele pärimisele.

Tsiviilseadustiku § 706

(1) Kui üürnik sureb ja korter ei ole abikaasaga kaasvalduses, saavad üürnikeks (kaasüürnikeks) surnud isiku lapsed, lapselapsed, vanemad, õed-vennad, väimees ja minia, kes jagasid surnud isiku surmapäeval temaga ühist majapidamist ja kellel endal ei ole oma korterit. Isikutest, kes hoolitsesid surnud üürniku ühise majapidamise eest või olid surnud üürniku ülalpidamisel, saavad samuti üürnikud (kaasüürnikud), tingimusel et nad jagasid surnud isikuga ühist majapidamist vähemalt kolm aastat enne tema surma ja neil endal ei ole oma korterit.

(2) […]

(3) Kui elamuühistusse kuuluva korteri üürnik sureb ja korter ei ole abikaasaga kaasvalduses, läheb üürniku surma korral tema liikmesus ühistus ja korteri üürimise õigus üle sellele pärijale, kes pärib liikmeosaku.

Tsiviilseadustiku § 707

(1) Kui üks abikaasadest, kes on korteri kaasüürnik, sureb, saab üleelanud abikaasast ainuüürnik.

(2) Kui tegu on ühistu korteriga, lõpeb ühe abikaasa surmaga abikaasade kaasüürniku staatus. Kui ühistu korteri kasutamise õigus omandati abielu ajal, jääb üleelanud abikaasa edasi ühistu liikmeks ja on liikmeosaku omanik; kohus võtab seda pärimismenetluses arvesse. Kui sureb abikaasa, kes oli omandanud ühistu korteri kasutamise õiguse enne abiellumist, läheb abikaasa surmaga tema liikmesus ühistus ja korteri üürimise õigus üle liikmeosaku pärinud pärijale. Kui üürivaldusi on mitu, võib surnud isiku liikmesus minna üle mitmele pärijale.

(3) Kui üks kaasüürnikest sureb, läheb tema kasutusõigus üle teistele kaasüürnikele.

D – osalus osaühingus

Seaduse nr 513/1991 (muudetud redaktsioonis) §-d 116–117 – kui isik suri pärast 1. jaanuari 1992

Äriseadustiku (Obchodný zákonník) § 116

(1) […]

(2) Osalus on päritav. Kui tegemist ei ole ainuosanikuga äriühinguga, võib asutamislepingus välistada osaluse pärimise. Pärija, kes ei ole ainuosanik, võib taotleda oma osaluse tühistamist, kui osanikuks olemise nõudmine pärijalt ei oleks õiglane; [...].

Äriseadustiku § 117

(1) Osaluse jagamine on võimalik ainult selle loovutamisel või võõrandamisel osaniku pärijale või õigusjärglasele. Osaluse jagamiseks on nõutav üldkoosoleku heakskiit.

(2) Asutamislepingus võib osaluse jagamise välistada.

(3) Osaluse jagamise korral peab säilima § 109 lõikes 1 sätestatud osakapitali suurus (osaniku sissemakse summa peab olema vähemalt 750 eurot).

E – surnud isiku töötasu

Seaduse nr 311/2001 (tööseadustik (Zákonník práce) muudetud redaktsioonis) § 35

Kui eriõigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei lõpe töötaja rahalised õigused tema surmaga. Töötaja töötasu õigus läheb kuni neljakordse keskmise kuusissetuleku ulatuses üle otse töötaja abikaasale, lastele ja vanematele, kui nad elasid töötaja surma ajal temaga ühes leibkonnas. Kui niisuguseid isikuid ei ole, muutub õigus töötasule päritavaks.

F – pension

(1) Seaduse nr 650/2004 (milles käsitletakse täiendavaid pensioniskeeme, muudetud redaktsioonis) § 21

Ajutist täiendavat vanaduspensioni või ajutist täiendavat teenistuspensioni saava pensioniskeemis osaleja isiklikule kontole kogutud summa on päritav, kui ajutist täiendavat vanaduspensioni või ajutist täiendavat teenistuspensioni saanud surnud osaleja ei nimetanud oma pensionilepingus soodustatud isikuna teist füüsilist või juriidilist isikut, kellele tuleks maksta pensionikontole kogutud summa.

(2) Seaduse nr 43/2004 (milles käsitletakse vanaduspensioniskeeme, muudetud redaktsioonis) §-d 40–40a

§ 40

(1) Vanaduspensioniskeemi sissemaksete tegija surma korral on sissemaksete tegija pensionilepingus nimetatud soodustatud isikul õigus väljamaksele summas, mis vastab surnud isiku isikliku pensionikonto väärtusele päeval, mil pensionifondide valitseja sai teada sissemakse tegija surmast; sellest arvatakse maha kohustuslikud sissemaksed, mida nõudis sotsiaalkindlustusamet (Sociálna poisťovňa) ja mis kanti surnud isiku nimel alusetult üle, samuti mõistlikud kulud, mida pensionifondide valitseja kandis seoses selle summa väljamaksmisega sularahas või ülekandmisega euroalavälisesse riiki, ning sellele lisatakse kohustuslikud sissemaksed, mille sotsiaalkindlusamet peab veel üle kandma. Kui sissemaksete tegija ei ole pensionilepingus nimetanud ühtki soodustatud isikut või kui soodustatud isikut ei ole, muutuvad need varad päritavaks.

(2) Soodustatud isikul ei ole õigust lõikes 1 nimetatud väljamaksele, kui kohus leiab lõplikus otsuses, et see isik põhjustas tahtlikult sissemaksete tegija surma.

§ 40a

(1) Eluaegse pensioni saaja surma korral on pensionisaaja poolt pensionilepingus nimetatud soodustatud isikul õigus väljamaksele § 32 lõikes 2 nimetatud summas või § 46g lõikes 5 nimetatud ühekordsele hüvitisele selle päeva seisuga, kui kindlustusandja sai teada pensionisaaja surmast. Kui pensionisaaja ei ole pensionikindlustuslepingus nimetanud ühtki soodustatud isikut või kui soodustatud isikut ei ole, muutub esimeses lauses sätestatud summa päritavaks.

(2) Lõikes 1 osutatud soodustatud isikul ei ole õigust § 32 lõikes 2 nimetatud väljamaksele või ühekordsele hüvitisele, kui kohus leiab lõplikus otsuses, et see isik põhjustas tahtlikult pensionisaaja surma.

Seaduse nr 461/2003 (milles käsitletakse sotsiaalkindlustust, muudetud redaktsioonis) § 118

(1) Kui hüvitise saamise tingimustele vastanud füüsiline isik suri pärast hüvitise saamise ja väljamaksmise taotlemist, läheb selle isiku surmapäeval tasumisele kuuluvate väljamaksete saamise õigus üle üksteise järel tema abikaasale, lastele ja vanematele.

(2) Kui haigushüvitise, kahjuhüvitise, rehabilitatsioonitoetuse, ümberõppetoetuse, tagatiskindlustushüvitise või töötushüvitise saamise tingimustele vastanud füüsiline isik suri enne nende hüvitiste taotlemist, läheb selle isiku surmapäeval tasumisele kuuluvate väljamaksete saamise õigus üle üksteise järel tema abikaasale, lastele ja vanematele.

(3) Kui hüvitis määrati enne hüvitise saamise ja väljamaksmise tingimustele vastanud füüsilise isiku surma, makstakse tasumisele kuuluvad summad, mis ei olnud selle isiku surma päeva seisuga välja makstud, lõikes 1 (esimeses lauses) loetletud füüsilistele isikutele.

(4) Lõigetes 1–3 loetletud füüsilistele isikutele üleminevad õigused ei ole päritavad; need muutuvad päritavaks, kui nimetatud füüsilisi isikuid ei ole.

(5) Kui füüsilisi isikuid, kellele läheks lõigete 1–4 alusel üle õigus hüvitistele, ei ole, muutuvad need hüvitised muuks tuluks lähtefondile, millest need oleks tulnud välja maksta.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Jah. See on kas surnud isiku õigus täpsustada isikud, kes omandavad varad pärast tema surma seadusjärgsete soodustatud isikute asemel (nt täiendava pensioni leping) või see puudutab teatavat liiki varasid, mille puhul on seadusega sätestatud, kuidas neid saab pärast isiku surma käsutada (nt maa omandiõiguse kindlaksmääramise meetmed, sotsiaalkindlustushüvitised).

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Kui pärimismenetluses ei võeta seoses kinnisvaraga arvesse esimesele küsimusele esitatud vastuses nimetatud õigusnorme, jätab kinnistusraamatu pidamise eest vastutav ametiasutus vast omandatud kinnisvara omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmata.

Slovakkias toimuvas pärimismenetluses kohaldab esimesele küsimusele esitatud vastuses nimetatud õigusnorme vastavalt kohtu juhtnööridele pärimismenetlust toimetav notar. Selle menetluse tulemus on pärimistunnistus ning menetluspool, kelle arvates see ei ole kooskõlas kehtiva erikorraga, võib selle vaidlustada.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Rootsis on veel alles mõni fideikomiss. See on testamentaarne korraldus, mille kohaselt tuleb teatav vara, mida ei tohi võõrandada, anda kindla korra kohaselt edasi ühe või mitme pere liikmetele. Fideikomissi likvideerimise seaduse (lagen (1963:583) om avveckling av fideikommiss) kohaselt likvideeritakse fideikomissid erikorra alusel.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Ei kohaldata.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Ei kohaldata.

1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?

Šoti õiguse kohaselt kohaldatakse väljaspool Šotimaad asuva pärandvara pärimise suhtes selle riigi õigust, kus pärandvara asub.

Šotimaal asuva vara puhul, mille kohta on koostatud testament, on üleelanud abikaasal või registreeritud partneril kaitsena pärandist ilmajäämise eest seaduslik õigus ühele kolmandikule pärandaja vallasvarast (näiteks sularaha, mööbel jne), kui on olemas järglased (lapsed), või poolele pärandaja vallasvarast, kui järglased puuduvad. Järglaste vahel jagatakse pool pärandaja vallasvarast, kui üleelanud abikaasat või registreeritud partnerit ei ole, või kolmandik, kui üleelanud abikaasa või registreeritud partner on olemas.

Kui isik sureb, ilma et ta oleks testamenti koostanud, kohaldatakse järgmisi eeskirju (vastavalt 1964. aasta pärimisseadusele (Šotimaa) (Succession (Scotland) Act 1964)).

Varasemad õigused

Pärast võlgade tasumist on pärimisel esimesel kohal üleelanud abikaasa või registreeritud partneri varasemad õigused, mis hõlmavad õigust

• eluasemele (kinnisasi), kus ta elab, kuni 473 000 Inglise naela väärtuses;
• mööblile kuni 29 000 Inglise naela väärtuses;
• rahasummale, mille suurus on 50 000 või 89 000 Inglise naela sõltuvalt sellest, kas surnud isikul oli lapsi või mitte.

Seadusjärgsed õigused

Pärast seda, kui varasemad õigused on rahuldatud, kohaldatakse pärandvara suhtes seadusjärgseid õigusi. Seadusjärgsete õiguste rahuldamist saab nõuda ainult pärandaja vallasvara arvelt.

Üleelanud abikaasal või registreeritud partneril on seadusjärgne õigus ühele kolmandikule pärandaja vallasvarast, kui on olemas järglased (lapsed), või poolele vallasvarast, kui järglased puuduvad. Järglaste vahel jagatakse pool pärandaja vallasvarast, kui üleelanud abikaasat või registreeritud partnerit ei ole, või kolmandik, kui üleelanud abikaasa või registreeritud partner on olemas.

Ülejäänud pärandvara

Ülejäänud pärandvara jagatakse kaugemate sugulaste vahel vastavalt 1964. aasta seaduse artiklile 2.

2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse?

Kui isiku alaline elukoht on tema surma ajal Šotimaal, kohaldatakse tema pärandvara pärimise suhtes selle riigi õigust, kus pärandvara asub. Pärandaja vallasvara pärimise suhtes kohaldatakse Šoti õigust sõltumata vara asukohast.

3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?

Šoti õiguse kohaselt valitseb pärandvara tavaliselt testamenditäitja pärast seda, kui esimese astme kohus on andnud kinnituse. Testamenditäitja on pärandvara valitsemisel soodustatud isikutega erisuhtes ning tal on mitu kohustust, sealhulgas kohustus pärandaja pärandvara kokku koguda, saada sellele õigus kohtu kinnitusega, maksta mis tahes võlad ja jagada pärandvara ülejäänud osa soodustatud isikutele.

Testamenditäitja ja soodustatud isiku vaheline suhe on oma olemuselt usaldussuhe. Testamenditäitja ei või seada ennast olukorda, kus tema huvid on vastuolus tema kohustustega soodustatud isiku ees. Kui testamenditäitja või usaldusisik seab ennast sellisesse olukorda, võib see kujutada endast usalduse rikkumist. Sel juhul võib soodustatud isik pöörduda kohtusse.